Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu neljanda töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Esimesena palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Hanno Pevkur. Teiseks, jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Kolmandaks, muuseumiseaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kultuuriminister Rein Lang. Neljandaks, väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Viiendaks, kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister Ken-Marti Vaher. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Heljo Pikhof!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on au anda 13 sotsiaaldemokraadi nimel üle arupärimine sotsiaalminister Taavi Rõivasele. Arupärimine käsitleb riskiperesid ning laste- ja erivajadusega laste hooldust. Arupärimine on ajendatud Riigikontrolli aruandest. Meil on kuus küsimust, millele palume sotsiaalministril vastata. Ma lühidalt räägin, mida see aruanne käsitles. Eesti on tuntud riigina, kus sotsiaalvaldkonna kulutused on ühed väiksemad Euroopa Liidus. Osa ühiskonnateadlasi on meie ühiskonda nimetanud riskiühiskonnaks. Eestis elab üle 60 000 lapse vaesuses ja suure hulga laste vanemad on toimetulekutoetuse saajad. Ka nähtub Riigikontrolli aruandest, et laste hoolekanne ja lastekaitse vajavad riigi suuremat ning kiiremat sekkumist, et olukord paraneks. Laste hoolekande ja lastekaitse küsimused on enamjaolt omavalitsuste korraldada, samas ei ole ligikaudu 60%-s Eesti omavalitsustest lastekaitsetöötajat või pole neid töötajaid piisavalt. Omavalitsustel pole seetõttu ka ülevaadet riskirühmadesse kuuluvatest lastest. Eraldi murekoht on erivajadusega laste hooldamine, kus omavalitsuste võimekus on väga erinev. Sageli käsitletakse riskiperedena nn sotsiaalselt kohanematuid perekondi, kelle puhul on riskantne maksta lastele mõeldud toetusraha otse lastevanemate kätte. Kuid riskid varitsevad ka peresid, kel tuleb toime tulla ebasoodsatest tingimustest tulenevate raskustega. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Mati Raidma!

Lugupeetud proua esimees! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjoni 11. veebruari otsuse kohaselt esitab riigikaitsekomisjon Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO alalise merejõudude grupi koosseisus" eelnõu. Eelnõu kohaselt panustab Eesti NATO alalisse merejõudude gruppi kuni 15 kaitseväelast, täites vastavad ametikohad Saksamaa Liitvabariigile kuuluvatel sõjalaevadel, mis osalevad SNMG1 koosseisus, sh operatsioonidel Ocean Shield ja Active Endeavour kuni 2013. aasta 31. detsembrini. Eesti kaitseväelaste ülesannete hulka kuuluvad lisaks tavapärastele laevameeskonna tegevustele laeva turvalisuse tagamine vastavalt operatsioonide Ocean Shield ning Active Endeavour rahvusvahelisele mandaadile, tsiviillaevade ning nende lasti kontroll, eesmärgiga tuvastada piraatlusega tegelevaid laevu. Eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab riigikaitsekomisjoni komisjoni liige Ülo Tulik. Tänan!

Tänan! Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Mul on üle anda arupärimine siseminister Ken-Marti Vaherile, selle teema on Politsei- ja Piirivalveameti töötajate korruptsioonikuritegude statistika. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonnas ettevalmistatud aastaraamatute "Kuritegevus Eestis 2010" ja "Kuritegevus Eestis 2011" andmete kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti töötajate toimepandud korruptsioonikuritegude arv kasvamas nii absoluutarvudes kui ka protsentuaalselt. Näiteks panid politseitöötajad 2010. aastal toime 35 ja 2011. aastal 47 korruptsioonikuritegu, mis moodustab vastava aasta korruptsioonikuritegude koguarvust 13% ja 24%. Siit tulenevad mõned küsimused siseministrile. Ühe loen ette: millega minister seletab seda, et iga neljanda korruptsioonikuriteo toimepanija Eestis 2011. aastal oli tema juhitava Politsei- ja Piirivalveameti töötaja? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! 14 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel on mul üle anda arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. 9. veebruaril avalikustas Eesti Energia jaanuari üldteenuse hinna. Üldteenuse hind, mis kujuneb börsihinnast ja kulupõhisest marginaalist, oli jaanuaris 5,84 eurosenti kilovatt-tunni eest. Samal ajal pakkus ettevõte börsihinnal põhinevat elektripaketti "Muutuv" hinnaga 5,4 eurosenti kilovatt-tunni eest. Börsihinda arvestades oli elektripaketi "Muutuv" marginaal koos käibemaksuga 0,29 senti ning üldteenuse marginaal 0,72 senti kilovatt-tunni kohta. Kui võrrelda Eesti Energia üldteenuse marginaali teiste ettevõtete marginaalidega, siis selgub, et Eesti Energia müügimarginaal oli kõige odavama üldteenuse marginaalist 47% kallim. Eelmise aasta 27. septembril peetud Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil avaldas minister Juhan Parts arvamust, et kodutarbija, kellel ei ole elektrikütet, ei pea elektrituru avanemise pärast muretsema ning võib rahulikult valida üldteenuse. Samuti ütles ta pressikonverentsil: "Ma olen majandusministrina natuke vastuolulises rollis, kuid ma olen ise tarbijana mõelnud, et see inimene, kes ei kasuta elektrikütet, käitub tõenäoliselt kõige mõistlikumalt ja esialgu lähebki selle üldteenuse peale." Meil ongi neli küsimust ministri selle nõuande ehk kõige mõistlikuma käitumise kohta. Aitäh!

Suur tänu! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kuus eelnõu ja kolm arupärimist. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlemise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad sellele seadusele, siis edastan need otsekohe adressaadile.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 30. jaanuaril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni s.a 31. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Riigikogu rahanduskomisjoni s.a 31. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 31. jaanuaril ja 7. veebruaril esitatud järgmised eelnõud ja teatised Euroopa Liidu asjade komisjonile. Esiteks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõu ajutise erandi tegemise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukoha ning otsuse eelnõu kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 14. veebruar kell 16. Teiseks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, milles käsitletakse juurdepääsu geneetilistele ressurssidele ning nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja erapooletut jaotamist Euroopa Liidus. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning määruse eelnõu kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 14. veebruar kell 16. Kolmandaks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning määruse eelnõu kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 14. veebruar kell 16. Neljandaks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu tsiviillennunduses toimunud, lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise kohta ning määruse (EL) nr 996/2010 muutmise ja direktiivi 2003/42/EÜ, komisjoni määruse (EÜ) nr 1321/2007 kehtetuks tunnistamise kohta. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning määruse eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 21. veebruar kell 16. Viiendaks, Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Pilvandmetöötluse võimaluste kasutamine Euroopas". Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning teatise kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 21. veebruar kell 16. Kuuendaks, Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele Euroopa Liidu osalemise kohta Euroopa Nõukogu korruptsioonivastases riikide ühenduses (GRECO). Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning teatise kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 21. veebruar kell 16.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Palun kõigepealt tähelepanu! Majanduskomisjon on teinud ettepaneku jätta kolmapäevasest päevakorrast välja päevakorrapunkt nr 4, elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 318 teine lugemine. Koos selle täpsustusega panen nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastu oli 2, erapooletuks jäi 1. Päevakord on kinnitatud.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Algab arupärimistele vastamine. Esimene punkt on Riigikogu liikmete Priit Toobali, Ester Tuiksoo, Tarmo Tamme, Kalev Kallo, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Aivar Riisalu, Viktor Vassiljevi ja Aadu Musta möödunud aasta 12. detsembril esitatud arupärimine riigisaladuse lekkimise kohta. Palun kõnepulti kolleeg Priit Toobali!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! Möödunud aasta 12. detsembril andsin koos mitme keskerakondlastest kolleegiga üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. See käsitleb riigisaladuse lekkimist. Riigisaladuse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi julgeolek, kaitstes riigisaladust avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. Riigisaladusele juurdepääsu õigusega isik on kohustatud talle teatavaks saanud riigisaladust saladuses hoidma.
Möödunud aasta 7. detsembri ajalehes Äripäev ilmus artikkel pealkirjaga "Kapo hoiatas riigifirmat noolivate ärimeeste eest". Artiklis esitatakse lugejatele lugu sellest, kuidas Kaitsepolitseiamet saatis ministritele ja presidendile salajase raporti, milles viidati võimalikele riskidele riigifirma EVR Cargo uue juhi otsinguil. Äripäevale teadaolevalt puudutab valitsusele saadetud Kaitsepolitseiameti raport raudteel kaubavedudega tegeleva EVR Cargo ümber tiirlevaid mõjukaid äriliidreid, kes üritasid riigifirma juhiks sokutada endale sobivat inimest. Kaitsepolitseiameti raportist käisid läbi EVR Cargo juhatuse esimeheks kandideeriva Ahto Altjõe ja veel nelja ärimehe nimed. Hoolimata Kaitsepolitseiameti hoiatusest valiti Ahto Altjõe siiski EVR Cargo juhiks.
See juhtum on meie hinnangul kahetsusväärne näide selle kohta, kuidas Vabariigi Valitsuse minister Juhan Parts ei arvesta kaitsepolitsei raportit ega riigi julgeolekuriske. Samuti on ilmselge julgeolekurisk salajase raporti jõudmine ajakirjandusse. Esitasime peaministrile viis küsimust. Ma ei hakka küsimusi ette lugema. Loodan, et peaminister loeb ette küsimuse ja seejärel vastab. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Priit Toobal! Palun lugupeetud peaministri vastamiseks kõnepulti!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Kui palju esineb neid olukordi, kus Kaitsepolitseiameti hoiatusi ohust riigi julgeolekule ei võeta arvesse ja sellele ei reageerita?" Kaitsepolitsei ohuhinnangud ja ülevaated on julgeolekuasutuste ülesannete täitmisel varjatult kogutud teave ning see on tunnistatud salajase tasemega riigisaladuseks. Arutelu nende arvestamise või mittearvestamise kohta ei ole riigisaladuse kaitse tõttu võimalik avalikult pidada.
Teine küsimus: "Kes konkreetselt otsustab, millist Kaitsepolitseiameti raportit tuleb pidada oluliseks ning arvestada ja millist mitte?" Need ülevaated ja ohuhinnangud on informatiivse iseloomuga ning neil ei ole otsustusprotsessi juures kindlaksmääratud rolli. Hea tava kohaselt peaks otsustaja võimalikest julgeolekuriskidest teadlik olema. Selle eest kaitsepolitsei hea seisabki.
Kolmas küsimus: "Kuidas hindate peaministrina asjaolu, et Kaitsepolitseiameti salajane raport lekkis ajakirjandusse ning kas Teile on teada, kuidas see juhtus?" Äripäeva artiklis avaldatud informatsiooni on Kaitsepolitseiamet minule teadaolevalt kontrollinud ja jõudnud järeldusele, et riigisaladuse avalikustamisega tegemist ei ole. Asjaolu, et Kaitsepolitseiamet julgeolekuteemalisi ülevaateid koostab, ei ole iseenesest riigisaladus. Artiklis kajastatud informatsiooni on ajakirjanikul olnud võimalik koguda ka muudest allikatest, sh asjaosalistelt endilt. Kaitsepolitseiameti ohuhinnangute sisu teemal ajakirjanduses spekuleerimist ei pea ma heaks tooniks.
Neljas küsimus: "Kuidas hindate peaministrina asjaolu, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ei võtnud kaitsepolitsei raportit EVR Cargo juhatuse esimehe valimisteks arvesse?" Äriseadustiku kohaselt valib ja otsustab ettevõtte juhatuse koosseisu ettevõtte nõukogu, mitte üldkoosolek.
Viies küsimus: "Milliseid lahendusi näete, et seesugused riigisaladust sisaldavad materjalid ei jõuaks avalikkuse ette? Kas lahenduseks võiks olla asjaajamiskorra muutmine või info saajate ringi kitsendamine?" Kordan veel kord, et selle juhtumi puhul ei ole Kaitsepolitseiameti hinnangul riigisaladus lekkinud. Küll aga tuleb tõdeda, et riigisaladuse hoidmisele aitab kõige paremini kaasa Sir Humphrey tuntud ütlus: "See, kes tahab midagi saladuses hoida, peab hoidma saladuses, et tal on saladus, mida hoida." Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te esitasite viimasele küsimusele vastates väga ilusa sõnamängu. Te ütlesite, et teie teada seekord, selle loo puhul, mille kohta arupärimine on esitatud, riigisaladuse lekkimist ei olnud. Aga kas teie mälu järgi on meil viimasel ajal üleüldse riigisaladused ajakirjandusse lekkinud? On teil meeles mõni selline juhtum või oleme sellest patust täiesti puhtad?

Mälusoppides mul mingi mälestus on, et kusagil on ikka olnud mingisugused lekkimised, mida on ka arutatud. Praegusel juhul on Kaitsepolitseiamet jõudnud järeldusele, et riigisaladust pole lekitatud, kuid anda üksühest vastust, missugused on informatsiooni allikad, kas need on usaldusväärsed või mitte, pole võimalik. Esiteks seetõttu, et nagu ma ütlesin, ma ei pea võimalikuks nendel teemadel avalikult arutleda. Teiseks, me ei tunne neid allikaid.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite, et Kaitsepolitseiameti andmetel ei ole sellel juhtumil tegemist riigisaladuse lekkimisega. Kas te oskate öelda, kas Kaitsepolitseiamet toimetas juurdlust ja mille alusel ta seda alustas, kas selle Äripäeva loo peale? Mille peale Kaitsepolitseiamet tegutsema hakkas, et uurida, kas saladus on lekkinud või ei?

Mulle teadaolevalt on Kaitsepolitseiamet analüüsinud ajakirjanduses avaldatut ja jõudnud ühemõttelisele järeldusele, et riigisaladuse lekkega sedapuhku tegemist pole.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Te ütlesite, et ei ole tegemist riigisaladuse lekkimisega, aga tegelikult on viimastel aastatel ikkagi väga palju kaitsepolitsei materjale lekkinud. Kas te peate seda normaalseks?

"Väga palju" on nii üldsõnaline väide, et seda kuidagi kommenteerida on mul üsna raske. Põhimõtteliselt ei peaks Kaitsepolitseiametist mitte mingisuguseid andmeid lekkima. Kui keegi suudab lekkimisi tõestada, siis saab ainult öelda, et lekkimine on äärmiselt kahetsusväärne. Lekkida ei tohi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Rainer Vakra, Deniss Boroditš, Lembit Kaljuvee, Inara Luigas ja Kalle Laanet esitasid möödunud aasta 13. detsembril arupärimise riiklike kontrollijate ja inspektorite kontrollide kulude kohta. Palun kolleeg Rainer Vakra kõnepulti!

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Viis Riigikogu liiget – Kalle Laanet, Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditš ja Rainer Vakra – on esitanud arupärimise riiklike kontrollijate ja inspektorite kontrollide kulude kohta. Lühidalt saab selle arupärimise kokku võtta mõttega, et käske ja makse tuleb aina juurde. Sellisena kajastas seda teemat ka ajaleht Saarte Hääl, kus seda nimetati lausa riiklikuks anomaaliaks.
Juba mõnda aega on Eestis valitsenud olukord, kus inspektorid ja kontrollijad teevad oma tööajast (sel ajal saavad nad riigilt palka) ettevõtetes pistelisi kontrolle. Selle eest esitatakse aga hiljem ettevõtjale arve, mille aluseks on kontrollija tunnitasu. Eespool viidatud artiklis sõnas MTÜ Eesti Maaturism nõukogu esimees Signe Sarah Arro, et tegu pole ainult ühe ettevõttega, vaid probleem on tunduvalt üldisem. Seda on kinnitanud mitme teenindus- ja toitlustusasutuse juhid, kelle sõnul on kontrollijate graafikuväliste tööde eest maksmine lausa igapäevane tegevus.
Seoses eeltooduga on meil austatud peaministrile järgmised küsimused. Kas valitsus peab õigeks olukorda, kus riiklike kontrollijate ja inspektorite pisteliste kontrollide kulud peab kinni maksma ettevõtja? Kas kirjeldatud teguviis ei loo täiendavat korruptsiooniohtu ning ebavõrdset kohtlemist ettevõtjate suhtes, keda kontrollitakse teistest sagedamini? Kas eelarvesse on sisse arvestatud selliste pisteliste kontrollide käigus laekuvad tasud? Kas põhjendamatu kontrolltegevuse käigus tekkinud kulud kavatsetakse ettevõtjatele tagasiulatuvalt kompenseerida? Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Rainer Vakra! Palun härra peaministri kõnepulti!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Kas valitsus peab õigeks olukorda, kus riiklike kontrollijate ja inspektorite pisteliste kontrollide kulud maksab kinni ettevõtja?" Kõigi vajalike toiduohutuse kontrollide tegemiseks on toiduseaduse alusel tehtavate järelevalvetoimingute puhul juba alates 1999. aastast, mil seadus kehtestati, järgitud üldpõhimõtet, et kulud katab käitleja. Kuni aastani 2009 toimus see riigilõivude kujul. Seejärel võeti kasutusele järelevalvetasude süsteem eesmärgiga tagada käitlejatelt kogutud maksude sihtotstarbeline kasutamine toiduohutuse riiklikuks kontrollimiseks. Selline on olnud üldine põhimõte ka Euroopa Liidus tervikuna. Varem tuli iga-aastast riigilõivu maksta käitlemise eest hoolimata sellest, kas sel aastal ettevõttes järelevalvetoiminguid tehti või mitte. Praegu kehtiv järelevalve tunnitasusüsteem on õiglasem, sest see on kulupõhiselt seostatav ettevõttes tehtud toimingutega. Arupärijate viidatud ajalehe Saarte Hääl artiklis mainitud OÜ Pilguse Mõis maksis 2011. aastal toidujärelevalvetasu 15,46 eurot. 2012. aastal selles ettevõttes toiduohutuse kontrolli toiminguid ei tehtud, mistõttu ei saanud tekkida ka järelevalvetasu maksmise kohustust.
Teine küsimus: "Kas kirjeldatud teguviis ei loo täiendavat korruptsiooniohtu ning ebavõrdset kohtlemist ettevõtjate suhtes, keda kontrollitakse teistest sagedamini?" Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvetegevus toimub õigusaktide alusel. Kontrollide sagedus ja ulatus lähtuvad järelevalveplaanidest ning on riskipõhised. Iga ettevõtte puhul arvestatakse selle suurust, tegevusvaldkonda, eelnevaid kontrollitulemusi, riskiastet ja muid asjasse puutuvaid faktoreid.
Kolmas küsimus: "Kas eelarvesse on arvestatud sisse selliste pisteliste kontrollide käigus laekuvad tasud?" Järelevalvetoimingute mahu, sh pisteliste kontrollide aluseks on järelevalveplaan, mille täitmine on ka eelarveliselt planeeritud. Järelevalvetasu makstakse Rahandusministeeriumi kontsernikonto koosseisus olevale Veterinaar- ja Toiduameti arveldusarvele. Mingeid lisakontrolle lisatulu eesmärgil ei tehta.
Neljas küsimus: "Kas põhjendamatu kontrolltegevuse käigus tekkinud kulud kavatsetakse ettevõtjatele tagasiulatuvalt kompenseerida?" Nagu öeldud, töötab Veterinaar- ja Toiduamet õigusaktide ja järelevalveplaani alusel. Põllumajandusministeeriumi hinnangul ei ole amet tegelnud põhjendamatu kontrolltegevusega ja ka ettevõtjatel ei ole mingit alust kompensatsiooni nõuda. Veterinaar- ja Toiduameti otsuste peale on igal ettevõtjal võimalik esitada vaie näiteks toiduseaduse §-s 51 sätestatud korras või pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kuulasin teie vastuseid ja olen nõus sellega, mis te ütlesite, aga ma pean lisama, et samasugusest olukorrast, millest kirjutatakse Saarte Hääles, on mulle mitmel korral rääkinud Lõuna-Eesti ettevõtjad. Kontrollijate hulk, kes ettevõtetes käivad, on meil väga suureks läinud. Meenutan mälu järgi ühe ettevõtte naisjuhi sõnu: "Tulevad noored mehed, läikivad portfellid käes, käivad tund aega mööda vabrikut ringi ja kasseerivad raha." Võib-olla on meil ettevõtjate kontrollimine natuke liiga laiaulatuslikuks läinud?

Aitäh! Ma tahan uskuda, et kedagi ilmaasjata ei kontrollita. Kontroll on ikkagi eelkõige tarbijate huvides. Kõnealune artikkel on tulenenud ühest üllatavast väitest, nagu oleks kontrollimise eest makstud 3000 eurot. Nagu ma juba nimetasin, tegelikult maksti 15,46 eurot kahe aasta peale. 3000 eurot oleks ka minu meelest ilmselge ülepingutus, 15,46 eurot on mulle täiesti arusaadav.

Aitäh! Kas ettekandjale on veel küsimusi? Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kas on läbirääkimissoove? Ka läbirääkimissoove ei ole. Lõpetan selle arupärimise käsitlemise.

Me asume kolmanda arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Valeri Korb, Mihhail Stalnuhhin, Priit Toobal, Lauri Laasi, Vladimir Velman ja Marika Tuus-Laul esitasid 16. jaanuaril 2013. aastal sotsiaalminister Taavi Rõivasele arupärimise puudega inimestele mõeldud teenuste kättesaadavuse kohta.
Võtan juhataja üheminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud. Ma palun kõnetooli arupärijate nimel kõnelema Mihhail Stalnuhhini!

Proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kolleegid, ma palun vabandust! Kuidagi väga kiiresti on siin täna arupärimiste käsitlemine läinud. Ma ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Aga see selleks.
Lugupeetud härra Taavi Rõivas! Meil on teile mõned küsimused seoses puudega inimestele mõeldud teenuste kättesaadavusega. Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada tema töötamist või tööleasumist ja suurendada ühiskonnas osalemist. Eesmärk on aidata kaasa puudega lapse arengule ja hariduse omandamisele, toetada tööealise inimese valmisolekut tööle asuda või tema tööl püsimist ning parandada eaka inimese iseseisvat toimetulekut. Rehabilitatsiooniplaani raames on parima toimetuleku tagamiseks võimalik kasutada konkreetset erihoolekandeteenust. Selle teenuse ja mõne erihoolekandeteenuse taotlemiseks tuleb pöörduda avaldusega Sotsiaalkindlustusameti poole. Kui riigieelarves ei ole erihoolekandeteenuse jaoks raha või inimesele sobiva teenuse osutaja juures ei ole vaba kohta, teatab Sotsiaalkindlustusamet inimesele kirjalikult, et ta on järjekorda võetud. Kui sobiv koht vabaneb, võtab Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja inimesega ise ühendust. Tuleb aga märkida, et ooteaeg riiklikult finantseeritavate teenuste saamiseks on pikk, mõnikord väga pikk, samas ei saa jätta abivajajatele teenust osutamata, sest need inimesed vajavad oma tervislikust seisundist lähtuvalt kohe abi oma tervise taastamiseks ning iseseisva toimetuleku tagamiseks. Seetõttu on paljud kohalikud omavalitsused sunnitud riigi asemel erihoolekandeteenuse kulusid katma. See toimub ajal, mil kohalike omavalitsuste eelarvete olukord on niigi väga pingeline.
Loodame, et esitatud neljale küsimusele kuuleme teilt, härra minister, vastuseks midagi positiivset. Ma palun, et aja kokkuhoiu mõttes loeks minister ise küsimused ette.

Aitäh! Ma palun kõnetooli sotsiaalminister Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Lugupeetud arupärijad ja Riigikogu! Küsimus nr 1: "Kas Sotsiaalministeerium omab andmeid, kui palju inimesi on praegusel hetkel rehabilitatsiooni järjekordades?" Jah, omab küll. 2012. aastal osutati teenust 13 850 isikule, sh 6408 lapsele. Täisealistest sai teenust 7442 inimest, nende hulgas oli psüühiliste häiretega inimesi 2326, puudega eakaid 2680 ja tööealisi 2436. Me võime need arvud teile ka kirjalikult saata, et teil oleks olemas detailne ülevaade, sest arve on siin päris palju. Kehtiv haldusleping on sõlmitud 106 asutusega. Meil on olemas ka enamiku asutuste järjekorra aruanne, aga 18 aruannet ei ole veel meie kätte jõudnud, nii et järjekorrainfo ei pruugi olla täiesti täpne või ei ole ammendav. Kui võtta aluseks need 88 asutust, kes on aruande esitanud, siis nende hinnangul oli s.a 5. jaanuari seisuga järjekorras 11 314 inimest, sh 2492 puudega või puude määramist taotlevat last, 7239 puudega või puude määramist taotlevat täisealist isikut, 1571 tööealist püsivalt töövõimetut psüühikahäirega isikut ja 12 alaealiste komisjoni otsusel järjekorda suunatud last. Sotsiaalministeerium on muutmas rehabilitatsiooniteenuse korraldust. Eesmärk on, esiteks, tagada vajaduspõhine rehabilitatsiooniteenuse osutamine, teiseks, parandada teenuse kvaliteeti, kolmandaks, tagada teenuse osutamisel isiku probleemide lahendamisel terviklik lähenemine, neljandaks, täpsustada rehabilitatsiooniteenuse eesmärki ehk seostada see rohkem tööeluga ja sotsiaalse toimetulekuga, viiendaks, tagada ressursside efektiivsem ja tulemuslikum kasutamine, st vähendada rehabilitatsiooniteenuse koostamisel osalevate spetsialistide maksimaalset arvu viielt kolmele, samuti vähendada rehabilitatsiooniplaanide koostamist, seda juhul, kui isik suunatakse otse rehabilitatsiooniprogrammi. Need muudatused on vajalikud kehtiva rehabilitatsiooniteenuse regulatsiooni korrastamiseks, et tagada põhiosas täisealistele isikutele vajaduspõhine, kuluefektiivne, kvaliteetne ja tulemuslik rehabilitatsiooniteenuse osutamine.
Arupärijate küsimus nr 2: "Erivajadusega inimeste rehabilitatsiooni kulud 2013. aasta riigieelarves suurenesid eesmärgiga rehabilitatsioonijärjekordi vähendada. Kui paljudele erivajadusega inimestele muutub 2013. aastal rehabilitatsiooniteenus kättesaadavaks?" 2013. aasta eelarvesse taotles Sotsiaalministeerium laste rehabilitatsiooniteenuse järjekorra vähendamiseks baaseelarvele juurde 1,7 miljonit eurot, millega me loodame laste rehabilitatsiooniteenuse ära katta. Vähemasti 2000 lapsel teenuse kättesaadavus paraneb. See on väga oluline ja suur samm edasi laste rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavuse parandamiseks ja see toimub juba sel aastal. Täisealiste puhul suureneb kõigile sihtgruppidele teenuste osutamiseks vajalik summa hinnatõusu võrra, vähendatakse eelkõige psüühilise erivajadusega inimeste järjekorda. Eraldi tähelepanu alla võtsime psüühiliste häiretega inimeste sihtgrupi, kuna rehabilitatsiooniplaan on eeldus, et nad vajalikke erihoolekandeteenuseid saavad. 2013. aasta eelarves on 985 600 eurot arvestatud just nende ümberhindamisele. Prognoositavalt võiks see vähendada järjekorda 1540 isiku võrra ja tagada teenuse kiirema kättesaadavuse.
Küsimus nr 3: "Teatavasti lõppesid mõnes maakonnas riigi poolt eraldatud rahalised vahendid puudega inimeste tehniliste abivahendite soodustusega ostmiseks juba 2012. aasta sügise alguses. 2012. aasta riigieelarve muutmise seadusega leiti siiski täiendavad vahendid tehniliste abivahendite puudujäägi katmiseks. Kuivõrd piisavaks peate 2013. aasta riigieelarvelisi vahendeid tehniliste abivahendite soetamiseks puudega inimestele?" Võrreldes mulluse baaseelarvega on 2013. aasta eelarves abivahendite summat suurendatud 7%. Tõsi on see, et möödunud aastal tekkis vajadus leida lisaeelarvega lisaraha ja see ka leiti. Nii et ei saa välistada, et ka sel aastal peab olema paindlikeks ümberkorraldusteks valmis, samas on eelarves siiski ette nähtud 7% kasvu mullusega võrreldes. Lisaks on kättesaadavuse seisukohast oluline, et osale toodetele on kehtestatud maksimaalse hüvitamise piirhinnad, mis, nagu öeldud, parandab kättesaadavust. Meie lootus on väga selgelt see, et nii eelarve suurendamine kui ka piirhindade kehtestamine aitavad koosmõjus tagada abivahenditega tõrgeteta varustamise.
Küsimus nr 4: "2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt eraldati eelmisel aastal tehniliste abivahendite soetamiseks ligi 6,4 miljonit eurot. 2013. aasta riigieelarvega nähakse aga ette vaid 5,8 miljonit eurot. Kas selline eraldise vähendamine tähendab puudega inimeste jaoks ka sellel aastal tehniliste abivahendite kättesaadavuse halvenemist?" 2012. aasta baaseelarveaasta alguses oli, kui täpselt öelda, selleks 5,430 miljonit eurot. 2013. aastaks suurendati abivahenditele riigieelarvest eraldavat summat 5,839 miljoni euroni. Ehk nagu ma juba eelmisele küsimusele vastates ütlesin, vahendeid on sellega võrreldes üle 7% rohkem. Aga samas selgitasin ma ka seda, et mullu oli tõepoolest vaja täiendavat eraldist lisaeelarvest, mis ka abivajajate kätte jõudis. See peaks olema üheselt selge. Lisaks aitavad eelarve vastavust puudega inimeste vajaduste rahuldamisele tagada 2012. aastal väljatöötatud ja kehtestatud maksimaalse hüvitamise piirhinnad, mis on ka kaugemas perspektiivis arvestamist vääriv võimalus, et eelarvelistele probleemidele lahendust leida. Maksimaalse hüvitamise piirhinnad aitavad parandada lihtsamate tehniliste abivahendite ja inkontinentsitoodete kättesaadavust ja optimeerida olemasoleva raha kasutamist ning pidurdavad abivahendite hindade tõusu. Oluline on teada, et kokkuhoitavat summat ei võeta abivahenditele eraldatavast rahast ära, vaid see suunatakse järjekorras esimesena olevate abivajajate vajaduste rahuldamiseks ehk see parandab abivahendite kättesaadavust. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Üsna tõenäoline on, et ka tänavu sügisel saavad need eraldatud vahendid otsa, sh vahendid tehniliste abivahendite soetamiseks. Kuna on olemas maksimaalse hüvitamise piirhinnad, siis äkki püüaks midagi teha näiteks käibemaksuga? See on ju raha, mis võetakse riigi taskust ja pannakse sinna pärast tagasi. Aga samas annaks see meile võimaluse aasta lõpuni sama summaga soetada kõik, mida vaja, ja inimestele üle anda. Kuidas te sellisesse ettepanekusse suhtute?

Aitäh! Selleks et riigieelarve eraldis (me räägime nüüd laiemalt, kui on see konkreetne teema, sest te viisite jutu käibemaksusoodustustele) jõuaks nende inimeste kätte, kes seda abi kõige rohkem vajavad, on kõige efektiivsem seda raha eraldada otse, rahana. Kõikvõimalike kulude puhul, mis eelarves küll tehakse, aga mis jõuavad inimesteni maksusoodustustena, on alati risk, et suurem või väiksem osa sellest riigi tehtud kulutusest läheb kaduma või läheb nendele, kes seda ei vaja. Kui me tuleme tagasi selle väga olulise teema juurde, siis ka siin ei ole kuidagi tagatud see, et maksusoodustust tehes me muudaksime tooted selle maksumäära tõttu automaatselt odavamaks. Seetõttu, isegi kui mingi osa, näiteks pool või kolmandik sellest maksusoodustusest kulutatakse mittesihtotstarbeliselt, siis on see raha selle väga olulise valdkonna jaoks kadunud. Mina eelistaksin tulevikus pigem seda, et kui me soovime abivahendite kättesaadavust parandada, siis me pingutaksime Riigikogus ühiselt selle nimel, et leida lisavahendeid, mitte ei prooviks läheneda kuidagi kaude, mingite kaudsete soodustuste kaudu, mis mingis osas võib-olla jõuaksid abivajajate kätte, aga mingis osas võib-olla mitte. Kindel eelarveeraldis on palju selgem kui maksude kaudu lähenemine.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Hea minister! Rehabilitatsiooniteenusega on olnud probleeme sellest ajast peale, kui see teenus loodi, alates aastatest 2003–2004. Praegu tekkis mul kerge hirm, kui te jälle nimetasite vajaduspõhisust. Tavaliselt on nii, et kui midagi muutub vajaduspõhiseks, siis see tähendab, et teenust jääb vähemaks. Kui sinna otsa panna veel "kuluefektiivne", siis on nagu tervishoiuga, et see pole patsiendile optimaalne. Kas tõesti saavad praegu teenust need, kes seda ei vaja? Nüüd on kümme aastat möödas. Eelmine minister ei suutnud neid probleeme lahendada. Kuivõrd teie tahate süvitsi minna? Kas me saame ikka kindlad olla, et seda teenust tuleb tõesti juurde? Sama probleem on igal aastal ju tehniliste vahenditega. Teisel poolaastal antakse raha juurde, enne aga tuleb küsida ja manguda. See on iga-aastane probleem, mis on kestnud niikaua, kui mina mäletan. Mis siin muutumas on?

Aitäh! Mul on siiras usk sellesse, et s.a 1. juulil jõustuv sotsiaalministri määrus, mis kehtestab piirhinnad, parandab toodete kättesaadavust. Ma usun, et me astume sellega sammu parema kättesaadavuse suunas. Teiseks, teie arusaam vajaduspõhisusest ei ühti ilmselt suures osas minu omaga. Mina näen vajaduspõhises ja individuaalses, kui soovite, võimalikult täpselt konkreetse isiku vajadusi arvestavas lähenemises võimalust pakkuda pigem paremat teenust ja teha seda nii, et iga eurot, mida riik eelarvega eraldab, kasutataks täpselt, et see läheks võimalikult õigesse kohta.

Suur tänu! Palun, Erki Nool!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Me räägime siin puudega inimeste paremast rehabilitatsioonist ning põhiteema on inventari ja seadmete hankimiseks lisaraha leidmine. Kuulsime ka käibemaksu alandamise imevitsakesest. Aga alguses te rääkisite laste järjekordade vähendamisest. Milline seis on meie ülikoolides nende inimeste koolitamisel, kes reaalselt tegelevad puudega inimeste aitamisega? See on minu hinnangul üks suurim probleem.

Aitäh! Ma olen teie hinnanguga nõus. Mitte ainult selles valdkonnas, vaid laiemalt kõigi tervishoiuteenuste osutamisel on inimeste puudus meie väikeses riigis kohe kindlasti üks suuremaid probleeme. Aga see tähendab, et me ka selgelt teame, kust king pigistab. See on teema, millega ministeerium loomulikult tegeleb.

Aitäh! Palun, Jüri Jaanson!

Ma käsitlen teemat natuke laiemalt. Meid on varsti ees ootamas töövõimetuse määramise reform, mis erivajadusega inimeste tööhõivet loodetavasti tugevalt parandab. Sellega seoses tunnen ma huvi, kas see reform ja rehabilitatsiooni efektiivsus võiksid teie arvates olla otseses seoses. Rehabilitatsioonivajadus on siis täpsemalt teada, see tuleb seoses aktiivse eluga paremini välja ja seda teenust saab siis ka paremini pakkuda.

Aitäh! See on väga põhimõtteline ja oluline küsimus. Ma loodan, et Riigikogu toetab seda ettepanekut, kui me selle tegemise detailide juurde jõuame. Aga Sotsiaalministeeriumi siiras soov on tõepoolest jõuda erivajadusega inimeste aitamisel sellesse faasi, kus me mitte enam ei vaata inimesele otsa sellise pilguga, mitu protsenti on ta töövõimetu, vaid me vaatame selle pilguga, mida peaks riik tegema, paljudel juhtudel vaatame ka seda, millistesse abivahenditesse peaks riik investeerima, et selle inimese töövõime oleks vähemasti teatud töökohal 100%. On selge, et päris kõiki erivajadusega inimesi ei aita ka abivahendid päris kõikidele töökohtadele, aga kindlasti peaksime senisest märgatavalt rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas saab riigi investeering või tugi aidata inimesel end tööpostil täielikult rakendada. See on tohutu oluline paradigma muutus. See vajab tegelikult, ma usun, ka parlamendis laiemat konsensust. Mul oleks väga hea meel, kui me saaksime nendel teemadel ka kõikide fraktsioonidega põhjalikumalt arutleda, mida siis ikkagi täpselt teha annaks. Aga tõepoolest, ministeeriumis on selline põhimõtteline paradigma muutuse ettevalmistus tööfaasis. Ma julgen hinnata, et tulevikus, kui me soovime kõiki inimesi, kes seda ise soovivad, tööle aidata, võib hüppeliselt suureneda see eelarveosa, mida me abivahendite jaoks vajame. Mina isiklikult näen ka värskelt kokkulepitud Euroopa Liidu eelarveperioodi rahas selleks võimalust, kuna see on väga selgelt seotud eelarveperioodi eesmärkidega, mis on otseselt majanduslikud. Nende inimeste tööturule aitamine, kes ise tööd teha soovivad, aga on mingil põhjusel – olgu selleks näiteks selline objektiivne põhjus nagu erivajadus – tööturult eemale tõrjutud, on väga selgelt investeering, mis ei ole investeering ainult selle konkreetse isiku elukvaliteeti, mida see ka kindlasti ja väga oluliselt on, vaid see on investeering sellessegi, et meil oleks üks inimene töötegijate seas rohkem või tema võimekus tööd teha oleks suurem. See investeering haakub kõige otsesemalt Euroopa Liidu eesmärkidega ja Eesti eesmärkidega Euroopa Liidus: tööviljakuse parandamine ja elatustaseme tõstmine. See kõik on väga ilusasti seotud. Euroopa Liidu eelarveperiood lepiti alles hiljuti kokku peaministrite tasemel ja Euroopa Parlament ütleb veel oma lõpliku sõna. Aga me Sotsiaalministeeriumis juba arutame seda, kuidas Euroopa vahendeid võimalikult targalt erivajadusega inimeste elukvaliteedi parandamiseks kasutada.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud minister! Ma täiesti usun, et enda kõikide sotsiaalteemadega kurssi viimine nõuab aega. Ma soovin teile jõudu ja jaksu, et te teeksite endale kõik valdkonnad selgeks. Siin on täna käsitlusel puudega inimestele mõeldud teenuste kättesaadavus. Üks selline teenus on rehabilitatsiooniteenus. Riigikogus on sellel ja ka eelmisel aastal esinenud puudega inimeste eestkõnelejad. Nad on toonud välja ühe olulise teema: rehabilitatsiooniplaanide koostamine ja teenuste saamine. Nad räägivad, et suur osa teenusele mõeldud summast läheb rehabilitatsiooniplaanide koostamiseks. Kas te võtaksite eesmärgiks seda olukorda parandada, nii et kogu sellest rahasummast läheks suurem hulk raha ikka teenustele ja puudega inimestele?

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, ma olen neid parlamendidiskussioone jälginud. Ma tõin ka oma vastustes välja konkreetse koha, kuidas me rehabilitatsiooniplaanide koostamisel kokkuhoidu saavutada püüame. Iseenesestmõistetavalt on meil soov suunata iga protseduuri pealt kokkuhoitud euro teenuste osutamisse. Ma tõin konkreetse näite: ekspertide arvu piiramine. Sellest ma enne rääkisin.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Arupärimise arutelu on ammendatud.

Me liigume järgmise päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin esitas 2013. aasta 15. jaanuaril majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile arupärimise kodukulude vähendamise kohta. Ma palun kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Arupärimise teema sõnastas proua juhataja juba ära. Ma teen väikese sissejuhatuse, enne kui küsimuste juurde lähen. Eesti poliitika on väga lõbus ja vaimustav. Üllatusi on siin alati olnud. Ma tuletan meelde, et 2002. aastal lubas tollane Res Publica ühel oma volikogul kodakondsuse nullvarianti, aga juba aasta hiljem vehkisid nad käte ja jalgadega, et sellest oma lubadusest lahti saada. Tuletan meelde huvitavaid momente, kuidas eluolu käib. 2006. aastal võttis Isamaaliidu volikogu vastu pöördumise Eesti rahva poole, kus öeldi, et Res Publica on Eesti riigi vaenulik, iga kodanik peab nende vastu võitlema jne. Mingi aja pärast nad aga ühinesid. Võiks meelde tuletada 2009. aastat, mil minu suur sõber siseminister Vaher, kelle loomingut ma eriti tähelepanelikult uurin, kirjutas sellest, et Reformierakonna mõtlemisviis on leninistlik. Praegu on ta nende leninistidega koos ühes kambas ega tunne mitte mingit ebamugavust.
Meie elus juhtub kogu aeg midagi säärast, aga sellist ämbrisse astumist, nagu toimus kaks aastat tagasi, kui olid valimised, annab otsida. Sellist asja annab ikka välja mõelda! Inimene, kes teadis täpselt, et mõne aja pärast avatakse elektriturg, kes pidi teadma ka seda, kuidas hinnad pärast seda muutuvad, lasi enda pildi panna selle valimisplakati peale. Peab tunnistama, et meie minister näeb siin väga ilus välja, ta on selline džentelmen. Tema pildi kõrval on kirjas, mida nad lubavad: elektri hinna vähendamist. Mitte tarbimise kokkuhoidu, mitte mingit kokkuhoidvat tehnoloogiat, vaid hinna vähendamist. Seda lubati inimestele kaks aastat tagasi.
Mina oleksin selle asja unustanud, aga viimasel ajal tuletavad inimesed seda üsna tihti meelde. Sellist asja ma oma kompuutris ka naljalt ei hoia, sest rämpsu jaoks mul seal kohta ei ole. Aga üks Ida-Viru ajakirjanik, kes seda asja pidevalt jälgib, saatis mulle need venekeelsed plakatid. Muuseas, kolleegid IRL-ist, pöörake tähelepanu, millist vene keelt te kasutate! Rahvas naerab. Siin on vale sõnakasutus ja on ka grammatikaviga sees. Ma ei peaks seda teile selgitama, aga ka meie peame oluliseks hoolitseda parlamendierakonna renomee eest. See ajakirjanik saatis mulle need plakatid ja tahtis teada saada, kellelt võiks ta nüüd nõuda selle lepingu täitmist. Tema isiklikult seda lubadust ei uskunud ja lepingule alla ei kirjutanud, aga väga paljud sõlmisid IRL-iga lepingu. Oli selline asi: saadeti leping laiali ja pakuti, et kui inimesed valivad neid, siis nemad teevad vaat seda.
Nüüd on minu arvates kõige õigem aeg seda arutada. Me oleme esitanud arupärimise. Ma ütlen "meie", sest see arupärimine on teist korda menetlusse antud. Seekord ei hakanud ma allkirju koguma, siin on ainult minu allkiri, aga kui see arupärimine novembris või detsembris esimest korda siin saalis oli, siis olid seal poole fraktsiooni allkirjad all. Me küsime, mille kohta käib see 50% valimisreklaamis ja kuidas oli plaanis selles ulatuses kodukulusid vähendada. Konkreetselt küsiks kohe edasi, mis puutub siia elektri hind jne. Kokku on meil neli küsimust. Me palume neile vastata majandusministril, kes nii ilusasti siin plakati peal poseerib. Aitäh!

Aitäh! Ma palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud arupärija! Kahjuks pean ma muidugi teie maailma purustama, selle maailma, mille te olete enda ümber loonud, sisendades oma mõttekaaslastesse muret, kas Isamaa ja Res Publica Liit ikka oma valimislubadusi täidab või ei. Kõigepealt tuleb märkida, et me püüame siin saalis kaugeltki mitte esimest ja tõenäoliselt ka mitte viimast korda anda teile adekvaatset informatsiooni, aga kaugeltki mitte esimest ja tõenäoliselt ka mitte viimast korda ei jõua see kuidagiviisi kohale.
Kasutan veel kord võimalust ja kõigepealt räägin IRL-i 2011. aasta valimisprogrammist, eelkõige sellest, mis puudutab loosungit "Kodukulud alla!". Ma ei hakka ette lugema kogu kaheleheküljelist teksti. Millele IRL keskendus? Meil on mitmeid programmilisi eesmärke. Esiteks peab IRL vajalikuks ka edaspidi toetada kortermajade energiatõhusaks rekonstrueerimist ja toetada võimaluse korral ka individuaalelamute rekonstrueerimist. Põhieesmärk on siin alandada küttekulusid. Küttekulude keskmine võimalik kokkuhoid on 50%. See on tegelikult ka vastus teie esimesele küsimusele. Teine põhitegevus on jätkata 2007. aastal käivitatud lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse programmi. Me oleme viinud seda ellu neli aastat ja seda on teinud ka uus valitsus aastatel 2012 ja 2013. Tuhanded lastega pered on saanud olulisi investeeringuid oma kodu rekonstrueerimiseks või loomiseks. Selle kohta, milline täpne mõju on sellel kodukuludele, võib teha täpsemaid arvutusi. Kolmas IRL-i valimisprogrammi põhilubadus oli kommunaalmonopolide ohjeldamine. See puudutas ennekõike monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse vastuvõtmist ning sellest tulenevaid rangeid piiranguid ja reegleid, kuidas Eesti Vabariigis kinnitatakse monopoolsete teenuste (nt vesi, küte ja gaas) hinnakujundus ja kuidas seda kontrollitakse. Edaspidi räägin ma natuke täpsemalt konkreetsete näidete varal, mismoodi see kaitseb koduomanike huve. Neljandaks, kodualuse maa maksu kaotamine. Viies eesmärk puudutab energeetikat või elektrienergiat. Meie plaan oli vähendada taastuvenergia tasu. Me nägime ette kuni 50%-list taastuvenergia tasu alandamist. Nüüd on see eelnõu siin teatud kompromissina, mis puudutab taastuvenergia tasu alandamist väljavaatega aastani 2020. Ma ei ole märganud teil mitte vähimatki huvi taastuvenergia tasu alandamise vastu, aga Keskerakond, tuletan meelde, oli juhtiv erakond, kui tarbijatele väga koormav taastuvenergia tasu skeem siin saalis vastu võeti. Järgmine programmiline seisukoht, mille eesmärk on kodukulude alandamine, on kodulaenuintresside maksuvabastuse säilitamine. See on Eesti seadustes kehtestatud 1996. aastast. Praegu kõlab soove see maksuvabastus kaotada. Isamaa ja Res Publica Liit on seisnud selle eest, et nimetatud maksuvabastus säiliks. Oluline on ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse jõustumine. Tulenevalt kriisist tuli perekondadele tagada õiguslik tugi, juhul kui neil on raskusi võetud kodulaenu tagastamisega.
Nüüd vastan teie neljale küsimusele. Esimene küsimus: "Mille kohta käib see "50%" Teie valimisreklaamis?" Nagu eespool mainitud, kodukulude suurim komponent meie kliimas on eluaseme kütmise kulu. Kogu Eestis tarbitavast energiast kasutatakse kuni 45% hoonete kütmiseks. Kui me vaatame meie hoonete, peamiselt elamufondi soojakulusid, siis need on ruutmeetri kohta umbes kaks korda suuremad kui Soomes. Teatavasti asub Soome aga veel rohkem põhja pool kui meie. On tehtud laialdasi uuringuid Eesti elamufondi seisundi kohta, majade energiasäästlikkuse hetkeseisu kohta ja võimaluste kohta energiakulusid vähendada. Üldine arusaam on, et hoone rekonstrueerimisega on võimalik vähendada küttekulusid keskmiselt 50%. Stalnuhhin, kes need küsimused esitas, tõmbas siit saalist uttu. See on tema tase. Ma kordan: rekonstrueerimisega on võimalik küttekulusid kokku hoida 50%. Narvas on minu teada rekonstrueeritud üks kortermaja. Üks kortermaja! Ma olen uurinud, mida Narva Linnavalitsus selleks teeb. Ma räägin Narvast ainult sel põhjusel, et arupärija on Narvast, vähemalt väidetavasti esindab ta Narva inimeste muresid. Narva erineb väga paljudest omavalitsustest, kus me ei räägi isegi mitte nende rahalisest panusest, vaid toest, et selgitada korteriühistutele ja inimestele, et oma maja rekonstrueerimine tasub ette võtta, arvestades eriti riiklikke toetusprogramme, mida me pakume. 2010. aasta septembrist alates on korteriomanikud ja riik kokku investeerinud korterelamute soojakindlamaks renoveerimisse 58 miljonit eurot. Keskmine energiasääst on üle 40%, aga see võib kõikuda, sõltuvalt sellest, milline oli rekonstrueerimisprojekt, kui terviklik see oli ja milline oli maja seisund rekonstrueerimise hetkel. Tulemused võivad olla erinevad, aga me räägime 40–50%-lisest küttekulude kokkuhoiust. Rääkimata sellest, et investeerides majadesse me suurendame nende turuväärtust. Kui me teeme tervikliku rekonstrueerimise, siis me parandame sisekliimat, mis mõjub positiivselt inimeste tervisele, ja loomulikult pikendame oluliselt kortermajade eluiga. Küttekulude sääst on märkimisväärne. Täna võib öelda, et see 58 miljonit eurot, mis on kasutatud kortermajade renoveerimiseks, puudutab 40 000 inimest ja 3% elamufondist. Me näeme siit, milline on tegelikult selle ülesande perspektiiv ja mastaap. Loomulikult, kui Isamaa ja Res Publica Liit valis oma üheks põhiloosungiks "Kodukulud alla!", siis oli meie soov see Eesti rahva jaoks üsna oluline programm käima tõmmata. Me oleme alles selle alguses. Ma tõesti ei soovitaks suhtuda sellesse naeruvääristades. Teie oma poliitilisest mõtlemisest lähtudes süüdistate, justkui olnuks tegemist valimislubadusega, mida meil ei olnudki kavas täita. Seda on väga vaja täita.
Teine küsimus: "Millistest monopolidest on Teil õnnestunud viimase 5 aasta jooksul jagu saada? Kuidas olete Te rahul Konkurentsiameti tööga monopolide ohjeldamisel?" Ma ei mõista, mida mõtleb küsija täpsemalt monopolidest jagusaamise all, kuid on oluline mainida, et ettevõtjate tegevuse igasugune reguleerimine saab põhineda üksnes seaduses sätestatud alustel. Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus kehtestas monopoolsete teenuste valdkonnas väga märkimisväärses osas elementaarsed euroopalikud reeglid. Ennekõike puudutab see veemajandust. Me lõime minu arust läbipaistvad reeglid, kuidas on küttemajanduses võimalik kontrollida hindade majanduslikku mõtestatust ja kuidas Konkurentsiamet kui sõltumatu regulaator saab suunata eksisteerivate monopolide tegevust, avades võimaluse korral turge majanduslikult märksa ökonoomsematele kütteviisidele. See puudutab sama asja ka gaasimajanduse puhul. Ma ei naeruvääristaks seda seadust. Ma arvan, et meil puudusid need põhimõtted, mis on elementaarsed igal pool Euroopas. Ma ei hakka rääkima meie praktikast enne selle seaduse jõustumist, kuidas näiteks Tallinnas või mõnes teises omavalitsuses kehtestati vee hinda. See selleks. Minu arvates kehtestab see seadus põhimõttelised printsiibid, kuidas reguleerida monopolide hindu. Loomulikult eeldab see, et Konkurentsiamet on tugev, kompetentne ja suudab langetada mõistlikke otsuseid, arvestades tarbijate huve ja ka seda, et need n-ö elutarvilikud teenused oleksid tagatud ka pikemaajaliselt ja jätkusuutlikult.
Nüüd mõned näited Konkurentsiameti töötulemuste kohta. Alates 1. novembrist 2010 kooskõlastab Konkurentsiamet suuremates piirkondades veeteenuse hinna. Esiteks on see ühtlustanud veeteenuse hinna regulatsiooni Eestis. Ebaõiglaselt kõrge veeteenuse hind on olnud aktuaalne eeskätt Tallinnas ja Tallinna lähiümbruse kohalikes omavalitsustes. Me teame, et vee hind Tallinnas pole tõusnud ja on pooleli põhimõtteline vaidlus ettevõtjaga, kas nimetatud regulatsioon on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Ka ministeeriumi hinnangul on fakt see, et Konkurentsiamet ja see seadus lähtuvad Euroopas väljakujunenud monopoolsete teenuste kontrollimise põhimõtetest. Olukord ei ole enam selline, nagu see enne Tallinnas oli. Kas mäletate, kuidas Heimar Lenk istus vanni serva peal, oleks peaaegu vanni kukkunud ja lubas vee hinda kontrollida? Jäi mulje, et videolõik lõigati pooleks selle koha pealt, kui ta vanni kukkus. Mõned näited veel. Viimsi valla vee-ettevõtja on oma veeteenuse kaalutud keskmist hinda viinud 9% allapoole. Veeteenuse hinna puhul tuleb arvestada, et aastatel 2007–2013 sai Eesti veemajanduse arendamiseks toetusi 447 miljonit eurot, millele lisandus kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete panus. Valdav osa veemajandusobjekte valmis 2011. aastal, mistõttu avaldasid veemajanduse suuremahulised investeeringud veeteenuse hinnale mõju just siis, kui Konkurentsiametist sai veeteenuse regulaator. Veeteenuse hinna muutmine on mitmes kohas olnud tingitud just sellest ning investeeringutega on kaasnenud ka teenuse parem kvaliteet.
Teine näide monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse mõju kohta. 2010. aastal analüüsis Konkurentsiamet konkurentsiolukorda seoses Tallinna kaugküttepiirkondade soojusvõrkude ühendamisega Tallinna Kütte poolt. Konkurentsiamet leidis, et tarbijatele on piirkondade ühendamine kasulik, ning Konkurentsiamet asus seda ka nõudma. Ettevõte on nüüdseks ühendamise ära teinud. Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusega muudeti oluliselt soojuse ostmise korraldust. Näitena uue regulatsiooni tõhususe kohta võib tuua Tallinna Kütte korraldatud konkursi, mille tulemusena on pärast Iru prügipõletusjaama valmimist võimalik vähendada suure maksumusega maagaasi baasil toodetava soojuse osatähtsust, asendades selle kodumaisest hakkepuidust ja jäätmetest toodetava soojusega. Täpselt samasugust sooja ostmise konkursi korraldust on Konkurentsiametil võimalik rakendada ka muudes maakondades. Me näeme, et mitmetes Eesti maakonnalinnades ja suuremates asumites viiakse katlamajad gaasiküttelt üle märksa kulutõhusama ja tarbijale odavama biomassikütte peale. Neljandaks mainin maagaasi hinna kujunemise regulatsioone, teades, et küttekulud ja sooja hind sõltuvad sellest, sest paljuski kasutatakse sooja tootmiseks maagaasi. Maagaasiturgu liberaliseeriv seadus on vastu võetud. On võetud vastu põhimõtteline otsus gaasi põhivõrgu omandilise eristamise kohta. Tehakse tööd selleks, et Eesti turule tekiks alternatiivne gaasitarne allikas, mis võiks sisulise konkurentsi kaudu mõjuda ka hinnale.
Kolmas küsimus: "Kas Te olete analüüsinud ..."

Hea minister, kahjuks on vastamise aeg läbi. Võib-olla saate järgmistele küsimustele vastamise käigus vastata ka ülejäänud küsimustele. Me asumegi nüüd küsimuste juurde. Palun, Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on hea meel, et ka teile on mällu sööbinud see tõepoolest kõrgel tasemel tehtud valimisreklaam Tallinna Vee kohta, mida te praegu meenutasite. See oli tõesti kunstiliselt väga hästi tehtud ja üldse igapidi tasemel. Reklaam on teil meeles, aga mulle tundub, et teie mälu hakkab muidu juba natukese nagu nõrgenema. Te vähemalt vassite. Kui te lõite aktiivselt kaasa valimisvõitluses, olles saadikukandidaat ja käies villaste sokkidega Lõuna-Eestis mööda maju ringi, siis te ei rääkinud majade renoveerimisest absoluutselt mitte midagi. See on hädavale, mis teil tuli käibele umbes aasta pärast valimisi, kui teie kodukulude allamineku programm läbi oli kukkunud.

Küsimuse aeg on läbi, minut sai täis.

Ma vastan Lengi jutu peale kolmandale küsimusele. Härra Stalnuhhini kolmas küsimus oli selline: "Kas Te olete analüüsinud, et miks Te olete oma valimislubaduste täitmisel ebaõnnestunud?" Ma ei hakka esitama praegu erakonna ja kogu valitsuskoalitsiooni lubaduste täitmise aruannet, aga kasutan Narva tulevase linnapea härra Ossinovski sõnu (ta on teie kolleeg opositsioonis), mis ta ütles möödunud aasta 15. novembril: "IRL on viimase kahe valitsuses viibitud aastaga täitnud kõik oma valimislubadused." Soovitan selles osas lähtuda teie kolleegi hinnangust, kes on teemat väga põhjalikult analüüsinud ja saab aru, millest ta räägib. Noor andekas inimene, erinevalt paljudest teistest.

Aitäh! Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea minister! Tuletage ikka meelde, kuidas selle Tallinna Veega oli. Kes siis linnapea oli, kui Tallinna Vesi erastati, kas mitte Jüri Mõis? Kas te mäletate, kuidas kasumimarginaal kirjutati sinna sisse ja kuidas see aastate jooksul peab kogu aeg suurenema? Mul on see väga täpselt meeles. See toimus teie võimu ajal. Aga mis puudutab seda, et keegi paneb kogu aeg ühte ja sama plaati peale, siis tuleb öelda, et kui meie räägime kodukulude suurusest, siis teie räägite ikka ja jälle vastu kortermajade renoveerimisest. Te teate väga hästi, et maal väikestes kortermajades jääksid inimesed igavesse võlaorjusesse, kui nad hakkaksid seal midagi soojustama. Ma tuletan teile meelde, kuidas Ken-Marti Vaher siin puldis ütles, et kodukulude vähendamine tähendab toasooja ja vee hinna poole võrra alandamist. Mul on see stenogramm olemas ja ma võin selle ette lugeda. Ma küsin nüüd: kas elekter ei ole kodukulu?

Elekter on kodukulu. Ma rääkisin, mida IRL kavandas 2011. aastal. Oluline komponent, mida on võimalik elektrimajanduses reaalselt alandada, on taastuvenergia tasu. Meie arvates on Keskerakonna juhtimisel 2007. aastal kehtestatud taastuvenergia tasu skeem tarbijale liialt koormav. Mis seal salata, ma tahan teid kiita, seal oli kindlasti ka positiivseid aspekte. Taastuvenergia portfell on väga tormiliselt arenenud, aga taastuvenergia tasu skeem, mis Keskerakonna juhtimisel siin saalis vastu võeti, oli liialt koormav. Me arvutasime 2011. aastal, et taastuvenergia tasu võiks alandada kuni 50%. Me teame, et praegu on selleteemaline eelnõu Riigikogus. See on kompromiss. Kui te siin mulle midagi ette heidate, siis ma püüan seletada, miks see kompromiss on tehtud. Üks põhjus kompromissi tegemiseks on see, et te ei ole mitte sõnagi öelnud selle kohta, kuidas parandada oma 2007. aastal Riigikogus tehtud viga. Te kaitsete edasi taastuvenergia tootjate suuri kasumeid, täpselt samamoodi nagu Tallinnas, kus te kogu aeg võitlete Tallinna Vee ülisuure ärikasumi eest ja sülitate Tallinna veetarbijate peale. Eriti suurt pahameelt tekitas teis see, ma kujutan nii ette, et täiesti mõttetuks muutus niigi mõttetu sihtasutus, mis on Tallinna asutatud ja mida te revolutsiooniliselt nimetasite Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutuseks, kus praegugi töötab hulgaliselt inimesi, kes saavad tõenäoliselt ka palka. Ma ei tea, mille eest. See tegevus on ju ammu lõpetatud.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister, tänan värvikate vastuste eest! Aga ilmselt ei ole te asjaga hästi kursis. Täna võeti see eelnõu, mis oleks vähendanud taastuvenergia tasu, menetlusest välja. Ma ei tea, kunas see uuesti Riigikogu laudadele jõuab. Selle tasu vähenemise tõttu oleks elektri hind vähenenud 1,6%, elektriaktsiisi vähendades oleks hinda võinud vähendada 4,6%. Kahjuks te seda ei toetanud. Aga iseenesest on majade renoveerimine hea meede, ma toetan seda. Ma arvan, et seda võiks jätkata, ainult et selle mõju on väga pikaldane. Aga miks on vähe tegeldud sellega, millel oleks otsene ja väga suures rahalises vääringus mõju, näiteks soojatrasside korrastamise ja katlamajade üleviimisega hakkpuidule? Selle jaoks sooja hinna kaudu vahendeid ei teki. Miks riik siin nii vähe abi on osutanud?

Ma olen nõus, et seda abi võiks olla rohkem või võiks olla läbimõeldum, kuidas me linnade ja asumite erinevat suurust arvestades saaksime tekitada rohkem majanduslikku huvi eksisteerivate kaugküttepiirkondade oluliseks ümberkorraldamiseks. Aga kindlasti ei saa ma nõus olla sellega, et seda abi pole üldse pakutud. Ma ei pannud oma loetelusse neid programme, millega me toetame investeeringuid kaugküttetorudesse, rääkimata investeeringutest selleks, et soojatootmisvõimsusi ümber korraldada, kasutamaks märksa tõhusamaid meetodeid. Neid tuleb jätkata. Meil on kavas tulla välja seadustega, millega me tahame motiveerida investeerimist märksa energiatõhusamatesse ja ka tarbijatele soodsamatesse lahendustesse, arvestades Eesti omapära. Omapära ongi see keerulisus. Ma möönan, et õige oli ka see teie märkus (või oli see proua Tuusi märkus), et kui asumis on elanike arv vähenenud, siis on kortermaju keeruline rekonstrueerida ning investeerida sellesse ja ka kaugküttesüsteemidesse. Kui elanike arv väheneb, siis loomulikult on seal elavatele inimestele see investeerimiskoormus liiga suur, rääkimata olukorrast, kus inimestel võib-olla majanduslikke võimalusi ei ole. Mina kutsun üles ka nendel juhtudel reaalseid lahendusi pakkuma. Ega me sellest nii või teisiti ei pääse, kui me mõtleme oma elamufondile kaugemas perspektiivis. Praegu, nagu ma ka vastuses ütlesin, me tegeleme ikkagi üsna algusjärgus oleva ülesandega. Me näeme, et need toetusprogrammid on võtnud aega, aga huvi ja valmisolek investeerimiseks on oluliselt kasvanud. Inimesed tulevad sellega kaasa. Välja arvatud Narvas muidugi.

Aitäh! Palun, Mart Nutt!

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra minister! Minul on rõõm elada just ühes sellises majas, mis viimase aasta sees ära renoveeriti. Saan oma kogemuse põhjal kinnitada, et talvekuude küttekulu on tõepoolest rohkem kui kaks korda alanenud. Aga ma mäletan hästi seda skepsist, mis majaelanikel oli. Kaheldi, kas need kulutused on ikkagi mõistlikud. Eriti vanemad inimesed võtavad asja võib-olla niimoodi, et kas nad jõuavad küttekulude kokkuhoiuga need investeeringud tasa saada. Kas on käepärast materjali, mida oleks võimalik inimestele lihtsalt teavituseks laiali jagada, kui palju niisugused investeeringud aega võtavad, kuni nad ära tasuvad?

Aitäh! Selle programmi põhiline rakendusüksus on KredEx. Seal on olemas ka konsultandid, keda on võimalik kutsuda korteriühistu koosolekule. Loomulikult on seal olemas ka kirjalikke materjale. Minu meelest on olulisem, et meil ei ole olemas lihtsalt teoreetilised arvutused ja mudelid, vaid KredEx püüab talletada üksikuid juhtumeid, et tuua ühelt poolt näiteid tehnilise projekti sisu kohta, aga ka võimalike mudelite kohta, kuidas korteriühistul, sõltuvalt korterite arvust, tasuks investeerimisplaani teha, et see ei oleks inimestele korraga liiga suur koormus. Need materjalid on KredExis olemas. KredExis on olemas ka inimesed, kes on valmis vahetult seda informatsiooni jagama.

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Teie kõnest tuli välja see, kus need põhilised kokkuhoiukohad on. Aga kas me ei peaks muutma seadusi kortermajade renoveerimise kohta jäigemaks, et me kasutaks samasuguseid metoodilisi põhitõdesid, nagu kasutatakse Rootsis ja Soomes? Kuulu järgi nemad sellist metoodikat, mis meil praegu kasutusel on, ei ole kasutanud juba mitu aastat. Teiseks, kas võiks KredExis rohkem vähendada bürokraatiat? Miks peab iga kortermaja tegema eraldi projekti, mis võtab pool aastat ja mille kinnitamine võtab aasta? Kui täna alustada, siis alles aasta pärast saab sisuliselt ehitama hakata. Kas ei saaks bürokraatiat vähendada?

Aitäh! Kui on võimalik, siis kindlasti. Aga mind on informeeritud, et hoolimata sellest, et meil on väga palju tüüpkortermaju, eeldab rekonstrueerimine seda, et olemasolev rekonstrueerimisprojekt tuleb iga majaga vähemalt sobitada. Majad on siiski erinevad. Teiseks, me teame, et rekonstrueerimisel on väga palju valikuid, mida korteriomanikud saavad teha. Tarbetut bürokraatiat tuleks kindlasti vältida. Me oleme püüdnud teha koostööd omavalitsustega, et ehituslubade hankimine ja kõik see oleks lihtsam. Aga midagi ei ole teha, tundub, et kui teha terviklik või isegi osaline rekonstrueerimine, siis tasub ettevalmistusajaks võtta vähemalt aasta. Siis on see plaan hästi läbi mõeldud. Ei ole päris nii, et lihtsalt vahetame majal aknad ja uksed ära ning siis on kõik. Kui ikkagi tahta terviklikku lahendust, mis parandab ka sisekliimat ja ventilatsiooni, siis on see vaja kõik ette valmistada. Teine küsimus, kui ma õigesti aru sain, oli Skandinaavia nõuete kohta. Juhin tähelepanu, et ka meil on uutele majadele kehtestatud rangemad energiatõhususe nõuded. Kõigil uutel, ehitatavatel majadel peaksid energiatõhususe nõuded järjest rangemaks muutuma. Siin on teatud rajajoon aasta 2020, kui uute majade energiatõhususe määr Euroopa Liidu kokkulepetest tulenevalt väga oluliselt tõuseb. Aga see põhiline fookus, kui me vaatame jälle n-ö seda massi, on ikkagi see, kuidas me suudame eksisteeriva elamufondi, põhiliselt vana elamufondi rekonstrueerida ja motiveerida omanikke seda tegema. Me peame arvestama, et Eesti on enamiku Euroopa riikidega võrreldes selles mõttes mõneti unikaalses seisundis, sest meil on väga suur eraomanikele kuuluv elamufond. Omavalitsuste osakaal on siin üsna väike. Järelikult peab olema koostöö riigi, omavalitsuste ja eraomanike vahel. Käsu korras ei saa siin ka midagi teha.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Mina isiklikult suhtun teisse väga suure austusega. Ma ei arva, et teil oleks põhjust närveerida ja kasutada selliseid väljendeid nagu "tõmbas uttu". Aga see selleks. Tuleme mõlemad udust välja. Kui üks inimene petab meelega teist inimest, eesmärgiga saada endale tema raha, siis nimetatakse seda kelmuseks. Teie poseerite siin plakatil, kus te lubate vähendada elektri hinda. Te saite selle tulemusel hääli, saite valitsusse, saite ministri palga. Kas teile ei tundu, et need asjad on väga ja väga sarnased?

Karmid süüdistused. Ma soovitan siiski veel kord tutvuda meie valimisprogrammiga, lugeda, mida täpselt meie valimisprogramm ette nägi, ja mitte seda naeruvääristada. Kui te naeruvääristamist jätkate, siis on teid pagana raske tõsiselt võtta. Me räägime väga tõsisest ülesandest, mis minu arvates on Eesti rahvale oluline. Selle lahendamisele üleskutsumine on minu meelest märksa olulisem kui üritada ilkuda ühe või teise lühidalt kokkuvõetud valimislubaduse üle. See on naeruväärne, et te seda teete. Mul oleks teie asemel piinlik. Kui ma lähen Narva, siis saan aru, et Narva inimesed ei tea kõige vähemalgi määral neid riiklikke programme, mida riik on pakkunud. Kelle ülesanne on neid tutvustada? See oleks ju teie, kelle valijad teid väga toetavad, esmane ülesanne. Teie ülesanne ei ole käia ringi nagu mingi argpüks ja rääkida sellest, et IRL on lubanud seda, mida ta ei ole kunagi kavatsenud täita. Me oleme kavatsenud seda täita ja me teeme seda. Aga selleks peab ka kaasa aitama, et inimesed mõistaksid selle vajalikkust. Ei ole vaja neile kogu aeg pähe istutada seda, et Eesti riigis on kõik inimesed pahad ja keegi ei taha täita seda, mida ta on lubanud. Veel kord: võtke vaevaks, lugege IRL-i valimisprogramm läbi ja rääkige sellest. Ärge vehkige üksikute kontekstist väljarebitud sõnadega.

Aitäh! Palun, Priit Sibul!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma pean oma töö iseloomu tõttu elama mingi osa ajast Tallinnas. Ma elan kesklinnas. Möödunud nädalal sain ma kui korteriühistu aktivist kesklinna vanemalt kutse tulla vaatama Monoteatri etendust, kus mängib Jan Uuspõld. See oli "Vanaisa". Ma küll ei saanud täpselt aru, milline seos on korteriühistu aktivistil ja sellel etendusel. Võib-olla teate teie seda täpsemalt, aga võib-olla on see viis, kuidas mingitest asjadest tähelepanu eemale juhtida või vastupidi. Te nimetasite, et riik on koos koduomanikega investeerinud 58 miljonit eurot. Kas te oskate öelda, kui palju on neid perekondi, kelle kulud selle tulemusena on konkreetselt vähenenud? Teiseks, kas järgmisel perioodil, 2014–2020, on planeeritud KredExi meetmesse lisavahendeid? Kas te oskate öelda, kui suures mahus ministeerium on neid planeerinud?

Aitäh! Ma ei oska kommenteerida mingit näidendit ega kesklinna vanemat. Need projektid, mis on lõpetatud või realiseerimisfaasis, puudutavad praegu umbes 40 000 inimest. Justkui suur arv, aga arvestades, et see programm peaks ühel või teisel moel puudutama kõiki Eesti inimesi, sõltumata sellest, kus nad parajasti elavad ja kus nende kodu on, siis on tööd minu meelest veel hästi palju. Me oleme vaadanud umbes seitsme aasta perspektiivi. Me ise kujutame ette, et aastatel 2014–2020 peaks vähemalt kortermajadele mõeldud programmiga samas mahus jätkama ehk investeeringutoetuse määr, sõltuvalt investeeringus saavutatavast energiatõhususest, oleks kuni 35% projekti maksumusest. Me räägime praegu riigi toetusprogrammi rahalisest mahust 150–200 miljonit eurot kuni aastani 2020. Muidugi sõltub see ka tempost. Millised võiksid olla rahalise ressursi allikad? Neid võiks olla kaks. Üks tuleneb Euroopa Liidu emissioonikaubanduse süsteemist, need on võimalikud süsihappegaasi müügi tulud, kui riik müüb temale eraldatud kvooti. Siin on riskikoht kvoodi hinna ja nende vahendite keeruline prognoosimine. See hind on praegu lühiajaliselt väga madal. Teine võimalik rahaline allikas oleks see, et selle programmi rahastamiseks võiks kasutada Euroopa Liidu järgmise perioodi vahendeid. Energiatõhusus on kindlasti üks üleeuroopaline prioriteet, selles mõttes see sobib. Me peaksime nende vahendite kombinatsiooni kasutades ja sellest eesmärgist lähtudes suutma selle aasta jooksul need otsused langetada.

Aitäh! Palun, Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Hoolimata kogu oma lugupidamisest teie vastu ütlen ma, et enne valimisi te rääkisite selget keelt ja lubasite kodukulusid alandada. Nüüd olete aga hakanud rääkima, et te hüvitate 30% penoplasti ja krohvi maksumusest, et saaks maju soojustada, ja see alandab kodukulusid. Ühesõnaga, te ajate asja keeruliseks. Aga minu küsimus on järgmine. Miks te ikkagi kodukulusid suurendate? Te tõstsite möödunud aasta lõpus võrgutasu 14%. Samal ajal oli teada, et elektri hind tõuseb nagunii, kui turg avaneb. Samas tuleb tunnistada, et võrgutasu (inimesed ei saa õieti arugi, mida see sisaldab) on meil kõrgem kui näiteks rikkal Saksamaal. Kujutage ette! Võrgutasu tõus on konkreetselt teie heakskiidetud otsus. Miks te ikkagi suurendasite kodukulusid?

Aitäh! Ma võiksin teile muidugi vastata, et ma juba vastasin teie kolleegi Stalnuhhini umbes samale küsimusele. Mis aga puudutab konkreetselt võrgutasu, siis jällegi, viige ennast kurssi Eesti Vabariigi seadusega, mõelge see läbi, mõelge ka tarbijate pikaajalistele huvidele. Me kõik oleme ju tarbijad. Siis mõelge läbi, kuidas seda kõike võiks kõige mõistlikumalt rahastada. Ma arvan, et mis puudutab võrgutasu, siis oluline on olla veendunud, et ükskõik, kes meil võrku ülal peab – meil on üle 30 võrguettevõtte ja üks põhivõrguettevõte –, siis igasuguseid võrgutasusid on sõltumatu regulaator kulupõhiselt hinnanud ja kontrollinud. See on esimene eeldus. Teie ettekujutus, kui te olete lugenud kahte sõna ja teinud sellest järelduse, et me oleme planeerinud midagi ebamajanduslikku või pikaajaliselt Eesti riigile ja tarbijatele kahjulikku, on lihtsalt piiratud. Mul ei ole informatsiooni, et Konkurentsiamet ei suudaks võrguettevõtete hindu kontrollida. Tõele vastab ka see, et võrguettevõtetele on olulised investeeringud. Me ehitame praegu Estlink 2. See on investeeringuraha. Investeeringud arvestatakse tarbijatariifi pikaajalise tasuvusega sellises ulatuses, mille puhul me neid investeeringuid ei toeta. See puudutab Estlink 2, aga puudutab ka jaevõrgu laialdasi investeeringuid Eestis. Vaatame jaevõrgu põhilisi probleeme. Ma ei usu, et ka 1990. aastatel olid sellised poliitilised põhjused, nagu teie oma vaimusilmas ette kujutate, et minister ütles, et võrku ei ole vaja investeerida, kuna tasu võib ühes või teises suunas liikuda, tuleb kannatada veel kolm aastat, kui on järgmised valimised. Vastupidi, me peame võrku investeerima. 1990. aastatel olid võrguinvesteeringud peaaegu nullis. Selle tõttu ongi nii, et kui tuul puhub ja on suurem torm, siis on palju elektrikatkestusi. See on ebanormaalne. Ma ei soovita võrrelda võrgutasusid meil ning Saksamaal ja Soomes. Võrgutasu on solidaarsuse avaldus. Võrgutasu on seda väiksem, mida rohkem kõikjal üle Eesti elektrit tarbitakse. Võrgutasu ei erine sõltuvalt sellest, kas tarbija asub Narvas, elektrijaamadele väga lähedal, või hoopis Kilingi-Nõmmel. See on solidaarselt korraldatud tasustamise süsteem ning võrdlused Saksamaa ja Soomega päris hästi ei sobi. Me peaksime vaatama tarbimismahtu, peaksime vaatama ka muid võrguparameetreid, et hinnata seda, kas meie võrk on ikka väga kallis. Need on erapooletud majanduslikud arvud, mida teil oleks äärmiselt kasulik vaadata. Siis te sellist juttu ei räägiks.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra minister! Te olete nüüd juba peaaegu poolteist tundi saanud siit puldist ajada sihukest üleüldist mula. Aga ma küsin ühe konkreetse valimislubaduse kohta. 2011. aasta veebruaris rippusid terves Eestis teie valimisreklaamid, kus oli tekst "Madaldame elektri hinda". Kuidas tegelikult läinud on? Te lubasite 2011. aasta veebruaris, et madaldate elektri hinda. Tänaseks on sellest kaks aastat möödas, käes on 2013. aasta veebruar. Mis tegelikult elektri hinnaga juhtunud on, kas see on läinud väiksemaks või suuremaks?

Kui te nüüd täpselt vaatate, siis te näete, et me räägime taastuvenergia tasust. Taastuvenergia tasu peabki alanema. Ma räägin teile, mida meie erakond valimistel lubas. Kuulake, mis ma räägin! Ei tohi võtta kunagi kahte sõna ja hakata neid väänama, sellisel juhul te käitute pahatahtlikult. Me oleme kõigile oma valijatele seletanud, et just nimelt taastuvenergia tasu on koht, kus on võimalik hinda alandada. Milliseks kujuneb elektri hind kaugemas perspektiivis? See, et IRL ei hakka tegema mingisuguseid majanduslikke trikke, on loomulikult mõistlik. Me usume, et turu avamine on kaugemas perspektiivis Eesti tarbijatele kasulik. Igasugused mängud ja inimestele puru silma ajamine, et ühe või teise kaudse maksu abil soodustuse tegemine on probleemi tohutu lahendamine, on, vabandage väljendust, lihtsalt ebakompetentne. See ei lahenda mingit probleemi. Aga ma arvan, et kui me arendame välja toimiva turu, siis ka tarbija tegelikult võidab kõige rohkem. Nende inimeste, nende perekondade jaoks, kellel on raskusi, peab olema toimiv sotsiaaltoetuste süsteem. Selline on normaalne riik.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Rääkisid siin pikalt, kui hädavajalik on jaotusvõrku investeerida, sest võrk on amortiseerunud ja et 1990. aastatel üldse ei investeeritud. Mitte ainult 1990. aastatel, vaid ka 2000. aastate algul ei investeeritud. Aga samal ajal võttis valitsus Eesti Energiast dividendina ikka välja sadu miljoneid, isegi miljardeid kroone, selle asemel, et see kasum investeerida ettevõtte põhivarasse, sh võrkudesse. Nüüd tahetakse kogu see investeering tagantjärele teha ja inimeste kulul. Möödunud aastal tõsteti võrgutasu ligi 10%, nüüd 13%, järgmisel aastal võib-olla veel 20%. Niimoodi see loosung "Umenšenije tsen za elektritšestvo" teil ellu lähebki.

Minu arvates oli see arvamus, küsimust teil vist ei olnudki. Mis puudutab seda ettekujutust, siis ka võrguettevõtjate kohta, keda Eestis on ju palju, võib niimoodi öelda, need investeeringute allikad ja investeerimine ei tähenda seda, et ettevõte ei või olla kasumlik. Tõsi küll, kasumlikkus peab olema reguleeritud monopoolsele ettevõttele kohaselt. Kasumlikkusel on väga tugev piirmäär peal, nii nagu see Euroopa Liidus või OECD-s keskmiselt on. Ettekujutus, et me saame võrguettevõtjatele öelda, et majandagu kahjumlikult või et me kuskilt võtame raha ja anname nendele võrguinvesteeringuteks, lihtsalt majanduslikult ei päde.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Aitäh! Te ütlesite, et kui IRL enne valimisi ütles, et ta võtab elektri hinna kontrolli alla, siis mõtles ta selle all taastuvenergia tasu. Kuidas teile toona tundus ja kuidas teile täna tundub, kas teie valijad said sellest ka niimoodi aru?

IRL-i valijad küll.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Asume läbirääkimiste juurde. Palun, Mihhail Stalnuhhin! Kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Punkt 1, Narvas on neli korteriühistute ühendust, seal käivad pidevalt külalised Tallinnast, KredExist, Eesti Korteriühistute Liidust jm. Kõike, mida on vaja teada majade renoveerimisest, Narvas teatakse. Ma ei ole see inimene, kes peab ministrile selgitama lihtsat asja, miks Narvas majade soojustamine populaarne ei ole. Kui ta sellest aru ei saa, siis on see tema probleem.
Punkt 2 on veidi lõbusam. Võis aru saada, nagu toimuks minu ja Partsi vahel mingi duell. Kuidagi kummaline. Mina esitan küsimuse, mida mult küsis minu valija, tema aga hakkab mind milleski süüdistama. Tegelikult ei ole see esimene kord.
Ma tahan jutustada teile ühe loo Krakovi vorsti jupist. See lugu juhtus Narvas 2004. aastal. Parts oli siis peaminister ja tuli Narva üht hotelli avama. Tal ei olnud selle hotelliga mitte midagi ühist, lihtsalt peaminister kutsuti kohale, see oli reklaamiaktsioon jne. Sellel avamisel toimus kuradi kihvt stseen, kui Eesti lippu, mille minister hotellile oli kinkinud, hakati hotelli ees tagurpidi heiskama. Moment oli nii tähtis, et keegi ei julgenud öelda: "Jumal küll, tõmmake maha! Pöörake teistpidi!" Lipp heisatigi valge siiluga taeva poole. Pärast, kui kõik külalised olid hotelli läinud, keerati lipp ümber.
Aga hotellis hakati peaministrilt küsima – Parts oli siis peaminister –, mis piiril toimub. Äkki oli ära keelatud Ivangorodist liha- ja piimasaaduste toomine. Ma tuletan teile meelde, et enne seda oli lubatud tuua neid nii palju, kui inimene soovis. Parts ütles: "Mis te räägite, valitsus ei ole midagi säärast vastu võtnud!" Ta väitis, et kõik see on jama, võib tuua küll jne. Inimestel tekkis kohe küsimus, mis jama siis toimub. Piiril neile räägitakse, et kehtivad uued reeglid. Nii väideti ka siis, kui Parts Narvas oli, tema aga ütleb, et midagi sellist ei ole. Mida teha? Ajakirjanikud tulid minu juurde ja ma pakkusin neile, et teeme eksperimendi. Ma läksin üle piiri, käisin Ivangorodis ja ostsin sealt 200 grammi Krakovi vorsti. Ma palusin, et see pandaks läbipaistvasse kilekotti, ja hakkasin uhkelt üle piiri marssima. Kui ma jõudsin meie tolli, märkasin, et kõik tolliametnikud on kuskile kadunud, mitte keegi mind ei oota, ainult ajakirjanikud seisavad seal. Mul ei olnud võimalust kontrollida, kas peaminister räägib tõtt või valetab. Läksin välja, tõmbasin suitsu ja tulin tagasi. Tolliametnikud olid arvanud, et ma olen juba ära läinud. Kui ma tulin, siis nad pöörasid mulle selja. Kõik kolm inimest, kes seal seisid, püüdsid mitte näha, mis mul kotis on. Mina jäin seisma ja hakkasin pärima: "Kes räägib tõtt, kas teie või peaminister? Kas on uued reeglid olemas või ei? Kes teist valetab?" Neil ei olnud pääsu, nad pidid tunnistama, et tõesti kehtivad uued reeglid. Muidugi teadis peaminister seda suurepäraselt. Aga aru saades, mida see tähendab narvalaste jaoks, otsustas ta, et seekord valetab. See jääb ju hästi meelde ja eks siis näe, mis edasi juhtub. Selleks et tõendada, et see keeld on tõesti olemas, oli mul vaja ikka inspektorist mööda saada. Ma nõudsin, et minu suhtes algatataks menetlus, sest ma tõin ju kaasa vorsti, mis oli keelatud. Mind viidi ühe inspektori juurde, kes koostas protokolli. See on mul ilusasti seina peal raamis, sest ta pani suurest hirmust sinna kirja, et ma tõin käe otsas üle piiri 0,2 tonni vorsti. Jah! Tavaliselt tuuakse tonnikaupa ja ta lihtsalt ei vahetanud tonne kilogrammide vastu. Kui ma kunagi vana olen ja mul on lapselapsed, siis ma näitan seda neile ja räägin, et vaadake, kui võimas vanaisa teil on, ta tõi käe otsas üle piiri 200 kilo vorsti. Pärast seda tulin välja ja näitasin ajakirjanikele seda protokolli. Vorsti andsin kassidele, piiril on neid piisavalt. Sellega saigi see vaidlus otsa.
Kõik said selgeks, et peaminister ta on ja peaministriks ta mingiks ajaks jääb, kuni keegi Vaher teda sellelt toolilt maha ei lükka, aga ta valetas. Valetas tollal ja mul pole mitte mingit põhjust kahelda, et ta valetab ka täna. Seda nippi, millega hääli saada, kui lubatakse, et mingi asja hind langeb, võib poliitikas iga päev kohata, ainult et seekord oli ta liiga jultunud. Keegi ei pidanud ju seda uskuma. Aga inimesed uskusid.
Nüüd võib seletada ükspuha mida, võib soovitada lugeda IRL-i valimisplatvormi. Keda see huvitab? Keda huvitab teie valimisplatvorm? Te olete koalitsioonis Reformierakonnaga, teie platvorm ei mängi enam mitte mingit rolli. Teil on uus platvorm ja sedamööda hinnad kasvavad.
Möödunud nädalal, just nädala lõpus, oli mul mitu kohtumist väga vihaste inimestega. Ma võin öelda, et nii vihaseid inimesi ei ole ma veel kunagi näinud. On tekkinud uus mood: nad kannavad kaasas kviitungeid, kus on kirjas korteriüür ja kommunaalteenuste tasu. Elektri hinnal on ring ümber ja seda näidatakse. Küsitakse ka seda, millal minister kavatseb oma lubadust täita. Aitäh!

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tõesti ei plaaninud selle päevakorrapunkti arutelul pulti tulla, aga pärast seda, kui ma tabasin saalis istudes ennast mõttelt, kas ma olen Riigikogu saalis ja kuulan minister Juhan Partsi või olen kodus teleri ees ning vaatan "Pehmete ja karvaste" Juhan Partsi, kusjuures järjest rohkem mulle tundus, et tegemist on selle teise Juhan Partsiga, siis see sundis mind siia pulti tulema ja arvamust avaldama.
Kõigepealt, IRL on väga tuntud huvitavate pealkirjadega seaduste poolest. Peaaegu mitte kunagi ei lähe pealkirjad kokku sellega, mis seaduses endas kirjas on. Parim näide oli see, kui Tallinna Linnavolikogu liikmete arvu suurendati 63-st 79-ni ja seda tehti soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise sildi all. Minu meelest kuulub samasse sarja ka monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus, mis pidi kontrolli alla võtma kõik hinnad, sh vee hinna. Kui minister siit puldist küsimustele vastates suutis tuua kaks näidet, kus vee hind tõusnud ei ole, siis mina suutsin poole tunniga leida kümmekond näidet, kus vee hind on pärast selle seaduse rakendamist tõusnud. Sillamäe Veevärk – 17,5%, Tartu Veevärk – 30,37%, Haapsalu Veevärk – 19,5%, ettevõte, mis pakub veeteenust Arukülas ja Raasikul – 93,71%, Kose Vesi – 26,62%, Kärdla Veevärk – 18,1%, Pandivere Vesi – 19,36%. Mul kulus üksnes pool tundi selleks, et need kümmekond näidet leida. Ma arvan, et kui mul oleks enne pulti tulekut olnud rohkem aega, siis oleksin ma neid veel hulgaliselt leidnud.
Lõpetuseks tahan siiralt tänada Isamaa ja Res Publica Liitu. Viimasel ajal on tihtipeale olnud mõtteavaldusi, et Eesti telekanalites ei näidata head huumorit. Viimastel päevadel on aga eratelekanalites jooksnud telereklaam, kus härra Reinsalu räägib, kuidas nad on oma lepingut täitnud ja lubadusi ellu viinud. Maal ringi liikudes märkan, et inimestel, kes seda reklaami näevad ja südamest naerda saavad, on see päeva parim osa. Ma tänan Isamaa ja Res Publica Liitu, kes on andnud Eesti inimestele vähemalt ühe asja, mille üle naerda! Aitäh!

Suur tänu! Kas ministril on kõnesoovi? Ei ole. Rohkem läbirääkimissoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Neljas päevakorrapunkt on ammendatud.

Peale haamrilööki on võimalik registreeruda esinemiseks vabas mikrofonis. Palun, Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Käes on veebruar, mis on tähendusrikas peaaegu kõikide leibkondade elus Eestimaal. Ma ei pea silmas Eesti Vabariigi 95. aastapäeva, vaid Isamaa ja Res Publica Liidu kingitust Eestimaa rahvale vabariigi aastapäevaks. Nägid ju kõik eestimaalased veebruari alguses oma postkastidesse või arvutitesse laekunud elektriarvetelt, mida tegelikkuses tähendab IRL-i loosung "Kodukulud alla!". Kui seni jäi selle loosungi sügav sisu nii mõnelegi arusaamatuks, siis nüüd peaks iga inimene sellest aru saama. Olen kindel, et umbes aasta pärast saab hulk eestimaalasi omal nahal tunda ka teise loosungi – "Tasuta kõrgharidus" – sügavat sisu. Kardan, et see on paljudele veel valusam kui loosungi "Kodukulud alla!" sügava sisu teadasaamine.
Nüüd lähemalt tänasest teemast. Et olla konkreetne, võtsin ette oma kodu detsembri ja jaanuari elektriarved. Selgus, et mõnekilovatise vahega oli elektrikulu olnud peaaegu ühesugune. Eks need talvekuud olid ju ka enam-vähem ühesugused, mitte väga külmad. Energiakulu oli ühesugune, aga rahakuluga olid lood hoopis teised. Energia eest tuli maksta 36% rohkem, võrgutasu 13% rohkem ja, ime küll, aga taastuvenergia tasu tuli maksta sama summa. Pärast seda, kui kõigile eraldi võetud tõusudele oli ka aktsiis ja lõpuks käibemaks otsa keevitatud, oli minu elektriarve 21% suurem, kusjuures elektrit kulutasin ma niisama palju kui eelmisel kuul.
Ei oska öelda, kas see on iroonia või midagi muud, et selle "kingituse" on meile teinud just IRL-i ehk "Kodukulud alla!" loosungi autorite parteid esindav minister. Kui elektri hinda põhjendavad nii minister Juhan Parts kui ka peaminister Euroopa Liiduga liitumise lepingus kokkulepitud elektrituru avanemise nõudega, siis täiesti arusaamatu on, miks igal aastal tuleb tõsta võrgutasu ligi 10% või üle 10%. Mõlema suust tuleb ka siin põhjendusi nagu Vändrast saelaudu, nagu on tavatsenud öelda rahvasuu. Küll on tarvis ehitada avariielektrijaama Kiisale, küll ehitada Estlink 2, seda põhivõrkude osas. Samas tempos püüab püsida ka Eesti Energia jaotusvõrk, uue nimega Elektrilevi. Tahan küsida, kas riikliku tähtsusega infrastruktuuriprojektide kulutusi peab ilmtingimata tegema võrgutariifide abil, mida tarbija iga kuu tasub. Kas ei tasuks näiteks Eesti ja Soome vahelise Estlink 2 ühenduse rajamist finantseerida riigieelarve infrastruktuuri investeeringutest? Nüüd äkki selgub, et jaotusvõrk on amortiseerunud, ebakindel ja vajab suuri investeeringuid, et kindlustada varustuskindlust, nii et iga tuuleiiliga vool ära ei läheks. See pidavat olema tarbija enda huvides. Viimase kümne aastaga on Eesti Energiast riigieelarvesse võetud dividendi ja maksudena 1,2 miljardit eurot. Kus on kogu see aeg olnud teadmine, et jaotusvõrk vajab uuendamist? Miks ei investeeritud kasumit võrkude taastamisse? Miks valitsus iga vaba sendi ettevõttest dividendina välja pumpas? Minister püüdis siin seletada, et seda tuleb teha tasu komponendina ja iga ettevõte peab kasumit saama. Aga kasumit võib ju põhivarasse investeerida. Sellest hiilis ta kõrvale.
Käesoleval aastal kavandatakse üksnes elektriaktsiisina elektritarbijatelt riigieelarvesse koguda 33 miljonit eurot. Valitsuse poliitika on olnud leebelt väljendades oma rahva vaenulik, et mitte öelda oma rahvast vihkav. Ega omanikud oma ettevõttega, ma pean silmas Eesti Energiat, paremini ei käitu. Teades, et ettevõtte põhivara jaotusvõrk on amortiseerunud, kistakse dividendina raha välja. Mõistlik peremees enne investeeriks ja hoiaks tootmisvahendid korras, alles siis mõtleks dividendi peale. Siinjuures ei taha ma kuidagi öelda, et riik on halb peremees, halvad on ikka rahvaga mittearvestavad ja küündimatud konkreetsed inimesed. Aitäh!

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Priit Toobal ütles, et tema ei plaaninud siia tulla. Mina planeerisin siia tulla. Kuna mul on aega ainult viis minutit, siis püüan teha hästi ruttu.
Esiteks, Koidula, Luhamaa ja Narva piiripunktis on tekkinud uus olukord. Seal võetakse ootealatasu, kuigi ebaseaduslikult. Kõige suurem probleem on see, et ootealatasu tõuseb. Tulen tagasi selle teema juurde, mida me siin mõni aeg tagasi arutasime: inimestelt võetakse seadusvastaselt makse selle kütusekoguse pealt, mida tuuakse standardses paagis Venemaalt Eestisse. Olukord on praegu selline, et kõik isikud, kes on ebaseaduslikult seda tasu maksnud, saavad minna Maksu- ja Tolliametisse, kirjutada vabas vormis avalduse ja selle alusel Maksu- ja Tolliamet tagastab ebaseaduslikult võetud tasu. Need inimesed, kellel ei ole tšekke alles, saavad minna samuti Maksu- ja Tolliametisse ning nõuda see ebaseaduslikult sissenõutud tasu tagasi.
Proovige nüüd ette kujutada. Te kõnnite mööda riigimaanteed näiteks Koidula piiripunktis, maantee on väga korralikult välja ehitatud, te kõnnite ja kõnnite, aga siis saab ühekorraga riigimaantee otsa ja viidad näitavad, et kõik reisijad on kohustatud sundkorras läbima ooteala. Ooteala on lepingu alusel teise haldaja alluvuses ja sundkorras peavad kõik reisijad tasuma ka ootealatasu. Mõni aeg tagasi tutvustasin ma õiguskantsleri ettepanekut siseministrile, et selline seadusrikkumine tuleb lõpetada. Ma loen täna veel kord ette katkendi õiguskantsleri 19. aprilli 2012. aasta kirjast. Õiguskantsler kirjutas oma ettepanekus rikkumise kõrvaldamiseks sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisel järgmist: "Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisel Luhamaa ja Koidula piiripunktides rikutakse riigipiiri seaduse § 8³ lõiget 4, mille kohaselt ei võeta piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu, kui sõiduk on suunatud piiriületuse ootealale, kuid ei kasuta tegelikult piiriületuse ooteala teenust ja suunatakse kohe piiriületuseks piiripunkti."
Käisin ise Venemaal ja jätsin auto kolmeks tunniks parkimisplatsile. Tuleb välja, et eraldi saab tasu maksta ka ainult parkimise eest. Sealsamas oli kuskil seinal teade, et duširuumi kasutamise eest maksab reisija kaks eurot jne. Küsisin, kas on olemas ka mingisugused regulatsioonid, mida saab printida ja mulle näidata. Mulle prinditi mingisugune siseministri korraldus aastast 2011. Mida ma tahan öelda? Proovisin selgitada ka teistele reisijatele, et nad avaldaksid protesti ootealatasu maksmise vastu, ei maksaks seda ning sõidaksid edasi. On esinenud juhtumeid, kus ootealatasu ei nõutud. Kuid eile helistati mulle ja öeldi, et ootealatasu on isegi tõusnud.
Ma soovitan kõikidel reisijatel, kes lähevad Eesti riigist Venemaa suunas ja läbivad ooteala, seda tasu mitte maksta. Kui maksate, siis hoidke alles kõik tšekid, sest ma luban, et me tegeleme nende probleemidega edasi. Kui juba õiguskantsler ütles, et seadust rikutakse ja ootealatasu ei tohi võtta, siis ma usun, et ka seekord lõpeb asi selliselt, et kõik, kes on ebaseaduslikult ootealatasu maksnud, saavad selle eest kompensatsiooni. Kuidas seda hakatakse tegema, kas seda kompenseeritakse riigieelarvest või kuidagi teisiti, see jääb ilmselt siseministri ja õiguskantsleri või peaministri lahendada. Aga kõik reisijad, kes kasutavad Koidula, Luhamaa või Narva piiripunkti, ei pea ootealatasu maksma. Kui neilt nõutakse ootealatasu, siis see toimub seadust rikkudes, seadusvastaselt. Aitäh!

Aitäh! Palun, Lauri Laasi!

Head kolleegid! Jätkan sellesama teemaga, millega kolleeg Kalev Kallo lõpetas. Nimelt, valimisvalet "Kodukulud alla!" kasutades bluffisid IRL-i poliitikud ennast parlamenti ning valitsusse. Inimesed hääletasid heauskselt Juhan Partsi, Ken-Marti Vaheri ja Urmas Reinsalu poolt, lootes kaitset tõusvate hindade ning monopolide ahnuse eest. Täna, 2013. aasta veebruaris, kui inimesed saavad esimesed vabaturu elektriarved, saab kinnitust, et IRL-i lubadus kodukulud alla viia oli jõhker pettus ning inimestele puru silma ajamine.
Ma ei peatu oma kõnes elektri hinnal. Lepime siis sellega, et elektri hinna kujundab nüüdsest turg. Kuigi jah, pea ees avatud turule tormamine olukorras, kus oli teada, et konkurentsi ei teki ja turg ei toimi, oli Juhan Partsi idee ja tahe. Ülekohtu, küünilisuse ja ahnuse näide vaatab aga kõige ehedamal kujul arvetelt vastu võrgutasu näol. Arusaamatu ning ülesblufitud võrgutasu moodustab kaks kolmandikku sellest, mida me elektri eest maksame. See, kui suur on võrgutasu, sõltub täielikult Juhan Partsist ning tema parteikaaslastest, kes Eesti inimestele väiksemaid kodukulusid lubasid. Eriliselt jultunud oli võrgutasu 14%-line tõus selle aasta alguses, kui elektrituru avanemine tarbijatele niigi löögi andis. Miski ei saa paremini näidata IRL-i tegelikku suhtumist inimestesse. Selle asemel, et kasutada mitmeid võimalusi, kuidas pehmendada üleminekut vabale turule, kruviti hinda veelgi 14% üles. Kas Juhan Partsi ja Taavi Veskimägi arvates oli hinnatõus väike, et neil jätkus jultumust ka oma käsi inimeste taskusse ajada?
Juhan Partsile meeldib inimestele enda meelest tarka nõu anda. Üks tema lemmiksoovitus on, et tarbige elektrit vähem. Kuidas ta seda ette kujutab? Arvestades, et elektri hind koos võrgutasuga oli pöörane juba enne viimast hinnatõusu, on inimesed oma kokkuhoiuvõimalused ammu ammendanud. Peavad nad siis külmas ja pimedas istuma nagu sõjaajal? Kui siiani meeldis IRL-ile mõtetes 1944. aastas elada, siis kas nüüd paisatakse Eesti inimesed ka eluviisilt 1944. aastasse? Veel natuke IRL-i valitsemist ja inimesed on sunnitud muldonnidesse kolima.
Kindlasti võiks Parts kokkuhoiu osas rääkida oma parteiülemuse Urmas Reinsaluga. Reinsalu on öelnud Õhtulehele, et tema jaanuari elektrikulu oli 3000 kilovatti ja põhiosa sellest kulus küttele. See tähendab, et Reinsalu saab umbes 350-eurose arve, seda veel suhteliselt soojal talvel. Kui ta tahaks aga kokku hoida, nagu Parts soovitab, siis mis oleksid tema võimalused? Kas langetada toatemperatuur 16 kraadile? Kuna peres on väikesed lapsed, siis usun, et Reinsalu hea isana seda ei tee. Järelikult tuleb maksta. Ei ole ju mõeldav, et minister korterisse bursuika tarib ja korstna aknast tänavale torkab. Ministri palgaga on 300–400-euroseid arveid võimalik tasuda. Aga kui pere sissetulek ongi 700 eurot, millise valiku on Parts siis inimestele jätnud? Kas kodust loobuda? Ka see on keeruline, sest suur osa kodusid on soetatud pangalaenuga. Kes tahaks osta maja, mille kulud on suured? Taas võib Parts öelda, et ise olite lollid, kui energiakuluka maja ostsite. Aga kuidas pidid inimesed neli-viis aastat tagasi ette nägema, millise hinnaralli majandusminister võrgutasuga korraldab? Tollal, vastupidi, julgustati inimesi laenama ja oma kodu soetama. Ei aita ka see, kui inimesed kasutavad kiidetud ning keskkonnasäästlikke maa- ja maa-õhusoojuspumpasid. Ka need tarbivad elektrit ning garanteerivad meie hindade tõttu suure elektriarve.
Juhan Partsile meeldib rääkida ka majade soojustamisest. Kuna soojustuskampaaniad puudutavad kortermaju, mis on valdavalt kaugküttevõrgus, siis ei ole täpselt mõistetav, kuidas peaks penoplasti seintele kleepimine elektrikulu vähendama. Eramajaomanikest, keda elektri hinna tõus kõige enam puudutab, Parts aga ei räägi.
Arvestades, millisesse väljapääsmatusse olukorda on Juhan Parts tuhanded Eesti pered võrgutasu tõstes pannud, tuleb Andrus Ansipil viimaks näidata, kes on valitsuses peaminister, ning Juhan Parts lihtsalt lahti lasta. Sellega lõpetataks ka majandusgenotsiid Eesti rahva kallal. Aitäh!

Aitäh! Sõnavõtud on lõppenud. Oleme lõpetanud tänase päevakorra punktide käsitlemise. Head kolleegid, head õhtut! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 17.11.