Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõikele 1 kokku kutsunud 37 Riigikogu liikme ettepanekul nende taotletud ajal ja päevakorraga.


1. 10:02 Riigikogu liikme ametivanne

Esimees Eiki Nestor

Seoses Riigikogu liikme Vilja Savisaar-Toomasti tagasiastumisega on 20. juunist Riigikogu liikme asendusliikmeks asunud Mihhail Korb. Palun Mihhail Korbil anda ametivanne!

Mihhail Korb

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)


10:03 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson, palun!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu: esiteks, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu; teiseks, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu; kolmandaks, riigipiiri seaduse, tolliseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kolme seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister ja regionaalminister Hanno Pevkur. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Andre Sepp, palun!

Andre Sepp

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel annan üle otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Head kolleegid! Annan üle Keskerakonna fraktsiooni kümne liikme allkirjaga arupärimise meie peaministrile Taavi Rõivasele. Arupärimine on seotud Eesti ajakirjandusvabaduse küsimusega. Teatavasti on Eesti ajakirjandusvabaduse poolest langenud viimase kahe aastaga auväärselt kolmandalt kohalt maailmas 11. kohale. Ekspertide hinnangul on see seotud sellega, et ajakirjandust mõjutavad valitsusasutused ja meie ajakirjandus on ka majanduslikult valitsusasutustest sõltuv. Et seda probleemi pisut valgustada ja uurida, pöördusime Taavi Rõivase poole, et ta selgitaks meile seda olukorda ja ühtlasi ütleks, miks Tallinna Televisiooni ajakirjanikke ei lubata valitsuse pressikonverentsidele. See otsus tehti 6. juunil ja siiamaani pole peaminister selgitanud, miks seda tehti. Alles mõni päev tagasi avalik-õiguslikus televisioonis, Eesti Televisioonis esinedes ütles ta, et Tallinna Televisioon teeb Eesti-vastast agitatsiooni, mis on sedavõrd tõsine süüdistus, et peaks Tallinna Televisiooni kas kohtusse andma või kapo poole pöörduma. Me tahame, et peaminister selgitaks neid minu meelest üsna kergemeelseid väljaütlemisi. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Olen vastu võtnud neli eelnõu ja ühe arupärimise. Kui need vastavad kodu- ja töökorra seaduse nõuetele, siis võetakse eelnõud menetlusse ja arupärimine edastatakse adressaadile.
Teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 89 Riigikogu liiget, puudub 12.
Palun veel tähelepanu! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kinnitab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälteenamusega. Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni.
Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ajagraafiku sellisel kujul kinnitamise poolt on 62 Riigikogu liiget, vastu 20 ja erapooletuid 2. Istungjärgu töö ajagraafik on kehtestatud.


2. 10:09 Kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Alustame päevakorrapunktide käsitlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 685 teine lugemine. Tähelepanu! Kuna Vabariigi Valitsus otsustas laupäeval siduda selle eelnõu arutelu usaldusküsimusega, siis on vahest kohane meenutada teile eelnõu menetluse korda. Kõigepealt tuleb Vabariigi Valitsuse esindaja ettekanne, seejärel küsimused ettekandjale ja läbirääkimised – nii nagu eelnõude tavapärane menetlemine käib. Tulenevalt kodu- ja töökorra seaduse § 137 lõikest 6 muudatusettepanekuid hääletusele ei panda ja pärast läbirääkimisi toimub lõpphääletus. Kui Riigikogu ei võta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu, tuleb mul sellest viivitamata teatada Vabariigi Presidendile.
Alustame. Vabariigi Valitsuse poolne ettekandja on rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhatus! Austatud Riigikogu liikmed! Nagu siin saalis on juba mitu korda räägitud, on selle eelnõu sisu vanemapensioni kolmanda etapi edasilükkamine aastani 2018 ning keskmise pensioni vabastamine tulumaksust, tõstes pensioni maksuvaba piirmäära 210 eurolt 220 euroni kuus. Neid otsuseid, eelkõige seda edasilükkamist, tuleb vaadata tervikuna. Seda tuleb vaadata koos lapsetoetuse suurenemisega, mis Riigikogus hiljuti ilma katteallikata heaks kiideti ja mis läheb eelarvele maksma ligi 73 miljonit eurot. Samuti tuleb arvestada pensioni teise samba maksete kriisiaegse külmutamise kompenseerimist, mis on juba varem otsustatud – selle kulu on järgmisel aastal 54 miljonit ja 2017. aastaks suureneb see 60 miljoni euroni –, ning maksuvaba miinimumi üldist kasvu 144 eurolt 154 euroni kuus.

Esimees Eiki Nestor

Ma palun vabandust, härra minister, üks hetk! (Sumin saalis, juhataja helistab kella.) Palun jätkake!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Pensionide maksuvaba miinimumi tõus läheb tuleval aastal maksma 4 miljonit eurot ja aasta hiljem 6 miljonit eurot. Selle tulemusena hoitakse keskmine pension tulumaksuvaba, mis tähendab, et 1. jaanuarist ei maksustata tulumaksuga pensioni, mis ei ületa 374 eurot kuus. Vanemapensioni kõnesoleva etapi kulud oleksid lähiaastatel 27–30 miljonit eurot aastas. Kogu seda koormust eelarve välja ei kannataks, mistõttu tegime valiku sotsiaalselt tõhusamate kulude kasuks. Perepoliitiliselt on kahtlemata õige toetada lastega peresid siis, kui lapsi kasvatatakse, mitte tagantjärele kauges tulevikus. Tuletan veel meelde, kuidas me seda teeme. Riik hakkab alates uuest aastast maksma pere esimesele ja teisele lapsele senise 19,18 euro asemel 45 eurot kuus ning samal ajal kasvab kolmanda ja iga järgmise lapse toetus 100 euroni kuus. Vajaduspõhine peretoetus hakkab suhtelises vaesuses elavatele perekondadele, kus kasvab üks lapsetoetust saav laps, olema 45 eurot kuus ning peredele, kus kasvab vähemalt kaks last, 90 eurot. Järgmisel aastal suureneb ka lapse osakaal toimetulekutoetuse määramisel, lapse koefitsient suureneb 0,8-lt 1,0-ni.
Valitsus otsustas erakorralisel istungil, nagu juba öeldud, siduda käesolev eelnõu usaldusküsimusega. Selle erakordse otsuse tingis opositsiooni väljakuulutatud venitamistaktika, mis ei lubaks valitsusel oma poliitikat ellu viia ega 2015. aasta riigieelarvet ette valmistada. IRL-i fraktsiooni esitatud 1000 muudatusettepaneku hääletamine võtaks senise praktika järgi mitukümmend päeva, mille teeb eriti komplitseerituks Riigikogu erakorralise istungi formaat. See, kas maksumaksja raha kasutamisel suudetakse teha tarku valikuid ja vajaduse korral ka vanu otsuseid muuta, pole mitte ainult konkreetse valitsuse, vaid kogu Eesti riigi usaldusväärsuse küsimus. Meie riik ei ole jätkusuutlik, kui talle võetakse aina uusi pikaajalisi kohustusi ilma seniseid revideerimata. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Jaak Aaviksoo, palun!

Jaak Aaviksoo

Aitäh, hea ettekandja! Sain teie ettekandest aru, et vanemapensioni edasilükkamine kolme aasta võrra on tingitud lapsetoetuse määra tõusust, ja te lõpetasite oma ettekande seisukohaga, et uusi kohustusi ei saa võtta, kui vanu ei revideerita. Seoses sellega, et valitsus on sidunud selle seaduseelnõu vastuvõtmise usaldushääletusega, tahaksin ma teada, kuidas saab usaldada valitsust, kes kõik oma uued poliitilised lubadused annab varasemate, juba kokku lepitud ja seadusena vastuvõetud lubaduste arvel.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei tea, kuidas te seda suudate, aga proovige, väga keeruline see ei ole. Üldiselt seisneb valitsuse usaldusväärsus ikka selles, et ta julgeb langetada otsuseid. Ja kui ta on leidnud targema kulu, siis ta võib kehvema kulu maha kirjutada. Ega meie riik ei paisu lõputult ja meie rahva demograafiline olukord on, nagu ta on. Kõigepealt, kui te niimoodi küsite, siis ma tuletan meelde esimesi ühiseid eelarveid, kui te olite üks nendest, kes rääkis pensionisüsteemi ja üldse sotsiaalkulude jätkusuutmatusest. Te tõite protsente, kui palju kasvab Sotsiaalministeeriumi eelarve, ja eks teil oli mõningal määral õigus, kuigi te ei teinud vahet ministeeriumide ja valdkondade vahel. See nurin lõppes kuidagi suure pauguga, kui tuli idee, et hea küll, pensionideks raha ei ole, pensionide kasvuks raha ei ole, aga nimetame ennast sõrmenipsuga lapsevanemateks ja siis on raha küll, premeerime ennast selle eest. Selline väljastpoolt pensionide indekseerimise süsteemi tulev pensionilisa on kahtlemata väga keeruline koormus ühiskonnale. Vananeva rahvastiku probleeme ei saa sellisel moel lahendada, lahendus peab olema süsteemne, mitte selline preemiasüsteem.

Esimees Eiki Nestor

Margus Tsahkna, palun!

Margus Tsahkna

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma lähen kolleeg Aaviksoo küsimusest edasi. Täna on ees usaldushääletus. Te olete pikalt olnud rahandusminister, olite ka kärbete ajal, aga teie meel on väga muutlik. Me võtsime vanemapensioni seaduse koos vastu, nüüd sa ütled siit puldist, et see oli üks suur viga. Lapsetoetuse universaalset kasvu ei ole sa toetanud, nüüd ütled, et see on parim lahendus, pikaajaline ja jätkusuutlik. See mõtteviis on väga heitlik, nii nagu ka valitsuse poliitika. Praegune eelnõu näeb ette, et vanemapension lükatakse edasi, aga rahanduskomisjonis oled sa öelnud, et seda ei tuleks mitte edasi lükata, vaid see tuleks üldse ära kaotada. Räägi ausalt ära, mis tegelikult toimub! Mul oleks mõne aasta pärast, kui sa oled veel rahandusminister, piinlik kuulata, kui sa räägid mingit muud juttu.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Minul ei oleks piinlik mõne aasta pärast rahandusminister olla. Aga selle ausa arvamuse ütlesin ma välja juba siis, kui te selle valimislubaduse välja käisite, kui te istusite valitsuses meie kõrval. Ma ütlesin, et see ei ole mõistlik, see ei ole sotsiaalselt adekvaatne ja on väga kulukas. Aga me tegime selle vanemapensioni süsteemi koalitsiooniläbirääkimistel mingil määral söödavaks. Kolmas etapp on kahtlemata kõige kohatum, kuid praeguse valitsuse otsus on lükata see kolme aasta võrra edasi ja rahaline kate sellele tuleks teise samba kompenseerimise lõppemisest. Nii et rahavoogudes on see võimalus olemas, aga alati saab muidugi kaaluda ka targemaid valikuid, seda ma ei eita. Aga rahavooliselt on seda lahendust vaadatud: kui lõpeb teise samba kompenseerimise kohustus, siis saab võtta uusi pensionisüsteemi kohustusi. Mina eelistan, et need oleksid süsteemsed, mitte sellised preemiad.

Esimees Eiki Nestor

Andrus Saare, palun!

Andrus Saare

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Nagu te ise siit puldist praegu ütlesite, on selle eelnõuga tuldud välja sellepärast, et eelarve ei kannata vanemapensioni kulu välja. Samas tuli peaminister kevadel siin saalis välja väga optimistliku sõnumiga, et sel aastal on eelarve tulude pool loodetavalt juba 40 miljoni euro suuruse summaga ülekaalus. Milline see eelarve seis siis tegelikult on? Kas seda võib vaadata nii optimistlikult, nagu on vaadanud peaminister, või on tõsiseid probleeme ja me ei saa isegi vanemapensioni praegu kehtima jätta?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ega jooksvad ülelaekumised ei ole veel aluseks, et muuta prognoosi, ammugi mitte struktuurset prognoosi. Me oleme kindlalt parandanud maksulaekumisi, aga me ei saa väita, et eelarve struktuuriline seis on paranenud. Struktuurilisi kulusid tegelikult peale võtta ei tohiks, me oleme piiri peal. Ma olen põhimõtteliselt väga nõus Eesti Panga seisukohaga, kes hoiatab – meenutame, et Mart Laar on samal seisukohal, kuna ta on panga nõukogu esimees –, et me peame olema ettevaatlikud. Struktuurilise tasakaalu arvestus on alati natukene vaieldav ja jooksvad maksulaekumised ei muuda siin põhimõtteliselt ju asja, need tähendavad teatud skeemide kinnipanemist, mille asemele tulevad varem või hiljem teised skeemid jne. Aga kui te küsite eelarve seisu kohta, siis viie kuu laekumiste põhjal oli ju IRL see, kes hakkas jällegi, ma ei taha öelda, et kahjurõõmutsema, aga kommenteerima siiski. Vähemalt Sven Sester ütles, et näed, valmistuge eelarvet ümber tegema jne. Mõni kuu tuleb makse rohkem, mõni kuu vähem. Käibemaks on tagastuste võrra heitlik, aga fakt on, et üle ootuste on tulnud seda kolm kuud ja alla ootuste kaks kuud. Ütlen veel kord: me ei saa maksulaekumiste, jooksvate maksulaekumiste põhjal teha struktuurilisi otsuseid.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Allik, palun!

Jaak Allik

Lugupeetud härra minister! Kolleeg Seeder kirjutas ajalehes Sakala, et valitsus on otsustanud hakata pensione kärpima. Kas te võiksite öelda, kui palju tõuseb arvestuslikult 2015. aastal keskmine vanaduspension Eestis?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Te teate seda numbrit kindlasti peast. Minu jaoks on see natukene juba ajalugu. Kas te küsisite 2015. aasta kohta? Ütleme nii, et suurusjärk on 5%, aga ärge võtke sellest kinni, mul ei ole see praegu silme ees. Eelarve tegemisel aktualiseerub see eredalt, aga praegu on küll mõtted mujal olnud. Pension kasvab, jutt pensionide kärpimisest on muidugi vale ja ma soovitan Riigikogu liikmetel mitte valetada.

Esimees Eiki Nestor

Siim Kiisler, palun!

Siim Kiisler

Aitäh! Hea ettekandja! Sa ütlesid oma sõnavõtus, et vanemapension tuleb järgmisel kolmel aastal ära jätta, sest tulevad teised sotsiaalsed meetmed, mis toetavad ka laste kasvatamist, ja need nõuavad raha. Mis sa arvad, kas see on hea praktika, kui iga uus valitsus hakkab neid meetmeid välja vahetama? Kui vähem kui aasta pärast on jälle uus valitsus, kas siis hakkabki niimoodi käima, et iga kord kaotatakse osa sotsiaalseid meetmeid ja laste kasvatamise toetusmeetmeid ära ning tekitatakse teised asemele? Kuidas rahandusministrile tundub, kas see on pikas perspektiivis hea?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Põhimõtteliselt on targemaks saamine hea, aga ka antud halvad lubadused loomulikult seovad. Praegusel juhul me teeme tõesti panuse teistele meetmetele: pensionide maksuvaba kasv, maksuvaba miinimumi tõus, lapsetoetused, mis on käega katsutav asi. Mina kiidan lapsetoetuste puhul muidugi kõige rohkem vajaduspõhist osa, mis tõepoolest piiritleb probleemi. Mõeldavatest kõige kehvem on see, kui me hakkame juba sündinud laste eest premeerima vanemaid, teades, et see koormus langeb ju nendelesamadele lastele, kes on maksumaksjad. Me võiksime tegelikult kogu aeg teha targemaid otsuseid, kui olid eelmised, aga teatav stabiilsus on muidugi vajalik ja sellepärast me ei lähegi vanemapensioni kahe esimese etapi kallale. Kaks esimest etappi on loogilised. Mis selle kolmandaga saab, see on loomulikult järgmise Riigikogu otsustada. Praegu on arvamus, et see etapp lükatakse kolmeks aastaks edasi. Alati võib midagi juhtuda, aga me ei söö ju seda raha ära, see raha läheb sotsiaalseteks meetmeteks. Praegu põletab mujal rohkem.

Esimees Eiki Nestor

Juhan Parts, palun!

Juhan Parts

Aitäh! Lugupeetud minister! See ajaline loogika on üsna erakordne. Me räägime praegu konkreetselt vanemapensioni kulust, mis on 20+ miljonit eurot järgmisel aastal ja enam-vähem sama palju ka kahel järgmisel aastal. Augustikuu majanduskasvu prognoosi veel ei ole ja me oleme praegu näinud majanduses tõesti mitmesuguseid signaale, küll miinuseid, küll plusse. Selle tõttu küsin, kust te nii kindlalt teate, et juulikuuks tasub teha selline põhimõtteline väärtusotsustus. Teisisõnu, kas eelarve väljavaated järgmiseks kolmeks aastaks on teile juba nii täpselt teada, et 20 miljoni euro ulatuses tasub sellist põhimõttelist otsust muuta?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Meile on isegi nii täpselt teada, et see 20+ miljonit eurot on tegelikult 27–30 miljonit. Nii et kõigepealt ärge liiga palju õgvendage! Teiseks meenutame, et jutt ei ole kroonidest, jutt on eurodest, see on tohutu hulk raha. Ja ma tuletan meelde, kuidas eelarvet tehakse. Seda ei tehta selliselt, et uus prognoos ja ups!, nüüd on meil raha, et protsendike tõsta. Ei ole niimoodi. Struktuurilist tasakaalu jälgitakse kogu aeg pingsalt. Jälgige neid hoiatusi, mida me oleme saanud Eesti Pangalt ja Euroopa Komisjonilt, kes hindab meie struktuurilist positsiooni halvemana. Seadus ei luba struktuurilist miinust. Mingil juhul ei tohi kulusid ennatlikult peale võtta, selliselt, et me ei korrigeeri siis kulutamist kuskil mujal. Ikka tuleb korrigeerida. Ja see on targem otsus. Ma näeksin pigem hea meelega, et keegi ütleks siin otse välja, et lapsetoetuste tõstmine on halb ja vanemapension on hea, et pensionide tulumaksuvaba miinimumi asemel tuleb maksta vanemapensionit. Räägime võrdlustes! Rahahulk on ju alati piiratud. Ega see prognoosikene ei muuda asja, need on pikaajalised struktuurilised tulud ja kulud, millest me räägime. Need ei ole paari kuu küsimused. Ja mida varem me selle välja ütleme, seda varem saab ka hüvede saaja teada, mis täpselt järgmine aasta juhtuma hakkab.

Esimees Eiki Nestor

Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Tavaelus, vähemalt minu arust, ei vääri austust inimesed, kes kokkulepetest kinni ei pea. Tundub, et poliitikas on asi kahjuks teistmoodi. Siiamaani oleme harjunud, et mõni Keskerakonna poliitik vastandab lapsi ja pensionäre, aga kahjuks jäi täna siin just alguse poole kõrva, et praegune valitsus on asunud sedasama tegema. Eriti kurb on, vähemalt jäi mul ettekande põhjal selline mulje, et ka need vanemad, kes on lapsed üles kasvatanud, kes makse maksavad, ei vääri austust. Siit ka mu küsimus. Esimese lugemise ajal jäi mulje, et põhiline põhjendus oli, et praeguse koalitsiooni otsused on populaarsemad kui see vanemapension, vajaduspõhine toetus. Kas see on nii?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kust te kõike seda teksti loete? Kas te ei ole üldse saalis olnud, et te ei ole kuulnud, mis ma olen rääkinud? Ma ei ole kordagi rääkinud populaarsusest, ma ei ole kordagi rääkinud seda, mida te väidate, ma ei ole vastandanud põlvkondi. Ma olen rääkinud sellest, et laste jaoks on raha vaja siis, kui lapsi kasvatatakse, ja eriti on seda vaja vajaduspõhiselt. Ei ole mõtet siin küsimuse pähe päris suvalisi tekste ette lugeda.

Esimees Eiki Nestor

Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister! Ütlesite rahanduskomisjonis, et kehtiv vanemapensioni seadus on rumal seadus. Teie kolleeg, koalitsioonipartner Karel Rüütli arvas, et see on teie isiklik seisukoht, mitte valitsuse seisukoht. Mina jällegi arvasin, et kuna valitsus on volitanud teid selle seaduse menetlemisel valitsust esindama, siis on see valitsuse kui terviku seisukoht. Öelge, palun, kuidas siis tegelikult on, kas see on teie isiklik arvamus või on see kogu valitsuse seisukoht.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma olen alati öelnud, et see on minu arvamus. Ma tean, et kuluaarides on minuga nõus nii mitmed valitsusliikmed kui ka eksperdid, aga loomulikult ei lähe igaüks seda avalikult välja hõikama. Lihtsam on ju väita, et kõike saab korraga ja võtke teie ainult toetused vastu.

Esimees Eiki Nestor

Marko Pomerants, palun!

Marko Pomerants

Aitüma! Hea rahandusminister! Sa ütlesid oma ettekandes, et tegelikult on väga mõistlik, kui valitsus suudab vahepeal vigu tunnistada ja mõned vanad asjad uuesti üle vaadata, asendada näiteks vanemapension muude valitsuse lubadustega. Aga ma küsin nüüd küll isiklikku arvamust, mitte valitsuse oma, seda ei saa vahest ollagi. Millised on selle valitsuse juba tehtud või veel plaanis olevad teod, mida sa järgmises koalitsioonis, kui see sinu teha oleks, või laua taga läbirääkimisi pidades sooviksid muuta või tagasi võtta?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Praegu mul selliseid eredaid veendumusi ei ole. Me oleme muidugi saanud vähe koos olla. Oleme teinud ka kompromisse, mis ei ole kõik hiilgavad, aga midagi väga hullu ei ole see valitsus teinud, ikkagi head. Ma jään selle juurde.

Esimees Eiki Nestor

Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud minister! Oma vastustes te ütlete, et riigieelarve kulusid tuleb revideerida ning perepoliitiliselt on adekvaatne toetada lapsi siis, kui nad kasvavad. Samal ajal ütleb eelnõu, et vanemapension lükatakse ainult edasi. Kas on ette näha, et 2018. aastal teie seisukohad perepoliitikas muutuvad, ja millal need veel muutuda võivad?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Heade argumentide puhul on minu seisukohad ikka edenenud ja paremaks muutunud. Aga ma tuletan meelde, et 2018. aasta tähis on seotud teise samba kompenseerimisega. Kui soovite jälle teada minu isiklikku arvamust, siis minu arust ei oleks ühiskond üldse pidanud seadma endale sellist eesmärki, et ta hakkab majanduskriisi endale kompenseerima. See otsus on aga langetatud, see on koormus eelarvele, see on väga suur koormus, ja kui vaadata rahavooge, vaadata struktuurilisi koormusi, siis on selge, et kõike korraga ei saa teha. Lugesin ette õige mitu asja, mis me järgmisel aastal teeme: maksuvabad miinimumid, kaks tükki, lapsetoetused, vajaduspõhine lapsetoetus. Need on tähtsaimad. Teise samba kompenseerimine on nagunii. Kui kõik see kokku liita, siis kuskilt tuleb kate leida ja tuleb leida tark kate.

Esimees Eiki Nestor

Palun, Andrus Saare!

Andrus Saare

Aitäh! Lugupeetud minister! Lähen tagasi sellesse aega, kui te sotsidega koalitsiooniläbirääkimisi pidasite ja sotsid tulid teie juurde soovikontserdi listiga, kus oli ette nähtud mitme sotsiaaltoetuse kasv. Kas nemad pakkusidki välja, et võtame pensionäri paremasse taskusse raha tema vasakust taskust? Või pakkus selle alternatiivi Reformierakond, olles ise siin saalis selle eelnõu poolt hääletanud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Teie ei olnud seal osapool ja ma arvan, et ei ole kohane teid siin praegu selleks võtta. Selge see, et sotsiaaldemokraatidele oli lapsetoetus väga tähtis, ja meie võtsime seda kui õilsat otsust. Võib-olla nägime seda veidi teisiti, vajaduspõhisemana, võib-olla oleksime rohkem rõhunud teenustele – mitte võib-olla, vaid kindlasti –, aga nii need kompromissid sünnivad. Aga ütlen veel kord: see, mida me praegu siin edasi lükkame, on oma tõhususelt ikkagi kaugel maas nendest meetmetest, mida me oleme otsustanud võtta ja mida ka Riigikogu on kinnitanud.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Allik, palun!

Jaak Allik

Lugupeetud härra minister! Täna käib siin jutt IRL-i ühe põhilise valimislubaduse, vanemapensioni edasilükkamisest. Teatavasti on kaks nende suurt valimislubadust – kodualuse maa maamaksu kaotamine ja tasuta kõrgharidus – ellu viidud. Kuidas te hindate nende kahe elluviidud otsuse finantsilist ja sotsiaalset efektiivsust?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Nende kõige suurem sotsiaalne ja finantsiline efektiivsus oli see, et me saime kokku toimiva valitsuse.

Esimees Eiki Nestor

Siim Kiisler, palun!

Siim Kiisler

Aitäh! Hea ettekandja! Ma saan sinu sõnavõtust aru, et sinu hoiak vanemapensioni suhtes on suhteliselt sarnane hoiakuga lausalise lapsetoetuse suhtes. Sinu arust on vajaduspõhine lapsetoetus palju tõhusam meede. Kas see tähendab seda, et kui nüüd peaks ametisse asuma uus valitsus, siis see muudaks ära ka sulle n-ö pealesurutud sunnitud kokkuleppe, mille järgi lausaline lapsetoetus kasvab? Kas sinu arvates peaks siis selle otsuse jälle tagasi pöörama ja kasutama seda raha mõneks tõhusamaks meetmeks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kõigepealt on sotsiaal- või perepoliitika aabitsatõde, et kõige tõhusamad toetamisviisid on teenused. Kui ma saaksin, siis ma eelistaksin neid. Seejärel tulevad vajaduspõhised toetused – need on siin sees, ma tuletan meelde – ja nende järel tulevad universaaltoetused. Siis tuleb maksuvabastus lastega peredele. Ja kõige lõpuks tuleb see, kui ühiskond ütleb aitäh, et inimesel on lapsed olnud, teadmata, kust see raha tuleb, jättes ilma need, kellel ühel või teisel põhjusel seda pensionisammast ei ole. Järjestust tuleb tõepoolest vaadata, aga selles eelnõus on sees teise ja kolmanda järgu meetmed, mis on kindlasti kõik vajalikud. Üks asi veel. Suur vahe on selles, et need on järgmise valitsuse jaoks juba jõustunud ja inimestele tõesti osaks saanud hüved. Vanemahüvitise kolmandast etapist pole kodanik osa saanud.

Esimees Eiki Nestor

Ken-Marti Vaher, palun!

Ken-Marti Vaher

Aitäh! Lugupeetud minister! Sinu püüdlused siduda kokku mitmesuguseid õilsaid sotsiaalseid meetmeid on nagu ikka meelevaldsed. Aga eks see ongi rahandusministrile mingil kujul võib-olla omaseks muutunud. Ma mäletan, et kevadel oli nende kulutuste katteallikate leidmisel juttu ka sellisest huvitavast meetmest nagu "Riigi valitsemise paindlikumaks muutumine". Palun vabandust, kui ma ebatäpselt tsiteerisin. Hinnalipik seal kulude kärpimise küljes oli ligikaudu 15 miljonit eurot, kui ma õigesti mäletan. Kas sa saad kirjeldada, millises seisus on praegu selle kulude kärpe või kokkuhoidmise meetme rakendamine?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kas saaks korrata, mis kulu see oli?

Ken-Marti Vaher

See oli, kui ma õigesti mäletan, riigi valitsemise kulude paindlikumaks muutmine, riigi juhtimise kulude paindlikumaks muutmine ja sellega pidite hoidma kokku 15 miljonit eurot. Kui kaugel te olete selle rakendamisega?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ütleme nii, et alates samasuunalistest pingutustest, sügisest, kui me koos eelarvet tegime, oleme eesmärgiks seatu ikka kuhjaga ületanud. Kuhjaga! Me oleme selle 15 miljonit kindlalt ületanud.

Esimees Eiki Nestor

Reet Roos, palun!

Reet Roos

Aitäh! Lugupeetud minister! Siim Kiisleri esimesele küsimusele vastates te ütlesite, et ei ole mõtet "premeerida juba sündinud laste eest". Ma toonitan, et emapensioniga me siiski mitte ei premeeri, vaid tasandame tekkinud ebavõrdsust. Kas ma sain teist valesti aru?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See käib hästi esimese kahe etapi kohta. Kolmandaga on nii, et ta on väga ebasüsteemne. Me oleme saanud siin reformierakondlasest sotsiaalministrilt kriitikat, et sotsiaalkulud kasvavad ja pensionile läheb jälle palju rohkem raha – see kriitika on tulnud just teie poolt. Adekvaatne reaktsioon ei saa aga olla see, et me tekitame pensionisüsteemi juurde süsteemivälise elemendi. Indekseerimise mõte on ju selles, et ei saaks teha populistlikke otsuseid, mis muudavad pensionisüsteemi jätkusuutmatuks. Aga see on teooria. Praktika on see, et me räägime ikkagi kolmeks aastaks edasilükkamisest, ja selle kate on seotud teise samba maksete kompenseerimisega, mis on vähemalt kaks korda suurem koormus eelarvele.

Esimees Eiki Nestor

Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tahan selgelt öelda, et vanemapension ei ole kingitus. Tegemist on õigust jalule seadva seadusega, mis lõpetab ära lapsevanemate, eelkõige paljulapseliste vanemate karistamise madalama pensioniga. On paratamatu, et väikelastega kodus olnud ema jääb tööelust kõrvale, mis tähendab, et ka tema väljateenitud pension on praegu väiksem kui neil, kes ei ole lapsega kodus olnud. Kas sa soovid sellele vastu vaielda?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kena kõne oli. Loomulikult on sellel selline kompenseerimise element juures, aga neid kompenseerimise kohti me võime lõputult otsida. Reaalses elus on lapsed vanematele tugi ja võib-olla me ei peaks võtma lapsi kui riigi karistust vanematele. Me peame ikkagi vaatama, et eri sotsiaalsed grupid saaksid elus hakkama, ja nende omavahelisi suhteid optimeerima. Seda elemendikest, nagu ma olen palju kordi öelnud, ma mõistlikuks ei pea, aga ütlen veel kord, et me räägime praegu edasilükkamisest.

Esimees Eiki Nestor

Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kuna sa esimesel lugemisel kahjuks osaleda ei saanud ja kohal oli asendaja, siis jäi mu küsimus võib-olla tõesti arusaamatuks. Seal jäi vähemalt minu kõrvu küll kõlama, et uue koalitsiooni rahajagamisotsused on tehtud selliselt, et need hõlmaksid võimalikult paljusid gruppe, väga paljud inimesed saaksid neist kasu, mistõttu need oleksid populaarsed. Sina ütlesid siin, et need valikud on tähtsamad. Ma küsingi nüüd, kas kõik need otsused on seotud lähenevate valimistega või on seal ka mingi tõsine sisu taga.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See on nüüd küll kõva leid! Ma kuulsin päris jahmatusega teie erakonna esimehe kommentaare AK-s, kus ta ütles – see on küll tõsiselt uus poliitika –, et nüüd võib valitsus hakata populistlikel kaalutlustel kõiki toetusi ära võtma. Vaat see on kõva sõna! Teie küsimuses oli sama loogika, et toetuste äravõtmine on populaarne. Ma ei tea, seni oli nii, et toetusi püüti kogu aeg kehtestada, sõltumata sellest, kas raha oli ja kas need olid mõistlikud, ja seda peeti populistlikuks. See on muidugi kena leid, aga mina ei ole ilmselt nii uue aja mees, et ma sellest aru saaksin.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Laurson, palun!

Peeter Laurson

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! IRL-i valitsuses oleku ajal toetas valitsus ja ka Riigikogu saal toetas vanemapensioni jõustumist järgmisel aastal. Nüüd soovib ajutine valitsus kiirkorras pista käe oma töö ära teinud emade taskusse ja võtta ära selle pisku raha, mis sinna oli juba pandud. Kuidas me saame olla kindlad, et valitsus ei pista jälle ja jälle oma kätt kõige nõrgemate rahakotti juba aasta lõpus, kui eelarvet koostatakse?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Need olid jällegi väga kõlavad sõnad. Keegi ei pane ju kätt kellegi taskusse ja kellegi taskus sellist asja, nagu te nimetate, ei ole. Mitte kellelgi ei ole taskus seda raha, mida te väidate ära võetavat. Seda meedet ei eksisteeri! Kõige nõrgemad, kõige suuremas vaesusriskis on Eesti ühiskonnas siiski lastega pered – mitte kõik, aga need, kellel on sissetulekutega probleeme. Ja me oleme lastega perede toetuseks eraldanud väga suured summad. Samuti tuleb pidevalt teha väga suuri kulusid teise samba maksete kompenseerimiseks. Pensionäridel tõstame maksuvaba miinimumi ja ka kõigil teistel oleme maksuvaba miinimumi tõstmas. Need on meie valikud. Vaielge neile vastu, tõestage, et need on halvemad valikud. Sellega, et meil on võimalik lihtsalt kuhjata eri meetmeid, mina aga nõus ei ole.

Esimees Eiki Nestor

Marko Pomerants, palun!

Marko Pomerants

Aitüma! Selles debatis siin on hästi palju vastandatud – natuke oled sa ise ka seda teinud – ühelt poolt pensiokaid, palun vabandust, pensionäre ja teiselt poolt lapsi ning lastetoetuste kasvu olulisust. Aga kas praegusel juhul ei ole pilt palju lihtsam, et tegelikult minnaksegi pensionäridele kosja nende enda rahaga? Ühelt poolt on vanemapensioni lisa, aga teiselt poolt on see tulumaksuvaba miinimum, mis tegelikult on nagu enesestmõistetav asi, ilma mingisuguse, kuidas öelda, spetspoliitika või koalitsioonileppeta, ja mis enam-vähem seal keskmise pensioni juures võikski olla. Nii et neid suuri lapsetoetusi ei peaks sellesse mängu üldse segama. Aus on ju ikka öelda, et pensionäridelt võetakse, et neile anda.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kena, et te ütlesite, et ma natukene vastandan, kuigi pigem vastandab siin ikka keegi teine. See oli armas, et te nii ütlesite. See keelevääratus, kus te pensionäre niimoodi nimetasite, oli küll väga otsene viide lugupidamatusele, aga ma tean ju, et tegelikult te olete lugupidav inimene. Ärge niimoodi enam tehke, saadakse valesti aru!
Kes kellele kosja läheb? Kui ikkagi tõsiselt vanaemadelt-vanaisadelt küsida, siis neil küll ei ole kahju, kui nende lapsed ja lapselapsed saavad toetust juurde. Ja kindlasti ei oleks nad nõus sellega, kui laste ja lapselaste rahaga mindaks külla neile. Nad tahaksid, et noorem pere ikkagi paremini hakkama saaks. Aga veel kord: me eraldame maksuvaba miinimumi tõstmiseks pensionäridele rohkem kui teistele ja me tõstame ka pensione järgmisel aastal.

Esimees Eiki Nestor

Ken-Marti Vaher, palun!

Ken-Marti Vaher

Tänan väga, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et siin puldis olles on sul tihti hingeliselt ebamugav. Ma tahaksin anda sulle õrnalt võimalust sellest kammitsast lahti saada. Te räägite retooriliselt, et lükkate midagi edasi. Puldis oled sa maininud, et isiklikult sa seda vanemapensioni märkimisväärset osa üldse ei toeta. Palun ütle välja, mis on see põhjus, et te räägite ja ka sa ise räägid edasilükkamisest, aga sisimas tahad ju öelda, et selle meetme peaks ära kaotama! Ütle Riigikogu liikmetele ja meile kõigile, mis on sinu südamesoov selle konkreetse meetme suhtes. Kas sa tahad seda tõesti edasi lükata suhteliselt määramatusse aega või pead sa tegelikult õigeks, et see meede tuleks üldse ära kaotada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei käi siin valitsust esindamas oma südamesoovidega, sellepärast ei hakka ma neid üldse kommenteerima. Oma küsimustega, kuna me oleme omavahel palju vestelnud, sunnite mind kommenteerima isiklikku arvamust, aga mina esindan siin valitsuse arvamust, mis on edasilükkamine kolmeks aastaks. Nii on. Poliitika on kompromisside kunst, isegi teiega sai kompromisse tehtud. Kõige üle ma õnnelik ei ole, aga lõppkokkuvõttes tegime palju häid otsuseid. Tänu sellele õnnestus valitsus kokku panna, kuigi mõnede rumalate valimislubaduste täitmise hinnaga.

Esimees Eiki Nestor

Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister! Olete siin korduvalt öelnud, et peresid ja lapsi on mõistlik toetada siis, kui lapsed on väikesed, mitte hiljem tagantjärele. Selle loogika kohaselt ei ole mõistlik ka pensioni teise sambasse raha kogumine. Mõistlik on see raha inimestele välja maksta – me teame, et Eesti inimese sissetulek on väike –, kui nad seda vajavad, praegu, kui lapsed on väikesed, kui inimesed on elujõus, mitte kunagi hiljem, pensionipõlves. Vanemapension ei ole ju mingi preemia, vaid on hüvitis selle eest, et lapsi kasvatav ema või isa on tööturult eemal ega saa panustada eri pensionisammastesse, tehes samal ajal kulutusi laste kasvatamiseks. Ilma lasteta samaealisel on võimalik investeerida oma vanaduspõlve kindlustamiseks raha pensionisammastesse. Niisiis on sisu ja eesmärk sama mis teisel pensionisambal. Kas ei ole nii?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ei ole. Pensioni teine sammas ei ole seotud mingisuguse perepoliitilise utoopiaga, mida te siin esindasite, kui te selle ettepanekuga välja tulite – et see tõstab iivet jne. Keegi ei ole avastanud, et pensionär saaks tänu sellele meetmele väga suurt järelkasvu. Teine sammas on pensioniea riskide maandamine. Kui me räägime lapsetoetusest või teenustest lastele, siis see on lapse kasvatamise riskide maandamine. Nende kahe kokkupanemise tulemus on mingisugune kentaur, aga eks poliitika on ka selliste kompromisside kunst.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma lükkan kõigepealt ümber ühe kolleegi väite, et Keskerakond vastandab pensionäre ja lapsi. Ma arvan, et Keskerakond on võib-olla kõige rohkem andnud üle eelnõusid, mis puudutavad lapsi. Aga jäägu see väide ütleja südametunnistuse peale. Tegelikult asi ongi ju poliitilistes valikutes – kas lapsetoetus või vanemapension. Mina hääletasin ka lapsetoetuse suurendamise poolt, aga see selleks. Ma arvan, et seni, kuni need toetused jäävad sotsiaaleelarve piiresse, see ongi poliitiliste valikute küsimus. Aga ma küsin, miks te võtsite sotsiaaltoetuste maksmiseks täiendavalt juurde 25 miljonit teehoiuvahendeid. Kas see on teie arvates õige samm?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Palun vabandust, ma ei saanud küsimusest aru. Mis vahendeid te nimetasite? Teehoiuvahendeid? Teehoiuvahendeid pole ära võetud. Eelarves eraldatakse summa ja te ei ole eelarvet veel ju näinud. Miks te siis opereerite mingisuguse hüpoteetilise numbriga?

Esimees Eiki Nestor

Reet Roos, palun!

Reet Roos

Aitäh! Lugupeetud minister! Reformierakonna retoorikas te räägite emapensioni edasilükkamisest. Edasilükkamine kõlab tegelikult nii, nagu meil siin mõne pensionisambagagi on olnud, et lükatakse edasi, aga makstakse tagantjärele. Kas te valitsuses arutasite, et seda emapensioni edasilükkamist võiks ka kolme aasta pärast kompenseerida? Tegemist ei ole nii suurte summadega. Kas te olete seda arutanud või mitte?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! No mõistagi mitte. Aitab sellest teise samba maksete kompenseerimisest küll. Ühiskond ei saa oma raskusi endale tulevikus kompenseerida, ta seisab tulevikus ka kindlasti probleemide ees, mida tuleb lahendada.

Esimees Eiki Nestor

Margus Tsahkna, palun!

Margus Tsahkna

Aitäh! Ma lähen natuke laiemalt küsimuse juurde, mis puudutab järjekordselt usaldust. Meil on vastu võetud seadus, see võeti siin Riigikogus vastu kaks aastat tagasi ja minu teada hääletasid kõik erakonnad siis vanemapensioni seaduse poolt. Nüüd räägid sa ministrina, et tegelikult on see üks suur jama, mida siin tehti, et sulle isiklikult see ei meeldi ja tegelikult tuleks vanemapension üldse ära kaotada. Mis usaldus võiks tekkida inimestel, kui valitsus on nüüd otsustanud lapse- ja peretoetusi suurendada, universaalseid lapse- ja peretoetusi, mille kohta sa oled samamoodi öelnud, et see ei ole õige, et see on jama, et tegelikult tuleks lapsetoetusi valikuliselt maksta. See on Reformierakonna üldine seisukoht. Kui teile tuleb valitsusse kunagi teine partner, kas siis võib näiteks lapsetoetustega juhtuda ka nii, et need vähenevad, kuna tegelikult see süsteem ei ole ju jätkusuutlik?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Te räägite mitu korda usaldusest ja esitate siis väiteid, mida stenogrammis ei ole. Te viitate minu sõnadele, mida ma ei ole öelnud. Miks te valetate? Kas see suurendab usaldust?

Esimees Eiki Nestor

Juhan Parts, palun!

Juhan Parts

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Vist oma kõnes te rääkisite majanduse hetkeolukorrast ja küllap see valik, mille te teete, on seotud mitte just eriti heade väljavaadetega. Võib-olla te annaksite natuke täpsema ülevaate. Annaks teile võimaluse lihtsalt kirjeldada majanduse lühiajalisi väljavaateid, ja ka selle nurga alt, kust läheb see piir, kus koalitsiooni langetatud otsuseid tuleks hakata üle vaatama. Mis teie jaoks on see signaallamp laua peal?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kõigepealt, koalitsiooni langetatud otsused ei ole halvendanud eelarve struktuurilist positsiooni ja majandusprognoos seda tõsiasja ei muuda. Ma ei tahaks siin praegu mingit majandusprognoosi esitlust teha, meie järgmine prognoos tuleb suve lõpus. Aga jooksev olukorra ümberhindamine ei tähenda seda, et ka pikaajalisi vaateid peaks korrigeerima. Nii on eelarvepoliitika meil ju baasseaduses fikseeritud. Ma olen nõus Eesti Panga mitme väitega, mis puudutavad eelarvet. Ma kutsun üles vältima riigi kulude kasvatamist, seda olen ma teinud siin juba peaaegu kaks aastakümmet. Meil on selle baasseadusega aga üks ankur maas, mistõttu me ei saa ka juriidiliselt teha suuri lollusi eelarve tasakaalu koha pealt. Isegi kui struktuurilised hinnangud on eri institutsioonidel erinevad, peetakse lõppkokkuvõttes ikkagi silmas pikaajalisi tulusid ja kulusid, kui tehakse suuri otsuseid, ja pikaajalistest tuludest ja kuludest me praegu räägime.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma täpsustan natuke. Te küsisite enne, kust ma võtan selle, et  teehoiuvahendeid on 25 miljoni euro võrra vähendatud. Ma võtsin selle Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel sõlmitud koalitsioonilepingust. Kas see leping on tänasel päeval veel kehtiv?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Te ei leia koalitsioonilepingust sellist sõnastust. Te võite opereerida kütuseaktsiisi prognoosidega, aga kui te natukene neid prognoose vaataksite, siis need ei ole väga rõõmustavad. Rääkida, et me võtsime 25 miljonit ära, on siiski meelevaldne. Tee-ehitusmahud on sõltuvalt kütuseaktsiisi prognoosist kogu aeg üles- või allapoole kõikunud ja üldiselt ei saa me teede rahastamise üle kurta.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Laurson, palun!

Peeter Laurson

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Teie isiklikult ei toeta vanemapensioni rakendamist üldse, nii nagu ma olen teie repliikidest aru saanud. Kust meie, Riigikogu liikmed, saaksime selle kindluse, et see on tõesti rakendamise edasilükkamine, mis teie sõnul nüüd aset leiab? Või plaanite siis tulla välja uute argumentidega, et rakendamist veel edasi lükata?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Mina ei ole küll kunagi kuulnud, et Riigikogu liikmed vaevleksid ebakindluse käes. Nad on siiski päris hästi kindlustatud ja ka riigis suuri otsuseid tegev organisatsioon. Ammutage seda kindlust sealt!

Esimees Eiki Nestor

Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Aitäh! Hea ettekandja! Jaak Alliku küsimusele IRL-i lubaduste täitmise kohta sa vastasid kuidagi ebalevalt, et koalitsiooni tekkimise nimel oli vaja neid otsuseid teha. Kas sa pead praegu kehtivat tasuta kõrghariduse seadust heaks või halvaks seaduseks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma pean seda peaaegu mõistlikuks. See, kuidas te selle valijatele maha müüsite, ei olnud mõistlik, sest 70 000 tudengi tasuta harimine ei olnud ju ühiskonnas mõeldav ja ma olen selles suhtes väga kriitiline. Aga muidugi on see mõtlemise koht. Üldiselt on teada, et kõrghariduse hüve saab esmajoones osaks sellele, kes seda kannab, ühiskonnale muidugi kaudselt järgmises järjekorras, ja on hästi küsitav, kas need, kes sellest hüvest otsest kasu ei saa, peaksid selle täielikult kinni maksma. Kõrgharidusega inimesed on keskeltläbi jõukamad, tervemad ja õnnelikumad, nad ei ole sotsiaalne riskigrupp. Aga see otsus on nüüd langetatud. Mina ei ole varjanud oma arvamust, et kõrgharidus peaks olema osaliselt õppija rahastatud, nii on lihtsalt õiglane ja ka efektiivne. Kuna me tegime aga ühiselt selle süsteemi distsiplineerivaks, valimisloosungist ei jäänud ju sisuliselt midagi alles, siis nüüd saab selle süsteemiga tõenäoliselt juba elada. See nõuab küll ajas tõestust, aga praegu paneb süsteem tudengid siiski pingutama ja see on kindlasti positiivne asi.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud härra rahandusminister! Uus koalitsioon on rääkinud palju võimsaid ja kõlavaid sõnu kaasamisest. Kaasamine on uus normaalsus, see on peaministri slogan, mida ta on väljendanud. Selle eelnõu seletuskirjast ei leia ma midagi ei lasterikaste perede organisatsioonide ega pensionäride esindusorganisatsioonide kaasamise kohta. Millised on lasterikaste perede ja pensionäride, keda te püüate siin veidike omavahel vastandada, nende organisatsioonide arvamused selle eelnõu kohta? Kahjuks ei peetud ka rahanduskomisjonis vajalikuks neid organisatsioone eelnõu menetlemisse kaasata.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma arvan, et sõnade kõlavuse poolest ei jõua peaminister kunagi teie tasemele. Ma ei tea, kas see tsitaat, mis te ütlesite, oli asjakohane ja mis kontekstis see oli öeldud, aga kaasamine on olnud Eesti ühiskonnas normaalsus juba palju aastaid, selle üle ei saa kurta. Siin Riigikogus võetakse eelnõusid lahti koos huvigruppidega, mina allkirjastan kogu aeg kooskõlastuskirju eri organisatsioonidega – nii see töö käib. Selle konkreetse eelnõu puhul mul puudub täpne info, kas sotsiaalminister arutas asja nende huvigruppidega. Aga ega see arutelu tõenäoliselt väga informatiivne ei oleks, kui huvigrupid on arvamusel, et valikuid teha ei tule, tuleb lihtsalt küsida kõike. See on üsna tavaline. Ma arvan, et huvigruppide kaasamine ei pruugi anda sellist kasutuskõlblikku tulemust. Me oleme vahel näinud, et huvigruppidel on üsna kitsas vaade.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Tsipa segane, Jürgen, võta ennast kokku! Ma küsisin kaasamise kohta selle eelnõu puhul. Sa ütlesid, et kaasamine on vajalik, sa tegeled sellega päevast päeva, ööd ja päevad läbi, ja siis ütlesid, et selle eelnõu puhul poleks kaasamine võib-olla informatiivne, ei annaks tulemust ja oleks vaat et paha asi. Kas selle eelnõu puhul on huvirühmade kaasamise protseduur läbitud või mitte ja millised olid nende organisatsioonide seisukohad? Ma palun konkreetset vastust! Ma ei saanud aru, miks sa viitasid sotsiaalministrile, Vabariigi Valitsust esindad praegu siin puldis sina.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Urmas, võta stenogramm ette, kui see ilmub. Pane minu vastus ja enda küsimus kõrvuti ja punasta!

Esimees Eiki Nestor

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Minu arust valitsusel ei ole õigust inimesi petta. Kas keegi siin saalis arvab teisiti? Riiki tuleb juhtida ausalt, mis tähendab, et kodanik peab teadma, miks valitsus ja Riigikogu talitavad just nii ja mitte teisiti. Paraku on ajutine valitsus sellest põhimõttest loobunud ning otsustanud kustutada 226 000 pensionäri õigustatud pensionitõusuootuse, andmata selle kohta arusaadavaid selgitusi.
IRL lubas 2011. aastal valitsusse minnes kehtestada Eestis vanemapensioni, mis suurendaks lapsi kasvatanud pensionäridele makstavat elatisraha. Asjakohane seadus võeti Riigikogus vastu 2012. aastal ja pensionilisa kõigile lastega pensionäridele oleks hakatud välja maksma alates 2015. aastast. See oli piisav aeg, et teha vajalikud ettevalmistused ja planeerida riigieelarvesse vajaminev raha.
Nüüd on Reformierakond ja tema valitsuspartner sotsiaaldemokraadid otsustanud 226 000 pensionäri õigustatud ootused allavett lasta ja võtta neilt ära 86 miljonit eurot. Valitsuse selline käitumine võtab sõnatuks. Kuidas on võimalik, et riik võtab ühel päeval vastu seaduse, võtab kohustuse oma inimeste ees ja siis loobub kergekäeliselt sellest veel enne, kui seadus on rakendunud? Spordis tähendaks see loobumisvõidu andmist ja sportlase lahkumist areenilt. Poliitikas aga jätkub valitsusliidu juhtpoliitikutel jultumust öelda, et vanemapensioni näol oligi tegemist pigem kingitusega, mille pensionärid saavad kätte lihtsalt kolm aastat hiljem.
Vanemapension loob kindlust. Olgu siinkohal selgelt öeldud, et vanemapension ei ole kingitus. Tegemist on õiglust jalule seadva seadusega, mis lõpetab ära lapsevanemate, eelkõige paljulapseliste vanemate karistamise madalama pensioniga. On paratamatu, et väikelastega kodus olnud ema jääb tööelust kõrvale, mis tähendab, et ka tema väljateenitud pension on praegu väiksem kui neil, kes ei ole lapsega kodus olnud. Just selle vahe tasandamiseks ongi mõeldud vanemapension, mis annab ka tänastele noortele inimestele kindluse, et lapse üleskasvatamise tõttu ei kannata nende tulevase pensioni väljamaksed.
Minu meelest demonstreerib Taavi Rõivase ajutine valitsus praegu oma võimetust tegelda Eesti jaoks oluliste probleemidega, nagu iive kahtlemata on. Küllap selle varjamiseks ongi peaminister asunud võitlusse Tallinna Televisiooniga, mis näib olevat jõukohasem teema. Noored mehed valitsuse eesotsas ei anna endale aga ilmselt aru, millise sõnumi nad praegu oma käitumisega kogu ühiskonnale saadavad. Riik ei ole usaldusväärne partner – kas tõesti oleme nii kaugele jõudnud?
IRL võitleb pensionäride eest ja kahtlemata ei jää seda kõike tegevusetult pealt vaatama. Me nõuame ühelt poolt, et valitsus tunnistaks, milliste ootamatute kulutuste katteks pensionäride raha on otsustatud suunata, ja teisalt teeme kõik endast oleneva, et vanemapensioni seaduse rakendamist edasi ei lükataks.
Kriisi ajal oli valitsus rahvaga avameelne ja inimesed mõistsid karmile säästurežiimile läinud valitsuse tegutsemismotiive. Paraku ei näe me praeguse valitsuse sama ausat käitumist, vaid kuuleme hoopis häma.
IRL ei anna järele võitluseta. Meie fraktsioon Riigikogus esitas valitsusliidu vanemapensionit edasilükkava eelnõu kohta omalt poolt 1000 muudatusettepanekut. Kas valitsus tahab petta 226 000 pensionäri? Ajutise valitsuse soov siduda vanemapensioni edasilükkamine oma usaldusega tähendab, et eelnõu tahetakse vastu võtta kiirkorras, ilma parlamentaarse debatita. Tegemist on äärmusliku lahendusega, mis tähendab valitsuspoolset parlamentaarse menetluse blokeerimist. Kindlasti ei ole pensioneid kärpiv eelnõu see koht, kus seda teed minna tuleks. Pigem näitab see valitsuse halvustavat suhtumist eakatesse ja lastega peredesse.
Palun ühe minuti lisaaega!

Esimees Eiki Nestor

Palun, üks minut lisaaega!

Aivar Kokk

IRL-i eesmärk ei ole suurendada riigi kulutusi, pöörata maksusüsteemi pea peale või panna jõed tagurpidi voolama. Meie soov on, et riik peaks oma sõna ning täidaks võetud kohustused. Seda ei ole palju nõutud. See peaks olema ühe valitsuse elementaarne tegutsemise põhimõte. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Andrus Saare, palun!

Andrus Saare

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Oleme kogunenud Riigikogu erakorralisele istungjärgule. Erakorraline tähendab eriolukorda, midagi sellist, mis on tingitud ettenägematust, ootamatust sündmusest, juhtumist. Varasematele kogemustele tuginedes võiksid selleks olla majanduskriis, poliitiline kriis, sõjaline oht või kolle, kus on vajalik Riigikogu kiire otsustamine, või midagi muud sellist, mida ei olnud võimalik kuidagi ennustada ning mille tõttu ei saa riigi korraldust, seadusandlikke akte muutvaid eelnõusid tavapärases tempos menetleda. Mis on siis täna Riigikogu erakorralise istungjärgu päevakorras? Ajutise valitsuse jaoks on kiirustamise põhjus vajadus tõsta ettevõtjate maksukoormust ja tühistada oma lubadus rakendada vanemapensioni täies mahus 2015. aastast ehk petta lapsed üleskasvatanud pensionäride õigustatud ootust, mis tekkis 2012. aastal kehtima hakanud seadusega. Viis eurot kuus pensionärile ühe lapse eest on see summa, mille kehtestamine praegusele valitsusele selgelt üle jõu käib. Kas see, et lisapensioni raha 2015. aastal pensionäridelt ära võtta, on tõesti erakorraline olukord ja vajab valitsuse usaldushääletust? Head koalitsioonipoliitikud, ehk oleks võinud siiski targemini tegutseda ja "kinkida" vanemapensioni edasilükkamise määramatuks ajaks meie pensionäridest vanematele 11. maiks, emadepäevaks – tore uue koalitsiooni kevadkingitus 226 000-le lapsevanemast pensionärile, tõeline ja tegelik "hoolivuse" musternäide uuelt valitsuselt. Kurb, aga sõnad "kinkida" ja "hoolivus" on siin jutumärkides.
Kuidas siis ikkagi asjad nii on kujunenud? Pohmellis suurest soovikontserdist, mida sotsid Reformierakonnale esitasid, ei pandud tähele, et vasakusse taskusse, mida pensionäridele lubati rahaga täita, võetakse raha sellesama pensionäri paremast taskust. Mis veelgi alatum, raha võetakse nende pensionäride taskust, kes on üles kasvatanud lapsed, kes on lapsi kodus kasvatades olnud mitu aastat tööturult eemal ja kelle pension on sellel põhjusel väiksem. Kas tõesti leidub siin saalis riigikogulasi, kes arvavad, et maksta järgmisest, 2015. aastast alates viis eurot kuus lisapensioni lapse kasvatamise eest on selge priiskamine, ülemaksmine emale või vanaemale? Ma tõesti ei tahaks seda uskuda.
Kas sõna pidada ja lubadusi täita on praegusele valitsusele midagi sellist, mis käib selgelt üle jõu? Raha ju ometi on, vähemalt, kui uskuda peaministri väljaöeldut, et ainuüksi selle aasta riigieelarve on 40-miljonilise ülekattega. Kas on põhjust mitte uskuda meie peaministrit? Midagi siin nagu ei klapi. Rahandusminister teeb halva mängu juures küll head nägu, aga teod, kas või tänane Riigikogu erakorraline istungjärk, kinnitavad pigem paanikat, et riigieelarve laekumistega on tegelikult tõsiseid probleeme. Kas raha on siis üle, nagu väidab peaminister, või on tegemist bluffimisega? Selget vastust me rahandusministrilt tegelikult seni saanud ei ole. Lugesin läbi ka ajutise valitsuse tegevuskava. Mida ma sealt ei leidnud, on need tänase erakorralise istungjärgu erakorralised teemad, mida me siin arutame. Ei sõnagi vanemapensioni edasilükkamisest, ei sõnagi ettevõtjate maksukoormuse suurendamisest, ei sõnagi kas või teede rahastamise vähendamisest. Kas on olemas sotside ja reformierakondlaste koalitsiooni tegevuskava nr 2, mida keegi ei ole näinud ja kus on kirjas nii eelnimetatud kui ka veel plaanitavad tegevused ning nimekiri varasematest kokkulepetest, millest soovitakse edaspidi samuti taganeda? Küll aga leiab tegevuskavast punkti, mis puudutab kaasamist. Mulle tundub, et see punkt on koalitsiooni käes olevas versioonis täiesti kaduma läinud. Nii nagu mitmeid kordi varem sellel kevadistungjärgul tuleb ka täna nentida, et eri osapoolte ja huvigruppidega ei ole läbirääkimisi ega avatud arutelusid peetud. Enamgi veel, huvigruppide arvamust ei ole üldse küsitudki. Head sotsid, kes te seda punkti valitsusse minnes tegevusprogrammis suurelt välja reklaamisite, kaasamine ja avatumaks muutmine tähendab kõikide osapoolte kaasamist! See ei tähenda ainult sotside või Reformierakonna poliitikute ja teie poliitiliste tugistruktuuride esindajate kaasamist. Ja veel, head kolleegid Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, kes te seisate igati õigustatult meeste ja naiste võrdse kohtlemise eest: vanemapension on see koht, kus te saate oma tõelist palet näidata. On ju tavaliselt naised need, kes väikelastega koju jäävad ja kes hiljem pensionieas ...
Palun kaks minutit lisaks!

Esimees Eiki Nestor

Palun, kaks minutit lisaaega!

Andrus Saare

... meestega võrreldes selle tõttu vähem pensioni saavad. Meeste ja naiste palga ja pensioni võrdsust ei taga teie toasoojad üleskutsed, ilukõned ega teie plakatid. Tegusid on vaja! Ja vanemapension on üks võimalus selles suunas midagigi käegakatsutavat teha.
Head endised koalitsioonikaaslased Reformierakonnast! Tunnistage, et suures kevadises armutuhinas sotsidega olete selgelt üle pingutanud, valesti otsustanud. Kas tõesti varasemad otsused, mis on seadusesse kirjutatud, ei maksa mitte midagi? Suutsime ühises koalitsioonis ka kõige raskemal majanduskriisi ajal pensioneid mitte vähendada. Siis oli riigi majanduslik olukord tänasega võrreldes väga keeruline. Vanemapensioni teadmata ajaks edasi lükkamise puhul on tegemist pigem poliitilise tahtejõuetusega kui majanduslikust olukorrast tuleneva paratamatusega. Te ise olete 2012. aastal hääletanud vanemapensioni kehtestamise poolt. Suured on need inimesed ja poliitikud, kes suudavad oma vigu tunnistada. Tehke seda ja te näete, et oma vea parandamine ei tähendagi nõrkust ega allaandmist, vaid üllameelsust ja tarkust! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Urmas Reinsalu, palun! Kolm minutit lisaaega.

Urmas Reinsalu

Austatud parlamendiliikmed! Kõigepealt üks tsitaat: "Me kõik teame, et lapse kasvatamine on pikaajaline ja väga mitmekesine töö, tähtis ülesanne, mis on täis ootamatusi, ent tasu selle eest on väga keeruline mõõta. Oleks õiglane, et vanaduspäevil saaksid vanemad pensioni ka öiste söötmisaegade, lasteaeda ja kooli viimiste, koolitükkide tegemise ja teiste igapäevaste pikemate päevade eest. Seetõttu saab vanemahüvitis edasiarenduse vanemapensioni näol, mille eesmärk on luua kindlustunne ... [---] Kindlasti tekitab iga uus süsteem küsimusi ja vajab harjumist. Samas usun, et oleme leidnud päris hea ja tervikliku viisi, kuidas toetada vanemaid nii siis, kui laps on pisikene, kui ka siis, kui ta on täiskasvanu ja vanem pensionil. Loodan siiralt, et see tulevikku vaatav otsus toetab veelgi perede otsust saada nüüd esimene, teine, kolmas või ka rohkem lapsi. Nendele vanematele makstakse lisaraha ühe lapse arvestuses praeguste prognooside kohaselt umbes 60 eurot aastas, ikka selle nimel, et sünniks rohkem lapsi." Nii kirjutas toonane sotsiaalminister Hanno Pevkur, kui vanemapensioni seadus Riigikogus vastu võeti. Need argumendid on täiesti õiged, relevantsed ja ka sotsiaalteadlased on neid tunnustanud.
Esiteks, vanemapension ei ole mitte mingi kingitus riigi poolt, vaid see on väärtusotsustus, mille põhimõte on üks: lastega kodus oldud aja tõttu ei tohi ema saada väiksemat pensioni. Ja see on väärtusotsustus, mille kohta võib öelda, et see on tõepoolest ebaõiglane. Sest miks peaks lapsevanem saama nominaalselt pensionilisa olukorras, kus lastetu pensionär seda ei saa, nagu on öelnud ametisolev sotsiaalminister Helmen Kütt. Et see ongi põhimõtteliselt vale poliitika. IRL-i seisukoht vanemapensioni ideed välja pakkudes oli lihtne ja selge: see on väärtusotsustus, et võrdsustada lapsevanemate töö laste kasvatamisel nende omaga, kes sellel ajal, kui lapsevanem oli lapsega kodus, töötasid.
Ma arvan, et üks tõsine probleem, mida me selle eelnõu menetlemisel oleme näinud, on valitsemise stiili küsimus. Jürgen Ligi ütles siit kõnepuldist, et uue valitsuse jaoks on kaasamine tõepoolest väga oluline, on kogu aeg olnud ja kaasatakse, aga just selle eelnõu puhul ei olnud kaasamine oluline, kuna see oleks olnud väheinformatiivne. Mul on kahju, et samal seisukohal oli selle eelnõu menetlemisel Riigikogu rahanduskomisjon. Huvirühmade seisukohad on väga selged ja ühesed. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit väljendas selle eelnõu vastuvõtmisel 2012. aastal ühemõttelist toetust, tsiteerin: "Arvestades seda, et Eesti suurimad probleemid lähimal kümnendil on seotud demograafilise situatsiooniga, on see samm õiges suunas. Need ühiskonnaliikmed, kes on võtnud endale vastutuse ühiskonna ees, pidades silmas laste kasvatamist, ja ühes sellega kannavad ka täiendavaid kulusid, saavad ühiskonna poolt tunnustatud." Nüüd me tõmbame selle väite maha ja pole ime, et Eesti Pensionäride Ühenduste Liit on saatnud tagasiulatuvalt, pärast seda, kui valitsus eelnõu menetlusse andis, välja avalduse, kus ta taunib vanemapensioni edasilükkamist. "Eakad on praeguseks kaks aastat oodanud ja arvestanud, et 2015. aastast pannakse reaalpensioni langusele piir. Nüüd on koalitsioon näidanud, et valitsus ei pea oma lubadusi. Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatus on selgel seisukohal, et tegemist on õigusriigile sobimatu käitumisega." Eesti Pensionäride Ühenduste Liit nendib, et 6. juunil korraldas Stenbocki maja piduliku ürituse, kus räägiti avatud valitsemisest ja partnerlusest. Kahjuks ei ole me näinud ei avatust ega partnerlust.
Põhjus, miks IRL esitas oma muudatusettepanekute paketi, oli loomulikult üks: me oleme selle vastu, et riik murrab oma sõna. Valitsus, selle asemel et see debatt parlamendis ära pidada, selle asemel et võtta vastu IRL-i kompromissettepanek, mida me oleme pakkunud kaks nädalat, kompromissettepanek, et jätame pensioniseaduse muudatustest selle konkreetse sätte välja, leidis, et see eelnõu tuleb siduda valitsuse püsimisega. Ma arvan, et see on väga sümboolne. Ühel kaalukausil on 226 000 eaka usaldus riigi sõna vastu ja teisel pool praeguse valitsuse usaldamine. IRL ei toetanud selle valitsuse ametisse astumist ja IRL ei kavatse sellele valitsusele toetust avaldada ka pensionäridele antud sõna murdmisel. Ma olen kategooriliselt selle väite vastu, mida valitsuse esindaja püüdis siin sõnastada, otsekui oleks tegemist vanemapensioni edasilükkamisega mõneks ajaks. See ei ole nii, valitsuse tegelik agenda lähtub nii Hanno Pevkuri kui ka Jürgen Ligi seisukohtadest. See põhimõtteline muudatus jääb ära, ja kui see valitsus jätkab, siis jäetakse see ära ka 2018. aastast. See kolme aasta võrra edasilükkamise väide on silmakirjalik ja hämav.
Küsimus, miks püütakse vastandada eri ühiskonnarühmi, nüüdseid lasterikkaid peresid ja eakate põlvkonda, kes on nüüd vanavanemad ja on oma lapsed üles kasvatanud. See on amoraalne käitumisjoonis ja sellega ei saa sugugi kaasa minna. Täpselt sama oleks väita, et valitsus vajab seda raha praegu selleks, et ehitada valmis uus ministeeriumide hoone või leida lisaraha praamihankeks, ja kate sellele saadakse pensionäridele antud sõna murdmisega. Selline mõttekäik ei ole küll kaasava valitsuse nimele pretendeeriva valitsuse vääriline. Valitsus ise nendib oma eelnõu seletuskirjas kahte asja: esiteks, eelnõu kulu on väheoluline – see on valitsuse seisukohas must valgel kirjas –, ja teiseks, see puudutab väikest hulka inimesi. Millistel motiividel valitsus sellisele seisukohale asus, on mulle ebaselge. Ühelt poolt räägitakse 226 000 inimesest, mis on valitsuse hinnangul väike hulk, ja teiselt poolt on see summa makromajanduslikus tähenduses ebaoluline. Tegelik põhjus, miks valitsus seda muudatust teha tahab, ütleme otse välja, on poliitiliselt küüniline. 2012. aastal toetasid Reformierakond ja teised erakonnad siin saalis selle sammu tegemist, seda on toetanud ka sotsiaalteadlased ja Euroopa sotsiaalharta põhimõtetega on samuti kooskõlas, et lapse kasvatamise aega arvestatakse pensionisüsteemis. Praeguse käitumise tegelik põhjus on väga lihtne: see on kättemaks. See on kättemaks selle eest, millest siin parlamendi kõnepuldis on korduvalt räägitud. Kuna IRL-i üks valimislubadus oli vanemapension, makstakse nüüd kätte 226 000-le pensionärile. See on väga jõhker ja küüniline päevapoliitika, mis on siia saali toodud.

Esimees Eiki Nestor

Nüüd on aeg läbi ...

Urmas Reinsalu

Sõbrad, te olete astunud olulise ja raske sammu, sidunud selle asja valitsuse usaldamisega. IRL hääletab selle eelnõu vastu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Toomas Tõniste, palun! Kolm minutit lisaaega, aga palun siis ka selle aja sisse mahtuda, mitte nii nagu eelkõneleja.

Toomas Tõniste

Head kolleegid! Täna siin toimuv näitab väga ilmekalt ajutise valitsuse suhtumist meie vanemate tehtud kõige tähtsamasse töösse – laste kasvatamisse. Sisulisi põhjendusi me kuulnud ei ole. Mis siin toimub? Üritatakse lihtsalt vastandada: kas lapsetoetus või vanemapension. See on iseenesest väga-väga kurb. Aastaid on olnud paljud lapsevanemad, põhiliselt just emad, väga pettunud ja murelikud, et miks väärtustatakse ainult neid, kes hakkavad sünnitama või kes nüüd sünnitavad. Miks on nemad kehvemad, kui neil on 5–6-aastane, 10-aastane, 12-aastane laps, miks riik nendest ei hooli? Kulu on sama suur ja annavad ju nende lapsed ning praegu nemad just selle põhilise maksutulu Eestile, garanteerivad riigi jätkusuutlikkuse. Seda raha me siin jagame. Aga nemad nagu ei olekski keegi.
Vanemapensioni edasilükkamine, kärpimine puudutab 226 000 pensionäri. Me läheme nende rahakoti kallale nende enda rahaga. Keskmiselt kahe lapsega pensionärist vanemalt võetakse ära 120 eurot aastas, kolme aastaga 360 eurot, kokku 86 miljonit eurot. Võib-olla tasub siin täpsustada, et lisapensioni saab üks vanem, mitte mõlemad. Tegemist on minu arust väärtusküsimusega: kas riik täidab endale seadusega võetud ülesannet, kas ta on sõnapidaja või ei ole? See on laiem küsimus. Me muretseme tihti selle pärast, miks poliitikuid ei sallita, miks neid ei usaldata. Aga tegelikult see ongi ju see, et kord anname sõna, kord võtame tagasi, teeme, mida tahame. Valimised lähenevad, uued lubadused tunduvad populaarsemad, puudutavad rohkemaid inimesi, paneme raha sinna. Samas on paljudest uuringutest välja tulnud, et Eesti üks suuremaid probleeme on kindlustunde puudumine. Inimestel ei ole kindlustunnet. See on täpselt see, millest ma siiamaani rääkinud olen. Ühe käega anname, siis vaatame, et ah, muudame ära, teeme teistpidi. Väga paljud lapsed jäävad selle kindlustunde puudumise pärast sündimata, paljud inimesed tahavad riigist lahkuda.
Koalitsioon, pannes eelnõu hääletusele koos usaldushääletusega valitsuse suhtes, küsib selle käiguga Riigikogu usaldust, et praegune Riigikogu lubaks pensionäre petta. Ma soovin neile poliitikutele, kes seda toetavad, jõudu! See näitab teie suhtumist ja võib öelda, et ka arusaama elust. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Siim Kiisler, palun! Kolm minutit lisaaega.

Siim Kiisler

Hea esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt selle eelnõu põhjendustest. Mulle jääb segaseks, kas valitsus ei taha aru saada selle eelnõu mõjudest või räägib ta küüniliselt valet. Seletuskiri ütleb väga täpselt, ühe inimese täpsusega, et see eelnõu puudutab 226 992 inimest. Ning järgmises lauses öeldakse, et sihtrühma võib pidada väikeseks. Kas ei saada aru, mida see arv tähendab, või lihtsalt küüniliselt vassitakse? Samuti on selge, et pensioni makstakse iga kuu, iga aasta järjepidevalt. Eelnõu esitajad on kirjutanud aga täiesti otse, lahtise tekstiga, et "mõju sagedus on väike". Kuidas see saab olla väike?! Selget tõtt ei taheta rääkida.
Kui rääkida veel selle eelnõu mõjudest, siis Marko Pomerants ütles, et pensionäridele minnakse kosja nende endi rahaga. Kui me vaatame eelnõu sisu, siis on asi isegi halvem. Eelnõus on ainult kaks punkti. Üks neist puudutab pensionide maksuvaba tulu määra tõstmist, millega riigi väljamaksed justkui suureneksid 4–6 miljonit eurot aastas. Teine punkt on vanemapensioni äravõtmine, millega riigikassasse jääb alles 27–30 miljonit eurot aastas, sõltuvalt aastast. Seega lõppkokkuvõttes võetakse järgmistel aastatel pensionäridelt ära 23–24 miljonit eurot, sõltuvalt aastast.
Hullem lugu selle asja puhul on siiski see, kust võetakse ja kuhu antakse. Tegelikult toimub ümberjagamine, need ei ole ju samad sihtrühmad. Kes sellest ümberjagamisest võidavad? Võidavad need, kel lapsi pole, kes pole lapsi üles kasvatanud. Kes selle eelnõuga kaotavad? Kaotavad need, kes on lapsed üles kasvatanud. Kes kaotavad vähem? Vähem kaotavad need, kellel on üks laps või kaks last. Ja kes kaotavad rohkem? Mida rohkem lapsi on inimene üles kasvatanud, seda rohkem ta selle eelnõu vastuvõtmise tulemusel kaotab. See on selge sõnum, et kui kasvatad rohkem lapsi, siis peaksid saama vähem pensioni, ja neile, kes ei ole lapsi kasvatanud, teeme pensionitingimused soodsamaks. See on selle eelnõu sisu. Eriti valusalt lööb see lasterikkaid peresid. Juba selle eelnõu esimest lugemist jälgides, kogu seda menetlust jälgides on mulle tundunud, et praegune valitsusliit ei taju üldse, millises olukorras tegelikult need vanemad või eelkõige need emad on, kellel on rohkem lapsi, kes on rohkem lapsi üles kasvatanud. Kogu aeg räägitakse ühe-kahe lapse võtmes, üldse ei tajuta aga, mis olukorras on need emad, kes on korduvalt pikka aega olnud tööjõuturult eemal, ei tajuta, mida see on tähendanud nende karjäärile, mida see tähendab nende igakuisele palganumbrile. Tööturule tagasi tulles peavad nad iga kord alustama sisuliselt nullist, taas ehitama üles oma karjääri ja püüdma oma palganumbrit tõsta, et saada siis ka paremat pensioni. Neile inimestele öeldakse täna, et sinu pension olgu väiksem.
See eelnõu annab selgelt jõudu seisukohale, et milleks mulle lapsed. Pigem reisin, saan õhtul vabalt kinno minna, sest ma ei pea lastega kodus olema. Lõppkokkuvõttes elan lõbusamat, vabamat, rahaliselt jõukamat elu ja selle kõige tulemusena ütleb riik mulle, et minu pension on lõpuks ka suurem. See on selle eelnõu sisu. Ta suurendab nende inimeste pensioni, kes lapsi ei kasvata, ja vähendab nende inimeste pensioni, kes lapsi kasvatavad.
Ka ajutine valitsus peab mõtlema pikaajaliselt. Ei saa nii, et me oleme ajutiselt võimul ja ei mõtle üldse homsele, mõtleme ainult tänasele päevale. Ei tohi nii käituda! Selle eelnõu sõnum, see valitsusliidu praegune hoiak on Eesti rahvale pikas perspektiivis hukatuslik. Kui inimestes tekitatakse sellist tunnet, et järelkasv ei ole vajalik, siis teevad inimesed sellest hoiakust, sellest sõnumist endale vastavad järeldused.
Head valitsusliidu liikmed, mõelge enne, kui te selle eelnõu poolt hääletate, sügavalt järele! Te hääletate selle poolt, et neil, kellel on vähem lapsi, oleks kõrgem pension, ja neil, kellel on rohkem lapsi, oleks väiksem pension, ja mida rohkem lapsi, seda väiksem pension. Palun ärge tehke seda! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Marko Pomerants, palun!

Marko Pomerants

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Selle eelnõu üle siin saalis käinud debati alguses meenus mulle Eesti kirjandusklassikasse kuuluv teos "Pisuhänd". Ma natukene tsiteerin teile seda kusagilt sealt lõpuosast, mis algab Matilde sõnadega: "Mis siin on? Mis see tähendab? Kes tahab meid paljaks riisuda?" Ja tema mees Sander vastab vahutavalt: "See hulgus siin, kellel minu ostetud püksid jalas! See sulenärija, keda sinu isa suureks ärigeeniuseks peab, kes aga ärist niigi palju ei tea kui mina luuletamisest! "Pisuhänna" on see kaabakas kirjutanud, mitte mina!" Matilde (pikkamisi): "Mis, kuidas, kes?" Sander (poolhingeldades): "Ma ei või kauemini vaikida! Siin on piir, millest ma üle ei astu! See inimene tarvitas minu häda, et mulle lõõga kaela heita ja minu kallal ilmakuulmata nöörimist toime panna! Ta müüs mulle ühe oma jutukäsikirja, mille ma enda nime all välja andsin." Matilde: "Aaa, ooo!" Sander: "Jaa, nüüd sa ägad aa ja oo! Aga kes oli see, kes pani mu vägisi kirjutama, kes sule pihku sundis mehele, kelle vaim luulelistest kalduvustest mitte vähem puhas ei ole kui tema äia oma?" Matilde (sähvavalt): "Aga sinu peiupõlvised sonetid, kas need ka tema?" Sander (niisamuti): "Ei, need olid suurtelt meistritelt, mitte mõnelt pisuhänna-vusserdajalt! Ja kui siis raamat on trükitud ja välja kiidetud ja auhinnaga kroonitud, siis tuleb see, see luuletaja ja paneb mulle pistoli rinna peale: "Vestmani noorem tütar saagu minu naiseks või "Pisuhänna" õige autor seisab homme ajalehtedes!"" Laura (Piibelehele): "Tiit, mis ta kõneleb?" Piibeleht: "Tõtt, aga mitte täit: oma püksid ostsin "Pisuhänna" honorariga esi, tema ostis mulle majad." Laura: "Majad?" Matilde: "Majad?" Vestman: "Ma... majad?" Sander: "Jaa, majad! Rönne majad! See oli selle võllaroa ettepanek ja nõue. Ma pidin ta äia silmis hinda ajama. Ja nõnda sõitsin Peterburisse." Vestman: "Ku... kust sa raha said?" Sander: "Raha andsid sina mulle!" (Pikk põnev vaikus.) Vestman: "Sa tuled minu tütrele mu oma varaga kosja?" Piibeleht: "Jaa, mul endal es ole."
Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Helir-Valdor Seeder, palun! Kolm minutit lisaaega.

Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu liikmed! Ma tahaksin arutatava eelnõu puhul siiski veel mõnel teemal peatuda, kuigi eelnõust on juba väga palju räägitud nii siin saalis kui ka väljaspool seda. Kõigepealt ma avaldan imestust, et hea kolleeg Jaak Allik ei ole aru saanud, et arutuse all oleva eelnõuga kärbitaksegi pensione. Kärbitaksegi pensione! Kehtiva seadusega võrreldes kärbitakse pensione lastevanematele, kes on jõudnud pensioniikka. Ja kahjuks on nii, et mida rohkem on lapsi, seda suurem on kärpimine. See, mida küsimuse kaudu väitis Jaak Allik, et iga-aastase indekseerimise tulemusel pension suureneb, on hoopis teine asi. See on ka kehtivas seaduses fikseeritud ja esitatud eelnõuga mingit pensionide tõusu kavandatud ei ole. Nii et jah, ütleme kõigile otse ja selgelt välja: eelnõu vastuvõtmise korral on tegemist sellega, et  kehtiva seadusega võrreldes pensionäridel, kellel on lapsed, vähendatakse pensioni. Keskmiselt kaks last üles kasvatanud isal või emal vähendatakse pensioni 120 eurot aastas.
Teiseks, rahandusminister on korduvalt rõhutanud, et lapsi ja peresid tuleb toetada siis, kui lapsed on väikesed. Väga õige, seda tuleb teha ja selleks ongi meil lastetoetused, sünnitoetused ja paljud muud toetused, kuid see ei peaks tähendama seda, et me lõpetame vanemahüvitise maksmise või et vanemahüvitis ei oleks kuidagi laste kasvatamisega seotud. See on sama rumal väide kui see, et oma tuleviku kindlustamiseks ei ole mõtet koguda raha pensionifondidesse, et ka kõik muud sellised ettevõtmised, millega oma tulevikku kindlustatakse, tuleks tühistada. Vanemapension on täpselt samasugune osa Eesti pensionisüsteemist nagu teine pensionisammas. Ja see ei ole preemia. See on hüvitis selle aja eest, kui lapsi kasvatav ema või isa on tööturult eemal ega saa ise panustada pensionisammastesse, kuid samal ajal peab ta tegema kulutusi laste kasvatamiseks. Lasteta isik saab teha pensionimakseid, olla aktiivselt tööjõuturul ja nii kindlustada oma tulevikku. Nii et see on osa kehtivast pensionisüsteemist.
Kolmandaks tahan rõhutada, et kergekäelised muudatused pensionipoliitikas vähendavad usaldust kogu pensionisüsteemi vastu ja see on väga halb.
Eraldi tahan rõhutada seda, et praegu luuakse pretsedenti. Mitte ainult selle kaudu, et vähendatakse pensioni, mida taasiseseisvunud Eesti riigis tehakse esmakordselt, vaid luuakse pretsedent, kus valitsuse vahetusega tühistatakse eelmise valitsuskoalitsiooni ajal seadustatud pensionid. See on väga halva poliitilise kultuuri näide. Kui nii käitutakse juba seadustatud lubadustega, kui õigustatud ootused, mis on seadusesse sisse kirjutatud, tühistatakse lihtsalt põhjusel, et üks valitsus vahetub teisega, siis ei saa kodanikul olla kindlustunnet oma riigi suhtes. Tal ei ole mitte mingit kindlustunnet, et seadusega vastu võetud lapsetoetuse suurendamisi ja muid hüvesid ning ka muid seadusesse sisse kirjutatud ja etteulatuvaid kohustusi, mida riik endale võtab, olgu need kas või täna menetletavates seadustes, näiteks seoses aktsiisipoliitikaga jms, järgmise valitsuse ametisse astudes lihtsalt prügikasti ei visata ega tühistata. See ei ole kindlasti see poliitika, mida kodanik ootab ja mida Eesti Vabariigi kodanikud tegelikult vääriksid. Nii et mina kutsun valitsuskoalitsiooni üles väga tõsiselt mõtlema! Kahjuks on valitsuskoalitsioon tänaseks ennast tupikusse mänginud, siin ju valikut ei ole. Eelnõu vastuvõtmine on seotud usaldushääletusega, mis tähendab, et juhul, kui valitsuskoalitsioon täna siin rohelistele nuppudele ei vajuta, on selle valitsuse aeg ümber. Nii et tegelikult on koalitsioon ise ennast tupikusse mänginud, võtnud koalitsiooni kuuluvatelt Riigikogu liikmetelt ära võimaluse ja vabaduse otsustada ka teistmoodi. Sellest on mul ääretult kahju. Selle sammuga on sisuliselt välistatud ka parlamentaarne menetlus ja arutelu, sest muudatusettepanekuid tavakohaselt arutada ja hääletada ei ole võimalik. See viimane puudutab ka kaasamist, millest siin on räägitud ja toodud esile, et asjaomaseid sihtrühmi ei ole kaasatud. Me teame, et ei ole pöördutud lasterikaste perede poole, me teame, millisel seisukohal on selle eelnõu suhtes pensionäride liit – loomulikult eitaval seisukohal. Aga kõige hullem on see, et nendega ei ole isegi mitte räägitud. Ja nüüd on jõutud olukorrani, kus tegelikult torpedeeritakse ka arutelu ja kaasamine parlamendi sees. On ääretult kahju, et valitsuskoalitsioon on otsustanud niimoodi erakorraliselt menetleda pensionide kärpimise eelnõu, aga küllap siiski sihtrühmad, keda see eelnõu puudutab, saavad asjast aru. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Priit Sibul, palun!

Priit Sibul

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Valitsuse esindaja ütles siit kõnepuldist, et parlament on lapsetoetuse suurendamise seaduse eelnõu vastu võtnud ilma katteallikata, mis vastab tõele. Ainult et varem on seesama minister nii eelmistes valitsustes kui ka kõikides oma eelmistes sõnavõttudes rääkinud sellest, kuidas tegemist on lubamatu käitumisega. Huvitaval kombel on ta uues koalitsioonis oma meelt ja arusaamisi justkui muutnud. Samuti väitis ta, et see oli tema isiklik seisukoht, et vanemapension ei ole mõistlik, aga on terve hulk valitsuse liikmed ja eksperte, kes ei ole nii julged mehed nagu tema ega julge seda välja öelda. Mulle tundub siiski, et kuna vanemapension lükati mingil põhjusel kolmeks aastaks edasi, mitte ei tühistatud, siis järelikult enamik valitsuskoalitsioonist pidi seda mõistlikuks pidama. Vastasel juhul ei suuda ma aru saada, miks seda kolm aastat edasi lükatakse, mitte üldse maha ei võeta, kui tegemist on justkui rumala asjaga.
Veelgi rohkem jääb arusaamatuks ja oleks huvitav teada, kuidas kavatsetakse kolme aasta pärast käituda. Kas valitsusel on juba ka arusaam, milliseid toetusi või seadusega lubatud eraldisi kavatsetakse kärpima hakata, kellelt ja mida ära võtta, et siis kolme aasta pärast vanemapension rakendada? Järgmiste arutusele tulevate eelnõude puhul me näeme, kuidas valitsus, nn ajutine valitsus kavatseb ohjeldamatult tõsta mitmesuguseid makse, et oma lubadusi kuidagimoodi täita. See on lihtsalt arusaamatu.
Minister tundis heameelt, et valitsus suudab operatiivselt reageerida, kui prioriteedid muutuvad. See on ka mulle üsna arusaadav, et kui uus valitsus ametisse astub, siis tal on uued prioriteedid ja eesmärgid ning on loogiline, et nende eesmärkide nimel kavatsetakse tööd teha. Aga nende eesmärkide realiseerimiseks on tarvis vahendeid ja neid vahendeid kipub olema kasinalt, nii nagu ka ideid lisavahendite leidmiseks.
Operatiivsus iseenesest on ju positiivne ja huvitav. Aga kuidas me reageeriksime, kui päästekomando teeks meie juures juba tööd ehk kustutaks meie põlevat maja ja siis nad ühtäkki teataksid, et vabandage, me pakime oma asjad kokku, me saime uue teate ja jätame siin töö pooleli, sest uus väljakutse on meile olulisem ja prioriteetsem? See oleks õige kummaline käik, aga nõnda on see ajutine valitsus juba oma tööd teinud ja näib, et see ongi selle valitsuse tööstiil. Kummalisi käike on tehtud eriti perekonna institutsiooni kontekstis. Enne võidupüha arutasime siin kooseluseaduse eelnõu, eelnõu, mis püüab ümber sõnastada perekonna mõistet ja suhteid perekonnas.
Vanemapension ei ole preemia, see on kompensatsioon tööturult eemal olemise eest, selle eest, et need inimesed on panustanud ühiskonda kõige olulisema vara ja väärtustega – sünnitanud lapsi ja panustanud seeläbi ühiskonda rohkem kui teised. Just seepärast on oluline, et vanemapensioni ei lükataks edasi. Nii nagu öeldud, meil ei ole ju kindlat arusaamist, mida tegelikkuses kavatsetakse kolme aasta pärast teha. Seepärast on mõistlik täna seda eelnõu mitte toetada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Karel Rüütli, palun!

Karel Rüütli

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Loomulikult võis arvata, et opositsiooni poolt tuleb kriitika selle kohta, et valitsus on sidunud selle eelnõu usaldushääletusega ja taotleb kiiret arutelu. Tahan aga häid kolleege Isamaa ja Res Publica Liidust rahustada: ma juhin tähelepanu sellele, et vanemapensioni ei kaotata ära, vaid lükatakse edasi. Aastani 2018 teeb riik teise pensionisambasse täiendavaid makseid, mis kompenseerivad kriisiaastatel peatatud riigipoolseid makseid. See põhjustab pensionikulude olulise suurenemise. Samas on uus koalitsioon arvestanud pensionide suurenemisega järgmisel aastal ning pensionide tulumaksuvaba määra täiendava tõusuga, mis koos üldise maksuvaba määra tõusuga on kokku 23 eurot kuus. Need muudatused suurendavad kõigi pensionäride sissetulekuid, kuid vanemapension suurendab last kasvatanud pensionäridest paari puhul neid vaid ühel pensionisaajal. Pidasime õiglaseks tagada suurem sissetulek ikkagi kõikidele pensionäridele.
Pean vajalikuks veel kord korrata, et pensionär, kelle laps on sündinud enne 1. jaanuari 2013, saab hetkel pensionilisa iga lapse pealt ca 10 eurot kuus. Seda makstakse ühele lapsevanematest ja seda makstakse aegade algusest saati, alates 1999. aastast varem sündinud laste eest ja alates 2013. aastast ka aastail 1999–2012 sündinud laste eest. Seda 10 eurot ei võta keegi ära ja see jääb kehtima. 1. jaanuarist pidi see summa suurenema 15 euroni lapse kohta kuus. Valitsus soovib lükata viieeurose lisa maksmise edasi aastani 2018. Kuni 2018. aastani teeb riik täiendavaid sissemakseid teise pensionisambasse vahepeal katkenud maksete kompenseerimiseks, siis kaob see kohustus ära ehk väheneb vajadus katta pensionireformiga tekkinud defitsiiti.
Head kolleegid Isamaa ja Res Publica Liidust! Teie retoorika on kohati hämmastav. Meenutuseks, et 2009. aastal, Isamaa ja Res Publica Liidu valitsemise ajal peatati sissemaksed pensionifondidesse, mis on teie retoorika kohaselt ju samasugune valitsuse usalduse kahtluse alla seadmine. Samal ajal lõpetati ilma igasuguse perepoliitilise mõju analüüsita ka õppelaenu riiklik hüvitamine peredele. Kõik tudengitest lapsevanemad, kes olid laenu võtnud, jäid ilma võimalusest pärast lõpetamist hüvitist saada. Isamaa ja Res Publica Liit oli üks osapooltest, kes pani need täiendavad kulud perede kanda. Kas see ei ole petmine, mida IRL võiks häbeneda või millele võiks mõelda enne, kui hakata teisi riikluse alustalade õõnestamises süüdistama?
Sotsiaaldemokraadid on alati püüdnud kompromissi otsida, aga mõistagi ei ole meil võimalik teha Riigikogus kõike nii, nagu me seda ideaalses maailmas tahaksime teha. Austades igati opositsiooni õigust kasutada oma eesmärkide läbisurumise või teadvustamise nimel lubatud parlamentaarseid võtteid, mis on parlamentaarse demokraatia lahutamatu osa, tahaksin siinkohal juhtida tähelepanu IRL-i kohatisele kaksikmoraalile. Kui sotsiaaldemokraadid pidasid läinud aastal ööistungeid, et suurendada lapsetoetust, tõrvati meid igati. Nüüdseks on nad oma tollase retoorika täiesti unustanud. Rohkem üksteisemõistmist, head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon usaldab Vabariigi Valitsust. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Austatud Riigikogu! Lähtuvalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 137 lõikest 6 muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Asume lõpphääletuse juurde. Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma palun enne selle seaduse hääletamist ka kohaloleku kontrolli!

Esimees Eiki Nestor

Palun, see õigus on teil olemas! Austatud Riigikogu, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Austatud Riigikogu! Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 137 lõikest 7 toimub selle eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 685. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 685 vastuvõtmise poolt on 56 Riigikogu liiget, vastu 30, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 11:57 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (644 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 644 teine lugemine. Komisjonipoolne ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev. Palun!

Rannar Vassiljev

Head kolleegid! Kuna käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu sisust anti ülevaade juba esimesel lugemisel, siis ma keskendun ennekõike sellele ...

Esimees Eiki Nestor

Palun vabandust, ettekandja, üks hetk! (Sumin saalis, juhataja helistab kella.) Tänan teid, et suudate kuulata ettekannet!

Rannar Vassiljev

Aitäh ka minu poolt! Ma keskendun ennekõike sellele, mis on toimunud komisjonis, nii nagu teise lugemise ettekande formaat ette näeb. Lühidalt siiski eelnõu eesmärgist. Eelnõu on meile esitatud selleks, et sõiduautode omatarbe maksustamise asemel piirata sõiduautode ostmisel ja kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaksu mahaarvamist. Eelnõuga seonduvalt on rahanduskomisjoni poole pöördunud mitme huvigrupi ja mitme ettevõtja esindajad, samuti näiteks maksumaksjate ja raamatupidajate esindajad. Rahanduskomisjon kohtus nendega 6. mail, mil me korraldasime ümarlaua vormis diskussiooni, et seda teemat arutada ja põhjalikumalt lahata. Selsamal ümarlaual kerkis peale üldiste teemade üles palju üsna detailseid küsimusi, millest koorusid välja ka ettepanekud. Põhiliselt oli nende esitaja maksumaksjate liit, aga ettepanekuid esitasid ka raamatupidajate ja ettevõtete esindajad. Sellest tulenevalt otsustasime kokku kutsuda töörühma, mis kogunes 22. mail, et võimalike muudatusettepanekute ja normitehniliste teemadega detailselt tegeleda. Mõlemal kohtumisel, nii ümarlaual kui ka töörühmas, osalesid Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliameti esindajad ning me püüdsime leida ühisosa, et seaduseelnõu paremaks saada.
Loomulikult ei olnud ega saanudki olla eesmärk see, et päris sisu mõttes konsensusele jõuda, sest ettevõtete esindajad deklareerisid ka seda, et kogu see süsteem või kogu selline lähenemisviis neile ei meeldi. Küll aga olid nad siiski nõus panustama selle nimel, et vaatamata kõigele eelnõu võimalikult heaks teha. Selle eest neile minu poolt igal juhul suur tänu!
Annan ülevaate nendest teemadest, mis nii ümarlaual kui ka töörühmas üles kerkisid, ja üritan neid lühidalt kommenteerida. Ettekande teises pooles tutvustan kuut muudatusettepanekut, milleni nendel koosviibimistel jõuti ja mis leidsid rahanduskomisjoni enamuse heakskiidu.
Esimene teema, millele keskenduti, puudutas sisendkäibemaksu mahaarvamise piirmäära, mis on 50%. See teema on olnud aktuaalne Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahelises kirjavahetuses, kuna eelnõu nõuab Euroopa Komisjonilt käibemaksu direktiivi osas teatavasti erandi tegemise luba. Sellest tingituna on Rahandusministeerium ja Euroopa Komisjon aktiivselt suhelnud. Üks teema, mille üle on kirjavahetust peetud, puudutab just seda 50% piirangut ja põhjust, miks selline piirang on valitud. Rahandusministeerium on andnud selle kohta seletusi 24. aprilli kirjas. See kiri on lisatud ka seletuskirjale – kui on soovi sellega põhjalikult tutvuda, siis see võimalus on kõigil Riigikogu liikmetel olemas.
Teine teema puudutas kaheaastase piirangu õigustatust sõiduki otstarbe kohta sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse reguleerimisel. Selles osas on tegelikult tehtud täpsustus, et juhul kui kahe aasta jooksul sõiduauto kasutusotstarve muutub ja autot hakatakse kasutama otstarbel, mis ei võimalda 100% maha arvata, tuleb maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerida sõiduauto kasutusotstarbe muutumise maksustamise perioodil proportsionaalselt sõiduauto kasutamise otstarbe osatähtsusega kahe aasta jooksul. Üritan seda mõtet natuke lihtsamalt väljendada. Juhul kui auto on soetatud ainult ettevõtte tegevusest tuleneval otstarbel kasutamiseks ehk algselt on arvestatud, et mahaarvamine sisendkäibemaksu puhul võiks olla 100%, ja näiteks aasta pärast selgub, et tegelikult kasutatakse autot ka eraotstarbel, siis tuleb tasuda täiendavat käibemaksu vastavalt sellele proportsioonile, mis on pärast eraotstarbel kasutamise algust. Näiteks, kui kaheaastasel perioodil muutub otstarve ühe aasta pealt, siis väheneb see proportsioon n-ö poole võrra ehk ühe neljandikuni. Ma ei tea, kas see mõte sai nüüd selgemaks, aga sisu selle teema puhul on selline.
Tõstatati ka teema, millistel kaalutlustel on valitud lähenemine, et autode eranditult ettevõtluse tarbeks kasutamise korral on tõendamiskoormus maksukohustuslasel. Eelnõu on nüüd täpsustatud ja välja jäetakse sõnad "mis peab olema maksukohustuslase poolt tõendatud". Niisiis jääb tõendamiskohustuse panemine maksukohustuslasele välja. Praktikas tähendab see seda, et juhul kui Maksu- ja Tolliametiga tekib debatt selle üle, kas on käitutud korrektselt, siis küsib Maksu- ja Tolliamet nagu teistelgi puhkudel dokumenti selle kohta, et sajaprotsendiline mahaarvamine sisendkäibemaksu puhul on tõesti korrektne.
Arutlusteemaks oli seletuskirja tabelis toodud arvutuse metoodika ja küsimus, kas selline teoreetiline arvutus on ka praktikas täielikult realiseeritav. Kes on seletuskirjaga tutvunud, teab, et see tabel puudutas eraisiku ja ettevõtte maksukoormust seoses sõiduauto kasutamisega ja nende võrdlust.
Samuti paluti informatsiooni selle kohta, kas sama eesmärgi saavutamiseks on mõeldud ka alternatiivsetele reguleerimise võimalustele. Nimetati näiteks mootorivõimsuse alusel kehtestatud eri gruppe ja nende alusel käibemaksutagastuse eristamist, sh näiteks erandeid elektriautodele või hübriidautodele. Küsiti, miks see teema on välistatud. Vastati, et sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu meede valiti seetõttu, et ettevõtte sõiduauto eratarbeks kasutamine oleks maksustatud lähtuvalt keskmisest sõiduauto ettevõtluses kasutamisest. Alternatiiviks ei ole sõiduki tehnilistest omadusest sõltuv maksustamine, kuna ettevõtte vara kasutamine eratarbeks ei saa olla maksustatud tulenevalt selle vara tehnilistest tingimustest, näiteks keskkonnasõbralikkusest. Samuti ei ole alternatiiviks kehtiva korra rakendamise jätkamine, suurendades eratarbimise maksustatavat väärtust. See kahjustaks nende maksumaksjate huve, kes kasutavad sõiduautot suhteliselt vähe ja ostavad seetõttu sõiduauto tarbeks ka vähem mootorikütust ning muid kaupu ja teenuseid. Niisiis on sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine õigem ja õiglasem kui eratarbimise maksustatava väärtuse suurendamine.
Kõne all oli ka eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele. Selles osas on ministeerium suhelnud Euroopa Komisjoniga. Küsimus, kas eelnõu on kooskõlas Euroopa õigusega või mitte, saab vastuse siis, kui Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Liidu Nõukogult tuleb luba käibemaksu erandi kasutamiseks.
Lühidalt kuuest muudatusettepanekust. Muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli 21. mai, Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon otsustas esitada eelnõu kohta kuus muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuid arutati rahanduskomisjoni istungitel, mis toimusid 3., 12., 7. ja 26. juunil, kokku neljal istungil. Esimene muudatusettepanek täpsustab omatarbe mõistet. Üldjuhul sõiduauto omatarbeks kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil edaspidi ei maksustata, selle asemel piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Taksode ja õppesõiduautode puhul lubatakse sisendkäibemaksu 100% maha arvata ka juhul, kui autot kasutatakse peamiselt taksoveoks ja õppesõiduks. Seega ei välistata nende sõiduautode kasutamist isiklikul või ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil ja see kuulub jätkuvalt maksustamisele omatarbena ehk siis samamoodi nagu praegu. Seda ettepanekut toetati konsensuslikult.
Teise ettepanekuga täiendatakse seadust selliselt, et sõiduauto käibemaksuseaduse tähenduses on M1 kategooria sõiduk, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ning millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. Ka see ettepanek leidis konsensuslikult toetust. Põhjus, miks massipiirang lisati, tuleneb Euroopa Komisjoni ettepanekust. Üldjuhul rakendavad seda piirangut ka teised riigid. Rahandusministeeriumi esitatud eelnõu nägi algselt ette lihtsalt kategooria piirangu, aga Euroopa Komisjoni ettepanek oli lisada ka massipiirang.
Muudatusettepanek nr 3. Topeltmaksustamise vältimise eesmärgil ei käsitata sõiduauto tasu eest kasutada andmist maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele käibena, kuna ettevõtte sõiduauto kasutamisel eratarbeks on piiratud sisendkäibemaksu mahaarvamine 50% ulatuses. Teisisõnu tähendab see seda, et juhul kui ettevõte annab auto tasu eest kasutada oma töötajale, siis ei kvalifitseeru see klassikaliseks käibeks ja selle pealt ei tule täiendavalt käibemaksu maksta. Mõte on selles, et hoida ära topeltkäibemaksu arvestamist. Selle poolt oli viis komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi ja kolm jäid erapooletuks.
Muudatusettepanek nr 4. Juhul kui maksukohustuslane kasutab oma ettevõtluse tarbeks soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamisel ettevõtluse ja mitteettevõtluse proportsiooni, siis kehtib see proportsioon ka sõiduautodele ja sõiduautode tarbeks soetatud kaupadele ja teenustele. Silmas pidades § 30 lõiget 3 ei ole sõiduautodega seonduvalt põhjendatud sisendkäibemaksu maha arvata rohkem kui 50%. See puudutab neid ettevõtteid, kelle tegevus ei ole 100% ettevõtlus ja vastavalt oma tegevuse proportsioonile on neil õigus ka sisendkäibemaksu maha arvata.
Muudatusettepanek nr 5. Käibemaksuseaduse § 30 lõikes 4 on sätestatud juhud, millele 50% sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang ei laiene. Paragrahvi 30 lõike 4 punkti 5 on täpsustatud selliselt, et sõiduauto tasu eest kasutada andmisel maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ei ole kohaldatav 100% käibemaksu mahaarvamise õigus. Samuti täpsustatakse § 30 lõiget 6, et käibedeklaratsiooni vormil tuleb maksuhaldurit teavitada nii sõiduautodest, millelt sisendkäibemaks arvatakse maha 50% ulatuses, kui ka sõiduautodest, millelt  sisendkäibemaks arvatakse maha 100% ulatuses.
Muudatusettepanek nr 6 puudutab jõustumissätet. Käibemaksuseaduse muudatustega kaasneb vajadus taotleda käibemaksudirektiivi järgi erandit. Komisjon kaalus siin ka võimalust siduda seaduse jõustumine Euroopa Liidu Nõukogu otsuse jõustumisega. Sellisel juhul oleks seadus jõustunud ülejärgmisel kuul loa saamisest. Leiti, et sellisel juhul ei oleks siiski üheselt mõistetavalt selge, millal seadus jõustub. Teisisõnu, selle variandi puhul võib tekkida probleem, et maksukohustuslane ei ole täpselt informeeritud, millal seadus jõustub. Ei saa otseselt eeldada, et maksukohustuslased, keda selle eelnõu puhul võib olla päris palju, suudavad jälgida, millal Euroopa meile käibemaksudirektiivi erandi loa annab, ja arvutavad siis, millal seadus jõustub. Sellest tulenevalt valiti konkreetne jõustumistähtaeg, eeldades, et see otsus võiks n-ö lõppvormingusse jõuda hiljemalt oktoobriks. Seda silmas pidades tekkis meil kaks võimalikku varianti, mis pandi konkureerivale hääletusele – üks tähtaeg oli 1. detsember ja teine 1. jaanuar. Teoreetiliselt oleks võinud kaaluda ka 1. novembrit. Konkureerival hääletusel leidis enam toetust 1. detsembri variant. See pandi hääletusele kui komisjoni muudatusettepanek, mis korrigeeriks praegu eelnõus olevat jõustumistähtaega, 1. juulit. Ettepanek leidis toetust ning sellest tulenevalt lükkab muudatusettepanek nr 6 seaduse jõustumise tähtaja 1. juulilt edasi 1. detsembrile.
Juhtivkomisjonina on rahanduskomisjoni ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Selle ettepaneku poolt oli 6 ja vastu 5 komisjoni liiget, erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Erki Nool!

Erki Nool

Aitäh, istungi juhataja! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Kust tuli see 50% ja miks on sotsiaaldemokraadid kogu aeg toetanud automaksu? See ongi ju sisuliselt automaksu kehtestamine, üks lisamaks, sellepärast et ettevõtetel tuleb ju erisoodustusmaksu ikka maksta. Miks te ei räägi asjadest õigete nimedega?

Rannar Vassiljev

Ma markeerin kõigepealt ära selle esimese poole. Täpse põhjenduse võib leida seletuskirjast, kus on nimetatud Euroopa tasandil tehtud uuringuid. Vastavalt Copenhagen Economicsi uuringutele võiks see protsent olla 70–80. Suurbritannias on seda teemat samuti põhjalikult uuritud, tõenäoliselt Euroopa riikidest kõige põhjalikumalt. Samamoodi on selle proportsiooni määramisel kasutatud Statistikaameti tööjõu-uuringut, kus Eesti elanike käest küsiti, millist transpordivahendit nad peamiselt tööl käimiseks kasutavad. Nendest uuringutest tulenevalt ongi jõutud praeguste proportsioonide juurde. Kas keskmine proportsioon kasutuse mõttes on 50 : 50 või 40 : 60, on kindlasti keeruline väga kindlalt väita, aga praegu on jõutud 50% juurde. See oli üks olulistest teemadest Euroopa Komisjoni ja Rahandusministeeriumi kirjavahetuses ning Euroopa Komisjon on praeguse seisuga põhjendustega rahule jäänud. Vähemalt, kui seda n-ö filtriks pidada, siis sealt on aktsept 50%-le saadud.
Mis puudutab automaksu, siis automaks sellisel kujul ei ole iseenesest alternatiiv. Automaksu puhul ei käsitleta tavapäraselt eraldi juriidilistele isikutele ja eraisikutele auto soetamist. Sõltub sellest, kuidas keegi on selle maksu kehtestanud – kas lähtutud on kubatuurist, hinnast, CO2 emissioonist vms. Valikud on riigiti erinevad. Põhiline on aga just see, et see ei lahenda probleemi, kuidas maksustada erinevalt eraisikute autosid ja juriidiliste isikute autosid, mida kasutatakse ka erasõitudeks.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loen § 30, kus on erandid, mille puhul saab 100% sisendkäibemaksu tagasi küsida. Lõige 5 ütleb, et kui sõiduautot kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks. Kes suudab tõestada, et ma ei kasuta oma ametiautot ainult ettevõtluse tarbeks? Kui ma olen oma ettevõtte registreerinud oma kodu aadressil, siis võin ma ta kodu juures parkida. Kui mu pereliikmed on samas ettevõttes tööl, siis nad võivad koos minuga selle autoga sõita, seda autot kasutada. Kust see selgub, kas ma saan tagasi 50% või 100% käibemaksu?

Rannar Vassiljev

Aitäh! See teema oli meil komisjonis väga põhjalikult arutusel. Põhimõtteliselt on nii, et kui maksuametil tekib kahtlus, et autot ei kasutata 100%-liselt ettevõtluse tarbeks, siis pöördub ta maksukohustuslase poole ja palub tõendada, et see auto on 100%-liselt ettevõtte kasutuses olnud. Neid näiteid, kui ettevõte on registreeritud samale aadressile, kus inimene elab, on ka komisjonis põhjalikult arutatud ja eks siin ongi lõpuks n-ö tõendamise küsimus ja tõendamise kohustus. Mingit sellist seaduse mõttes kuldreeglit, kuidas niisugusel juhul käituda, ei ole. Eks see jääb lõpuks ikka tõendamise küsimuseks, nagu see on muudelgi juhtudel. Nendele teemadele on selle pika protsessi jooksul komisjonis päris palju tähelepanu pööratud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Laurson!

Peeter Laurson

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Juhul kui eratarbes olevat sõidukit kasutatakse ettevõtluses, miks siis selle eelnõu järgi ei ole võimalik erasõiduki puhul 50% käibemaksu tagasi maksta, kui ta on samuti topeltkasutuses? Kuidas erineb erasõiduk ettevõtte sõidukist?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Erinevus tuleb peamiselt sellest, et eraisik ei ole käibemaksukohustuslane.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann!

Urbo Vaarmann

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Kas oleks võimalik siiski natuke rohkem lahti rääkida seda Euroopa Liiduga suhtlemist? On teada, et Euroopa Liit oli esialgu selle 50% vastu. Lätis rakendatakse vist 20%. Kust ikkagi tekkis see Eesti 50% ja kuidas saavutati kokkulepe Euroopa Liiduga?

Rannar Vassiljev

Ei ole korrektne öelda, et Euroopa Liit oli vastu. Pigem paluti täpsustada mõnd aspekti, sh ka seda, millest see proportsioon tuleneb. Riikide kontekstis on pilt tegelikult üsna kirju. Protsent on riigiti erinev. On neid, kus see on suurem kui 50, ja on neid, kus see on väiksem. Eks see on riigi enda tunnetusliku uuringu põhjal tehtud ettepanek, mida siis Euroopa Komisjonil on tulnud kaaluda. On neid, jah, kellel mahaarvamise piirang on 70–80%,  ja on neid, kellel see on väiksem. Üldiselt suurem osa Euroopa Liidu riike rakendab sellist piirangut ehk siis 100% ei ole võimalik maha arvata. Aga nagu ma mainisin juba oma ettekandes, on keeruline väga detailselt põhjendada, miks see protsent on just 50. Eks see on selline uuringutel rajaneva põhjendamise oskuse ja tahte küsimus. Euroopa Komisjon on praegu proportsiooniga 50 : 50 rahule jäänud, aga algul paluti tõesti Rahandusministeeriumilt detailsemat infot, miks just selline proportsioon on valitud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Erki Nool, teine küsimus!

Erki Nool

Aitäh! Ma ei saa ikkagi mõnest asjast aru. Kui ettevõtja elab näiteks Harjumaal, 30 kilomeetrit linnast väljas, tegeleb elektritööde või millegi muu säärasega ja sõidab oma tööautoga 10 või 20 kilomeetrit eemale tööd tegema, kes on siis see tark, kes ütleb, milline on erasõit ja milline mitte? Teiseks, kas te komisjonis arutasite ka, miks siis Riigikogu liikmed ei peaks oma autode pealt erisoodustusmaksu maksma? Võiks ju olla siis ikka nii, et kõik riigi ametkonnad, kõik Riigikogu liikmed maksavad erisoodustusmaksu oma autode pealt. Miks on tehtud selline eristus? Kolmandaks küsin, kas te olete arutanud ka selliseid asju, et kui näiteks riik kutsub inimese kohtusse teise linna, Tallinnast Tartusse, siis ta kompenseerib oluliselt väiksemas ulatuses, kui kompenseeritakse töö juures eraautot kasutavale inimesele.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Mis puudutab esimest küsimust, siis selle täpsustamine, mis puhul on kuhugi sõidetud, kas see on näiteks väljasõit elektritööle, jääbki tõendamise küsimuseks, seda  ei ole kuidagi võimalik seadusse kirjutada. Kindlasti on see maksuametile paras hulk tööd, aga Maksu- ja Tolliamet on olnud eelnõu väljatöötamise juures, osalenud ka komisjoni istungitel ja nad on selle töökoormuse kasvuga leppinud. Kindlasti neid piiripealseid juhte tulevikus tekib ja sellisel juhul ongi tõendamise kohustus.
Teine küsimus puudutas avaliku sektori töötajaid. Siin ei ole käibemaksu teema aktuaalne, sest klassikalised avaliku sektori organisatsioonid ei ole käibemaksukohustuslased. Juhul kui tegu on näiteks avaliku sektori omanduses oleva äriühingu või sihtasutusega, siis neile laienevad täpselt samasugused reeglid mis kõigile teistele. Nii et käibemaksuga ei ole Riigikogu liikmetel, valitsusliikmetel, ametnikel siin mingit seost, mistõttu käibemaksuseadus seda suhet kuidagi ei reguleeri.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Kokk, teine küsimus!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ostan täna auto, ütlen, et see on ettevõtluse jaoks, saan 100% käibemaksu tagasi, pean korralikult sõidupäevikut. Millise seaduse järgi saab keegi kohustada mind tõendama, et ma kasutan seda autot ainult ettevõtluse tarbeks? Maksuametil on küll kohustus mind süüdistada, aga minul ei ole kohustust tõestada, et ma ei ole kahe küüruga kaamel.

Rannar Vassiljev

Põhimõtteliselt sellesama seaduse alusel saabki seda kõike teha, aga küsimus on selles, et Maksu- ja Tolliamet saab küsida tõendusmaterjali selle kohta, et autot on 100% ettevõtluse tarbeks kasutatud. Üldine loogika on, et 50% on reegel ja 100%-line tagastus on pigem erand, mis vajab täiendavat dokumenteerimist. See ongi tegelikult kogu selle seaduse loogika. Sõltuvalt inimesest võib see kindlasti tunduda sümpaatne või vähem sümpaatne, aga niisugune on selle seaduse üldine mõte.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann, teine küsimus!

Urbo Vaarmann

Aitäh! Kas ma saan õigesti aru, et taksodel on 100%-line tagastus? Kui ma võtan endale taksolitsentsi, sõidan sellega rahulikult ringi ja teen vahepeal paar töösõitu ka, kas siis ei ole mingit probleemi?

Rannar Vassiljev

Takso- ja õppesõit on tõesti tulenevalt töö iseloomust ka suuremas osas teistes Euroopa Liidu riikides erandite all. Eks see on jälle selline piiripealne küsimus. Lõpuks tuleb siin ikka tõendada, kas tegu on fiktiivse taksolitsentsiga, mida kasutatakse eesmärgiga optimeerida maksukoormust, või isegi millegi enamaga kui lihtsalt maksude optimeerimise katsega, võib-olla on see hoopis illegaalne tegevus, või ongi tegemist klassikalise taksoteenuse pakkujaga, kellele see erand laieneb. Selle erandiga on nii komisjonis kui ka igal pool mujal konsensuslikult nõustutud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urmas Reinsalu!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud ettekandja! Mu küsimus puudutab kaasamist. Teise lugemise seletuskirjas on viidatud sellele, et olid kohtumised ettevõtjate organisatsioonidega ja maksumaksjate liiduga ning kohtumistel väljendati erinevaid seisukohti. Mu küsimus on konkreetne, kuna seletuskirjast ma selgust ei saanud. Millised ettevõtjate organisatsioonid on eelnõu sellisel kujul, nagu ta on tulnud siia teisele lugemisele ja väidetavalt tuleb homme kolmandale lugemisele, heaks kiitnud ja millised ettevõtjate organisatsioonid on selle eelnõu vastu? Palun öelge organisatsioonide kaupa, kuna seletuskirjast see ei selgu!

Rannar Vassiljev

Aitäh! See on hea küsimus. Vastamiseks peaksin ma võtma nüüd küll ette kõik ettevõtlusorganisatsioonid, kes Eestis eksisteerivad või kes ennast nende esindajaks peavad, ja tegema konkreetse küsitluse, kes on eelnõu poolt ja kes on selle vastu. Selle ajal jooksul, mil mul on võimalik küsimusele vastata, ma seda kindlasti teha ei jõua. Konkreetset nimekirja ma teile praegu ette lugeda ei saa. Ma võin öelda aga seda, et muudatusettepanekud, mida on kuus, on tehtud küll rahanduskomisjonipoolse kaasamise käigus ehk tihedas suhtluses nii ettevõtteid esindavate organisatsioonidega kui ka teiste huvigruppide esindajatega. Ma arvan, et kaasamist on selle eelnõu puhul olnud oluliselt rohkem, kui üldiselt seaduseelnõude puhul tavaks on. Selle eelnõu puhul on see ka igati põhjendatud ja vajalik, sest kindlasti tekitab see ühiskonnas laia diskussiooni ja mõjutab suurt hulka Eesti inimesi, sh enamikku, kui mitte kõiki Eesti ettevõtjaid. Seetõttu on ka need ümarlauad ja töögrupid kokku kutsutud ning üritatud leida Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning huvigruppide esindajate vahel ühisosa. Nagu ma mainisin juba oma ettekandes, ei ole kindlasti põhjust arvata, et ettevõtlusorganisatsioonid on seda eelnõu kuidagi konsensuslikult toetanud. Ilma väga põhjaliku küsitluse või uuringuteta võin ma väita, et suurt toetust ei pruugi eelnõu leida, kui see küsitlus läbi viia. Seda on ettevõtlusorganisatsioonid ka kohtumistel väljendanud, selles ei ole midagi uut ega üllatavat.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urmas Reinsalu, teine küsimus!

Urmas Reinsalu

Aitäh! See valitsusliidu kaasamispoliitika on niisugune huvitav asi, see on nagu varjud koopa seinal. Eelmises päevakorrapunktis ütles Jürgen Ligi samuti, et kaasamine on väga vajalik, ööd ja päevad kaasatakse, nii et maa väriseb, aga vaat selles konkreetses küsimuses ei kaasanud, kuna see oleks olnud ebainformatiivne. Nüüd selles päevakorrapunktis sa rääkisid, et kaasatud on võimalikult paljusid, ööd ja päevad on korraldatud ümarlaudu. Minu küsimus on, milline konkreetne ettevõtlusorganisatsioon on asunud seda eelnõu sellisel kujul toetama. Nimeta üks konkreetne organisatsioon, et saaks aru, millega see kaasamine päädis. Sa ütlesid, et konkreetse organisatsiooni seisukohta ei oska nimetada, kuna asi on segane, oleks tulnud ette valmistada. Aga mul on konkreetne küsimus: milline organisatsioon asus kaasamise tulemusena seda eelnõu toetama – ehk sa suudad siiski meenutada, kui nii palju tööd oli, siis midagi pidi ju ometi kuhugi sinna operatiivmällu jääma – ja millised olid vastu?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ei, mul ei ole nimetada ühtegi ettevõtlusorganisatsiooni, kes oleks teatanud, et see eelnõu neile tohutult meeldib ja nad asuvad seda avalikult toetama. Ma ei ole seda meediast kuulnud ja selleks, et tuvastada seda muul moel kui meedia või rahanduskomisjonile laekunud kirjade kaudu, tuleks kõik need organisatsioonid läbi küsitleda. Kui sa tahad teada konkreetset ettevõtlusorganisatsiooni, siis seda ma kindlasti praegu nimetama ei hakka. Mis on olnud kaasamisest kasu? Ma arvan, et ega kaasamine ju a priori ei tähenda seda, et juhul kui kaasatavad on asja vastu, siis seda ellu ei viida. See iseenesest ei tähenda veel seda. Küll aga arvan ma – ja selle eelnõu menetluse protsess on ka seda näidanud –, et kui on võimalik seaduseelnõu paremaks teha, siis tuleks püüda teha seda kaasamise teel. Ma võin öelda, et need kuus muudatusettepanekut, mis rahanduskomisjon on teinud, on tekkinud kaasamise tulemusena. Need ei pruugi tähendada seda, et kaasatavad on kogu asjaga päri, aga ma arvan, et need kuus muudatusettepanekut teevad eelnõu paremaks ning selle elluviimise mõistlikumaks ja efektiivsemaks.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste!

Toomas Tõniste

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas ettevõtlusorganisatsioonid tegid siis nii vähe ettepanekuid või ülejäänud ettepanekud ei sobinud eelnõu algatajale? Äkki oskad öelda, kelle initsiatiivil või mis organisatsioonide poolt need kuus ettepanekut, nende tuum on tulnud ja miks just neid ettepanekuid toetati? Võib-olla nimetad ka mõne olulise teemaga seotud ettepaneku, mida ei toetatud, aga mida tõsiselt arutati.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Need ettepanekud ongi siia jõudnud seetõttu, et algataja, Maksu- ja Tolliamet, kes maksuhaldurina hakkab tulevikus neid küsimusi kontrollima, ning ka ettevõtlusorganisatsioonid pidasid neid mõistlikeks ettepanekuteks. Nende puhul leiti ühisosa ja vastavalt sellele on need vormistatud ning teie ette toodud. Muidugi oli ettevõtlusorganisatsioonidel ja huvigruppide esindajatel muudatusettepanekuid rohkem kui need kuus, aga me üritasime leida selliseid, kus me nägime konsensust või potentsiaali konsensuseks. Muudatusettepanekud hakkasid pihta n-ö väga üldisest ehk ennekõike sellest, kas sellist seadust üldse vaja on – see oli kõige põhimõttelisem küsimus. Ja mis siin salata, suurem osa meie poole pöördunud ettevõtlusorganisatsioone arvas pigem, et praegune süsteem toimib paremini. Nende muudatusettepanekute puhul, mis on teieni jõudnud, on kõige suurem panus vahest maksumaksjate liidul.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin seaduse jõustumise tähtaja kohta. Te olete kirjutanud eelnõusse, et seadus jõustub 1. detsembril 2014. Mis annab teile sellise kindluse? Euroopa Komisjon ei ole selleks veel nõusolekut andnud. Võib-olla oleks tark vigadest õppida. Käesoleva aasta eelarvesse on juba sisse planeeritud selle eelnõu tulemusel saadav raha. Kui te võtate seaduse vastu, siis te planeerite järgmisse eelarvesse jälle need vahendid. Kas poleks tark mitte arvestada selle rahaga enne, kui seadus on võimalik reaalselt vastu võtta?

Rannar Vassiljev

Ma hakkan kuskilt pihta. Kõigepealt, mis puudutab selle aasta eelarvet, siis seal ei olnud võimalik selle seaduse jõustumise korral saadavat raha ette näha, sest riigieelarves saab arvestada ainult nende tuludega, milleks seadus on võimaluse ette näinud. Mäletatavasti toodi selle aasta eelarve eelmisel aastal Riigikokku teadmises, et see seadus jõustub, aga toonased koalitsioonipartnerid Reformierakond ja IRL korrigeerisid seda.
Mis puudutab järgmist aastat ja küsimust, kas Euroopa Komisjonilt saadakse 1. detsembriks luba või mitte, siis nagu ma oma ettekandes viitasin, peaks komisjoni otsus kõigi eelduste kohaselt tulema juulikuus. See tähendab, et eeldatav nõukogu lõplik otsus võib tulla septembris-oktoobris. Juhul, kui peaks rakenduma see stsenaarium, et 1. detsembriks ei ole luba saadud – õigemini peaks see, kas nii juhtub, olema tõenäoliselt juba mõnevõrra varem teada –, on seadusandjal kohustus teha ka muudatused. See, et me võtame vastu seaduse, mille kohta meil ei ole veel Euroopa Komisjoni luba, ei ole iseenesest mitte midagi erandlikku. Me oleme niimoodi siin ennegi teinud, väga tihti näiteks pöördmaksustamise puhul, viimati sel kevadel. See on suhteliselt tavapärane protsess. Seetõttu peabki jõustumistähtaeg olema võimalikult mõistlik, et ühelt poolt oleks neile, kellel maksukohustus tekib või kelle maksukohustus muutub, piisavalt pikalt ette teatatud ja neil oleks võimalik vastavalt sellele käituda ning teiselt poolt oleks selle stsenaariumi tõenäosus, et komisjonist pole seaduse jõustumise hetkeks luba laekunud, muudetud minimaalseks.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, kas Urmas Reinsalul oli protseduuriline küsimus? Palun lülitage mikrofon sisse!

Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! Ma räägin täiesti sõbralikult, mitte sugugi norides. Üldiselt püüan ma olla kodukorra tõlgendamisel väga suuremeelne ja see on ka mõistlik. Aga kui ma vaatan selle eelnõu seletuskirja, siis see meenutab mulle veidike veneaegset ametiühingu koosoleku protokolli. Kui ma võtan esimese lehekülje ...

Aseesimees Laine Randjärv

Kas teil on protseduuriline küsimus selle kohta, kuidas seda eelnõu siin praegu käsitletakse?

Urmas Reinsalu

Ma jõuan kohe vastavuseni kodu- ja töökorra seaduse §-ga 103 ja palun istungi juhataja tõlgendust sellele paragrahvile. Seletuskirjas on öeldud, et saadeti ühispöördumine, pöördumises väljendati seisukohti, seisukohad kuulati ära ja avaldati arvamust. Kõik see jääb aga avamata, millised need seisukohad olid ja milline oli komisjoni seisukoht. Paragrahv 103 ütleb selgelt, et teise lugemise seletuskirjas peavad olema ära toodud eelnõu menetlemisest osa võtnud ekspertide ja teiste isikute seisukohad. Minu küsimus on nüüd selle kohta, et seletuskirja esimesel leheküljel on ära öeldud, et esitasid seisukohad, ja punkt. Ma arvan, et nii formaliseeritult ei saa kodukorra teksti ikkagi tõlgendada, vaid seisukohad peaksid olema sisuliselt avatud. Lisaks nendib kommentaar kodukorra seaduse sellele paragrahvile, et peaks ütlema ära ka komisjoni sisulise arvamuse nende seisukohtade suhtes. Kui me praegu asume seisukohale – jälle seisukohale! –, et piisab, kui nimetada seisukohti, aga mitte öelda, milline on sisuline positsioon, siis mulle tundub, et me tekitame praegu siin mingi täiesti orwellliku Suure Venna ühiskonna. Räägime kaasamisest, aga ...

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh!

Urmas Reinsalu

... samas läheme sisuliselt vastuollu kodukorra §-ga 103 ...

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh, Urmas Reinsalu! Ma olen ka suuremeelne, ma olen lubanud teil juba 50 sekundit kauem kõnelda, kui tavaliselt on protseduurilise küsimuse aeg. See ei ole selles kontekstis protseduuriline küsimus, vaid sisuline küsimus, mida saab esitada komisjonipoolsele ettekandjale. Kuna teil on juba kaks küsimust esitatud, siis võib-olla saab selle küsimuse esitada keegi teine teie fraktsiooni liikmetest või mõttekaaslastest. Palun, Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus, mitte sisuline!

Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Riigikogu istungil toimuvat, kõike selle formaadiga seotut, sealhulgas ka dokumente, mis on esitatud, korraldab istungi juhataja. Minu küsimus istungi juhatajale oli, kas praegu arutatava eelnõu seletuskiri on kooskõlas kodukorra §-ga 103. Mulle meenub, et paar kuud tagasi võttis istungi juhataja ühe Riigikogu otsuse eelnõu puhul, mis käsitles konkreetset välismissiooni, vaheaja, et arutada, kas seletuskirjas peaksid olema toodud ära ka valitsuspoolsed lisadokumendid. Küsimust arutati ja jõuti seisukohale, et seda ei olnud vaja. See on põhimõtteline küsimus ka parlamendi töökultuuris ja dokumentide edasisel tõlgendamisel. Milline on istungi juhataja tõlgendus, kuidas tuleks sisuliselt § 103 teist osa sisustada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Riigikogu juhatus ei aruta seletuskirjade sõnastust, selle eest vastutab komisjon. Palun, Toomas Tõniste, teine küsimus!

Toomas Tõniste

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Igaks juhuks küsin, et ettevõtjatega suheldes oleks kindlus. Kui see seadus jõustub 1. detsembril ja auto tuuakse siia novembri lõpus, kas siis kehtib vana seadus? Või hakatakse detsembri alguses ka ütlema, et nüüd hakkab keegi midagi tagantjärele proportsionaalselt muutma? Teine küsimus on muudatusettepaneku nr 5 kohta, kus on öeldud, et kui sõiduautot kasutatakse erandites nimetatud otstarbel järjest vähemalt kahe aasta jooksul, siis saab sisendkäibemaksu maha arvestada. Kas komisjonis oli ka arutelu, kui palju võib see sõnastus tuua kaasa käibemaksupettusi ja kuidas nende vastu võidelda?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Kõigepealt vastus esimesele küsimusele. Juhul kui see eelnõu lõpuks seaduseks saab, siis kuni 1. detsembrini, mil seadus jõustub, kehtib tänane kord igas mõttes. Selles mõttes kedagi, kes on kas oktoobrikuus või novembrikuus lähtunud kehtivast seadusest, kuidagi tagantjärele karistama ei hakata – karistama ei ole siin küll õige sõna – ja õigusliku hinnangu andmisel lähtutakse kehtivast seadusest. Vastavalt sellele planeerib oma käitumist kindlasti ka Maksu- ja Tolliamet.
Mis puudutab küsimust, kas see teema, millele viidati, avab uksi pettusteks, siis ma võin öelda, et kogu pettuste teema oli selle eelnõu puhul sisu mõttes üks aktuaalsemaid teemasid üldse ja see käidi läbi kõikvõimalikes versioonides. Eks siin jääbki mingil määral ikka tõendamise kohustus ning see on Maksu- ja Tolliameti töö. Kõikides teistes valdkondades teevad nad ju ka täpselt sedasama, fiktiivsete tegevuste kaudu maksukoormuse vähendamise illegaalsuse tõendamine ongi nende töö. Kõikvõimalike erandite ja tähtaja piirangute puhul paratamatult sellised küsimused kerkivad ja need kerkisid ka komisjonis, ümarlaudadel ning töögrupis. Nii et sellele teemale on tähelepanu pööratud.
Minult küll ei küsitud seda, aga ma kasutan siiski võimalust kommenteerida kahjuks saalist lahkunud Urmas Reinsalu küsimust, kas seaduseelnõu teise lugemise seletuskiri viitab eri organisatsioonide seisukohtadele. Tegelikult sisaldab seletuskirja tekst alates punktist 2 kuni muudatusettepanekuteni neid küsimusi ja seisukohti, millele huvigrupid on tähelepanu juhtinud. Seal on toodud välja ka n-ö vastuargumendid või siis algataja argumendid. Kas seda võiks kuidagi teistmoodi vormistada, on maitseasi ja selle üle võib debatti pidada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Siim Kiisler!

Siim Kiisler

Aitäh, austatud juhataja! Järgin siis teie soovitust ja küsin ettekandjalt sellesama Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 103 täitmise kohta. Kui see paragrahv ütleb selgelt, et juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks seletuskirja, mis sisaldab eelnõu menetlemisega seonduvat teavet, nagu muudatusettepanekute arvestamise ja arvestamata jätmise põhjendused, eelnõu algataja või esitaja, eelnõu menetlemisest osa võtnud ekspertide ja teiste isikute seisukohti, siis küsin teie kui komisjoni esimehe käest: miks komisjon ei ole seda Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse punkti täitnud?

Rannar Vassiljev

Ma ei saa sellele küsimusele vastata, sest ma arvan, et komisjon on täitnud seda seaduse paragrahvi. Mis puudutab seisukohti, siis teemade mõttes on need siin esitatud ja algatajatepoolne seletuskiri on juurde lisatud. Mis puudutab ettepanekuid, siis minule teadaolevalt peetakse siin silmas küll n-ö ametlikke ettepanekuid, mille esitamise õigus on kodu- ja töökorra seaduses ka sätestatud ehk see on Riigikogu liikmetel, fraktsioonidel jne. Selle eelnõu kohta, nagu ma oma ettekandes mainisin, tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Kõik muudatusettepanekud, milleni lõpuks jõuti, on rahanduskomisjoni ettepanekud, mille kohta on kõigil rahanduskomisjoni liikmetel olnud võimalik oma mõtteid avaldada ja ka n-ö ettepanekuid teha, aga need iseenesest ei kvalifitseeru veel kodu- ja töökorra seaduse mõttes muudatusettepanekuks, need on n-ö ettepaneku ettepanekud. Ja kuna selle eelnõu puhul ühtegi muudatusettepanekut, mida ei arvestatud, ei ole, siis on seletuskirjas keeruline, et mitte öelda võimatu, kuidagimoodi nende mittearvestamist põhjendada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Siim Kiisler, teine küsimus!

Siim Kiisler

Aitäh! Seesama § 103 räägib selgelt eelnõu menetlemisest osa võtnud ekspertide ja teiste isikute seisukohtadest. Kas siis tuleb järeldada, et eelnõu menetlemisest ei võtnud osa ühtki eksperti ega teist isikut, kui te väidate, et siin ei peagi nende seisukohti kajastama?

Rannar Vassiljev

Ei, seda ma ei väida. Nagu seletuskiri ütleb, on ära markeeritud need ettevõtjad, kellega käsitletavas küsimuses on suheldud, kes on meie poole pöördunud ja kes on ümarlaual osalenud. Ka mujal tõstatatud teemad on eelnõu seletuskirjas ära toodud. Kui leitakse, et edaspidi peaks seletuskirjas iga seisukoha taga olema konkreetselt öeldud, kes on selle esitanud, siis seda võib loomulikult kaaluda, aga see eeldaks siis, et meil selline praktika ka tekiks ja vastavalt sellele saaks siis tulevikus seletuskirju vormistada. Teemad iseenesest on aga praegu seletuskirjas ära markeeritud ja antud ka algataja kommentaare.

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Rannar Vassiljev! Avan läbirääkimised. Palun, Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tegelikult on meil tegemist olukorraga, kus me kõik saame ühtemoodi aru, et riigil on eelarvesse raha vaja selleks, et täita oma funktsioone ja olla ümberjagamise koordineerimisel tubli, edukas ning aidata järele neid, kes riigilt tuge vajavad. Kindlasti on ettevõtjad ja erasektor valdkond, mille juhid saavad pigem oma eluga hakkama ja tulevad natuke ka riigile appi, sest ettevõtlus, eelkõige erasektori puhul, on ju elu edasi viiv tööandja. Keegi ei ole vastu isegi Jürgen Ligi nendele väidetele selle eelnõu menetlemisel, kus ta minu suureks üllatuseks tõi sisse sotsiaalse dimensiooni: kui me vaatame ettevõtjate isikliku tarbimise struktuuri ja töövõtja isikliku tarbimise struktuuri, siis näeme, et ettevõtjal üldjuhul ei ole ei isiklikku autot ega kodus televiisorit. Tuleb nõustuda! Sellesama väitluse käigus kutsusin ma Jürgen Ligi astuma Keskerakonda, sest Keskerakonnale meeldivad sellised sotsiaalsed seisukohad, mis tekitavad heal majanduslikul järjel olevat keskklassi.
Küsimus ei ole selles, kas see eelnõu on halb või hea. Kassavoo seisukohalt võiks pigem öelda, et tegemist on eelnõuga, mis on riigile vajalik. Tõsi, meile ei meeldi see stiil, kuidas me oma maksumuudatustega tegeleme. Meil on tänasel istungil umbes kolm eelnõu, mis kõik üritavad kuidagi vahelduvvoolu põhimõttel – kord on, kord ei ole – riigi rahakotti täita. Mul on kahju sellest, et praegused valitsejad, kes on suhteliselt noored inimesed ja kellel ei ole väga palju praktilise elu kogemusi, aga kellel on selge tahe olla rahva teenistuses, saavad oma arvamuste kujundamisel tugineda samuti noortele ametnikele, kes ülesannet täites üritavad kabinetis välja mõelda kohti, kust õnnestuks pigistada. Kurb on see, et autode temaatika on olnud viimastel aastatel kogu aeg selline kummaline temaatika, nii nagu me praegu sellegi eelnõu menetlemise käigus näeme. Algas kõik sellest, kui mõned head aastad tagasi needsamad sotsiaaldemokraadid – minu meelest oli Ivari Padar vist tollal rahandusminister, suurendati autode pealt makstavat erisoodustusmaksu. Selle tagajärg oli, et keegi enam maksu ei maksnud või, ütleme, laekumine reaalselt vähenes. Kõik hakkasid usinalt täitma sõidupäevikut. Nüüd oleme läinud siis selle kallale, et proovime käibemaksu tagasiarvestamist pidurdada.
Ma võtaksin kolm minutit lisaaega.

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit lisaaega.

Aivar Riisalu

Võib öelda, et tegemist ei ole mingi hullu asjaga, aga ma olen juba täna kas või sellesama debati käigus leidnud terve hulga asju, mida ilmselt nutikad inimesed hakkavad elus ära kasutama. See ei tee maksuameti tööd sugugi mitte kergemaks ja pigem häälestab inimesi just selle eelkõige Reformierakonna propageeritud lihtsa, läbipaistva ja mõistliku maksusüsteemi vastu. Mis ma siis nüüd teen? Tahan, ostan endale Porsche Cayenne'i ja registreerin selle taksoks. Näiteks minu hea kolleeg Erki Nool sõitis kunagi sellise autoga, jube kallis auto, kadestasin teda kogu aeg. Ühel päeval võib Erki Nool sõita nüüd Riigikogu hoovi taksoplafooni kandva autoga, olles möödaminnes viinud kliendina Tallinna kesklinna eliitkooli oma lapse. Ma ei ütle, et ta hakkab seda tegema, aga proovime veel kord jõuda tagasi minu jutu algusesse. Aeg on jõudnud sinnamaale, et 2015. aasta valimiste kontekstis on need neli erakonda, kes Riigikogus istuvad, suhteliselt suure tõenäosusega tekitanud olukorra, kus matemaatiliselt ei ole kellelgi teisel võimalik siia juurde tulla sellel lihtsal põhjusel, et me oleme selle poliitilise võimu omavahel ära jaganud, mõni saab 30, mõni 20 kohta, aga põhimõtteliselt jäme neljandik on meil kõigil kogu aeg seda võimupirukat haugata. Kas te ei arva, et näeksime tublid, intelligentsemad ja paremad välja, kui me tegelikult algataksime kas või esimeses lähenduses, ekspertide pinnal neutraalse debati kogu maksusüsteemi restardi suhtes? Asi on selles, et niisuguste seaduseelnõudega, nagu on see autode käibemaksu käsitlev eelnõu ja mõned sellele täna veel riburida otsa tulevad seaduseelnõud, me näitame, et tegelikult ei saa me enam ammu aru, mida me tahame ja mis meil riigis toimub. Ja kui siis tekib mingi hädaolukord, siis otsime nagu pimedad kompimise teel, et kust saaks. Võib-olla grammi isegi saame, aga sellisel kujul ei ole mõistlik riigi juhtimisega tegelda sel lihtsal põhjusel, et see tekitab tema kodanikkonnas, ettevõtjates ja inimestes tervikuna pildi ebastabiilsest riigist, ebastabiilsest maksusüsteemist ja, mis kõige hullem, selle tagajärjel terve rea majandusharude väljasuremise. Seda sellepärast, et eelnõu rakendamine annab suhteliselt suure tõenäosusega väga korraliku löögi uute autode müügile ja rohkem hakatakse näiteks Euroopast kasutatud autosid sisse tooma isiklikult enda nimele jne. Seda loetelu võiks jätkata. Ma rõhutan veel kord: olen igal juhul seda meelt ja kogu keskerakondlik maailmavaade, mis minus on väga selgelt olemas, on üles ehitatud sellele, et meil oleks enesega rahulolev, hästi toimetulev ja võimalikult laiapõhjaline keskklass. Aga selliste meetoditega ei tekita me ju ei väikeettevõtluses ega keskmises ettevõtluses kindlustunnet. Suure tehase direktor ostab endale Porsche Cayenne'i niikuinii ja võib selle käibemaksu ka kõik ära maksta, temal ei ole probleemi. Probleemid tekivad hoopis mujal ja selle üle on kurb meel.
Seetõttu ma kordan: head kolleegid, uskuge mind, aeg on küps, et vaadata pildile tervikuna otsa. Lõpetame sellises kiirkorras, erakorraliste istungite kaudu riigieelarve lappimise lollused ära! Või teeme seda siis praegu, kui seda on ajutiselt vaja teha. Aga me sülitame ju ka Euroopa peale, me ütleme, et ah, see nende luba, eks ta kunagi tuleb, meil ei ole probleemi, meie teeme ikka oma asja. Nii ei tohi! Seetõttu teeb Eesti Keskerakond ettepaneku selle eelnõu lugemine täna katkestada ja ma annan selle ettepaneku ka kirjalikult Riigikogu aseesimehele üle. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Peeter Laurson, palun!

Peeter Laurson

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Täna siin saalis teisel lugemisel olev käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 644 järgi ei saa ettevõtjad 100% sisendkäibemaksu tagasi küsida, vaid ainult 50%, kui nad oma ettevõtlusse auto soetavad. Selline eelnõu oli esitatud ka 2013. aasta sügisel, kuid siis lükati see kalevi alla. Põhjendus oli, et liiga vähe on suheldud huvigruppidega ja plaanitud regulatsioon on toores. Nüüd, vähem kui aasta hiljem, on samasisuline eelnõu jälle siin ning ettevõtjate põhjendamatu bürokraatiaga koormamine ja lisamaksustamine taas päevakorral. Kas nüüd on seda koostööd huvigruppidega piisavalt olnud? Tegelikult ei ole. Võtame ette huvigrupid, kellega tõepoolest on räägitud ja kellel lasti ettepanekuid esitada. Kui me vaatame, mis ettepanekuid huvigrupid tegid, siis näiteks kaubandus-tööstuskoda tuli välja ettepanekuga rakendada tõhusamalt kehtiva käibemaksuseaduse regulatsiooni ja mitte minna selle eelnõu peale. Seda ei arvestatud. Kaubandus-tööstuskoda ei pidanud õigeks sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramist 50% ulatuses ettevõtluses kasutatava sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuse saamisel. Rahandusministeerium ei arvestanud seda. Kaubandus-tööstuskoda ütles, et kavandatav käibemaksuseaduse § 30 lõike 4 punkti 4 sõnastus, et 50%-list piirangut ei kohaldata sõiduautole, mida kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks, ja viimast peab tõendama maksukohustuslane, ei vasta õigusriigi põhimõttele. Seda ei arvestatud, öeldes, et tõendamiskoormus on ettevõtjal ja vajaduse korral peaks ettevõtja pöörduma kohtu poole, kes siis otsustab, kas sõiduauto kasutamine vaid ettevõtluse tarbeks on tõendatud või mitte.
Me teeme seadust, kus riik on juba seaduseelnõu koostamisel arvestanud, et ettevõtja peaks hakkama teatud punktides kohtus käima. See näitab, et seaduseelnõu on toores.
Eesti Tööandjate Keskliidu arvamuse kohaselt ei tohiks nõustuda sellega, et eelnõu koostamisel on lähtutud eeldusest, mille järgi kõik töötajad kasutavad tööandja sõiduautot isiklikel eesmärkidel. Seda arvamust järjekordselt ei arvestatud. Mittetoetavaid seisukohti on esitanud Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Maksumaksjate Liit, Eesti Raamatupidajate Kogu, Audiitorkogu, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Eesti Turvaettevõtete Liit ja Eesti Energia. Ühtegi ettepanekut ei ole arvestatud.
Ma soovin lisaaega.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, kolm minutit juurde!

Peeter Laurson

Nüüd oleks justkui kõiki huvigruppe kaasatud, mida eelmise aasta sügisel ei suudetud teha, ja kõik oleks justkui kena. Huvigrupid on saanud laua juures ära käia ja välja öelda oma arvamuse, kuid ühtegi neist ei ole arvestatud ja ei ole ka piisavalt põhjendatud, miks neid ei arvestatud. See ei ole küll selline praktika, mida peaks Riigikogus viljelema.
Samuti on selle eelnõu puhul küsitav, kas Euroopa Komisjon annab loa selliseks maksumuudatuseks. Euroopa Komisjon ei ole selle eelnõu jõustamiseks vajalikku luba veel andnud. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon peab käibemaksuseaduse muutmise eelnõu 644 tooreks ja läbimõtlematuks. Seetõttu teeb Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ettepaneku teine lugemine katkestada ja eelnõu kallal veel tööd teha või siis see üldse menetlusest välja jätta.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Kuna me enamikule küsimustele vastust ei saanud ja esitada saab ainult kaks küsimust, siis jäi käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 644 puhul ikka väga palju asju õhku rippuma. Kui seda eelnõu rida-realt lugeda, siis jääb selline mulje, et ettevõtluses jõuab jälle kätte see aeg, kui tuleb hakata skeemitama. Miks siis ei tehta seadust, kus oleks väga selgelt öeldud, et 50% ja kogu lugu. Aga kui ma vaatan seaduse § 30 lõike 4 punkti 3, siis ma loen sealt, et kui sõiduautot kasutatakse peamiselt taksoveoks tingimusel jne. Ma võtan siis endale taksoveoloa, sõidan iga kuu üks kord taksot ja saan 100% käibemaksu tagasi. Ja kahe aasta pärast võin ma selle autoga teha mida tahes. Sama lõike punkt 4 ütleb, et kui sõiduautot kasutatakse peamiselt – rõhutan sõna "peamiselt" – õppesõiduks tingimusel ... Teen tütrele õppesõitu ja asi korras. Ei olegi rohkem vaja, tüdruk ei lähe enne kahte aastat eksamit tegema ja seaduses ei ole ühtegi sätet, mida ma oleksin rikkunud. Või vaatame sama lõike punkti 5: sõiduautot kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks. Kus on see piir? Kui sul on ühemeheettevõte, siis on natuke lihtsam: teed ettevõtte oma koju, pargid oma koduõue peal ja asi korras. Aga kui sul on ikkagi tõsisem ettevõte ja su töömehed sõidavadki autodega, siis on palju odavam, kui need autod pargivad töömeeste kodudes, mitte ei pea iga kord sõitma sinna, kus registri järgi asub firma kontor. Kas selle seaduse jõustumise tulemusena tekib olukord, et autod peaksid parkima firma õue peal? Aga kui firmal ei olegi õue või on ainult postiaadress, kuidas siis seda süsteemi kontrollitakse või kuidas siis tuleb tõendada, et autot kasutatakse ainult ettevõtluse tarbeks, kui auto on pargitud töömehe koduõues? Need ja veel mitmed küsimused on seletuskirjas lahti kirjutamata ja see jätab võimaluse tõlgendada seadust nii ühte- kui ka teistpidi. Mina kui ettevõtja vaatan seda ühe pilguga, maksuamet vaatab teise pilguga ja rahanduskomisjon on mõelnud seda võib-olla kolmandat moodi.
Ma arvan, et Riigikogus vastuvõetavad seadused peaksid olema väga selgelt lahti kirjutatud ja seletuskirjas peaksid olema ka ammendavad selgitused, kuidas ja mis võimaluste korral üks või teine seadus rakendub ning millal ja kuidas peab tegelikult autode pealt käibemaksu tasuma. Arusaamatuks jääb ka see, miks kõikidelt autodelt võetakse käibemaksu võrdselt 50%. Kas ei ole siis vahet, kas ostetakse 20 000-eurone või 80 000-ne auto? Ma arvan, et luksautode pealt ei peakski riik käibemaksu tagastama. Asi oleks olnud väga lihtne, kui oleks selgelt öeldud, kuni 20 000 eurot maksvate autode puhul saab käibemaksu 100% tagasi ja sellest suurema summa pealt makstakse käibemaksu 100%. Igasugune valskus jääks ära, ei oleks vaja mingeid pabereid ega mängimist.
Mul on jäänud mulje, et viimase paari-kolme kuuga ongi praegune ajutine valitsus hakanud tegelema ainult sellega, et ettevõtlusele kuidagi piirangud peale panna ja üldse ettevõtlust likvideerida.
Palun kolm minutit aega juurde!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit lisaaega.

Aivar Kokk

Algas see maksukohustusega 1000 euro puhul, kui kuuarved nii suureks lähevad. Kõik arvutused on näidanud, et ettevõtjate maksukoormus kasvab igal aastal 30–50 miljonit. Nüüd paneme uue koormise peale sõiduautode kasutajatele. Ja see ei puuduta mitte ainult sõiduautosid, sest rahanduskomisjon on teinud oma istungil paranduse, mille üle meie diskuteerida ei saa. Siin on väga selgelt kirjutatud, et kõik autod, mille mass on kuni 3,5 tonni, kuuluvad selle muudatuse alla. See tähendab, et ka nn pirukaautod, bussid, mille tühikaal on alla 3500 kilogrammi, lähevad selle alla. Mis see siis ikkagi tähendab? Siiamaani polnud töömeeste autode puhul vaja mingit siiberdamist käibemaksuga. Oli selge, et see on tööauto, see ei ole sõiduauto, millega võib teha oma peresõite ja kõike muud. Me kõik peame sõidupäevikuid. Minu arust on sõidupäevikus väga selgelt näidatud, kus sa oled käinud ja mida teinud. Samas kindlasti paljud täidavad sõidupäevikuid ka tagantjärele ja näitavad ikkagi, et kõik on okei.
Ma toetan veel kord seda mõtet seaduseelnõu tänane lugemine katkestada. Me võiksime läbi vaadata kõik punktid, mis võimaldavad üht- või teistpidi valskust teha, ja kirjutada eelnõusse väga selgelt sisse kõik rakendusmomendid, et seadusest ei oleks võimalik kahtepidi aru saada. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urmas Reinsalu!

Urmas Reinsalu

Austatud Riigikogu liikmed! Ma arvan, et on kaks asja: üks on selle seaduseelnõu sisuline mõju, teine on selle eelnõu menetlemise viis ja koostöö ettevõtlusorganisatsioonidega, õigemini selle puudumine. Riik, valitsus ei loo jõukust. Jõukust ja heaolu loovad ettevõtjad, inimesed, kes teevad tööd ja teenivad väärtust. See hoiak, mille praegune valitsus on võtnud ettevõtlust ja majanduskeskkonda reguleerivate seadussätete suhtes, ei ole hea hoiak. Käibedeklaratsioonide lisa küsimuses märkis kaubandus-tööstuskoja direktor Mait Palts, et see on viimase kümne aasta kõige kehvem näide kaasamisest, õigemini, näide kaasamise puudumisest.
Kui rahanduskomisjoni esimees tutvustas juhtivkomisjoni nimel parlamendile täna seda eelnõu, siis olid mu küsimused seotud sellega, millised on ettevõtlusorganisatsioonide hoiakud, kas need on eelnõu toetavad või selle vastased. Konkreetset vastust ma oma küsimustele ei saanud. Vahepeal ma tutvusin nende seisukohtadega – need on selle eelnõu suhtes ühemõtteliselt hävitavad. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seisukoht on ei, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni seisukoht on ei, Eesti Maksumaksjate Liidu seisukoht on ühemõtteline ei. Maksumaksjate liit nendib oma pöördumises veel, et konkreetsed muudatused, mis komisjonis on tehtud, võivad muuta eelnõuga taotletava veelgi äraspidisemaks. Teisisõnu, need võivad autot tegelikult töösõitudeks kasutava ettevõtja asetada autot vähem kasutava isikuga võrreldes halvemasse olukorda.
Need initsiatiivid, kus me käigupealt püüame jooksva eelarve vajaduste katteks saada ettevõtluskeskkonnast maksutulu selliste sammude kaudu, ei tekita, esiteks, usaldust – asi, millest me kõnelesime esimese päevakorrapunkti ajal väga pikalt. Teiseks, nende sõnum ja signaal on tegelikult Eesti ettevõtluskeskkonna, või nagu märgib maksumaksjate liit, just väikeettevõtluskeskkonna halvenemine. Meie majanduse olukord ei ole sugugi pilvitu. Selle asemel, et tegelda majanduskasvu küsimustega, püüab valitsus aga erakorralistel istungitel läbi suruda hoopis samme, mis esiteks suurendavad ettevõtluse koormust ja teiseks muudavad regulatsioonid veelgi segasemaks, mille tegelikku mõju ei ole võimalik objektiivselt hinnata. Kes sellisele järeldusele jõudis? Sellisele järeldusele, et mõjuanalüüs on kehv ja tulemused võivad olla vastupidised, jõudis Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond Riigikogu rahanduskomisjonile tehtud analüüsis.
Sõbrad! Me oleme täna kuritarvitanud eaka põlvkonna usaldust. Praegu käsitletavas päevakorrapunktis tekib järgmine küsimus. See on küsimus, kas valitsus ja parlament kujutavad ette, et ettevõtlusorganisatsioonid on partner, et ettevõtjad on riigi keskvõimu partner, või peavad nad neid tegelikult alamateks, kellele kehtestatakse reegleid üksnes ülevalt alla, ilma nende arvamust kuulamata. IRL on seisukohal, et me teeme vale sammu ja vähendame Eesti ettevõtluskeskkonna usaldust, Eesti ettevõtjate usaldust riigi vastu. Seetõttu peab ka meie fraktsioon mõistlikuks eelkõneleja ettepanekut teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Eelnõu kohta on laekunud kuus muudatusettepanekut. Vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ettepanek nr 2 on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ettepanek nr 3 on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ettepanek nr 4 on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ettepanek nr 5 on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ettepanek nr 6 on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Käesoleva eelnõu muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Riigikogu juhatusele on laekunud kahe fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Me peame selle läbi hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku katkestada käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 644 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Selle päevakorrapunkti arutelu on ammendunud ja seaduseelnõu teine lugemine lõpetatud.


4. 13:23 Maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 680 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Remo Holsmer

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid!

Aseesimees Laine Randjärv

Riigikogu, palun natuke vaiksemalt!

Remo Holsmer

Teie ees on teisel lugemisel maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadus. Meeldetuletuseks kaks põhilist asja, mis selle seaduseelnõuga muutub. Esiteks pikendatakse käibemaksu tagastamise tähtaega 30 päevalt 60 päevani – ma räägin maksimaalsest tähtajast. See puudutab eelkõige piiriüleseid tehinguid, mille kohta Maksu- ja Tolliametil on vaja lisainfot koguda. Teiseks tehakse kaubandus-tööstuskoja initsiatiivil seaduses muudatus, mille kohaselt maksuameti kodulehel hakatakse kajastama ettevõtete riigile tasutud makse.
Eelnõu algatas valitsus 2. juunil s.a. Esimene lugemine toimus Riigikogu saalis 11. juunil. Muudatusettepanekute tähtajaks esitati üks ettepanek ja selle tegi lugupeetud Riigikogu liige Peeter Laurson. Muudatusettepaneku sisu oli see, et mitte pikendada käibemaksu tagastamise tähtaega 30 päevalt 60 päevani. Rahanduskomisjon ei toetanud seda ettepanekut. Maksuhalduri ehk Maksu- ja Tolliameti senise praktika kohaselt täidetakse tagastusnõue ettemaksukontole esimese viie tööpäeva jooksul ehk pikendamine ei puuduta neid igapäevaseid nõudeid, mis ka siiani on viie tööpäeva jooksul täidetud. Meeldetuletuseks, et 95% tagastusnõuetest täidab maksuamet nelja tööpäeva jooksul. Pidades silmas asjaolu, et seni ei ole 30-päevane tagastusnõude täitmise tähtaeg reegliks muutunud, puudub alus eeldada, et see juhtuks 60-päevase tähtaja korral. See oli põhjendus, miks rahanduskomisjon Peeter Laursoni ettepanekut ei toetanud.
Lugemiste vahel pöördus rahanduskomisjoni poole Eesti Maksumaksjate Liit, kes juhtis tähelepanu kahele küsimusele. Esiteks viitas maksumaksjate liit ebaselgusele füüsilisest isikust ettevõtjate tasutud maksude summa avalikustamisel, märkides, et eelnõust ei selgu, kas avaldama hakatakse ainult seoses ettevõtlusega tasutud makse või kõiki makse. Eelnõu algataja Rahandusministeeriumi esindaja selgitas rahanduskomisjoni 26. juuni istungil, et füüsilise isiku palgatulu ega muude ettevõtlusega mitte seotud tulult makstavate maksude andmeid Maksu- ja Tolliameti kodulehel avaldama ei hakata. Teine maksumaksjate liidu ettepanek puudutas tagastusnõude tähtaja pikendamist ja seisnes selles, et jätta kehtiv kord muutmata. Niisiis oli see sisuliselt sama ettepanek, mille tegi Riigikogu liige Peeter Laurson. Nagu ma ennist ütlesin, rahanduskomisjon ei toetanud seda ettepanekut.
Rahanduskomisjon otsustas 26. juuni istungil teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Selle ettepaneku poolt oli 6  ja vastu 3 rahvasaadikut, erapooletuid oli 2. Tänan!

Aseesimees Laine Randjärv

Asume küsimuste juurde. Palun, Peeter Laurson!

Peeter Laurson

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Miks ikkagi on vaja need 30 päeva lisada, et kokku oleks võimalik käibemaksuraha tagastada 60 päeva jooksul? Rahanduskomisjonis küsisin ja püüdsin teada saada, mida maksuamet konkreetselt selle täiendava 30 päeva jooksul ära teeb või milliseid dokumente oleks maksuametil vaja ettevõtjalt saada. Kuidas ettevõtja saaks vältida, et talle tagastatav käibemaks ei jääks kinni? Eelnõus ei ole selle kohta ühtegi seletust. Mis toimingud need on, mida maksuamet teeb?

Remo Holsmer

Aitäh! See eelnõu on kantud soovist võidelda piiriüleste maksupettustega ja  peaasjalikult selleks ongi käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamine 30 päevalt 60 päevale välja pakutud. Maksuamet on avalikkuses ja ka rahanduskomisjonis korduvalt rääkinud nendest juhtumitest, kus maksupettused ületavad riigipiire. Teatud olukordades soovib maksuamet lisaaega, et saada teiste riikide instantsidelt, maksuametitelt vastuseid konkreetsete tehingute kohta, ja praegused 30 päeva on mõnel juhul selleks liiga lühike aeg. Ütlen veel kord: see praktika, kus käibemaks 95–96% juhtudest tagastatakse juba kolme-nelja tööpäeva jooksul, säilib. Maksimumtähtaja pikendamine 60 päevani ei puuduta maksuameti senist ülimalt efektiivset ja operatiivset tööd käibemaksu tagastamisel, see puudutab piiriüleseid maksupettusi ja nende uurimist.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Laurson, teine küsimus!

Peeter Laurson

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie vastusest ei selgunud ikkagi see, millised on need toimingud, mida maksuamet ei jõua 30 päeva jooksul ära teha ja mida saab paremini ära teha 60 päeva jooksul. Kui saaks täpsemalt teada, mis toimingud need on, siis saaks ettevõtja vältida situatsioone, kus tema raha jääb kinni. Seda seaduseelnõus ju kirjeldatud ei ole, kuidas ettevõtja võib sattuda selle 5% hulka.

Remo Holsmer

Aitäh! Selle seadusmuudatusega ei laiendata ega kitsendata maksuameti sooritatavaid toiminguid kuidagimoodi. Käibemaksu tagastamise tähtaega pikendatakse 30 päevalt 60 päevani vaid teatud juhtudel. Eelkõige on need seotud sellega, et mõnest riigist, kelle poole Eesti maksuamet on pöördunud, ei saa lihtsalt selle 30 päeva jooksul vastust. See on ka põhjus, miks palutakse menetlusaega pikendada 60 päevani.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Hea seadus, kindlasti peab tegema kõik selleks, et ettevõtlus oleks aus. Sa oled oma kõnes ja vastustes korduvalt rõhutanud, et 95%-le ettevõtjatele tagastatakse käibemaks 4–5 päeva jooksul. Kas sa oskad öelda, millisest seadusest ma leian sellise koha, mis kinnitab, et ka peale selle seaduse vastuvõtmist jääb olukord selliseks, mitte ei juhtu nii, et kõik ettevõtjad saavadki alles 60. päeval oma raha tagasi?

Remo Holsmer

Tänan! Seda 95%-list või 95,5%-list tagastamise määra ei ole ka praegu seaduses. Seda ei leia te mitte kuskilt, see on maksuameti hea töö tulemus. Meil jääb üle loota, et see protsent suureneb tulevikus veelgi.

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek, vaatame selle läbi. Muudatusettepaneku on teinud Peeter Laurson, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun, Urmas Reinsalu!

Urmas Reinsalu

Aitäh! IRL-i fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Laine Randjärv

Me valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on teinud Peeter Laurson. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud  toetust.
Oleme selle päevakorrapunkti arutelu ammendanud. Eelnõu 680 teine lugemine on lõpetatud.


5. 13:35 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (682 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 682 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Rannar Vassiljev

Head kolleegid! See eelnõu, mis kannab numbrit 682, on olnud arutusel mitmel rahanduskomisjoni istungil. (Sumin saalis, juhataja helistab kella.)

Aseesimees Laine Randjärv

Palun jätkake!

Rannar Vassiljev

Esimesed arutelud leidsid aset 3. ja 9. juunil. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 17. juuni. Pärast muudatusettepanekute tähtaega arutas komisjon eelnõu veel 12., 16., 17. ja 19. juuni istungil ja 26. juunil toimus komisjoni erakorraline istung. Eelnõu sisu on siit puldist juba tutvustatud, nii et sellele ma saalisviibijate aega ei raiska. Juhul kui selle kohta on veel küsimusi, püüan vastata. Eelnõu menetlus toimus pärast esimest lugemist järgmiselt. Rahanduskomisjon arutas eelnõu nendel kuupäevadel, mida ma juba nimetasin. Nii pärast esimest lugemist kui ka enne seda on komisjoni poole pöördunud mitmed huvigrupid. Toon välja põhilised teemad, mida huvigrupid on oma kirjades ja ka muul kujul püstitanud.
Esiteks, tubakaaktsiis. Pöördumistes puudutati valdavalt sigarettide aktsiisi tükipõhise aktsiisikomponendi ja hinnast sõltuva aktsiisikomponendi vahekorda. Alkoholiaktsiisi puhul oli pöördumiste peamine teema lahjade alkohoolsete jookide, ennekõike õlle liiga madal aktsiisitase ja sellest tulenevalt vähene mõju lõpphinnale. Maagaasiaktsiisi puhul toodi välja aktsiisitõusu negatiivsed mõjud maagaasiga seotud ettevõtetele ja sektoritele. Siin on rahanduskomisjoni poole pöördunud nii võrguteenusega tegelevad ettevõtted kui ka suured maagaasitarbijad. Erimärgistatud kütuse puhul oli teemaks kasutusala kitsenemine raudteeveonduses ja ka kütmisel ning Eestis kalalaevaga kalastamisel täieliku aktsiisivabastuse kaotamise mõju seni soodusolukorras olevatele sektoritele ja ettevõtetele. Kõik eelnõuga seotud kirjad ja arvamused on leitavad Riigikogu kodulehelt eelnõu juurest. Rahanduskomisjon käsitles pöördumistes tõstatatud probleeme ja tehtud ettepanekuid kokku neljal istungil.
Komisjon tegi eelnõus neli muudatust. Muudatusettepanek nr 1, mis on saanud rahanduskomisjoni liikmete konsensusliku toetuse, on normitehniline ja sellega muudetakse ka eelnõu peakirja. Muudatusettepanek nr 2 sätestab eriotstarbelise diislikütuse aktsiisivabastuse kasutamise jätkumise Eesti vetes kalalaevaga kalastamisel. Siinjuures on komisjon otsustanud lugeda osaliselt arvestatuks ka kolmanda, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni muudatusettepaneku. Selle poolt hääletas komisjonis 7 liiget, vastu ei olnud keegi ja 4 komisjoni liiget jäid erapooletuks. Muudatusettepanek nr 4 tõstab eelnõuga võrreldes õlleaktsiisi määra 5% võrra aastas, mis teeb 2015. aastal aktsiisitõusuks 20% ja aastatel 2016–2018 15%. Selle ettepaneku poolt hääletas 6 komisjoni liiget ja vastu oli 5. Muudatusettepanek nr 5 vähendab eelnõus pakutud sigaretiaktsiisi tõusu, arvestades sigaretiaktsiisi struktuuris hinnapõhise aktsiisikomponendi osakaalu, ja vastavalt suurendab tükipõhist aktsiisikomponenti, mille tulemusel kallinevad odavamad sigaretid rohkem kui kallid. See aktsiisitõusust tulenev hinnatõus on maksimaalselt kõige odavamate sigarettide puhul 7% ja minimaalselt kõige kallimate puhul üle 2%.
Ülejäänud muudatusettepanekud komisjonis toetust ei leidnud. Komisjon ei toetanud muudatusettepanekuid, mille sisuks oli eelnõus pakutud kütteainete aktsiisi tõusust loobumine või erimärgistatud kütuse kasutusala kitsendamisest täielikult või osaliselt loobumine. Sigaretiaktsiisi tõusu puudutavad muudatusettepanekud nr 6 ja 7 on seotud 43. ja 45. muudatusettepanekuga ning üksnes kogumina annaksid muudatusettepanekud esitaja eeldatud süsteemse sigaretiaktsiisi tõusu muutuse. Seetõttu oleks neid praktikas eraldi käsitletuna teoreetiliselt võimalik toetada, aga selle tagajärg oleks juriidilises mõttes äärmiselt huvitav. Ettepanekute esitaja mõte oli tõsta sigaretiaktsiisi 5% juba aastast 2015. Muudatusettepanekute nr 8–38 sisuks on teineteist välistavalt tõsta suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisi ühe sendi kaupa. Ükski neist ettepanekutest toetust ei leidnud, poolt oli 3 ja vastu 6 komisjoni liiget, nii nagu eelmainitud muudatusettepanekute puhulgi, välja arvatud 43. ja 44. ettepanek, kus poolthääli oli 5 ja vastuhääli 6. Ettepanekutele lisatud selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus.
Rahanduskomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada, selle poolt hääletas 6 ja vastu oli 5 komisjoni liiget. Konsensuslikult palus komisjon juhatuselt luba teha eelnõu materjalid kättesaadavaks päev hiljem. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Teile on hulk küsimusi. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Selle eelnõuga tõstetakse nendel majapidamistel, kes kütavad oma kodu vedelkütusega, hinda 38%, sest aktsiis tõuseb 350%. Eelnõu ettevalmistajad on kirjutanud seletuskirja sellise lause, et MKM koostöös KredExi ja Rahandusministeeriumiga kavandab lähiajal kokku leppida toetusmeetme detailid. Eelnõu valmistati ette üle kuu aja tagasi, järelikult see tärmin "lähiajal" peaks möödas olema. Kas see lubadus on teoks saanud? Kas on kokku lepitud, millistel tingimustel ja kuidas hakkavad need kodumajapidamised, kes hinnatõusu alla jäävad, toetust saama?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Eks paslikum oleks esitada see küsimus Vabariigi Valitsusele ja vastavatele ministeeriumidele. Kui ma õigesti mäletan, siis lähiajana on siin mõeldud kolmandat kvartalit, see on pandud Vabariigi Valitsuse tegevuskavas tähtajaks. Kolmas kvartal algab meil homsest ja loodetavasti selle aja jooksul saavad vastavad toetusmehhanismid ka välja töötatud. Mis seda teemat puudutab, siis muudatus jõustub alates 1. maist, mis tähendab, et reaalselt ei tunne kodutarbijad seda hinnatõusu mitte järgmisel, vaid ülejärgmisel kütteperioodil. Mõte on olnud ennekõike just see, et soovijad jõuaksid vastavalt toetusmehhanismidele oma kütteallika valikul korrektiive teha.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan sedasama teemat. Võib-olla sa oskad öelda, milline kütus on siis see ainuõige, millega tulevikus kütma peab. Gaasiaktsiisi me tõstame, erimärgistatud kütteõlile määrame aktsiisi, elektri hind on nagunii tõusnud. Ja kuna me teame, et enamik elektrit toodetakse põlevkivist, siis jätab ka maakütte jutt rumala mulje. Tegelikult köetakse talvel ikka elektriga juurde, päikest meil talvel nii palju ei ole, et tuba päikeseenergiast köetud saaks. Tuleb hakata siis palkama kedagi, kes puudega ahju kütab, või pere üks liige töölt ära võtta. Kuidas sa näed, mis meede see on ja millisele kütuseliigile me üle läheme?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma jätaksin konkreetsed toetusmehhanismid – need sõltuvad ka sellest, millised alternatiivid kütteallika valiku puhul on – täitevvõimule välja töötada ja pärast seda on siis seadusandlikul kogul võimalik neile soovi korral hinnanguid anda. Kindlasti ei ole olemas ühte konkreetset kütust või kütteallikat, mida universaalselt eelistada. See sõltub väga palju sellest, kus inimesed paiknevad, kas neil on võimalik üle minna kaugküttele või mitte. Nagu praktika näitab, on kaugkütte puhul hakkepuit oluliselt soodsam ja ka keskkonnasõbralikum kütus kui näiteks maagaas. Aga kas see võiks olla alternatiiv, sõltub väga palju sellest, kas inimene elab regioonis, kus on võimalik mõistlike kulutustega oma seadmed kaugküttevõrku ühendada. Selles mõttes tuleb kindlasti vaadata konkreetset isikut. Nende inimeste hulk, keda see muudatus mõjutab, on äärmiselt väike. Suurem osa Eesti inimestest on endale alternatiivi leidnud, ülejäänutel seisab see tee ees, kas nüüd just kõigil, aga osal eeldatavasti küll. Sõltub sellest, kus inimene elab. Ma arvan, et tulenevalt toetusmehhanismidest saab sellele konkreetsemalt tähelepanu pöörata.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni esindaja! Kunagi oli siin hästi kõlav loosung "Kodukulud alla!", mille tulemusena kodukulud hakkasid mühinal üles minema. Mulle tundub, et nüüd on kodukulude suurendamine, ilma igasuguse loosungita, sotsiaaldemokraatide üks põhieesmärke. Gaasiaktsiisi tõstetakse 20% aastas ja siis järgneval kahel aastal veel 20%. Ja kui arvestada, et järgmisel aastal tuleb see 20% juurde eelmisele tõusule, siis tuleb kolme aasta jooksul ligi 100% ära. Miks ikkagi ühe kütuse aktsiisi nii järsult tõsta tahetakse? Võiks ju tõsta 5% või 10%, aga ei, 20% kolmel aastal. Varsti ei ole enam mõtet rääkida, et Gazprom müüb kallist gaasi. See, kes gaasi kalliks teeb, on Eesti ajutine valitsus. Kas kodukulude kokkuhoidmise eesmärgil ei oleks võimalik gaasiaktsiisi aastas siiski veidi vähem tõsta?

Rannar Vassiljev

Peast arvutades tundub mulle, et 100%-ni ikka kuidagi ei jõua. Vaatame, kui palju maagaasiaktsiis moodustab lõpphinnast, et sellest 20% tõusust oleks võimalik kuidagi inimlikumalt aru saada. Sõltuvalt sellest, kas maagaasi kasutatakse kaugküttetarbijana või kasutatakse seda otse küttes, jääb see hinnatõus vahemikku 0,7–1,4% aastas. Selles kontekstis, isegi kui siduda see aegreaga ja n-ö kasvatada seda järgmistel aastatel koos 0,7–1,4%-lise tõusuga, muutub asi kindlasti oluliselt mõistetavamaks kui jutud 20%-st. Reaalselt jääb see mõju 1% kanti, kaugküttevõrgus olijatel alla 1%.
Sotsiaaldemokraadid ei ole ennast uues koalitsioonis küll kuidagi kodukulude tõstjana identifitseerinud. Pigem on meie jaoks olnud oluline lastetoetuste tõus. Kui ühel pool on universaalse lapsetoetuse suurenemine 45 euroni koos täiendava vajaduspõhise peretoetuse tõusuga ning teisel pool maagaasi tarbijate alla 1% või 1% kanti jääv küttekulude kasv, siis ma arvan, et kaalukauss kipub päris kindlasti kalduma lastetoetuste poole.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Kokk, teine küsimus!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa püüad praegu väita, et 45 eurot lapsetoetust katab ära need kulud, mis lähevad kütusele. Kui sa aga arvutama hakkad, siis vedelkütuse puhul see kindlasti nii ei ole. See jutt, et aktsiisi tõus mõjutab ainult väga väikest osa elanikkonnast, on ka vale, sest väga paljud suuremad tsentraalkatlamajad kasutavad praegu siiski gaasikütet ja osa ka erimärgistatud vedelkütust. Ma saan aru, et me võtame ühest taskust raha, et täita teist lubadust. Tegelikkuses selle lubaduse täitmisega meie perede kulud aga hoopis kasvavad, mitte ei vähene ja see lapsetoetuse ilus lubadus läheb lõpuks küttekulude katteks. Kas see on nii?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Katteks jah, aga kindlasti mitte täies mahus, sest lastetoetustele minev summa on märkimisväärselt suurem kui erimärgistatud kütuse aktsiisi tõstmise või maagaasiaktsiisi tõstmisega saadav raha, need vahed on seal kümne-kahekümnekordsed.
Mis puudutab minu väidet, siis küsija ajab praegu kaks asja segamini. Nende hulk, kes kasutavad kütusena maagaasi, on Eestis arvestatav, aga ka nende puhul on reaalselt lõpparvel hinnatõus ca 1% kandis. Neil, kes kasutavad erimärgistatud kütust, on see tõus suurem, aga nende hulk Eestis on äärmiselt väike.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh! Ma ei saa eelnõu algatajatest hästi aru. Kas te ei mõista, millises kliimapiirkonnas me elame ja milliseid kütte- ja muid kodukulusid inimestel maksta tuleb, et te arvate, et see on koht, kust tuleb riigieelarvesse täiendavaid vahendeid leida? Te väidate, et ainult umbes tuhat perekonda kasutab erimärgistatud vedelkütust koduses majapidamises. Ma väidan, et see arv on mitu korda suurem. Pange ennast nende inimeste olukorda! Nende küttearve kasvab järgmisel aastal 38% ja pere mõlemad liikmed on võib-olla pensionärid. Kuidas te neile seda selgitate? Miks te ei pakkunud välja lahendust, et näiteks kahe aasta jooksul oleks neil võimalik riigi rahaga süsteem ümber ehitada, ja kui nad selle ajaga ei ole ümber ehitanud, siis tõstaks seda maksu? Aga tõsta maksu ühepoolselt ja öelda, et rumalad inimesed, miks te kasutate seda kütust – kuidas te seda inimestele selgitate?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Mul puuduvad andmed selle kohta, et nende inimeste arv oleks mitu korda suurem kui tuhat. Aga olen nõus, et tuhat on arvestatav arv, kuigi mitte proportsionaalselt, kui vaadata kõiki majapidamisi, kus köetakse. Selle jaoks ongi välja mõeldud toetusmehhanism ja see on ka põhjus, miks selle sätte jõustumise tähtaeg, mis algselt pidi olema 1. jaanuar, on edasi lükatud. Seda on tehtud just selleks, et inimestel jääks aasta aega alternatiivsele kütteallikale üleminekuks, ja ka riik toetab seda üleminekut. Seetõttu erinebki eelnõu selle sätte jõustumise aeg teiste sätete omast.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann!

Urbo Vaarmann

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma ei suuda kuskilt leida sellist asja, kui palju just eraklientidest erimärgistatud vedelkütuse kasutajad riigikassasse raha juurde toovad? Kas te oskate selle summa öelda?

Rannar Vassiljev

Seda peaks seletuskirjast täpselt järele vaatama, peast ei julge ma seda öelda. Kindlasti ei ole see summa võrreldav nende summadega, millele on viidatud teistes valdkondades, näiteks lastetoetuste tõusuks vajaliku summaga. Need ei ole kuidagi võrreldavad. Peast ma praegu seda arvu ei ütle, aga seletuskirjas peaks see olema.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jaak Aaviksoo!

Jaak Aaviksoo

Aitäh! Hea ettekandja! Nii see seaduseelnõu ja selle seletuskiri kui ka teie ettekanne jätavad ühemõtteliselt mulje, et tegemist on eelarvepoliitilise aruteluga. Minu paremat arusaamist pidi on aktsiisipoliitikal siiski laiemad eesmärgid. Kas te oskate nende aktsiisitõusude, nende heitliku muutmisega seoses öelda, missugustest aktsiisipoliitilistest seisukohtadest te lähtusite, kui te jõudsite niisuguse ettepanekuni, mis meil täna laual on?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Nüüd peab täpsustama, mis ettepanekuga tegu on või millele te viitate. Kui kogu eelnõule hinnangut anda, õigemini, seda kommenteerida, siis on mul keeruline võtta seda seisukohta, nagu oleks rahanduskomisjon kuidagi selle eelnõu lauale toonud. Selle tõid siia ikka pigem valitsus ja Rahandusministeerium. Kindlasti kannab aktsiisieelnõu n-ö eelarvepoliitilist mõõdet ja sellega on plaanitud saada teatud hulk tulusid, millega katta mitmesuguseid lisakulutusi või tulude vähenemist, nii nagu praegune valitsuskoalitsioon on kokku leppinud. Aga kuna aktsiisieelnõu puudutab päris paljusid valdkondi, siis peaks täpsustama, millise kohta konkreetselt oli küsimus adresseeritud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Laurson!

Peeter Laurson

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Meetmeid erimärgistatud kütuse kaotamisest tulenevate kulutuste katteks kodutarbijatele ei olnud selles eelnõus ära märgitud. Komisjonides selle kohta küsides selgus, et ka Rahandusministeeriumi esindaja ei tea veel, millised need meetmed olema saavad. Kuidas need inimesed, kellel on erimärgistatud kütust kasutavad ahjud, oskavad ja suudavad järgmisel aastal oma küttekoldeid ümber ehitama hakata, kui meetmeid pole vastu võetud ega ole isegi plaani, kunas need meetmed vastu võetakse?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Nagu küsija õigesti ütles, peaks see n-ö vahetus aset leidma põhiliselt järgmisel aastal, ja sellest tulenevalt on Vabariigi Valitsuse tegevuskavas ette nähtud ka nende meetmete väljatöötamine. Eeldatavasti peaks see töö lähiajal valmis saama. Selleks, et kodutarbijad jõuaksid uutele kütteallikatele üle minna, on ka selle sätte jõustumise aeg hilisem. Toetusmehhanismide kirjeldus peaks aga lähiajal valmis saama ning siis on võimalik neid teemasid juba selgemini ja konkreetsemalt lahata.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja! Te olete rahanduskomisjoni esimees ja seetõttu kindlasti kursis nii valitsuse kui ka valitsuskoalitsiooni aktsiisipoliitikaga, sh alkoholiaktsiisipoliitikaga. Kas te oskate öelda, kas valitsuskoalitsioonil on selles suhtes mingi kindel, tulevikku vaatav poliitika, mis oleks arusaadav nii tootjatele kui ka tarbijatele? Ja kui see on olemas, kas te võite siis selgitada, milline on valitsuskoalitsiooni alkoholiaktsiisipoliitika?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Tulenevalt sellest, et meil on täna siin üks muudatusettepanek, mis leidis komisjoni heakskiidu, aga mitte mõlema koalitsiooni osapoole heakskiitu, peab ütlema, et konsensuslikku arusaama vähemalt selles valdkonnas meil hetkel ei ole. Seetõttu oleks praegu tõenäoliselt ebakorrektne väita, et valitsuskoalitsioonil on selline ühtne arusaam alkoholipoliitikast, aga ma loodan, et pikemas perspektiivis see Eestis tekib.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Laurson, teine küsimus!

Peeter Laurson

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Juba praegu on maagaasi aktsiis Eestis kõrgem kui Lätis ja Leedus. Kahjuks ei toonud Rahandusministeerium välja hinnanguid ja mõjusid, mis maagaasiaktsiisi tõstmine ettevõtjatele kaasa toob. Ettevõtluses on nii, et iga sent juurdehindlust tootele vähendab ettevõtete konkurentsivõimet. Miks Rahandusministeerium ei ole teinud mõjuhinnangut?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Selle koha pealt ma Rahandusministeeriumi eest kosta ei oska. Mis puudutab aga meie ja teiste riikide maagaasiaktsiisi võrdlust, siis eks pilt ongi erinev. Eestis on maagaasiaktsiis ca kaks korda madalam kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt ja umbes neli korda madalam kui Soomes. Aga vastab tõele, et näiteks Läti ja Leeduga võrreldes on see meil kõrge. See pilt on Euroopa Liidu riikide kontekstis üsna erinev.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Hea kolleeg! Ütlesite, et valitsuskoalitsioonil ei ole ühtset alkoholiaktsiisipoliitikat ja osapooltel on erimeelsusi. Ometi arutame praegu eelnõu, mis sätestab muu hulgas ka alkoholiaktsiisipoliitika järgmiseks neljaks aastaks. Kas te peate õigeks sellist lähenemist, et olukorras, kus valitsuskoalitsioonis puudub alkoholiaktsiisipoliitika suhtes üksmeel ja selgus, me võtame ikkagi vastu seaduseelnõu, mis toetub kas siis opositsiooni häältele või väga juhuslikele häältele? Ma rõhutan, et see poliitika on mõeldud järgmiseks neljaks aastaks.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma arvan, et selles kontekstis on küll koalitsioonis ja ka üldiselt Riigikogus üksmeel. Kas nüüd ühiskonnas päris konsensust on, aga ma usun, et valdava osa ühiskonna seisukoht on nii nagu siin saaliski, et alkoholiaktsiis ei peaks samaks jääma, vaid peaks tõusma. Alati on muidugi küsimus, millisel määral täpselt. Kõige väiksemat määra saaks ehk kuidagi argumenteerida sellega, milline on proportsioon hinnatõusuga, st alkohol ei või muutuda odavamaks kui teised kaubad poes. Teine variant on seada kõrvale sissetulekute kasv ehk alkoholi lõpphind ei peaks tõusma vähem, kui kasvavad sissetulekud ühiskonnas. Kolmas on see variant, kui ühiskond leiab, et alkohol peaks olema senisega võrreldes vähem kättesaadav. Sellisel juhul peaks aktsiisitõus tagama selle, et lõpptarbija jaoks ületab alkoholi hinna tõus sissetulekute kasvu. Niisugused on laias laastus valikud. Minu meelest on koalitsioonis küll igal juhul üksmeel selles osas, et alkoholiaktsiis peab tõusma. Milline täpselt peaks see tõus olema ühe või teise alkoholigrupi puhul või, ütleme, alkoholigrupi puhul aktsiisiseaduse mõttes, kas praegu kehtiv aktsiisimäär, mille suhtes tõusu arvestatakse, on mõistlik ja õiglane – selles osas on meil tõesti erinevad arvamused.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann, teine küsimus!

Urbo Vaarmann

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma tulen tagasi selle hinnatõusu juurde, mis puudutab erimärgistatud vedelkütust. Tegelikult on eelnõus ära märgitud, et 7,8 miljonit on see summa, mis on planeeritud aktsiisina juurde. Kui me räägime tuhandest majapidamisest, siis see teeb ühe majapidamise kohta keskmiselt 7800 eurot. Sealt ka esimene küsimus, et see ei ole reaalne ehk need numbrid ju täielikult ei vasta. Kas ma saan õigesti aru, et komisjonis üldse ei arvutata kogu seda asja läbi? Samas te promote kogu aeg, et paneme uued katlad. Kui palju riik siiski loodab saada selle aktsiisitõusuga?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Konkreetselt sellisel kujul seda arvutust rahanduskomisjonis tehtud ei ole. Nii et ma ei hakkaks siin puldis läbi arvutama, kui palju see täpselt iga tarbija kohta aastas teeb ja kas see on realistlik või mitte. Kuna komisjonis sellele tähelepanu ei pööratud, siis ma peaksin hakkama seletuskirjas tuhnima, et vaadata see summa üle, ja seejärel arvutama. Ma arvan, et sellele, millised need meetmed on ja kui palju raha iga tarbija kohta lõpuks tuleb, saab kõige korrektsemalt tähelepanu pöörata riigieelarve menetlemise käigus, sest ennekõike puudutab see muudatus järgmise aasta riigieelarvet. Selleks ajaks peaks olema ka plaan selle kohta, millised need toetusmehhanismid täpselt välja hakkavad nägema. Ma arvan, et siis on see debatt igati asjakohane.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Oma ettekandes ütlesite, et erimärgistatud kütus tuleb sellepärast ära kaotada, et leida katteallikad lastetoetuse kasvule. Kas see kummaline ei ole, et koduomanike arvel hakatakse maksma suuremaid lastetoetusi?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma tegelikult ei öelnud seda oma ettekandes, pigem ühes vastuses küsimusele ja kindlasti mitte otseselt sellisel kujul väljendatuna. Aga eks põhimõtteliselt ühiskonnas või eelarve kontekstis ongi alternatiivide küsimus, kas ja kuidas raha ümber jaotada. Ma saan aru, et üldiselt ei ole ükski poliitiline jõud selle vastu, et lastetoetused peavad suurenema. Samas katteallikate kontekstis on vastuseisu põhimõtteliselt iga katteallika puhul. Eks praktikas ju nii ongi, et kuskilt tuleb raha leida, et suurendada näiteks lastetoetusi või tulumaksuvaba miinimumi määra, mille osas on minu teada siin Riigikogu saalis ka konsensus. Ja nii palju kui ma mäletan varasematest debattidest, on konsensus ka näiteks töötuskindlustusmakse langetamise osas. Nii et eks see on valikute küsimus ja kuskilt tuleb raha leida. Küsimus oli, kas midagi tehakse koduomanike või siis nende arvel, kes kütavad maagaasiga. Kütteallikate lõikes on toodud välja, et see aktsiis on madal ega ole aastaid tõusnud. Kui küsida, kas selle tõstmine on üks seitsmest surmapatust, mida kindlasti teha ei tohi, siis selles osas olen ma skeptiline.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Kadri Simson

Aitäh, lugupeetud komisjoni esimees! Mu küsimus puudutab huvirühmasid. Te mainisite, et olete mitmega neist kohtunud. 25. juunil saatis rahanduskomisjoni ametnik Andres Ando kell 19.23 komisjoni liikmetele muudatusettepanekud selle seaduseelnõu kohta, mis võiksid järgmisel päeval minna arutelule komisjonipoolsete muudatusettepanekutena. Neli tundi ja viisteist minutit hiljem saatsite teie isiklikult – see oli mõni minut enne keskööd – uue muudatusettepaneku. Kes oli see huvirühm, kellega te selle nelja tunni jooksul kohtusite ja veendusite, et tuleb teha viinatootjatele soodus muudatusettepanek?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Selle nelja tunni jooksul ei kohtunud ma ühegi huvirühmaga. Ja kui te viitate viinatootjatele, siis võin öelda, et ma ei ole nendega selle eelnõu menetluse käigus kohtunud, välja arvatud maksumaksjate liidu ja rahanduskomisjoni korraldatud salaturgu puudutaval ühisistungil, mis tegelikult ei olnud otseselt selle eelnõuga seotud, vaid hõlmas laiemat teemat.
Mis puudutab praegu arutatavat eelnõu, siis rahanduskomisjonis tõstatati eelmisel istungil – ja mitte minu ega meie fraktsiooni poolt – see teema, mille mõte on nüüd muudatusettepanekuna vormistatud ja siia jõudnud. Tookord mäletatavasti palusin komisjoni esimehena selleks, et ettepanekut oleks võimalik kuidagi hääletada, lähtuda komisjoni tavast, et muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult. Kuna eelmise päeva, 25. kuupäeva õhtuks ei olnud seda muudatusettepanekut kirjalikult laekunud – ja mis siin salata, see muudatusettepanek tundus mulle, nagu ka komisjoni hääletuse tulemus näitas, sümpaatne –, siis oli mul alternatiiv, kas anda oma komisjoni liikmetele korraldus pärast tööpäeva lõppu see ettepanek ära vormistada või teha seda ise. Tegu ei ole väga keerulise muudatusettepanekuga. Lihtsa protsentarvutusega, niisugune põhikooli tasand, kui ma õigesti mäletan, on tõstetud alkoholiaktsiisi määra nelja aasta jooksul. Muudetud on nelja arvu seaduseelnõus ja see on korrektselt vormistatud. Ma arvan, vähemalt loodan, et see on igale Riigikogu liikmele jõukohane tegevus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen tagasi oma kolleegi esitatud küsimuse juurde, millele te vastasite, et ei jõua eelnõu seletuskirjas sobrada. Selles tänase lugemise seletuskirjas ei olegi midagi, seda ongi vaid üks lehekülg. Aga esimese lugemise seletuskirjas on toodud kaks arvu. Selle meetmega, nimelt eramajapidamistele vedelkütuseaktsiisi kehtestamisega loodetakse saada riigieelarvesse 7,8 miljonit eurot. Selle kohta siin küsitigi. Ka on kirjas, et asi puudutab 1000 majapidamist, mille kohta te kinnitasite, see on kindlasti õige arv. No ei ole ju midagi keerulist: kui 7,8 miljonit jagada 1000-ga, saame 7800 eurot majapidamise kohta. Kas te julgete siin kinnitada, et keskmiselt maksab iga majapidamine järgmisel aastal rohkem 7800 eurot või usute, et need seletuskirjas toodud arvud ei tarvitse õiged olla?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Olemata selle seletuskirja autor, ei hakka ma siinkohal neid arve kinnitama ega ka ümber lükkama. Soovi korral on võimalik selle küsimusega pöörduda autori ehk Rahandusministeeriumi poole ja sealt vastus saada. Ise neid arvutusi mitte teinuna ja ka mitte näinuna algallikaid, mille põhjal on need arvud seletuskirja saanud, ei julge ma hakata neid ei kinnitama ega ümber lükkama.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea Rannar! Nagu ma aru saan, oled sa rahanduskomisjoni esimees. Aga sa oled nii vähenähtav rahanduskomisjoni esimees, et seda ametit on raske uskuda. Palju nähtavam oled sa sotsiaaldemokraadina. Kuidas ikkagi on sulle vastuvõetav see, et sotsiaaldemokraadid lähevad nüüd lastetoetuste suurendamise nimel nende inimeste kallale, kellel suhteliselt suure tõenäosusega on oma maja ja kellel suhteliselt suure tõenäosusega on ka mõned lapsed? Te annate nagu lastele toetust ja võtate teise käega selle summa päris jõhkralt tagasi? Lisaks olete esitanud Riigikogule seletuskirjas valeandmeid. Vähemalt mina tean kolme majapidamist, kes kütavad siiani õliga. Üks neist kuulub mulle ja ma arvan, et minu tutvusringkond ei ole nii suur, et juba tervelt mikroprotsent minu tuttavatest jääb löögi alla. Ütle ausalt, kas sul häbi ei ole seista siin täna sellise eelnõuga ja olla homme ka sotsiaaldemokraat?

Rannar Vassiljev

Ei ole. Eks ma rahanduskomisjoni esimees olen sotsiaaldemokraadina ja vastupidi ka. Ma siiski kordan veel kord üle, et ei ole ei mina ega rahanduskomisjon seda seletuskirja esitanud, nii et kui seal on ebakorrektsusi – ma rõhutan, et juhul, kui on –, siis ma isiklikult selle pärast vahest häbi tundma ei peaks. Aga mis puutub sellesse, kas laiendada teie isiklikku tutvusringkonda puudutavat näidet üldisele statistikale, siis see on alati seotud väga suure riskiga. Ma arvan, et üldiselt on eri institutsioonide kogutud statistika usaldusväärsem kui üksikisiku tutvusringkonna baasil tuletatud arvud. Ja seda mitte ainult praegusel juhul, vaid ka laiemalt. Tihti tekib arvamus, et kui tutvusringkonnas on palju ühtmoodi mõtlevaid inimesi või kas või üht kütteallikat kasutavaid inimesi, siis nende osakaal kogu ühiskonnas on suur. Mina isiklikult olen alati usaldanud pigem statistikat ja eeldanud, et see on korrektselt kogutud ja konkreetse metoodika puhul probleeme ei ole.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urmas Reinsalu!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Väga korrektne väide, et usaldada tuleb statistikat. Samas, kui härra Kallo viide arvudele õige oli – et 7,8 miljonit tuleb jagada 1000-ga ja siis peab õliküttega majas üks leibkond aastas 7800 eurot rohkem maksma –, siis selle kohta te ütlesite, et ei julge seda kinnitada ega ümber lükata. Nii selle statistikaga siis on. Minu meelest on siin asjad veidikene udused. Aga mul on konkreetsed küsimused, mis puudutavad inimeste toimetulekut. Kõigepealt, kui mitu leibkonda Eestis kütab oma elamist gaasiga ja kui palju kolme aasta pärast nende küttearve kasvab, kui me rehkendame kumulatiivselt protsent aastas, nagu on viidatud, et üldarve hakkab kasvama? Mitu leibkonda Eestis kütab gaasiga? Ja teiseks, me räägime praegu, et õliküttel kortermaja puhul võib olla tegemist ühe katlaga ning võib-olla sellest on tekkinud see arvude lahknevus. Mitu leibkonda Eestis kasutab seda vedelkütust, millest siin juttu on?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Need arvud on seletuskirjas toodud ja nendest lähtun ka mina. Mingit täiendavat informatsiooni mul selle kohta ei ole. Rahanduskomisjoni istungitel ei ole seda teemat tõstatatud, nii et komisjonipoolse ettekandjana mul ei ole ka erilist põhjust sellest rohkem informeeritud olla. Loomulikult juhul, kui ma seda oleksin, siis ma hea meelega need arvud ka välja ütleksin, aga kinnitan, et mul ei ole rohkem informatsiooni, kui seletuskirjas on. Mis puutub asjaomasesse tõusu, siis see sõltub sellest, kas on tegu kaugküttega. Sel juhul on see 0,7% aastas ja kõige kõrgem tõus võib olla 1,4%. Selle põhjal on võimalik teha aegrida ja vastavalt protsent välja arvutada. Tegu ei ole väga keerulise matemaatilise tehtega, aga vajaksin selleks siiski kalkulaatorit ja natuke aega.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ken-Marti Vaher!

Ken-Marti Vaher

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Jällegi peab möönma, et teil ei ole kerge kaitsta eelnõu, mille puhul te tõenäoliselt ka ise sisimas sülitate üle õla. Minu küsimus puudutab seda, et nii Jürgen Ligi kui ka teie olete väitnud, et olete nende eelnõudega siin Riigikogus selleks, et leida katteallikaid lubadustele, mis te olete välja käinud. Samas mõni nädal tagasi väitis teie partnererakonna juht parlamendisaalis, et kõikidele lubadustele, mis te märtsis omavahel kiiresti kokku leppisite, on kate olemas ja mitte ainult olemas, vaid seda isegi ületatakse ligi 40 miljoni euroga. Minu küsimus kõlab nii: kas teil on ülevaade sellest suurest ülejäägist ja miks te ei võta siis sealt katet oma lubadustele, mis on sihtgruppidele antud?

Rannar Vassiljev

Ma pole küll see isik, kelle sõnadele viidati, aga ma usun, et too isik pidas katte all silmas just neid eelnõusid, mis praegu Riigikogus menetluses on. Ilma nende läbiminekuta kindlasti neid katteallikaid ei ole. Usun, et meie partnererakonna esimees just sellest lähtus. Mis puutub võimalikku ülejääki, siis küsimus on eelarvepositsiooni parandamises. Teatavasti ei või Riigikogule esitada riigieelarvet, mis poleks struktuurselt tasakaalus, vaid oleks negatiivses suunas kaldu. Mittetasakaal on küll lubatud, aga kalle võib olla ainult positiivses suunas. Sel põhjusel on vaja tõesti eelarvepositsiooni parandada. Ka IRL on siin saalis rõhutanud, et eelarvepositsiooni tuleb parandada nii nominaalses kui ka struktuurses kontekstis ja sellest lähtuvalt on tõesti katteallikate hulk pisut suurem kui täiendavate kulutuste või tulude vähendamise hulk. See tähendab seda, et võrreldes varasemate otsustega peaks eelarvepositsioon nende eelnõude seadusena jõustumisel eelduste kohaselt paranema.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Erki Nool

Aitäh! Austatud ettekandja! Reeglina tõstetakse aktsiisi kahel põhjusel. Üks põhjus on soov tarbijate käitumist muuta, teine eesmärk on eelarvet täita. Kui tõsta nii gaasi kui kodumajapidamises kasutatava õlikütuse aktsiisi, siis on mängus järjekordselt kaks lähenemist. Milline võiks olla valitsuse eesmärk? Kas ainult riigieelarvet täita või ka tarbijate majandamine efektiivsemaks muuta? Õliküte kindlasti ei ole efektiivne, aga kas te komisjonis arutasite ka alternatiive? Kas võiks näiteks üle minna pelletite peale ja kas selleks on ette nähtud ka mingisugused soodustused?

Rannar Vassiljev

Kui kaugemalt pihta hakata, siis jah, täpselt need kaks eesmärki eelnõul on. Üks siht on suurendada riigi tulusid seoses teemadega, mida ma siit puldist olen markeerinud ning mis on seotud täiendavate kulutuste ja tulude vähenemisega, teine eesmärk on mõjutada tarbijate käitumist. Eks sellest tulenevalt aktsiisid maksupoliitika vahendina välja ongi mõeldud. Soovitakse just neid kahte funktsiooni täita. Mis puutub konkreetselt kergesse kütteõlisse, siis tõesti, ega pakutud meede kõige efektiivsem ei ole. Üleminekut teisele kütteviisile on, nagu ka küsimuses viidati, plaanis toetada, mehhanismid töötatakse välja lähiajal. Seejärel on võimalik neile ka hinnang anda ja eelarve kontekstis kogu kompenseerimise mehhanismi arutada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ken-Marti Vaher, teine küsimus!

Ken-Marti Vaher

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja! Teil on viimastel nädalatel koalitsioonis kindlasti olnud tõsiseid vaidlusi alkoholiaktsiisi teemal. Äkki te annate ka Riigikogule ülevaate arutatud teemadest ja puhkenud vaidlustest, eelkõige vahest sellest, mis põhjusel teie koalitsioonipartner Reformierakond on keeldunud tuntavalt tõstmast alkoholiaktsiisi alkoholiturul laiemalt ehk siis ka nendel jookidel, mille kangus on väiksem. Mis on peamised argumendid, mis on toodud? Ja mille tõttu rahanduskomisjonis hääled jaotusid kahetsusväärselt nii, et vaid kuus komisjoni liiget oli selle eelnõu poolt, mida te täna ette kannate, mitte ei tehtud konsensuslik otsus?

Rannar Vassiljev

Kindlasti igas koalitsioonis arutatakse sääraseid teemasid nii, et püütakse leida n-ö ühisosa. Ma arvan, et see on koalitsioonipoliitikas tavapärane protsess. Ja kindlasti on koalitsioon ka selle teema puhul rakendanud tavapärast protsessi. Iseenesest me loomulikult oleme asja arutanud, aga ma ei oska siin konkreetselt Reformierakonna nimel sõna võtta või õigemini mul oleks kohatu seda teha. Ent ma arvan, et küsimus on selles ning ausalt öeldes eks see ole ka mõnes mõttes arusaadav, et pikalt valitsuses olnud Reformierakond tõenäoliselt leiab, et seni viljeldud poliitika on õige ja tagab selle, et alkoholi ei hakata liiga varakult tarbima. Üldine eesmärk aga on, et alkoholi tarbimine Eestis oleks väiksem. Praegu on see kindlasti liiga suur.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste!

Toomas Tõniste

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! On ju tehtud mitmesuguseid uuringuid ja eksperdid on viidanud, et Eestis on just noortele suunatud lahja alkohol liiga odav ja liiga kättesaadav. Eriti ohtlikud on need nn popjoogid, mis õpetavad noori jooma. Korduvalt on rõhutatud, et just selles sektoris peaks aktsiis tunduvalt kiiremini ja kordades tõusma, aga alati väidetakse, et see ei ole võimalik, pole lahendust, mis aitaks seda teha. Kui tõsiselt rahanduskomisjon seda teemat on arutanud? Õlleaktsiisi tõus on muudatusettepanekuna ju esitatud.

Rannar Vassiljev

Eri aktsiiside tõusu arutas rahanduskomisjon väga põhjalikult. Me korraldasimegi oma koosolekud vastavalt teemale ja need olid päris pikad arutelud. Mis puutub nn alkopoppidesse, siis mulle tundub, et üldiselt on aimu, mida nende all mõeldakse. Polegi nii tähtis, mille baasil need tehtud on. Kui me võtame näiteks siidri või selle, mida me tavapäraselt siidriks nimetame, siis eks seegi kvalifitseerub alkopopiks, kuigi selle baas on tihti hoopis teine, osaliselt vein või tihti ka kangem alkohol. Nende jookide maksustamise probleem on ennekõike selles, et nende baasalkohol on mingisugune konkreetne alkohol, millele on kehtestatud aktsiisimäär. Tegelikult need alkopopid võib-olla ei olegi poes kõige odavamad kraadidega joogid, aga need on väga suure potentsiaaliga just selles mõttes, et noortele võib tunduda, et need ei olegi päris alkohoolsed joogid. Kindlasti tunduvad need noortele maitsvamad kui paljud teised alkohoolsed joogid ja ka oma värviliste siltidega ahvatlevad need tarbima. See ei ole mitte ainult Eesti probleem, vaid laiem mure.
Komisjon on sel temal Rahandusministeeriumiga tihedalt suhelnud ja uurinud, kuidas oleks võimalik sellele probleemile lahendust leida. Ehk oleks võimalik alkopoppe teistmoodi maksustada kui muud alkoholi. Sellesama küsimuse ees on paljud teised Euroopa Liidu riigid ja siiani väga head lahendust ei ole leitud. Ma võin nüüd riigiga eksida, aga vist Luksemburg on seda hiljuti üritanud. Head praktikat ei ole, aga komisjon on Rahandusministeeriumil palunud selle teemaga kindlasti edasi tegelda ja otsida võimalusi grupeerida aktsiisiseaduse mõttes joogid teisiti kui seni.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Erki Nool, teine küsimus!

Erki Nool

Aitäh! Ma jätkan selle teemaga. Ilmselt on asi ikkagi rohkem soovis tarbimist maksustada, kas siis keegi kaitseb kellegi turuhuve või mitte. Küsin aga lisaks seepärast, et teatud valdkondades me ei armasta erisusi, alkoholi maksustamisel need aga meeldivad meile hirmsasti. See kehtib isegi lahja alkoholi puhul ja sama lugu on tubakaga. Kas te olete arutanud seda, et tubaka maksustamine võiks olla võrdsustatud? Ja küsin ka ühe habemega küsimuse. Igal aastal me tõstame kange alkoholi aktsiisi ja nüüd siis ka lahjema alkoholi aktsiisi, aga meil on üks tootegrupp, mida ei nimetata alkoholiks, vaid lõhnaveeks, aga mis on justkui joomiseks meisterdatud ja mida müüdi mõni aasta tagasi üle miljoni pudeli aastas. Kas te olete arutanud ka odekolonnide maksustamist?

Rannar Vassiljev

Üritan vastata, alustades küsimuste algusest. Esimene teema puudutas seda, kas alkopoppide puhul on tegu pigem tahtmise puudumisega või on see objektiivne probleem. Mulle tundub, et see on pigem objektiivne probleem. Kui asi oleks meil ainult tahtmise puudumises, siis tõenäoliselt suuremas osas Euroopa Liidu riikides või Euroopas laiemalt oleks probleem lahendatud. Aga see ei tähenda, et tahtmise olemasolu korral pole võimalik midagi teha. Ma võin öelda, et kõik rahanduskomisjoni liikmed jagavad seda seisukohta, ja ma eeldan, et meil üritatakse probleemile lahendust leida. Sellega tegeldakse.
Mis puutub kehtivatesse erisustesse, siis jah, meil on alkoholil erinevad aktsiisimäärad. Kõike päris ühe vitsaga lüüa on keeruline ja tõenäoliselt see ei oleks ka põhjendatud. Euroopa Liidu riigis on see näiteks veini puhul lausa välistatud. Kui teiste alkoholigruppide puhul rakendatakse alkoholisisaldusel põhinevat maksustamist ühe või teise määraga, siis veini puhul on maksustatud maht. Ei ole vahet, kas veinis on näiteks 8% või 14% alkoholi, maksustamine sõltub kogusest. See ei ole Eesti välja mõeldud süsteem või erisus, vaid Euroopa Liidus kokku lepitud. Samas on alkoholi maksustamise pilt Euroopas väga kirju ja erineb riigiti palju. Kui maksumääradele pilku peale visata ja neid natuke analüüsida, siis paljude riikide puhul on näha, et üritatakse kuidagi eelistada jooke, mida toodetakse ka kohalikul tasandil. Kõige ekstreemsemad näited on veiniriigid, kes veiniaktsiisi ei rakenda. Nii et pilt on üsna kirju.
Mis puutub tubakasse – ma lähen küll vastusega väga pikale, aga mis teha, iseenesest on need ju huvitavad teemad –, siis tubakal on eriti omamoodi aktsiisimaks. Nimelt ei maksustata mitte nikotiini või muud negatiivse mõjuga ainet, vaid lähtutakse ühelt poolt toote mahust ehk sisuliselt sigaretipakist ja teiselt poolt selle paki hinnast poes, n-ö lõpphinnast. Teiste aktsiiside puhul sellist poliitikat ei rakendata. Kui tuua paralleel alkoholiga, siis ei ole vahet, kui kõrge on asja lõpphind poes. Aktsiisimaks on kas alkoholi- või veini puhul pudelipõhine, aga tubaka puhul on rakendatud kaks komponenti.
Milline on komponentide osakaal, see on ka riigiti üsna erinev. On riike, kes on sisuliselt hinnapõhise aktsiisimaksu ära kaotanud. Näiteks Rootsi, Taani ja Holland, kui ma nüüd õigesti mäletan, on selle määra äärmiselt madalaks viinud. Asjaomane kohustus tuleneb aga tegelikult Euroopa Liidu direktiivist, olemas peab see olema. Miks see nii on, selle väljaselgitamiseks peaks natuke põhjalikumalt ajalukku kaevuma. Kogu aktsiisipoliitika iseenesest aga on mõnes mõttes eriline ja erisusi täis. Ning seda mitte ainult Eestis, võib-olla mujal on neid isegi rohkem.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea Rannar Vassiljev! Ma tulen ikkagi tagasi põhimõttelise küsimuse juurde, mis puudutab eelnõu seletuskirja. Teatavasti parlament on valitsusülene instants, mille valib rahvas. Ja kui sina väidad meile siin järjekindlalt, et sa ei tea selle eelnõu seletuskirja sisust midagi, sest see on valitsuse ette valmistatud, siis ma värskendan su mälu. 7,8 miljonit peaks aktsiisi laekuma, kui seadus rakendub 1. maist 2015. Aastal 2016 plaanite te eraisikutelt ehk tuhandelt residendilt saada kätte 13 miljonit eurot, mis teeb igaühelt 13 000 eurot aastas. Andke mulle andeks, aga kas sa ei leia, et sul oleks mõistlik rahanduskomisjoni esimehena ise teha ettepanek selle eelnõu lugemine katkestada? Sellist sisulist praaki ei ole õigus valitsusel, kes ei ole parlamendiülene organ, siia tuua.

Rannar Vassiljev

Ma ei ole öelnud, et mul ei ole ettekujutust, mis seletuskirjas on, küll aga olemata selle autor või ka autori esindaja, on mul keeruline kuidagi selle eest vastutust võtta. Samas möönan, et küsimused, mis on 7,8 ja 13 miljoni euro kohta esitatud – tegu on siis eratarbijatelt plaanitava summaga –, tekitavad ka minus natuke küsimusi. Aga ma ei julge kinnitada, et need arvud on valed või õiged. Seda aga võin rahanduskomisjoni ettekandjana kinnitada, et nende arvutuste õigsust rahanduskomisjoni koosolekutel küsimusena ei ole tõstatatud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste, teine küsimus!

Toomas Tõniste

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen tagasi alkoholiaktsiisi juurde. Mulle on jäänud mulje, et täna ei tahagi keegi otsida lahendusi alkopopi küsimusele. Ikka leitakse põhjendusi, miks seda teha ei saa, ja mitte keegi ei taha lahendusi pakkuda. Aga see selleks. Teatavasti on ka eri organisatsioonid avaldanud oma arvamusi eri liiki alkoholi aktsiisi tõusu kohta. Oskad sa öelda, milline ettevõte või kes täpsemalt seisab kõige jõulisemalt vastu lahja alkoholi aktsiisi proportsionaalselt kiiremale tõusule? Mulle on jäänud mulje, et ühe peaministri parteile lähedal oleva ettevõtte ja peaministri seisukohad on tihti väga sarnased.

Rannar Vassiljev

Ma sellise sarnasuse analüüsi teinud ei ole, nii et ma ei oska seda kommenteerida. Aga selles ei ole mitte midagi erilist, et kui mingis valdkonnas terendab aktsiisi- või mingi muu maksutõus, siis on see plaan valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele vähem sümpaatne. Ma arvan, et selles kontekstis ei ole põhjust sellele kuidagi eriliselt reageerida. See on ühiskonnas täiesti tavaline protsess. Mis puutub teie küsimusse, siis on organisatsioone, kes on rahanduskomisjoni poole pöördunud ettepanekuga, et aktsiisitõus võiks olla suurem. Nende pöördumised on avalikud ja neid on päris mitu – kuus tervishoiuorganisatsiooni ja lisaks veel lastevanemate liit. Nemad tõesti on meie poole pöördunud. Aga selles, et asjaomased ettevõtjad seda plaani kommenteerivad ja et see neile kõige sümpaatsem ei tundu, pole minu meelest küll mitte midagi taunimisväärset ega imelikku.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urmas Reinsalu, teine küsimus!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma tulen tagasi kütteõliga kütjate juurde – kui palju neid Eestis ikkagi on. Statistikaameti leibkondade energiatarbimise uuringuga tehti mõni aasta tagasi kindlaks, et Eesti 560 000 leibkonnast kütab 0,8% katelt kütteõliga, sh maal 1,2% ja linnas 0,6%. See teeb lihtsa arvutuse järgi ligi 4500 majapidamist või leibkonda. Need arvud ei lähe kuidagi kokku eelnõu algataja esitatud andmetega. Ja teiseks, algataja on võtnud aluseks, et umbes 8000 eurot laekuks keskmiselt ühelt majapidamiselt lisaaktsiisi. Me teame Statistikaameti uuringu järgi, et 2 tonni aastas on keskmine kütteõli tarbimine, kui tegemist on kodumajapidamisega. Ma saan aru, et tonni me maksustame 400 euroga. Algataja arvutuste järgi tarbiks aastas üks majapidamine kütteõli 20 tonni. Need asjad ei lähe kokku. Te lapite ...

Aseesimees Laine Randjärv

Küsimus, palun!

Urmas Reinsalu

... neid eelarveallikaid ja augud on praegu sees. Rannar, selgita, mis toimub!

Rannar Vassiljev

Esimesel lugemisel, kui oli võimalus eelnõu algataja esindajale küsimusi esitada, seda teemat ei tõstatatud. Olemata süvenenud algallikatesse, mille põhjal need arvud on seletuskirja jõudnud, ei oska ma täiendavat kommentaari anda. Aga nagu ma vastasin eelmisele küsimusele – või oli see juba üle-eelmine küsimus? –, see arvutuskäik tekitab tõesti küsimärke.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Margus Tsahkna!

Margus Tsahkna

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma lähen siit edasi. Parlament ei ole vaatamata erinevatele ajaloolistele näidetele valitsuse kummitempel. Sina oled rahanduskomisjoni esimees. Need õigustused, et küsimust ei ole arutatud või ei teata täpselt, mida eelnõu sisaldab ja milline on selle reaalne mõju just nimelt kütteõliga kodusid kütvatele elanikele, ei anna mitte mingit alust käituda siin nii, nagu me ei teaks, millist otsust me vastu võtame. Tegu on juba eelnõu teise lugemisega ja kui siin täna see asi läbi läheb, siis pannakse see homme kolmandale lugemisele ja seadus võetakse vastu. Aga selle mõju nii riigieelarvele, mida sinu juhtimisel hakatakse sügisel menetlema, kui ka nendele inimestele on arusaamatu. Kas sa ei leia, et selle eelnõu lugemise peaks katkestama?

Rannar Vassiljev

Juhul kui seletuskirjas ongi arvudega eksitud, siis ega see ei muuda aktsiisitõusu mõju konkreetsele tarbijale. See on ikkagi kerge kütteõli puhul väljaarvutatav. Samas võib selles kontekstis tõesti tekkida küsimus, kas seletuskirjas on toodud õige arv, kui palju on majapidamisi, kes kõnealust kütust kasutavad, ja kas muudatusest eeldatav tulu riigieelarvele on nii suur, nagu on seletuskirjas väidetud. Juhul kui see info ei ole korrektne, siis tuleb seda kindlasti nii Vabariigi Valitsuses kui ka hiljem rahanduskomisjonis ja kogu Riigikogus eelarve katteallikaid käsitledes arvestada. Kui tegu peaks olema mitte kõige korrektsema laekumiste prognoosiga, siis tuleb see üle vaadata ja eelarvet arutades otsustada, kas peab leidma täiendavaid katteallikaid või vähendama kavandatud kulutusi. Ma ei leia, et see on põhjus teine lugemine katkestada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andrus Saare!

Andrus Saare

Aitäh, juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Mu küsimus puudutab alkoholiaktsiisi. Aastaid on vaieldud teemal kange alkohol versus lahja alkohol ja kuidas neile aktsiisi määrata. Meil ei ole ka mujalt Euroopast ühtset eeskuju võtta, ajakirjandus on näiteid toonud servast serva. Suured ootused olid seotud rohelise raamatuga. Aastaid räägiti, et kohe-kohe see tuleb, saab valmis ja siis me saame sealt suuniseid. Eksperdid valmistasid selle raamatu ette ja panid sinna kirja küllaltki konkreetsed ettepanekud, aga poliitikute töö tagajärjel see nuditi ära ja lõpptulemus sai küllaltki üldsõnaline. Kas rahanduskomisjonil on rohelisest raamatust abi olnud või tuleb see töö luhtunuks tunnistada, sest meil ei ole sealt midagi võtta?

Rannar Vassiljev

Selle protsessi käigus rahanduskomisjonis rohelise raamatu argumentatsiooni pole kasutatud. Nii et praktikast lähtudes võib väita, et ühel või teisel kujul argumenteerimiseks see kuigi hea dokument ei ole, konkreetseid vastuseid anda see ei aita.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Margus Tsahkna, teine küsimus!

Margus Tsahkna

Aitäh! Hea ettekandja! Ma lähen edasi oma esimese küsimuse juurest. Sa ütlesid sellele vastates konkreetselt, et selle seaduseelnõu mõjud on ühte, teist või kolmandat pidi ebakorrektselt esitatud. Valitsus ja valitsuskoalitsioon ei tea täpselt, millised need mõjud tegelikult on. Mul on tunne, et eelarveaukude lappimiseks ja koalitsioonilepingu kokkukirjutamiseks on esitatud suuremad arvud, päris elu saab olema hoopis teistsugune. Aga tegelikult kannatavad inimesed. Sa ise ütlesid samuti, et see seadus hakkab mõjutama inimesi, kes kütteõliga kütavad. Nemad peavad neid makse maksma. Riigieelarves on arvestatud suures osas valede numbritega, aetakse häma. Ma küsin veel korra, kas sellisel tasemel seaduseelnõu rahanduskomisjon täna tõesti toetab.

Rannar Vassiljev

Ma rõhutan veel kord, et kui eelnõus tunduvad olevat ebatäpsused, siis peame selle üle vaatama ja kindlaks tegema, kas on tegu ebatäpsusega või mitte. Aga see ei muuda tulevase seaduse mõju konkreetsele inimesele. Küll võib see mõjutada seda, millega valitsusel ja Riigikogul tuleb tegelema hakata. Juhul kui mõju riigieelarvele on väiksem, siis tähendab see seda, et riigieelarve koostamisel tuleb leida täiendavad katteallikad. Ma rõhutan veel kord, et see kõik on juhul, kui tõesti on tegu ebatäpsustega. Ma ei jõua siin puldis seletuskirja analüüsida.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Kui me vaatame Riigikogu päevakordasid ajaloo jooksul, siis näeme, et ühtegi seadust pole muudetud nii tihti kui alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Seoses sellega tahan sinu käest küsida – ma näen, et küsimused juba lõpevad –, kas komisjonis arutati või mis on sinu arvamus, millal tulevad siia saali selle seaduse järjekordsed muudatused. Või saaks ma sellele küsimusele vastuse valitsuselt?

Rannar Vassiljev

Eks siin peab vaatama konkreetselt teemade lõikes. Aktsiisiseadus reguleerib väga paljusid eri valdkondi ja seetõttu seda võrreldes n-ö tavapäraste seadustega tihedamini muudetaksegi. Üks põhjus aga on ka Euroopa Liidu direktiivid, mis on ajendanud varasemaid muudatusi. Mingit konkreetset plaani, et aktsiisiseadust hakatakse taas üle vaatama, rahanduskomisjoni istungitel siiski üles ei kerkinud. Samas kindlasti on teemasid, kas või seesama täna siin välja toodud alkopoppide teema, millega seoses võidakse see seadus uuesti meile arutada anda.

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Täname Rannar Vassiljevit! Avan nüüd läbirääkimised. Palun, Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea juhataja! Head kolleegid! Eelnõu arutelu läks meil siin taas päris kuumaks ja kuskiltmaalt on see täiesti normaalne. Ma kasutan nüüd võimalust siin puldis olles korraks ajas tagasi minna. Riigikogu aseesimehe kiire haamrilöögi tõttu jäin ma elust maha. Tahtsin nimelt eelmise päevakorrapunkti arutelul juhtida tähelepanu, millise mängleva kergusega võtab riik ettevõtjatelt intressivaba laenu, pikendades käibemaksu tagastamise tähtaega 60 päevani. Kui meie jääme maksuametile midagi võlgu, siis rakendatakse intressi, mis on võrdne SMS-laenu kontorite intressiga ehk 21% aastas. Kinnitan veel kord, et kui valitsus ja kogu valitsuskoalitsioon siin selliseid eelnõusid jõuga läbi suruvad, siis pikka iga neile ennustada ei saa.
Aga tuleme nüüd konkreetse eelnõu juurde, mille puhul absurd läheb järjest hullemaks. Rahanduskomisjoni esimees seisab siin puldis ja täiesti kaine peaga väidab, et ta ei tea, mida Eesti Vabariigi valitsus on talle sinna komisjoni esitanud. Ta on seal põhimõtteliselt lihtsalt nagu tore ja ilus poiss – tüdrukud talle meeldivad, tema meeldib tüdrukutele, aga ärge tema käest jumala pärast küsige, kas asjaosalisi majapidamisi on tuhat või kümme tuhat, ei ole oluline. Me järjest ja järjest juhime tähelepanu, et kulla mees, saa täiskasvanuks ja käitu ükskord riigimehena! Kui valitsus on teinud praaki, siis meid on siia valitud valitsust ohjeldama. Ma ei räägi enam kogu sellest põhimõttest ja mõjust, mida see seadus kütteõliga kütjatele kaasa toob. Rumal on väita, et meil on vaja suuremaid lapsetoetusi maksta. Reeglina kasvatatakse lapsi nendessamades majades, seega on nii, et ühe käega annan, teisega võtan. Mis sinu roll lõpuks ikkagi on? Sa lihtsalt tekitad justkui õilsa eesmärgi nimel nulliringi. Ma arvan, et neid majapidamisi on 10 000, mitte 1000 – siis hakkab juba tekkima mingigi loogika. Ning kui sa juba 10 000 majapidamisele tekitad sellise jura, siis ei ole sa koolis kümne piires ilma vigadeta arvutamist ära õppinud.
Nüüd nad räägivad alternatiividest. Ma olen siin korduvalt küsinud selle kohta, et rahanduskomisjoni esimees ütleb, et üksikust rääkida ei ole õige, sest see ei peegelda tegelikke tendentse ühiskonnas. Mis asi on ühiskond? Ühiskond ongi, kui liigutakse üksikult üldisele. Ma olen oma majapidamist renoveerinud ja hakanud kasutama maakütet, mida peetakse kõige progressiivsemaks. Elektri hind tõusis vabale turule üle minnes, elektriarve kasvas 40%. Kui kasutan kütteõli, kasvab arve ikkagi. Nüüd räägitakse: pange kõik puidupelletikatel! Ma arvan, et need pelletijuttu ajavad mehed ei ole mitte kunagi aru saanud, et puidupellet on üks kõige mõttetum perspektiiv, mida meile maalitakse, sest pelleti tootmiseks kulutatav energia on kohutavalt suur ja pelleti tooraine, muuseas, tuleb sellestsamast Eestimaa loodusest. Ütlen teile ausalt ja otse, et kui pelleti propageerimine aina kasvab, siis see jõuab lõpuks ringiga tagasi sinna, kuhu kõik asjad ringiga tagasi jõuavad. Pelleti hind käitub nafta hinnaga sisuliselt samamoodi ja ühel hetkel hakkab samuti tõusma. Kas rahanduskomisjoni esimees teab, mitu eurot maksab kuiva kasepuu ruumimeeter täna? Ilmselt ei tea. See maksab kohaletooduna 52–54 eurot. Üks keskmine majapidamine vajab ruumimeetreid umbes 20. Kõikvõimalike kütuste hinnad on kogu aeg üles läinud. Rääkida sellest, et me siin reguleerime, teeme seda ja seda ning anname lastele raha – mina nimetaksin seda kodanikkonna paljaksröövimiseks palga saamise hetkel.
Ma palun kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit lisaaega.

Aivar Riisalu

Tegelikult luuakse riiklikult olukord, kus inimesed on sunnitud tegema suuri möödapääsmatuid kulusid. Nii tehakse nad paljaks, peredelt võetakse ära võimalus end ise ära majandada. See ei ole mõistlik! See ei ole jätkusuutlik! Ja selle tõttu on kõik needsamad jupitamised, mida siin täna entusiastlikult juba kolmandat korda tehakse, tegelikult kuritegu oma rahva vastu.
Me ei saa elada nagu mingisugused komsomolid, nagu vanasti kenasti öeldi. Tulime komsomolikoosolekule ja meile anti ülesanne ehitada tamm. Meil on nüüd ülesanne suurenda lastetoetusi, meil on ülesanne teha seda ja seda. Komsomolid hakkasid mõtlema, kust nad raha saavad. Aga võtame raha rikastelt, võtame raha inimestelt! Ei saa niimoodi elada!
Ütlen teile ausalt ja otse: seda kõike ei ole võimalik lõputult taluda. Sellel lihtsal põhjusel ma veel kord kutsun üles ka sotsiaaldemokraate, kes tahavad selles maailmas edasi eksisteerida: proovige aru saada, et selline lööktöö korras aukude lappimine ei ole jätkusuutlik! Ka teie jaoks on valimisteni jäänud kümme kuud, vist isegi vähem, ma ei oska seda hoobilt arvutada.
Asi on selles, saage õigesti aru: mida rohkem me siin selliselt käitume – ma näitan ka enda peale näpuga –, seda rohkem vaatavad inimesed kogu sellele süsteemile otsa ja ütlevad, et meie elukeskkond halveneb, kuigi me justkui proovime seda parandada. Elukeskkonna parandamine nende suunatud meetmetega, nagu lastetoetus seda on, ja selle juures tegelikult halvendades olukorda kuskiltmaalt mitmeid kordi rohkem – see ei ole õiglane. Täna me võime ju öelda, et õliküttega majades kasvavate laste jaoks lapsetoetust ei ole olemas. Nemad ei saa lapsetoetust! Kas me tahame saavutada seda, et ühele osale lastest anname toetust, aga teistele ei anna? Just nendesamade laste vanemate arvel me tegelikkuses seda ju teeme.
Kui me jõuame välja selle absurdini, mida räägivad meile siin need numbrid, siis tegelikult ei ole sellel kõigel enam mitte mingisugust sisu. Uskuge mind, kallid poliitikud, selliste eelnõude menetlemine on kuritegelik ja see tuleb lõpetada täna ja siin ja ühiste jõududega. Saage aru, minu soov on see, et ka sotsiaaldemokraadid oleksid märtsis 2015 Riigikogus esindatud, et nad oleksid mõistlik erakond, et nad tegelikult edendaksid maailmavaadet, mida nad edendama peavad. Reformierakonnast ma ei taha rääkida, seal ei ole juba ammu enam miski püha. Sellega on niikuinii kõik selge – nemad mängivad meie kõigiga vaheldumisi, mõni lihtsalt on pikemalt mängust kõrval olnud. Ütlen ausalt ja otse, et kui sellised eelnõud siin Riigikogus ringi käivad, siis on isegi tore, et meid liivakasti ei võetud. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Rannar Vassiljevil on vasturepliik. Palun!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Kuna mu isikut mainiti, siis kasutan õigust vasturepliigiks. Ma ei kasuta seda selleks, et kommenteerida kõiki neid teemasid, mis minu isikut puudutades tõstatati, soovin vaid selgitada üht asja ehk sedasama eelnõu seletuskirjas olevat arvu, mis kajastab nende kodumajapidamiste hulka, keda eelnõu puudutab. Õige on, et see seletuskirjas olev arv on saadud arvestades nii kütmist kui ka elektrienergia tootmist ehk hõlmab nii kodumajapidamisi, ettevõtteid, avalikku sektorit kui ka neid ettevõtteid, kes antud kütteallika puhul elektrit toodavad. Nii et võib eeldada, et see arv on õige ja too matemaatiline tehe 7,8 miljonit jagada 1000-ga ei ole korrektne.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Aaviksoo!

Jaak Aaviksoo

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Rannar Vassiljev on tubli mees – teeb, mis öeldakse või kuidas kästakse. Aga üks asi mulle meeldis. Ta võttis selle seaduseelnõu suhteliselt lühidalt kokku ja ütles: kuskilt tuleb raha leida. Tegelikult selle seaduse pealkiri võikski olla raha leidmise seadus. Seekord siis aktsiiside abil. Raha leidmise seadust on meil vaja sellepärast, et meil on Eesti Vabariigis sotsiaaldemokraatlikud kulud ja liberaalsed tulud. Kui need kaks asja kokku panna, siis ei ole imestada, et raha leidmine ongi kõige suurem probleem. Häda on aga selles, et aktsiisid kui instrumendid ei ole mõeldud, vähemasti mitte oma esmases tähenduses, riigieelarve kasvatamiseks või aukude lappimiseks, nagu öeldakse. Need on ka väga olulised tarbimist reguleerivad instrumendid, olgu siis mängus sotsiaalsed kaalutlused või mingid muud asjaolud.
Seetõttu on kahetsusväärne, et ei esimesel ega teisel lugemisel pole ükski ettekandja suutnud öelda, milles seisneb selle koalitsiooni aktsiisipoliitika. Aktsiisipoliitika puhul võiksid kehtida mõned põhimõtted, millest lähtuda ja millest siis vähemasti mõnda aega kinni hoitakse, sest aktsiisid mõjutavad nii inimeste ja ettevõtete majanduslikku käitumist kui ka inimeste sotsiaalset käitumist. Kui seda loksutatakse igal eelarveaastal vastavalt fiskaalsetele vajadustele, siis tekitatakse ebakindlust ja ebausaldusväärsust ning tolku sellest kindlasti on vähe ega aita ka too leitud raha, mis säärase tegevuse tulemusena kokku saadakse. Muidugi tuleb tõdeda, et see ei ole esimene valitsus, kes niisuguseid vigu on teinud, aga läheneva 25. iseseisvusaasta puhul võiks eeldada veidi paremat parlamentaarset ja valitsemiskultuuri.
Paari sõnaga ka alkoholiaktsiisist. Alkoholiaktsiisi peamine eesmärk peaks minu arvates olema tarbimise piiramine, sh eelkõige noorte napsitamise ja alkoholikultuuri mõjutamine. Seetõttu on hea meel, et rahanduskomisjonis leidis toetust muudatusettepanek tõsta alkoholi tarbima meelitavate lahjemate alkohoolsete jookide aktsiisimäära. Olen koos oma erakonnaga seda meelt, et alkoholiaktsiis peaks olema võimalikult ühtlustatud ja lähtuma eelkõige alkoholisisaldusest. Ei maksa püüda klassifitseerida alkoholi heaks ja halvemaks, vähem kahjulikuks ja rohkem kahjulikuks. Aktsiisimäärade kehtestamisel võiks lähtuda ühtsest põhimõttest, et alkoholi hind tõuseb koos elatustaseme tõusuga ehk siis nominaalse SKT-ga enam-vähem võrdselt. Ja kindlasti ei peaks seda muutma igal eelarveaastal. Seega tahan siit kõnepuldist toetada neid inimesi saalis, kes loodavad, et Eesti aktsiisipoliitika hakkab toetuma kuidagi stabiilsemale alusele ning lähtuma arusaadavatest, läbipaistvatest ja pikaks ajaks ette kindlaks määratud põhimõtetest, et seda ei kasutata vaid riigi sissetuleku ja kulu lõhe katmiseks ning et alkoholiaktsiisi abil tõstetakse alkoholi kättesaadavuse barjäär niisugusele kõrgusele, nagu ühiskonnal seda vaja on. Kutsun teid üles praeguse fiskaalse surve olukorras tehtavast aktsiisiseaduse muutmisest loobuma! Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi! Kaheksa minutit.

Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Püüan linnulennul läbi võtta, mida see eelnõu meile tervikuna pakub. Tahan alustada positiivsest poolest. Minu arvates kõige positiivsem on see, et hääletati maha valitsuse ettepanek kehtestada kutselises kalanduses kasutatava erimärgistatud kütuse aktsiis ja kiideti heaks muudatus, et kutselises kalanduses jääb Eesti vetes kalalaevadega kalastamisel kehtima eriotstarbelise diislikütuse aktsiisivabastus. Vastasel juhul oleks tekkinud olukord, et Eesti oleks olnud ainus Läänemere ääres asuv Euroopa Liidu riik, kus kutselises kalanduses oleks kehtinud niisugune kütuseaktsiis. Samas siiski kallineb puksiiri- ja punkerdamisfirmades kasutatav kütus ja seda ligi 40%, kusjuures naaberriikides on see aktsiisivaba. Seega me seame oma ettevõtjad tunduvalt keerulisemasse seisu, kui on meie lähinaabrid. Mina ei saa aru, mida mõtlesid seda ettepanekut tehes kaks Eesti majandusministrit ja põllumajandusminister.
Edasi, tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärasid. Need teemad on alati tekitanud palju vaidlusi ning nende vaidluste taga on mitmesugused sihtrühmad ja suured majanduslikud huvid. Kuna eelnõuga määratakse aktsiiside tõus järgmiseks neljaks aastaks, siis on oluline lähtuda pikaajalistest eesmärkidest ja pikaajalistest riiklikest poliitikasuundadest. Paraku peab tunnistama, et vähemalt alkoholiaktsiisi osas valitseb valitsuskoalitsioonis segadus. Rahanduskomisjoni esimees tunnistas, et üksmeel küll on, aga ainult selles, et alkoholiaktsiisi tuleks igal juhul tõsta. Kuid mis on meetme eesmärgid ja millised tempod, mida tahetakse tegelikult saavutada, selles üksmeel puudub. Ometigi eelnõu on laual ja tuleb vastu võtta. Selline heitlik ja ebakindel poliitika saadab ühiskonda väga ebamääraseid signaale ega loo kindlustunnet ei tootjatel ega tarbijatel. Minu arvates on eelnõu selle koha pealt täiesti toores.
Edasi, biogaasile sätestatakse aktsiisivabastus, aga selleks puudub Euroopa Komisjoni riigiabiluba. Me loodame, et see saabub seaduse jõustumise hetkeks, kuid kindlasti ei ole see üldse mitte hea tava, mida peaks juurutama, et me võtame seaduse vastu enne, kui on olemas nõutav Euroopa Komisjoni luba. Samas jääb arusaamatuks, miks eelistatakse üht biokütust ega toetata kogu taastuvenergia kasutamist. Sellele küsimusele arutelude käigus me vastust saanud ei ole.
Maagaasi aktsiisimäära tõstmine 20% nii 2015., 2016. kui ka 2017. aastal toob kaasa gaasiaktsiisi tõusu umbes 73%. Sellest oli siin saalis ka juttu ja ettekandja ei osanud vastata, kui palju see kokku teeks. Aga muudatus puudutab väga laia ringi ühiskonnast. Kõige valusamalt lööb see Eesti katmikaiandust. Vaevalt jõudis uus valitsus ametisse astuda, kui esimesel töökuul – rõhutan, esimesel töökuul – otsustati nii järsu maksupoliitilise muudatuse kasuks. Mingisugust lahendust katmikaiandusele seejuures ette ei nähta. Valitsusel võiks teada olla, et näiteks Lätis on kasvuhoonete kütmiseks kasutatava kütuse aktsiisimäär null, Soomes aga makstakse riigiabi: Lõuna-Soomes 10 eurot ruutmeetri kohta, Põhja-Soomes veelgi enam. Eesti valitsus ei kavanda mitte mingisuguseid abimeetmeid ja kuidas suudavad Eesti tootjad niisuguses seisus ellu jääda, on üks suur küsimärk. Jällegi küsin mina, mida mõtlevad meie kaks majandusministrit ja põllumajandusminister olukorras, kus oma ettevõtjad on seatud tunduvalt raskemasse seisu kui meie lähinaabrid, kellega me oleme ühises konkurentsis ja ühisel turul.
Edasi, elamute ja kohalike omavalitsuse hoonete kütmiseks kasutatava kerge kütteõli soodustuse kaotamine ja kütusehinna järsk tõus kuni 40% puudutab valusalt nii elanikke kui ka kohalikke omavalitsusi. Seletuskirjast selgub, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2013. aasta uuring näitas, et peale elumajade puudutab see ka suurt osa avalikku sektorit, näiteks vähemalt 182 kohaliku omavalitsuse omandis olevat hoonet. Kõige keerulisemasse seisu peaks sattuma Kallaste linn, kus uuringu andmetel on vähemalt 76 õliküttel olevat hoonet. Ja me teame, et valitsusel puudub sisuline plaan, kuidas toetada asjaosalisi üleminekul teistele küttelahendustele. On vaid teada, et tulevikus kavandatakse mingisuguseid abinõusid, aga praegu on teada ainult piiratud ja teoreetiline projektipõhise taotlemise võimalus uutele küttelahendustele üleminekul. Jällegi pean väga selgelt välja ütlema, et eelnõu on toores ja selle tagajärjed ei ole põhjalikult läbi mõeldud.
Kokkuvõtteks. Eelnõu on tõesti toores ja vajaks veel menetlemist, kuna säärane seadus kahjustaks mitmes valdkonnas Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet ja Eesti elanike elatustaset võrreldes meie lähinaabritega. Mitu eelnõu osa tuleks ümber teha. On tunda, et valitsusel on jäänud puudu kompetentsist ja eelnõust kumab läbi lihtne raha kokkukorjamise soov. Aktsiisipoliitika vajab veidi suuremat intellektuaalset pingutust ja panustamist, rahandusministeeriumi kassapõhise lähenemise mentaliteedist ei piisa.
Kõigest sellest tulenevalt teeb Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ettepaneku eelnõu 682 teine lugemine katkestada, et Riigikogul oleks võimalus valitsuse esitatud eelnõu voolida selliseks, et see oleks rohkem näoga inimese poole. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni!

Kadri Simson

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Teisel lugemisel on sellesse eelnõusse jäänud üsnagi samad puudused, millele sai tähelepanu juhitud juba esimesel lugemisel 11. juunil. Eelkõige pean silmas seda puudust, et märkimisväärselt suurenevad kodukulud paljudel inimestel, mitte ainult neil, kes kütavad vedelkütusega, vaid ka neil, kes mingil viisil kasutavad gaasi. Ka täna juba varem mainitud Eesti Pank on juhtinud tähelepanu, et aktsiisiotsustega tekitatakse Eestis järgmisel aastal olukord, kus hinnatõus saab olema kolm korda suurem kui tänavu ja seega saab Eesti olema eurotsoonis jälle kõige kiirema hinnatõusuga riik.
Kui rääkida veel nendest majapidamistest, kes praegu kütavad oma kodu kütteõliga, siis minister lubas juunikuus, et tuleb mingi kompensatsioonimehhanism. Milline see tuleb, seda ta ei teadnud; mis mahus see tuleb, ta ei teadnud; kuidas kokkulepe saavutatakse, ta ka kosta ei osanud. Praegu on olukord sama. Nii et selle seaduseelnõu poolt hääletades me hääletame selle poolt, et tuhandetele Eesti inimestele tuleb väga suur küttearve või väga suur ühekordne kulutus oma küttesüsteemi ümberehitamiseks. Vastupidi toimides võiksime eelnõu menetlemise katkestada, põhjendades seda sellega, et kui ei taheta üksikuid majapidamisi säärasel viisil represseerida, siis võiks teise lugemise lõpetada alles siis, kui kompensatsioonimehhanism on Rahandusministeeriumi ja majandusministeeriumi bürokraatiarägastikus kokku lepitud ning kodutarbijatele on võimalik mingi kindlus tagada.
Huvitav on ka see, kui suuri tulusid selle eelnõuga riigieelarvesse taotletakse. Juba ainuüksi jutuks olnud kütteõli aktsiisi tõstmisega soovitakse järgmisel aastal alates 1. maist võita 7,8 miljonit eurot, 2016. aastal juba 13 miljonit ja 2017. aasta kohta arvatakse, et 45% senistest kütjatest jääb samale kütteviisile truuks ja 55% vahetab küttesüsteemi ning siis võiks tulu olla praegusest 8 miljonit eurot rohkem. See näitab, et kõnealune muudatus ei puuduta tuhandet kodutarbijat, vaid ka vägagi suurel hulgal tootmisettevõtteid ja kohalikke omavalitsusi ning sellisel juhul ka see 7,8 miljonit või 13 miljonit ei lähe ju lõpptarbijast mööda. Kõik, kes midagi toodavad, peavad selle lisaraha võtma tarbijalt, kohalikud omavalitsused aga katavad hinnatõusu mõne muu teenuse arvel.
Sama lugu on gaasiga. Räägitakse, et gaasi hinna tõus järgmisel aastal on kõigest protsent või veidi enam. Kahe aasta pärast aga plaanitakse gaasi hinna tõusust saada juba 99 miljonit eurot ning kui see jagada nende inimeste vahel, kes oma majapidamises ja üldse elus gaasiga kokku puutuvad, siis saame tulemuseks, et see protsent teeb eurodes päris märkimisväärse summa.
Peatuksin lühidalt veel sellel, kuidas rahanduskomisjon viimasel ajal eelnõusid menetlenud on, sest peale valitsuse vahetust on ennegi väga kehv olnud asjaajamiskultuur muutunud harukordselt hulluks. Pole palju eelnõusid, millele antakse vastavalt kodukorrale kümme päeva muudatuste tegemise tähtajaks. Seda eelnõu me arutasime 11. juunil, muudatusettepanekute tähtajaks määrati 17. juuni kell 17.15.
Ma palun lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit lisaaega!

Kadri Simson

See tähendab opositsiooni jaoks kuut päeva. 25. juunil kell 19.23 saatis rahanduskomisjoni nõunik Andres Ando, kes istub ka praegu saalis tagumises pingis, rahanduskomisjoni liikmetele kirja, kus ta ütles, et on tulnud ettepanek lisada järgmisel päeval komisjoni poolt eelnõusse veel kaks muudatusettepanekut. See juhtus 19.23. Kiidame ametnikke, kes tegid kõva ületunnitööd. Neli tundi ja 15 minutit hiljem ehk 24 minutit enne keskööd saatis Rannar Vassiljev omapoolsed muudatusettepanekud veel lisaks. Ma saaks aru, kui meil oleks selline tava, et opositsioon saab kodukorras ettenähtud kümme päeva muudatusettepanekuteks ning siis võib komisjoni esimees endale lisahüvesid nõuda ja teha muudatusettepanekuid 15 päeva jooksul. Aga opositsioonil olgu vähemalt kümme päeva, nagu kodukord ette näeb. Ent kui pidevalt kärbitakse opositsiooni võimalusi oma tööd korrektselt teha, ei tohiks endale lihtsalt topeltaega võtta. Ma tuletan meelde, et muudatusettepanekute tähtaeg oli 17. juuni kell 17.15, mitte 25. juunil kell 23.36.
Konkreetne muudatusettepanek puudutab alkoholiaktsiisi tõusu ja Keskerakond kindlasti toetab alkoholiaktsiisi tõusu, samuti tubakaaktsiisi tõusu, aga me paneme pahaks seda, et ühe tootja huvides tehtud muudatusettepaneku puhul ei püütagi teha nägu, et rahanduskomisjon võiks oma maksupoliitikaga midagi ära teha selle jaoks, et noorte seas eriti populaarsed alkopopid saaksid erikohtlemise osaliseks. Seesama erakond ei tee mitte midagi selleks, et Keskerakonna ettepanek, mis puudutab alkoholi reklaami, saaks sahtlist välja võetud. Alkoholiaktsiisi arutades poetakse ühe või teise teatud huvirühmale kasuliku muudatusettepaneku taha ja öeldakse, et see kaitseb meie tarbijaid ja hoiab neid tervislikuma eluviisi juures. Kõik see on väga õõnes jutt. Tegelikult ei tehta mitte midagi, et  alkoholi tarbimist pidurdada, sest seda raha on vaja riigieelarve aukude täitmiseks.
Ei ole mitte mingit põhimõttelist vahet, kas õllepudelile pannakse järgmisel aastal hinda otsa 4 senti või 4 + 1 senti. Põhimõtteline probleem on see, et Riigikogus tehakse muudatusettepanekuid täielikult meie kodukorda eirates, nagu oleks kogu aeg erakorraline seisukord, mis lubab igasugustest normidest kõrvale hiilida. Ja kindlasti on halb praktika ka see, kui osa muudatusettepanekute tagant, puudutagu need prügi, puudutagu need alkoholi, tubakat või mitmesuguseid transpordiühendusi, paistavad selgelt mõne jõulise huvigrupi kõrvad.
Aga põhiline selle seaduseelnõu puhul on muidugi probleem, et see toob tuleval aastal kaasa elukalliduse tõusu. See toob kaasa hinnatõusu ja tuhandetele Eesti peredele üle jõu käivad küttekulud. Eesti oludes aga ei ole kütmine luksus, vaid elu karm nõue. Seetõttu annan ma Keskerakonna fraktsiooni nimel üle ettepaneku seaduseelnõu teine lugemine katkestada.

Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Tamme!

Tarmo Tamm

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et tänasel päeval hakkab selguma tõde, mis on lastetoetuste kasvu katteallikad. Minule mitte kuidagi ei meeldi, et lastetoetuste suurenemise katteallikaks on küttehinna tõus ja inimeste kodukulude kasv. Samuti ei meeldi mulle see, et võetakse teehoiuraha ja kasutatakse seda selleks, et sotsiaalseid kulutusi kasvatada.
Rahanduskomisjoni esimees ütles, et aga teile kõigile ju meeldib lastetoetuste kasv, leidke selleks muud katteallikad. Ma loen siin ainult mõned ette. Te vähendasite tulumaksu määra 1% võrra, see teeb kokku 80 miljonit eurot. On valiku küsimus, kas inimesed peaksid saama Eestis normaalselt elada ja suutma oma kodukulude eest maksta või alandada 1% võrra tulumaksu, mis inimese rahakotis ei tähenda suurt midagi. Või võtame teise katteallika: välisfirmade kasumi maksustamine. Umbes 200 miljonit eurot viiakse maksuvabalt Eestist välja ja täna võib öelda, et see väljaviimine on legaalne. Maksuamet kaotas nimelt hiljaaegu kohtulahingu Nordea Pangaga, maksis veel selle eest 1,5 miljonit eurot intressi, sest hoidis kinni 5 miljonit eurot Nordea Panga raha, arvates, et tal on õigus sealt tulu saada.
Sõbrad, kui te sellistele asjadele ja nii suurtele summadele tähelepanu ei pööra, siis kahjuks tulebki tõdeda, et seegi on poliitiliste valikute küsimus. Niisugusel moel raha väljalaenamine jätkub ja seni, kuni me ei pane sellele piiri, ongi kõik väga lihtne: me tõstame aktsiisi ning püüame nõnda riigieelarvet ja oma tulusid-kulusid näilises tasakaalus hoida.
Järgmine allikas, kust võiks raha leida: autotransport liinil Paldiski–Koidula–Paldiski. Kui iga päev Tartu maanteel sõita, siis näeb tohutute autode kolonne. Nende jaoks on Eesti riigis absoluutselt kõik tasuta. Minu mäletamist mööda ei ole Euroopa Liidus ühtegi riiki, kus raskeveokite maksu ei ole olemas. Eestis sõidavad need veokid kõik tasuta. Miks see on niimoodi? Kelle huve selline seadus kaitseb? Ma ei saa aru.
Võtame järgmise allika. Eesti Vabariigi pealinna Tallinna kesklinnas sa võid omada maad. Maja ja kodualune maa on maksuvaba, olenemata sellest, kas sa Eesti riigile mingit tulu teenid või mitte. Sa võid olla välisriigi kodanik ja osta siin maja, sa ei pea Eesti riigile ühtegi maksu maksma. Kus Euroopa riigis see veel võimalik on? Minu meelest ainuke säärane riik on Eesti.
Veel on meil põhjendamatult viivitatud haldusreformiga. Kõik meie naabrid – Läti, Leedu, Soomest ja Rootsist rääkimata – on haldusreformi ära teinud. Ka riigireformi oleks võinud ära teha, sel moel oleks võinud leida raha, millega katta kulutusi, mis plaanis on.
Me pole kindlasti nõus, et katteallikad leitakse koduomanike arvel ja teehoiuvahendite arvel. Mina ja kogu Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Ken-Marti Vaher, palun! Kaheksa minutit.

Ken-Marti Vaher

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mis puutub aktsiisitõusudesse, siis panevad imestama mõned täna kuuldud vastused, kus on ikka ja jälle viidatud vajadusele leida uusi tuluallikaid. See kõlas nii vanemapensioni käsitlevates rahandusministri vastustes kui ka nendes, mis nüüd kuuldud. Eelkõige paneb see imestama selles valguses, et 3. juunil väitis valitsuskoalitsiooni juht ehk peaminister siinsamas parlamendis, et tegelikult on valitsusel lubaduste täitmiseks katteallikaid rohkem kui 40 miljonit eurot rohkem, kui vajatakse. Küsimus on, mis otsuseid me täna siiski teeme ja mis on nende tegelikud motiivid. Tundub, et need on peidus mingites muudes põhjustes kui need, mis täna välja on öeldud.
Üks nendest põhjustest seondub kindlasti alkoholiaktsiisiga. Täiendan mõne sõnaga tänast dispuuti. Eelkõige paarist-kolmest tuntuimast müüdist, mis ringlevad ja mida me täna ka siin saalis kuulsime. Kõigepealt, me arutame alkoholiaktsiisi teemat lähtuvalt sellest, millise huvigrupiga on tegemist – kas on need kange alkoholi või siis vähem kange alkoholi esindajad. Arutame seda just nimelt selles paradigmas. Ma kutsun Riigikogu liikmeid üles käsitlema küsimust hoopis teises paradigmas, ja see on terve mõistuse lähtekoht.
Terve mõistus ütleb meile hoopis midagi muud, kui räägib üks või teine huvigrupp. Terve mõistus kajastub minu hinnangul ka üsna kenasti väga mitmete terviseekspertide ja terviseedendusorganisatsioonide seisukohtades, mis on parlamendile laekunud. Olgu näiteks toodud Eesti Tervise Fond, Eesti Skautide Ühing, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts ja Terve Eesti Sihtasutus. Väga paljud terviseeksperdid on ka avalikkuses oma seisukoha välja öelnud. Peaks olema lihtne aru saada, et kuna kange alkoholi osakaal alkoholitarbimises on selgelt väiksem ja rohkem juuakse vähema kangusega alkoholi, siis see lahjemate jookide tarbimine ei puuduta mitte ainult neid, kes on alkoholist sõltuvuses, vaid puudutab eelkõige meie jaoks kõige olulisemat ja keerulisemat sihtgruppi, milleks on noored. Viimaste uuringute andmetel on märkimisväärselt suurenenud alkoholi tarbimine naiste, eriti noorte naiste seas, ja see saab alguse eelkõige lahjemast alkoholist, mitte kangemast kraamist.
Meie suurim probleem võrreldes ka teiste Euroopa riikidega ei ole mitte see, kus me asume Euroopa Liidu keskmisega võrreldes, vaid eelkõige selles, et Eestis on suurem osa alkoholist maksustatud väga madala aktsiisimääraga. Aktsiiside mõte on mõjutada tarbijate käitumist. Praegusel juhul on oluline eelkõige see, kui palju Eestis alkoholi tarbitakse, ja meie kui parlamendi siht peaks olema selle kogutarbimise vähenemine. Praeguste aktsiisimäärade juures ei mõjuta me sisuliselt üldse enamikku alkoholiturul toimuvast. Valitsus leppis algselt kokku aktsiisimäära tõusu, mis tundub numbriliselt ju suurena – 15% –, aga too 15%-line alkoholiaktsiisi määra tõus tähendab reaalselt seda, et pool liitrit väiksema kangusega jooki kallineb heal juhul paari-kolme sendi võrra.
Marje Josing, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor, on väga selgelt öelnud, et alkoholiaktsiis peaks olema kõrgem keskmisest palgatõusust, et ta mingilgi määral tarbijate käitumismustreid mõjutaks. See ettepanek leidis rahanduskomisjonis toetust, aga minu jaoks kahetsusväärselt ainult väga napi enamusega. Ma väga loodan, et parlament võtab kuulda terve mõistuse häält. Ütlevad ju ka terviseeksperdid, et meil tuleb astuda mõjusaid samme, et muuta enamiku alkoholitarbijate käitumist, eelkõige noorte ja muude esmatarvitajate käitumist. Mida hiljem napsitama hakatakse, seda parem, seepärast on vaja tunduvalt tõsta ka väiksema kangusega alkoholi aktsiisimäära. Noored inimesed alustavad just nimelt väiksema kangusega jookidest.
Viimase kümmeaastaku ja eriti just viimase viie aasta teadusuuringute järeldused võib kokku võtta väga lihtsa lausega: alkoholi tarbimine varases eas suurendab märkimisväärselt riski, et täiskasvanueas kujuneb välja alkoholisõltuvus. See suurendab ka soodumust muudeks sõltuvusteks, kuritegevuseks ja lähisuhtevägivallaks, seega tervikuna hälbivaks käitumiseks ühiskonnas.
Me saame suurepäraselt aru, et need sammud, mida me saaksime teha – alkoholiaktsiisi märkimisväärne tõstmine on kindlasti üks inimeste käitumist vägagi mõjutav samm –, mõjutavad väga palju seda summat, mis meil parlamendina tuleb igal eelarveaastal eraldada Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile, et võidelda alkoholismi tagajärgedega, vähendada kuritegevust, finantseerida vanglakohti jne.
Lugupeetud parlamendiliikmed! Ma kutsun teid üles ignoreerima huvigruppide ühtesid ja teisi arusaamu! Minu ja kogu IRL-i seisukoht on, et me peame maksustama aktsiisidega mõjusalt ja piisavas määras nii kanget kui ka lahjemat alkoholi. Väiksema kangusega alkoholi maksustatakse Eestis praegu vähe, Soomega võrreldes on see määr Eestis viis korda madalam. Isegi kui me siin täna märkimisväärselt alkoholi aktsiisimäära tõstame, jääme oma põhjanaabrist, kellega meil on ju väga konkreetne ühine turg, vägagi palju maha. Nii et ei ole erilist põhjust rääkida mingist salaturust või alkoholi ülekandumisest ühest ühiskonnast teise, põhiline on, kuidas mõjutada noori alkoholist loobuma. Teine eesmärk on mõjutada noori vähemalt nii, et nad lükkaksid napsitamise võimalikult kaugesse tulevikku. Ja kolmandaks on loomulikult siht saavutada märkimisväärsed tulemused nii kuritöö- kui ka üldse süüteoennetuses ning rahva tervise edenduse vallas. Suur tänu!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Asume eelnõu 682 muudatusettepanekuid läbi vaatama. On laekunud 45 muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, teise muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning juhtivkomisjon on seda arvestanud osaliselt. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Jaanus Tamkivi, palun!

Jaanus Tamkivi

Aitäh, juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun ma neljandat muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Alustame hääletuse ettevalmistust.
Head ametikaaslased, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 36 rahvasaadikut, vastu 50, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Alustame hääletamise ettevalmistust.
Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 55 Riigikogu liiget, vastu 30 ja 1 erapooletu leidis ettepanek toetust.
Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Palun seda IRL-i ettepanekut toetada ja hääletada nii, et see läheb läbi!

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seitsmenda muudatusettepaneku on teinud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Aitäh! See on ka hea ettepanek ja palun seda hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kaheksas muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Üheksas muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Kümnes muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 11. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 12. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 13. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 14. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 15. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 16. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 17. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 18. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 19. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 20. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 21. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 22. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 23. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 24. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 25. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 26. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 27. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 28. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 29. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 30. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 31. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 32. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 33. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 34. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. 35. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. 36. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. 37. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. 38. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. 39. muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Aitäh! IRL-i fraktsiooni nimel palun seda ettepanekut hääletada ja toetada!

Aseesimees Jüri Ratas

Alustame hääletuse ettevalmistust.
Panen hääletusele 39. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
40. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Palun selle ettepaneku hääletusele panna!

Aseesimees Jüri Ratas

Teeme seda. Panen hääletusele 40. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
41. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Palun seda hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 41. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu 56. Ettepanek ei leidnud toetust.
42. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun 42. muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 42. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
43. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 44. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Palun seda ettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 44. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
45. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Hääletagem!

Aseesimees Jüri Ratas

Vastavalt palvele hääletagem! Panen hääletusele 45. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Head ametikaaslased! Oleme läbi vaadanud kõik 45 muudatusettepanekut, mis on eelnõu 682 kohta esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 682 teine lugemine lõpetada. Samas on Riigikogu juhatusele laekunud kaks ettepanekut, nende sisu on sama. Ühe on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, teise Eesti Keskerakonna fraktsioon, meile tehakse ettepanek eelnõu 682 teine lugemine katkestada. Me peame seda hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 682 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine ja ka neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


6. 15:50 Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 683 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Aivar Sõerd

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 683 teist lugemist ette valmistades kahel istungil, 17. juunil ja 26. juunil. Muudatusettepanekute tähtajaks 16. juunil kella 15-ks laekus seitse ettepanekut ja rahanduskomisjon ise otsustas teha kolm muudatusettepanekut, millest üks tulenes Eesti Fondihaldurite Liidu ettepanekust. Muudatusettepanekute selgitused on kirjas muudatusettepanekute loetelus.
Lühidalt veel kord eelnõu eesmärgist. Eelkõige on eelnõu eesmärk korrastada tulumaksuseaduse §-s 11 sätestatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise põhimõtteid ning korda, vähendada tööjõu maksukoormust, sealjuures madalapalgaliste inimeste maksukoormust maksuvaba tulu määra suurendamisega 144 eurolt 154 euroni kuus, lahendada seaduse rakendamisel tekkinud probleeme ning seaduse mõtet täpsustada. Samuti on teatud muudatused vajalikud seoses uute deklaratsioonivormidega, mis on kavas 2015. aastast kasutusele võtta. Tulumaksuseaduse muutmise tõttu muudetakse ka Eesti Kultuurkapitali seadust, et tagada kultuurkapitali makstavate toetuste tulumaksuvabastus. Lisaks sätestatakse kultuurkapitali nõukogule volitus kinnitada kultuurkapitali makstavate preemiate, stipendiumide ja toetuste maksmise alused.
Annan nüüd ülevaate teemadest ja küsimustest, mida komisjonis arutati, sh muudatusettepanekutest. Rahanduskomisjoni enda koostatud kolmest muudatusettepanekust kaks on tehnilist laadi. Muudatusettepanek, mis on koostatud fondihaldurite kirja ajendil, võimaldab täiendavalt eri fondivalitsejate valitsetavate lepinguliste fondide maksuneutraalset ühinemist ...

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head Riigikogu liikmed, härra Sõerd on siin Riigikogu kõnetoolis, peab kõnet ja ma palun, et austame neid, kes soovivad seda kuulata, ja austame ka ettekandjat! Saalis on liiga suur lärm, see segab juhatajat ja ma usun, et ka ettekandjat. Palun!

Aivar Sõerd

Muudatusettepanek, mis on koostatud fondihaldurite kirja ajendil, võimaldab täiendavalt eri fondivalitsejate valitsetavate lepinguliste fondide maksuneutraalset ühinemist.
Rahanduskomisjon otsustas jätta ülejäänud laekunud muudatusettepanekud arvestamata, seda järgmistel põhjustel. Muudatusettepanek nr 1. Tulumaksu määra langetamine on juba seadustatud ja sellega kaasnenud õiguspärast ootust ei ole põhjust rikkuda. Tegemist on majanduskasvu toetava tööjõu maksukoormuse vähendamisega, millele lisaks on kavas 2015. aastal tõsta maksuvaba tulu määra. Samuti on riigi eelarvestrateegias aastateks 2015–2018 ette nähtud selle määra täiendav iga-aastane tõus.
Muudatusettepanekud nr 3–5. Täiendava tulumaksuvaba miinimumi ennaktempos tõstmisega kaasneb negatiivne mõju riigieelarvele. Nagu öeldud, riigi eelarvestrateegia kohaselt suurendatakse maksuvaba tulu määra 2018. aastaks järk-järgult 184 euroni kuus. Muudatusettepaneku nr 7 kohta tuleb öelda seda, et asendusteenistuja toetus ja reservväelase palk on kehtiva seaduse alusel maksustatavad, kuna need on sisuliselt asendussissetulekud kordusõppustel ja asendusteenistuses viibimise ajal. Euroopa Liidu põllumajandustoetuste maksustamine on põhjendatud, sest nende maksmisega hüvitatakse põllumajandustootjatele saamata jäävat tulu, kompenseeritakse turutõrkeid või maksustatakse toetust mingi tegevusega seoses.
Muudatusettepaneku nr 8 kohta tuleb öelda seda, et eesmärk on kehtestada kingi ja pärandina saadud vara ühesugune maksustamine ning taastada kuni Riigikohtu asjaomase otsuseni kehtinud olukord.
Muudatusettepanek nr 10. Maksusoodustus on mõeldud tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud ühingute, eelkõige kodanikuühenduste tegevuse toetamiseks. Kui lisada maksuvabade annetuste saajate hulka ka kultuurkapital, siis tuleks võrdse kohtlemise kindlustamiseks samasugune soodustus kehtestada ka teistes Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riikides tegutsevatele samalaadsetele organisatsioonidele. Meil aga puudub nendest ülevaade ja Eesti maksuhaldur ei saa nende tegevust kontrollida. Ka oleks selle muudatusettepaneku eesmärgi saavutamiseks olnud vaja peale Eesti Kultuurkapitali seaduse muuta tulumaksuseaduse § 49 ja 27.
Stipendiumide maksuvabastusega seotud ettepanekutega seoses käsitles rahanduskomisjon ka Eesti Maksumaksjate Liidu kirja. Jäime seisukohale toetada eelnõus toodud seaduse § 19 lõigete 5 ja 7 algseid sõnastusi – neis käsitletakse stipendiumi mõistet –, lähtudes põhimõttest, et preemia maksmine stipendiumina ei ole lubatud.
Komisjoni esimees teavitas komisjoni kavandatavast ümarlauast, kus peaksid osalema Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti esindajad. Eesmärk on täpsustada seaduse kohaldamisel stipendiumi maksustamise rakendamisega seonduvat. Veel arutati komisjonis seaduse muutmise ja subjektide õiguslike ootuste seoseid. Üks komisjoni liige ei pidanud õigeks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel füüsilistele isikutele makstava toetuse maksustamist. Komisjoni esimees möönis, et põllumajandustoetuste regulatsiooni peaks üle vaatama ja kindlaks tegema, kas võrdne kohtlemine on tagatud, ning et teemaga tuleks edaspidi tegelda.
Komisjon langetas järgmise otsuse: teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada s.a 30. juunil Riigikogu erakorralisel istungjärgul. Selle otsuse poolt oli 6 ja vastu 5 komisjoni liiget, erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on küsimusi. Marko Pomerants, palun!

Marko Pomerants

Aitüma! Aitäh ettekande eest, mis andis ülevaate sellest, mida komisjonis räägiti! Aga üks koht on minu jaoks veidike ebaselge, ehk oskate seda täpsustada. See puudutab nn spordistipendiume, mille kohta on ka juba erinevaid kohtulahendeid. Kas selle üle on toimunud mingisuguseid arutelusid ja kui on, siis kuidas võiks selles vallas edasi minna? Eesti sportlaskonnas on seoses selle küsimusega ilmselt palju segadust ja ootusi.

Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Seda teemat me komisjoni arutelul käsitlesime. Kirja pandud stipendiumi definitsioon, mida varem maksuõiguses ei olnud, loob kindlasti täiendavat selgust. Aga komisjoni aruteludes jäi kõlama seisukoht, et kaasused on erinevad, iga kaasuse puhul on mängus oma tehiolud. Põhiline roll saab ikkagi olema, nii nagu üldse maksuasjades, maksuhalduril, kes hindab iga üksiku juhtumi asjaolusid, kui see peaks vajalikuks osutuma. Ma tean ka, et maksuhalduril on kavas rakendatava praktika kohta teavet anda, et mängureeglid koos asjast huvitatud osapooltega üheselt mõistetavalt paika saada. Need peavad arvestama selles seaduses – muidugi juhul, kui eelnõu vastu võetakse – kehtestatud tingimusi ja olema vastavuses stipendiumi definitsiooniga.

Aseesimees Jüri Ratas

Palun, Jaak Allik!

Jaak Allik

Lugupeetud ettekandja! Ma tahaksin saada põhjalikumat kommentaari parandusettepaneku nr 10 tagasilükkamise kohta. Selle ettepaneku tegid kolleegid Lang, Lokk ja Luik. Kas teie väide on, et kui Eesti teeb oma seadusega ühele avalik-õiguslikule isikule annetuste puhul tulumaksusoodustuse, siis seda tuleks teha ka kõigile Euroopa Liidus tegutsevatele avalik-õiguslikele isikutele? Kas meie suveräniteet on tõesti nii kitsukeseks jäänud?

Aivar Sõerd

See ei ole väga täpne arusaam. Kõigepealt taustinfoks seda, et aastal 2012 oli Eestis rikkumismenetlus, millest tulenevalt tulumaksuseadust täpsustati. Oli seisukoht, et tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja tuleks lisada ka Euroopa Majanduspiirkonna lepingu maade samasugused mittetulundusühingud. See muudatus tehti seadusesse juba paar aastat tagasi. Kui me nüüd lisame kultuurkapitali loetellu, kus on asutused, millele saab teha tulumaksuvabu annetusi, siis tekib sama probleem, et see soodustus peab laienema analoogsetele Euroopa majandusruumi institutsioonidele. Millised need institutsioonid teistes liikmesriikides on ja kui palju neid on, selle kohta ütles Rahandusministeeriumi esindaja, et maksuhalduril on seda raske praktikas välja selgitada ja pole teada, kui palju neid võib olla. Kuna tegemist on Euroopa Liidu maksuõigusega ja kõigi liikmesriikide maksumaksjaid tuleb võrdselt kohelda, siis on komisjoni seisukoht põhjendatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Lugupeetud ettekandja! Ma küsin ka spordistipendiumide kohta. Segadust on rohkesti ja paljud klubid on ootusärevuses, mis edasi saab. Te ütlesite, et spordistipendiumi definitsioon sai loodetavasti selgemaks. Kui see seadus vastu võetakse, kas spordi rahastamise ja stipendiumidega võiks minna puhtalt lehelt edasi või peaks ka ajalukku tagasi vaatama? Mis teie seisukoht on?

Aivar Sõerd

See küsimus puudutab maksuhalduri tööd, seda, kuidas ta varasemaid juhtumeid käsitleb. Maksuhaldur ise on öelnud, et ta suhtub asjasse üldiselt mõistvalt. Seadusandja tegelikult ei saa maksuhaldurile ette kirjutada, keda revideerida või millises ulatuses revideerida. Seadus annab üldise reegli, selle rakendamine on ikkagi maksuhalduri ainupädevuses.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Allik, palun!

Jaak Allik

Lugupeetud ettekandja! Tänan teid täiendava selgituse eest! Aga kas ma sain õigesti aru, et pääsemaks sellesse mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, mida hakkab koostama või pidama Maksu- ja Tolliamet, võib iga Euroopa Liidus tegutsev mittetulundusühing ja sihtasutus esitada taotluse ja ta kantakse sinna Eesti nimekirja, mis tagab maksuvabad annetused? On see nii?

Aivar Sõerd

Praegune seaduseelnõu ei muuda siin midagi. Ma viitasin varasemale tulumaksuseaduse muudatusele, mis seda puudutas. See eelnõu ei muuda midagi ja see tähendab seda, et maksustamisel koheldakse kõiki võrdselt. Ka samasugustele teiste liikmesriikide mittetulundusühingutele, kui nad vastavad kehtestatud tingimustele, rakendub maksuvaba annetuse tegemise õigus. Aga see ei ole täna arutatava eelnõu küsimus, see on juba kaks aastat tagasi tulumaksuseaduses tehtud muudatus.

Aseesimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Austatud ettekandja! Minu arvates oli kolleeg Jaak Alliku küsimus väga põhjendatud. Nii see ju ongi. Mina sain rahanduskomisjonis ka nõnda aru, et kui soovid mittetulundusühinguid sellesse registrisse kanda, siis see laieneb, sõltumata sellest, mis päritoluga MTÜ on. Ka olen aru saanud, et ei ole erilisi takistusi viia ellu kolme Riigikogu liikme ettepanek, mis puudutas kultuurkapitali annetuste tulumaksuvabaks tegemist. Kui me tahame seda teha, siis sisulisi takistusi selleks ei ole, vaja on vaid tehnilisi lahendusi. Täpselt samamoodi saab käivitada teatud riigisisesed protseduurid, millega me saame reguleerida, kes hakkavad olema soodustatud institutsioonid, nii nagu me mittetulundusühingute puhul oleme teinud. Kas ma olen õigesti aru saanud?

Aivar Sõerd

Ei, päris nii lihtne see ei ole. Need tehnilised täpsustused või muudatusettepanekud, võib muidugi täpsustada ... (Telefon heliseb.)

Aseesimees Jüri Ratas

Vabandust! Pange see palun hääletu peale!

Aivar Sõerd

Te saite ka aru, et eelnõu algataja oli sellele vastu, Rahandusministeeriumil oli mitu vastuväidet. Kõigepealt see, et samasugust soodustust tuleb siis laiendada ka teistele analoogsetele Euroopa majandusruumi institutsioonidele, kui nad vastavad meie maksumaksjatele kehtestatud tingimustele. Teine argument oli, et annetuste tegijad, kui nad on üksikisikud, saavad ju asjaomase tulumaksu tagasi ja sisuliselt liiguks siis ka tulumaksuraha kultuurkapitali. Selline oli ministeeriumi mõttekäik. Nii et lisaks tehnilistele oli ka sisulisi põhjendusi, miks komisjon seda ettepanekut ei toetanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Sellest ma sain väga hästi aru, et eelnõu algataja ehk valitsus on selle vastu ja ka teatud tulu jääks nii riigile laekumata. Eks see ole peamine põhjus, miks vastu ollakse. Mina sain küll aru, et tehniliselt on võimalik seda korraldada, kui on olemas poliitiline tahe. Täpselt samuti võime luua kapitalide registri või mis tahes muu registri ja registreerida Eesti Kultuurkapitali seal – toon hästi lihtsustatud, primitiivse kujundliku näite. Võime selle registreerida ja kui Euroopa Liidu liikmesriikides on veel mingeid sääraseid ühendusi, kes soovivad, et neilegi Eesti territooriumil see hüve laieneks, siis nad tulevad ja registreerivad end, nagu registreeritakse MTÜ-d. Selle kohta on õiguslik raamistik ja täpselt samuti on võimalik seda rakendada. Olen ma õigesti aru saanud?

Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Põhimõtteliselt nii see peabki käima. Kui me tekitame kellelegi oma riigisiseses õiguses maksusoodustuse, siis me peame samal moel kohtlema Euroopa majandusruumi samasuguseid maksumaksjaid. Samas on raske vastu vaielda väitele, et me ei tea, kui palju neid Euroopa majandusruumis on. Sellest tulenevalt ei tea me ka, kui suur oleks muudatuse mõju riigieelarvele.

Aseesimees Jüri Ratas

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Hea ettekandja, ma tänan teid! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Olen siin puldis täna kolmandat korda. Eesti rahval ongi pikkade traditsioonidega ütlemine, et kolm on kohtu seadus. Ja kolmandat korda tahan ma juhtida kõikide tähelepanu sellele, et me järjekordselt menetleme seaduseelnõu, mille sisulised komponendid on osaliselt õiged. Riik peabki operatiivselt tegelema mitmesuguste kitsaskohtadega, eriti kui need puudutavad maksundust. Kuid tervikuna on tegemist jälle seaduseelnõuga, mis kannab teatud närvilisuse pitserit. Kümne euro võrra tulumaksuvaba miinimumi suurendamine, oleme ausad, ei too sisulist edu kaasa mitte kellelegi.
Meie ühiskonna apoliitilised arvamusliidrid, keda me kõik üldiselt aktsepteerime, on käinud välja päris radikaalseid ideid, kuidas Eesti vaesusest välja tirida. Ütleme nii, et Indrek Neivelti 1000 euro eesmärk on küll intrigeeriv ja literatuurses mõttes ahvatlev, aga kahjuks pole sellel kindlasti mitte sisulise ettepaneku alatooni. Samas julgen öelda, et Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks on minu arusaamist mööda küll täiesti mõistlikud, sest need lähtuvad Eesti oludest ja võtavad arvesse idee, et meie ettepanekute kohaselt tulumaksuvaba miinimumi tõstes jõuaksime sellega praeguse miinimumpalga tasemeni aastal 2020. Paraku on üsna selge, et valitsuskoalitsioon jääb kümneeurose tõstmise juurde.
Vaadake, juhin nüüd kolmandat korda tähelepanu sellele, et aeg sügavamaks terviklikuks ja sisuliseks debatiks maksude üle on käes. Oponendid ütlevad, et me hea meelega tõstaksime tulumaksuvaba miinimumi. Isegi Jürgen Ligi suust kõlas siin ühel hetkel, küll emotsionaalselt, et miks mitte kehtestada selleks 500 eurot, ma toetan seda. Aga 500 eurot keegi ju tõepoolest ei eelda. Küsimus on laias laastus selles, et kui me jätame vähem kindlustatud inimestele, kes teenivad vähem, tulumaksuvaba miinimumi kaudu rohkem raha kätte, siis tõepoolest see mõjutab riigieelarvesse tulumaksu laekumist, aga see kindlasti parandab nende inimeste elustandardit. Suur osa nendest inimestest, keda see otseselt puudutab, ei hakka raha koguma, vaid nad viivad selle ringlusesse, tarbimisse, edendavad sel viisil sisemajandust ja, mis seal salata, suudavad natukenegi parandada oma elukeskkonda. Tegelikult võiks tänu sellele kaudseid makse riigieelarvesse laekuda mõnevõrra rohkem.
Nüüd küsitakse kohe, kus on teie katteallikad. Vaadake, kallid inimesed, ka Keskerakonnal ilmselt seisab ees aeg, kus ta peab hakkama mõtlema selle peale, et 15 aastat lihtsalt korrutada astmelise tulumaksu ideed ei ole kuigi mõistlik.
Ma võtaksin kolm minutit lisaaega.

Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit lisaaega!

Aivar Riisalu

Okei, ärme siis räägime enam astmelisest tulumaksust. Räägime sellest, et tõstame tulumaksuvaba miinimumi määra arvestatavalt ülespoole, aga lõpetame samal ajal kõikidel ühetaolise tulumaksu alandamise ja toome sellega katteallikana riigieelarvesse raha juurde. Meie eelnõu ütleb selgelt, et meie ettepanekute mõju on umbes 80 miljonit eurot. Oleme ausad, palgad absoluutses summas on ju kasvanud, mis tähendab tegelikkuses seda, et 1% tulumaksu alandust võib umbes samas suurusjärgus olla. Järelikult, kui kõik osapooled tahaksid sisuliselt rääkida riigi ja rahva heaolust, siis võiks käivitada tõsise ja ühiskonda kõnetava parteideülese debati selle üle, et järsku oleks tõepoolest mõistlik tõsta üksikisiku tulumaks 23 või 24%-ni, suurendades samas tulumaksuvaba miinimumi. Sellega me ühtlustaksime tuhandete inimeste sissetulekuid just niimoodi, et alumine ots aidatakse järele.
Mu tänane kõne siin ei pretendeeri kiitusele, et ma olen oma analüüsi detailselt ette valmistanud. Aga uskuge mind, selline lähenemine võiks olla mõistlik, ja seda eelkõige nende inimeste seisukohalt, kes praegu saavad Eestis suhteliselt väikest töötasu. Sellesama debati teine teema võiks olla see, et me üldiselt ju viriseme, et meil on sissetulekud väga väikesed. Ma arvan, et üks diskuteeritav võtmelahendus võiks olla ettepanek anda osa tööjõukulusid piltlikult öeldes tööandja käest töötaja kätte. Ja kujutage endale ette, et siis saab 1000 eurot teeniv inimene täie vastutusega lõpuks aru, et tööandja kulutab temale 1000 euro maksmiseks tegelikult 1700 eurot. Sisuliselt selle inimese tööjõukulu ongi 1700 eurot, no natuke vähem – 1,69 on see koefitsient praegu. Tegelikult
me võiksime emotsionaalselt väita, et me ei olegi enam Soomest kolm korda maas, nagu me statistikale toetudes keskmist palka ja kõike muud aluseks võttes justkui kogu aeg oleme sunnitud tunnistama. Kummalisel kombel 1700 euroga oleme juba täitsa tegijad, hakkame Soome alumisest otsast ainult kaks korda maha jääma. Ja kohe ongi meil tuju rõõmsam ning me suudame paremini joosta ja töötada.
Saage aru, kulla mehed ja naised, et kümneeuroste juntimistega me tekitame mõnes mõttes kõige klassikalisemat poliitilist populismi. Ja kui me selle juures ütleme, et võib-olla me kunagi paneme sinna veel midagi juurde, siis andke mulle andeks, ma ei peaks küll muretsema koalitsiooni tervise pärast, aga ma muretsen poliitika kui terviku pärast. Ilma poliitikata, ilma demokraatiata võib riigis ühel hetkel välja kujuneda diktatuur. Andke mulle andeks, kui me selliselt kogu aeg tõmbleme, siis see ei ole mõistlik, see ei ole sisuline probleemide lahendamine.
Nagu te nägite, ma tegin väga julge avalduse: ütlesin, et Keskerakond on valmis ajutiselt loobuma astmelise tulumaksu dogmast, kui see tooks endaga kaasa selle, et ühiskond hakkaks debateerima maksusüsteemi üle tervikuna. Ja ma kutsun teid üles seda tegema! 2015. aasta valimisteks võiks see meil ühine projekt olla. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi!

Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Alustan sellegi eelnõu puhul positiivsetest asjadest. Kõigepealt on hea kindlasti see, et valitsus ei ole eelnõu sidunud usaldushääletusega, mis tähendab seda, et me saame seda Riigikogus ka sisuliselt menetleda. Ja teiseks annab see koalitsioonisaadikutele võimaluse vabalt hääletada, kartmata, et valitsus peab tagasi astuma, kui Riigikogu eelnõu esitatud kujul ei toeta.
Mis eelnõu sisusse puutub, siis Isamaa ja Res Publica Liit kindlasti toetab maksuvaba tulu määra tõstmist 144 eurolt 154 eurole, kuigi see jätab inimestele kuus kätte ainult 2 eurot rohkem kui seni. Aga tegemist on kindlasti muudatusega positiivses suunas. Kahju ainult, et võit on nii tagasihoidlik ja et seadus ei sätesta nelja aasta peale ette maksuvaba tulu määra tõstmist, kuigi valitsus on selle riigi eelarvestrateegiasse kirja pannud.
Õhku on jäänud mitmed probleemid, aga me loodame, et menetluse käigus püütakse neid lahendada. Kõigepealt, me ei ole nii optimistlikud kui komisjoni esindaja, kes ütles, et stipendiumide definitsiooni lisamine seadusesse, stipendiumide täpsem määratlemine loob oluliselt suurema selguse. Jah, definitsioon tõepoolest on, kuid see on nii üldsõnaline, et suuremat selgust see küll endaga kaasa ei too ja tegelik praktika ilmselt ei muutu. Maksu- ja Tolliamet lähtub ilmselt ikkagi konkreetsest juhtumist ja seaduses olevast stipendiumi definitsioonist. Ma arvan, et igal konkreetsel juhtumil tegelikku praktilist kasu ei tõuse.
Kõige suurem probleem eelnõu puhul on aga kindlasti see, et maksustatakse põllumajandustoetused. Meil on sätestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus füüsilistele isikutele. Summa, mis neile aastas kokku makstakse, on 1,5 miljonit eurot. See ei ole nii suur summa, et hakata tuhandeid füüsilisi isikuid sellisel kujul maksustama, tekitada bürokraatiat juurde ja mis kõige suurem mure, kehtestada äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtjate ja füüsiliste isikute ebavõrdne kohtlemine. Komisjonis kõlas arutelu käigus soovitus, et kõik füüsilised isikud võivad ennast FIE-deks registreerida. Jah, võivad küll, aga siin tekibki see moment, et neid koheldakse erinevalt ja me loome lisabürokraatiat: FIE-d tuleb registreerida äriregistris ja nad peavad hakkama tegelema raamatupidamisega jne. See ei ole mõistlik, eriti nende füüsiliste isikute puhul, kelle ettevõtlus on tagasihoidlik ja tulu suhteliselt väike.
Ja veel: kindlasti on halb praktika, et tegemist on kobarseadusega, mille üks eesmärk on maksuvaba tulumäära tõstmine, mida me igal juhul toetame, teiselt poolt on eelnõul aga need puudused, mis me esile tõime ja mis ei ole üldse seotud maksuvaba tulu määraga. Kõik on pandud ühte kobarseadusesse ja me peame langetama otsuse jaa või ei. See on väga halva poliitilise kultuuri näide ja me ei saa seda kuidagi toetada. Valitsuskoalitsioonil on võimalus seda eelnõu paremaks teha. Menetluse käigus, peab tunnistama, see veel paremaks muutunud ei ole, aga see võimalus on ja meil on see usk veel säilinud. Seetõttu teeb Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ettepaneku tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 683 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Alustame eelnõu 683 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud kümme muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 2 on juhtivkomisjoni esitatud. Muudatusettepanek nr 3 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Ma palun kolmandat muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 53. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 4 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Ma palun neljandat muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni tehtud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viies muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Palun viiendat muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kuues muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Seitsmes muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mis on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemus on poolt 14 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 8 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemus on poolt 12 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Üheksas muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Kümnes muudatusettepanek on Riigikogu liikmete Lauri Luige, Tiina Lokk-Trambergi ja Rein Langi esitatud, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. See ettepanek vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele hääletamisele ei kuulu.
Oleme läbi vaadanud kõik kümme muudatusettepanekut. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada.
Riigikogu juhatusele on tulnud kaks kirja, üks Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, teine Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt. Mõlema kirja sisuks on ettepanek eelnõu 683 teine lugemine katkestada. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku eelnõu 683 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teine lugemine on lõppenud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


7. 16:31 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, see on majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu!

Kalle Palling

Austatud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 teisele lugemisele saatmist neljapäeval, 19. juunil. Eelnõu algatas Riigikogu majanduskomisjon ...

Aseesimees Jüri Ratas

Oot-oot! Hea ettekandja, palun väga vabandust! Kogu saalis on väga suur lärm. Me arutame eelnõu 687. Rohkem ei tohiks saalis kuulda olla ühtegi sõna.

Kalle Palling

Lärmi!

Aseesimees Jüri Ratas

Jah, lärmi! Väga õige! Aitäh, et te aitasite juhatajat! Ma palun, head ametikaaslased, austage ettekandjat! Teie ees on Kalle Palling, majanduskomisjoni liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees. Palun, härra ettekandja!

Kalle Palling

Esimene lugemine toimus 11. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 17. juuni kell 17 ja esitati üks muudatusettepanek, see oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni oma. Vabariigi Valitsus esitas toetava seisukoha ja eelnõu kohta andis oma arvamuse ka Eesti Energia AS. Majanduskomisjoni töörühm valmistas eelnõu komisjoni istungil menetlemist ette oma nõupidamisel 18. juunil, kus osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Komisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist 19. juuni istungil, kus osalesid samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Komisjon otsustas teha neli muudatusettepanekut, need kõik esitas komisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ajendatuna osaliselt ka Eesti Energia AS-i arvamusest. Eesti Energia edastatud arvamuses leiti, et eelnõu seletuskirja tuleks teatud osades täpsustada. Menetluslikud otsused olid järgmised: kui kutsutakse kokku Riigikogu erakorraline istungjärk, siis teha ettepanek eelnõu 687 teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia läbi lõpphääletus. Selle ettepaneku poolt oli kuus komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli kolm. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh, ettekandja! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei näe soove, seega läbirääkimisi ei avata.
Alustame eelnõu 687 muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu muutmiseks on laekunud tervelt viis ettepanekut. Esimene on juhtivkomisjonilt, teine Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele. Kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, neljas samuti ja ka viies muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule on teine lugemine lõppenud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased! Meie istung ei ole veel lõppenud. Mul on edasi anda teave, mis puudutab erakorralise istungjärgu kokkukutsumist. Nimelt, toetudes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõikele 1, kutsub Riigikogu esimees Eiki Nestor 23 Riigikogu liikme ettepanekul Toompea lossi istungisaali kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu. See toimub 2014. aasta 1. juulil, s.o homme, algusega kell 12. Erakorralise istungjärgu päevakorras on kaheksa punkti: esiteks, eelnõu 644 kolmas lugemine; teiseks, eelnõu 680 kolmas lugemine; kolmandaks, eelnõu 682 kolmas lugemine; neljandaks, eelnõu 683 kolmas lugemine; viiendaks, eelnõu 687 kolmas lugemine; kuuendaks, eelnõu 681 kolmas lugemine; seitsmendaks, eelnõu 695 esimene lugemine ja kaheksandaks, õiguskantsleri ettepanek nr 28 ravimiseaduse § 116 lõigete 1–6 põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Istungjärk kestab kuni päevakorra ammendumiseni.
Head ametikaaslased, ma tänan! Tänane istung on lõppenud. Jõudu teile meie töös!

Istungi lõpp kell 16.36.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee