Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 kohaselt 23 Riigikogu liikme ettepanekul nende taotletud ajal ja päevakorraga. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson, palun!

Austatud härra esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu: esiteks, autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, ja teiseks, kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Andres Anvelt. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel soove üle anda eelnõusid või arupärimisi? Rohkem soove ei ole. Austatud Riigikogu! Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline siis, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Seega tuleb meil kõigepealt teha kohaloleku kontroll. Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 75 ja puudub 26 Riigikogu liiget. Erakorralise istungjärgu töö ajagraafik tuleb meil kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestada poolthäälteenamusega. Teen ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku. Palun võtta seisukoht ... Kaia Iva, palun!

Aitäh! Ma soovin täpsustada. Laudadel on meil kollase paberi peal üks päevakord, aga Riigikogu infosüsteemis oli teine päevakord, kus olid kolmandad lugemised alguses. Kas me saame lähtuda sellest, mis on laudadel, st kollastest paberitest?

Aitäh! Lähtume sellest, mis on teil laua peal. Austatud Riigikogu, panen hääletusele tööajagraafiku ... Margus Tsahkna, palun!

Austatud juhataja! Te ütlesite, et me töötame täna ilma vaheajata. Kas fraktsioonidel jääb ikkagi võimalus kasutada kodukorras ette nähtud vaheaegu?

Fraktsioonidel jääb võimalus kasutada kodukorras ette nähtud vaheaegu.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ajagraafiku vastuvõtmise poolt on 68 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 2. Ajagraafik on vastu võetud.

Läheme edasi päevakorra järgi. Kõigepealt jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu 681 teist lugemist. Eile jäi päevakorrapunkti arutelu pooleli sõnavõttude juures ja kõnepulti tuleb Annely Akkermann. Palun!

Tere hommikust, head kolleegid! Suur rõõm on teid juba hommikul vara siin näha. Alustame siis teeseadusest. Mul on kahju, et vaatamata avalikkuse ootusele, et Eesti teed oleksid paremad, kvaliteetsemalt ehitatud ja tõhusamalt hooldatud, soovib Vabariigi Valitsus teeseaduse eelnõuga 681 loobuda seni kehtivatest ja kohalike omavalitsustega kokku lepitud põhimõtetest ning otsusest suunata kütuseaktsiisist laekuv raha teehoiule. Veelgi enam, Vabariigi Valitsuse esitatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu läheb vastuollu nii Andre Sepa koostatud raportiga "Kohalike teede hoiu korraldamine" kui ka Riigikontrolli auditiga 2013. aasta novembrist. Oma küsimustega eelnõu kohta juhtisin kahel korral ettekandja tähelepanu nii Riigikontrolli auditis kui ka Andre Sepa koostatud raportis tehtud soovitustele. Eelnõu ettekandja ei soostunud tunnistama, et eelnõu läheb kahe eelviidatud dokumendiga vastuollu. Riigieelarve kontrolli komisjoni liikmena pean seetõttu vajalikuks anda Riigikogu liikmetele meeldetuletuseks ülevaate eelmainitud dokumentide põhilistest soovitustest.
Teede renoveerimine on kogu maailmas kulukas ettevõtmine. Eestis on pärast iseseisvuse taastamist investeeritud teedesse ligikaudu 1,5 miljardit eurot. Nii suure summa puhul on tähtis, et kord juba renoveeritud teed ei nõuaks enam palju lisatöid, vähemalt ettenähtud aja, st 15 aasta jooksul. Aga teede püsimise nõutavas kvaliteedis saab tagada ainult piisava ja tõhusa hooldusega. Mõlemad eesmärgid kokku aga viitavad pikaajaliste teehoiukavade koostamise vajadusele nii riigiteede kui ka kohalike omavalitsuste teede korrashoiuks. Teede pikaajaline hooldus ja korrashoid nõuab finantsplaneerimist sama pikaks ajaks. Raha selle tarvis on vaja planeerida riigile ja kohalikele omavalitsustele laekuvate maksude kaudu.
Ma arvan, et kellelgi ei ole võimalik vastu vaielda sellele, et kui teede ehitus ja korrashoid tuleb planeerida 15 aastaks, siis tuleb samaks ajavahemikuks ette näha ka kulud ja tulud nii riigile kui ka omavalitsustele. Teedeehituse ja -hoiu kavadel ei saa olla mingit kasutoovat paindlikkust, saab olla ainult lühiajaline vajadus taganeda kokkulepitud põhimõtetest. Kaotajad on sel juhul kõik Eesti inimesed, teede kasutajad. Riigikontroll leiab, et raha on teehoiuks kasutatud palju vähem, kui praegu kehtivas seaduses ette on nähtud. Selles mõttes on täna arutluse all oleva eelnõu eesmärk valitsuse seni ebaseaduslikule tegevusele seaduslikkuse raamide loomine – õiguse andmine sellele, et me teede ehitust ja korrashoidu paindlikult ei rahasta, ning aktsiisimaksu kasutamine populaarsemate eesmärkide täitmiseks.
Praegu kehtiva seaduse kohaselt prognoosib riik igaks aastaks kütuseaktsiisi laekumise ning seaduse järgi tuleb sellest summast teehoiule kulutada ca 70%. Tegelikult kulutab riik enda kogutud maksuraha sellel otstarbel alla 50%, vahe kaetakse eelkõige Euroopa Liidu abirahast. Kuid see on Riigikontrolli hinnangul vastuolus toetuse täiendavuse printsiibiga, mis tähendab, et toetusi tohib kasutada ainult sel juhul, kui riigil endal ei ole võimalik projektide jaoks raha leida. Seega on selle vahe ulatuses rahastatud muid valdkondi, mis – erinevalt teehoiust, mille rahastamine on seadusega tagatud – võivad tulevikus sattuda keerulisse olukorda, kui Euroopa Liidu toetused peaksid vähenema. Auditi tulemusena soovitab Riigikontroll järgida teehoiu rahastamisel praegu kehtiva seaduse mõtet, et kavandatud kütuseaktsiisist tuleb teehoiule suunata 70% ning peale selle võib vajaduse korral kasutada Euroopa Liidu toetusi.
Palun lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Vaatame nüüd teede rahastamist pisut teisest vaatenurgast. Oletame, et me käitume nagu kavalad talupojad kunagi, kes täidavad oma riigi kohustusi teede suhtes Euroopa Liidu rahaga, n-ö Saksa maksumaksjate rahaga. Eesti teedevõrk on küllaltki tihe, olles selle poolest esirinnas kogu Ida-Euroopas. Kokku on Eestis teid ja tänavaid ligi 60 000 kilomeetrit. Neist alla ühe kolmandiku kuulub riigile, ülejäänud teid haldavad valdavalt kohalikud omavalitsused, kes üldjoontes oma teedeehituse projektidele Euroopa Liidu abi ei taotle.
Vaatame kõnealust teeseaduse muudatust, teede rahastamise paindlikumaks muutmist omavalitsuste pilguga. Andre Sepa koostatud raportile "Kohalike teede hoiu korraldamine" tuginedes toon mõned tähtsad seisukohad. Kohalikud omavalitsused märgivad, et riigieelarve eraldise vähesus ja pidev muutmine ei võimalda koostada pikemaid plaane teede korrastamiseks. Siinkohal on paslik viidata ka Riigikontrolli seisukohale, et vahet pole, millise skeemi järgi rahastatakse, raha on lihtsalt vähe. Eelviidatud raportis seisab Rahandusministeeriumi hinnang olukorrale, tsiteerin: "Rahandusministeeriumi hinnangul peaks omavalitsustel olema rahastuse osas mingi kindlus ja selleks võiks eelarvestrateegias olla summa pikaajalises vaates indekseeritud". Siseministeeriumi esindaja leiab, et kohalikele omavalitsustele tuleks teede raha eraldada rohkem kui 10%.
Raportis esitatakse kohalike teede rahastamiseks kolm ettepanekut. Esiteks, suurendada kohalike teede rahastamist. Teiseks, kajastada kohalikele omavalitsustele teede tarbeks eraldatav raha transpordi arengukavas ja riigi eelarvestrateegias. Kolmandaks, luua rahastamismudel kohalike omavalitsuste teede rahastamise tarbeks. Teeseaduse nn paindlikuks muutmine praeguse eelnõu kohaselt tähendab, et teehoiutoetuse maht nähakse ette riigi eelarvestrateegias, aga teehoiuks määratakse raha igaks eelarveaastaks riigieelarves. Ja veelgi enam, jaotuse teeb omavalitsuste kaupa Vabariigi Valitsus, muidugi selleks üheks aastaks.
Minu veendumuse kohaselt ei võta see eelnõu arvesse ei Riigikontrolli seisukohti ega kohalike omavalitsuste teede kohta koostatud raportit. Veelgi enam, tõe kriteerium on praktika. Järgmisel eelarveaastal, 2015. aastal plaanib valitsus vähendada teede rahastamist 25 miljoni euro võrra. Nii vanemapensioni kui ka teehoiuraha äravõtmisega demonstreerib praegune koalitsioon oma väärtusi, sõnamurdlikkust ja pikaajaliste eesmärkide vahetamist lühiajaliste populistlike valimiseelsete lubaduste täitmise vastu. Ja nende valitsuse väärtuste vastu võitlemiseks ei ole ööistungite ega lisaistungite pidamine liiga suur vaev. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Meil on praegu päevakorras seaduseelnõu 681 teise lugemise jätkamine. Seetõttu tuleb arvestada ka seda, kas soovitakse kõnet pidada või mitte. Urmas Reinsalu, palun! Kolm minutit lisaaega.

Austatud Riigikogu esimees! Head parlamendiliikmed! IRL teeb ettepaneku selle seaduseelnõu teine lugemine katkestada, sest me arvame, et see on halb seaduseelnõu. Ükskõik mida ka ei räägitaks selle kohta, kuidas tulevikus hakatakse eufemistlikult öeldes paindlikumalt teedehoidu rahastama, on tulemus tegelikult üks. Ei ole vahet, millises poliitilises koalitsioonis eelarvet kokku pannakse, selle reegli kõrvaldamine meie õigusest on pretsedent sellise tagajärjega, et tulevikus teede rahastamine kahaneb. Meil on vaja teha põhimõtteline valik. Valik ei seisne mitte selles, kuidas teid rahastatakse järgmisel, ülejärgmisel aastal või paari aasta pärast. Küsimus on selles, kas Eesti teede hoid investeeringute näol on või ei ole teatud tasemel tagatud ja kas selle seaduseelnõu vastuvõtmisega asetaksime teehoiupoliitika määramatusse, eikellegimaale. Lühiajaline soov katta jooksvaid kulusid ei tohi üles kaaluda pikaajalisi investeeringuvajadusi Eestis – see on põhimõtteline valik. Valitsusel ei ole sellist poliitilist mandaati, et nii pikaajalise mõjuga otsust parlamendis enamushäältega läbi suruda. Seetõttu anname üle ettepaneku teeseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada.
Veel üks tõsine probleem, millele teede ehitajad ja omavalitsused tähelepanu juhivad, on küsimus õiguspärasest ootusest, õiguskindlusest. Õiguskindluse kahtluse alla seadmine – nii, et riik annab sõna ja riik võtab sõna – on laiem probleem, mis on üles kerkinud praeguse valitsuse poliitiliste otsuste puhul. Ka see on üks põhjus, miks Isamaa ja Res Publica Liit valis selle tee, mida me väljendasime eile ja üleeile Riigikogu maratonistungil.
Meie sõnum valitsusliidule on väga lihtne: ärme kõigutame õiguskindlust! Selle õiguskindluse kõigutamise keskne probleem meie jaoks on katse vanemapension retooriliselt öeldes edasi lükata. Ei lükata seda edasi, nagu me kõik väga hästi teame. Kui see seadus võetakse vastu, siis tähendab see seda, et vanemapension sellisel kujul jääbki ära. See on poliitiline tegelikkus. Sellised kavatsused tulid ilmsiks ka teie sõnavõttudest. IRL kaitseb õiguskindluse põhimõtet Eesti riigis ja teeb seda oma poliitiliste vahenditega. Meie sõnum on lihtne. Teisipäeval koguneb Riigikogu rahanduskomisjon ja me teeme ettepaneku sellest eelnõust üks ühelauseline paragrahv maha tõmmata. Siis võime Riigikogu erakorralistele istungitele vastu minna kiires tõhusas tempos. Juhul kui valitsusliit seda ei tee, siis me kasutame opositsiooni käsutuses olevaid vahendeid, tõsiselt. Meie ettepanek on selge, ühemõtteline ja konkreetne: järgmisel teisipäeval rahanduskomisjonis see üks lause vanemapensioni seadusest kõrvaldada.
Sõbrad! Isamaa ja Res Publica Liit annab selge teate valitsusliidule, keda siin saalis esindab härra Hanson. Andke oma fraktsioonidele see teade edasi. Teeme ettepaneku kõne all oleva eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Tarmo Tamm, palun!

Juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu puhul räägitakse väga palju riigieelarve paindlikkusest. Räägitakse sellest, et seni on teehoiuraha valesti kasutatud, aga ei räägita sellest, et poliitikud võiksid olla ka Riigikogu saalis ausad. Räägitakse, et paindlikkuse taga on tegelikult see, et riigil ei jätku praegu oma lubaduste katteks raha. On teada, et võeti vastu väga hea koalitsioonileping, mis ka meile meeldib, aga selle katteallikaks ei saa mitte mingil juhul olla teehoiuraha. Teada on ka, et järgmisel kevadel toimuvad Riigikogu valimised ja mitte keegi ei keela tulevikus oma lubaduste katteks veel rohkem riigi teehoiuraha võtta. Juttu on olnud 25 miljonist, kui see on seadusega lahti seotud, aga teehoiuraha on veel oi-oi kui palju – üle 200 miljoni euro. Ja ühe aasta jooksul ei märka mitte keegi, kui palju siis tegelikult on raha vähendatud. Ma ütlen juba mitmendat korda, et majanduslikult on see üks rumalamaid eelnõusid, mis siia Riigikogu saali on toodud.
Esiteks, teeremondi puhul läheb iga viivitatud ajahetk meie riigile – meie maksumaksjatele, meile kõigile – kordades rohkem maksma. Mul on väga hästi meeles, kui 2010. aastal seoti seadusest lahti kohalikele omavalitsustele eraldatud teede summa, mis oli 10%. Mis sellele järgnes? Ma toon näite. Need summad olid järgmised: 2010. aastal 4,9%, 2011. aastal 4,8% ja 2012. aastal 6,5%. Praeguse seaduseelnõu tegelik eesmärk ongi ju see, et valitsus saaks järgmistel aastatel vabalt teehoiuraha kasutada, sh nendel eesmärkidel, mis ei ole kuidagi selle seadusega seotud. See näitab ka seda, et valitsus püüab seaduse tegelikule olukorrale vastavaks muuta, sest kogu kütuseaktsiisist peaks teedele laekuma 75%, aga juba praegu laekub alla 50%. Ma arvan, et mõne aasta pärast me võime konstateerida, et kogu kütuseaktsiisist läheb Eesti teedele alla 40% ja see juhtub ilmselt kahe-kolme aasta jooksul. Kes siis sellest võidab? Sellest ei võida ju mitte keegi! Ei võida need inimesed, kes iga päev kütuseaktsiisi maksavad, ega ka need, kes teedel oma autosid lõhuvad. Sellest ei võida ka riik, sest riigi kodanikel peaks olema häbi niisugustel teedel liigelda, kus me praegu peame sõitma. Aga niisugused on riigi ja praeguse valitsuskoalitsiooni prioriteedid.
Ma võin julgelt väita, et see seaduseelnõu, kui see seadusena vastu võetakse, on selle kevadistungjärgu kõige kehvem ja majanduslikult võttes kõige rumalam eelnõu. Mina küll teist samasugust eelnõu siia kõrvale panna ei suuda. Ma toon ühe näite. Eesti krooni ajal räägiti Tallinna–Tartu maantee väljaehitamisest ja oli juttu umbes kahest-kolmest miljardist kroonist. Ma leian, et kui tol ajal oleks see välja ehitatud, kas või laenurahaga, siis oleksime sellest võitnud kõik. Siis oleksid võitnud riigi kodanikud, oleksid võitnud ettevõtjad, kes saanuks paremini oma ettevõtlust arendada, ja oleks ka riik võitnud rahanduslikult, sest see laenuraha, mis tulnuks tagasi maksta, olnuks, ma julgen väita, kordades väiksem kahju kui viivitatud aeg.
Ma palun lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Ma toon teile näiteks Teede Tehnokeskuse uuringu, kus on hinnatud, et riigimaanteede pikaajalist kumulatiivset alarahastust on kokku 836 miljonit eurot. Kohalike teede ja tänavate kumulatiivne alarahastamine on laias laastus 300 miljonit eurot. Selle tagajärjel on Eesti põhimaanteede teekate keskmiselt 13 aastat vana, tugimaanteede teekate keskmiselt 25 aastat vana ning kõrvalmaanteede ja kohalike teede teekate juba üle 30 aasta vana. Niisugustes tingimustes tulla rääkima teehoiuvahendite vähendamisest on rumalus ja Keskerakonna fraktsioon selle rumalusega kaasa ei lähe. Aitäh!

Tarmo Tamm, palun! Vabandust, minu jäme viga! Lõpetan läbirääkimised, läbirääkimissoovi enam ei ole. Meil on vaja läbi vaadata muudatusettepanekud, neid on saabunud kokku 24. Esimese muudatusettepaneku on teinud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kaia Iva, palun!

Me palume seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda teha kohaloleku kontroll!

Aitäh! Hääletame muudatusettepanekut nr 1. Laine Randjärv, palun!

Aitäh! Ma soovin võtta kümme minutit vaheaega enne seda hääletust.

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Kaia Iva, kas protseduuriline küsimus? Palun!

Mul on protseduuriline küsimus lugupeetud Riigikogu esimehele. Nimelt juhtus selline lugu, et Riigikogu esimees ja Riigikogu aseesimees ei ole ilmselt väga ühesugusel arusaamal meie töö- ja kodukorrast. Tegelikult ei ole Riigikogu aseesimehel võimalik võtta fraktsiooni nimel kümneminutilist vaheaega. Seda oleks tal võimalik ainult juhataja vaheajana võtta ja Riigikogu esimees lasi selle vea läbi. Aga ma arvan, et see ei kutsu esile põhiseaduslikku kriisi ja küllap me võime ikka edasi minna.

Rahvasaadikul oli oma fraktsiooni volitus. Austatud Riigikogu! (Juhataja helistab kella.) Kaia Iva, palun!

Nüüd tuli ka mikrofon. Sellisel juhul me palume täpsustust Riigikogu kodu- ja töökorra seadusesse, sest seal on ju praegu selgelt öeldud, et fraktsiooni esimees ja aseesimehed saavad vaheaegu võtta, teised mitte. Lihtsalt tuleviku huvides palume seda täpsustada.

Aitäh! Austatud Riigikogu! Meil on vaja hääletada muudatusettepanekut nr 1. Enne seda on Riigikogu liikmel õigus erakorralisel istungjärgul nõuda kohaloleku kontrolli. Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 53 Riigikogu liiget ja puudub 48, õigemini kohalolijaks on registreerunud 53 ja puudub 48 rahvasaadikut. Seega võime minna hääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Isamaaliidu ja Res Publica Liidu fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle muudatusettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud Isamaaliidu ja Res Publica Liidu fraktsioon. Kaia Iva, palun!

Me jõudsime ühisele veendumusele, et need on Isamaa ja Res Publica Liidu ettepanekud, kuigi paber näitab teistmoodi. Me palume seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda teha ka kohaloleku kontrolli!

Aitäh! Austatud Riigikogu! Võime minna hääletuse juurde, kuid enne seda on Kaia Iva palunud teha kohaloleku kontrolli. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 52 Riigikogu liiget, puudub 49 Riigikogu liiget. Võime jätkata tööd.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Isamaaliidu ja Res Publica Liidu fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget ja vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Isamaaliidu ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mis teil seal kirjas on, kas vahepeal on mingi segadus tekkinud? Andke palun meile ka teada!

Ma arvan, et minu ja teie tekst on ühesugune, aga aitäh! Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Isamaaliidu ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kaia Iva, palun!

Aitäh! Eile me pöörasime tähelepanu sellele, et vahepeal on kuskilt jõudnud dokumentidesse vale tekst ja Riigikogu aseesimees Laine Randjärv palus vabandust selle vea pärast, et meie erakonna nimi on valesti kirjutatud. Edaspidi lubati seda õigesti kasutada. Nii et palume lugeda need Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekuteks, sest sellist fraktsiooni, nagu seal paberites kirjas on, ei ole ju olemas.

Aitäh teile ka! Ma võtan teie nõu kuulda. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, see on jäetud arvestamata. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, jäetud arvestamata. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, jäetud arvestamata. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioon (Naer saalis.), vabandust, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 11. muudatusettepaneku on esitanud sama fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 12. muudatusettepaneku esitas sama fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 13. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 14. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 15. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 16. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 17. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 18. muudatusettepaneku on esitanud sama fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 19. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 20. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Vabandust, Kaia Iva, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 20, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Võime minna hääletuse juurde. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 52. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Järgmine on 21. muudatusettepanek, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kadri Simson, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Vaheaeg kümme minutit. Jätkame kell 10.55.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle muudatusettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 22 on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kadri Simson, palun!

Ma palun 22. muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle muudatusettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 23 esitaja on Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kadri Simson, palun!

Palun hääletada 23. muudatusettepanekut, mis jätab 10% aktsiisist kohalikele teedele!

Palun kihutuskõnesid hääletuse ajal mitte pidada, head kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 23, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
23. muudatusettepaneku poolt oli 18 Riigikogu liiget, vastu oli 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 24 on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Võime vast minna hääletuse juurde. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 24, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku nr 24 poolt oli 16 ja vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Seega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Samal ajal on Isamaaliidu ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Keskerakonna fraktsioon teinud ettepaneku teeseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Seda ettepanekut tuleb meil hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaaliidu ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 681 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 52 liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 681 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 679 esimene lugemine. Ettekandja minister Urmas Kruuse, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head külalised! Mul on hea meel teile esitleda ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamised muudatused on seotud elektroonilise töövõimetuslehe rakendamisega. Ravikindlustuse seaduse ...

Vabandage, härra minister! Võib jätkata.

Ravikindlustuse seaduse muudatustega kehtestatakse elektroonilise töövõimetuslehe väljakirjutamise ja selle haigekassale elektroonilise edastamise kord ning elektroonilisele töövõimetuslehele tööandja kannete tegemise kord. Analoogsed muudatused tehakse ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sättes, millega reguleeritakse tööandja makstavat haigushüvitist, ning seadusesse lisatakse elektroonilise töövõimetuslehe väljakirjutamise kord. Eelnõu kohaselt võib 2014. aastal töövõimetuslehte välja kirjutada kas paberil või elektrooniliselt. Alates 1. jaanuarist 2015 võib töövõimetuslehte välja kirjutada paberil, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid X-tee liidese kaudu ravikindlustuse andmekogusse edastada. Sellisel juhul edastab töövõimetuslehe väljakirjutaja andmed ravikindlustuse andmekogusse X-tee liidese kaudu esimesel võimalusel pärast tehnilise põhjuse äralangemist.
Tööandja teeb vajalikud kanded elektroonilisele töövõimetuslehele ning talle kuvatakse vaid hüvitise maksmise otsuse tegemiseks vajalikke andmeid. Paberil välja kirjutatud töövõimetusleht jääb tööandjale. Samas tuleb märkida, et paberil esitatakse haigekassale alates 1. jaanuarist 2015 vaid välisriigis isikut ravinud arsti või hambaarsti tõend, mida aastas esitatakse umbes 400–500 tükki. Tähtis on seejuures, et ajutise töövõimetushüvitise menetlemise ja hüvitise maksmise tähtaegu kõnealuse eelnõuga ei muudeta. Samas aga lühendab elektroonilise töövõimetuslehe rakendamine haigekassast töövõimetushüvitiste saamise aega ning vähendab tervishoiuteenuste osutajate, haigekassa ja tööandjate töövõimetuslehe menetlemisega seotud kulusid, sh aja- ja postikulu.
Lisan veel, et eelnõu koostamisele eelnes haigekassa ja tööandjate vaheline katseprojekt 2012. aasta novembrist ja möödunud aasta novembriks oli projektiga liitunud juba ligi 600 tööandjat. Nüüdseks on liitunuid juba üle 8000, viimased andmed ütlevad tegelikult, et on jõutud juba 10 000-ni. Mis puudutab eelnõuga kaasnevaid kulusid, siis Eesti Haigekassale täiendavaid arenduskulusid ei lisandu, sest süsteemi arendamine on lõppjärgus. Juba on juurutatud elektrooniline andmevahetus tervishoiuteenuse osutajate ja tööandjate vahel. Olgu mainitud, et 2012. aasta lõpus avati töövõimetuslehtede andmeedastuse e-teenus katseprojektina tööandjatele ning praeguseks on näha, et süsteem töötab väga hästi.
Austatud Riigikogu liikmed! Tegemist on eelnõuga, mis tänu elektroonilisele menetlemisele muudab töövõimetushüvitise saamise aega inimese jaoks lühemaks ning vähendab tervishoiuteenuste osutajate, Eesti Haigekassa ja tööandjate kulusid. Palun teil mainitud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võtta! Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh, härra minister! Komisjonipoolne ettekandja on Rein Aidma. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 679 arutelu toimus sotsiaalkomisjonis 9. juunil s.a. Komisjon arutas seaduseelnõu esimesele lugemisele saatmist. Minister Urmas Kruuse andis eelnõust ülevaate ja vastas küsimustele. Istungil osalesid ka Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste, Eesti Haigekassa juriidilise osakonna juhataja Kristina-Valeria Tobias ja klienditeeninduse osakonna juhataja Lii Pärg. Eelnõuga muudetakse ravikindlustuse seadust ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust eesmärgiga muuta töövõimetuslehe väljakirjutamine ning selle tööandjale ja haigekassale esitamine elektrooniliseks. Kuna ministri ülevaade oli piisavalt põhjalik, siis ei tekkinud komisjonis eriti küsimusi, mistõttu komisjon langetas järgmised otsused: esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. juuniks, kuigi teatavatel põhjustel on see nüüd tänasesse jõudnud; teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata komisjonipoolseks ettekandjaks komisjoni liige, siin saalis kõneleja; kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtpäevaks 4. juuli 2014 kell 16. Kõik otsused võeti komisjonis vastu konsensusega. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi ei ole. Eelnõu 679 esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute tähtpäevaks 4. juuli 2014. aastal kell 16.

Järgmine päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine Vene Föderatsiooni telekanalite mõjutustegevuse vastustamiseks" eelnõu 658 esimene lugemine. Ettekandja algatajate nimel on Urmas Reinsalu. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu senises tööpraktikas on parlamendil olnud õigus moodustada probleemkomisjoni ja uurimiskomisjoni. Õigust moodustada uurimiskomisjone, mis peaks mingisse juhtumisse või probleemi selgust tooma, on Riigikogu kasutanud mitmete asjaolude tõttu kõigi koosseisude ajal. Äsja lõpetas oma tegevuse VEB Fondi uurimiskomisjon. Probleemkomisjone, mis peaks seadusandjana mingit riigielu puudutavat teemat analüüsima, pakkuma välja ettepanekuid, tooma esile ka neid küsimusi, mis mingi probleemi lahendamisel komisjoni tähelepanu pälvivad, on Riigikogu praktikas olnud ainult üks. Nimelt, 2003. aastal moodustas Riigikogu tollane koosseis HIV-i ja aidsi levikuga seotud probleemidega tegelemiseks probleemkomisjoni, mis tegi ka oma ettepanekud. Meie arusaama järgi on riigielu küsimusi võimalik analüüsida ja arutada ka alatise komisjoni töö käigus. Seega tuleneb vajadus Riigikogu probleemkomisjoni järele mingis riigielu küsimuses sellest, kui mingi probleem on tegelikult mitme alatise komisjoni ja ka täidesaatva võimu pädevuses ning see on nii mitmetahuline, et seda tuleks eraldi käsitleda.
Küsimus, mida me oleme võimaliku probleemkomisjoni moodustamisel silmas pidanud, puudutab eelkõige venekeelset meediaruumi ja Venemaa Föderatsiooni telekanalite mõjutustegevust ning sellel probleemistikul on päris mitu tahku. Esimene teemavaldkond on venekeelne informatsioon Eesti avalik-õiguslikus meedias. Pärast seda, kui me andsime otsuse eelnõu menetlusse, kutsus kultuuriminister kokku töörühma selle küsimusega tegelemiseks. Töörühm on ka oma seisukohti välja pakkunud. Nii-öelda positiivset teavitust ja Eesti venekeelse meedia auditooriumi teavitamist avalik-õiguslike kanalite kaudu on arutanud ka parlament, näiteks Eesti Televisiooni teise kanali loomist. Toonases arutelus osalenuna on mul heameel meenutada, et tookord oli venekeelsete saadete vajadus parlamendis selge. Kui arutelu all oli ETV2 loomine, siis peeti venekeelset meediat tähtsaks. Ka rahvusringhäälingu nõukogu on oma seisukohti kujundanud ja ma arvan, et alatine komisjon, kes selle teemaga tegeleks, võiks olla Riigikogu kultuurikomisjon.
Teine teema, mis on esile kerkinud ja mille suhtes on ka Euroopa riikide parlamentide esindajad oma seisukohti väljendanud, on Euroopa Liidu venekeelse telekanali idee. Muidugi on selge, et niisuguse võimaliku Euroopa Liidu raha eest ja Euroopa Liidu egiidi all asutatava telekanali puhul on võimalik seda mõjutada ennekõike koostöös teiste liikmesriikidega nii valitsuse kui ka seadusandja tasemel. Aga arutelu selle üle, kas see on ratsionaalne mõte ja millisel kujul see võiks realiseeruda, samuti võimalike toetajate otsimine võiks olla küll probleemkomisjoni ülesanne. Olgu eraldi rõhutatud, et me peame mõistlikuks teha koostööd ka teiste Euroopa Liidu riikide parlamentidega, eelkõige seadusandja esindajatega Lätist ja Leedust, kuivõrd seal on sellised probleemid samuti väga tõsiselt esile kerkinud.
Nagu ma nimetasin, üks valdkond kuulub Riigikogu kultuurikomisjoni pädevusse, teine teemaring puudutab rahvusvahelist suhtlust, millel on oma mõju välispoliitilisele suhtlusele. Euroopa Liidu poliitikaga seonduv suhtlus kujuneb ka Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni koostöös. Kindlasti on võimalik ka Balti parlamentaarset koostööd edendada.
Kolmas teemadering puudutab meie meediateenuste seadust. See seondub n-ö negatiivse informeerituse ja põhiseadusvastase mõjutustegevusega Eesti meediaruumis Venemaa teleprogrammide, ennekõike Rossija-RTR-i programmi näol. Meediateenuste seadus ütleb selgesti, et meediateenuseid osutades ei tohi üheski saates õhutada vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel ega alavääristada õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele. Tegemist on meie hinnangul laiemas plaanis julgeolekuküsimusega. Nende probleemidega, mis puudutavad seda tüüpi mõjutustegevust, tegeleb omakorda Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon, teistpidi kuulub see valdkond põhiseaduskomisjoni pädevusalasse.
Meie hinnang on selline, et kuna meediateenuste seadus näeb ette teatud piirangud – printsiibid, mida teleprogrammi esitaja rikkuda ei tohi –, siis kantakse vastav materjal edasi kaabeltelevisiooni kaudu või muul moel. Läti ja Leedu on selles küsimuses eraldi piiranguid rakendanud. Meie ülesanne on teada saada, kas need piirangud on täitnud oma eesmärki, kas neid saab kehtestada Eesti õiguskorras meediateenuste seaduse kaudu ja millisel moel oleks mõistlik teha Läti ja Leedu riigiga koostööd, arvestades seda, et venekeelse diasporaa mõjutamine on Venemaa Föderatsiooni üks eesmärke. Sarnase kavatsusega mõjutustegevus käib loomulikult kõigis kolmes Balti riigis, seetõttu on meil kindlasti mõistlik Läti ja Leedu riigi esindajatega koostööd teha.
Me töötasime põhjalikult läbi otsused, mis puudutasid Rossija-RTR-i programmi piiramist Lätis. Läti elektroonilise meedia nõukogu tegi üsna põhjaliku analüüsi selle kohta, mida konkreetselt nendes programmides on näidatud, näiteks kuidas Rossija-RTR-i kanalis on Ukraina kriisi ajal õigustatud agressiooni iseseisva riigi vastu, edastatud sõjapropagandat ja õhutatud rahvustevahelist vaenu. Me oleme eelnõu seletuskirjas sellele viidanud. Me ei ole teinud eraldi analüüsi, vahetut meediamonitooringut selle kohta, kas Rossija-RTR-i programm on seda teinud, kuid oleme tuginenud Läti elektroonilise meedia nõukogu s.a 3. aprilli otsusele nr 95, mis on ingliskeelsena internetis kõigile huvilistele kättesaadav.
Me oleme seisukohal, et selle probleemkomisjoni lähtekoht ei pea olema kanalipõhine piirang, st meie eesmärk ei ole midagi piirata. Eesmärk on analüüsida, milline on piirangute võimalus Eesti õiguskorras, millised piirangud on rakendatavad ja sisulised, sest on ka deklaratiivseid või mõjutuid piiranguid, mida ei saa pidada ratsionaalseks. Veel soovime välja selgitada, kuidas kehtiv meediateenuste seadus, mis näeb ette piirangute rakendamise võimaluse, annab selle pädevuse riikliku järelevalve teostamiseks kultuuriministrile ja kuidas selline järelevalvemehhanism meie õiguskorras toimib.
Meie arvates on reaalne probleem olemas ja sellel on mitu tahku. Esiteks, nagu ma rõhutasin, meie põhiseaduse alusväärtustega vastuolus olev propaganda, mis tuleb kolmandast riigist ja mille eesmärk on mõjutada meie riigi elanikke. Teiseks, vajadus teavitada meie riigi venekeelset elanikkonda. Kolmandaks on ka rahvusvahelise mõõtmega küsimus, kuidas teha meiega sarnases olukorras olevate riikidega koostööd.
Me oleme loodavale probleemkomisjonile ette näinud kolmekuulise tööaja. Komisjon ise suudab määrata, kui ulatuslikku ja põhjalikku tööd ta kavatseb teha. Ma arvan, et mõistlikum on niisugune tööversioon, et juhul kui parlament toetab selle komisjoni moodustamist, siis jõutakse oma seisukohtadega valmis selle Riigikogu koosseisu ajal. Ma arvan, et hästi tähtis on ühiskonnale teada anda, et selliseid probleeme esineb, ja see teemadering ei tohi kukkuda eri institutsioonide vahele. Kõige tähtsam on see, et me tegeleme teemadega, mis on keerulised, mis on tundlikud, milles on mitu elementi. Peamine, et me ei arutaks seda ainult siis, kui ilmneb mingi kriis, ja et siis, kui mõne kuu pärast on miski muu päevakorral, ei jääks see teema unustusehõlma, nagu meil senises praktikas paraku kordi ja kordi on juhtunud. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma ettekandes puudutasid sa sellist asja nagu Euroopa üldise venekeelse telekanali tegemine. Euroopa Liidus on teatavasti 28 riiki ja nende liikmesriikide keeled on ametlikud keeled. Vene keel ei ole Euroopa Liidu ametlik keel. Kui teie räägite Euroopa Liidu venekeelse telekanali tegemisest, siis see tegelikult tähendab ju kogu sisu ja materjali tõlkimist vene keelde. Sellise venekeelse kanali loomine ju sisuliselt kasvatab vene keele osatähtsust, mis omakorda viib vene keelele Euroopa Liidu ametliku keele staatuse andmiseni. Miks peaks IRL küll soovima suurendada vene keele mõjujõudu, -võimu ja ulatust Euroopa Liidus?

Ei, vastupidi. IRL-il ei ole kindlasti kavatsust suurendada vene keele osatähtsust Euroopa Liidus. Euroopa Liidu ametlikud keeled on fikseeritud, nende alusel toimub Euroopa Liidu asjaajamine. Kuid meie jaoks on selge see probleem, et Euroopa Liidu territooriumil elavate vene keelt kõnelevate inimeste diasporaa on praegu väga mõjuka ja vaenuliku propaganda meediaruumis, elektroonilise meedia alas. Ma arvan, et kõikidel riikidel, ka riikide ühendustel, on ülesanne kaitsta oma meediavälja nende vahenditega, mis riikide käsutuses on. Euronewsi venekeelset programmi tõlgitakse samuti. Ameerika Ühendriigid on juba aastakümneid edastanud oma venekeelset programmi ja kindlasti ei ole keegi käsitanud seda nii, et Ameerika Hääle venekeelsed saated on mõeldud vene keele osatähtsuse suurendamiseks Ameerika Ühendriikide territooriumil.

Valdo Randpere, palun!

Lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kuna sa just puudutasid oma viimases lauses Ameerika Häält, siis ma tahan küsida selle paralleeli kohta. Minul tuleb paratamatult silme ette, et ka Ameerika Hääl oli omal ajal hästi hukka mõistetud, Nõukogude Liit segas ja takistas seda. Millise hinnangu sina annad sellele, kuidas see segamine, takistamine ja vastutöötamine mõjus Ameerika Hääle populaarsusele, näiteks Eesti kuulajaskonna hulgas? Kas see segamine vähendas populaarsust või äkki hoopis kasvatas?

Ma arvan, et Ameerika Hääle segamine oli kindlasti probleem mõne inimese jaoks, kuna lihtsalt tehniliselt oli raske kuulata – raadio krõbises jne. Aga küsimus ei olnud selles, kas segati – tehnilises keeles öelduna, kas segaja segas –, vaid küsimus oli selles, et inimesed tahtsid tõde teada. Tõe tarve oli põhjus, miks Ameerika Häält kuulati, vaatamata sellele, et saate vahele käis pidev undamine. Ma rõhutan veel kord, et Läti, Leedu ja Ukraina, kes otsustasid Rossija-RTR-i programme piirata, ei seadnud kindlasti eesmärgiks Rossija-RTR-i programmide vaadatavuse suurendamist oma riigi territooriumil. Ma ütlen veel kord, et n-ö kanali piiramine on meil Eesti meediateenuste seaduses ette nähtud. Meil on õigusaktid, mida tuleks kohaldada juhul, kui tegemist on Eesti põhiõiguste vastase propagandaga, vihkamise ja vaenu õhutamisega.
Meie ettepanek ongi analüüsida, kas ja millised piirangud on üldse tõhusad. Kindlasti, kui me arutelu käigus jõuame tõdemuseni, et mingite piirangute rakendamine, mida eri riigid on teinud lähiminevikus, varasematel kuudel, ei ole ratsionaalne või tekitab muu poleemika, mis mõjub hoopis riigis elavate rahvusrühmade vahelisele pinge kasvule, või seda mõistetakse valesti, siis see seisukoht, mis meie parlamendiarutelust tekib, on ka tähelepanuväärne tõdemus tulevaste võimalike kriiside tarbeks. Kõige kehvem on see, kui me ütleme, et probleemi ei ole. Teistes riikides on. Teistes riikides on seda lahendatud ühte- või teistpidi, aga meie jaoks probleemi ei eksisteeri. Vale ja vastutustundetu oleks näha selle probleemi lahendust hästi ühemõttelise või lineaarsena. Me kas keelame selle ära või vastupidi, ütleme, et kõik on korras, tehku, mis tahavad – pangu üles, mida tahavad, tehku Eesti Vabariigi vastane telesaatekeskus. Näiteks siis, kui Eesti polnud veel vabanenud, tegutses ühe sõjaväeosa territooriumil Nadežda raadio. Kas nüüd ütleme ka, et tehku, mida tahavad, meil on sõnavabadus? Ma arvan, et see on teistpidi vastutustundetu käitumine.

Marianne Mikko, palun!

Suur tänu! Kui me räägime Euroopast ja sellest, kuidas venekeelsed inimesed üle Euroopa saaksid rohkem teada Euroopa uudistest, siis on olemas infokanal Euronews. Kui Cecilia Malmström mõned kuud tagasi Tallinnas käis, siis ma juhtisin ka tähelepanu sellele, et uues julgeolekusituatsioonis me võiksime kasutada Euronewsi hoopis teistel alustel ja intensiivsemalt, kui meil juba on selline kanal olemas. Ehk teisisõnu ma küsingi, kuidas teie näete, et me saaksime ilma midagi uut loomata tõhustada seda, mis juba olemas on. Ka venekeelsed uudised on täiesti selgelt ida poole suunatavad sellisel kombel. Missugune on teie visioon Euronewsi tõhustamiseks?

Aitäh! Ma ei hakka siin üldse väitma, et mul on mingi põhjalik analüüs selle kohta, milline on Euronewsi vaadatavus liikmesriikide kaupa, auditooriumide kaupa, Euroopa Liidu sees, Eestis, Euroopa Liidust väljaspool Venemaal. Ma arvan, et see mõttearendus, kas me saame Euronewsi pinnalt seda asja tõhusamalt teha, on kohane ja kindlasti teeksime oma ettepanekud. Meil ei ole ju selle programmi sisu üle kontrolli, st saab olla ainult positiivne hõlmav kaasamine, mille käigus me oma ettepanekud teeksime. Ma arvan, et see võiks kindlasti olla selles komisjonis üks aruteluküsimus. Me ei ole seadnud niisugust lähtekohta, et probleemkomisjoni moodustamine tähendab otsust moodustada üleeuroopaline telekanal. Esiteks ei ole Eesti riigi parlamendi pädevuses niisugust asja otsustada, aga ma arvan, et mõistlik on seda ideed siiski analüüsida. Ma pean seda ratsionaalseks. Loomulikult, kui meie tervemõistuslik analüüs jõuab järeldusele, et seda kavatsust on võimalik saavutada muude vahenditega, siis see on kindlasti esimene lähtekoht, et aidata seda ellu viia. Me näeme, et on väga palju ideid. Näiteks ERR-i juhatuse esimees ütleb, et ei ole vaja Balti kanalit, aga on ka arvatud, et tuleks luua ETV3. Ja kõik poliitikud – no mitte päris kõik, aga paljud poliitikud – on teinud oma ettepanekuid.
Minu meelest on ratsionaalne püüda neid ettepanekuid täiesti vabalt mõtestada ja leida, mis on nende n-ö mõistlik ühisosa. Kui jõutakse järeldusele, et mõni ettepanek on tegelikkuses kas deklaratiivne, rakendamatu või ebaratsionaalne ega täida oma eesmärki, siis ma arvan, et see teeb meid tugevamaks, mitte nõrgemaks. Põhiküsimus on, kas me aktsepteerime, et probleem on mitmetahuline ning seda teemat peaks parlamendis arutama ja mõtestama sellises formaadis, nagu me välja pakume. See on meie ettepanek.

Marko Mihkelson, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ma arvan, et tegemist on kahtlemata väga olulise probleemiga, millega Eestis ollakse ju varemgi kokku puutunud. Ja nagu me viimaste aastate arengusuundadest näeme, kahjuks Venemaa informatsiooniline mõjutustegevus Eesti ja teiste Euroopa riikide suhtes ei ole mitte vähenenud, vaid vastupidi, kasvanud. Viimastel kuudel on see võtnud eriti suure ulatuse, sest sõna otseses mõttes sõjahüsteeria levitamine meilgi nähtavates Vene telekanalites on väga tõsine probleem. Mul on küsimus sulle kui endisele kaitseministrile, kuivõrd üks valdkond julgeolekus puudutab ka informatsioonilist julgeolekut. Kui hästi meil Eestis praegu selles valdkonnas üleüldse n-ö strateegiline mõte jookseb? Võib-olla peaks loodav probleemkomisjon ka selle küsimusega tegelema.

Aitäh! Informatsioonilise julgeoleku teemat on Riigikantselei koordineerinud. Teema teadvustus riigi tasemel väga tõsiselt pärast järjekordset dramaatilist kriisi, pärast pronksiöö sündmusi. See on üks tahk, mida me peame mõistlikuks selle komisjoni töö käigus arutada. Nagu ma ütlesin, selles häda ongi, et probleem on nii mitmeharuline ja kui hakata seda lahendama üksnes ühest servast, siis võib tegeliku eesmärgi täitumine laiali pihustuda. Praegu on olukord, kus me oleme silmitsi naaberriigiga, kes tõepoolest tegeleb vaenuliku mõjutustegevusega, mis ei ole meie riigis ega n-ö normaalses rahvusvahelises õiguses, riikidevahelistes suhetes sugugi aktsepteeritav. See riik tegeleb propagandaga. Väga lihtsameelne oleks väita, et tegemist on lihtsalt sõnavabadusega. Tegemist ei ole Venemaa Föderatsiooni riiklike meediakanalite projektiga, millega teenitaks raha ja edastataks informatsiooni või meelelahutust. Sellisest arusaamast ongi meie ettepanek lähtunud. Tegemist on ühe riigi süsteemse ja vältava infooperatsiooniga, mis oma mõju ja agressiivsusega ründab teisi riike. Vahendiks on valitud venekeelne diasporaa, keda püütakse mõjutada nendes ühiskondades pingeid ja vastasseise tekitades. See on tegelikkus.
Küsimus on ka selles, millised on üldse Eesti riigi ja seadusandja võimalused seda probleemi käsitleda. Üks võimalus on öelda, et probleemi pole olemas või et see on paratamatu. Me olemegi niisuguses olukorras, et arvestades oma ressursimahtu, arvestades oma liberaalset meediapoliitikat, me tõstame käed üles. Teine võimalus on minna seda teed, nagu on läinud Läti ja Leedu, st kehtestada piirangud vastavate meediaregulaatorite ja ka konkreetsete kanalite suhtes. Nii saaks näidata, et riik ei luba sellises ulatuses levitatavat põhiseadusvastast valeinformatsiooni ja vaenu. Meie oleme pakkunud võimaluse kõigepealt möönda, et mitmetahuline probleem on olemas, ning püüda hästi ratsionaalselt, n-ö loosungitesse laskumata lahti mõtestada, mis on riigi võimalused. Ma rõhutan veel kord, et meie kehtivas õigusnormistikus on sellekohased piirangud olemas, kuid neid ei ole seda tüüpi olukorras peaaegu üldse rakendatud.
Kõige tähtsam on see, et me saaksime ka parlamendi tasemel kaine ülevaate. Ma usun, et omaette väärtus on ka see, et me selles parlamendi probleemkomisjonis püüaksime mõtestada Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse ulatust. Nagu sa ise ütlesid, see ei ole mitte mingisugune 10–20 aastat pidevalt väldanud tegevus, vaid see on lineaarselt ja geomeetrilises progressioonis kasvanud mõjutustegevus. Me peame sellest aru saama. Rumal on ette kujutada, et äkki see aeg läheb mööda ja Ukraina kriis mingitpidi riikidevaheliste läbirääkimistega laheneb, kukub ära, elu läheb edasi. Venemaa Föderatsiooni praeguse loogika järgi ei lähe elu edasi, vaid tegelikkuses – ükskõik millised ka oleks riikidevahelised suhted retoorikas – on see mõjutustegevus ulatuslik ja kasvab pidevalt. Järelikult probleem on olemas, selle mõju isegi kasvab, seega minu meelest on mõistlik seda mitte ignoreerida.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kindlasti ei ole mõtet seda ignoreerida. Küsimus on selline, et kas selle eelnõu esitamise tegelik mõte on anda tuge ka praegu ühiskonnas alustatud debatile venekeelse telekanali võimaliku loomise üle Eestis. Kas see on selle arutelu üks peamisi objekte?

Aitäh! Ma arvan, et see on väga asjalik küsimus. Meie ettepanek lähtub probleemist, mitte konkreetsest ideest. Kui me oleksime selle kanali loomise lahendusena välja pakkunud, siis me oleksime esitanud Riigikogu otsuse eelnõu luua telekanal või teinud valitsusele ettepaneku hakata seda toetama. Nagu siin saalis küsimuste voorus on positiivses vormis kõlanud, tundub ettepanekuid või võimalusi olevat mitu. Võib-olla on meil võimalik rakendada mitut asja paralleelselt. Võib-olla me jõuame ratsionaalse arusaamani, et mingi idee ei ole lihtsalt meediaauditooriumi väiksuse, reklaamituru väiksuse või muude motiivide tõttu elujõuline nii või teisiti. Aga see kanali idee on kindlasti ka üks asi, mida sellel komisjonil oleks mõistlik rahulikult analüüsida.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh! Veel üks lisaküsimus samal teemal: miks oleks see probleemkomisjon seotud ainult telekanalite mõjuga? Internet on tänapäeval täpselt sama tähtis. Kui meenutada kas või sedasama kooseluseaduse eelnõu menetlust, siis väga-väga paljud meilid tulid otse Venemaa serveritest. Tavaline meiliprogramm seda ei näita, aga kui teha meili andmestik lahti ja vaadata, kust need on tulnud, siis on näha, et Venemaa serveritest. Võib-olla tõesti elab Venemaal hästi palju eestlasi ja Eesti venelased on sealt kirju saatnud, aga sellegipoolest. Selge on see, et ida poolt oleks huvi peatada Eestis selliseid protsesse, mis tekitavad pretsedendi endises Nõukogude Liidu tsoonis. See ei ole ainult telekanalitega seotud.

Aitäh! Imre, sa osutasid sellele, mille üle meil siin tuline vaidlus oli. Ja siis need meilikirjad ka. Riigikogu Kantselei vist pani need mõneks päevaks kinni. Ka Riigikogu liikmete suhtes toimub mõjutustegevus, tehakse nii, et meilid rahvasaadikuteni ei jõuaks.
Ma arvan, kui nüüd tõsisemalt rääkida, et sul on õigus. Üks tahk Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevusest või nendest n-ö infooperatsioonidest on massitööstuse mahus on-line-tegevus – blogijad, kommentaaride kirjutajad jms. See toimub väga ulatuslikult Venemaa Föderatsiooni enda territooriumil, oma n-ö näilise avaliku arvamuse kujundamisena kohas, mida võiks nimetada Vene internetiruumiks. Naiivne oleks arvata, et kui televiisori kaudu toimub mõjutustegevus, siis internetis see justkui seiskub. Kahtlemata elektroonilist mõjutustegevust ei saa riikideüleselt reguleerida, arvestades interneti olemust, seega meie lähtekoht on äärmiselt spetsiifiline ja keeruline. Me seda eesmärgiks ei seadnud, aga kindlasti juhul, kui komisjon selle eelnõu menetlemise käigus leiab, et seda teemaderingi või mõjutustegevust tuleks laiemalt käsitleda, siis minu arvates tuleks seda juhtivkomisjonis avalikult arutada.
Ma ei arva, et mõjutustegevuse n-ö vastustamine Eesti territooriumil tehtavate piirangute näol on võimalik, kuid me saame seda mõtestada ja omakorda meie avalikkust preventiivselt informeerida. Mis selle kapo aastaraamatu muu mõte on? Selle mõte ongi tegelikult põhiseadusliku korra hoidmine, ja korda hoiab ka see, kui me ennetame juriidilises mõttes mitte sanktsioneeritud tegevust, vaid sellist tegevust, mille kavatsemine võib põhiseaduslikku korda õõnestada. Kui seda mõtestada ja avalikkusele teavet edasi anda, siis see on kindlasti suure preventiivse mõjuga.

Kalev Kallemets, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Põhimõtteliselt on suund õige, aga kuna on olnud väga pingeline aeg ja pole olnud võimalik detailselt ettepanekuga tutvuda, siis palun, et te ütleksite lühidalt üks-kaks peamist tehnilist meedet, kuidas teie arvates peaks selle propagandategevuse vastu tegutsema.

Aitäh! Meie hinnangul on propagandategevuse vastu tegutsemise meetmed järgmised. Esiteks, võimalikud venekeelse meediaruumi positiivsed initsiatiivid, olgu siis rahvusvahelises koostöös, kas Euroopa Liidu või Balti riikide tasemel, või ka Eesti riigi enda initsiatiivina avalik-õigusliku meedia kaudu. Teiseks on kindlasti selle vastustamise üheks reaalseks, tegelikkust loovaks tulemuseks see, kui parlamendi tasemel suudetakse probleemi ja seda n-ö mõjutustegevust avaliku raporti vormis mõtestada. See tekitab kindlasti Eesti ühiskonnas poleemikat, nõnda et seda võib pidada iseseisvaks tulemuseks. Kolmas võimalus, mida eri riigid on õiguslikult kasutanud (nagu ma siin nimetasin) praeguse Ukraina kriisi ajal, on juriidiliste piirangute kohaldamine. Nagu ma ütlesin, juriidiliste piirangute kohaldamise võimalust näeb ette ka Eesti meediateenuste seadus. Kas Eesti õiguskord võimaldab seda praktikas ellu viia, millisel moel seda üldse teha ja kas see on ratsionaalne, on omaette küsimus. Ma arvan, et mõistlik on kõiki ettepanekuid ja seda probleemi analüüsida.

Aitäh, Urmas Reinsalu! Komisjoni ettekandja on Rein Lang. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda ettepanekut oma korralisel koosolekul 9. juunil s.a ning arutelu oli põhjalik ja sumbuurne. Arutleti selle üle, kas on olemas probleem, mida peaks lahendama Riigikogu probleemkomisjon, samuti arutati seda, milles on probleemi sisu. Arutati ka konkreetseid meetmeid, mida võib-olla keegi kuskil peaks rakendama.
Ma markeerin ära mõned seisukohad. Näiteks siinkõneleja avaldas arvamust, et Eesti konstitutsioon ütleb üheselt, et meil tsensuuri ei ole. Järelikult kõikvõimalikud ettepanekud, mis on tehtud eesmärgiga tõkestada ühe või teise meediakanali levi Eestis, on äärmiselt kaheldavad. Teiseks, kas meil on selline probleem, et me ei tea, kuidas venelased oma meediakanalite kaudu valetavad. Tõenäoliselt sellist probleemi ei ole, sest kõik teavad, et nad seda teevad. Kas Eestis on olemas ühiskonna osa, kellele on vaja seda üle korrata? Jällegi, siinkõneleja arvates ei ole vaja seda teha. Seda ma väljendasin ka põhiseaduskomisjonis, et meie venekeelne elanikkond teab suurepäraselt, et erilist usaldusväärsust Vene meediakanalid endas ei kätke. Seejärel arutleti selle üle, kes üldse peaks niisuguste asjadega tegelema, analüüsima niisuguse mõjutustegevuse reaalset mõju Eestis ja kavandama mingisuguseid vastutegevusi. Selle kohta oli kõikvõimalikke ideid.
Andres Herkel näiteks arvas, et rahvusringhäälingu nõukogu ja kaitsepolitsei peaksid seda teemat arutama. Priit Toobal arvas, et rahvusringhäälingu nõukogu on kindlasti üks õige koht, kus peaks seda arutama. Tarmo Tamm arvas samuti, et rahvusringhäälingu nõukogu ja ka Kultuuriministeeriumi juurde moodustatud komisjon peaksid selle teemaga tegelema. Rait Maruste pakkus välja, et parlament võiks näiteks põhiseaduskomisjoni ja kultuurikomisjoni ühisistungi näol kutsuda kõik osapooled kokku ja vähemalt välja selgitada, kes mida teeb, millal teeb ja kuidas teeb. Indrek Saar arvas, et parlamendis on olemas ka julgeolekuasutuste järelevalve komisjon, kes peaks propagandaohtusid hindama. Ta oli ka natuke pahane, et rahvastikuministri amet on ära kaotatud. Sellele vaidles jällegi Urmas Reinsalu tuliselt vastu. Peep Aru seevastu arvas, et julgeolekuasutuste järelevalve komisjon seisab kindlasti selle eest, et kontrollida, kas julgeolekuasutuste tegevus probleemidega tegelemisel vastab seadustele – see on ju ka täiesti õige põhimõte.
Aga tuleb öelda, et üldine arvamus komisjonis sellise probleemkomisjoni moodustamise suhtes oli skeptiline. Arutati tõesti ka sellist võimalust, et algataja võtaks esitatud eelnõu tagasi ja me teeksime ühe niisuguse parlamentaarse kuulamise, kus osaleb kaks komisjoni, ja vaatame siis, mis juhtub ja mis edasi saab. Leiti, et parlament ei peaks ka ülearu palju sekkuma täitevvõimu enesekorralduse õigusesse. Seda arutati päris tõsiselt, et kas võiks just nii käituda. Kuid Indrek Saar tegi ettepaneku, et eelnõu tuleks saata täiskokku esimesele lugemisele ja vaadata, kas Riigikogu liikmete enamus seda toetab. Kuna niisugune konkreetne ettepanek tehti, siis pandi küsimus komisjonis hääletusele. Komisjon tegi kolm menetluslikku otsust: esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. juuniks, (ettepanek oli konsensuslik, aga tuleb tõdeda fakti, et see äpardus ja 18. juunil ei õnnestunudki seda arutada); teiseks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (selle poolt oli 9 põhiseaduskomisjoni liiget, vastu 2, erapooletuid ei olnud); kolmandaks, määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Rein Lang (see ettepanek leidis konsensusliku toetuse). Tänan väga!

Küsimused ettekandjale. Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Te kasutasite komisjoni istungi arutelu iseloomustades vähe tuntud sõna "sumbuurne". Kas te avaksite selle sõna sisu?

Mina tõlgendan seda sellise kõrgendatud emotsionaalse laenguga toimunud aruteluna.

Marko Mihkelson, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Sulle omase mõnusa, muheda, iroonilise alatooniga ettekandest sain siiski aru, et tegelikult probleem eksisteerib. Ja ma arvan, et vaatamata tänasele hääletustulemusele on väga paslik, kui Riigikogu komisjonid tõepoolest selle küsimusega ühel või teisel viisil edasi tegelevad. Aga minu küsimus ei ole seotud sellega, vaid sinu kindla väitega, et Eesti Vabariigis ei eksisteeri tsensuuri. Ole hea ja kommenteeri palun enda vaatenurgast neid otsuseid, mis siin mõni päev tagasi meie peaministri kontoris tehti selle kohta, millist meediakanalit tohib pressikonverentsile lubada ja millist mitte! Kas see ei ole mitte seotud just nimelt tsensuuriga?

Aitäh! Marko, su küsimus väljub selle päevakorrapunkti käsitlemise raamidest. Seega ma saan vastata väga konkreetselt: seda peaministri või Riigikantselei tehtud korralduslikku otsust komisjon oma istungil ei arutanud. Aga selline lause, et tsensuuri Eestis ei ole, leidub meie põhiseaduses.

Barbi Pilvre, palun!

Tahan täpsustava küsimuse esitada. Kas sõna "sumbuurne" ei tähenda mitte laialivalguvat, hämarat, ebamäärast? Ma kuidagi elavnesin kohe, kui ma kuulsin, et vestlus teie komisjonis oli sumbuurne ehk hämar, laialivalguv.

See ongi muide täpne, sest meie arutelu komisjonis valguski väga laiali. Ta valgus nii laiali, et korralduslike, administratiivsete asjade arutamiselt mindi üle sisuliste küsimuste arutamisele. Kokku võttes ma tahaksin öelda, et komisjoni enamus jõudis selgele arusaamisele, et probleemkomisjoni moodustamine selliste küsimuste arutamiseks ei ole ratsionaalne. Ühiskonnas on hästi palju probleeme – meil on sotsiaalvallas probleeme, igal pool on probleeme. Kui me iga asja peale hakkame moodustama Riigikogu probleemkomisjone, siis saaks neid tõenäoliselt sadu.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Jaak Allik, palun, kaheksa minutit!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Pean ütlema, et niisuguse eelnõu esitamine Riigikogu menetlusse on pehmelt öeldes silmakirjalik. Eelnõu seletuskirjas ühe eesmärgina toodud Eesti venekeelse telepubliku teavitus, olukorra analüüs ning ERR-i venekeelse programmi laiendamine on väga tõsine ja tähtis küsimus. Kahjuks jõuab see Eesti poliitikute teadvusse ainult siis, kui on tekkinud mingi kriisisituatsioon seoses meie venekeelse kaasmaalaskonna teavitamisega. Viimatine kriis oli pronksiöö ja nüüd siis Ukraina sündmused. Vahepeal valitses seitse aastat vaikust, mille jooksul ei teinud mitte midagi valitsus, kuhu kuulus ka seekordse eelnõu esitaja Isamaa ja Res Publica Liit. Nüüd siis tõstetakse küsimus esile jällegi puhtpropagandistlikus võtmes, kui on vaja tegutseda Venemaa Föderatsiooni telekanalite mõjutustegevuse vastu.
Sisulise mure asemel parandada meie venekeelse elanikkonna lõimumist Eesti inforuumi kõlab sellest eelnõust läbi soov piirata Venemaa telekanalite vaatamise võimalusi. Inimese jaoks, kes on elanud ühiskonnas, kus püüti propagandasõjas saavutada edu teistsuguse informatsiooni segamise, summutamise ja tsenseerimise abil, on sellise mõttelaadi toomine demokraatlikusse Eestisse võigas. Viimati soovis siin maal millegi taolisega tegelda Karl Vaino, kui ta 30 aastat tagasi tahtis ära keelata Soome televisiooni vaatamist, kuid isegi tema sai peagi aru sellise idee võimatusest.
Praeguse tehnoloogilise taseme puhul tuleks ilmselt peale satelliitvastuvõtjate ärakorjamise hakata tsenseerima ka internetti ning keelama Facebooki ja Twitterit. Kuid asi pole ainult niisuguste ideede tehnoloogilises naeruväärsuses. Tuleks ikka endale aru anda, et propagandasõjas jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine, lootuses millegi keelustamisega edu saavutada, tähendab selget ja avalikku kapituleerumist. Arvata, et kui inimestele millegi vaatamine ära keelata, siis hakkavad nad vaatama justkui õiget propagandat, on lapsik. Tegelikult tähendab see hoopis inimeste suunamist n-ö halbade kanalite salaja vaatamise juurde, nagu me omal ajal tegime BBC-d ja Ameerika Häält kuulates. Mõistagi saab iga mõtlev inimene aru ka taolise idee provokatiivsusest, sest juba ainuüksi aruteluna valab see vett nende veskile, kes soovivad rääkida venekeelse elanikkonna diskrimineerimisest Eestis, ja loomulikult kutsub see esile laialdase Eesti riigi vastu suunatud pahameele nende kanalite vaatajate seas, meie kaasmaalaste hulgas. Nii et tegelikult see hoopis tekitab sisejulgeolekuohu, mitte ei vähenda seda. Aga see selleks.
Tegelik probleem on meie venekeelsetele inimestele mõeldud sisulise inforuumi laiendamises. Loomulikult oleks kõige tarbetum instants sellise küsimusega tegelemiseks parlamendikomisjon, mida soovivad moodustada eelnõu autorid. Täitevvõim ehk Kultuuriministeerium on juba moodustanud spetsialistidest probleemkomisjoni, kes on esitanud ka oma soovitused. Teisipäeval arutas seda küsimust ka Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu, kes jõudis arvamusele, et Eesti riik vajab venekeelse meedia arendamiseks pikaajalist strateegiat. Suur roll selle strateegia rakendamisel peaks langema Eesti Rahvusringhäälingule. Me leidsime, et olemasolevaid venekeelsele auditooriumile suunatud ERR-i väljundeid – Raadio 4, uudistelehekülge rus.err.ee ja venekeelset uudistesaadet AK – saaks muuta mõjusamaks, kui neisse rohkem panustada.
Aga Eestis loodud venekeelse infovälja muutmiseks ja tugevdamiseks oleks vaja luua täiemahuline venekeelne avalik-õiguslik telekanal. Sellisel juhul suudaks avalik-õiguslik meedia olla venekeelse auditooriumi hulgas paremini nähtav ja mõjukam ning vahendada Eesti venekeelsele elanikkonnale Eestis toodetud uudiseid, siinset informatsiooni, arvamusi ja tõekspidamisi koos ülejäänud mitmekesise ja hariva teleprogrammiga. Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu möönis vajadust luua venekeelne telekanal, kui see on pikaajaline strateegiline otsus, kui soovitud tegevust asutakse stabiilselt rahastama ning kui see ei mõjuta ERR-i senise tegevuse rahastamist. Samas viitasime sellele, et Vabariigi Valitsus peaks eesmärgistama ka venekeelse elanikkonna parema lõimumise Eesti inforuumiga ja andma selleks raha praegu väljatöötamisel oleva riikliku programmi "Lõimuv Eesti 2020" raames.
Mis aga peaasi, venekeelse elanikkonna paremat lõimumist Eesti inforuumi ei saa käsitada propagandistliku eesmärgina millelegi või kellelegi vastandamiseks, nagu tehakse kõnesoleva eelnõu pealkirjas. Kui peetakse silmas ainult sellist eesmärki, siis toetan ma igati Andrus Ansipi mõtteavaldust, et efektiivsem oleks taolise kanali avamise asemel ehitada hoopis näiteks ujula Narva linna.
Selleks, et muuta inimeste teadvust, on kõige efektiivsem vahend muuta nende inimeste olemust. Mina näen ja toetan vajadust venekeelse telekanali järele eesmärgiga luua paremaid võimalusi selleks, et meie venekeelse elanikkonna arvamused, hinnangud ja hoiakud jõuaksid Eesti ühiskonna teadvusse. Loomulikult tuleb ja saab seda teha mitte ainult venekeelsete saadete osakaalu kasvatamise või omaette kanali loomisega, vaid selle ühiskonnagrupi esindajate suurema kaasamisega meie eestikeelsetesse publitsistika- ja kultuurisaadetesse. Meie eesmärk peaks olema kujundada selle vaatajagrupi sees suhtumine Eesti Rahvusringhäälingu kanalitesse kui oma kanalitesse, siis hakatakse neid ka vaatama, kuulama ja uskuma. Ainult nii saame teada, kas ajakirjanik Vahur Kooritsa hiljuti väljendatud arvamus, et suur osa meie venekeelsest elanikkonnast toetab Vladimir Putini poliitikat Ukraina suhtes, vastab tõele või mitte, ja kas nad teevad seda lihtsalt propagandaohvritena või mingitel hoopis olemuslikematel põhjustel. Siis saaksime nende põhjuste üle ka vabalt diskuteerida.
Seega kutsun ma Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõiki kolleege üles toetama Vabariigi Valitsuse loodetavasti järgmise aasta eelarve menetluse käigus samal eesmärgil esitatavaid ettepanekuid ning lükkama tagasi IRL-i fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu. Aitäh!

Urmas Reinsalu, palun! Kaheksa minutit.

Ma ei ole sinuga nõus, Jaak! Miks ma ei ole nõus? Sellepärast, et peaaegu sama kõne, välja arvatud see otsuse eelnõu osa, pidasid sa ka siis, kui tehti ETV2. Mul on meeles, et ka siis rääkisid sa sama juttu, et kõik läheb ilusaks, kõik laheneb, kõik on tehtud – selle telekanali loomine ongi kõigi asjade lahendus. Teine asi, mis mind murelikuks teeb, on sinu lähtepunkt, et kuidas me küll tohime Vene telekanalitele liiga teha. Neil on ju oma auditoorium, vaatajad, kes äkki saavad pahaseks. Eesmärgi püstituse pöörasid sa selles otsuse eelnõus tagurpidi ja täiesti õigesti tegid. Tegelikult olekski kõige parem, kui diskussioon toimuks n-ö Eesti meedia kaudu loodavas ETV3-s. Las seal avaldatakse arvamusi ja kui need on Putini-meelsed, siis see ongi seisukoht ja me saame n-ö sotsioloogilisel tagajärjel teada, miks on põhjused sellised. Piltlikult öeldes, kui siia peaks kerkima ka RTR Estonia pisikene formaat, mille Eesti maksumaksja kinni maksab, siis see otsekui tõmmatakse sõnavabaduse egiidi alla, mille kohta Rein ütleks, et tsensuuri ei ole, kõneleme mida tahes.
Ma arvan, et see lähtekoht on küll täitsa väär. Esiteks, me räägime praegu Eesti venekeelse meediaruumi võimaluste avardamisest. Teiseks, Venemaalt tulev info ja mõjutustegevus kolmandate riikide venekeelse kogukonna, sh ka Eesti Vabariigis elava kogukonna suhtes on probleem. Neid asju ei saa ignoreerida ja hoida kuidagi eri sahtlites, see on minu meelest pea liiva alla peitmine. Siit tuleb ilmsiks ka see, miks Rein nimetas seda arutelu sumbuurseks. Jah, selle küsimuse lahendamiseks olid ka vastutajad välja pakutud, sest mööndi, et mitmekülgne probleem eksisteerib. Pakuti välja, et vastutama peaks ringhäälingunõukogu. Jaak, kas Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevusega tegeleb ringhäälingunõukogu? Kas see nõukogu uurib, analüüsib ja hindab? Teiseks vastutajaks pakuti tõepoolest kapo komisjoni Riigikogus. Kapo komisjoni juht Peep Aru ütles, et mis te nalja teete, see ei ole kapo komisjoni pädevuses. Õigesti ütles, sest siis tuleks nii välja, et see komisjon peaks justkui meediaprobleemidega tegelema nagu mingi meedia- ja kaitsepolitseikomisjon. Veel pakuti välja – mul on meeles, et Rait Maruste nimetas – Kaitseväge. No kui me ütleme, et liberaal Rein leidis, et meil tsensuuri ei ole, ja nüüd otsustame, et Kaitsevägi peaks hakkama meil meedia- ja venekeelse televisiooni probleemidega tegelema, siis me jõuame omadega päris kraavi.
Ühesõnaga, sõbrad, see probleem on olemas ja see ei ole propagandistlik eelnõu. Täpselt nagu Jaak ütles, me tegeleme asjaga siis, kui kriis on käes. Kui kriis ära langeb, siis me sellega enam ei tegele. Ma saan aru, et tegelik lahendus, mille Jaak välja pakkus, on kirjutada kiri Kultuuriministeeriumile – taotleme järgmise aasta eelarvest raha venekeelse kanali tegemiseks ja kõik. Kui raha saadakse, siis tehakse kanal ja kõik on korras. Ma kordan, see on déjà vu. Samalaadne kiri juba tuli, me tegime ETV2 umbes samadel kaalutlustel ja eraldasime raha. Nüüd on arutelu all juba ETV3. Kahjuks, nagu elus ikka juhtub, võivad esile kerkida kriisid ja vastasseisud. Järgmise kriisi ajal teeme ETV4 ja siis ETV5. Kes neid vaatab, see on iseküsimus, Jaak.
Nii et, sõbrad, meil on probleem. Ma arvan, et kui Riigikogu selle eelnõu täna tagasi lükkab, siis anname tegelikult ühiskonnale signaali, et me ei pea vajalikuks parlamendis selle mitmetahulise probleemiga tegeleda. Mis puudutab Reinu üleskutset, et me peaksime neid asju Riigikogus ühiselt komisjonide istungil arutama, siis miski ei takista meil seda teha, sõltumata sellest, kas probleemkomisjoni initsiatiiv on rakendatud või mitte. Ma olen kategooriliselt selle vastu, et siduda seda sõnaga "tsensuur". Meil kehtib meediateenuste seadus, mis võeti vastu siis, kui Rein oli kultuuriminister (ta põgeneb saalist). See seadus näeb ette ka piirangud, mida Eestis kohaldatakse. Küsimus on just nimelt selles, kes on riikliku järelevalve teostaja. Kultuuriminister Lang esitas eelnõu, mille järgi kultuuriminister on riikliku järelevalve teostaja. Me oleme kaugel sellest, et nimetada seda tsensuuriks, kuna see tekst on koostatud Euroopa Liidu õigusaktide alusel ja need piirangud on seatud eelkõige põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks. Ma olen kategooriliselt ka selle vastu, et nimetada Lätit ja Leedut, kes analoogselt Euroopa meediateenuste direktiivi alusel oma riigisisest meediat reguleerivad, riikideks, kes kehtestavad tsensuuri. Ei ole nii. Need on siiski õigusriigid ning nende kehtestatud piirangud on tehtud just nimelt põhiseaduslike väärtuste alusel ja selleks, et ei saaks karistamatult propageerida rahvastevahelist vaenu ja vägivalda, teha sõjapropagandat.
Sõbrad, veel kord: probleem ei lahene iseenesest. See probleem on mitmetahuline ja mitmeelemendiline ning me ei saa selle lahendamisel loota üksnes üksikutele initsiatiividele. Ma arvan, et see ei vii meid tegeliku lahenduseni, vaid matab tervikküsimuse ning viib tähelepanu üksikküsimustele – nagu Jaak osavalt tegi –, justkui olekski asi üksnes selles, kas meil on ETV3 või mitte. Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevus kasvab, mitte ei kahane, järelikult probleem kasvab, mitte ei kahane. Kas seda saaks lahendada Narva ujulaga? Kuidas need asjad seotud on? Miks ei võiks Narvas ujula olla? Miks me selle vastu oleme, et meil oleks Riigikogus probleemkomisjon või Narvas ujula? Miks me ei võiks siis mõlemat teha? Ma ei tahaks, et me tegeliku probleemi eest põgeneme. See võib viia mitme päevapoliitikas või tegelikus poliitikas ebamugava järelduseni, mis võiksid oma retoorikaga mõjutada kellegi hääli või kellegi sisepoliitilist auditooriumi, millele soovitakse keskenduda. Ärme teeme seda! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 658 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 658 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 53 ja vastu oli 8 Riigikogu liiget, erapooletuid oli 1. Eelnõu 658 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse eelnõu 692 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kuna eelnõu 692 vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus "valdav" enamus – 57 Riigikogu liiget, puudub 44.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 692. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja 1 on erapooletu. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse eelnõu 692 on seadusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Arto Aasa, Deniss Boroditši, Inara Luigase, Kalev Lillo, Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Lauri Luige, Lembit Kaljuvee, Olga Sõtniku, Peeter Laursoni, Rainer Vakra, Rannar Vassiljevi, Remo Holsmeri, Valeri Korbi ja Vladimir Velmani algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 646 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. 
Panen lõpphääletusele eelnõu 646. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 60 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 646 on seadusena vastu võetud. Seega on viienda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.
Head ametikaaslased, ma soovin teile ilusat jaanipäeva, jaanilaupäeva, võidupüha ja palju jõudu meie töös! Aitäh teile! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 12.09.