Lugupeetud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Alustame infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on ennast kohalolijaks registreerinud 42 Riigikogu liiget. Infotunnis osalevad valitsusliikmed on peaminister Taavi Rõivas, kultuuriminister Urve Tiidus ja põllumajandusminister Ivari Padar. Ma arvan, et te ei pane pahaks, kui ma tuletan teile meelde, et küsimuse esitamiseks on aega üks minut ja vastamiseks kaks minutit. Eile avaldas kuus Riigikogu liiget soovi täna infotunnis küsimusi esitada. See tähendab, et ma annan neile, kes ennast küsijana registreerinud ei ole, võimaluse esitada iga teema kohta kaks täpsustavat küsimust.

Esimene küsija on Sven Sester. Küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Minu teema on inimeste toimetulek. Toimetulekus on oluline roll sissetulekul. Ma keskendungi oma küsimuses sellele. Vaatame soovitusi, mida Euroopa Komisjon on andnud. Komisjon on öelnud, et Eesti peaks suurendama madalapalgalistele töötajatele mõeldud meetmeid ja töötama välja stiimuleid. OECD on olnud veelgi täpsem ja öelnud, et me peaksime sõna otseses mõttes Eesti madalapalgaliste inimeste töökoormust vähendama. IRL-i rahvakogu tuli mõni aeg tagasi välja ettepanekuga Eesti madalapalgaliste olukorra parandamise kohta. Peaasjalikult nähti ette jätta alla 500-euroselt töötasult tulumaks ära ning kuni 846 euroni ...

Aeg! Palun küsimust, Sven Sester!

Jah. Mul on küsimus teile, hea peaminister. Mis te nendest ettepanekutest arvate? Kas see suund, et tuleks võtta meetmeid, mis on mõeldud madalapalgaliste inimeste olukorra parandamiseks, on õige ja kas me peaksime sellega edasi minema?

Aitäh! Kui te peate silmas Vabariigi Valitsuse plaani igal aastal tulumaksuvaba miinimumi suurendada, siis jah, see on minu hinnangul õige suund. Kui te küsisite aga Tõnis Paltsi juba mõni kuu tagasi välja käidud uitmõtte kohta, millest nüüd on ootamatult saanud IRL-i suur valimisloosung, et Eestis tuleks kehtestada mitmesaja astmega astmeline tulumaks – teie nimetate seda suurejooneliselt maksureformiks –, siis seda ma mitmel põhjusel väga heaks mõtteks ei pea. Ma isegi ei hakka rääkima sellest elementaarsest asjast, et sedavõrd suurel muudatusel peaks olema ka selge katteallikas, mida praegu ilmselgelt olemas ei ole. Aga ma räägin, miks see on minu hinnangul ebarealistlik ja mitmes mõttes ka ebaõiglane idee. On täiesti selge, et jätkusuutlik sissetulekute kasvataja igas ühiskonnas saab olla üksnes ja ainult majanduskasv. Teie pakutud muudatusega annaksime aga väga selge signaali, et Eesti majandusse on tulevikus oodatud madalapalgalised töökohad. Minu meelest ei ole see õige signaal, minu arvates on meil vaja anda täpselt vastupidine signaal. Eestisse võiksid investeerida ettevõtted, kes on valmis looma töökohti, kus makstakse Eesti inimeste töö väärilist palka. Seetõttu on see teie idee juba signaalina vale. Kui juurde luuakse väiksema lisandväärtusega, mitte aga suurema lisandväärtusega töökohti, siis ei saa ka majandus kasvada.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Ma olen teiega täiesti nõus, et majanduskasv on meie üks prioriteete. Aga minge käige mõnes kõige tavalisemas toidupoes ja te näete seal inimesi, kellel palk on 500 eurot või isegi alla selle. Meil on tihti olukordi, kus inimesed mitte ainult ei tule palgaga välja, vaid saavad ka riigilt toetusi. Ma tahan teilt teada, milliseid meetmeid valitsus on võtmas. Te ütlesite, et tulumaksuvaba miinimum peaks lähiaegadel suurenema. Paraku on meie rahaline olukord selline, et lähiaastatel kümne euro kaupa seda miinimumi suurendatakse ja reaalselt kätte saavad inimesed kaks eurot. See kehtib kõigile. Kas te ikkagi ei arva, et me peaksime fookuse selgelt suunama madalapalgalistele inimestele, kes on olukorras, kus ei tulda ots otsaga kokku?

Aitäh! Valitsuse kavade ja ka otsuste ning teie loosungi vahel on üks väga suur erinevus: valitsusel on olemas katteallikas ja tema otsuseid on võimalik ellu viia. Ma arvan, et see on väga kaalukas vahe. Printsiibina pean ma loomulikult õigeks toetada eelkõige inimesi, kelle sissetulek on väiksem. Küsimus on selles, kas me peame nagu teie selleks valima teostamatu idee, ilma sellele isegi katteallikat pakkumata. Küsimus on selles, kas me peame selleks kehtestama Eestis astmelise tulumaksu, mille pooldajate sekka te olete minu arvates üllatuslikult asunud, ja tegema seda nii keeruliselt, et sellel on lausa mitusada maksuastet. Isegi Keskerakond, kes on aastakümneid meile püüdnud seletada, et astmeline tulumaks on väga hea plaan, ei ole suutnud välja mõelda midagi nii keerulist, nagu IRL on nüüd avalikkuse ette toonud. Mitusada maksuastet! Minu meelest ei ole see kõige õigem lahendus probleemile, mis väärib väga tõsist tähelepanu ja adekvaatseid lahendusi. Millised on valitsuse sammud? Selle aasta jooksul oleme juba langetanud otsused, mis tulumaksuvaba miinimumi suurendavad. Need suurendavad seda ka järgmistel aastatel. Neil on katteallikas olemas ja nad saavad reaalsuseks. Me oleme otsustanud langetada tulumaksu ja töötuskindlustusmakset, samamoodi oleme kinnitanud alampalga tõusu otsuse. Kui te soovite teada, millised võiksid olla plaanid järgmisteks aastateks, siis ma arvan, et tööjõumaksude langetamine peab jätkuma, ma pean silmas nii sotsiaalmaksu kui ka tulumaksu, ja kindlasti peab jätkuma tulumaksuvaba miinimumi suurenemine. Aga seda ei tohi teha selliselt, et me esitame loosungi ega mõtle, kas see on elluviidav või mitte. Me peame kõik oma sammud tasakaalukalt läbi mõtlema. Kindlasti ei peaks tulevik tooma meile sedavõrd keerulist astmelist tulumaksu, nagu teie olete pakkunud.

Sven Sester, viimane täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Teie vastusest kumas läbi kaks olulist punkti: astmeline tulumaks ja ettepaneku suhteline kallidus. Kindlasti ei ole mul minuti jooksul võimalik teiega pikalt ja põhjalikult debateerida. Ütlen kiirelt aga ära, et me ei ole näinud ette täiendavat tulumaksuprotsendi tõstmist inimeste puhul, kes teenivad kõrgemat palka. Pigem näeme praegu ette, et nendel inimestel, kellel on väiksem palk, oleks suurem tulumaksuvaba miinimum, et nad saaksid rohkem raha kätte. Nüüd tulen ma rahalise katte juurde. Me oleme pakkunud kattena seda, et lähiaastatel võiks tulumaksuvaba miinimumi suurendamise ära jätta. Sellest saaks ligi poole katteallika summast. Kas teie arvates ei oleks õige, kui me lähiaastatel ei suurendaks kümne euro kaupa tulumaksuvaba miinimumi kõigil inimestel, vaid suunaksime meetmed just madalapalgaliste heaks? Me saaksime siis tulumaksuvaba miinimumi rohkem suurendada.

Aeg on juba ammu otsas!

Aitäh! Tulumaksuvaba miinimumi suurendamine katteallikana, et suurendada tulumaksuvaba miinimumi veelgi rohkem – see kõlab päris nutikalt. Ma arvan, et see on läbinähtavalt ebaadekvaatne. Mul on hea meel, et te olete valmis debateerima Reformierakonnaga astmelise tulumaksu teemadel. Me oleme astmelise tulumaksu teemadel seni debateerinud Keskerakonnaga, ka sotsiaaldemokraatidega. Minule on mõneti ebameeldiv üllatus, et nüüd me peame debateerima olukorras, kus ka IRL on asunud astmelise tulumaksu pooldajate poolele, kuigi te olite seni täpselt vastupidisel seisukohal. See seisukoht oli mulle märksa südamelähedasem. Te ütlesite praegu, et te ei toeta täiendavate kõrgemate astmete loomist või teil vähemasti seda plaani ei ole. Samas, kui vaadata esimesi teie erakonna signaale selle teema kohta, siis ütles vähemalt Juhan Parts, kes oli sel hetkel kõneisikuks, kui ma õigesti mäletan, et tuleks jätta tulumaks langetamata ja kaaluda kas tööjõumaksude või tarbimismaksude tõstmist. Mõtleme, mis need tööjõumaksud või tarbimismaksud on. Need on kas tulumaks või käibemaks. Tuleb anda endale aru, mis need valikud on. Minule sellised muudatused ei meeldiks. Ma ütlen lihtsalt selleks, et te mõistaksite, millisest suurusjärgust te räägite. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt oleks selle muudatuse mõju 250 miljonit eurot aastas. Öelda, et see on nii väike asi, et sellele ei pea katteallikat isegi mitte pakkuma, on minu hinnangul vastutustundetu. Mulle väga meeldis, kui te olite väga nõudlikud meie valitsusliidu vastu, et me katteallikaid otsiksime. Me näitasime teile kõike 100 000 euro täpsusega. Kui te nüüd käite välja 250 miljonit eurot kulu, siis olge mehed ja näidake ka katteallikaid, siis on see plaan natukenegi usutavam.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Juba see, et me 23. aastal pärast oma riigi taastamist arutame parlamendis riigi viletsat majandusseisu, vaesust, lausvaesust ja palgavaesust, näitab, et teie erakonna viljeldud lausliberaalne parempoliitika ei ole vilja kandnud. Siit tekib mul küsimus, miks te nii valuliselt suhtute astmelisse tulumaksu. Te oleksite nagu mesilase käest nõelata saanud, kui seda sõna kuulsite. Seletage, mille pärast on astmeline tulumaks halb.

Aitäh! Seda võib järgmiste kuude jooksul veel korduvalt selgitada. Minule ei ole astmeline tulumaks midagi uut ega valulist. Minule mõjus uue ja võib-olla ka natuke valulise asjana see, et IRL on saanud astmelise tulumaksu kõige suuremaks eestkõnelejaks. See on mulle tõesti halb üllatus. Aga mina mäletan kindlasti, et astmelise tulumaksu debatte on peetud vähemalt 15 aastat. Pole midagi hullu ka selles, kui me seda teemat jätkame. Me kõik teame, et astmeline tulumaks pärsib majanduskasvu. Me kõik teame, et astmeline tulumaks vähendab inimeste motivatsiooni rohkem teenida ning pärsib kõrgema palgaga töökohtade teket. See on kindlasti probleem. Teie hinnang, et Eesti majandusel on väga halvasti läinud, solvab minu arvates enamikku eestlastest. Võite vaadata rahvusvahelist võrdlust. Te ei leia väga palju riike, kellel oleks viimase kahe kümnendi jooksul paremini läinud. Kogu Euroopast on väga raske leida riiki, kellel oleks viimase 20 aasta jooksul läinud paremini kui Eestil. Minu juhitava valitsuse teenet on selles väga vähe. Meie valitsus on töötanud kuus kuud, isegi vähem, aga eelmistele valitsustele on põhjust tänu avaldada küll, sest väga head tööd on tehtud. Eesti majanduspoliitika on olnud väga hea, 20 aasta jooksul on suudetud teha õigeid otsuseid. Eesti on arenenud kiiremini ja märksa paremini kui mitmed teised riigid, võiks öelda, et kiiremini kui peaaegu kõik teised Euroopa riigid. Kas see on piisav ja kas me võiksime loorberitele puhkama jääda? Kindlasti mitte. Minu juhitav valitsus kindlasti jätkab sellist poliitikat, mis majanduskasvu soodustab. Nagu ma ütlesin, majanduskasv on ainus jätkusuutlik allikas selleks, et inimeste sissetulekud kasvaksid, olgu selleks siis palk, pension või ka näiteks sotsiaaltoetus.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Minu meelest on küll suhteliselt raske leida riiki, kus ei oleks astmelist tulumaksu. Need on mõned endised sotsialismimaad ja Venemaa. Isegi Ameerikas on ju astmeline tulumaks. Aga ma küsin hoopis teisel teemal, pensionäride kohta, kes on üks kõige vaesem inimeste grupp, eriti üksi elavad pensionärid. Need, kes on elu jooksul väga väikest palka teeninud – meditsiiniõed, kultuuritöötajad, õpetajad ja väga paljud teised –, saavad ka väga madalat pensioni. Nad on tihti pidanud ju mitu aastat töötama, et kirja saada ühte pensioniaastat, pensionikoefitsienti 1,0. Miks te ei poolda süsteemi, mille järgi peaks üks tööaasta vastama ühele pensioniaastale, et need inimesed ei peaks mitu aastat rügama, et seda aastat kirja saada? Palkade ebaõiglus kandub praegu üle ka pensionidesse.

Aitäh! Teil on õigus, Euroopa Liidus on päris palju riike, kes on kasutanud astmelist tulumaksu. Aga kui te suudate mulle nimetada kas või ühe riigi Euroopa Liidus, kelle majandus on alates 1994. aastast, mil Eestis hakkas kehtima ühetaoline tulumaks, selle astmelise tulumaksu tingimustes kiiremini kasvanud kui meil, siis ma ootan seda näidet huviga. Mina sellist näidet ei tea. Seda esiteks. Teiseks, pensionitõus on igal juhul prioriteet. Me oleme tavaliselt eelarveläbirääkimistel jõudnud otsusele, et pensionid peavad ka järgmistel aastatel olema tulumaksuvabad, kuigi pensionid on kasvanud kiiremini kui tulumaksuvaba miinimum. Seda on alati tulnud teha ühekordse otsusega. Sel aastal on mul hea meel öelda, et me tegime juba suvel otsuse, et ka järgmisel aastal on vähemalt keskmine pension tulumaksuvaba. Mis puudutab põhimõttelisemaid pensionisüsteemi muudatusi, siis loomulikult oleme valmis ka neid arutama, aga ma arvan, et nii teie kui ka mina saame ühtemoodi aru, et praeguseid pensionäre see kuidagi aidata ei saa. Praegustel pensionäridel on vaja, et riik tagaks jätkusuutliku pensionikasvu. Seda saab tagada ainult sellise poliitikaga, mis soodustab majanduskasvu. Teie pakutud muudatus, et me tulevikus arvestaksime pensionistaaži kuidagi teistmoodi, puudutaks ainult suhteliselt noori inimesi, kes pensionistaaži alles koguvad. Praegusi eakaid see ei aita. Seetõttu keskenduksin mina eeskätt sellele, kuidas tagada praegu pensionipõlve veetvatele inimestele võimalikult väärikas vanaduspõlv.

Infotunni alguses lubatud võimalus, et kaks Riigikogu liiget saavad kohapeal küsimusi esitada, on ära kasutatud. Palun vabandust Aivar Sõerdilt, kuid ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise!

Järgmine küsija on Siret Kotka. Küsimus on põllumajandusminister Ivari Padarile. Palun!

Hea põllumajandusminister! Seakatk on ametlikult jõudnud nii Valgamaale kui ka Viljandimaale. On teada, et Aafrika seakatku levitavad suuresti just metssead. Selles valguses on palju räägitud metssigade küttimisest või mitteküttimisest. Küttimine ajab sead suure tõenäosusega liikuma ja see omakorda suurendab katkuohtu. Kohe on aga algamas põdrajahi hooaeg. Milline on seisukoht algava jahihooaja suhtes?

Tänan küsimast! Praegu on tõesti meil metssigade seas avastatud ka teine katkujuhtum. On näha, et katk liigub Lõuna-Eestist järjest põhja poole, see teine juhtum oli Viljandimaal. Täna tuli kokku riiklik tauditõrje komisjon, kes arutas ka seda, kuidas metssigadega käituda. Võib öelda, et nii nagu üle Euroopa nii on ka meil esitatud vähe ja vastuolulist teavet seakatku kohta. Praegu proovime seda lünka täita nelja riigi koostöös. Need riigid on Poola ja Baltimaad. Ka metssigade käitumise kohta on väga vastandlikke seisukohti kuulda olnud. Praegune riikliku tauditõrje komisjoni seisukoht on see, et vähemalt nendes tsoonides, kus nakatunud sigu on avastatud, tuleks jahti piirata. Ei tohi tekitada olukorda, kus metsseakarjad sunnitakse liikvele. See oleks praegu hullem oht kui see, mis võib tekkida muid meetmeid võttes. Meile on teada, et kui Valgevenes ja Lätis on hakatud intensiivselt metssigade populatsiooni vähendama, siis selline kunstlik tegevus ainult halvendab olukorda.

Palun, Siret Kotka!

Aitäh! Teatavasti eraldatakse nakatunud farmide piirkondi desomattidega. Kui Aafrika seakatk jõuab mõnda farmi, kes neid desomatte sel juhul hakkab maha panema ja kust tuleb rahastus?

Aitäh! Farmides on ennetusmeetmed suvi läbi toiminud ja farmerid on selles olnud väga tublid. Katku ennetavaid meetmeid on võetud ja on tehtud kõikvõimalikke eeltöid, selleks et vältida nakatumist, seda on tehtud oma kulu ja kirjadega. Eeldatavasti on katk metsades olnud juba õige mitu kuud, aga farmidesse pole see jõudnud. Julgen öelda, et tänu tublide farmipidajate ning Veterinaar- ja Toiduameti ametnike koostööle olemegi suutnud taudi tootmisfarmidest eemal hoida. Juhuks, kui taud peaks jõudma kodusigade hulka, on meil olemas eraldi regulatsioonid, kuidas farmerile kompenseerida nii loomade hävitamine kui ka nende meetmete maksumus, mis on bioohutuse täiendavaks tagamiseks võetud.

Siret Kotka, viimane täpsustav küsimus.

Aitäh! Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul maetakse seakatku nakatunud sead võimalikult sigalate lähedale. Lääne-Virumaa on aga tuntud just oma suurte karstialade poolest ja lisaks on seal Pandivere veekaitseala. Kui katk jõuab Lääne-Virumaa sigalatesse, millisesse maakonda maetakse sel juhul Lääne-Virumaal nakatunud sead?

Aitäh! Veterinaar- ja Toiduameti inspektorid on läbi käinud kõik Eesti seafarmid. Kõikjal on kokku lepitud need kohad, kus peaks võimaliku nakatumise korral toimuma loomade hävitamine. See võib toimuda väga erineval moel. Väiksemates farmides võib see toimuda põletamise, suuremates farmides matmise teel. Ma olen kindel, et ka Lääne-Virumaa farmides on koos Veterinaar- ja Toiduameti inspektoritega leitud need kohad, kus loomad võimaliku nakkuse puhul hävitatakse. Ma olen kindel, et need kohad on kokku lepitud ja on väga selgelt kaalutud keskkonnamõjusid.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Ka mind tegi väga murelikuks tänahommikune uudis, et seakatk on jõudnud Valgamaalt edasi Viljandimaale Tarvastusse. See asub üksnes mõnikümmend kilomeetrit eemal Eesti suurimast seafarmist Eksekost, kus minu teada on ligi 70 000 siga kasvamas. Kas teie ministeerium või nimetatud töörühm, kes hommikul koos käis, on Eksekoga sel teemal ühendust võtnud? Või kas olete seda teinud teie isiklikult? Kas on suheldud sel teemal, mis on need erimeetmed, mida Eksekos kasutatakse? Ma veel kord ütlen, et täna hommikul tuli katkujuhtum ilmsiks üksnes mõnekümne kilomeetri kaugusel Eesti suurimast seafarmist.

Olen isiklikult selle eilse juhtumi valguses Ekseko juhtidega suhelnud. Ametlikult avalikustati see katkujuhtum täna, aga põllumajandusministrile anti sellest teada eile. Ekseko juht ning Veterinaar- ja Toiduameti juhtkond räägivad läbi, kuidas oleks võimalik veterinaarpiiranguid rakendada, et ühelt poolt oleks tagatud veterinaarohutus ja teiselt poolt oleks selge, et ettevõtte majandustegevus saaks jätkuda. Otsitakse mõistlikku teed. Väga oluline on see, et 11. ja 12. septembril tuleb Brüsselis kokku asjaomane komisjon, kes täpsustab Eestis võetavaid veterinaarkontrolli lisameetmeid. Ettevõtetega suheldakse kõige kõrgemal tasandil ning otsitakse selles olukorras parimat ja paindlikemat moodust, et taud ei leviks ja majandustegevus oleks võimalikult vähe piiratud.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Mul on kaks küsimust, aga ma püüan need mõlemad ühe minuti sisse mahutada. Juba praegu on ettevõtjatel lisakulutused, sest seakatkuohu tõttu on kehtestatud nii otsesed kui ka kaudsed lisanõuded. Lisanduvad ka transpordikulutused. Kas Põllumajandusministeeriumil on tehtud arvestus selle kohta, kui suured need ettevõtjate kulutused on? Kas neid kuidagi ka hüvitatakse? Ma räägin ennetavatele meetmetele tehtavatest kulutustest. Teiseks, me teame, et seakatk ei kandu edasi inimestele. Aga siiski levib jutt, et need inimesed, kes on väga palju sigatsenud, nakatuvad. Teie ministrina oskate kindlasti vastata. Kas see vastab tõele või mitte?

Teisele küsimusele, kas katk nakatab inimesi, kes on sigatsenud, ma ei oska vastata. Aga mis puudutab küsimuse esimest poolt ja riigieelarvet, siis me püüame riigieelarves kõigepealt leida lahendusi sellega, et ka edaspidi suurendame veterinaarkontrolli, Veterinaar- ja Toiduameti ning veterinaarlaboratooriumide võimekust. Selleni välja, et meil on vaja tervet hulka lisaseadmeid, selleks et veterinaarlaboratooriumil oleks jätkuvalt olemas võimekus taudi avastada. Need on need asjad, mida me praegu saame riigieelarve abiga teha. See on riigieelarve läbirääkimiste üks peamisi prioriteete Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kulutuste kõrval. Mis puudutab ennetusmeetmetele tehtud kulutuste kompenseerimist, siis seda võimekust riigieelarves ei ole. Me peame ette nägema võimekuse selliseks juhuks, kui me oleme avastanud nakatunud sead kodusigalates, et siis käivituks kompenseerimine.

Palun vabandust Tiit Tammsaarelt ja Viktor Vassiljevilt, aga ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise!

Järgmine küsija on Jaak Aaviksoo. Küsimus on kultuuriminister Urve Tiidusele. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud proua minister! Peaminister äsja ütles, et Eestis makstakse töötajatele nende töö väärilist palka. Paraku ei saa ma sellega nõustuda, vähemasti siis, kui silmas pidada haridus-, kultuuri- ja sotsiaalsfääris töötavaid inimesi. Senine madal palk on põhjus, miks viimasel kahel aastal on haridustöötajate palga tõusuks planeeritud 12%, mis on kaks korda kõrgem kui riigi keskmine. Hea minister, soovingi teilt seoses sellega küsida. Viimastel aastatel on Eesti keskmise palga tõus ületanud 6% ja nii on Rahandusministeerium oma prognoosis kavandanud ka järgmisel aastal. Missuguste ootustega saavad kultuuritöötajad järgmisse aastasse minna? Kas nende palga tõus eelseisval perioodil ületab riigi keskmist palgatõusu, et oleks võimalik palgalõhet ületada, või puuduvad riigieelarves selleks võimalused?

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Jaak Aaviksoo, tänan selle küsimuse eest! Nagu te teate, on riigieelarve läbirääkimised praegu pooleli. Kultuuritöötajate palga tõus on nendel läbirääkimistel kindlalt üks eelisvaldkondi. Sedasama peab muidugi ütlema ka sotsiaalvaldkonna, haridusvaldkonna ja siseturvalisuse töötajate palga tõusu kohta. Praegu lõplikke arve öelda oleks ennatlik, sest otsused ei ole veel langetatud ja lõplikud kokkulepped on valitsuskabinetis sõlmimata. On üsna selge, et palgatõus ka nendes eelistatud valdkondades on seotud siiski majandusprognoosiga. See on meile kõigile teada. Prognoos on olemas, aga võib-olla ei ole ta mitte nii hea, kui on inimeste ootused. Rahandusministeeriumil on siiski ettepanek võimaldada suuremat palgatõusu neljas, peamiselt nn pehmes valdkonnas. Me teame, et need on kultuur, haridus, siseturvalisus ja sotsiaalvaldkond. See on väga-väga vajalik ja õnneks ka võimalik. Me seisame igati selle eest, et kultuuritöötajate palk tõuseks. Kuidas on see proportsioonis keskmise palga tõusuga, on eraldi teema. Ei saa unustada, et eelarve läbirääkimiste laual on laste ja noorte sporditreenerite palga tõusu või neile sotsiaalsete garantiide tagamise ja parema palga maksmise võimaluste teema. Eelarvesse on praegu selleks kavandatud 3,5 miljonit eurot. Kuna sport on kultuurivaldkond, siis kahtlemata mõjutab see ka kultuurivaldkonna keskmist palka. Nagu te teate, on kultuurivaldkonna üldine palgastrateegia sõnastatud Riigikogus veebruaris vastuvõetud kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020. Seal öeldakse, et kõrgharidusega ja täistööajaga kultuuritöötaja miinimumtöötasu peaks aastaks 2020 tõusma Eesti keskmise palga tasemele. Meil on olemas ju ka koalitsioonilepe.

Aitäh, proua minister! Aeg on täis. Jaak Aaviksoo, palun!

Aitäh! Hea minister! Nii nagu minul nii ei ole ilmselt teilgi täna kindlustunnet, et kultuuritöötajate palk riigi keskmise suhtes ka aastal 2015 ei lange. Kas te toetate olukorras, kus kunsti ja teiste loomealadega tegelejate keskmine palk on 715 eurot, IRL-i ettepanekut suurendada madalapalgaliste töötajate tulumaksuvaba miinimumi? See ettepanek jätaks kultuuritöötajatele lisaks kätte kuni 69 eurot kuus ja võimaldaks seega reaalsissetulekutes palgalõhet oluliselt ehk üle 10% vähendada.

Aitäh ka selle küsimuse eest! Nagu te isegi kogenud poliitikuna teate, kõik ideed probleemide lahendamiseks on teretulnud ja debatid nendel teemadel vajalikud. Keeruliseks muutuks asi siis, kui me selle 500-eurose tulumaksuvabastuse teostaksime. Kust siiski tuleksid puudujääva raha katteallikad? Mind teeb murelikuks, et see võib mõjutada kõige enam just neid valdkondi, mida sel aastal eelarve läbirääkimistel eelistatakse. Kultuuritöötajate palga teema tõuseks sellisel juhul päevakorrale, ma arvan, teravamalt kui praegu. Selline on minu hinnang. Loomulikult, meie soov on, et inimesed teeniksid rohkem palka, nende töö võiks olla tulemuslikum, et selle tulemusel saaks rohkem teenida. Siis võib-olla ei peaks nii palju tulumaksuvabastustega tegelema. Aga nagu ma alguses ütlesin, kõik debatid ja vaidlused sel teemal on vabas demokraatlikus ühiskonnas teretulnud.

Jaak Aaviksoo, viimane täpsustav küsimus.

Aitäh! Mis puudutab katteallikate leidmist, siis on lahenduseks ju see, et valitakse erakond, kellel need lahendused olemas on. Seda saan ma ka teile soovitada. Aga kultuuritöötajate palgaprobleemi kohta küsin ma üldisema küsimuse. Teatavasti oli eelmise ja on ka praeguse valitsuse trendiks kultuuriasutusi n-ö lahti riigistada ja muuta need eraõiguslikeks isikuteks, mistõttu ka palgaküsimuste lahendamine langeb tegelikult erasektori õlule. Kas te peate sellist lahendust strateegiliselt õigeks, et kaasata rohkem erasektori vahendeid kultuurisfääri ja saavutada palgatõus mitte riigieelarve, vaid hoopis erasektori lisaraha abil?

Veel kord aitäh küsimuse eest! See, kui kultuurivaldkonda kaasatakse erarahastust, on minu arvates igas riigis väga väärt asi. Te rääkisite erasektorist. Kas ma sain õigesti aru, et te vihjasite sellele, et Eestis on kultuurivaldkonnas mitmed endised n-ö riigiasutused lahti riigistatud ehk nad on muudetud eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks, mis meie valdkonnas enamasti tähendab sihtasutuse vormi? Kui siin arendada edasi seda mõtet, kui palju tekib sundi kaasata eraraha, et toime tulla, siis ma vaatan korraks tagasi sihtasutuste tekkele kultuurivaldkonnas. See ajalugu ulatub tagasi aastatesse 1997 ja 1998 ning 2000. aastate algusesse. Siin on mõned suurepärased näited: Eesti Draamateater, Rakvere Teatrimaja, Integratsiooni- ja Migratsiooni SA Meie Inimesed, mis on tuntud MISA nime all, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. Jah, sihtasutuse või eraõigusliku juriidilise isiku vorm on neile loonud paremad võimalused majandada, tehes seda n-ö sõltumatult ministri kabinetist ning kaasates kompetentsi, teadmisi ja tarkust oma valdkonnas laiemalt ja kogukonnaga seotult. Ühtlasi on see andnud neile võimaluse kaasata eraraha. See ei ole midagi niisugust, mida ei peaks soovima. Kui see kultuurivaldkonda edendab, siis mina pean seda üsna heaks asjaks.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud kultuuriminister! Peaminister ütles, et me ei tohiks anda ühiskonnale signaali – või tema ei pea seda õigeks –, et madalapalgalisi maksustatakse väiksema maksukoormusega. See tähendab, et me ei tohiks madala palgaga inimeste maksuvabastuse ideega neid täiendavalt toetada. Kultuuritöötajate palk jääb tugevalt alla keskmise ehk nad kuuluvad madalapalgaliste hulka. Kas te olete selles küsimuses peaministriga, oma erakonnakaaslasega, täielikult ühte meelt?

Aitäh, härra Seeder! Alla 500 euro ei saa kultuurivaldkonnas keegi palka, seda pean ma ütlema. Kultuurivaldkonnas on ka palku, mis ulatuvad üle 1000 euro. Lugupeetud peaministri sõnu on mul raske kommenteerida, sest mul ei ole see tsitaat meeles, aga mul on tunne, et ta päris niimoodi ei öelnud. Keskmine palk kasvab ka kultuurivaldkonnas. Kui ma hakkaksin neid arve siin ette lugema, siis see läheks üsna pikale. Ma jällegi rõhutan, et igal aastal on eelarve läbirääkimistel seistud kultuurivaldkonna töötajate palga tõusu eest. Viimastel aastatel – kui ma õigesti mäletan, siis aastatel 2013 ja 2014 – on see olnud kuni 5%. Me loodame, et eelarve läbirääkimistel me siiski jõuame sellise summani, mis praegust majandusprognoosi arvestades näitab selgelt, et kultuurivaldkonda ja teisi pehmeid valdkondi eelistatakse.

Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija on Mihhail Korb. Küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Mul on hea meel, et teie suhtumine Eesti majandusse ja ettevõtetesse on väga optimistlik. Mingil määral ma ka jagan seda seisukohta. Aga on juhtunud niiviisi, et mitu inimest minu tuttavate hulgas on viimaste aastate jooksul mitte väga hea majandusliku käekäigu pärast jäänud ilma oma kodust, kuna kahjuks on pank neilt kodu ära võtnud. Seoses sellega on mul küsimus, kuidas teie isiklikult ja peaministrina suhtute munitsipaalelamute programmi arendamisse. Kas sellised plaanid on tehtud ja kas valitsuses on neid arutatud? Kui teie suhtumine on positiivne ja te hakkate selle kallal töötama, siis ma soovin teada plaane ja tähtaegu.

Aitäh! Kõigepealt lähen küsimuse esimese poole juurde. Ma olen rääkinud pankadega, kes on öelnud, et lõviosa kõikidest eluasemelaenudest, mis inimeste seisukohast võetuna pöördumatult hapuks lähevad või mille puhul ei ole võimalik enam maksegraafikute pikendamise või ajatamisega inimesi aidata, on seotud sellega, et inimesed on ennast mässinud SMS-laenu lõksu. On väga palju neid, kes on võtnud SMS-laenu lausa kümnest, aga võib-olla veelgi enamast kohast. See teema vajab senisest märksa jõulisemat lahendust. Ma mäletan, et Riigikogu liikmena ma 2007. aasta suvel selle teema tõstatasin, aga siis ei leidnud noore Riigikogu liikme ettepanekud piisavalt laialdast mõistmist. Nüüd olen ma peaministri rollis. Me ei näe teist võimalust kui tulla välja põhimõttelise paketiga, mis SMS-laenude levikut piirab ja inimesi nendest riskidest paremini teavitab. Justiitsministeeriumi eelnõu on valmis, ka majandusministeeriumi eelnõu on peaaegu valmis, seal on vaja veel üks legaaldefinitsioon paika panna, ja ka Rahandusministeeriumi eelnõu valmib lähiajal. Sellega tuleb tegelda. Mis puudutab munitsipaaleluaseme programme või riiklikke eluasemeprogramme, ükskõik kuidas neid nimetada, siis oleks vale öelda, et meil on valmis mingi programm või plaan, kuidas väga suurejooneliselt seda probleemi lahendama asuda. Küll aga on meil kasutada mõne omavalitsuse kogemused, mis ütlevad, et see on üks väga-väga kulukas lahendus. Küllap on ka efektiivsemaid võimalusi.

Mihhail Korb, palun!

Ma ikkagi täpsustaksin, missugusest lahendusest te räägite, mis on konkreetsemad plaanid ja missuguseid kogemusi te plaanite kasutada. Kodu on igale inimesele väga oluline. Esmaspäeval oli meil võimalus diskuteerida toimetuleku teemal. Ma arvan, et te olete minuga nõus, et kodukulud on üks olulisemaid komponente inimeste toimetulekus. Elamuprogrammilt soovivad abi inimesed, kelle toimetulek ei ole kahjuks kõige parem. Tahaksin teada teie plaane ja seda, kui paljudele inimestele see programm on mõeldud.

Aitäh! Nagu öeldud, mingi uue riikliku programmi plaani meil praegu ei ole. Sellist lahendust on munitsipaalprogrammide abil proovitud, aga see on osutunud erakordselt kalliks meetmeks. Võtame näiteks kõige suurema omavalitsuse Tallinna. Kogemused näitavad, et nii Loopealse kui ka Raadiku asumi rajamise tagajärg oli see, et nende hoonete eest maksab Tallinna maksumaksja üle selle piirkonna turuhinna ja teeb seda 30 aastat. Tõsi, neid lepinguid oleks küllap saanud teha tehniliselt paremini, võib-olla oli seal tehnilisi probleeme, aga siiski on senised kogemused näidanud, et see lahendus, mis maksab keskmiselt enam kui 5000 eurot perekonna kohta, on väga kallis. See ei tähenda, et me ei peaks aitama neid perekondi, kes raskustesse satuvad. Kindlasti peame. Nagu öeldud, kõige parem abi on see, kui me suudame ära hoida nende inimeste raskustesse sattumise. Te viitasite nendele probleemidele, mis on seotud eluasemelaenudega, aga kindlasti on võimalik tegelda ka tagajärgedega. Üks konkreetne tõhus viis tagajärgedega tegelemiseks on loomulikult toimetulekutoetus, mis hõlmab ka eluasemekulusid. Minimaalse toimetuleku piiri tõusust me siin eile rääkisime. Otsus lastega peredel seda piiri tõsta on juba tehtud. Ka toimetulekutoetus aitab kindlasti inimeste probleeme lahendada, see on palju efektiivsem kui uute majade ehitamine.

Mihhail Korb, viimane täpsustav küsimus.

Aitäh! Ma sain teie vastusest aru, et selliseid programme pole olemas. Aga kuidas te kommenteerite seda, et just eile kirjutas Urve Palo oma artiklis sellest, et tema on käivitanud programmi, mille abil toetatakse hätta sattunud inimesi eluasemekulude katmisel. Sealt võis välja lugeda, et jutt käib just munitsipaalehitusprogrammist. Kuidas te kommenteerite oma koalitsioonipartneri ütlusi?

Aitäh! Ma usun, et küllap teil on hea võimalus juba lähiajal seda majandus- ja taristuministri enda käest küsida. Võimalik, et tal on ideid, kuidas seda probleemi lahendada, kuid nagu öeldud, valitsuse tasemel seda plaani arutatud ei ole. Küll aga on riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel investeerimas väga suuri summasid elamumajandusse, et parandada elamute soojapidavust ja suurendada energiatõhusust. Ka see mõjutab inimeste toimetulekut ja mitte vähe. Näiteks teenitakse Õismäe kortermaja soojustusse ja küttesõlmede vahetamisse investeeritud raha tagasi väga kiiresti ja küttearvete vähenemine aitab märkimisväärselt vähendada inimeste väljaminekuid. Aga nagu öeldud, seda plaani, et me hakkaksime tuhandete kaupa riiklikke kortereid ehitama, meil ei ole. Enne, kui sellist plaani saaks olla, peaks meil olema väga selge ettekujutus, mis rahaga seda katta. On olemas väga hoiatav Tallinna kogemus. Kui ma õigesti mäletan, siis seal võeti lepinguga kohustused 30 aastaks. Nii et ka siis, kui meie lapsed on keskealised, tuleb neil neid arveid maksta. Justkui lahendati osa inimeste probleem, aga seda tehti nii, et hind on palju kõrgem kui turuhind. Hakati probleemi kangelaslikult lahendama, aga see tõi kaasa hoopis väga suure ja pikaajalise kohustuse linna eelarvele. Ei läinud väga hästi.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud härra peaminister! Ma vaatan, et te olete täiesti võtnud üle Andrus Ansipi eufoorilise kiidulaulu stiili. Te ülistate riiki ja räägite, et, jumala eest, Tallinn on paha, mis siis, et just Tallinnast majanduskasv tulebki. Te küsisite retooriliselt, kas keegi oskab nimetada riiki, kus oleks olnud nii võimas majanduskasv ja areng kui Eestis. Aga mina küsin teilt vastu. Kas te oskate nimetada mõnda riiki peale Eesti – ma ei pea silmas Leedut, Lätit ega Bulgaariat –, kus oleks 2009. aastal olnud nii suur majanduslangus, aasta keskmine üle 14% ja mingis kvartalis, vist kolmandas, oli see üle 16%? See oli tohutu vabalangemine. Ma tuletan meelde, et alles 2007. aastal kasvas majandus 10%. Kas te oskate neid riike nimetada?

Aitäh! Te ise nimetasite mitut riiki, mida te minul keelasite nimetada. See on muidugi kaval võte. Aga sellele väga kiirele langusele järgnes Eestis ka väga kiire tõus, teatud ajal isegi Euroopa kõige kiirem tõus. See näitab, et Eesti majandus, olles väike ja välismõjudele väga avatud, on volatiilne, läheb kergesti kaasa nii negatiivse kui ka positiivsega. Aga selleks, et hinnata Eesti majanduse edukust, tuleb vaadata pikemat aega. Ma kutsun teid veel kord üles vaatama neid 20 aastat, alates sellest, kui Eestis hakkas kehtima ühetaoline tulumaks, ja leidma vähemalt üks Euroopa riik, kus on astmeline tulumaks ja mille majandus on Eesti omast kiiremini kasvanud. Mind väga huvitab see tulemus. Seda esiteks. Teiseks, te heitsite mulle ette, et ma ülistan Eesti riiki. Ma kavatsen Eesti riiki ka tulevikus ülistada. Eesti riik on kõige parem riik ja kui meie kõik kas Eesti Vabariigi peaministri või parlamendi liikme või lihtsalt kodanikuna Eesti riiki ei ülistaks, siis kes veel seda teeks! Mina usun Eestisse ja näen Eestis väga palju head. Ma kutsun ka teid üles Eestis rohkem head nägema ja oma riigi üle uhkust tundma.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Esiteks, kortereid on ehitatud ju väga palju ka selle pärast, et meil on sundüürnikud. Aga see ei ole see, mille kohta ma küsida tahan. Kas te olete ka üüri seisukohast arutanud ettevõtjate toetamist korterite ehitamisel? Päris palju on arutatud, et ettevõtjad oleksid valmis neid ehitama, aga majanduslikult ei tasu see ära ja sellele peaks olema riigi tugi. Kas sellist asja on arutatud ja mis on teie seisukoht?

Aitäh! Esimest küsimust arutades rääkisime ühest võimalusest, mis iseenesest oleks ju ilus, kui sellel oleks katteallikas. Kuna me teame, et mitte mingisugustki katteallikat ei ole, siis mina oma ettepanekutega sellisele libedale teele ei läheks. Mul ei ole kombeks esitada suuri kulusid tekitavaid plaane, mille maksumust ega katteallikaid ma ei tea. Te ütlesite, et ettevõtjal oleks huvi midagi ehitada, aga see ei ole majanduslikult tasuv. Siis tasubki ettevõtjal üheksa korda mõõta, enne kui lõikamist planeerida, et saada selgust, kas ikka on mõistlik seda ehitust ette võtta. Tagantjärele targana võime öelda, et ka Tallinn, asudes lahendama sundüürnike ja teistegi inimeste probleeme, kes nendes majades elasid, oleks võinud täpsemalt vaadata, milline on turuhind ühes või teises piirkonnas. Küllap oleks siis märgatud, et turuhind oli kohati lausa poole madalam kui see hind, mis maksumaksja kaukast kinni maksti. Maksumaksja raha tuleb osata lugeda. Kui me käime välja ilusaid plaane, siis on meil alati vaja ka öelda, mis üks või teine plaan maksab, kust tuleb selleks raha ja mis peab sellepärast tegemata jääma. Ilusaid plaane on meil kõigil palju, aga prooviks ikka nii, et me suudaksime ilusatele plaanidele ka tegeliku sisu anda, vaadates, et katteallikad oleksid olemas. See on juba palju keerulisem ülesanne.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija on Tarmo Tamm. Küsimus on põllumajandusminister Ivari Padarile. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud põllumajandusminister! Meie valitsus on seni rääkinud, et Venemaa sanktsioonide mõju Eesti majandusele on marginaalne. Eile tuli konjunktuuriinstituut aga välja andmetega, et meie põllumajandustoodangule tuleb 150 miljoni euro ulatuses leida uusi turge. Kui neid ei leita, siis ilmselt ähvardab paljusid ettevõtteid pankrot või tootmise vähendamine ja töökohtade kaotus. Leedu leidis küllalt kiiresti kaks uut turgu: Serbia ja Liibanoni. Millised on siin Eesti valitsuse edusammud ja kui kaugele on Eesti valitsus jõudnud meie põllumehe aitamisel?

Aitäh! Jah, konjunktuuriinstituut tutvustas eile ülevaadet impordipiirangute võimalikust mõjust Eestile võrreldes teiste liikmesriikidega. Mis puudutab raha, siis 75 miljonit eurot on see raha, mille ulatuses toimus varem kaubavahetus Venemaaga otse ja enam-vähem samas ulatuses toimus kaubavahetus teiste Euroopa Liidu liikmesriikide, eelkõige Leedu kaudu. Me peame igal juhul tasa ja targu vaatama, kuidas sellist murdelist olukorda üle elada ning uusi turge leida. See tegevus praegu käib ja on käinud hästi pikalt. Mina käisin esimest korda Hiina põllumajandusministril külas juba 14 aastat tagasi. Mõnel turul toimuvad läbirääkimised väga pikalt, näiteks Hiinas on see seni nii olnud. Nüüdseks oleme Hiinas lahti saanud küll kalaturu, aga ei ole lahti saanud piima-, sealiha- ega linnulihaturgu. Kõikide nende kaubaartiklite üle läbirääkimised käivad. Samuti peame läbirääkimisi terve hulga teiste Aasia ja Aafrika riikidega. Veterinaar- ja Toiduamet on saatnud sinna kõik alusmaterjalid, veterinaarne usaldusväärsus on meil suur. Paari nädala eest tõsteti üles kalaturu teema, aga praegu avatakse Eesti kalale järjest turge kas või näiteks Aafrikas. Töö käib. Meil ei ole teist varianti, me peame oma toodangule alternatiivseid võimalusi otsima. Toidukaubandusega on niimoodi, et kui kusagil jääb turg väiksemaks, siis teises kohas tuleb seda juurde. See koht tuleb ära tabada.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud põllumajandusminister! Sellest uuringust selgus üks huvitav fakt, mis oli küll ka ette teada, aga üllatas see, et see summa oli niivõrd suur. 71 miljoni euro eest veeti varem Eestist toorpiima Lätti ja Leetu. Kas Eesti on siis arengumaa? Miks see toorpiim kingiti Lätile ja Leedule? Miks ei ole välja arendatud oma tööstust, et lisada piimale lisandväärtust ja luua vähemalt 500 inimesele töökoht? Kas Eestis üldse on olemas mingi põllumajanduspoliitika?

Aitäh! Nii on praegu välja kujunenud, et Eesti on põllumajanduse esmatootmise poole peal väga tubli ning toodab stabiilsel tasemel kvaliteetset tooret, aga töötlev võimekus on jäänud ajale jalgu. See on tõsi. See nn ümarpalgi väljavedu ei ole meile toiduainetööstuses ja põllumajanduses lahendus. Ilmselgelt on kogu toidusektoris vaja kvalitatiivselt uut minekut ja hakata toorpiima väljaveo asemel seda rohkem kohapeal töötlema. Selle ülesandega tuleb tasa ja targu tegelda. On oluline märkida, et me tavaliselt räägime sellest, et meil ei ole raha ühe või teise asja lahendamiseks või mingi leevenduse tegemiseks. Töötleva tööstuse võimekuse parandamiseks on maaelu arengukavas planeeritud päris suures ulatuses vahendeid. Sõltub meie tarkusest, ka Põllumajandusministeeriumi initsiatiivist ja tarkusest, kuidas me hakkame seda järgmisel aastal mõistlikult rakendama. See tegevus ulatub juba minu eelkäija Helir-Valdor Seederi aegadesse, tema ajal hakati maaelu arengukava kokku panema. Võimalused on olemas. Meie ülesanne on mitte teha halbu otsuseid, kui me avaliku rahaga turumajandusse läheme.

Tarmo Tamm, viimane täpsustav küsimus.

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Kuidas teie arvates saab Eesti põllumees Euroopa Liidu avatud põllumajandusturul konkureerida? Euroopa Liitu ju kaupa müüa ei saa. Teatavasti on meie toetused oluliselt väiksemad kui Euroopa Liidu keskmised toetused, samal ajal on riigi toetus top-up minu teada üks Euroopa Liidu madalamaid. Kas riigil on mingi plaan põllumeest täiendavalt toetada?

Aitäh! Riigil on need plaanid olemas. Mis puudutab Eesti toetusi võrrelduna teiste Euroopa riikide põllumeeste toetustega, siis siin tuleb vaadata erinevaid aspekte. Kindlasti tuleb põllumajanduse otsetoetuste esimese samba kõrval vaadata seda, milline on meie praegune hektaripõhine toetus, kui me oleme liitnud kokku esimese ja teise samba ning lisanud juurde maaelu arengukava toetuse. Samuti tuleb vaadata kas või sisendite hinda, eelkõige maa hinda. Jah, toetuste tase võrreldes Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega on meil küll veel madalam, aga ma julgen ütelda, et see kuristik ei ole väga suur. Hetkesituatsioon on ääretult uus ja unikaalne, sest piirangute palett on väga kirju nii riigiti kui ka valdkonniti. Üks selge asi, mida me väga jõuliselt rõhutame, on Euroopa Liidu ühised meetmed. Ma kohtusin eelmisel nädalal kahel päeval Brüsselis sellel teemal oma kolleegide, põllumajandusministritega ja ka Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulziga. Selleks et Euroopa Liidu ühised meetmed rakenduksid, on vaja mõnevõrra rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas neid rakendada. Jah, ühise põllumajanduspoliitikaga ette nähtud meetmed rakenduvad nii või naa. Kokkuostumeetmed käivituvad nii nagu vaja, siin ei ole küsimustki. Me peame püüdma hinge kinni hoida, et hinnad alla ei läheks, et need meetmed rakenduksid. Meile ikkagi meeldib piima 25–26-sendine hind märksa rohkem kui 17-sendine hind. Nii et ühelt poolt on need meetmed ja teiselt poolt on võimalikud eraldi meetmed. Näiteks on Eesti piim ju tegelikult odavam olnud ühe nädala, see puudutab 25 või 26 sendi tasemel olekut. Selleks, et teha lõplikku analüüsi, milliseid meetmeid lisaks võtta, on veel natuke aega vaja. Me tegeleme selle asjaga. Ma olen terve tänase hommikupooliku sellega tegelnud. Siin tuleb olla ühises rivis Balti, Soome ja Poola kolleegidega, sest tagasilöögid on meil kõigil sarnased.

Aitäh, härra minister! Aeg on läbi. Nüüd üks hästi lühike küsimus ja väga lühike vastus. Tiit Tammsaar, palun!

Aitäh, härra esimees! Kui Euroopa Liit kehtestas Venemaale sanktsioonid – põhjendatult loomulikult –, siis oli terve Eesti ühiskond seda meelt, et, jah, seda tuleb teha kõik koos. Kogu ühiskond oli sisuliselt ühte meelt. Aga kui Venemaa kehtestas vastusanktsioonid, siis hakkas osa kodanikke rääkima, et ei, põllumehed on ise oma muredes süüdi, nad on olnud Venemaaga kaubeldes väga riskialtid. Muuseas, eile rahvusringhäälingu saates "Vabariigi kodanikud" avaldas ka panga esindaja sama mõtet. Mis arvamusel sina oled? Kas ainult põllumehed peavad riskima või peab ühiskond olema solidaarne?

Lühike vastus, palun!

Jah, kogu ühiskond peab olema solidaarne. See on lühike vastus. Sellistes erakorralistes olukordades tulevad alati välja meie vead. Meie üks viga on olnud see, et meil on olnud puudujääke tooraine väärindamises. See on fakt.

Palun vabandust Lembit Kaljuveelt, aga kell sai kaks! Palun vabandust ka Marika Tuus-Laulilt! Järgmisel kolmapäeval on ka infotund. Tänane infotund on lõppenud. Aitäh ministritele!