Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu otsuse "Transpordi arengukava 2014–2020 kinnitamine" eelnõu. Eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Neeme Suur! Kas te ei soovigi sõna? Imelik! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe otsuse eelnõu. Kui eelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus selle menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 9. detsembril algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 9. detsembril algatatud ehitusseadustiku eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 9. detsembril algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Neljandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 9. detsembril algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Viiendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 9. detsembril algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Kuuendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 9. detsembril algatatud krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile.
Palun, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 94 ja puudub 7 Riigikogu liiget.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vandetõlgi seaduse eelnõu 460 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime minna lõpphääletuse juurde. Head kolleegid, mulle tundub, et võime alustada lõpphääletust. Hästi!
Kuna selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus, siis palun teeme veel kord kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 95 ja puudub 6 Riigikogu liiget.
Kolleegid, palun tähelepanu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud vandetõlgi seaduse eelnõu 460. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 94 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 493 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kutsun kõigepealt kõnepulti Sven Sesteri Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana. Vabandust, praegu ei toimu veel läbirääkimised. Sven Sesteril on ettekanne. Palun!

Ettekande pean ma pärast ühe teise eelnõu arutelul. Praegu annan ma ülevaate sellest eelnõust meie fraktsiooni pilgu läbi. Igaks juhuks palun kolm minutit lisaaega!

Kaheksa minutit.

Kõigepealt räägin eelnõust endast. Ma ei peatu väga pikalt sellel, millisena see eelnõu tuli Riigikogu menetlusse. Tuletame meelde, et see eelnõu käsitles algselt ka nn firmaautode käibemaksu. Parlament jättis selle teema teisel lugemisel hääletades eelnõust välja, sest selle teema märksõnad olid kiirustamine, mõjuanalüüside vähesus ja vähene huvigruppidega suhtlemine. Nüüd me arutame käibedeklaratsiooni lisa.
Kui see eelnõu kunagi Riigikokku toodi, siis Rahandusministeeriumi esindaja ütles, et autode maksustamise puhul võis tõesti näha kiirustamise märke, aga käibedeklaratsiooni teema on põhjalikult läbi arutatud. Toodi ka näide maksupettuste tõkestamise valitsuskomisjoni septembri alguses toimunud koosoleku protokollist. Kui ma seda protokolli vaatasin, siis nägin, et sellel koosolekul osalesid kaubandus-tööstuskoja ja tööandjate keskliidu esindajad. Protokollist on näha, et maksuhaldur esitas komisjonile käibemaksu kontrollimise süsteemi tänapäevastamise ettepanekuid. Maksuhaldur tegi ettepaneku kehtestada käibedeklaratsiooni lisa, millel tuleb elektrooniliselt esitada andmed ostu- ja müügitehingute kohta tehingupartnerite kaupa. Protokollist saab lugeda, et komisjon arutas projektiga kaasnevaid võimalikke riske ning leidis, et riskianalüüsis tuleb kirjeldada projektiga seotud üleminekuraskusi ja nende maandamise viise. Komisjon kiitis ettepaneku heaks ja leidis, et selle projektiga tuleb võimalikult kiiresti edasi liikuda. See on kiretu kokkuvõte sellest protokollist. Samas on ettevõtlusorganisatsioonidel ja paljudel erialaliitudel eelnõu menetlemise käigus tekkinud küsimusi ja kahtlusi. On liikvel ka kuulujutte ning mitmed tegevused nõuavad reaalseid vastuseid.
Mõne sõnaga räägin käibemaksust kui sellisest. Riik kogub aastas 2,6 miljardit eurot käibemaksu, millest tagastab 1,1 miljardit. Käibemaksukohustuslasi on Eestis 72 000. Väga huvitav on see, et käibemaksu administreeritakse Eestis sel kombel, et ettevõtjad esitavad koondandmed. Sisuliselt on tegemist nelja arvuga. Ka ausal ettevõtjal puudub põhimõtteliselt võimalus kontrollida, kas müüja on käibemaksu tasunud või ega ausat ettevõtjat ei kasutata ära pettuses osalemiseks. Samuti puudub riigil praeguste andmete põhjal võimalus veenduda, et käibemaks on tasutud.
Eelmisel aastal saadi käibemaksupettustest kahju 200 miljonit eurot, s.o nn maksuauk. See ei ole mitte ainult Eesti, vaid üleeuroopaline probleem. Aastas esitatakse Eestis hinnanguliselt 400 000 tagastusnõuet, millest riik suudab kontrollida vaid 3%. Miks nii vähe? Praegune kontrolltegevus on oma olemuselt paljuski informatsiooni kogumine, kuid detailsem informatsioon käibemaksu kohta tagab, et business-to-business-tehingute müügikäivet on siis raskem varjata, sest ostjal on motivatsioon sisendkäibemaksu kajastada. Analoogne näide on metsatehingud, mille puhul mõlemad, nii ostjad kui ka müüjad, pidid hakkama informatsiooni edastama. Selle tulemusena kasvas 2007. aastal 2006. aastaga võrreldes maksude laekumine kolm ja pool korda.
Halduskoormusest on juba räägitud. Selge, halduskoormuse hindamisel tuleb arvestada kogumõju. Maksuamet on viimastel aastatel arendanud teenuseid selliselt, et ettevõtjad saaksid oma tehinguid ja päringuid järjest rohkem e-maksuameti kaudu teha. Võib öelda, et bürookontaktide arv on vähenenud 40%. Sellise informatsiooni on maksuamet andnud rahanduskomisjonile ja fraktsioonidele. Maksuamet on kinnitanud ka seda, et käibedeklaratsiooni lisa väljatöötamisse on kaasatud tarkvaratootjad ja e-arvete teenuse pakkujad, eesmärgiga töötada välja vorm, mis ei tekitaks liigset keerukust tarkvaraprogrammide arendamisel ning mille puhul oleks välistatud käsitsitöö lisandumine. Aruteludel maksuametis on osalenud esindajad ettevõtetest, kus toodetakse finantstarkvara, ja ettevõtetest, kus osutatakse raamatupidamisteenust. Tootjad on kinnitanud, et väljatöötatav lahendus on võimalik valmis saada ühe kuuga, mis tähendab, et ettevõtjatel jääks sel juhul selle rakendamise ettevalmistamiseks aega seitse-kaheksa kuud. Olen ise suhelnud ühe suure jaeketi juhiga, kes kurtis pigem seda, et see aeg võib olla füüsiliselt liiga lühike kõikide võimalike infotehnoloogiliste muudatuste tegemiseks.
Maksu- ja Tolliamet on oma aruteludesse kaasanud ka e-arvete teenuse pakkujad, eesmärgiga anda tõuge e-arvetele üleminekuks. Maksu- ja Tolliameti esindajad on öelnud, et arvete sisestamisel ei ole ettevõtjatele mingit lisandväärtust. Kui me kehtestame deklaratsiooni lisa, siis sealt edasi on ainult väike samm e-arveteni. Näiteks ütlevad asjatundjad, et praegu on paberarve kulutused kuni 1 euro.
Me oleme fraktsioonis tundnud huvi ka nende ettevõtjate vastu, kellel ei ole raamatupidamisprogrammi. Meid on huvitanud, kuidas peaksid käituma need, kes teevad raamatupidamist näiteks tabeltöötluse vormis Excelis. Maksu- ja Tolliameti esindajad on öelnud, et on vaja küll kohendada Exceli aruannet, aga see on ühekordne kohendamine. Lisaks loob Maksu- ja Tolliamet ise tarkvara, et nende kodulehel saaks sisestada andmeid vastavalt käibedeklaratsioonile.
Sellest kõigest hoolimata on aga fraktsioonid ja rahanduskomisjon saanud kirju väga paljudelt organisatsioonidelt: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Maksumaksjate Liit, Audiitorkogu, EVEA, Teenusmajanduse Koda, Eesti Kaupmeeste Liit jt. Küsimusi on olnud erinevaid.
Kui me kiidame täna selle eelnõu heaks, siis tundub mulle ja kogu IRL-i fraktsioonile, kus on viimaste nädalate jooksul olnud väga pingelised diskussioonid selle eelnõu vajalikkuse ja sellega seotud küsimuste üle, et seaduse vastuvõtmisest hoolimata jäävad mitmed teemad veel küsimusi tekitama. Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti inimestega vesteldes oleme jõudnud järeldusele, et me peaksime võib-olla tagasi tulema kaupmeeste liidu ettepaneku juurde, mis näeb praeguse isikupõhise süsteemi asemel ette tehingupartneripõhist süsteemi, ning me peaksime üle vaatama advokaatidega seonduva, just konfidentsiaalsusnõuded. Ma tahan öelda, et kui me täna selle eelnõu seadusena vastu võtame, siis oleme käinud läbi selle protsessi mingi osa, aga järgmisel aastal tuleb see teema uuesti ette võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! See eelnõu on pälvinud avalikkuses nii palju tähelepanu, et enne lõpphääletust oma seisukohta välja öelda on ilmselt ebaviisakas. Seetõttu lubage mul teha lühidalt.
Eelnõul oli algul kaks osa. Esiteks, ettevõttes kasutusel olevate sõiduautode sisendkäibemaksu teema, mis nüüd on eelnõust kadunud ja millega Rahandusministeerium edasi tegeleb. Selle kohta võib öelda, et esitatud kujul ei oleks see ilmselt riigile toonud sellisel määral tulu, kui loodeti. Mul on hea meel tõdeda, et pärast avalikku arutelu on peale meie fraktsiooni tekkinud ka teistel ühiskonnaliikmetel küsimusi, kas autode maksustamise pakutud moodus on ikka see kõige lihtsam ja otstarbekam.
Ma saan aru, et poliitiliselt võib selline sõna nagu "automaks" tunduda kellelegi identiteedi varguse, jõukuse mahategemise või ei tea millena. Aga on ju teada, et suurem jagu arenenud riike seda maksu täiesti mõistlikul ja vajalikul moel kasutab ning nad teevad seda ka tulevikus. Kuid on tõesti küsitav, kas riigi tulude suurendamise jaoks tuleks tegelda mingite sõidupäevikute ja arvutustega ning nende kontrollimise ja muu sellisega. Loodame, et ministeerium suudab sellele õigele mõttele anda avaliku arutelu käigus ka õige sisu.
Palju keerukam teema on see, mis meil praegu lõpphääletusel on, ehk üle 1000 euro suuruste arvete deklareerimine. Siin on üles tõstetud kaks teemat. Esiteks, kas võitlus maksupetturlusega sellisel moel on proportsionaalne meede või mitte. On ju arusaadav, et need maksumaksjad, kes ausalt maksu maksavad, kindlasti leiavad, et see nõue on neile tülikas ja ebameeldiv ning põhjustab lisakulutusi. Nende protest on mõnes mõttes arusaadav, aga peab ka arvestama, et arvestamisväärsed mittetulundusühingud, kes neid huve esindavad, on maksupetturluse tõkestamise valitsuskomisjonis oma selge sõna selle meetme kohta öelnud ja leidnud, et võiks ju proovida. Teisest küljest ärge unustage, et käibemaksuauk, mis on praegu 250–300 miljonit eurot, ei ole ju ka poisikene. Ka siin on mängus teatud huvid, seetõttu on need ilmselt kuskil selgelt ka välja öeldud. Ma usun, et proportsionaalsuse mõttes on tegemist eelnõuga, mis väärib toetamist.
Hoopis keerukam on aga lugu eelnõu selle osaga, mis on seotud Euroopas kokkulepitud kohustuste täitmisega. Käibemaksudirektiiv, mida meil täita tuleb, ei näe nimelt ette, et arvele kirjutatakse ka ettevõtte registrikood. Meie aga, saades aru, et see süsteem ei lähe muidu tööle, teeme sellesuunalise muudatuse raamatupidamise seaduses. Andke mulle andeks, aga väga küsitav on, kas meie raamatupidamise seaduses võib olla kirjas midagi muud, kui on üle Euroopa kokkulepitud käibemaksureeglid. Ma väga kahtlen, kas see on võimalik. Teisest küljest tekitab see ka vastuolu käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse vahel ning võib põhjustada selle, et maksuametnik, kes ettevõttes seda teemat kontrollib, jääb väga lolli olukorda. Nimelt on ettevõte täitnud käibemaksuseadust, aga mitte raamatupidamise seadust.
Palun lisaaega!

Kolm minutit.

Teisisõnu võib vastuolu kahe seaduse vahel panna ka riigi lolli olukorda ning seda tulemust, mida me oleme tahtnud saada, me ei saagi. Lõppkokkuvõttes võib maksupraktikat vaadates pilada, et arve koostaja küsib arve saajalt, kas see soovib arvet aadressi ja ettevõtte nime järgi, nagu ütleb käibemaksuseadus, või registrikoodi järgi, nagu ütleb raamatupidamise seadus. Sellist õiguslikku lünka minu meelest olla ei tohiks.
Nii et on suur küsimärk, kas vastuvõetav seadus vastab neile normidele, milles me oleme üle Euroopa kokku leppinud. Sellest lähtudes käitume meie ka lõpphääletusel. Me loodame, et kõik teised fraktsioonid oma seisukoha siin välja ütlevad, ja jääme kahtlevale seisukohale, kas see võimuliidu vastuvõetud seadus riigile mingit tulu toob või mitte.

Aitäh! Palun, kolleeg Aivar Riisalu Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Proua esimees! Head kolleegid! See seaduseelnõu on oma olemuselt väga tarvilik, sest riigil on raha vaja. Küsimus on aga selles, et selle ja veel mõne viimasel ajal esitatud seaduseelnõu puhul, mis on seotud riigieelarve täitmise vajadusega, on ühiskonnas esile kerkinud üks arvestatav probleem, mida mina pean ohu märgiks. Ettevõtjad on hakanud rääkima ettevõtluskeskkonna halvenemisest. Hea ettevõtluskeskkond, liberaalne majandus ja ka liberaalne maksusüsteem on aga olnud Eesti eduloo üks olulisi mootoreid.
Mulle meenub, et mina ja veel mitmed minu kolleegid rääkisime Riigikogu saalis umbes kaks aastat, kuidas toimuvad käibemaksupettused kütuseäris. Riigikogus kulus nende regulatsioonide vastuvõtmiseks kaks aastat. Mul ei lähe surmatunnini meelest ära, kui praegu ministriametit pidav endine kolleeg, kes tollal oli rahanduskomisjoni esimees, siitsamast puldist hõiskas, kui kaheaastase viivitusega tehtud muudatused olid toonud riigieelarvesse 1,5 miljardit krooni ehk jämedalt öeldes 100 miljonit eurot. See tähendas seda, et kaks aastat räägiti Riigikogus õigest asjast, aga mitte midagi ei tehtud. Tegemist oli puhtalt kütuse käibemaksu teemaga.
Nüüd on mitmed ettevõtjad mitmest valdkonnast rääkinud lugusid sellest, kuidas toimuvad maksupettused. Nende pettustega tuleks tegelda, sest me ju teame, kus probleemid on. Üks levinumaid võtteid on see, et kaup ostetakse tollitsoonist ilma käibemaksuta ja turule läheb see kaup oluliselt madalama hinnaga. Sealt edasi liigub ta normaalset teed pidi, ainult üks ettevõte kaob vahelt ära. Ärakadumine on väga lihtne, sest meil on liberaalne ettevõtete asutamise ja likvideerimise mehhanism ning seda on tõesti võimalik teha arvuti juurest lahkumata. Ka see hakkab nüüd muutuma meile miinuseks, sest normaalsed inimesed said ettevõtte tehtud ka siis, kui see oli natuke keerulisem, aga praegu on võimalik pahategude toimepanemise jaoks teha kõike seda hästi ruttu ja keegi midagi ei küsi.
Milleks see pikk jutt? Ma ei taha mitte kedagi konkreetset nimetada ja ega Keskerakonna seisukoht ei ole ka see, et me peaksime kellelegi konkreetselt näpuga näitama või kedagi süüdistama selles, et üks või teine seadus on halvasti tehtud. Meie erakond on teatud mõttes kogu aeg olnud ju ka ümberjagamise pooldaja. Me arvame, et aidata tuleb neid, keda aidata ei saa.

Mis asja? (Naer.)

Ma parandan ennast: aidata tuleb neid, keda me peame aitama, aga pahatihti neid aidata ei saa. Teie naer oli õigel kohal. Aitäh, kolleegid! Minu mure on sügav.
Ma palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaks, kindlasti, et saaks aidata.

Te teate küll, kuhu ma nende kolme minuti lõpuks välja jõuan. Ma jõuan vasakpoolsuse võimuletuleku ohuni. Aga ma tahan teile, head kolleegid eelkõige valitsuskoalitsioonist, öelda, et meetodid, millega te praegu proovite anda Keskerakonnale ja sotsiaaldemokraatidele, kes järgmise valitsuse moodustavad, riigieelarvesse lisaraha, tekitavad olukorra, et see raha jagatakse ka hästi kiiresti laiali, aga majanduse jätkusuutlikkust selle abil ei teki.
Tulen nüüd käibemaksuseaduse juurde. Te mõistate ju ise ka hiilgavalt, et kes saab aru, mis asi on raamatupidamine, see tegeleb sellega ja te saate tema käest andmeid. Aga kui kellelgi raamatupidamine puudub ja kogu majandamine on kilekotis, olgu see siis erakonna kontoris või kus iganes, siis te peate ju aru saama, et tal ei ole neid pabereid, mida maksuametile esitada. Eile üks koalitsiooni liige ütles mulle, mitu töötajat on maksuametis. Ma täpselt ei mäleta, aga neid oli kõvasti üle 1000, võib-olla 1500, võib-olla 1300. Teeme lihtsa arvutuse. Meil on 50 000 ettevõtet, kes esitavad aastaaruande ja kellel on käibe kohta mingid numbrid. Kui me jagame selle 50 000 tööpäevade arvuga ja maksuameti töötajate arvuga, siis jõuame äratundmisele, et ühte ettevõtet on ühel töötajal võimalik kontrollida 6,6 päeva. Kui me suurendame nende ettevõtete arvu 100 000-ni, siis jääb kontrollimiseks ka veel ligi kolm päeva. Kolme päevaga on ju väga selgesti võimalik aru saada, mis selles ettevõttes tegelikult tehakse.
Kas see tähendab, et me selle asemel, et käituda loogiliselt ja nii, nagu normaalses kapitalismis on aastasadade jooksul mõistlike riikide jõustruktuurid käitunud ja nagu on mõistlikes riikides majandust arendatud, hakkame tegelema asjadega, mis pehmelt öeldes meile endalegi siseringis kummalised tunduvad? Veel piinlikum on hakata sellest rääkima inimesega, kes on ka tööandja ehk tegelikult selle riigi eksistentsi tagaja, sest temast sõltub majanduse jätkusuutlikkus.
See on see, mille pärast Keskerakond südant valutab. Oleks ilmselt õige, kui te hakkaksite natukene kuulama, mida räägivad teile inimesed, kes võib-olla alati kõige paremini ettevõtlusest aru ei saa, sellel lihtsal põhjusel, et mitte kõik Riigikogu liikmed ei ole iga päev ettevõtlusega seotud. Proovige mõista, et tark inimene ei sae selle tooli jalgu, millel ta ise istub. Aga seda te ju täna proovite teha.
Autode käibemaksustamise ettepaneku sisu on väga õige. Esimest korda elus kuulen ma keskerakondlast Jürgen Ligi rääkimas mõistlikku juttu sellest, et ...

Mis asja?

Jajaa, ma vastutan oma sõnade eest! Ärge segage, proua juhataja! Keskerakondlane Jürgen Ligi räägib, et ettevõtja isikliku tarbimise hulgas ta sõiduautot ei näe. Kõik on õige! Jürgen, sul on õigus! See on keskerakondlik mõtteviis. Me tahame seda igati toetada, aga need meetodid, kuidas sa seda mõtet ellu viid, ärritavad ühiskonda sinu enda vastu, need ärritavad ühiskonda liberaalse majandamise vastu. Dialoogi puudumine tekitab olukorra, et järjest rohkem ja rohkem väga suuri ja lugupeetud ettevõtteid teatab suhteliselt suure meediakampaania saatel, et nad lähevad Eestist ära, kuna neile siin ei meeldi. Skanska, Tartu Mill – loetelu võib jätkata. See on meile ohu märk, see on roosa tuli valgusfooris.
Ma ei oska öelda, mida teevad kõik minu lugupeetud erakonnakaaslased. Aga mina isiklikult ei pea õigeks seda seaduseelnõu sellisel kujul toetada, sest meie asi on ehitada riiki nii, et ta näeks välja ilus ja mõistlik.

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja me võime alustada lõpphääletust. Vabandust! Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Miks te Reformierakonna fraktsioonile sõna ei andnud?

Sellepärast, et nad ei tahtnud sõna. Alustan uuesti kutsungit.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 493. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 23 ja erapooletuks ei jäänud keegi.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 490 kolmas lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisest kolmanda lugemise kontekstis. 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine toimus s.a 23. oktoobril ja teine lugemine 13.–15. novembrini. Kolmanda lugemise ettevalmistamiseks arutas rahanduskomisjon 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja sellega seonduvat temaatikat oma istungitel 19. novembril ning 5., 9. ja 10. detsembril. Menetluse käigus kuulati ära kõikide valdkondade ministrid, analüüsiti majandusprognoose ja majanduse olukorda, kohtuti Eesti Panga esindajatega ning käsitleti Euroopa Komisjoni hinnangut Eesti järgmise aasta riigieelarve kohta.
Riigieelarve tulud on 8,018 miljardit eurot ja kulud 8,056 miljardit eurot. Pärast teise lugemise lõpetamist laekus muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, s.a 27. novembril kella viieks, kümme muudatusettepanekut. Ühe muudatusettepaneku esitas kultuurikomisjon, neli muudatusettepanekut Eesti Keskerakonna fraktsioon, viis muudatusettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja rahanduskomisjon ise koostas ühe ettepaneku. Muudatusettepanekute selgitused on lisatud muudatusettepanekute loetelus.
Rahanduskomisjoni muudatusettepanek koosneb suures osas mitmetest ministeeriumide valitsemisalade sisestest tehnilistest muudatustest, samuti tuleneb see riigieelarve menetlemise ajal toimunud teiste seaduste muutmisest. Muudatusettepanekuga suurendatakse regionaalseid investeeringuid, toetatakse mitmesuguseid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ning lisatakse vahendeid tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muutmisest tuleneva tulude vähenemise katteks. Muudatusettepaneku koostamisel lähtus komisjon 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu täiendamiseks laekunud kirjadest ja ettepanekutest.
Rahanduskomisjon toetas sisuliselt kultuurikomisjoni ettepanekut, mis tuleneb õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 22 muudatuse jõustumisest 2014. aasta 1. jaanuaril. Selle kohaselt rakendatakse riigitagatist õppelaenulepingust tulenevatele laenusaaja kohustustele, mis on võetud enne laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamist. Riigitagatise rakendumine tähendab, et krediidiasutus loobub õppelaenulepingust tulenevatest kohustustest ja riik maksab summa, mille laenusaaja võlgneb, krediidiasutusele välja.
Osaliselt leidis toetust kaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanekut.
Ülejäänud muudatusettepanekud jättis rahanduskomisjon arvestamata ning need ei kuulu Riigikogu täiskogus hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5, mille kohaselt pärast riigieelarve seaduse eelnõu teise lugemise lõpetamist esitatud muudatusettepanekuid, mida Vabariigi Valitsus ei toeta ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, hääletusele ei panda.
Toon välja ettepanekute toetamata jätmise põhjused. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimest ettepanekut arvestas komisjon osaliselt, lähtudes sellest, et seal ette nähtud eraldiste suurendamine kattub rahanduskomisjoni enda ettepanekuga. See ettepanek on oma olemuselt sarnane teiseks lugemiseks esitatud ettepanekutega. Nüüd on need ettepanekud esitatud ühe ettepanekuna, teiseks lugemiseks esitati need aga ühekaupa. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud kokkulangevaid ettepanekuid kulude suurendamise ja katteallikate kasutamise kohta.
Järgnevalt annan ettepanekutest ülevaate teemade kaupa.
Üks ettepanek nägi ette suurendada õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulusid. Komisjon leidis, et vajadus kulusid 8,64 miljoni euro võrra suurendada jääb ebaselgeks. Kasv on üle 100%. 2014. aasta eelarves on selleks ette nähtud 4,13 miljonit eurot. Lisaks suureneksid muudatusettepaneku tõttu kaudsed kulud ehk õppelaenuvõlgniku intressikulud, töövõimetustoetuste kulud jne, milleks 2009. aastal, enne seadusmuudatust, kulus ligikaudu 7 miljonit eurot. Tegemist oleks ametnike ja avaliku sektori töötajate soodustusega ehk sisuliselt palgalisaga, mis tingiks avaliku sektori töötajate ebavõrdse kohtlemise teiste töötajatega võrreldes.
Pandi ette suurendada kohalike omavalitsuste üksuste eelarvete tasandusfondi. Omavalitsuste maksutulud, laekumised keskkonnatasudest ja tasandusfondist ulatuvad 2014. aastal prognooside kohaselt 945 miljoni euroni ehk 4,9%-ni SKT-st. Seda on 5% rohkem kui 2008. aastal. Suhtena SKT-sse on laekumine suurem kui enne buumi tippu aastatel 2003–2007. Kuigi tasandusfondi kogumaht ei ole kasvanud, on maksutulude laekumise kasvust kas otseselt või tasandusfondi ühtlustava toime kaudu saanud osa kõik omavalitsused.
Üks ettepanek nägi ette suurendada toetusfondi summasid, sh kulutusi koolitoidule. Haridustöötajate liiduga on kokku lepitud, et osa palgatõusuvahenditest tuleb leida koolikorralduse ülevaatamise kaudu. Hariduskulude toetus munitsipaalkoolidele kasvab 9,5 miljonit eurot ning lisaks on võimalik kasutada täiendavaid vahendeid teistelt hariduskulusid sisaldavatelt ridadelt. Koolilõunaks on eelarves planeeritud munitsipaalkoolidele 14,3 miljonit eurot ja kutsekoolidele 2,2 miljonit eurot. Enne koolilõunatoetuse suurendamist ja selle laiendamist gümnaasiumiastmele tuleks üle vaadata võimalused muuta see toetus vajaduspõhiseks. See võimaldaks kasutada vahendeid efektiivsemalt ning tagada puudust kannatavatele isikutele paremad võimalused toimetulekuks.
Üks teema oli koolide tugiteenuste rahastamine. Logopeedide ja psühholoogide töö rahastamine on alati olnud kohalike omavalitsuste kohustus, seda on tehtud nende enda tuludest. 2011. aastal lisandus kohustus osutada sotsiaalpedagoogiteenust, mille rahastamisel riik kohalikke omavalitsusi 2011.–2013. aastal toetas. Haridus- ja Teadusministeerium on pidanud mõistlikuks selle teenuse kättesaadavuse tagamiseks arendada edaspidi välja piirkondlike tugiteenuste süsteem. Igas väikeses kodukoolis eraldi teenust osutada ei ole otstarbekas, kuna piisavalt ei jagu ei personali ega teenuse tarbijaid.
Noorsootöö seadusest tulenevalt sooviti suurendada toetusi. 2014. aasta riigieelarves on hasartmängumaksu laekumisest noorte- ja haridusprojektidele ette nähtud 2,6 miljonit eurot, riskilaste programmiks 2,6 miljonit eurot, avatud noortekeskustele 1,7 miljonit eurot ja noorte spordiprogrammile 1,7 miljonit eurot.
Kultuuritöötajate palga tõusust ühe kobarettepaneku osana on juba juttu olnud. Ütlen informatsiooniks, et Kultuuriministeeriumile eraldati haldusalas toimuvaks palgatõusuks lisaks 5,1%-le palgafondist veel 1,5% palgafondist.
Sooviti toetada tehnikaülikooli ja mereakadeemia liitmist. Siin on seisukoht, et liitumine ei peaks kaasa tooma kulude kasvu, vaid kaugemas perspektiivis pigem nende kokkuhoidu.
Lapsetoetuste kolmekordistamisest oli teisel lugemisel pikalt ja põhjalikult juttu. Kehtiva perepoliitika eesmärk on suurendada peretoetuste süsteemi vajaduspõhisust. Abi peavad saama eelkõige need, kes tegelikult seda vajavad. Kui me ressursside piiratusest hoolimata laustoetusi mitmekordistame, siis kasutame maksumaksja raha ebaefektiivselt. 2014. aasta peretoetuste eelarve on 101,2 miljonit eurot.
Sooviti taastada universaalset matusetoetust. Puudub sisuline põhjendus, miks peaks riik hakkama uuesti kõigile taotlejatele matusetoetust maksma, arvestamata surnu omaste majanduslikke võimalusi. Sotsiaaltoetused peavad olema rohkem vajaduspõhised. Ettepandud muudatusega suureneksid lisaks otsesele matusetoetuse kulule ka kaudsed kulutused (personali- ja halduskulud ning dokumentide menetlemise kulud), kuna toetuse saajate arv suureneks.
Kohalike omavalitsuste teehoiukulude suurendamise ettepaneku arvestamine muudaks riigil keeruliseks täita oma kohustust üleriigilise teevõrgu kujundamisel. Riigil on võimalik tagada oma teede korrashoid ja vajalikud investeeringud üksnes riigieelarvesse planeeritud rahast. Kohalikel omavalitsustel on teehoiukulude tegemise peamine allikas omavahendid, mida täiendab toetus riigieelarvest. Seetõttu ei saagi kohalike omavalitsuste toetuste osakaal järsult kasvada. Omavalitsuste enda tulubaas on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, üksnes tulumaks on 2014. aastaks 2010. aastaga võrreldes kasvanud 1,34 korda ehk 200 miljonit eurot, mis on parandanud kohalike omavalitsuste võimalusi muu hulgas teehoiukuludega tegelemisel.
Mõni sõna katteallikatest. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on ühe katteallikana näinud ette tulumaksusüsteemi astmeliseks muutmist. Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Reformierakonna valitsusliidu programm näeb ette, et jätkatakse lihtsa ja ettevõtlust soodustava ühetaolise üksikisiku tulumaksuga, ning välistab astmelise tulumaksu süsteemi kehtestamise. Ühtlasi alandatakse alates 2015. aastast tulumaksumäära 20%-le. Selle seadusmuudatuse võttis Riigikogu vastu 16. juunil 2011. Eesti pikaajalise maksupoliitika põhimõte on vähem maksustada teenimist ja enam tarbimist. See on praegu nii OECD kui ka enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide maksupoliitiline trend, kuna selline maksustamine mõjutab vähem negatiivselt huvi töötada ja teenida ning sellel on ka väiksem negatiivne mõju majanduskasvule.
Eraldi katteallikana pakkusid sotsiaaldemokraadid alkoholiaktsiisi tõstmist. Sotsiaaldemokraatide ettepanekus soovitakse tõsta aktsiisimäära keskmiselt 20% aastas järgmised neli aastat järjest. Järgmiseks kolmeks aastaks on aga juba planeeritud alkoholiaktsiisi tõsta 5% aastas, mis on ka seadustatud. Kuna aktsiisimäärade debatti pole viimasel ajal ei rahanduskomisjonis ega Riigikogu saalis olnud ning fraktsioonides, kaasa arvatud koalitsioonifraktsioonides, on erinevaid arvamusi kangete ja lahjade jookide aktsiisimäärade ühtlustamise kohta, siis annan siinkohal korrektsuse huvides edasi Rahandusministeeriumi kui eelnõu algataja arvamuse. Ministeeriumi hinnangul ei too 20%-line aktsiisimäära tõstmine eelarvesse oodatud määral lisatulu, vaid võib tulu pigem hoopis vähendada, muu hulgas salaturu hüppelise kasvu tõttu. Võrreldes teiste Euroopa riikidega kuulub Eesti juba praegu alkoholi suhteliselt kõrgelt maksustanud riikide hulka. Võrreldes lähinaabrite Soome ja Rootsiga on Eesti alkoholiaktsiisimäärad küll madalamad, kuid meie sissetulekuid arvestades on alkohol Eestis kallim kui lähiriikides. Aktsiisimäärade ühtlustamise korral oleks lahjade alkohoolsete jookide aktsiisimäära tõus ülisuur. Aga veel kord ütlen, et see on Rahandusministeeriumi arvamus ja fraktsioonidel on selle küsimuse kohta erinevad seisukohad.
Katteallikana pakuti Vabariigi Presidendi Kantselei administratiivhoone piirdeaia ehituskulude vähendamist. Vabariigi Presidendi Kantselei administratiivhoone piirdeaia ehitamiseks on ette nähtud 403 000 eurot. Kohustus see investeering teha tuleneb Vabariigi Valitsuse 2012. aasta 19. aprilli määrusest nr 33 "Suure rünnakuriskiga objekti füüsilise kaitse meetmed".
Maksuaugu vähendamine Maksu- ja Tolliameti töö tõhustamise kaudu oli ka üks võimalik katteallikas, mida pakuti mitme ettepaneku rahastamiseks. Maksu- ja Tolliamet tegeleb pidevalt oma töö tõhustamisega ning püüdleb maksuaugu, sh käibemaksuaugu vähendamise poole. Üks käibemaksuauku vähendav meede on käibemaksuseaduses planeeritav käibedeklaratsiooni elektroonilise lisa kehtestamine, mida me arutasime hetk tagasi. Käibemaksuauku vähendava mõjuga on ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga 491 planeeritavad ümberkorraldused. Nende muudatustega kaasneva käibemaksulaekumise suurenemisega on juba eelarve planeerimisel arvestatud ning ei ole tõenäoline, et käibemaksuauku ühe aasta jooksul veelgi rohkem vähendatakse. Lisaks tuleks sellist katteallikat esitades planeerida konkreetsed meetmed eesmärgi saavutamiseks. Praegu ei ole Maksu- ja Tolliametile pakutud meetmeid maksupettustega võitlemiseks.
Nüüd räägin mõnest teemast, mida komisjonis arutati. Komisjonis anti detailne ülevaade 30 miljoni euro suuruse katteallika kujunemisest. Ma kordan selle üle. Vabariigi Valitsuse reservist tuleb 7,5 miljonit eurot, millest 3,5 miljonit eurot on Riigikogu eraldanud lisavahenditeks valitsemisaladele ning 4 miljonit eurot maksuseaduste muudatuste edasilükkamise katteks. Reservi on võimalik lisakatteallikana kasutada seoses sellega, et 2013. aastal kasutati seda planeeritust väiksemas mahus. Toetusfondist tuleb 2,7 miljonit eurot. See on arvestuslike kulude, st eri liiki toetuste täpsustunud prognoosist tulenev eeldatav jääk. Keskkonnaministeeriumi täiendav maamüük annab 1,8 miljonit eurot. Dividendid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala äriühingutelt annavad lisaks 2 miljonit ja Rahandusministeeriumi valitsemisala äriühingutelt 1 miljon eurot. 2013. aasta täiendavatelt dividendidelt 2014. aasta jaanuaris laekuv tulumaks on 9,9 miljonit eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast tuleb 5 miljonit eurot lisatulu sagedusloa väljastamisest. Tegemist on kolmanda 4G sagedusloaga, mille enampakkumiste lõpptähtaeg saabub jaanuaris. See muudatus ei halvenda eelarve tasakaalu.
Lõpetuseks ütlen, et rahanduskomisjonis otsustati teha ettepanek võtta eelnõu kolmas lugemine täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 11. detsembriks (see ettepanek tehti konsensusega) ning teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele (poolt oli 6 ja vastu 4 komisjoni liiget, erapooletuks ei jäänud keegi). Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Palun, kolleeg Jaanus Tamkivi Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! See, mis siin täna toimub, on suures plaanis väga tavapärane. Enne kui jõuludeks ja aastavahetuseks väike vaheaeg teha, peab parlament uue riigieelarvega ühele poole saama. Valitsus on eelarvet ette valmistanud kevadest saati, meil poleks justkui teha midagi muud kui seda tähelepanelikult lugeda ja tempel peale lüüa. Aga nagu ikka on iga eelarve erinev, eelarve koosneb alati paljudest väikestest, kuid olulistest ridadest. Ka täna arutatav eelarve pole sugugi erand. Detaile on siin palju, tuleb kokkuleppeid otsida, aga ühiste arvamusteni jõudmine võtab aega ja paneb vaidlema. Oleme erinevad, aga eelarve on meil üks. Vaidlused käivad puhuti nii hoogsalt, et töö kestab mitu ööpäeva järjest, kui seda just tööks saab nimetada. Sammulugeja näitab, et iga kümne minuti järel fraktsiooniruumi ja istungisaali vahet käies oleme nii pika maa läbi käinud, et oleks võinud juba Eiffeli torni otsa jõuda ja sealt allagi tulla, aga lõppu pole sellel teel veel näha. Kõik ikka selle nimel, et maailmavaateline vaidlus selgitaks, kes suudab kauem vastu panna ja kes on targem, kas see, kes kauem vastu peab, või see, kes esimesena järele annab.
Head sõbrad ja kolleegid! Kutsun teid üles järgmisel sügisel, kui parlamendi praegune koosseis viimast meile arutamiseks usaldatud eelarvet vastu võtma hakkab, targemad olema! Mitte trepitallamiseks ei ole meid siia valitud, vaid ikka sisulist tööd tegema. Valijad ei saa juba ammugi aru, mille nimel kogu seda tsirkust vaja on. Kui nii edasi läheme, siis võib ühel hetkel, kui tõesti on vaja pidurit tõmmata, et meie oma riiki hoida, selguda, et piduriklotsid on kulunud.
Reformierakonna fraktsiooni esimehena võin siit puldist öelda, et tegemist on siiski hea eelarvega, me võime sellega rahul olla. 2014. aasta riigieelarve võimaldab suurendada inimeste heaolu, tõusevad palgad ja pensionid. Eesti on üks vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus toimub nii kiire pensionitõus. Me saame seda endale lubada, kuna palgakasv on olnud oodatust kiirem ja tööpuudus on vähenenud. Me suurendame pensionide tulumaksuvaba osa nii, et keskmine pension oleks pärast tõusu tulumaksuvaba. Me tõstame toimetulekutoetusi 900 eurole kuus. Jätkub vajaduspõhiste peretoetuste reform. Liigume siingi õiges suunas. Aitame neid, kes abi vajavad, ja aitame neid siis juba rohkem. Kasvavad kõik peretoetused, mida makstakse peredele, kus on kolm või rohkem last. Kultuuriministeeriumi eelarve suureneb ministeeriumide seas enim, kogunisti 21,2%. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitus on käima läinud, Ugalat renoveeritakse, kultuuritöötajad saavad palka juurde. Väga vajalikku ja õiget asja aetakse haridusministeeriumis ning seda on ka eelarvest näha. Tänase hääletusega kinnitame, et Eestis hinnatakse haridust, sest vaid sellele saab rajada tuleviku, kui tahame, et meie riik püsiks. Kasvavad ühistranspordidotatsioonid võimaldavad tagada transporditeenuse kogu riigis tänavusega võrreldes samas või isegi suuremas mahus, tõstmata piletihindu. Liinile jõuavad uued rongid. Esimesed maksed teeb Eesti sellest eelarvest ka teise suurde raudteeprojekti Rail Balticusse. Teehoiuks kasutatakse järgmisel aastal rohkem riigisiseseid vahendeid kui Euroopa Liidu tõukefondide raha. See võimaldab magistraalide ja liiklussõlmede asemel keskenduda enam väiksematele kõrvalteedele. Kõik suured linnad saavad 2014. aasta lõpuks puhta joogivee. Seda heade asjade loetelu võiks kindlasti veel jätkata. Ehk paneb see natukenegi ümber häälestuma ka neid hindajaid, kes ütlevad, et Eesti riik on küll tublisti edasi arenenud, kuid inimesteni see areng jõudnud ei ole. Kuhu see rikkus siis küll pidama jääb ja kuhu see kuhja korjab? Mina sellist kohta küll ei tea. Küllap eelarvet ikka inimeste jaoks tehakse.
Meie majanduse seis on mõõdukalt optimistlik. Eesti eelarvet ei söö tagasimakstavate laenude intressikulu, nagu toimub paljudes teistes riikides. Saame oma kogutud maksuraha kulutamise üle ise otsustada ja see on suur võit, mille oleme saavutanud kogu rahvaga kriisiaastatel tehtud pingutuste abil.
Tasapisi on ühiskonnas alanud debatt sisuliste asjade üle, mis on eelarvega seotud. Kas inimesed maksavad makse sellepärast, et nad armastavad Eesti riiki, või sellepärast, et nad kardavad maksuametit? Kas eelarvest eri meetmete kaudu jagatavat raha saavad ikka tõepoolest need, kes seda kõige rohkem vajavad? Kas siis, kui meie riigi rahaasjad on kõige paremas korras, nagu need Euroopa Liidust vaadates on, võime olla roosad ja rahul või kohe peame leidma probleeme (ja kui ei leia, siis peame neid välja mõtlema), et täita oma päid ja ajalehti? Usun, et need vaidlused on meile kasuks tulnud.

Kas vajate lisaaega? Kaks minutit.

Küllap see vaidlemine ja maailmavaateline mõõduvõtmine selle üle, millisena me Eesti riigi rahaasju näha tahame, läheb peagi uuele ja veelgi hoogsamale ringile, sest Riigikogu valimisteni, kui rahvas taas ütleb oma sõna selle kohta, millisena ta Eesti riiki näha tahab, ei ole jäänud enam palju aega. Meil on valida kulutamise ja investeerimise, maksusunni ja üldrahvaliku osaluse ning mõistmise vahel, kõike seda nii eelarve koostamise kui ka terve riigi ehitamise ja hoidmise mõttes.
Head kolleegid, tänan teid kõiki selle panuse eest, mille te olete andnud 2014. aasta riigieelarve menetlemisel! Reformierakonna fraktsioon hääletab selle eelarve poolt ja me kutsume ka teisi eelarve poolt hääletama. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Tamkivi! Palun kõnepulti kolleeg Kaia Iva Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana! Kolm minutit lisaaega.

Lugupeetud kolleegid! Sügisistungjärgu keskne eelnõu on seadusena vastuvõtmisel. On selge, et eelarve tähtsaim küsimus, kuidas suurendada inimeste sissetulekuid ja parandada perede toimetulekut, kuid teha seda vastutustundlikult ja jätkusuutlikult, on ka järgmise aasta eelarves saanud mitmeid vastuseid. 2014. aasta riigieelarve keskendub inimeste sissetulekute kasvatamisele. Hoolimata majanduskasvu pidurdumisest on juurde tekkinud uusi töökohti, ettevõtted on taas jõudnud kasumisse ja inimeste palkki on hakanud tasapisi kasvama. Rahandusministeerium prognoosib järgmisel aastal üldist palgakasvu 6,8%, riigieelarvest palga saajate palgafondid kasvavad 5,1%. Sellega tagatakse nii politseinike, päästjate kui ka kultuuritöötajate palga kasv.
Osas valdkondades on juba ilmunud täpsed rakenduskavad. Näiteks tõuseb kõigi 1823 komandotasandi päästeteenistuja, sh kõigi päästjate palk, kasvab ka demineerijate ja tuleohutusjärelevalve ametnike palk.
Alles alustusjärgus on aga haridusraha jaotus omavalitsuste vahel. See ongi enim kõneainet pakkunud teema, kahjuks on selle kohta rohkelt pahatahtlikku väärinfot levitatud ja inimesi suisa hirmutatud. Fakt on see, et õpetajate miinimumpalk tõuseb teist aastat järjest, seekord 11,9%, st 800 eurole. Omavalitsustele eraldatakse raha rohkem, nii et õpetajatele saaks maksta keskmiselt 960 euro suurust töötasu. On küsitud, kuidas on võimalik ligi 12%-line palgatõus, kui lisaraha sellel eelarvereal on vaid mõni protsent. Toon selgituseks mõne näite. Järjest on tööle hakkamas riigigümnaasiumid, mille raha seisab nn teisel riiulil, seda ei võeta ära omavalitsuste koolide realt. Seega, KOV-ide enda kulu väheneb. Samuti on järsult suurenenud erakoolides õppijate arv, ka erakoolidele makstakse toetust teiselt eelarverealt. Lisaks tuleb arvestada sellega, et raha vabaneb õpilaste arvu üldise vähenemise tõttu. On ju muidugi selge, et õpetaja saab palka nii siis, kui klassis on näiteks 24 last, kui ka siis, kui klassis on 14 last, kui aga kahest 12 õpilasega paralleelklassist on saanud üks 24 õpilasega klass, siis palgakulu väheneb. On tehtud muidki sisemisi ümberkorraldusi, mis aitavad õpetaja palka tõsta. Ma mõistan, kui seda infot ei tea iga õpetaja, aga on päris kole, kui Riigikogu liige ka pärast mitmekordset info ärakuulamist on võimeline päev hiljem mitte midagi mäletama ning hirmutab õpetajaid ja omavalitsusjuhte. Tekib mulje, nagu oleks vaja selle jutu taha peita nende omavalitsuste tegevust, kes ei maksa õpetajatele välja raha, mida riik palga maksmiseks andnud on. Õnneks suhtub enamik linnu ja valdu oma õpetajatesse lugupidamisega ning tegutseb ausalt. Sageli makstakse omavalitsuse enda tulubaasist õpetajatele ka lisaraha.
Kolmandat aastat järjest tõusevad pensionid, järgmisel aastal 5,8%. Tulumaksuvaba osa suurendamisel teeme esimese sammu ning selleks, et tulumaks pensionitõusust oma osa ära ei näpistaks, suureneb pensionide maksuvaba osa 350 euroni. See on põhimõtteline otsus, millega tagame, et keskmine pension oleks maksuvaba.
Lisaraha on eelarves ka selle jaoks, et tagada vajaduspõhise lapsetoetuse ja alates kolmandast lapsest 77 euroni kasvanud universaaltoetuse maksmine terve aasta jooksul. Tuletan meelde, et need muudatused rakendusid selle aasta suvel. Samuti suureneb pärast eluasemekulude tasumist toimetulekutoetusena kätte jääv summa 77 eurost 90 euroni.
IRL-i arvates on oluline, et riigieelarve tagab kõikide planeeritud haridusreformide jätkumise. Kavas on rakendada kutseharidust tööturu vajadustele lähemale viivat reformi ja toimub üleminek uuele, rohkem kvaliteedist lähtuvale kutsekoolide rahastamisele. Jätkub riigigümnaasiumide arendamine. Olemas on raha, et tagada selle aasta sügisel alanud tasuta kõrghariduse pakkumine ja maksta vajaduspõhiseid õppetoetusi nüüd juba terve aasta jooksul.
On oluline, et kohalike omavalitsuste tulubaas ehk tulumaksu laekumine kasvab 7%. 2014. aastal on see 777 miljonit eurot. Kohalikele omavalitsustele eraldatakse avalikult kasutatavate teede hoiuks 10% kõigist teede rahastamise summadest ja kohalike teede hoiuks läheb otse KOV-idele kokku 28 miljonit eurot.
Selleks, et kasvaks eelarve tulupool ja väheneks maksupettuste arv, on eelarves ette nähtud lisavahendid Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide arendustööks. Me ootame kõik pingsalt, kuidas Maksu- ja Tolliamet rakendab seadustatud lisakontrollivõimalust nii, et sellest võidaksid kõik ausad ettevõtjad. On ju just nende, aga ka iga kodaniku huvides, et maksupettusi oleks võimalikult vähe, oleks tagatud aus konkurents ettevõtete vahel ning enam kogutud maksurahaga saaks luua parema elukeskkonna ja pakkuda rohkem teenuseid meile kõigile. Kindlasti võtame maksuameti tegevuse, sh ettevõtjate infoandmeturbe, halduskoormuse kasvu ja muud sellised teemad, täpsema parlamentaarse kontrolli alla. Peab märkima, et ei saa rahul olla sellega, kui maksumuudatustega seotud eelnõud praegu, kui majanduses pole eriolukorda, jõuavad Riigikogu ette kaheteistkümnendal tunnil. Usun, et õppida on sellest protsessist meil kõigil.
Positiivse poole pealt märgin veel seda, et ka sel aastal õnnestus ära hoida sotsiaaldemokraatide pakutud tuntav maksutõus ning Keskerakonna tavapäraselt pakutud tulude ülesbluffimine. Kui need positiivsed märgid lisada eelarves kirjapandud tegelikkusele, siis usun, et hoolimata jahedavõitu majanduskliimast pakub eelarve meie peredele suuremat kindlustunnet, ta teeb seda vastutustundlikult ning Eesti võimaluste piires. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel soovitan kõigil selle eelarve poolt hääletada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kaia Iva! Palun kõnepulti kolleeg Sven Mikseri Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Alustame algusest ehk kõige olulisemast. Meie ees oleva järgmise aasta eelarve menetlemise märksõna on olnud lapsetoetused. Kümme aastat on Eestis pere esimese ja teise lapse universaaltoetus olnud 19 eurot ja 18 senti ning nii on see paraku ka järgmisel aastal. Sotsiaaldemokraatide ettepanekutele seda häbiväärset olukorda muuta vastas koalitsioon ei. Ta põhjendas seda kahe asjaga: meie pakutud katteallikad ei olevat sobivad ja toetused peaksid üleüldse olema üksnes vajaduspõhised.
Kuna järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu saab kardetavasti täna seaduseks vormistatud, siis tuleb vaadata tulevikku ehk 2015. aastasse. Seal on olemas allikas, mille abil saaks tõsta esimese ja teise lapse toetust vähemalt 48 eurole. Selleks tuleks vaid loobuda tulumaksumäära 1%-lisest vähendamisest. See vähendamine jätaks alampalga saajale kätte 1 euro, õpetajale 6 eurot ja näiteks peaministrile 48 eurot. Meile, head kolleegid, peaaegu niisama palju, seda igas kuus. Tegu on selgete alternatiividega, kuna mõlema variandi hind on umbes 75 miljonit eurot. Me peaksime enda ees ausaks jäädes vaatama kõiki riigieelarve kulusid, aga ka eelarve tulusid vähendavaid maksumuudatusi vajaduspõhiselt ja küsima, kas seda 48 eurot vajavad rohkem lapsed ja lastega pered või peaminister ja Riigikogu liikmed.
Lisaks lapsetoetuste teemale tahan markeerida meie arvates olulisi murekohti, millele pole eelarves lahendusi pakutud. Üks nendest on madalapalgaliste inimeste kõrged tööjõumaksud. Sisuliselt kehtib meil endiselt palgasaaja varjatud tulumaksulisa ehk põhjendamatult kõrge töötuskindlustusmakse, mis pole progressiivne ja maksustab vaid palgatöötajat, mitte dividenditulu saajat. Samas on valitsus loobunud tulumaksuvaba määra tõstmise mõttest, mida rahandusminister ise varem propageerinud on.
Kindlasti kuulub valitsuse tegemata tööde nimekirja huviringitoetus, mida koalitsioonilepingus lubati, samuti see, et senini puudub tasuta koolitoit gümnaasiumiastmes. Ka on lõpliku selguseta see, kui suur hakkab olema nende õpetajate palga tõus, kes praegu saavad alammäärast rohkem palka. Tõsi on, et selle eelarverea kasv jääb alla isegi oodatavale keskmisele palgatõusule järgmisel aastal.
Muret teeb seegi, et valitsus endist viisi eirab regionaalpoliitikat. Murekoht on ka kohalike omavalitsuste alarahastatus. Eriti murelikuks muudab tasandusfond. See fond toetab kõiki omavalitsusi, kes ei kuulu käputäie jõukamate hulka, kuid selle eelarverea summad paraku tuntavalt ei kasva.
Viimaste nädalate teema ajakirjanduses on olnud nn katuseraha. Hoolimata sellest, et sotsiaaldemokraadid ei ole viimase kahe aasta jooksul katuseraha jagamises sendi eestki osalenud, ei taha ma silmakirjalikult hukka mõista seda, et Riigikogu investeeringute suunamisel kaasa räägib, ega väita, et katuserahast ei tehta vajalikke, isegi hädavajalikke kulutusi. Küll aga pean ma täiesti lubamatuks ja väärituks, kui sellise, eelarve kogumahu mõttes marginaalse summaga soovitakse ära osta opositsiooni ja summutada kriitikat eelarve kui terviku kohta. Koalitsiooni arusaama sellest probleemist illustreerib ilmekalt ühes täna ilmunud artiklis väljendatud mõte, et näiteks Ida-Virumaale lisaks antud investeeringuraha ei vasta oma proportsiooni poolest maakonna suurusele ja rahvaarvule, aga on vastavuses seal viimastel valimistel valitsuskoalitsioonile antud häälte arvuga. Niimoodi, head kolleegid, ei saa!
Lapsetoetuste kõrval on selle riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel kõige enam tähelepanu pälvinud ettevõtete sõiduautode erasõitudeks kasutamise maksustamise algatus. Selle seaduseelnõu lugu võib vaadata otsekui illustratsiooni valitsuse arusaama kohta seadusloomest ja seadusandliku kogu rollist Eestis. Mööndes, et maksuaugu vähendamise püüd on iseenesest igati mõistlik, tuleb öelda, et see viis, kuidas neid muudatusi püüti läbi viia, ei vastanud peaaegu üheski aspektis hea seadusloome tavale. Valitsuse retoorika põhjal otsustades on ebakompetentsele või pahatahtlikule opositsioonile, ajakirjandusele, sotsiaalteadlastele ja uurimisasutustele nüüdseks ka kõikvõimalikud ettevõtjad ja maksumaksjaid esindavad organisatsioonid need, kellega pole mõtet eelnõude koostamisel konsulteerida ning kelle arvamus on valitsuse arvates motiveeritud vaid maksude optimeerimise ja pettuse soovist. Mida aasta edasi, seda keerulisemaks läheb leida neid huvigruppe ja ühiskonnagruppe, kellele valitsus ennast ei vastanda.
Kui meie ees olevast eelnõust otsida midagigi positiivset, siis kindlasti toetavad sotsiaaldemokraadid pensionide täiendavat tulumaksuvabastust, mis muudab keskmise vanaduspensioni taas tulumaksuvabaks. Samuti on meil hea meel selle üle, et lahenduse on leidnud sügava puudega laste vanemate õppelaenude hüvitamise küsimus, mis oli eelnõu algatajatel algul küll kahe silma vahele jäänud, kuid mis kolmandaks lugemiseks on siiski korda saanud.
Aga, head kolleegid, kui öeldakse, et tõrvatilk suudab ära rikkuda terve meepoti, siis kindlasti ei muuda meetilk tõrvapotti magusaks. Nii ei saa kõike eelnevat arvestades olla kellelegi üllatav, et sellist 2014. aasta riigieelarvet, mis ei püüagi lahendada suurt osa Eesti riigi ja ühiskonna ees seisvatest probleemidest, ei saa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetada. Meie hääletame lõpphääletusel järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmise vastu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Keskerakonna fraktsiooni esindajana kõnelema Kadri Simsoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Palju on selle tuleva aasta riigieelarve kohta juba öeldud. Seda dokumenti vaadates tuleb öelda aga sedagi, et valitsus on eelarve kokkusaamiseks pidanud tegema väga palju tööd. See on kokku saadud, pigistades riigiettevõtetest välja maksimaalselt dividende, arvestades euroraha, laenu ja reservidega ning konservatiivsest palju optimistlikuma majanduskasvu prognoosiga. Sellest hoolimata on eelarves kulusid planeeritud enam kui tulusid. Ammu enam ei kehti Andrus Ansipi väide, et tema pole sellise valitsuse peaminister, kes esitab defitsiidis eelarve. Hoida sellises olukorras kinni mantrast, et Eesti maksusüsteem peab olema külmutatud, ei ole elujõuline suhtumine. 2009. aastal, majanduslanguse kõrghetkel kehtestatud maksutõusud ja pealesurutud kärped on endiselt jõus. Juba tehakse nägu, et see ongi uus normaalsus ning need maksutõusud ja kärped, mis sageli olid väga valusad, on igati õigustatud.
Täna kuulsime, kuidas siit kõnetoolist rahanduskomisjoni esimees ja IRL-i poliitik teatas, et tasuta koolitoidu pakkumist võiks taas hakata reformima, ikka nii, et kõik lapsed tasuta koolitoitu enam ei saaks. Seda nimetatakse kaunimas keeles vajaduspõhiseks muutmiseks. Aga see on juba läbivaieldud teema. Ma tuletan meelde, et 2008. aastal oli krokodillide komisjoni esimene ettepanek just see, et koolitoidu pealt tuleks raha kokku hoida. See oleks täiesti mõttetu vägivald laste kallal. Koolilõunatoetus on praegu 78 senti ja selle kehtestamisest on möödas päris mitu pikka aastat. Nende aastate jooksul on hinnad märkimisväärselt tõusnud, eriti just toiduainete hinnad. Toiduained on kallimaks muutunud kolmandiku võrra, st põhikooli õpilase koolilõuna on muutunud kolmandiku võrra kehvemaks, kui linnad ja vallad ei ole seda vahet kinni maksnud.
Linnad ja vallad on oma kanda saanud ka suure osa kohalike teede korrashoiu kohustusest. Seda summat on vähendatud ja nüüd me näeme, et järgmisel aastal eraldatakse kohalike teede korrashoiuks jälle vähem raha kui tänavu.
Eelarve kohta püütakse tuua ka häid uudiseid. Õpetajate palga tõus võiks seda kindlasti olla, kui eelarves oleks lubatud palgatõusu määras eraldatud ka lisavahendeid, kuid neid ei ole. Lisakoormusena kõigile koolidele tuleb kindlasti see, et kaotatakse ära sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide palgafond, mis eelmise haridusministri ajal sai põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sisse kirjutatud ning mida regionaalminister oma allkirjaga kohalikele omavalitsustele lubas. Nüüd sama erakond ja sama minister enam seda kokkulepet ei mäleta.
Selle taustal polegi vist põhjust imestada selle üle, et ei mäletata ka veel selle aasta alguses suure suuga antud lubadusi. Neid lubadusi andis IRL-i esimees, neid andis rahandusminister. Need lubadused olid tulumaksuvaba miinimumi suurendamise kohta. Sellest maksuleevendusest võidaksid eelkõige need inimesed, kes teenivad keskmist palka või alla selle. Mäletate, aasta alguses käis siin ülepakkumine, kes lubas 500 eurot, kes miinimumpalga suurust leevendust. Kuid tõsi on see, et järgmise aasta eelarvest ei saa tavalised inimesed, kes teenivad miinimumpalka, keskmist palka või üle selle, mitte mingit maksuleevendust, mitte sendigi võrra.
On tõesti väga kurb öelda, et see on üks väsinud ja tülpinud eelarve, kus probleemidest üritatakse üle sõita, kaunistades raamatupidamist ja eelarve ridasid, aga probleemide lahendamist lükatakse edasi. Seetõttu hääletab Keskerakonna fraktsioon riigieelarve seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmise vastu. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kõik fraktsioonid on sõna saanud. Sulgen läbirääkimised.
Seaduseelnõu kohta on tehtud 11 muudatusettepanekut, me vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks osaliselt arvestada. Muudatusettepanek nr 2 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on, et see muudatusettepanek tuleks arvestamata jätta. Muudatusettepanek nr 3 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on, et see muudatusettepanek tuleks arvestamata jätta. Muudatusettepanek nr 4 on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut osaliselt arvestanud. Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on, et see muudatusettepanek tuleks arvestamata jätta. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on, et see muudatusettepanek tuleks arvestamata jätta. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on, et see muudatusettepanek tuleks arvestamata jätta. 11. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on, et see muudatusettepanek tuleks arvestamata jätta.
Head kolleegid, me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon ettepanek on, et eelnõu 490 tuleks panna lõpphääletusele. Me valmistume lõpphääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 490. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu 41 ja erapooletuks ei jäänud keegi.
Eelnõu on seadusena vastu võetud. (Aplaus.)

Läheme edasi. Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös" eelnõu 531 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Aivar Riisalu!

Hea eesistuja! Head kolleegid, kuulake palun hoolega, sest mul on teile väga tähtis sõnum! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne selle teisele lugemisele esitamist oma s.a 3. detsembri istungil, kus Kaitseministeeriumi esindajana osales ministeeriumi õigusosakonna nõunik Kalle Kirss.
Komisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli ettepanekul otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku ja teha eelnõus mõned keelelised parandused. Need puudutasid peaasjalikult sidesõnu eelnõu pealkirjas. Lisaks muudeti sõna "uue" asukohta. See on kooskõlas Riigikogu 19. detsembri 2012. aasta samasisulise otsusega.
Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks Eesti kaitseväelaste piirarvu, kui palju kaitseväelasi võib osaleda NATO ja Euroopa Liidu juhitava uue operatsiooni piirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. Riigikogu annab selle mandaadi ainult uutel operatsioonidel osalemiseks ning see ei käi käsilolevate operatsioonide kohta. Piirarvu kindlaks määrava Riigikogu otsuse eelnõu esitab Riigikogule Vabariigi Valitsus ning see määratakse kindlaks Riigikogu otsuse alusel iga kalendriaasta kohta. Arutluse all oleva eelnõu kohaselt võib 2014. aastal samuti nagu käesoleval aastal peakorteri töös osaleda kuni viis kaitseväelast. Eesti keelde ümberpanduna öeldes anname blankoveksli juhuks, kui peaks minema kiireks. Riigikaitsekomisjon on seisukohal, et NATO ja Euroopa Liidu uutesse sõjalistesse operatsioonidesse panustamine on Eesti prioriteet, mis tuleneb otseselt meie NATO ja Euroopa Liidu liikmesusest. Lisaks osaleb Eesti nende organisatsioonide juhitavate operatsioonide alustamise otsuste langetamisel, mis on väga oluline.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 3. detsembri istungil konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda s.a 11. detsembriks ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Otsuse eelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek. Vaatame selle läbi. Muudatusettepaneku nr 1 on teinud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 531 teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Valmistume lõpphääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös" eelnõu 531. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 5 on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu 528 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Tõnu Juuli!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Otsuse eelnõu kohaselt jätkab Eesti panustamist Kosovos NATO juhitaval rahvusvahelisel rahutagamismissioonil KFOR, mille aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu 1999. aasta juunis vastuvõetud resolutsioon nr 1244. Eesti kaitseväelaste teenistuskoht on KFOR-i peakorteris Prištinas. Eelnõu kohaselt täidab Eesti oma NATO liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi. Kosovo stabiilsus mõjutab oluliselt Lääne-Balkani ja kogu Euroopa julgeolekut. Rahvusvaheliste rahutagamisjõudude ja Eesti eesmärk on toetada Kosovo valitsust julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel riigis. Lisaks kaitseväele on Eesti lähetanud Kosovosse eksperte tsiviilmissiooni EULEX raames.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne selle teisele lugemisele esitamist oma s.a 3. detsembri istungil, kus eelnõu algataja esindajana osales Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Kalle Kirss.
Otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati Riigikogus s.a 19. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, s.a 2. detsembril kella 11-ks, ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon tegi kooskõlastatult Eesti Keele Instituudiga eelnõu teise lugemise teksti mõned keelelised ja tehnilised parandused.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 3. detsembri istungil konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda s.a 11. detsembriks ja teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta.

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Tõnu Juul! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, ka muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 528 teine lugemine tuleks lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu 528. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 6 on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 527 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Ülo Tuliku!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne selle teisele lugemisele esitamist oma s.a 3. detsembri istungil, kus eelnõu algataja esindajana osales Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Kalle Kirss. Otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati Riigikogus s.a 19. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli s.a 2. detsembril kell 11. Selleks ajaks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon tegi eelnõus ühe keelelise paranduse, kuna keelereeglite kohaselt peab lühend UNTSO olema püstkirjas. Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 3. detsembri istungil konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda s.a 11. detsembriks ja teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Ülo Tulik! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 527 teine lugemine tuleks lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 527. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 7 on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu 526 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Marianne Mikko!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Euroopa Liidu liikmesriigina on Eestile oluline panustada Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP) elluviimisse. Seda aitab teha jätkuv kuni kümne Eesti kaitseväelasega osalemine Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis (EUTM Mali), mis on ette nähtud eelnõu punktis 1. Praegu on see ainus Euroopa Liidu sõjaline missioon, milles Eesti osaleb. Kokku panustab sinna koos Eestiga 23 Euroopa Liidu liikmesriiki. Teatavasti lõpetas Eesti Kaitseväe laevakaitsemeeskond osalemise Euroopa Liidu piraatlusvastases operatsioonis Atalanta pool aastat tagasi. Tulen tagasi Euroopa Liidu Mali missiooni juurde. Eesti kaitseväelased ei osale selle raames sõjalistes operatsioonides, vaid tegelevad Mali relvajõudude väljaõppe ja nõustamisega.
Eelnõu punkti 2 kohaselt pikendatakse kuni kahe Eesti staabiohvitserist kaitseväelase osalemist Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA. Nende staabiohvitseride peaülesanne on osaleda Mali üksuste väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne selle teisele lugemisele esitamist oma s.a 3. detsembri istungil, kus Kaitseministeeriumi esindajana osales ministeeriumi õigusosakonna nõunik Kalle Kirss. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensusega teha eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku. Muudatusettepanek tuleneb asjaolust, et Riigikogu 19. juuni 2013. aasta otsusega anti mandaat kuni kaheksale kaitseväelasele. Arutluse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu punktis 1 nende mandaati pikendatakse, kuid samas suurendatakse kaitseväelaste arvu kuni kümneni, mistõttu ei ole õiguslikult tegemist ainult kaheksa kaitseväelase missiooni pikendamisega, vaid ka kaitseväelaste arvu suurendamisega. Kaitseministeeriumi esindaja toetas muudatusettepanekut.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 3. detsembri istungil ühehäälselt esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. detsembriks ja teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Suur tänu!

Suur tänu! Palun, Marko Mihkelson, teie küsimus!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Teatavasti on lähemal ajal Euroopa Ülemkogul arutluse all kaitsepoliitika teemad. Kahtlemata on Mali missioon üks hea näide selle kohta, kuidas Euroopa Liit sellistes operatsioonides koostööd teeb. Aga kas riigikaitsekomisjon seda mandaati pikendades analüüsis praegust olukorda Malis ja millise hinnangu võiks anda Euroopa Liidu liikmesriikide koostööle selles piirkonnas?

Konkreetselt sellel 3. detsembri istungil me spetsiifiliselt Mali teemat ei arutanud, küll me aga käime koos teie komisjoniga alatasa briifingutel, kus saame ülevaate ka Malis toimuvast. Mul on tõesti hea meel, et järgmisel nädalal toimuval Euroopa Ülemkogul on üle hulga aja, üle kaheksa aasta, kui ma ei eksi, kõne all kaitsekoostöö Euroopa Liidus. Ma tervitan seda. Ma loodan, et meie peaminister on seal initsiatiivikas ja kriipsutab kaitseküsimustes peale NATO suuna alla ka Euroopa Liidu suunda.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Marianne Mikko! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta oli tehtud üks muudatusettepanek, vaatame selle läbi. Muudatusettepaneku on teinud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda ettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 526 teine lugemine tuleks lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu 526. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 8 on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu 530 teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Lauri Laasi!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne selle teisele lugemisele esitamist oma s.a 3. detsembri istungil, kus eelnõu algataja esindajana osales Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Kalle Kirss.
Selle Riigikogu otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati Riigikogus s.a 19. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2. detsembril kella 11-ks, ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Suurema osa parandusi tegi riigikaitsekomisjon eelnõu teksti siis, kui esitas selle esimesele lugemisele muudetud kujul. Seetõttu on eelnõu teise lugemise tekstis tehtud vaid üks keeleline parandus. Nimelt loobuti eelnõu punktis 1 sõna "rahu" järel sidekriipsust, sest sellega ei liitu ühtegi muud sõnaosa. Kaitseministeeriumi esindaja toetas parandust.
Riigikaitsekomisjon otsustas 3. detsembri istungil konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. detsembriks ja teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta.

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, Lauri Laasi! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 530 teine lugemine tuleks lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu 530. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu 525 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Viimase kaitseväe kasutamist puudutava Riigikogu otsuse eelnõuna on teie ees Afganistani rahutagamismissiooni käsitlev eelnõu. Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu nagu ka eelnevat viit eelnõu enne selle teisele lugemisele esitamist oma s.a 3. detsembri istungil.
Arutluse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati Riigikogus 19. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 2. detsembril kell 11. Muudatusettepanekuid ei esitatud, küll tegi komisjon eelnõu teise lugemise tekstis mõne keelelise paranduse.
Eelnõu kohaselt pikendatakse kaitseväe kasutamise tähtaega Afganistanis rahutagamismissioonil ISAF kuni 2014. aasta 31. detsembrini. Seejuures peaks kaitseväe põhiüksus, jalaväekompanii, lõpetama missiooni 2014. aasta suveks. Seejärel viivad kaitseväe logistikud Eesti kontingendi varustuse Afganistanist välja. See töö peaks lõpule jõudma järgmise aasta sügiseks. Pärast seda jääb NATO peamiseks ülesandeks eelduslikult Afganistani julgeolekujõudude toetamine ja koolitamine, milleks valmistatakse juba ette uut NATO rahvusvahelist operatsiooni Afganistanis, mille nimeks saab Resolute Support.
Riigikaitsekomisjon otsustas 3. detsembri istungil konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda s.a 11. detsembriks. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, otsustati samuti konsensusega teha ettepanekud eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Suur tänu! Teile on küsimusi. Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud esineja! Me kuulsime teie ettekandest ja loeme valitsuse esitatud seletuskirjast, et üksus tuleb Afganistanist ära mais või juunis 2014, st jalaväekompanii lahkub sealt sel ajal. Kuid otsuse eelnõust loeme, et meil on vaja rotatsiooniga edasi tegelda. Keda on vaja roteerida ja miks võib veel pärast 2014. aasta maid ülempiiri tõsta kuni 340 kaitseväelaseni?

Suur tänu! Rotatsioon puudutab logistikuid, nende veel üks vahetus jääb varustust kokku pakkima ja Afganistanist välja saatma. Mis puudutab arvu 340, siis komisjoni istungil jäi see arv selliseks Keskerakonna tungival palvel. Seda on küll raske seletada, aga seda tehti koostöö ja töörahu nimel. Komisjon nõustus selle arvuga, sest selle ees on "kuni", mis tähendab seda, et reaalselt on see arv ilmselt 40.

Aitäh! Palun, Marko Mihkelson!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni esimees! Kuna me tõenäoliselt pikendame selle meile väga olulise kaitseväe rahvusvahelise missiooni mandaati viimast korda, siis ma esitan sinule, Mati, kui väga heale Afganistani tundjale sellise küsimuse: kuidas sa hindad meie kaitseväe missioone Afganistanis läbi nende aastate, kui me oleme seal olnud, ja millist perspektiivi sa näed lähematel kuudel, võib-olla ka aastatel Afganistanis toimuva suhtes?

Aitäh! See on olnud kaitseväe kõige suurem ja ohvriterohkem missioon. See on pannud meid sügavalt julgeolekuväärtuste üle mõtlema. Sellest missioonist ajendatult oleme ju algatanud veteranipoliitika, mis tänapäeva ühiskonnas on väga oluline. Kui vaadata julgeolekukeskkonda laiemalt, siis Afganistani missioon oli NATO-le kindlasti märgilise tähendusega. Ilmselt hakkab ka NATO arengulugu mõned aastad sedasama ISAF-i märki kandma. Ülimalt positiivne tulemus on loomulikult see, et NATO operatiivne koostöövõime on parem kui kunagi varem, mis on Eesti julgeolekupoliitika vaatenurgast ülioluline. Seega on meie ees ülesanne hoida ühistöövõimet ja relvavendlust, mis on nende aastate jooksul välja kujunenud. Päevselge on, et siin ei ole ainus ja põhiline lahendus järgmise kriisikolde otsimine. Ette valmistatakse palju muid tegevusvaldkondi ja koostöölepinguid. Eestlased täitsid oma ülesande, nagu ma mainisin, küllaltki raskete ohvrite hinnaga, aga täielikult. Ma arvan, et meie kaitsevägi on nende aastatega ja ka tänu sellele missioonile saanud palju täiskasvanumaks, professionaalsemaks ja kogenumaks. Ma korra juba mainisin, et ette valmistatakse uut missiooni, mille toimumine sõltub päevapoliitikast, sellest, kuidas lõpevad Afganistani ja USA läbirääkimised ning peale seda Afganistani ja NATO läbirääkimised jätkuoperatsiooni Resolute Support üle. Selle raames valmistavad Kaitseministeerium ja kaitsevägi ette Eesti arusaama meie osalusest Afganistanis, aga see on juba eraldi teema. Kindlasti tullakse enne neid otsuseid järgmisel aastal Riigikokku uut mandaati taotlema.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Eesti panust Afganistani missiooni on meie liitlased mitmes dokumendis väga kõrgelt hinnanud. Kas seoses missiooni lõppemisega on oodata muutusi ka meie humanitaarprogrammides? Kas me näeme varsti kardinaalseid suunamuutusi või meie humanitaarprogrammid seal jätkuvad?

Aitäh! Meie humanitaarprogrammid jätkuvad ja ilmselt ka laienevad. Ainukene muudatus, mis võib tulla, on puhtpragmaatiline ja lähtub julgeolekukeskkonnast. Meil on olnud tsiviilprojekte ja arenguabiprojekte Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis, aga kui sealne julgeolekukeskkond muutub peale NATO sealt väljumist hapramaks, siis sealsed programmid suletakse või suunatakse teistesse Afganistani piirkondadesse. Tegelikult ei ole Afganistan nii üheselt ohtlik, kui eemalt paista võib. Väga paljudes piirkondades on erinev ohutase. See tähendab ka seda, mida ma ei ole veel maininud, et kui Eesti seal piirkonnas oma tegutsemist jätkab, siis mitte Lõuna-Afganistanis.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Mati Raidma! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 525 teine lugemine tuleks lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu 525. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 10 on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 505 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval, 2. detsembril. Selle päevakorrapunkti arutelu juurde oli kutsutud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Kristiina Koll. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Samuti ei ole eelnõuga seoses juhtivkomisjonile laekunud kirju ega pöördumisi. Ka eelnõu koostajad ega õiguskomisjon ei pidanud vajalikuks eelnõus muudatusi teha, mistõttu esitatakse eelnõu teisele lugemisele muutmata kujul. Õiguskomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. detsembriks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Juba varem olime otsustanud, et eelnõu võiks kolmandaks lugemiseks esitada 12. detsembri istungi päevakorda. Aitäh!

Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalle Laanet! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei ole esitatud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 505 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Päevakorrapunkt nr 11 on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 520 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Neeme Suure!

Proua juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon valmistas seda eelnõu teiseks lugemiseks ette oma 2. detsembri istungil. Eelnõu esimene lugemine toimus 20. novembril, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määras juhatus 29. novembri. Muudatusettepanekuid tähtajaks ei laekunud. Põhiseaduskomisjon otsustas ise koostöös Vabariigi Valimiskomisjoni ja Justiitsministeeriumiga, eelnõu esitajaga, esitada neli muudatusettepanekut.
Nüüd räägingi lähemalt nendest muudatusettepanekutest. Esimene muudatusettepanek puudutab eelnõu punkti 3, kus praegu on sätestatud, et Euroopa Liidu kodanik, kandideerides teises liikmesriigis, lisab kandideerimisdokumentidele kinnituse selle kohta, et talt ei ole päritoluriigis kandideerimisõigust ära võetud. See punkt sätestab, et tuleb esitada kaks dokumenti: avaldus ja lisaks kinnitus selle kohta, et päritoluriigis ei ole kandideerimisõigust ära võetud. Muudatusettepanek, mille komisjon esitab, hoiab ära kahe dokumendi esitamise ja sõnastab punkti nii, et oma kandideerimisõigust kinnitatakse üldises kandideerimisavalduses.
Teine muudatusettepanek puudutab eelnõu punkti 6, kus sätestatakse, et Vabariigi Valimiskomisjon teavitab viivitamata päritoluriigi pädevat haldusasutust. Muudatusettepaneku kohaselt teavitab ta haldusasutust, kes edastab Vabariigi Valimiskomisjonile teabe isiku kandideerimisõiguse kohta päritoluriigis. See teine lausepool, mis juurde lisati, on oluline, sest meile ei ole tähtis mitte ainult vastavat päritoluriigi asutust teavitada, vaid saada sealt ka informatsiooni.
Muudatusettepanek nr 3 puudutab kandideerimisavalduse esitamise tähtaega. Ettepaneku kohaselt kandidaatide registreerimise aeg pikeneks. Kui näiteks Eesti peab hakkama mõnest teisest liikmesriigist küsima, kas konkreetsel isikul on õigus kandideerida või mitte, siis selleks on eelnõu kohaselt ette nähtud viis päeva, ja ka kandidaatide registreerimiseks on ette nähtud viis päeva, aga selle aja jooksul ei pruugi see kontroll tehniliselt õnnestuda. Siit tulenevalt on komisjonile ettepanek, et kandidaatide registreerimiseks esitamise lõpptähtaja ja registreerimise vahele võiks viie päeva asemel jääda kümme päeva.
Sellestsamast kolmandast muudatusettepanekust tuleneb ka neljas muudatusettepanek. Kehtib põhimõte, et valimisseadusi ei tohiks muuta vahetult enne valimiste toimumist ja olulisi muudatusi ei tohiks teha üks aasta enne valimiste toimumist. Kolmas muudatusettepanek aga muudab kandidaatide registreerimiseks esitamise ja registreerimise vahelist aega. See on oluline muudatus. Komisjonil on ettepanek, et see konkreetne säte jõustuks peale 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, sellele järgneva aasta algusest, st 2015. aasta 1. jaanuaril.
Niipalju ütlen veel, et esmaspäeval, 2. detsembril, kui toimus komisjoni istung, osalesid seal ka Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Kristen Kanarik ja Riigikogu Kantselei valimiste osakonna õigusnõunik Arne Koitmäe.
Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused. Otsustati teha ettepanekud võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. detsembril ehk täna, teine lugemine lõpetada, saata eelnõu kolmandale lugemisele ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik komisjonis vastuvõetud otsused, nii need, mis tehti muudatusettepanekute kohta, kui ka menetluslikud otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Veel kaks päeva tagasi oli ühes rahvusvahelises meediaväljaandes pikem artikkel selle kohta, et Itaalia parlamendist tagandatud Berlusconi võib siiski Euroopa Parlamenti kandideerida. Toodi ära kolm riiki, kus tal see võimalik oleks: Eesti, Bulgaaria ja Rumeenia. Viidati ka sellele, et ta võib kiirendatud korras saada nende riikide kodakondsuse. Kas see muudatusettepanek, mis puudutab seda olukorda, kus päritoluriigis on kelleltki kandideerimisõigus ära võetud, on põhimõtteliselt mõeldud selliste kaasuste reguleerimiseks? Kui sellise kaasuse puhul saaks keegi kiirendatud korras kodakondsuse, kas see muudaks asja?

Aitäh! Kogu Euroopa Parlamendi valimise seaduse põhimõte on see, et inimene võib soovi korral kandideerida ka mõnes liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole. Kui mõni välisriigi kodanik saab Eesti kodakondsuse ja kandideerib siin kui Eesti kodanik, siis need muudatusettepanekud seda juhtumit ei puuduta, sellisel juhul kandideerib Eesti kodanik Eestis. Need muudatusettepanekud ja terve see eelnõu, mida me praegu menetleme, puudutavad juhtumeid, kui teise riigi kodanik kandideerib meie riigis. Sellisel juhul peab ta vastama mõlema riigi tingimustele, nii oma päritoluriigi kui ka Eesti tingimustele. Selleks ongi kogu see menetlusprotsess mõeldud.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär, teine küsimus!

Olen selle vastusega nõus, aga mul on täpsustav küsimus. Juhul kui ta saab kiirendatud korras teise Euroopa Liidu riigi kodakondsuse, aga kandideerib kolmandas, mis siis saab?

Sellisel juhul on küsimus, kas Eesti jaoks on see teine riik kolmas või esimene riik. Ühesõnaga, juhul kui inimene on ühe riigi kodanik, saab teise riigi kodakondsuse ja kandideerib kolmandas riigis, siis praegu menetletav eelnõu rakendub täiel määral ning Eesti pöördub direktiivist üle võetud põhimõtete alusel selle teise riigi poole ja küsib, kas vastavalt tolle riigi seadustele on sel inimesel õigus kandideerida. Kui tal on ka vastavalt Eesti riigi tingimustele õigus kandideerida, siis ta saabki kandideerida.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Neeme Suur! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole.
Eelnõu kohta on tehtud neli muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepaneku nr 2 kohta on juhtivkomisjon teinud ettepaneku, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 3 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 4 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 520 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 522 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Nagu me mäletame esimesest lugemisest, on eelnõu eesmärk leevendada vabakutseliste loovisikute probleeme ravi- ja pensionikindlustuse saamisel, mis tulenevad nende tegevuse ja loometegevusest saadava sissetuleku laekumise eripärast. Seaduseelnõu esimesel lugemisel Riigikogu täiskogus 15. novembril määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. november. Muudatusettepanekuid Riigikogu liikmeilt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ei tulnud. Kultuurikomisjon vaatas oma istungeil 3. ja 9. detsembril läbi kirjad selle eelnõu kohta, mis olid tulnud Eesti Ajakirjanike Liidult, Eesti Esitajate Liidult, Eesti Kinoliidult ja Tartu Kunstnike Liidult. Komisjon arutas koos eelnõu esitajaga neis kirjades esitatud seisukohti ja tehtud ettepanekuid. Osalt selle tulemusel ja osalt vajadusest teha mõni normitehniline ja keeleline täpsustus seaduse hõlpsama mõistetavuse huvides, koostas komisjon viis muudatusettepanekut, mida te näete ettepanekute loetelus.
Olles konsulteerinud Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnaga ning eelnõu ettevalmistaja ehk Kultuuriministeeriumiga, otsustas komisjon vastu tulla Eesti Esitajate Liidu taotlusele lükata aasta võrra edasi seaduse mõne sätte jõustamine. Need sätted puudutavad seda, et riigi toetust taotlev loomeliit peab õigel ajal esitama majandusaasta aruande ja likvideerima või ajatama võimalikud võlgnevused. See kajastub muudatusettepaneku nr 5 punktis 5.1. Kui see ettepanek läbi läheb, jõustub nimetatud säte mitte alates 1. jaanuarist 2014, vaid 1. jaanuarist 2015.
Tartu Kunstnike Liit juhtis tähelepanu paarile ebamäärasusele eelnõu algses sõnastuses, loomeliiduna tunnustatava mittetulundusühingu määratluses eelnõu § 1 punkti 3 lõigetes 2 ja 4. Komisjon pidas seda märkust asjakohaseks ja koostas muudatusettepaneku 1, mida toetab ka eelnõu esitaja. Selle muudatusettepaneku punktiga 1.1 neid sätteid korrigeeriti.
Need olid kirjades ja pöördumistes tehtud ettepanekud, mida komisjon pidas vajalikuks arvestada ning pakutud muudatused eelnõus ära teha. Ülejäänud ettepanekute kohta oli komisjoni seisukoht, et need ei lähe kokku ei kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse ega eelnõu üldise loogikaga ning ei ole seega eelnõuga ühitatavad. Teatavasti kodifitseeritakse praegu intellektuaalomandi normistikku, mis hõlmab ka autoriõigust. Kui on vaja mõistet "autor" hakata kasutama ka loominguliste kutsealade puhul (praegu seda autoriõiguse alusel ei tehta), tuleks see võimalus kehtestada üldnormina intellektuaalomandi normistikus.
Väärib märkimist komisjoni üksmeelne tunnustus, et selle eelnõuga, mis valmistati ette praeguseks ametist lahkunud minister Langi käe all, tugevneb ja kinnistub oluliselt loomeliitude positsioon kultuurimaastikul ning üldisemalt ühiskonnas ja riigis, otse vastupidi kujutlusele, nagu loomeliite piisavalt ei austataks ja nende arvamus jäetaks kuulmata, mida pandi ministrile süüks ja mis sai talle saatuslikuks. Nii et elus on üht-teist paradoksaalset.
Nii või teisiti, selle eelnõu seadusena jõustumise korral kaob aastaid eksisteerinud ebakoht, et vabakutselistel loovisikutel, kelle töö meie kõigi elu huvitavamaks ja kaunimaks teeb, pole paljudel juhtudel kõigile teistele kättesaadavaid sotsiaalseid tagatisi.
Komisjon otsustas üksmeelselt teha täiskogule ettepaneku täna, 11. detsembril eelnõu teine lugemine lõpetada ja saata see eelnõu kolmandale lugemisele. Kolmas lugemine võiks toimuda järgmisel kolmapäeval, 18. detsembril, et saaksime enne jõule selle ebakoha meie ühiskondlikest suhetest kaotatud. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Andres Herkel!

Aitäh! Aitäh, härra ettekandja, ka selle eest, et eelnõule on lisatud väga põhjalik seletuskiri, mille põhjal saab pildi ette! Ma tulen tagasi ajakirjandusliku loomingu küsimuse juurde. Vabakutselised ajakirjanikud on kahtlemata olemas, aga mul jääb üle nõustuda sellega, mis te seletuskirjas ütlesite, et ajakirjandusliku loomingu kriteeriume on pagana raske defineerida. Ilmselt see nii ongi. Kuid ma esitan küsimuse natuke teistpidi: kuidas defineerida kirjandusliku ja ajakirjandusliku loomingu piiri? Ajakirjanduslike vestete kogum on enam-vähem kirjandus. Kas intervjuude kogum ka seda on, see on natuke keerulisem küsimus. Kuidas teie selle piiri kindlaks määraksite?

Selle piiri tõmbamise küsimus eelnõuga seoses üles ei kerkinud. Kahtlemata on see kaalutluslik otsus, mis tehakse igal konkreetsel juhul eraldi. Vaevalt et seda saab väga ühemõtteliselt juriidiliselt defineerida.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Paul-Eerik Rummo! Avan läbirääkimised. Palun, Marianne Mikko!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Alustan sellest, et midagi on sellel loovisikute ja loomeliitude pildil valesti, õigem oleks isegi öelda, et midagi on puudu. Puudu on need, keda üks endine kultuuriminister on kibedalt nimetanud tema kultuuripoliitika teostamise takistajateks. Jutt on ajakirjanikest.
Eesti Ajakirjanike Liidul on praegu 368 liiget, neist 149-l on töökoht mõnes ajakirjandusväljaandes. Suurim on ERR-is töötavate ajakirjanike osakaal, seal töötab 66 liidu liiget. Vabakutselise ajakirjanikuna on kirjas 89 inimest ehk neljandik liikmetest.
Paralleelselt Eesti Ajakirjanike Liiduga tegutseb Eesti Ajalehtede Liit, mis ei ühenda füüsilisest isikust liikmeid, vaid väljaandeid, kelle töötajad on ajakirjanikud. Korduvalt esitatud väide, et kõik mõistlikud ajakirjanikud kuuluvad Eesti Ajalehtede Liitu, on seetõttu sisuliselt vale, sest see liit võtab ajakirjanikke kui tööandja ehk väljaandja juurde kinnistatud töölisi. Eesti Ajalehtede Liitu ei saa kuuluda ükski vabakutseline ajakirjanik ja sinna ei kuulu mitte ükski ajakirjanik, kellel on tööleping ERR-iga. Niisiis, kas tõesti ei kuulu Eesti Rahvusringhäälingus töötavad ajakirjanikud mõistlike ajakirjanike hulka?
Eesti ajakirjanduseetika koodeks, mida need mõlemad liidud järgima peavad, sedastab punktis 1.4 järgmist: "Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest." Kuidas on võimalik vastutada loomingu eest, olemata loovisik?
Kehtiva autoriõiguse seaduse § 4 tunnistab ajakirjaniku loovisikuks tema tegevuse järgi. Loetlen teoseid, millele tekib autoriõigus: ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms); audiovisuaalsed teosed, raadio- ja teleajakirjandus; arvamused, retsensioonid, eksperdihinnangud jms; tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus, näiteks toimetajatöö. Jätkakem samas vaimus: teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel. Üksnes päevauudise sisu ei ole looming, aga selle esitlemine ja oskuslik sõnastamine, sellest järelduste tegemine ja päevauudisel põhinevate kommentaaride kirjutamine on looming, rääkimata tele- ja raadiotöö spetsiifikast. Loovisikute ja loomeliitude seadus läheb seega vastuollu autoriõiguse seadusega. Enamik väljaandeid ajakirjaniku õigust oma loomingu peale meelsasti ei tunnista, pigem peetakse loomingut väljaande omandiks.
Üheksa aastat tagasi, kui loovisikute ja loomeliitude seadus siinsamas Riigikogus vastu võeti, tõid tollased rahvaesindajad Eesti Ajakirjanike Liidu sealt väljajätmise põhjenduseks selle, et enamikul ajakirjanikel on tööleping, mistõttu see loomeliit oleks teistega võrreldes ebavõrdses olukorras, kuigi näiteks ka näitlejate hulgas on ju töölepinguga töötajaid ja vabakutselisi näitlejaid. Kui see argument 2004. aasta novembris võiski paika pidada, siis praegu, aastal 2013, on paljudele ajakirjanikele palgatöö kaotus ja vabakutselisus karm reaalsus.
Ajakirjandus vajab nüüd kaitset majandusliku surve eest enam kui kunagi varem. Loomeliiduna saaks Eesti Ajakirjanike Liit toetada selliseid vabakutselisi ajakirjanikke, kes on vabad mõtlejad, analüütikud ja süvauurijad, kelle tegevust ei mõjuta nii palju majanduslik, poliitiline ja eriti väljaandja surve. Põhimõtteliselt saaks sel moel toetada palju aega ja vaeva nõudvat uurivat ajakirjandust, mis praegu jääb kas tegemata, mida tehakse ainult ERR-is või on see siis mõne üksiku väljavalitu pärusmaa.
Kui ajakirjanduse kvaliteet teeb muret, siis on aeg tunnistada ajakirjandus loominguks, et saaks ka loomingu tasemel kvaliteeti nõuda, muidu mandub kõik kiirelt nupukeste vorpimiseks ja klikipüüdmisteks. Mitmed Eesti Ajakirjanike Liidu liikmed on andnud välja raamatuid: mälestusi, dokumentaaljutustusi, olukirjeldusi jne. See ei ole ilukirjandus. Kas see tähendab, et seega pole need teosed ka looming?
Palun lisaaega!

Kolm minutit juurde.

Suur tänu! Kirjanduse ja ajakirjanduse piirjooned on tegelikult hägusad. Mõnes ajakirjas või lehes ilmunud essee ja raamatus ilmunud essee vahe on olematu, kuid loovisikute ja loomeliitude seaduse silmis on need täiesti erinevad asjad. Põhiline erinevus on aga ilmumiskoht ja tiraaž, mis tegelikult räägivad ajakirjanduse kasuks, sest ajakirjanduses ilmunud teksti sõnumi mõju avalikkusele võib olla mitu korda suurem.
Ajakirjandus on kõrgkultuuri tagasiside võimalus ja vahend. Kas seda ei näidanud ilmekalt ka hiljuti palju paksu verd tekitanud sõda Sirbi ümber? Millegipärast õpetatakse ülikoolides meediaõpingute raames alati ka loovkirjutamist (creative writing), Tartu Ülikoolis tehakse seda bakalaureuse tasemel ehk nn praktilisema ajakirjanduse poolel. Kui ülikooli lõpetanud ajakirjanikud ei ole loovisikud, siis küsigem, miks. Miks õpetatakse dokumentalistidele stsenaariumi kirjutamise oskust? Ikka sellepärast, et ka ajakirjandus on looming, tõsi, faktipõhine looming. Küsimus on laiem: millist ajakirjandust ja ajakirjanikku me õigupoolest oma ühiskonnas tahame näha? Kas tarka, mõistvat, mõtestavat, loovat ja julget või piisab meile sellest, et n-ö tint võtab kokku politseistatistika, vahendab valitsuse seisukohti ega väljenda isiklikku arvamust?
Kuigi Euroopas loomeliite ja loovisikuid väga palju seadustes defineeritud ei ole, mööngem, et Skandinaavia ajakirjanike liidud on küll loomeliidud, seda just toetuste ja stipendiumide vahendamise ning kandidaatide valimise kaudu. Omaette osakonnad on vabakutselistele ajakirjanikele Soome, Rootsi ja ka Norra liidus.
Lõppude lõpuks küsigem, kes on Juhan Peegel. Ajakirjanikesse üleolevalt suhtuvate kultuuriministrite loogika järgi, mille järgi otsustades ajakirjandus pole looming, on Juhan Peegel nagu meie armas papa Jannsen ja teised kuulsad ajakirjanikud kultuuriloost välja arvatud. Juhan Peegel ütleb Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamatus 2010/2011 ajakirjandusliku loomingu kohta lihtsalt ja selgelt: looming ongi selles, et ta võimaldab meil uudselt käsitleda elu probleeme. Teisalt, ajakirjanduse faktipõhisuse nõudega nõustudes, ometi sealgi loomingut nähes, ütleb Juhan Peegel nõnda: "Looming on see ja ainult see, kui te enesest ühe osa sel, antud konkreetsel korral – suurema osa ja isegi kõik – maha panete: viha, kallaletungi, kaitse, naeru, pilke, kaastunde, loomuliku teravmeelsuse või mis antud juhul vaja."
Kuna loomeliidu tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuse teeb kultuuriminister, siis teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku aeg maha võtta, et ajakirjandusliku taustaga värske kultuuriminister saaks arutluse all olevasse teemasse süveneda. SDE fraktsiooni ettepanek on eelnõu lugemine katkestada.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Eelnõu kohta on juhtivkomisjon teinud viis muudatusettepanekut. Vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 on kultuurikomisjoni tehtud, juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepaneku nr 2 kohta on juhtivkomisjoni ettepanek, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepaneku nr 3 kohta on juhtivkomisjoni ettepanek, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepaneku nr 4 kohta on juhtivkomisjoni ettepanek, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepaneku nr 5 kohta on juhtivkomisjoni ettepanek, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Juhatusele on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 522 teine lugemine katkestada. Me peame selle läbi hääletama.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 522 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 47 ja 1 jäi erapooletuks. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Eelnõu 522 teine lugemine on lõpetatud.

Päevakorrapunkt nr 13 on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Usbekistani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 523 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Vabariigi valitsuse ja Usbekistani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 523 s.a 3., 5. ja 9. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 6. detsembriks, ettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon tegi eelnõus konsensuslikult ühe muudatuse, täiendades eelnõu jõustumissättega, mille kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Meeldetuletuseks ütlen, et riikidevahelised tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingud ratifitseeritakse seadusega. Need lepingud järgivad üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut.
Komisjonis esitati küsimus, miks Usbekistaniga sõlmitav leping puudutab kapitalimaksu, tavapäraselt ei ole kapitalimaksu käsitletud. Sellele vastati, et kuna Eestis kapitalimaksu ei ole, siis meie seda oma mudelis ei paku, kuna Usbekistanis on aga varamaks kehtestatud, siis kohaldub leping nii tulu- kui ka kapitalimaksule. Topeltmaksustamise vältimise artiklis on kirjas, et Eesti residendi puhul väldime topeltmaksustamist juhul, kui resident saab tulu või kui tal on vara, mis Usbekistanis on maksustatud. Vara puhul rakendub see säte vaid siis, kui Eesti hakkab varamaksu koguma. Kuna praegu meil sellist maksu ei ole, siis pole residenti ka millestki vabastada.
Komisjon langetas konsensuslikud otsused teha järgmised ettepanekud: võtta eelnõu päevakorda 11. detsembril, teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele.

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Peeter Laurson! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole.
Vaatame läbi muudatusettepaneku. Selle on teinud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek on läbi vaadatud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 523 teine lugemine tuleks lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Usbekistani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 523. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 14 on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Bahreini Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 537 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Vabariigi valitsuse ja Bahreini Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 537 s.a 3., 5. ja 9. detsembril. 6. detsembriks, kui oli muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, ettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon tegi eelnõus konsensuslikult ühe muudatuse, täiendades eelnõu jõustumissättega, mille kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Meeldetuletuseks ütlen, et riikidevahelised tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingud ratifitseeritakse seadusega. Need lepingud järgivad üldjoontes OECD koostatud tüüplepingut.
Komisjon langetas konsensuslikud otsused teha järgmised ettepanekud: võtta eelnõu päevakorda s.a 11. detsembril, teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele.

Palun, Toomas Tõniste, küsimus!

Aitäh! Eesti ettevõtjad tunnevad massiliselt huvi, kus see Bahreini Kuningriik asub.

Aafrika kõrval on üks saarestik, kui kaarti vaadata, siis paremal pool.

Aitäh! Marko Mihkelson, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma sain aru, et Peeter tegi praegu jõulunalja. Bahrein asub Pärsia lahes.

Küsimust ei olnud, see oli repliik. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Peeter Laurson! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on juhtivkomisjon teinud ühe muudatusettepaneku, vaatame selle läbi. Muudatusettepanek nr 1 on rahanduskomisjonilt ja juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 537 teine lugemine tuleks lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Bahreini Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 537. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Meie tänase päevakorra viimane, 15. punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Tai Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 538 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Vabariigi valitsuse ja Tai Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 538 s.a 3., 5. ja 9. detsembril. 6. detsembriks muudatusettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon tegi eelnõus konsensuslikult ühe muudatuse, täiendades eelnõu jõustumistähtajaga, mille kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Nagu täna eelnevalt tutvustatud eelnõude, nii on ka selle eelnõu algatamine tingitud sellest, et riikidevahelised tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingud ratifitseeritakse seadusega. Need lepingud järgivad üldjoontes OECD koostatud tüüplepingut. Komisjon langetas konsensuslikud otsused teha järgmised ettepanekud: võtta eelnõu päevakorda 11. detsembril, teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele.

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, Valdo Randpere!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma tean, kus Tai Kuningriik asub, ma ei hakka seda küsima, aga mul tekkis küsimus, kui suur on Tais ettevõtte tulumaks. Kui juba vastamiseks läheb, siis äkki ütlete ka seda, kui suur on seal käibemaks.

Ei oska öelda. Komisjon seda ei arutanud, see kõne alla ei tulnud.

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tais on praegu teatavasti väga suured rahvarahutused ja nõutakse parlamendi laialisaatmist. Kas see ongi juba laiali läinud? Ma isegi ei teadnud seda. Milline on perspektiiv, et Tai parlament, keda praegu olemas ei ole, samuti ratifitseerib selle lepingu, nagu meie seda täna teeme? Äkki see ei õnnestugi?

Ma arvan, et meie kartused ja ootused on ühesugused. Loodame, et kõik läheb hästi ja leping ratifitseeritakse.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Peeter Laurson! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek, selle on teinud rahanduskomisjon. Vaatame selle läbi. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 538 teine lugemine tuleks lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Tai Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 538. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Eelnõu on seadusena vastu võetud. Head kolleegid, tänane päevakord on ammendatud ja istung lõppenud. Soovin teile kõikidele kaunist õhtu jätku!

Istungi lõpp kell 16.37.