Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kümnenda töönädala esimest täiendavat istungit, mille olen kokku kutsunud vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni taotlusel Riigikogu juhatuse 3. detsembri otsuse alusel, et jätkata Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kümnendal töönädalal pooleli ning arutamata jäänud päevakorrapunktide arutelu.
Nüüd on hea aeg anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun kõnepulti kolleeg Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Meie pikk, kuid meeleolukas istunginädal algas mäletatavasti sellega, et meie ees oli riigikontrolör Mihkel Oviir, kes vastas arupärimisele, mille sisuks oli AS-i Eesti Energia Narva Elektrijaamade korraldatud hange uue elektrijaama rajamiseks ja majandusminister Juhan Partsi roll selle juures. Nagu me esmaspäeval kuulsime, on riigikontrolöri hinnangul selles menetluses rikutud riigihangete seadust. Põhirikkumised puudutavad seda, et edukaks on tunnistatud pakkumus, mida edukaks tunnistada poleks saanud. Alstom, kelle pakkumine hiljem edukaks tunnistati ja kelle pakkumise alusel ka leping sõlmiti, soovis oma pakkumuses hankedokumentides lubatust erinevaid makse- ja trahvitingimusi. Lisaks asuti Alstomiga läbi rääkima ka hanketingimusi, mida tulenevalt riigihanke tingimustest ei oleks tohtinud teha. Teatavasti teostab meil järelevalvet riigihangete korralduse üle Rahandusministeerium. Sellest tulenevalt on meil rahandusministrile mitu küsimust. Riigikogu liikmed Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast esitavad need küsimused arupärimise vormis. Aitäh!

Suur tänu! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Teated. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 6. detsembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb biokütuste tootmisega seotud maakasutuse muutmist, eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning direktiivi eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 20. detsember kell 16.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.
Head kolleegid, nüüd läheme täiendava istungi päevakorra kinnitamise juurde. Juhatusele on tulnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ettepanek jätta täiendava istungi päevakorrast välja punkt 15, eelnõu 277. Panen täiendava istungi päevakorra hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu oli 9 ja erapooletuid oli 2. Päevakord on kinnitatud.

Jätkame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kümnenda töönädala neljapäeval pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 325 esimest lugemist.
Head kolleegid, mul on teile selline informatsioon. Eile ei saanud sellel arutelul osaleda sotsiaalminister Hanno Pevkur, kuid täna on ta siin. Kas te olete nõus, et sotsiaalminister tuleb praegu teie küsimustele vastama? (Saalis avaldatakse nõusolekut.) Palun kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri, et jätkata küsimuste esitamist nimetatud eelnõu kohta! Kõige esimene küsija on Viktor Vassiljev. Teine küsimus, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Eesti Haiglate Liidu kirja kohaselt on ainuüksi tarbijahinnaindeksi muutus aastatel 2002–2011 olnud 44,2% ja seetõttu tuleb tasusid korraga märgatavalt tõsta. Siinkohal ma küsiksingi valitsuse tulevikuplaanide kohta. Millised on edaspidised plaanid? Kas nüüd tõstetakse tasusid tarbijahinnaindeksi võrra igal aastal või kogutakse jõudu ka järgmised kümme aastat, et korraga ja korralikult lajatada?

Aitäh! Ma olen kindlalt seda meelt, et Riigikogu peaks seda seadussätet natuke rohkem avama. Me tulime valitsuse poolt Riigikokku seadusmuudatusega, mis puudutas ainult haiglate liidu kirja ja ettepanekuid. Küll on ajalugu näidanud, et see säte ei ole tänaseks niimoodi ellu rakendunud, nagu seadusandja kümme aastat tagasi ette nägi. Sellest tulenevalt usun, et sotsiaalkomisjonis oleks mõistlik seadus lahti võtta ja sätestada näiteks, pakun ühe võimaluse, et visiidi- ja voodipäevatasu vaadataks üle samasuguse skeemi järgi nagu pensioniindeksit, st vähemalt kord viie aasta jooksul peab Riigikogu tegema otsuse, kas muudetakse või jäetakse samaks. See oleks igati mõistlik ja ma usun, et sotsiaalkomisjon peab menetluse käigus selle debati esimese ja teise lugemise vahel ära.

Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Mul on palve, et te räägiksite seda hinnakujunduse poliitikat natuke lahti. Kust kohast ja millisest firmast telliti analüüsid, millele tugineti, milline on nende firmade taust, võib-olla nimetate teadlased, kes uuringuid tegid, mis need maksma läksid, millised olid huvigruppide seisukohad nende analüüside suhtes ja kuidas langetati otsus, et hindade piirmäärad kujunesid just selliseks, nagu nad kujunesid?

Siin ei ole pikka vastust, nagu te võib-olla ootate. Lühike vastus on, et teatavasti arvutab meil tarbijahinnaindeksi ja ka avaldab selle Statistikaamet. Sealt pealt on need arvutused tehtud ja vaadatud. Nii et siin ei ole muud keemiat kui ametlikult arvutatav tarbijahinnaindeksi muutus viimasel kümnel aastal.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Voodipäeva- ja visiiditasu suurenevad samal ajal, kui tõusevad elektri hind ja aktsiis. Tegemist on väga kiire hinnatõusuga, mis ei ole sisuliselt tingitud tururegulatsioonist, vaid Vabariigi Valitsus võttis vastu otsuse, tema otsused olid laual ja nüüd me siin suures saalis räägime nendest. Sellega ongi seotud minu küsimus: mis põhjustel Vabariigi Valitsus survestab elanikke niimoodi just praegu, kui elu on niigi raske ja hinnad lähevad üles?

Aitäh! Vormiline põhjus on haiglate liidu pöördumine. Teine vormiline põhjus on see, et seaduses on kirjas, et voodipäevatasud ja visiiditasud vaadatakse üle sõltuvalt tarbijahinnaindeksist. Kui vaadata sisulist põhjust, siis kindlasti on sisuline põhjus ka arstide liidu, tervishoiutöötajate kutseliidu ja haiglate liidu vahelised kollektiivlepingu läbirääkimised. Haiglate liidu seisukoht on selgelt see, et kuna haigekassa hinnakirjas ei ole võimalik muuta tarbijahinna komponenti, tagamaks arstide palga tõusu, siis on tarbijahinna komponenti vaja korrigeerida voodipäeva- ja visiiditasu abil. Sellest tulenevalt saatsidki nad oma pöördumise ja see on ka põhjus, miks Riigikogu suur saal küsimust praegu arutab ja loodetavasti selle eelnõu heaks kiidab.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Seletuskirjast selgub, et eelnõu jõustumisega kaasnev täiendav tulu võib osutuda planeeritust väiksemaks, sest paljud tervishoiuteenuse osutajad on vabastanud kroonilisi haigeid ja teisi riskirühmi visiidi- ja voodipäevatasu maksmisest, samuti ei rakenda kõik tervishoiuteenuse osutajad seaduses lubatud maksimummäära. Kas te olete analüüsinud, kui palju on neid tervishoiuteenuse osutajaid, kes koguvad tasusid maksimummääras, ja kui palju on neid, kes on kehtestanud maksimummäärast väiksemad tasud?

Aitäh! Valdav enamik tervishoiuteenuse osutajaid rakendab maksimaalmäärasid. Pikka aega oli Tallinna linnas erisus, aga minu teada on see nüüd kaotatud ja ka Tallinnas tuleb visiidi- ja voodipäevatasu samamoodi maksta maksimummäära järgi.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Juba aastaid on väliseksperdid juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti tervishoiusüsteemi rahastamine ei ole jätkusuutlik. Nüüd toodi voodipäevatasu ja visiiditasu tõstmise põhjenduseks streik. Aga kui streiki poleks olnud, millise põhjendusega oleks siis saanud neid hindu tõsta?

Aitäh! Kindlasti ei ole ainsaks põhjuseks streik. Ma ütlesin just härra Korbile vastates, et vormilised põhjused on seadus ja haiglate liidu pöördumine. Sisuline põhjus on muu hulgas kollektiivlepingu läbirääkimised. Usun, et igati mõistlik oleks olnud teemat arutada ka siis, kui streiki ei oleks olnud. Meil on seaduses kirjas, et voodipäevatasu ja visiiditasu vaadatakse üle, aga seda ei ole tehtud, välja arvatud siis, kui need seoses eurole üleminekuga uuesti fikseeriti. On igati õige ja õiglane, et see teema siin arutusel on.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Aitäh! Austatud minister! Ma küsin samuti visiiditasu kohta. Kujunenud tava kohaselt kasseeritakse visiiditasu üldjuhul esmase visiidi eest, kuid meditsiini- ja tervishoiuteenuse osutajate praktika omakorda jälle erineb. Kas see on teie hinnangul võrdse kohtlemise ja tervishoiuteenuste regionaalselt võrdse kättesaadavusega kooskõlas?

Aitäh! Seadus sätestab väga täpselt, millal võib visiiditasu võtta ning kellelt ei või ja millistel juhtudel ei või visiiditasu võtta. Kui kelleltki on võetud visiiditasu väljaspool seaduse reguleerimisala, siis peaks see isik järelevalve tegemiseks kohe pöörduma Terviseameti poole. Kui selliseid juhtumeid on, siis palun andke teada! Minule teadaolevalt on terviseteenuse osutajad läinud pigem teist teed pidi ehk korduvvisiidiks on mõnikord kirjutatud ka visiit, mis on selline piiripealne. Tegelikult oleks võinud olla ka esimene visiit, aga arst on kirjeldanud seda kui korduvvisiiti. Seaduses on kõik väga selgelt reglementeeritud. Kui kellelgi on kahtlusi, siis palun, Terviseamet kontrollib.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Nagu me teame, on Eestis väga palju selliseid inimesi, kellele iga eurosent on ka tähtis, rääkimata eurost. Viimase Eurostati uuringu järgi on Eestis vaesusriskis elavate inimeste arv kasvanud 23,1%-ni. Selle hinnatõusu tõttu võib juhtuda, et paljudel jääbki arsti juures käimata. Arsti juurde minekuga viivitamine suurendab aga oluliselt meditsiinile minevaid kulutusi. Haigekassa reservis peaks praegu olema ca 200 miljonit eurot ja tulem 160 miljonit, nii et umbes 360 miljonit eurot peaks selles süsteemis endas raha olema. Miks peaks siis sirutama käe patsientide raha järele? Kas see 360 miljonit eurot on kusagil ikkagi kindlalt investeeritud või on see raha otsapidi juba Kreekas?

Aitäh küsimuse eest! Alustame lõpust. Jah, raha on loomulikult reservides olemas. Kui selle järele on vajadus, siis võetakse seda täpselt nii palju kasutusele, kui otsus ja seadus lubavad, ehk ühelt poolt on haigekassa nõukogu otsus ja teiselt poolt seaduses sätestatud piirid selle reservi kasutamiseks. Mis puudutab seda, miks haigekassa reserve kasutusele ei võeta, siis sellest on korduvalt ja korduvalt juttu olnud. Haigekassa reserve võetakse kasutusele – ma ütlen mõiste mõttes selgemalt, et reservide all ma mõtlen nii jaotamata tulemit kui ka vajaduse korral kohustuslikku riskireservi – ning need summad, mis võetakse kasutusele, on planeeritavad ja peavad olema jätkusuutlikku ravikindlustust tagavad. Ei saa olla nii, et me teeme kolme aastaga haigekassa reservi tühjaks, tõstame kulutused kunstlikult üles ja siis kolme aasta pärast avastame, et meil ei ole enam katet nendele kulutustele. Haigekassa majandamine peab olema jätkusuutlik ja mõistuspärane. Loomulikult, tervishoius on alati võimalik rohkem kulutada, tervishoius ei teki mingit küsimust, et kulutada kogu haigekassa reserv ühe aastaga ära. Selles ei ole mitte mingit küsimust, me suudaksime seal ikka rohkem kulutada. Nii et mõistuspärane ja jätkusuutlik haigekassa vahendite kasutamine on äärmiselt oluline.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Ma pean tunnistama, et minul on küll hea meel, et te olete tagasi ja me saame oma küsimustele taas sisulisi vastuseid. Minu küsimus on järgmine. Tavaliselt on meil kombeks võrrelda oma väikest Eestit mõne teise Euroopa riigiga. Seetõttu vean eelnõu natuke laiemaks ja küsin, mitu protsenti moodustavad voodipäeva- ja visiiditasud tervishoiuteenuse hinnast Eestis ning kui suure osa moodustavad need näiteks Soomes, Rootsis, Lätis.

Aitäh! Otseselt ei ole me visiidi- ja voodipäevatasusid võrrelnud, küll on aga võimalik võrrelda isikute üldist omaosalust tervishoius. Üldine omaosalus tervishoius on viimase viie aastaga märkimisväärselt vähenenud. Kui me olime inimese omaosalusega tervikuna seal 23–24% kandis, siis viimased andmed eelmise aasta kohta statistilise võrdlusena näitavad, et see on kukkunud 17,6% peale. Maailmas tervikuna peetakse omaosaluse kriitiliseks piiriks 25%. Nii et omaosaluse poolest on meie seis küllaltki mõistlik. Kui vaadata, milline on eelkõige visiiditasude korraldus eri riikides, siis see on väga erinev. Väga palju kasutatakse mudelit, kus visiiditasu on x%, näiteks 1% visiidi hinnast, sõltumata visiidist. Ehk kui te lähete kompuutertomograafiuuringule, siis te maksate oluliselt rohkem, kümnetesse ja kümnetesse eurodesse ulatuvaid summasid, kui me vaatame näiteks Põhjamaid. Ja kui me räägime esmasest ambulatoorsest visiidist, siis on omaosalus väiksem. Võrdlusi võib veel väga palju tuua, aga ma usun, et igati mõistlik oleks Eesti patsientide omaosaluse poliitika laiemalt lahti võtta ja vaadata tõesti üle see, et arstide vastuvõtud ja arsti juurde tehtavad visiidid on väga erineva iseloomuga. Siis oleks meil võib-olla võimalik ennast rohkem näiteks Põhjamaadega võrrelda. Aga Soomes on summa, mida inimesed aastas omaosalusena maksavad, enne kui Kela hakkab tagasi maksma, suurusjärgus 300–400 eurot.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Haiglate liit on korduvalt nõudnud voodipäeva- ja visiiditasu suurendamist, põhjendades seda sellega, et neid ei ole tõstetud kümme aastat, alates ravikindlustuse seaduse jõustumisest. Miks siis seda siiamaani tehtud ei ole, kas te oskate vastata?

Aitäh! Hästi keeruline on vastata muidugi aja kohta, mis oli kuni 2009. aastani. Pärast seda ja tegelikult ka varem on püütud kompenseerida haiglatele seda summat või, ütleme, tarbijahindade kallinemist tervishoiuteenuse hinna kaudu, ehk hinnakomponendis on tarbijahinnaindeksi protsendi tõus fikseeritud. Seetõttu ei ole peetud vajalikuks minna voodipäeva- ja visiiditasu muutmise teele, minna seaduses sätestatud piirmääradest ülespoole. Teine pool on kindlasti see, et kui me meenutame 2002. aastat, siis 2002. aastal kehtestatud voodipäevatasu ja visiiditasu olid vastavalt 25 ja 50 krooni. Teeme väikese võrdluse. Kui 2002. aastal oli keskmine vanaduspension umbes 100 eurot – teisendame eurodesse, siis on lihtsam aru saada – ja visiiditasu oli tollal 3.20 eurot ehk 50 krooni, siis suurusjärgus oli see 3% keskmisest vanaduspensionist. Selle muudatusega, mis on teie ette pandud, saab visiiditasu olema 5 eurot. Kui me võtame keskmise vanaduspensioni, mis praegu on 320 euro kandis, siis me näeme, et omaosaluse protsent on umbes 1,5 keskmisest vanaduspensionist. Niisiis on see suhe praegu ikkagi patsiendi kasuks, võrreldes sellega, mis oli kümme aastat tagasi. Eks elus ja ajas toimuvad muutused ongi peamine põhjus, miks mingi aeg ei oldud valmis visiidi- ja voodipäevatasu seaduse tasandil tõstma. Oli võimalus mõjutada tarbijahinnaindeksi komponenti haigekassa teenuste hindades. Aga haigekassa nõukogus järgmise aasta eelarvet tehes oli tunda väga selget survet, et mitte tõsta tervishoiuteenuste hinda tarbijahinnakomponendi osas, vaid kompenseerida tarbijahindade kasv haiglatele voodipäeva- ja visiiditasu kaudu.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Nagu siin ka varem on kõlanud, on paljude inimeste jaoks nii voodipäeva- kui ka visiiditasu hüppeline tõus liiga suur ja võib halvendada nende toimetulekut. Ma küsin aga hoopis kiirabi koormuse kasvu kohta. Kas on prognoositud, kui palju suureneb kiirabi koormus visiitide vähenemise tõttu, kuna visiiditasu tõuseb inimeste jaoks ilmselt liiga kõrgele? Inimesed hakkavad eelistama odavamat võimalust – ma pean odavama võimaluse all silmas seda, et nad ei lähe enam arsti juurde, vaid kutsuvad kiirabi. Kui suur see koormuse kasv võiks olla ja millise lisakoormuse, sh rahalise koormuse toob voodipäeva- ja visiiditasu suurenemine kaasa kiirabile?

 Aitäh! Lühike vastus: me oleme planeerinud järgnevateks aastateks Eestisse täiendavaid kiirabibrigaade. Ma usun, et see peaks tegema kiirabiteenuse patsientidele paremini kättesaadavaks, ja me eeldame, et selline muudatus patsientide visiite oluliselt vähemaks ei jäta.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Sotsiaalministeerium on moodustanud tervishoiusektori partnerite esindajatest Eesti tervishoiu tuleviku töörühma, et leida vastus küsimustele, kuidas pakkuda Eesti patsientidele parimat arstiabi nii täna kui ka tulevikus. Kas töörühmas on arutatud voodipäeva- ja visiiditasu tõusu ja kuidas suhtuvad nendesse ettepanekutesse teised tervishoiusektori partnerid?

Aitäh küsimuse eest! Jah, seda on arutatud üldise omaosaluse poliitika kontekstis ja siin on selge seisukoht, et üldine omaosalus Eestis ei peaks protsentuaalselt tõusma. Omaosaluspoliitika oleks vaja lahti võtta ja täpsemalt läbi vaadata, kui suur on omaosalus ravimite hinnas, kui suur on see visiidi- ja voodipäevatasus ja kõiges muus, mis sellega seondub.

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Seletuskirjas on, et Eesti Haiglate Liit pöördus 2. novembril 2012 Sotsiaalministeeriumi poole ettepanekuga tõsta voodipäeva- ja visiiditasu. Tegelikult pöörduti juba ka aasta alguses ja poole aasta pealt otsustati neid tasusid mitte tõsta. Mõned omavalitsused, näiteks Tartu linn, kompenseerib oma inimestele voodipäevatasu, õigemini, ta maksab seda suures osas ise. Kas teil on informatsiooni ka üle Eesti? Te ütlesite küll, et enamik võtab tasu kehtestatud maksimummääras, aga kas ministeeriumil on sellist informatsiooni, et mõned omavalitsused kompenseerivad seda veel?

Aitäh! Informatsiooni ikka liigub ja terviseteenuse osutajad annavad meile infot. Nagu ma ütlesin, ka Tallinna linn kompenseeris osaliselt, aga minule teadaolevalt enam seda ei tehta. Need on kaks kõige suuremat, Tartu ja Tallinn, teiste puhul on see osa oluliselt väiksem.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa, teine küsimus!

Suur aitäh! Voodipäeva- ja visiiditasust on väga palju räägitud ja selle kohta on ka täna siin küsitud. Põhjused on lõppkokkuvõttes väga loogilised. Aga ma vaataksin seda teise kandi pealt. On ju teada, et paljud inimesed on voodipäeva- ja visiiditasust üldse vabastatud. Kui palju neid inimesi on, kas see rühm võib tulevikus suureneda ja mis kaalutlustel seda tehakse?

Aitäh! Nagu ma enne vastasin, on kõik, kes on vabastatud, seaduses kirjas. Praegu me ei ole eelnõuga selles muudatusi teinud. Küll on aga näiteks perearstide selts pöördunud sotsiaalkomisjoni poole ja saatnud pöördumise koopia ka ministrile. Nad ütlevad, et perearst on samamoodi nagu kõik teised arstid eriarst. Seadus räägib eriarstiabi visiiditasust, kus on selline erand, et perearstivisiidi eest, välja arvatud koduvisiit, inimene ei tasu. See debatt kindlasti sotsiaalkomisjonis jätkub.

Palun, kolleeg Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Seletuskirjast loeme, et statsionaarse eriarstiabi osutaja võib voodipäevatasu nõuda iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui kümne päeva eest ühe haigusjuhtumi korral. Voodipäevatasu piirmäär tõuseb 2,5 euroni. Aga samas me teame, et ainuüksi toidule kulub viis eurot patsiendi kohta. Küsimus on selline: millised tervishoiuteenuste komponendid kaetakse voodipäevatasuga?

Aitäh! Voodipäevatasu on üks täiendav lisasissetuleku allikas n-ö omaosalusplokis. Tervishoiuteenuse osutaja peamine sissetulek tuleb siiski tervishoiuteenuse hinnast, mida tasub haigekassa. See tasu on sõna otseses mõttes kaduvväike osa kogu selle teenuse, mida patsient haiglas saab, hinnast.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Ma olen ise ka konservatiivse eelarvepoliitika toetaja ja arvan, et reserve tuleb mõistlikult hoida. Aga praegu ei ole teie jutt eriti veenev. Kui reservis on 360 miljonit eurot ja hinnatõusuga püütakse patsientide käest kätte saada 4,55 miljonit eurot, siis ma arvan, et see ei mõjuta kuidagi reservide kulutamist ega mõju reservidele väga ohtlikult. Pigem on siin küsimus selles, kas me peame järjekordselt selle raha tarbija käest kätte saama. Võib-olla võimaldaks ikka inimestel arsti poole pöörduda.

Aitäh! Iga raha, mis on tervishoius kasutusel, tuleb patsiendi taskust maksude ja omaosaluse kaudu või riigieelarvest mittemaksulistest tuludest tehtud eraldistega. Selles mõttes ei saa see raha ka ravikindlustusse tulla kuskilt mujalt kui ikka töötava inimese maksudest.

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Seletuskirja mõned kohad annavad mõtlemisainet ja tekitavad küsimusi. Seoses tervishoiuteenuste muudatustega on vaja rohkem raha. Võtame näiteks Kaitseministeeriumi rea, kus reaalselt on järgmiseks aastaks vaja 6000 eurot rohkem, ja teistes ridades on samuti raha juurde vaja. Kas need kulutused on juba arvestatud järgmise aasta eelarvesse?

Aitäh! Järgmise aasta eelarvesse on arvestatud kõik kulutused, mida riik järgmisel aastal saab teha. Neid kulutusi, mida riigieelarves ei ole, järgmisel aastal riigis ei tehta.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Eakad inimesed käivad arsti juures umbes 12 korda aastas, teised 5-6 korda aastas. Kui me räägime voodipäeva- ja visiiditasu suurenemisest, siis see kulu on aastas inimesele 20–30 eurot. Kas te ei ole arutanud, et näiteks kompenseerida pensionäridele kas visiiditasu või voodipäevatasu täies ulatuses, et see koormus ei oleks nii suur?

Aitäh! Te ütlesite, et kogukulu on 20–30 eurot. Lööme siis lahku, üks on visiiditasu ja teine on voodipäevatasu. Kui tegu on statsionaarse voodipäevaga ehk inimene on haiglas, siis ta maksab praegu 1.60 ja hakkab maksma 2.50 ehk 90 senti rohkem. Kui ta peab olema haiglas kauem kui kümme päeva, siis ta ikkagi maksab ainult 9 eurot rohkem kui seni. Järgmiseks aastaks planeeritud pensionitõus annab aasta peale ligi 200 eurot juurde. Ma arvan, et need võrdlused annavad selge pildi, et kindlasti on vajalikud mitmesugused riigipoolsed tegevused, et inimeste sissetulekuid suurendada. Ja ma usun, et kui on vaja käia arsti juures, siis see tasu kasv ei ole nii katastroofiline.

Palun, kolleeg Peeter Võsa, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud ministrihärra! Peaminister on mitmel korral kinnitanud, et tema ei poolda laustoetamist ning uued toetused saavad olema vaid vajaduspõhised. Näiteks on loodud juba vajaduspõhine lapsetoetus ja vajaduspõhine õppetoetus. Kas voodipäeva- ja visiiditasu ei peaks olema diferentseeritud sõltuvalt sissetulekust? Näiteks meie, Riigikogu liikmed, oleksime nõus maksma ka 50 eurot visiiditasu ja 25 eurot voodipäevatasu, kuid väiksema sissetulekuga inimesed võiksid maksta vähem, kui on eelnõuga kehtestatavad piirmäärad. Muidu juhtub jälle nii, nagu rahvas juba räägib, et rikkad, ilusad ja terved ravivad end vaeste, koledate ja haigete arvel.

Aitäh! Igal Riigikogu liikmel on õigus teha muudatusettepanekuid. Sotsiaalkomisjon ootab muudatusettepanekuid suure huviga.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus! Kolleeg Eldar Efendijevit ei ole saalis, seetõttu jääb tema küsimus esitamata. Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Eesti Haiglate Liidu väitel kannatab visiidi- ja voodipäevatasu ajakohastamise edasilükkamise tõttu raviteenuse osutamine, kättesaadavus ning kvaliteet, kuna raviteenuse osutajad on alafinantseeritud. Räägitud on ka sellest, et nende tasude suurendamine on vajalik tervishoiutöötajate palgatõusuks. Kui tasude suurendamine on mõeldud arstide palgatõusuks, siis miks ei kasutatud selleks haigekassa eelmiste aastate jaotamata kasumit või reservi?

Aitäh! Läbikäidud teema. Ma ütlen veel kord: mis puudutab arstide palgatõusu ja raviteenust tervikuna, siis haigla eelarve on üks suur tervik ning visiiditasud ja voodipäevatasud moodustavad sellest väga väikese osa. Ma toon teile lihtsa näite. Kui me räägime näiteks intensiivravist, siis ühe ööpäeva intensiivravi hind on suurusjärgus 1000 eurot, ja kui inimene peab maksma sellest 2,50, siis see on väga-väga väike osa. Nii et valdava osa katab solidaarne ravikindlustus ja väike omaosalus on klassikaliselt solidaarse ravikindlustuse üks komponent.

Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus!

Ma tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Komisjonis me arutasime küll põgusalt seda teemat, aga asi jäi lahtiseks. Nimelt Tallinna Lastehaigla mure ja pöördumine seoses vooditasu suurendamisega. Ma saan aru, teil on olnud pingelised ajad, aga äkki te olete vahepeal ka natuke targemaks saanud ja oskate öelda, kuidas see lastehaigla probleem on plaanis lahendada?

Aitäh! Ma arvan, et see tuleb sotsiaalkomisjonis ikkagi koos lastehaigla inimestega detailideni läbi vaielda. Me teame, et valdav osa lastehaigla patsientidest on väga väikesed lapsed. Kuni kahe aastani on lapsed visiiditasu maksmisest vabastatud, sealt edasi peab patsient vanemaga koos maksma. Ma arvan, et sotsiaalkomisjonis oleks mõistlik see teema koos lastehaigla põhjendustega läbi arutada ja siis jõuda ühise arvamuseni. Mulle tundub, et mõistlik on jääda siiski selle juurde, et alla kaheaastaste laste eest, kes on enamasti emaga kodus, ema ei peaks visiiditasu maksma.

Hea kolleeg Eldar Efendijev, teine kord palun saalis olla, kui te olete avaldanud soovi küsida! Ma võin mõnikord mitte lubada küsimust hiljem esitada. Palun nüüd, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Suur aitäh, proua eesistuja! Ma püüan olla saalis, kui minu küsimus on järjekorras. Austatud minister! Nii nagu esimene küsimus puudutab ka minu teine küsimus tervishoiusektori töötajaid. On ettepanek tervishoiutöötajate käest, kes ju ka vajavad arstiabi, visiiditasu ja vooditasu mitte võtta. See annab oma plussi, et enamik neist jääks ikka Eestisse ja ei vaataks väljapoole, et nendel oleks siin soodsam kliima. Mida teie arvate?

Aitäh! Ma arvan, et kui tervishoiutöötajad vajavad arstiabi ja neil on vaja minna tervishoiuteenuse osutaja juurde, kus on vaja maksta teenuse eest või visiiditasu, siis nad saavad sellega hakkama samamoodi nagu iga teine Eesti töötav inimene. Ma ei näe siin põhjust erisuse tegemiseks.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud Hanno Pevkur! Mul on tunne, et te seisate siin meie ees praegu viimast korda sotsiaalministrina, homme olete juba justiitsminister. Kas te oskate meile või ka oma mantlipärijale öelda, millised on kõige valusamad probleemid tervishoius, mis te mantlipärijale edasi annate?

Aitäh! Järgneb programmiline sõnavõtt kaks tundi. See oli nali! Kui vormiliselt öelda, siis kindlasti olen ma ka veel homme sotsiaalminister – peaminister plaanib minna presidendi juurde esmaspäeval ja siis selgub, kas president kiidab selle muudatuse heaks või mitte.
Mis puudutab põletavaid probleeme, siis nendest tervishoius puudu ei tule, neid on kogu aeg, aga ütlen kaks märksõna.
Kindlasti haiglates pakutavad teenused, millest ma olen korduvalt rääkinud. Ka minu soovitus tulevasele sotsiaalministrile on minna selle reformiga edasi. See on nii arstide endi kui ka haiglate ja loomulikult patsientide palve, et oleks selgus majas, millises haiglas millist arstiabi saab.
Ja kui me veel tervishoiust räägime, siis ma soovitan teil ette võtta hea tahte leppe, mis loodetavasti saab osapoolte allkirjad. Isegi kui ta ei saa, paneme selle kindlasti kodulehele üles. Lugege see läbi. Sinna on saanud kirja kõikide sektori osapoolte kõige kriitilisemad ja valulisemad mõtted ja mured. Ma arvan, et selle üle tuleb pikk debatt, aga seal on kirjas, mis suunas me järgmise kahe-kolme aasta jooksul peame minema ja milliseid otsuseid tegema.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea Riigikogu esinaine! Hea ettekandja! Eile küsisin sinu asendaja käest sedasama asja. Minul on siin pikkadel öötundidel hakanud kinnistuma parempoolne maailmavaade. Ma näen kogu aeg, kuidas tervishoiusüsteemis on pidev rahaprobleem ja sotsiaalminister ei saagi muuga tegelda kui lahendada mingisuguseid jamasid. Kas ei oleks üks lahendus see, kui me laseksime sotsiaalmaksu määra alla, hoiaksime sellega haiglad püsti, aga tegelikult jätame inimestele raha kätte ja laseme neil ise osta endale tervisekindlustust sõna otseses mõttes turumajanduslike põhimõtete järgi nendesamade arstide käest, kes seda teenust neile müüvad? Kas see ei oleks meie jaoks mingi lahendus? Mujal maailmas ju nii tehakse. Siis olekski kõik selge, läbinähtav ja aus. Need, kes abi vajavad, saavad, ütleme, mingil määral ikkagi abistatud ja tegelikult on kodanikel palju ilusam elu.

Aitäh küsimuse eest! Ma nägin ka seda, mida minu asendaja eile siin selle küsimuse peale ühe lausega vastas. Ma vastan teile natuke pikemalt. Kui te natuke rohkem viitsite uurida ravikindlustuse põhimõtteid ning solidaarse ravikindlustuse ja mittesolidaarse ravikindlustuse ehk n-ö personaalse ravikindlustuse vahet, siis te jõuate üsna kiiresti arusaamisele, et isikustatud ravikindlustus või siis mittesolidaarne ravikindlustus on teostatav riikides, kus on vähemalt 30–40 miljonit inimest. See on see piir. Ameerika Ühendriikides see nii toimub. Ma soovitan kehva näitena vaadata meie hea sõbra Georgia näidet, kus ravikindlustusega on kahjuks kehvad lood. Seal on personaalne ravikindlustus ja seal on kindlustatud isikuid ainult 35%. Võib-olla nüüd on see protsent natuke muutunud, mul on kahe aasta tagused andmed. Eesti-suguses väikeriigis on ainuke mõeldav ravikindlustusviis solidaarne ravikindlustus mõningate erakindlustuse komponentidega, mida ma kindlasti tahaksin Eestis rohkem näha.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra sotsiaalminister! Ma tahan ka tänada teid meie kõigi nimel selle väga raske ministeeriumi minu meelest eduka juhtimise eest ja soovida teile uue ministeeriumi sama edukat juhtimist.
Nüüd ma palun ettekandeks kõnepulti sotsiaalkomisjoni esimehe kolleeg Margus Tsahkna!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Enne veel, kui Hanno siit lahkub, tahan ma ka sotsiaalkomisjoni nimel öelda suur tänu tehtud töö eest! Meie koostöö on olnud väga viljakas isegi nendes keerulistes oludes.
Aga läheme selle seaduse juurde. Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 325 enne esimesele lugemisele saatmist kahel istungil: 22. novembril tehti menetluslikud otsused ja 3. detsembri istungil kuulati sotsiaalministri kui eelnõu algataja, valitsuse esindaja ülevaadet. Sotsiaalkomisjonile on saatnud oma arvamuse eelnõu kohta ka Tallinna Lastehaigla ja Eesti Perearstide Selts. Mõlemal on mitmeid küsimusi ja ettepanekuid, mis puudutavad visiiditasu ja voodipäevatasu. Komisjon otsustas, et me kohtume Tallinna Lastehaigla ja Eesti Perearstide Seltsiga 11. detsembril, järgmise nädala teisipäevasel istungil, et kuulata need ettepanekud ka komisjoni istungil ära.
Sotsiaalkomisjon otsustas saata ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesele lugemisele 5. detsembriks ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Täna enne seda istungit kogunes komisjon erakorralisele istungile. Komisjon teeb ettepaneku määrata eelnõu 325 uueks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. detsember kell 12. Esialgne ettepanek muudatusettepanekute tähtaja kohta oli 7. detsember kell 12. Kuna see eelnõu on alles täna siin lugemisel, siis otsustas komisjon teha ettepaneku muudatusettepanekute tähtaega muuta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Palun, kolleeg Helmen Kütt, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Seletuskirja järgi pöördus Eesti Haiglate Liit Sotsiaalministeeriumi poole 2. novembril 2012, aga nii nagu ma juba ministrile küsimust esitades ütlesin, on tegelikult teada, et ta pöördus ka selle aasta alguses. Voodipäeva- ja visiiditasu on olnud kümme aastat muutmata. Selle aasta üheksa kuu jooksul, mis ma olen sotsiaalkomisjoni liige olnud, me seda teemat komisjonis arutanud ei ole. Kas sina, kes sa oled kauem olnud Riigikogu liige ja oled sotsiaalprobleemidega tegelev inimene, võid öelda, kas on ka varem pöördutud ja kas komisjon on selle teemaga tegelnud? Oleme ausad, iga hinnatõus, eriti kui see tuleb veel talvel, kui kõik kulud on suuremad, lööb ikkagi inimesi päris tugevalt. Samas, vajadus hinnatõusu järele on. Kas eelmise kümne aasta või näiteks paari aasta jooksul on sotsiaalkomisjon selle probleemiga tegelnud?

Aitäh, hea küsija! Ma saan praegu peast vastata, et komisjon selle aja jooksul, mil mina olen seal olnud, st alates 2011. aasta aprillist, ei ole seda teemat arutanud. Seaduses on ju olemas see regulatsioon, et visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäär korrutatakse iga kalendriaasta 1. märtsiks indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastane muutus. Ministri pädevuses on see muutus kinnitada, aga eri ministrid ei ole seda kümne aasta jooksul teinud. Kaalutlus on olnud just nimelt see, et mitte suurendada omaosalust. Ma arvan, et see on olnud õige. Kuid nüüd on see hetk käes, kus ka läbirääkimistel haiglate liidu ja arstidega streigi ajal sai selgeks, et lisavahendeid on vaja leida. See oli haiglate liidu palve ja ettepanek Vabariigi Valitsusele, kes tuligi siis seadusmuudatusega meie ette.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Voodipäevatasu tõstmine lööb selgelt just ühte kindlat ühiskonnagruppi. On olemas ka uuringuid, mis kinnitavad, et kui inimestel kaob tervis, siis on neil väga suur oht sattuda vaesusriski. Kas sotsiaalkomisjon arutas, milliste meetmetega on võimalik just kõige ohustatumaid gruppe voodipäevatasu suurenemisest tulenevate raskuste eest kaitsta? Kas arutati ka mingeid toetuste kasvusid?

Aitäh, hea küsija! Me ei arutanud eraldi toetuste kasvu, kuid kui me vaatame järgmise aasta eelarvet, siis mitmed toetused, samamoodi pensionid ja ka riigi finantseeritavad avalike teenistujate palgad tõusevad. Selles mõttes on riik omalt poolt andnud järgmise aasta riigieelarvega nii suure panuse, kui vähegi on võimalik, et inimeste sissetulekuid, sh ka toetusi suurendada. Ma loodan, et sellest on abi, et voodipäevatasu ja visiiditasu tõus ei löö inimesi nii tugevasti ja jätkuvalt on tagatud juurdepääs arstiabile. Eraldi teema on perearstide soov kehtestada visiiditasu ka perearstidel. IRL-i esindajana ma ütlen, et IRL on selgelt perearstide visiiditasu kehtestamise vastu, kuna me peame tagama just nimelt esmatasandi arstiabi kõikidele inimestele.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Margus Tsahkna! Avan läbirääkimised ja palun kõnepulti kolleeg Viktor Vassiljevi Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud proua juhataja! Jah, tõepoolest ma olen siin puldis praegu Keskerakonna fraktsiooni esindajana, mis ei tähenda seda, et mul ei oleks ka oma arvamust asjast. Minu arvamus ühtib suures osas fraktsiooni arvamusega, aga natuke ka erineb sellest.
Ma olen tervishoius toimunud arenguid näinud pikka aega. Mul on olnud au töötada tervishoiusüsteemis vähemalt kümne ministri alluvuses. Võib-olla on neid isegi rohkem olnud, ma ei mäleta kõiki, mõni oli ametis lühikest aega. Ma pean ütlema, et Hanno Pevkur on olnud üks asjalikumaid ja on senimaani veel, kuni esmaspäevani, nagu ma aru saan. Ta sai muidugi oma eellastelt päranduseks süsteemi, mis oli täis ränki vigu, ohukohti, riske. Tema oligi siis see, kes pidi mingil määral neid lahendama.
Kui me meenutame natuke ajalugu, siis tervishoiureform tekitati selleks, et vähendada aktiivhaiglate koormust, vähendada aktiivravi voodikohti ning kõrvale ehitada hooldusravi ja luua odavamad võimalused. See läkski niimoodi, et aktiivravi kohe plaks-plaks vähendati, aga mis puudutab odavamaid võimalusi, siis nende plaan ei ole siiamaani täidetud. Sattus see asi ka sellise aja peale, kui riigil ei ole kõiki võimalusi pidada tervishoiusüsteemi täies mahus ülal sellisena, nagu ta peab olema. On ju selge, et Eestis ei osutata kõiki vajalikke tervishoiuteenuseid. Samas neid sisse osta ei ole võimalik, need on kallid ja meil ei ole raha. Ka meie apteekides on ravimite nomenklatuur mitu korda väiksem kui Soomes. Niimoodi me siin elame, lihtsalt inimestele sellest ei räägita, et nad ei näitaks näpuga arstide poole, et näete, meid ravitakse halvasti.
Hanno Pevkur on juhtinud tervishoiutöötajate streiki tegelikult üsna teadlikult, karmi käega, professionaalselt juba oma poolteist aastat. Sellepärast et umbes poolteist aastat on arstide liit otsinud võimalusi läbi rääkida ja teha oma ettepanekuid, et muuta tervishoiusüsteem kulusäästlikumaks, pöörata ta inimese poole näoga, mitte selle kohaga, mida viisakas kohas inimese poole ei pöörata. Tollal ikkagi ei tahetud nendega läbi rääkida ja apelleeriti sellele, et ei olegi seda poolt, kes vastutaks tervishoiusüsteemi eest. Sotsiaalministeerium ei ole see, kes vastutab, haigekassa ainult rahastab, Terviseamet ainult kontrollib ja haiglate liit ei moodusta üldse mingit ühtset tervikut, see on midagi haiglaomanike vabatahtliku ühenduse taolist. Ma mäletan ühte arstide liidule umbes aasta tagasi saadetud kirja, mille oli allkirjastanud sotsiaalminister Pevkur ja kus oli öeldud, et kui te tahate pidada Sotsiaalministeeriumiga läbirääkimisi tervishoiusüsteemi üle, siis Sotsiaalministeeriumi alluvuses on ainult kaks asutust, kes osutavad tervishoiuteenuseid: Illuka varjupaigataotlejate keskus ja Astangu invaliidide rehabilitatsioonikeskus. Et see ongi kõik, nendega võite läbi rääkida. Irooniline, küllaltki jõhker.
Ma võtaksin veel kolm minutit juurde.

Kolm minutit, palun!

Edasi läks asi sellisel kombel, et lõpuks lükati siiski haiglate liit tanki, kuigi haiglate liit ei ühenda sugugi mitte kõiki tervishoiuteenuste osutajaid, ainult haiglaid ja neidki mitte kõiki. Aga haiglate liit oli lõpuks nõus võtma selle n-ö paugu enda peale ja pidama läbirääkimisi. Oli nendega, kuidas oli, siin kaubeldi üht- ja teistpidi. Lõpuks lükati haiglate liit selleks, et saavutada mingi tulemus, teist korda tanki. Haiglate liit pidi olema see, kes sõlmib tervishoiutöötajatega lepingu, et nende palgad tõusevad, kuigi haiglate liidul ei ole selleks tegelikult ei volitusi, ei raha, ei võimalusi. Aga otsustati, et nemad on need, kes võtavad endale vastutuse. Sotsiaalminister endale seda vastutust ei võtnud.
Hanno Pevkur on see minister, kes on võib-olla isegi kõige pikemat aega Eesti iseseisvuse jooksul sotsiaalministri koha peal olnud, või jääb sellest kõige pikemast ajast tõesti ainult paar kuud puudu. Eks ajaloolased vaadaku ja kirjutagu, raiugu see asi ürikutesse. Kui ka mitte kõige pikemat aega, siis ikkagi väga pikka on olnud sotsiaalminister Hanno Pevkur. Praeguseks on kujunenud tervishoius – kusjuures ma kordan, et seda on professionaalselt ja targalt juhtinud sotsiaalminister Hanno Pevkur – selline olukord, kus on tekitatud vaen ja vihkamine. Arstid süüdistavad haiglate liitu, haiglate liit süüdistab arste, et nad raiskavad raha. Patsiendid süüdistavad haiglaid, patsiendid kaklevad haiglate liiduga. Nüüd on sinna segatud ka töötukassa. See ongi vana põhimõte: divide et impera ehk jaga ja valitse.
Niimoodi neid asju aetakse. See praegune voodipäeva- ja visiiditasu tõus loomulikult inimest, kellel on korralik töökoht, ei tapa. Mitte kõigil ei ole aga korralikku töökohta. Ma saan küll ja küll kirju inimestelt, kes kirjutavad mulle ja paluvad nõu ühe või teise haiguse asjus, sest neil ei ole raha, et minna arsti juurde ja maksta visiiditasu. Neid inimesi on küllalt palju ja nüüd me siis suurendame visiiditasu. Me suurendame seda samal ajal, kui tõuseb elektri hind, me suurendame seda samal ajal, kui tõusevad aktsiisid, kütuse- ja alkoholiaktsiis. Jah, ärgu see haige inimene siis tarbigu alkoholi. Aga ma kordan, ma olen seda siit puldist juba öelnud, see on sümptomaatiline: kui valitsus tõstab alkoholi hinda, siis tal tõesti midagi muud targemat teha ei ole. Sellepärast teeb Eesti Keskerakonna fraktsioon ettepaneku ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 325 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Suur tänu! Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja, austatud Riigikogu! Seadus lubab kasutada järgmisel aastal haigekassa reserve 40 miljoni ulatuses, kasutatakse aga 10 miljoni ulatuses. Selle seaduseelnõu vastuvõtmiseks puudub igasugune vajadus. Teeme ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Aitäh! Rohkem kõnesid ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Lugupeetud kolleegid, kuna kaks fraktsiooni on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis ... Palun, Kadri Simson, küsimus!

Aitäh! On küll küsimus. Enne kui te panete tagasilükkamise hääletusele, palun kümme minutit vaheaega!

Jah, tore! Vaheaeg.
V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 325 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 22 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Määran eelnõu 325 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2012. aasta 10. detsembri kell 12.
Eelnõu 325 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu 312 esimest lugemist. Ma palun ettekandeks kõnepulti kaitseminister Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu esinaine! Austatud Riigikogu liikmed! Arutusel on Riigikogu otsus Kosovo missioonil kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamise kohta. Valitsus paneb ette jätkata missioonil osalemist kuni kolme kaitseväelasega. KFOR on NATO juhitud rahvusvaheline operatsioon, mille ülesanne on julgeoleku loomine ja tagamine Kosovo Vabariigis. Eesti on osalenud NATO rahutagamisoperatsioonil Kosovos alates 1999. aastast, mil missiooni alustas kümme kaitseväelast. Meie osalus kasvas 2004. aastal 22 kaitseväelaseni ning kahanes 2007. aastal rühmani. Praegu panustab Eesti KFOR-i ühe staabiohvitseriga KFOR-i peakorteris Prištinas, tema ülesanded on seotud staabirutiiniga. 2013. aastal on kavas kõigi eelduste kohaselt lisada signaalluure ohvitser.
Palun Riigikogul valitsuse esitatud eelnõu arutada ja toetada! Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud minister! Mõni aasta tagasi oli rühm Riigikogu liikmeid ring- ja töösõidul selles regioonis ning me käisime ka Prištinas ja Kosovos ehk Kosóvos, nagu nad kohapeal ütlevad. Sel ajal oli Eesti esindatus nendes rahutagamisjõududes tunduvalt suurem. Ma mäletan, meie mehed ütlesid, et hea meelega näeksid nad selles ringkonnas rohkem meie valitsuse esindajaid. Nüüd on meie esindatus Kosovos üsna väike, võib-olla pisut kasvab. Millal on kavatsus sealt läbi sõita ja kohapeal olukorraga tutvuda?

Aitäh! Oma ministriks oleku aja jooksul olen ma külastanud meie kontingenti Afganistanis. Olen ka Eestis võtnud vastu Atalanta missioonilt naasnud kontingendi. Mul ei ole kavatsust lähiajal külastada meie ohvitseri või laiemalt KFOR-i missiooni. Kahtlemata olen ma aga nende tegevusega kursis. Eesti panus ühe staabiohvitseri näol on väärtuslik ja meie liitlased hindavad seda.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Paraku ei ole selle otsuse juures millegipärast seletuskirja. Seetõttu tekitab see üks lehekülg väga palju küsimusi. Aga alustame siis ühest küsimusest ja see on mul selline: millega need kolm kaitseväelast, kes seal vist praegu on või kes lähevad sinna veel kuni 31. detsembrini, hakkavad tegelema? Millised on nende täpsemad ülesanded ja mis auastmes need kaitseväelased on?

Aitäh! Jalaväerühma väljatoomise järel on Eesti jätkanud panustamist KFOR-i missiooni ühe staabiohvitseriga KFOR-i peakorteris Prištinas. Tema ülesanded on seotud staabirutiiniga ja see töö jätkub sellisel moel ka järgmisel aastal. Praeguste kavade kohaselt on 2013. aastal kavas lisada KFOR-i missiooni signaalluure ohvitser. See on praegune olukord.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Milline on rahvusvaheliste vägede koguarv sellel missioonil, ma mõtlen meeste, kaitseväelaste üldarvu?

Rahuoperatsioon algas Kosovos 12. juunil 1999. 2012. aasta suve lõpu seisuga osaleb KFOR-i missioonil Kosovos 29 riiki ca 5500 rahutagajaga. Alates 2009. aasta teisest poolest on KFOR-i isikkoosseis vähenenud kaks korda ning nagu ma eespool juba ütlesin, on ka Eesti oma osalust sel missioonil kahandanud.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Suur tänu! Austatud härra minister! Me oleme Kosovos 1999. aastast, millal kavatseb Eesti sealt lahkuda? Kas teil on mingeid prognoose, millal see missioon meie jaoks lõpeb?

Aitäh! Üldine hoiak Kosovo rahutagamisoperatsioonis osalemise suhtes on selline, et NATO liikmesriikide kokkuleppe kohaselt otsustatakse KFOR-ist lahkumine ühiselt. Seni on liikmesriikide panus vajalik ja seetõttu taotletakse ka missiooni mandaati järgmiseks kalendriaastaks. Jätkamise vajadus oleneb sellest, milliseks kujuneb julgeolekusituatsioon 2014. aastast alates, ja tuleb arutusele 2013. aasta jooksul. Aga ma rõhutan: otsused langetame koos liitlastega.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Nagu ma aru saan, oleme seal olnud juba üle kümne aasta ja varem ka suuremate jõududega kui praegu. See piirkond ei ole kindlasti võrreldav Afganistaniga, aga ma ikkagi küsin: kui hästi on meil seal selle aja jooksul läinud? Ma pean silmas seda, kas meie mehed on sealt kõik tervena tagasi tulnud või on mõned ka haavata saanud? Kas Kosovos on selliseid juhtumeid olnud?

Aitäh! Kosovo missiooni käigus ei ole kaitseväelasi lahinguolukorras hukkunud. Kokku on välismissioonidel vigastada saanud ligikaudu 130 kaitseväelast. Konkreetselt missioonide kaupa ei hakka ma seda praegu välja tooma. Mis puudutab julgeoleku tagamist Kosovos, siis võib öelda, et missioon on oma tegevuse jooksul täitnud positiivset rolli – julgeolekuolukord on Kosovos üldiselt stabiilne, kuid Kosovo põhjaosas on siiski jätkuvalt pingeid ning on olnud mitmeid intsidente, kuhu on pidanud sekkuma ka KFOR.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et Eesti on Kosovo rahutagamismissioonil alates 1999. aastast ja lisaks Eestile on seal veel 28 riiki. Ka mina ei leidnud selle otsuse juurest seletuskirja, kus oleks välja toodud need 29 riiki, kes sellesse missiooni veel panustavad ja millises mahus nad panustavad. Kas te saaksite nimetada need 28 riiki ja märkida, missugune on nende panus Kosovo missioonis?

Aitäh! See on oluline informatsioon, see ei ole salastatud informatsioon ning on avalikkusele kättesaadav. NATO liikmesriike on 22, ülejäänud seitse ei ole NATO liikmesriigid. Riikide konkreetse panuse kohta on võimalik esitada teile töö käigus ülevaade.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua ettekandja! Hea minister! Kas osalemine rahvusvahelisel missioonil Kosovos tuleneb sellest, et me osaleme NATO struktuurides, või on see seotud ka mingi teise rahvusvahelise leppega?

Aitäh! Praegu osaleme KFOR-i missioonil NATO liikmesriigina, aga me alustasime sellel missioonil osalemist ÜRO Julgeolekunõukogu vastuvõetud resolutsiooni alusel, sest tol ajal me ei olnud veel NATO liikmesriik. Kui Eesti ei oleks NATO liikmesriik, siis oleks ikkagi mõeldav KFOR-i missioonil osaleda. NATO missioonil saavad osaleda ka riigid, kes ei ole NATO täisliikmed, nii nagu seda näiteks Afganistani missiooni puhul tehakse.

Palun, kolleeg Yana Toom!

Ma tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Ma küll ei plaaninud küsida, aga mulle jäi kõrva, et sellel missioonil on kokku 5500 meest. Kas eestlasi on tõesti ainult kolm?

Aitäh! Eesti kontingendi maksimumsuurus oli 122 kaitseväelast 2004. aastal. Järk-järgult on nende arv kahanenud ja praegu on seal tõepoolest üks staabiohvitser KFOR-i peakorteris Prištinas.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Palun kirjeldage, milles hakkab Eesti kaitseväelaste igapäevategevus seisnema, kui me missioonil olekut pikendame!

Aitäh! Eesti jätkab järgmisel aastal panustamist KFOR-i missiooni ühe staabiohvitseriga, kelle ülesanded KFOR-i peakorteris Prištinas on seotud staabirutiiniga. 2013. aastal on kavas kõigi eelduste kohaselt lähetada sellele missioonile ka signaalluure ohvitser.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Mulle jäi kõrva, et siin räägitakse kogu aeg meestest. Kas tõesti sellel operatsioonil osalevad ainult meessõdurid ja ühtegi naisosalejat sellel operatsioonil ei ole? Ma räägin nii kõikidest jõududest, kes praegu Kosovos on, kui ka Eesti osalusest.

Aitäh! Ma korrigeerin seda kõnepruuki. Tõepoolest, ma olen kindel, et 5500-liikmelise missiooni koosseisus on nii mehi kui ka naisi. Kaitseväeteenistuses olevad naised on Eesti välismissioonidel osalenud ja osalevad tublide kaitseväelastena jätkuvalt. Nii oli näiteks ka viimasel missioonil, mis naasis Afganistanist, naisi.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Te olete viimastel päevadel pakkunud välja, et mitmeid eelnõusid võiks Riigikogus ilma aruteluta vastu võtta, sest siis saab kiiremini, panna need ühte paketti ja siduda valitsuse usaldushääletusega. Te olete õigustanud niisugust mõtet sellega, et välismissioonide pikendamisega on häda käes ja suur kiirus taga. Samas andsite sellesama Kosovo missiooni pikendamise eelnõu Riigikogule üle alles 5. novembril. Möödunud aastal, kui kaitseminister oli Mart Laar, anti Kosovo missiooni käsitlev eelnõu üle kaks nädalat varem. 2009. aastal, kui kaitseminister oli Jaak Aaviksoo, anti see üle ka kaks nädalat varem. Kogenud ministrid teadsid, et tuleb arvestada Riigikogu töötempot. Mis teil nii palju aega võttis, miks te jätsite selle missiooni pikendamise nii viimasele hetkele?

Aitäh! Mis puudutab meie missioonil olevate kontingentide õiguslikku seisundit, siis on kindlasti väga oluline, et nad ei satuks õiguse mõttes maa ja taeva vahele, et me oleksime 1. jaanuariks need küsimused klaariks teinud. Siin ei ole mingit küsimustki. Mis puudutab praegust parlamendi töö venimist, siis tuleb tunnistada, et opositsioon on suutnud üllatada Eesti parlamendipraktikat pretsedenditult pika obstruktsiooniga, mis on nüüd väldanud ligi neli nädalat. Ma avaldan tungivat soovi, et parlament menetleks need otsused ära selle kalendriaasta sees. See on õiguslikus mõttes vältimatu, et meie missioonid saaksid selge õigusliku raamistiku, et meie kontingendid ei jääks maa ja taeva vahele.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Härra kaitseminister! Jäi ikkagi selgusetuks, mitu inimest sel missioonil kokku osaleb. Kas üks või kaks? Mitu inimest seal lõppkokkuvõttes siis osaleb?

Aitäh! Praegu on püsivalt missioonil üks staabiohvitser KFOR-i peakorteris Prištinas, tema ülesanded on seotud staabirutiiniga. 2013. aastal on kõigi eelduste kohaselt kavas lisada signaalluure ohvitser. Niisiis, praegu on üks ja tegelikult on kavas, et see üks staabirutiiniga tegeleva ohvitseri ametikoht peaks asenduma signaalluureohvitseri ametikohaga.

Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister, kas ma saan õigesti aru, võib-olla ma kirjeldan seda totaalselt valesti, et Eesti osalus sellel missioonil on pigem sümboolne, sest niisuguse inimeste arvuga on meie panus enam kui tagasihoidlik?

Aitäh! Kahtlemata on Eesti osalusel missioonides nii tegeliku sõjalise võime kaal kui ka väga oluline sümbolväärtus. Ühe ohvitseriga panustamine on loomulikult väike võrreldes suurema kontingendiga, nagu Eesti on varasematel aastatel panustanud, kuid see on meie partnerite poolt hinnatud panus.  Mul ei ole kahtlust, et see ohvitser teeb head tööd ning annab oma panuse missiooni edukasse kulgemisse.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! On olnud juttu, milliste riikidega me teeme koostööd ja kaastööd sellel rahutagamismissioonil. Kas on märgata ka seda, et meie suhted näiteks Serbiaga, kellel on Kosovoga suured seni lahendamata probleemid, on selle tõttu kuidagi muutunud? Meid ei ole seal küll palju, aga kuidas sellega põhimõtteliselt on?

Aitäh! See on Kosovo poliitikat arvestades kahtlemata vahetu iseloomuga küsimus. Kosovo prioriteet on praegu regionaalkoostöö. Neil on head suhted Albaania, Makedoonia ja Montenegroga. Toimuvad ka läbirääkimised Serbiaga, kuid esialgu on need keskendunud peamiselt tehnilistele küsimustele. Raskemaid küsimusi, näiteks Kosovo iseseisvuse tunnustamist, seni läbirääkimistel käsitletud ei ole. Eesti Vabariik on siin oma positsiooni määratlenud. Kindlasti on Eesti Vabariik huvitatud headest kahepoolsetest suhetest Serbiaga.

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Minu eelmisele küsimusele, kus ma küsisin, millised on need 28 riiki, kes peale Eesti veel Kosovo rahutagamismissioonil osalevad, te tegelikult ei vastanud. Mind huvitab konkreetselt üks riik: kas meie lähinaaber Leedu osaleb Kosovo rahutagamismissioonil, ja kui osaleb, kui suur on tema panus?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, see on avalik teave, millised riigid osalevad. Osaleb 22 NATO liikmesriiki ning lisaks veel seitse riiki, kes ei ole NATO liikmesriigid. Informatsioon missiooni panustamise kohta riigiti on kättesaadav. Vajaduse korral tehakse see parlamendiliikmetele teatavaks kirja teel, kui selle vastu on rohkem huvi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra kaitseminister! Kutsun ettekandeks kõnepulti riigikaitsekomisjoni esimehe kolleeg Mati Raidma. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Käesoleva otsuse eelnõu kohaselt jätkab Eesti panustamist Kosovos NATO juhitaval rahvusvahelisel missioonil KFOR, mille aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu 1999. aasta juuni resolutsioon nr 1244. Eelnõu kohaselt täidab Eesti oma NATO liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi. Nagu härra minister juba mitu korda toonitas, teenib meil praegu KFOR-i peakorteris Prištinas üks Eesti kaitseväelasest vanemallohvitser. Lisaks kaitseväele panustab Eesti ka Kosovo tsiviilmissiooni EULEX.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist 12. ja 15. novembri istungil. Eelnõu esitaja esindajatena osalesid riigikaitsekomisjoni 12. novembri istungil kaitseminister Urmas Reinsalu ning Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Selle aasta 4. detsembri istungil sai riigikaitsekomisjon kaitseväe esindajatelt ülevaate Eesti kaitseväe osalusega rahvusvahelistes missioonipiirkondades, sh Kosovos, toimunust.
Riigikaitsekomisjon tegi 12. ja 15. novembri istungil eelnõu kohta järgmised üksmeelsed otsused. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu s.a 5. detsembri istungi päevakorda. Ühtlasi otsustati konsensusega esitada käesolev eelnõu selle esitaja nõusolekul esimesele lugemisele muudetud kujul. Tegemist on normitehniliste parandustega eelnõu tekstis. Riigikaitsekomisjon otsustas samuti üksmeelselt teha Riigikogule ettepanek käesoleva otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning paluda Riigikogu esimehel määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. detsember kell 17. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud riigikaitsekomisjoni esimees! Selle eelnõuga oli teil komisjonis mingi segadus. Nimelt arutasite seda eelnõu ja tahtsite panna selle päevakorda kolmapäeval kaks nädalat tagasi. Siis otsustas riigikaitsekomisjon korraga, et eelnõu pole küps, see tuli kolmapäevasest päevakorrast välja võtta, et veel kaks nädalat mõelda. Kas te seletaksite, mis selle eelnõuga oli, et see kaks nädalat tagasi teie ettepanekul päevakorrast välja võeti?

Aitäh teile! Suurt segadust ilmselt ei olnud, kuna need otsused olid piisavalt üksmeelsed. Peamine eesmärk on see, et eelnõu läbiks arutelu sujuvalt ja me ei peaks seda arutama öösel, nagu viimasel ajal on traditsiooniks saanud. Ma arvan, et praegusel heal tööajal arutamise näitel tookordne otsus õigustab end, me saame täna värske pea ja selge silmavaatega neid missioonieelnõusid tõepoolest mõistlikul ajal arutada. Nii et vastus peitus seal ridade vahel.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Hea esineja! Kas teile on jäänud mulje, et me öösel piisavalt korralikult ei aruta? Minu meelest me oleme ikka väga palju küsimusi esitanud ja sõna võtnud. Aga tõesti, koalitsioonipool ei ole küll saalis olnud ja sageli ka mitte majas. Miks me ei võiks siis korralikult tööd teha?

Aitäh! Kasutan võimalust, et tänada opositsiooni sisukate öiste debattide eest! See komisjoni otsus oli tehtud enne neid ehk arvamused olid ennatlikud. Meil oli tõepoolest siin ühel varahommikul mitmetunnine hea debatt kaitseväekorralduse eelnõu arutelul. See debatt on olnud ja see annab tegelikult kõrge hinnangu meie koostöövõimele.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Reservkapten Raidma! Palun defineerige mõiste "mõistlik aeg"!

Reservkapten Riisalu, defineerin: see on ajavahemik, mis on piisavalt mõistlik.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg ja reservkapten Aivar Riisalu! Kaheksa minutit.

Hea Riigikogu esinaine! Head kolleegid! Erakordse südamesoojusega asun ma rääkima Kosovo missioonist. Missioonist, mis on olnud Eesti kaitseväe jaoks suur missioon, mis on olnud Eesti kaitseväe jaoks üks esimesi arvestatavaid missioone, kus me panustasime kompanii suuruse üksusega koostöös meie heade ülemerenaabrite taanlastega. Mul on endal olnud au kahel korral – 2003. ja 2004. aastal – külastada Kosovot, käia meie missiooniüksuste juures ja teatud väljaõppeelemendina osaleda selles piirkonnas ka sõdurirutiinis. Seetõttu ma võin öelda, et Eesti osalemine Kosovo missioonil on ka praegu, kui me anname mandaadi küll kolmele kaitseväelasele, aga tegelikult on meil seal füüsiliselt kohal üks kaitseväelane, Eesti jaoks endiselt erakordselt tähtis sellepärast, et sinna panustab üle 20 riigi. Ma julgeksin nimetada Kosovot hetkel üheks olulisemaks Mandri-Euroopa pingekoldeks, sest rahu ei ole Kosovosse veel kuidagiviisi saabunud. Nimelt ei taha Põhja-Kosovo serblastega asustatud alad leppida sellega, et põhiliselt albaanlastega asustatud lõuna- ja keskosa on saavutanud selle, et Kosovo see territoorium on olnud oma iseseisvustaotlustes edukas. 1990. aastate alguse Balkani kriis näitas väga selgelt, et ka Eesti on selline riik, kus naabrid võivad selliseid intsidente lavastada, Eestit oleks samuti võimalik hakata lõhkuma regioonideks. Põhimõtteliselt on Kosovo õppetunnid selles osas meile väga head, et me oskaksime vältida neid probleeme, mida ei suutnud vältida Jugoslaavia, olles lagunenud tänaseks sisuliselt kuueks riigiks.
Mis puudutab kogemust, mida meie kaitsevägi on aastate jooksul Kosovost saanud, siis ka seda tuleb hinnata väga kõrgelt. Nimelt, kui me tõmbasime oma üksused välja ehk ei osalenud enam kompaniisuuruse kontingendiga, vaid taanlastega koostöös ühe jalaväerühmaga, siis oli minu arvates isegi Eesti ajaloos esmakordselt selline olukord, kus jalaväerühm, mis Kosovo missioonil osales, formeeriti Kaitseliidust. Aktiivse kaitseliitlasena julgen tunnistada, et see võimalus oli Kaitseliidu jaoks ülioluline ja väga hea näide sellest, et Kaitseliidul on Eesti sõjalises riigikaitses selge positsioon. Ütleme ausalt ja otse, et need kümned ja kümned mehed, kes on täna missioonikogemusega Kaitseliitu naasnud, on meie jaoks üliolulised kas või väljaõppe elemendina, sest missioonil osalemine annab sulle täieliku pildi kogu sõdurielu spektrist. See, et sa ei osale aktiivses lahingutegevuses, on pigem õnn kui õnnetus, aga igal juhul sa saad teada, milline näeb välja sõdurirutiin.
Selle tõttu on minu arvates ülioluline, et Eesti ei lahku sellest piirkonnast, et me oleksime missioonil osalevate riikide nimekirjas, sest ega kunagi tea, millal olukord võib järjekordselt pingestuda. Ma toon ühe näite. Kui 2003. aasta suvel valitses Kosovos suhteline rahu ja tundus, et kõik probleemid ongi jäänud seljataha, oli Mitrovica, kus asus Eesti kompanii, selline imearmas linnake. Sõjajälgi oli näha, nimelt olid NATO lennukid seal puruks pommitanud päris arvestatava osa ühest mustlaste linnajaost, mis oli minu jaoks üsna arusaamatu. Aga siis hiljem selgus, et kohalikud inimesed kasutasid arvete klaarimiseks ka NATO-t, antud koordinaadid olid läinud natukene valesti ja lennukipommid kukkusid sinna, kuhu polnuks vaja kukkuda – sõjas seda ikka juhtub. See näiline rahu oli aastaks 2004, kui ma teist korda missioonipiirkonda külastasin, täielikult muutunud. Õitsev Mitrovica kesklinn oli suhteliselt tahmunud, mahapõletatud ja nägi välja hoopis teistsugune kui aastapäevad varem. Probleemi nimi oli see, et pinged olid ootamatult kasvanud, tsiviilmeeleavaldused olid läinud vägivaldseks ja linna rüüstati taas kord. Eks selle tõttu on täiesti õigustatud Euroopa Liidu arusaam, et Mandri-Euroopas rahu tagamine ja stabiilsuse hoidmine on meie jaoks tähtis ja oluline. Ma arvan, et kui peaks tekkima vajadus, siis on meie riik, rahvas ja ka parlament valmis panustama Kosovosse lisajõududega. Ma võin kinnitada, et näiteks Kaitseliit ja Kaitseliidu vabatahtlikud oleksid kindlasti nõus sellistel missioonidel osalema, sest see annaks meile võimaluse veel paremini lahendada riigisiseseid probleeme, tegelda väljaõppega ja teenida oma riiki. Kutsun üles kõiki erakondi jätkama Trivimi Velliste alustatud konsensusliku riigikaitsepoliitika ajamist ja kutsun üles kõiki erakondi seda missiooni eelnõu toetama! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu, väga hea ettekande eest! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 312 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsembri kell 17.
Eelnõu 312 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu 313 esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti kaitseminister Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud parlamendiliikmed! Kaitseväeüksused on Afganistanis teeninud alates 13. märtsist 2003, kui NATO juhitava rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude teenistusse asus kuueliikmeline demineerimismeeskond. Eesti kohustus rahvusvahelise kogukonna liikmena on kaasa aidata terrorismiga seonduvate ohtude kõrvaldamisele. Afganistani julgeoleku tagamise missioonil osalemine on üks meie olulisem ja nähtavam panus NATO liikmena. ISAF, NATO missioon, on ka meie ja NATO tähtsaim välisoperatsioon. Arvestades asjaolu, et NATO kollektiivkaitse on Eesti julgeoleku nurgakivi, on Eesti huvides, et NATO oleks Afganistanis oma ülesannete täitmisel edukas. Osalemine rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis on otseselt seotud Eesti riigi julgeolekuhuvidega.
Vabariigi Valitsus teeb parlamendile ettepaneku jätkata 2013. aastal kaitseväe osalemist Afganistanis samas missioonimahus nagu käesoleval aastal, kokku kuni 170 kaitseväelasega. Plaani järgi kuuluksid järgmisel aastal Eesti kontingendi koosseisu kontingendi ülem ja tema abi, staabiohvitserid, Ühendkuningriigi juhitud Task Force Helmandi koosseisu kuuluv jalaväekompanii ja tuletoetusmeeskond, isetehtud lõhkeseadmete kahjutustamise meeskond, erioperatsioonide sihtüksus, kirurgide meeskond, kaks helikopteripilooti ning Eesti üksuste toetuselement. NATO on vastu võtnud põhimõttelise otsuse, et ISAF-i lahingumissioon lõpeb 2014. aasta lõpul. 2013. aastal on Eestil plaanis jätkata senises mahus. Koos liitlastega tuleb meil 2013. aastal langetada otsus, kuidas ja millises tempos toimub Eesti kontingendi lahkumine 2014. aastal.
Ma tahan rõhutada, et sellel missioonil on Eesti kaitsevägi kandnud kaotusi. Kaitseministeeriumi ja kaitseväe vastutus ning kõige olulisem prioriteet on meie kaitseväelaste turvalisus ja julgeolek lahinguülesannete täitmisel. Tegemist on reaalse sõjaolukorraga, reaalsete ohtudega ning nii palju, kui sõjaolukorras on võimalik varustuse ja väljaõppega riske maandada, Kaitseministeerium ja kaitsevägi neid meetmeid rakendavad.
Palun seda missiooni toetada ja need otsused langetada! Aitäh!

Suur tänu, härra kaitseminister! Jätkame küsimustega. Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Suur aitäh, austatud minister! Meie esindajad Afganistanis on teinud ränka tööd, tänuväärset tööd. Nagu sa ise ütlesid, oleme kahjuks pidanud kandma ka raskeid kaotusi. Kaotuste hulka tuleb kahtlemata lugeda ka need sõjaväelased, kes on saanud haavata ja raskesti haavata. Kas sa võid meile rääkida, millised on praegu taastusraviprogrammid, mille turvil saab haavata saanud sõjaväelaste tervist kas kodus või kodust kaugemal taastada?

Aitäh! See on olnud üks olulisi teemasid, millega Kaitseministeerium ja kaitsevägi on tegelnud. Lähtume põhimõttest, et kedagi ei jäeta maha ei lahinguväljale ega ka pärast seda, kui kaitseväelane on lahingutest naasnud. Meie kaitseväelaste tervise taastamise kulud katab Eesti riik. Oluline on ka psühholoogiline abi, oluline on aidata vigastada saanud kaitseväelastel naasta tsiviilellu. Kehtib ka oluline põhimõte, et kõigil vigastada saanud kaitseväelastel võimaldatakse vastavalt võimetele jätkata eri ametites kaitseväeteenistuses. Ma olen esitanud Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja loodan, et sel aastal leiab heakskiidu veteranipoliitika. See lähtub meie partnerriikide senisest kogemusest, kuidas enne missioonile minekut, missiooni ajal ja ka pärast missiooni kaitsta ja tunnustada meie kaitseväelasi ja nende perekondi, kuidas tunnustada veterane laiemalt. Ennekõike on rõhuasetus loomulikult vigastada saanud kaitseväelastel ja langenud kaitseväelaste omastel.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Hea ettekandja! Minu küsimus on seotud kaitseväe uue arengukavaga. Ma vaatan, et seal on tehtud väga palju igasuguseid kärpeid. Kas need kärped puudutavad mingil määral ka missioonidel olevaid sõdureid? Ega nende turvalisus seoses sellega kuidagi kannatama ei pea?

Aitäh! Ma tahan kinnitada, et kõigi välismissioonide ja ennekõike nii ohtliku välismissiooni puhul, nagu seda on Afganistani missioon, on Eesti Vabariigi prioriteet meie kaitseväelaste julgeolek, seda nii väljaõppe kui ka isikliku varustuse näol. Kahtlemata teeme pidevalt ohuhinnanguid, milline on dünaamika ja olukord meie missiooni vastutuspiirkonnas. Mis puudutab kaitseväe arengukava, siis ma võin kinnitada, et arengukava lähtub väga selgest põhimõttest: meie tegelik sõjaline võimekus, võrreldes praegusega, peab kümne aasta jooksul kasvama. Kasvama peab kaitseväe koosseis, paranema kaitseväe varustus ja kaitseväe võime astuda lühikese reageerimisajaga vastu sõjalisele ohule. Arenema peavad ka meie relvasüsteemid. See on õige, et meil tuleb revideerida seni tehtud plaane, mida pole võimalik realiseerida, lähtudes rahalisest määrast – 2% sisemajanduse kogutulust riigikaitsele. Nii et kokkutõmbamine leiab aset kavades, meie praegune tegelik võime kasvab, mitte ei kahane, sh loomulikult isiklik varustus, väljaõpe ja kõik tingimused, mis seonduvad välismissioonidega.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Paar aastat tagasi oli mul au külastada NATO peakontorit Brüsselis. Seal oli muidugi juttu ka ISAF-ist. Vestlesin ühe prantslasest sõjaväelasega, kes oli ise kohapeal teeninud ja seal vägesid juhatanud. Tema oli väga skeptiline selles suhtes, et sellesse piirkonda kunagi rahu saabub ja mingil hetkel seal enam lääneriikide abi vaja ei ole. Mis teie arvate, kui kaua missioonid seal veel kestavad? Kas on üldse võimalik, et Afganistani saabub kunagi rahu ja ei ole vaja teiste riikide abi, et tagada normaalne elu?

Aitäh! NATO poliitiline otsus on, et NATO lahingumissioon ISAF lõpetab oma tegevuse 2014. aasta lõpuga. Pärast seda, 2015. aasta algusest liitlased aga kindlasti jätkavad panustamist Afganistani julgeoleku ja stabiilsuse kindlustamisse ja õigusriigi ülesehitamisse. Antakse nii tsiviiltoetust kui ka sõjalist abi, aga enam mitte lahingumissiooni näol, vaid väljaõppe ja koolituse kaudu. Mis puudutab Afganistani tulevikku, siis selle missiooni eesmärk on aidata Afganistani valitsusel kehtestada oma võim üle kogu riigi ja toetada Afganistani julgeolekusektori reforme. Järk-järgult on ISAF-i sõjaväelaste kontrolli all olevaid territooriume üle antud Afganistani enda julgeolekujõudude kontrolli alla. Kahtlemata on Afganistani ühiskond silmitsi väga paljude väljakutsetega, lähtudes oma ajaloost ja kultuurilisest situatsioonist. Kuid ma tahan rõhutada, et loomulikult liitlasriigid, kes missiooni panustavad, ootavad Afganistani valitsuselt nii riiklike kui ka kohalike institutsioonide arendamist, samuti üleminekuga seotud reformide läbiviimist. Meie eesmärk on Afganistan kui riik, kes suudab ise tagada oma julgeoleku, kes suudab majanduslikult toime tulla ning kust ei lähtu terrorism, kuritegevus, uimastid ja pagulased, mis ohustaksid elusid meie kodumaal. Kindlasti pole see väljakutse Afganistani ühiskonnale pehmelt öeldes kerge. Tsiviliseeritud maailma toetus on vajalik ka pärast 2014. aasta lahingumissiooni lõppu.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Nagu me teame, 2012. aasta augustist ei ole  Eesti kaitseväelastel enam kindlat vastutusala ja tegutsetakse vastavalt vajadusele eri piirkondades. Me teame, et Eesti kaitseväelased on kogu sellel missioonil olnud suhteliselt keerulistes kohtades, võrreldes mõningate teiste missioonil osalevate riikidega. Kas selline strateegia muutus paneb Eesti kaitseväelaste elu ja tervise suuremasse ohtu või vastupidi, nende teenistus muutub lihtsamaks ja turvalisemaks?

Aitäh! Lõuna-Afganistan, kus meie kaitseväelased operatsioonil osalevad, on julgeoleku mõttes kahtlemata üks tulipunkte, kuid olukord on endiselt väga keeruline kogu Afganistanis. Mis puudutab ülesande tüübi muutumist, siis enne neid otsuseid me analüüsisime julgeolekusituatsiooni. Analüüsid, sõjaline ekspertiis ja sõjaline nõuanne kinnitavad, et missiooniülesannete tüübi muutumisega ei ole n-ö ohufoon tugevnenud. Kahtlemata on niisuguses situatsioonis alati oma osa määramatusel. Meie kaitseväelased on silmitsi ohtudega, kuid ohusituatsioon ei ole muutunud seoses sellega, et muutunud on ülesande tüüp, et kindel vastutusala on asendunud laiemal territooriumil partrullimisega.

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Küsimuse soovi registreerisin ma enne, kui te hakkasite oma vastuses rääkima veteranipoliitikast ning sellest, et see on menetluses ja loodetakse järgmisel aastal vastu võtta. Aga nüüd tulenebki minu küsimus sellest teie vastusest. Paraku loeme teinekord, et mõned, kes on missioonidelt tulnud, tunnevad end kõrvalejäetuna. On ka väga kurbi juhtumeid, kus tegemist on olnud enesetapuga. Mu küsimus ongi, et kas veteranipoliitika väljatöötamisel on keegi vestelnud nende inimestega, kes ajakirjanduse vahendusel on rääkinud sellisest kõrvalejäetuse tundest. Võib-olla võiks nendest vestlustest veteranipoliitikasse mõnegi hea mõtte saada.

Aitäh! Jah, veteranipoliitikat välja töötades me kohtusime, ka mina isiklikult kohtusin veteranide, vigastada saanud kaitseväelastega. Oleme püüdnud maksimaalselt ära kasutada neid kogemusi, mis kaitseväes on seni saadud veteranide toetamisel, nõustamisel, vigastada saanud sõjameeste rehabilitatsioonile kaasaaitamisel, ka psühholoogilise abi pakkumisel. Just nimelt see on väga tähtis, et veteranidel oleks ka pärast missioonilt naasmist pikema aja jooksul psühholoogiline abi ja toetus. See stress jääb inimestele sisse ja paljudel juhtudel ei pruugi ei inimene ise ega tema lähikondsed seda kohe täheldada. Sõda on julm, need pinged, mis inimeste sisse jäävad, on keerulised. Meie ülesanne on oma kaitseväelasi aidata ja olla nende kõrval, kui nad abi vajavad.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Teatavasti ühel heal päeval ühendatud jõud lahkuvad sealt ja, nagu te oma vastustes olete öelnud, on tarvis vastutus oma riigi eest anda üle Afganistani enda kaitse- ja julgeolekujõududele. See tähendab, et praegu töötatakse paljuski koos. Aga ajakirjanduse vahendusel oleme kuulnud, et ühel või teisel juhul on Afganistani julgeoleku-, politsei- või kaitseväelased tulistanud oma võitluskaaslasi ehk missioonil olijaid (nad on tabanud küll Ameerika esindajaid). Kas meie koostöös ei varitse oht, et need, keda me püüame seal aidata, hakkavad meid hoopis tulistama?

Aitäh! See on õige, et nende juhtumite arv on viimasel ajal kasvanud. See on sundinud ISAF-i missiooni ülemjuhatust vastu võtma täiendavaid julgeolekumeetmeid, mida rakendatakse koostööoperatsioonides, kus ISAF-i liikmesriikide väeosad kasutavad kohalike julgeolekujõudude abi. Oma hinnangutes ja analüüsis arvestame kindlasti ka seda esile kerkinud asjaolu. Need rünnakud on laiem probleem, ühtpidi tulenevad need paljudel juhtudel kultuurilistest probleemidest, isiklikest küsimustest, teiselt poolt on kindlasti tegemist vastase, Talibani võitlejate rünnakutega. Miks on  probleem suures plaanis esile kerkinud just viimasel ajal? Tegelikult on asi selles, et Afganistani sõjaväge on arvuliselt kasvatatud. Kontroll Afganistani sõjaväe üle, nii nagu nad on suutnud seda sisemiselt läbi viia, on selle tõttu muutunud nõrgemaks. Kindlasti üks meie meetod, mida ISAF peab vajalikuks kasutada, on täiendav kontroll kohalike julgeolekujõudude võitlejate üle.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Erinevalt eelmise päevakorrapunkti eelnõust on selle päevakorrapunkti otsuse eelnõu juures ka seletuskiri. Seletuskirjas on öeldud, et NATO on Eesti julgeoleku nurgakivi ning Afganistanis jagab Eesti täielikult kõikehõlmava lähenemisviisi põhimõtet. Palun selgitage mulle, kes ma pole kaitseväelane ja kaitsepoliitikaga igapäevaselt ei tegele, mida tähendab kõikehõlmav lähenemisviis.

Aitäh! Kõikehõlmav lähenemine tähendab lühidalt seda, et meie strateegiline eesmärk on iseseisvalt toimiv Afganistani ühiskond, jalule aidatud Afganistani riik, kes on võimeline ise enda julgeolekut tootma ja kontrollima. Seetõttu ei panusta ka Eesti Afganistani arengusse mitte üksnes sõjalise missiooni kaudu, vaid oleme 2008. aasta algusest osalenud Afganistanis ka Euroopa Liidu politseimissioonil ning ÜRO UNAMA missioonil, samuti NATO politseiinstruktorite väljaõppe missioonil. 2008. aasta märtsist kuni 2012. aasta juulini oli Afganistanis Eesti tervishoiuekspert, kes osales kohaliku ülesehituse Suurbritannia meeskonna töös ja koordineeris Eesti rahvusvahelise arengukoostöö projekte. Välisministeerium on Afganistani lähetanud ajutise asjuri, kes paikneb peamiselt Kabulis. Põhimõte on selles, et Afganistani tüüpi operatsioonil ei ole võimalik edu saavutada üksnes sõjaliste vahenditega, ülesehituse diplomaatia ja sõjaline tegevus peavad seal üksteist toetama.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Igal missioonil on oma hind, nii kaotatud inimelude hind kui ka rahaline hind. Loomulikult ei kaalu rahaline hind kunagi üles inimelusid, aga ma küsin: kui palju kulub Eesti maksumaksjal aastas Afganistani missiooni läbiviimiseks raha?

Aitäh! Kaitseväe üksuste operatsioonieelsed ja operatsioonil viibimisega seotud kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest ja 2013. aastal on Afganistanis olevate kaitseväelaste tegevuskulude tarbeks kavandatud ca 7,2 miljonit eurot.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Härra kaitseminister! Afganistani julgeolekujõud juhivad praegu umbes pooli tavaoperatsioone ja ligi kolmandikku erioperatsioonidest. Ma tahan täpsustust, milline on tavaoperatsioonide ja erioperatsioonide vahe.

Aitäh! Üldise definitsiooni järgi on erioperatsioonide eesmärk saavutada iseseisvat sõjalist võimet kasutades konkreetne sõjaline eesmärk. Iseseisvus ja erinevus rutiinsest tegutsemisest sõjaliste ülesannete täitmisel on see põhimõtteline erinevus.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kas te olete Kaitseministeeriumis või koalitsioonipartneritega arutanud, millist abi ja kas üldse hakkab Eesti Afganistanile osutama peale aastat 2015? Millistel tsiviiloperatsioonidel me osaleme või millist tsiviilabi me kavatseme neile osutada?

Aitäh! Mis puudutab meie konkreetset abi, siis ma võin öelda, et Eestil on praegu kavatsus – konkreetsed otsused langetatakse loomulikult eelarveeraldiste pinnalt – toetada Afganistani ülesehitamist 2015. aasta järel 300 000 dollari panustamisega Afganistani julgeolekujõudude arendamisse. Mis puudutab seda, kuidas me kavatseme tegutseda lahingumissiooni lõppemise järel, siis on selge, et see on liitlaste missioon, kuhu panustavad kõik NATO liikmesriigid, ja kindlasti jätkatakse ka pärast 2015. aastat panustamist väljaõppemissiooni kaudu. Praegu kaalume võimalust jätkata pärast 2015. aastat järgmise NATO missiooni koosseisus instruktoritena erioperatsioonide grupis. Aga see on otsus, mis tuleb langetada parlamendis, kui otsustamishetk kätte jõuab.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Seda te juba ütlesite, et Afganistani missiooni eelarve on tuleval aastal 7,2 miljonit eurot. Ehk valgustate lähemalt, millised on põhilised kuluartiklid, mis selle summa sees peituvad?

Aitäh! Need kuluartiklid on arusaadavalt kaitseväelaste palk koos lisatasudega, majandamis- ning logistilise toetuse kulud, missioonieelse väljaõppe kulud, laskemoona kulu, individuaalvarustuse hoolduse ja sidekulud, puhkusetasud, transpordikulud ning muud logistika ja abifunktsioonidega seotud kulutused. Põhilised kulutused on loomulikult meie kaitseväelaste tasu ning varustuskulud.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud kaitseminister! Kas viimasel ajal on sagenenud intsidendid, kus Afganistani valitsusvägede sõdurid ründavad liitlasvägede sõdureid? Kas selliseid intsidente või ohte on tulnud ette ka Eesti kaitseväelastega?

Aitäh! Jah, kahetsusväärselt on niisugused rünnakud viimasel ajal sagenenud. See on missioonil osalevatele liitlastele tõsist muret põhjustanud. Seetõttu on missiooni sõjaline väejuhatus võtnud vastu otsuse rakendada ISAF-i üksuste ja Afganistani armee ja julgeolekujõudude koostegutsemisel täiendavaid julgeolekumeetmeid. Üks põhjus on siin ka see, et Afganistani enda julgeolekujõud on viimasel ajal kiiresti kasvanud ning see on muutnud julgeolekukontrolli hõredamaks. Väga tähtis on, et Afganistani julgeolekujõudusid kontrolliksid Afganistani enda julgeolekuinstitutsioonid. Mis puudutab Eesti kaitseväelaste olukorda viimasel ajal, siis nn green-on-blue rünnakuid Eesti kaitseväelaste suhtes aset leidnud ei ole. Aga kahtlemata me analüüsime ka sellise iseloomuga ohte põhjalikult.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Härra minister! Nii nagu esimese küsimuse puhulgi, kasutan ka teisega võimalust enda jaoks üht-teist täpsustada, et paremini aru saada mõnest peenest ja mõnest võib-olla mittepeenest asjast. Küsimus kõlab niiviisi. Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste jalaväekompanii ja logistilise toetuselemendi rotatsioon toimub kaks korda aastas, maikuus ja novembrikuus. Kas see on Eesti valik või on see kuidagi paika pandud? Kas te oskate öelda, milline kord on sellisel suunamisel?

Aitäh! Meie kompanii on Suurbritannia relvajõudude koosseisus ja selline kuuekuuline tsükkel on kasutusel ka Suurbritannia üksustel. Ameerika Ühendriikide ISAF-i üksused kasutavad ühe aasta rutiini. Ameerika Ühendriikide sõjaväelased on aga osutanud, et nii pikk missioonil oleku aeg võib põhjustada inimestele lisapingeid hilisemas rehabilitatsioonis. Seetõttu ma arvan, et kuuekuuline aeg on optimaalne. See, et need ajad on just mai ja november, on liitlaste vahel kokku lepitud tsükkel, millel ei ole mingit muud tähendust, kui et mingi tsükkel peab aluseks olema.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud kaitseminister! Kuidas te hindate Afganistani kaitseministeeriumi võimet tagada julgeolek juba üleantud piirkondades?

Aitäh! Võib öelda nõnda, et üleandmise protsess on pidevalt kulgenud. Kokku on Afganistani julgeolekujõudude kontrolli alla üle antud juba territoorium, kus elab üle poole Afganistani elanikkonnast. Kahtlemata kulgeb see protsess eri regioonides erineva suutlikkusega. Probleemide olemasolu ei tohi siin alatähtsustada, nendesse tuleb tõsiselt suhtuda.

Palun, kolleeg Marianne Mikko!

Suur tänu! Härra kaitseminister! Milliseid mõtteid ja tundeid tekitab teis see teadmine, et mõni Eesti kaitseväelane pole Afganistanis mitte esimest, teist ega ka neljandat, vaid kaheksandat korda?

Aitäh! See tekitab minus austust nende meeste ja ka mitmeid kordi missioonidel käinud naiste vastu, kes on oma kutseks valinud Eesti riigi vabaduse kaitse nii keerukas situatsioonis Eesti pinnast kaugel. Meie ülesanne, kes me vastutame selle eest, et neid toetada ja aidata neil oma tööd paremini teha, on anda neile hea varustus, tagada nende julgeolek ja tagada neile lugupidamine, mida nad selles raskes ametis väärivad.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea kaitseminister! Seletuskirja kohaselt on Eesti lubanud pärast NATO vägede lahkumist Afganistanist alates 2015. aastast toetada julgeolekujõudude arendamist vähemalt 300 000 USA dollariga aastas. Kas see toetus on ühekordne või on see jätkuv ja kust leitakse selle jaoks katteallikaid? Kas see raha tuleb ministeeriumi eelarvest?

Aitäh! See raha tuleb Eesti Vabariigi eelarvest. Valitsus saab avaldada oma poliitilist tahet, otsuse langetab loomulikult parlament rahaeraldist tehes. See, millisel kujul seda hakatakse tulevikus välja maksma, sõltub edaspidistest konkreetsematest kokkulepetest. Aga selge on see, et Vabariigi Valitsus on valmis sellise kohustuse võtma ja andma aasta eelarve arutelul selle parlamendile otsustada. Sellega anname omapoolse signaali, et Eesti riik on valmis toetama nn kõikehõlmavat käsitlust Afganistani riigi ülesehitamisel.

Palun, kolleeg Marianne Mikko, teine küsimus!

Lugupeetud kaitseminister! Kas te võite lühidalt selgitada, miks ikkagi Eesti väekontingent on sellises kuumas ja raskes paigas nagu Helmandi provints?

Aitäh! Me oleme NATO liikmesriik ja Afganistani missioon on missioon, mis lähtub NATO kollektiivkaitse põhimõtetest. NATO kollektiivkaitse põhimõte on üks Eesti riigi sõjalise julgeoleku aluskivisid. Me tahame, et see missioon oleks edukas. Eesti sõdurid on head sõdurid ja me panustame Helmandis Suurbritannia üksuste koosseisus. Mul on hea meel, et Suurbritannia väejuhatus, ka kõrgem väejuhatus, ning Ameerika Ühendriikide väejuhatus hindavad Eesti sõdureid ja kohtlevad neid võrdselt nende sõjakaaslastega selles regioonis, nii ameeriklaste kui Suurbritannia sõduritega. Siin ei ole mingit vahetegemist sõltuvalt missiooni lähetajariigi staatusest. Me oleme raskes olukorras, aga neid raskeid piirkondi on palju. Ainult sellisel juhul, kui riigid on piiranud oma missiooniüksuste kasutuse väga konkreetsete kitsendustega, saame rääkida mingist erinevast kohaldamisest. Me oleme öelnud, et me usume NATO kollektiivkaitse põhimõtetesse. Me oleme valmis panustama NATO ühisesse missiooni Afganistanis ning me eeldame ja oleme selles veendunud, et vajaduse korral realiseerivad NATO liitlased kollektiivkaitse põhimõtteid ka siis, kui sõjaline rünnak peaks puudutama Eestit.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Kaitseminister Urmas Reinsalu, kas see on nüüd viimane kord, kui Eesti Vabariigi kaitseminister seisab Riigikogu ees ja palub pikendada missiooni Afganistanis?

Aitäh! On võetud seisukoht, et NATO lahingumissioon lõpeb 2014. aasta lõpus. Valitsuse ettepanek on jätkata 2013. aastal senises mahus. Muudetakse küll konkreetselt missioonil olevate kaitseväelaste jaotust, aga maht jääb samaks. Mis puudutab 2014. aastat, kuidas, millise tempoga ja millise graafiku alusel Eesti kontingent lahkub Afganistanist, siis selle otsuse me langetame 2013. aastal, konsulteerides oma liitlastega. Lõpliku seisukoha kujundab Eesti Vabariigi parlament.

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Me jätkan hea kolleegi Tarmo Tamme küsimust. Seletuskirja kohaselt on Eesti lubanud pärast NATO vägede lahkumist Afganistanist toetada alates 2015. aastast kohalike julgeolekujõudude arendamist vähemalt 300 000 USA dollariga. Küsimuse esimene pool on: kui see algab aastast 2015, kui pikalt on siis plaanitud seda rahastamist jätkata? Teiseks, kas tulevikus on see üks osa 2% vahenditest, mis Eesti kaitsepoliitikas on kasutada?

Aitäh! Üks ettepanek on see, mille saab teha valitsus, väljendades liitlastele oma valmisolekut rakendada seda kõikehõlmavat kontseptsiooni Afganistanis ka Eesti panusega. Konkreetse otsuse, lõppotsuse langetab valitsuse ettepanekul ikkagi parlament. Parlament otsustab seda, kas rahaeraldisi peetakse vajalikuks jätkata ka pärast 2015. aastat. Seda, kas raha arvestatakse riigikaitsekulude sisse või hakkab see tulema Kaitseministeeriumi eelarvest vastavalt sellele määratlusele, on võimalik täpsustada hiljem eelarve menetlemisel.

Suur tänu, härra kaitseminister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun uuesti kõnepulti riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Austatud istungi juhataja! Kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist s.a 12. ja 15. novembri istungil. Eelnõu esitlejatena osalesid istungil kaitseminister Urmas Reinsalu ning Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. 4. detsembri komisjoni istungil sai komisjon kaitseväe esindajatelt ülevaate kaitseväe osalusega rahvusvahelistest missioonipiirkondadest, sh Afganistanis toimuvast.
Arutuse all oleva eelnõu kohaselt pikendatakse Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega Afganistanis NATO juhitaval rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude missioonil ISAF kuni 2013. aasta 31. detsembrini. ISAF-i näol on tegemist NATO olulisima sõjalise missiooniga, millele laienevad ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomased resolutsioonid. Käesoleva aasta 9. oktoobril võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 2069, millega senist ISAF-i mandaati pikendati kuni 2013. aasta 13. oktoobrini. Selle Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt täidab Eesti NATO liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi ka ÜRO Julgeolekunõukogu eelnimetatud resolutsioonidest. ISAF on NATO olulisim sõjaline operatsioon, kus praeguste kavade kohaselt antakse 2013. aasta keskpaigaks vastutus lõplikult üle Afganistani julgeolekujõududele. ISAF-i edasiseks ja peamiseks ülesandeks jääb Afganistani julgeolekujõudude toetamine ning sõjalise tegevusega on kavas jõuda lõpule 2014. aasta lõpuks.
Riigikaitsekomisjon otsustas 12. ja 15. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutatav otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu s.a 5. detsembri istungi päevakorda. Konsensuslikult otsustati esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Muudatused eelnõu tekstis on eelkõige täpsustavad ja normitehnilised ning tehtud riigikaitsekomisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli soovitusel. Otsuse eelnõus viidatakse Riigikogu eelmisel aastal antud ja praegu kehtivale mandaadile, mida eelnõu kohaselt pikendatakse. Eelnõu esitaja toetab eelnõu esitamist esimesele lugemisele muudetud kujul. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek käesoleva otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning paluda Riigikogu esimehel määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. detsember kell 17. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Jätkame küsimustega. Kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees! Afganistan on kindlasti üks meie raskemaid missioonikohti. Pika aja jooksul on seal väga palju juhtunud. Siin saalis kõlas palju küsimusi, millest mõned võib-olla tundusid ettekandjatele lihtsavõitu. Eks need olid aga tingitud ka sellest, et otsuse eelnõu juures ei ole põhjalikku seletuskirja, mis oleks mõistmist kindlasti lihtsustanud ja andnud parema ülevaate. Kas seletuskirja pole sellepärast, et see on riiklik saladus, või mille pärast? Kui otsuse eelnõu juures oleks ülevaatlik ja põhjalik seletuskiri, siis oleks asi palju selgem.

Aitäh! Kui te viitate seletuskirja puudumisele saali tagaosas asuval riiulil, siis see oli tehniline aps meie esimese missioonide eelnõu puhul. Me suutsime koostöös kiiresti reageerida ja nüüd on need seletuskirjad juba olemas. Selle tehnilise probleemi me lahendasime ära. Aga sellele vaatamata, ma arvan, et küsimused olid väga sisukad, ja mul on hea meel, et minister andis neile kõigile korrektsed vastused.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud riigikaitsekomisjoni esimees! Ma tahtsin teile esitada sisulise küsimuse, aga nüüd selgus, et te kannate ette komisjoni arutelu, kus te ise kohal ei viibinud. Kas ei oleks olnud korrektsem, et seda arutelu oleks ette kandnud mõni komisjoni liige, kes ka arutelul osales?

Aitäh! Tõepoolest, sellel otsustamise nõupidamisel mina ei viibinud, aga kõik missioonid on meil pidevalt komisjonis arutelu all ja ma loodan, et ka vastused on olnud ammendavad. Kui tuleb küsimus, kas mõnda asja konkreetsel istungil arutati või mitte, siis on mul saalis head kolleegid ja abimehed, kes vastavalt kas noogutavad või raputavad pead. Ma arvan, et see ei ole nii suur puudujääk, et ma seetõttu teile puuduliku vastuse annaksin.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Avan läbirääkimised. Meil on võimalus uuesti kuulata kolleeg Aivar Riisalu Keskerakonna fraktsiooni esindajana.

Palun kaheksa minutit!

Kaheksa minutit.

Proua esimees! Head kolleegid! Afganistani missioon on selgelt Eesti kõige tõsisem missioon läbi ajaloo. Me osaleme seal kuni 170 kaitseväelasega, mis on tegelikult minimaalne mõistlik võimalus osaleda ühel sõjalisel operatsioonil. See võimaldab meil välja panna lahingukompanii suuruse üksuse ja kahjuks või õnneks saame kompaniid lugeda esimeseks operatiivtaktikaliseks elemendiks, millega on võimalik toimetada iseseisvaid operatsioone. Ma tahaksin siit kõnepuldist siiralt tänada kõikide erakondade nimel – ma rõhutan, et kuni hilise minevikuni töötas riigikaitsekomisjon konsensuse põhimõtetel – Eesti ühiskonda, kes on suhtunud sellesse missiooni mõistvalt. Sellel missioonil on olnud meil kaotusi. Meil on olnud langenuid, meil on haavatuid. Tõsist teemat käsitledes tuleb tunnistada, et need langenud ja haavatud ei ole asjata oma tööd teinud, ei ole asjata langenud. Kui peaaegu kahe aasta jooksul on Eestis ainuüksi lahtiste kanalisatsioonikaevude tagajärjel hukka saanud 11 inimest, siis üheksa langenut sõjaväljal teevad meile pigem au ja 11 lahtistes kanalisatsioonikaevudes hukkunut näitavad, et meil on veel teed käia küll ja küll.
Sõda ei ole kunagi lihtne. Sõda ei ole kunagi ilus. Pahatihti on sõda möödapääsmatu. Ma tahaksin siinkohal kasutada veel ühte mõttetera, mis ütleb meile: kes oma armeed toita ei taha, toidab varsti võõrast. 21. sajandil võivad need sõnad tunduda võõrastavad. Meie head naabrid Lätis ja Leedus on tänaseks valinud natuke teise tee, kui on valinud Eesti. Ja ma väidan, et see, mida me teeme Afganistanis, näitab selgelt nendele riikidele ja nendele rahvastele, kes saavad aru: rahu maailmas ei ole asi iseeneses, vaid maailma rahu on meie kõikide ühine pingutus ja meie pingutuse tagajärjel saavutatud tulemus. Näiteks, kui situatsioon peaks halvenema ja meil oleks vaja oma riiki kaitsta – me ei saa ju täie vastutustundega väita, et situatsioon maailmas ei või halveneda –, siis on meil tänu mitmele missioonile, eelkõige Afganistani missioonile, võtta üle 3000 lahingukogemusega sõjamehe.
Tsiviilinimesed ei pea mõistma, ei saa ja võib-olla alati ei tahagi mõista, mida tähendab ühes tublis lahinguüksuses lahingukogemusega vana veterani kohalolek. Vaadake, kaitseväelises käitumises on kaks võimalust. Üks on selgelt jälgida määrustikku ja kehtestada ennast käskude kaudu. Teine ja Eestile eriomane tee meie ajaloolistes võitlustes ja ka tänases iseolemises on tee, kus vahetud ülemad kehtestavad ennast isikliku eeskujuga. Täpselt seda põhimõtet kasutatakse väga palju vabatahtlike baasil moodustatud Kaitseliidu üksustes tänasel päeval. Ja ühe lahingukogemusega sõjamehe olemasolu suhteliselt nooremate ja kogenematute meestega komplekteeritud üksuses teeb sellest üksusest juba arvestatavalt suurema jõu. Lahingukogemustega mees suudab tõusta rünnakule, suudab motiveerida oma kaaslasi, suudab olla neile eeskujuks ja raskel hetkel peletada hirmu, sellepärast et need sõjakogemustega mehed, keda me missioonidele lähetame, lähevad sinna vabatahtlikult. Jah, mööname, et sellel vabatahtlikkusel on ka teine ja sotsiaalsem pool, ehk missioonil käimine annab võimaluse paremini toita ja katta oma perekonda, kindlustada enda elujärge. See on kurb tõde ja ma arvan, et parlament peaks tõsiselt, jällegi erakondadeüleselt, kaaluma võimalusi, et meie kaitseväelased tunneksid ennast ka kodus hästi. Missioonidel nad tunnevad ennast hästi, missioonidel on nad võrdsena võrdsete seas, nad on hästi välja õpetatud ja Eesti riik on taganud neile parima võimaliku varustuse. Ma arvan, et sellest tulenevalt ongi meil ju olnud suhteliselt edukas missioonikogemus.
Riigisiseselt on meil veel palju ära teha, aga ma julgen ka väita, et kui me anname Afganistani missioonile mandaadi järgmiseks aastaks, siis me tagame kindlasti ka selle, et kaitseväelased, kes missioonidel osalevad, on meie jaoks alles ja olemas. Sest kõik see kokku, millest ma olen siin ju pikalt rääkinud, tagabki meile selle, et Eesti riigikaitses on kolm tõsiselt võetavat sammast: kaadrikaitsevägi, ajateenistus ja Kaitseliit. See tagab, et meile rasketel hetkedel on meie strateegilistel partneritel meeles, et vaprad Eesti sõdurid tõusid, relv käes, rünnakule. Isegi siis, kui ümber pea vihisesid kuulid ja kui mõni kas lõhkekehast või kuulist tabatuna põrmu varises, jäi Eesti sõdur selleks, kes ta on olnud aastasadu. Kutsun teid kõiki üles mõistma, toetama meie sõdureid eelkõige Afganistanis, aga ka igal pool mujal! Ärgem tehkem siseriiklikke spekulatsioone asjades, mis on Eesti riigi kestmisele eluliselt vajalikud! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu, veel kord väga hea kõne eest! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 313 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. detsembri kell 17.
Eelnõu 313 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 314 esimest lugemist. Palun jälle ettekandeks kõnepulti kaitseminister Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu esinaine! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus teeb parlamendile ettepaneku pikendada järgmiseks aastaks meie rahvusvaheliste kohustuste täitmist konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Me osaleme sõjalisel missioonil Lähis-Idas nii nagu teistelgi missioonidel kriisipiirkondades oma julgeolekuhuvidest tulenevalt. Tahan siin rõhutada, et selle missiooni sõjaliste vaatlejate ülesanne on jälgida rahukokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning hoida ära konfliktide eskaleerumist, samuti aidata teisi piirkonnas paiknevaid ÜRO missioone. Kokku panustavad sellesse missiooni enam kui 150 sõjalise vaatlejaga 24 riiki. Lisaks sõjalistele vaatlejatele koosneb see missioon rahvusvahelisest tsiviilpersonalist (ca 100 inimest) ja kohapeal palgatud tsiviilpersonalist. Rahvusvahelise õiguse vaatepunktist on selle operatsiooni õiguslik alus ÜRO Julgeolekunõukogu 29. mai 1948. aasta resolutsioon nr 50. Meie osalus piirdub praegu ühe vaatlejaga, kuid 2013. aasta jooksul ei ole välistatud ka teise vaatleja saatmine analoogiliselt 2011. ja 2012. aastaga, kus meil oli aasta jooksul, aprillist aprillini vaatlejate grupi ülema ametikoht asukohaga Damaskuses. Selle missiooni maksumuseks on 2013. aasta eelarves planeeritud ca 46 000 eurot. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Palun, nüüd küsimused! Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Sellesse piirkonda on Eesti saatnud oma kaitseväelasi juba mitmel aastal. Te mainisite, et põhiline ülesanne selles piirkonnas on jälgida rahukokkulepetest kinnipidamist. Samas me teame, et vähemalt viimasel aastal ei ole Süürias mitte mingitest rahukokkulepetest kinni peetud. Seal käib ilmselge kodusõda. Kas on oodata, et selle missiooni iseloom muutub? Kuidas on läinud arutelud rahvusvahelisel tasandil? Kas senikaua, kuni ÜRO Julgeolekunõukogus pannakse Süüriasse sisenemisele veto, käibki missioon piiri taga ja kriisipiirkonnas ei võeta midagi ette?

Tõepoolest, kui me räägime võimalikust ÜRO mandaadiga sõjalisest sekkumisest Süüria kodusõtta, siis see missioon on teistsuguse iseloomuga. Nagu küsija osutas, seisneb see missioon just nimelt vaatluses, jälgitakse rahukokkulepetest kinnipidamist ning vaatlejad ei kanna relvi. Nende ülesanne on olukorra jälgimine. Seetõttu ei ole kindlasti mõeldavgi rakendada seda tüüpi missioonil osalejaid ükskõik millise teoreetilise vajaduse korral loodavas sõjalises missioonis. See ei kattu mingil moel kõnealuse missiooni tüübiga, ja vaadates riikide nimistut, kes sellesse missiooni panustavad, ei ole missiooni iseloomu muutmine mõeldav. See on ja jääb rahutagamismissiooniks ning sellisena käsitleb valitsus ka sinna kaitseväelaste saatmist.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Kui kõrgel tasemel Eesti sellesse missiooni panustab ehk millised on nende kaitseväelaste auastmed, kes seal missioonil on?

Aitäh! Me taotleme õigust saata sinna järgmiseks aastaseks tähtajaks kuni kolm kaitseväelast. Ka järgmisel aastal on sellel missioonil püsivalt üks kaitseväelane, kuid nagu ma rõhutasin, analoogiliselt 2012. aastaga ei ole 2013. aasta jooksul välistatud teise vaatleja saatmine. Kaitsevägi saadab sinna tublid, professionaalsed, hästi ettevalmistatud ja selle missiooni kvaliteeti tõsiselt panustavad sõjaväelased. Missioonil olevate kaitseväelaste auastmete kohta võin vajaduse korral esitada konkreetse info hiljem.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Öelge, palun, kui kõrge on selles rahutagamispiirkonnas nende meeste n-ö riskiaste üldse ja millised on sotsiaalsed tagatised, juhul kui midagi peaks juhtuma.

Aitäh! Sotsiaalsed tagatised juhul, kui kaitseväelane sattub teenistusülesannete täitmisel olukorda, kus ta saab kas vigastada või hukkub, on võrdsed. Need ei ole kuidagiviisi missioonide kaupa eristatud. Kui rääkida selle missiooni iseloomust, siis regionaalselt on see piirkond ju kahtlemata pingeline, kuid, nagu ma rõhutasin, oma iseloomult ei ole see lahingumissioon, seal jälgitakse rahukokkulepetest kinnipidamist. Sellest lähtuvalt, kui me räägime vigastada saamise või suisa võimaliku hukkumise riskist, ei anna seda kahtlemata võrreldagi lahingumissiooniga, mis on Afganistanis. Aga kõigi missioonide puhul on oma riskielement alati olemas, sest nagu ma ütlesin, julgeoleku seisukohast on Lähis-Ida ikkagi kriisipiirkond.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Eks me näeme praegu, et kahjuks selles regioonis ja peaaegu kõikides nendes riikides konfliktid aina kasvavad. Olukord ei lähe seal rahulikumaks, vaid pigem vastupidi, palju pingelisemaks. Kas on arutatud, et saata selle missiooni raames tulevikus Eestist rohkem inimesi ja kas meil on selleks mingisugune võimekus olemas?

Aitäh! Ei, me ei ole seda planeerinud. Ma osutasin, et me taotleme tõepoolest mandaati kuni kolme kaitseväelase saatmiseks missioonile. Me oleme planeerinud esialgu jätkata ühe kaitseväelasega, aga nagu ma juba ütlesin, me ei välista seda, et järgmisel aastal võib tekkida olukord, kus me lähetame sinna veel ühe kaitseväelase. Juhul kui me peaksime kavatsema lähetada üle kolme kaitseväelase, siis me peaksime taotlema parlamendilt uut mandaati. Nähtavas tulevikus niisugust kavatsust ei ole.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Küsin teie kui ministri arvamust. Nagu me näeme, kaitseväelaste arv sellel missioonil ei ole suur. Kuidas te hindate seda panust, kas see on reaalne panus missiooni või on see pigem sümboolne panus?

Aitäh! Missioonil on kokku 150 sõjalist vaatlejat. Kui me räägime sellest, et tegemist on ÜRO missiooniga, siis ma arvan, et üks sõjaline vaatleja on tegelik panus. Per capita on see üsna suur panus, kui arvestada kas ÜRO liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangut või rahvaarvu.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Nagu teie vastusest sai kuulda, osaletakse seal ÜRO missiooni raames. Kas missiooni rahastatakse Eesti riigi eelarvest või finantseerib seda ÜRO?

Aitäh! Kaitseväelaste missioonieelsed ja missioonil viibimisega seotud kulud kaetakse Eesti Vabariigi riigieelarve eraldistest, Kaitseministeeriumi eelarvest. Järgmise aasta eelarves oleme selleks ette näinud 46 000 eurot.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Minu teada algas missioon juba 1948. aastal, see on üks pikemaid üldse, kui pikemaid ongi. Kui kaua see siis kestab? Kaua meil läheb veel võiduka lõpuni?

Küsimus on, kelle võitu silmas pidada. Kõige tähtsam on, et see olukord ei pingestuks n-ö sõjaliste konfliktide mõttes. Eesmärk ongi sõlmitud rahukokkulepetest kinnipidamise jälgimine sellises haprate rahvusvaheliste suhete regioonis, nagu seda on Lähis-Ida. Millal võiks julgeoleku situatsioon Lähis-Idas kujuneda selliseks, et kaoks ära vajadus selle missiooni järele? Nagu siin on viidatud, tuleb paraku tunnistada, et inimkonna ja selle regiooni nähtavas tulevikus sealsed probleemid pigem süvenevad kui leiavad lahenduse.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Nagu me juba kuulsime, on selle missiooni eelarve järgmiseks aastaks umbes 46 000 eurot. Kas see sisaldab ainult palgakulusid või on tegemist ka mingisuguse erirelvastuse või muude asjadega?

Aitäh! Kuna tegemist on rahutagamismissiooniga, siis need vaatlejad relva ei kanna, aga see raha sisaldab tõepoolest nii palgakulusid kui ka varustuseks vajalike esemete maksumust.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Nagu ma aru saan, ei ole selle missiooni puhul tegelikult olemas konkreetset riiki, keda me kaitseme. Kas siin püütakse käituda n-ö diplomaadina, et konflikte ära hoida?

Aitäh! Küsimus on ju selles, et ka ÜRO laiem missioon on inimkonna rahumeelse arengu tagamine. Sellised rahutagamismissioonid on selle üks väljendusvorm. Tõepoolest, selles situatsioonis ÜRO ei vali n-ö pooli, vaid eesmärk on suunata konfliktipooled rahumeelsele tegevusele, ja selle oluliseks elemendiks on rahukokkulepped.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Teie vastusest minu küsimusele jäi mul süda kripeldama. Te ütlesite, et ei ole selge, kes võib üldse võitja olla. Missioon on missioon, aga sõjategevus seal käib, nii et tegemist on ikka sõjaga, olenemata sellest, kes kannab relva ja kes mitte. Kas Eesti on võitja või kaotaja poole peal? Kes siis ikkagi võidab ja mida on Eestil seal võita?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, on Eesti ÜRO liikmesriik. ÜRO eesmärk on inimkonna rahumeelne kooseksisteerimine. Mis puudutab Lähis-Ida pingeid ja sõjalisi konflikte selles kriisipiirkonnas, siis ÜRO huvi on, et konfliktid leiaksid seal rahumeelse lahenduse. Eesmärgiks on rahukokkulepped ja nendest kinnipidamine. Selle missiooni eesmärk piirkonna kriiside lahendamisel on aidata vaatlemise kaudu rahukokkulepetest kinni pidada. Vaatlusmissiooni ülesanne ongi olla neutraalne. Tegemist ei ole missiooniga ühe või teise riigi huvides, millel oleks sõjaline eesmärk – ei. Selle eesmärk on jälgida ÜRO mandaadiga rahukokkulepetest kinnipidamist. Aitäh!

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Neil päevil liigub Eestis ringi Liibanoni kristlaste partei välissekretär, kes püüab kajastada Liibanoni probleemi. Liibanon oli mitukümmend aastat Süüria poolt okupeeritud ja tunneb nüüd sõdiva naaberriigi tugevat mõju. See avaldub näiteks tipp-poliitikute atentaatides ja ka inimohvritega pisikonfliktides. Kui Liibanonis tekib piiri taga kodusõda pidava riigi tõttu ebastabiilne olukord, mis te arvate, kas siis sellisel väikeriigil nagu Liibanon on võimalik saada ÜRO mandaadiga abi, et tema iseseisvus ei sattuks kodusõja tõttu kahtluse alla?

Aitäh! Kui me räägime konkreetsest vaatlusmissioonist, siis selle missiooni ajal, kus Eesti on osalenud muu hulgas ka Liibanonis, on Eesti kaitseväelased seni tegutsenud vaatlejatena. Mis puudutab sõjalist missiooni ÜRO põhikirja alusel ja ÜRO võimalikku panust sellesse, siis seda ma ei tahaks lähemalt kommenteerida. See on konkreetne juhtum ja ÜRO Julgeolekunõukogu arutelu koht.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra kaitseminister! Ma kutsun ettekandeks kõnepulti riigikaitsekomisjoni liikme kolleeg Ülo Tuliku!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Ka seda otsuse eelnõu arutas riigikaitsekomisjon enne esimesele lugemisele esitamist s.a 12. ja 15. novembri istungil. Vabariigi Valitsust esindasid komisjoni 12. kuupäeva istungil kaitseminister Urmas Reinsalu ning Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Eelnõuga seotuks saab pidada ka s.a 4. detsembri riigikaitsekomisjoni istungit, kus saime kaitseväe ohvitseridelt muu hulgas ülevaate kõnesolevast ÜRO juhitavast rahutagamismissioonist, mille lühend on UNTSO. Kuna kaitseminister tegi väga põhjaliku ettekande, siis pole siinkohal mõtet seda üle korrata. Eesti kaitseväelased osalevad sellel missioonil aastast 1997. Ütlen veel kord: tegemist on ÜRO puhtakujulise nn sinikiivrite vaatlusmissiooniga.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 12. ja 15. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 2012. aasta 5. detsembri istungi päevakorda. Riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Muudatused eelnõu tekstis on eelkõige täpsustavad ja normitehnilised ning tehtud riigikaitsekomisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli soovitusel, võttes aluseks Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse eelnõude normitehnika eeskirjad, mille kohaselt võib seaduste eristamiseks kasutada Riigi Teataja avaldamismärget, et viidata algtekstile. Üldjuhul aga Riigi Teatajas avaldamise märget ei kasutata, sest sellel on informatiivne tähendus. Õiguslikult pikendatakse käesoleva eelnõuga selle aasta lõpuni kehtivat Riigikogu antud UNTSO mandaati, mistõttu eelnõu on ka vastavalt muudetud. Eelnõu esitaja toetab eelnõu esitamist esimesele lugemisele muudetud kujul. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensusega teha Riigikogule ettepanek käesoleva otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning  Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1 tuginedes paluda Riigikogu esimehel määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. detsember kell 17. Tänan teid!

Suur tänu, kolleeg Ülo Tulik! Jätkame küsimustega. Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Hea kolleeg! Tõesti on väga meeldiv kuulata puldist selliseid häid ülevaateid. Ma tean, et te olete käinud Afganistanis rahutagamismissiooni vaatamas. Kas teil on mingi kogemus, mida te tahaksite jagada seoses nende nelja maaga, mis selles seaduseelnõus on loetletud? Võib-olla te tahaksite komisjoni või enda poolt midagi veel saalile öelda, et me tõesti seda eelnõu pooldaksime?

Aitäh küsimuse eest! Minu enese kogemused sõjapidamise alal on väga tagasihoidlikud ja nendega ma ei tahaks küll siin kiitlema hakata, küll aga on komisjonis käinud kapten Morel, kes vahetult peale missioonil osalemist andis meile ülevaate seal toimuvast. Oleme kohtunud ka Viljandi kaitseliitlasega, kes osales sellel missioonil. Nii et nende meeste kogemused on talletatud ja kindlasti on nende kogemused märksa suuremad kui minu omad.

Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma oleksin tahtnud küsida, mida kaitseliitlane sõjast rääkis, aga tegelikult ma küsin hoopis teise küsimuse. Me pikendame jälle seda missiooni, aga kas see missioon aitas kuidagi kaasa ka nende jalgratturitest pantvangide vabastamisele?

Aitäh! Minu teada see missioon küll jalgratturite vabastamisele kaasa ei aidanud.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! UNTSO vaatlusmissioonil osalevate sõjaliste vaatlejate ülesanne on jälgida rahukokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ja hoida ära konfliktide eskaleerumist. Eesti on sinna lähetanud sõjalisi vaatlejaid juba alates 1997. aastast. Käesolev eelnõu pikendab Eesti sõdurite osalust seal vähemalt järgmise aasta lõpuni. Kas te komisjonis arutasite, milline on seisukoht, kui pikalt tegelikult on plaanis sellest missioonist osa võtta?

Aitäh! Komisjonis me seda teemat ei arutanud. Jutt käis ikkagi üheaastasest pikendamisest.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Ülo Tulik! Avan läbirääkimised. Palun kõnepulti kolleeg Aivar Riisalu Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Proua esimees! Head kolleegid! ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu saavutamisele kriisipiirkondades. Eesti ohvitseride lähetamine aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Stabiilsuse loomine konfliktidest laastatud Lähis-Ida regioonis on ka Eesti otsene julgeolekuhuvi. Samuti on ÜRO missioonidel osalemine oluline, lähtudes Eesti välis- ja julgeolekupoliitilistest otsustest suurendada oma nähtavust ja parandada mainet ÜRO-s, et saavutada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme koht aastaiks 2020–2021.
See on kuivkantseliitlik tekst, mis selliste missioonide menetlemisel teie laudadele pannakse. Tõepoolest, need põhimõtted, mis ma praegu üle kordasin, loomulikult ei vajagi kommentaare. Need on põhimõtteliselt ju meile kõigile arusaadavad ja tegelikult väga mugavad copy-paste meetodil igal aastal missiooni pikendamise eelnõudesse sisse panna.
Aga oleme ausad, jällegi võib tublile Eestimaa inimesele jääda arusaamatuks, miks peab olema meil selline mandaat antud kuni kolmele kaitseväelasele. Füüsiliselt on meil seal kohal üks mees, justkui mingi sinine kiiver peas, relva tal ka õieti ei ole – et miks ta peab seal olema? Nagu me seletuskirjast näeme, maksab see meile 46 000 eurot aastas. Tavainimese jaoks tundub ka see suhteliselt suur summa, meist keegi ei oleks selle vastu, kui selline raha tal rahakoti vahel oleks. Vaadake, elu ei ole nii lihtne. Kui me hakkame minema selles asjas sügavuti, siis me näeme, millise piirkonnaga on tegemist. Vaatlejad on seal kohal olnud tõepoolest aastast 1948. Kui lõpuni aus olla, siis probleemid selle regiooniga algasid juba sel ajal, kui Mooses läbi Punase mere läks ja vee justkui kahte lehte laiali lõi, siis läks see jälle tagasi, nii et Egiptuse väed ei saanudki oma igipõliselt kodumaalt lahkuvat juudi rahvast jälitada. Meeldib see meile või ei meeldi, aga tänane maailm peab selle kuningas Moosese matka tagajärjel kogu aeg reguleerima ühte suurimat pingekollet. Kui me praegu asjadele rahulikult otsa vaatame, siis ajalehtedest paistab samuti, et Iisraelil võib ühel hetkel olla näiteks plaan rünnata ka Iraani. Kas me suudame ja saame neid protsesse reguleerida ja vähemalt kaasagi rääkida, kui me ei tea, esiteks, mis seal toimub? Kas me saame kaasa rääkida, kui me ei panusta sellistes regioonides rahu tagamisse? Ei saa. Üks meie mees sellel missioonil võib hea tähtede seisu korral asendada tervet suurt väge, sest see üks mees annab meile selget teadmist, mis selles piirkonnas tegelikult toimub.
Hiljuti menetles komisjon kiirkorras ka ühte teist eelnõu, kus me saatsime ühe vaatleja Süüriasse. Täpselt sama regioon. Tegemist oli väga kogenud missiooniohvitseriga, kes pärast tagasitulekut rääkis meile komisjonis, mis Süürias tegelikult toimub. Süürias tegelikult toimuvat ei hakka ma siin puldis kirjeldama.
Ma vaatan, et mul saab aeg otsa. Ma võtaksin kolm minutit lisaaega.

Kas te võtate või ei võta?

Ma võtan kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Me saime komisjonis teada, mis Süürias tegelikult toimub. Ma kinnitan teile, et see piirkond on praegu Afganistani kõrval kindlasti maailmas üks ohtlikumaid. Mina olen oma kolleegidele kogu aeg esitanud küsimust, et kui me Afganistanist 2014. aastal soliidselt väljume, kus on siis meie järgmine sõda. Sellepärast et missioonidel osalemine on meie jaoks tegelikult oluline. Ainus asi, mida ma ei taha, on see, kui see sõda oleks meie jaoks sellessamas Lähis-Ida piirkonnas, seal Süüria, Iraagi, Iraani, Iisraeli sektoris. Sellel lihtsal põhjusel, et sealne sõda oleks ikka väga karm. Need vastuolud, mis on sellesse regiooni sisse programmeeritud, on väga sügavad, aastatuhandeid kestnud ja ilmselt kestavad veel pikalt. Teatud mõttes maailma stabiilsuse tagamiseks võime ju Süüria näite varalgi tänagi öelda, et kohati on raske isegi juba positsiooni valida. Kui me proovime kuulata eksperte, kes ütlevad, milline lahendus Lähis-Ida temaatikas oleks parim, siis üks ekspert on meile komisjonis väga selgelt öelnud, et võib-olla oleks mõõdukas diktatuur araabia maailmas isegi parem kui kontrollimatu vastasseis.
Seetõttu ma arvan, et tuleb küll paluda kõigevägevamat, mida ju tegelikult vist ei ole väga mõistlik materiaalses maailmas teha, et selles piirkonnas valitsev olukord ei väljuks kontrolli alt. Kindlasti on sinikiivrite kohalolek seal, 24 riigist neid seal on, hetkel piisav, et meil oleks selge ülevaade kõnealusel alal toimuvast ja et maailm saaks reageerida, kui selleks tõsine vajadus tekib.
Mul on sügav mure sellepärast, et kui me Süüriast mõni aeg tagasi justkui kogu aeg operatiivselt midagi kuulsime, siis nüüd Süüria sisekonfliktil pressis, vähemalt mitte Eestis, enam sellist kohta ei ole. Eestis on meedias oluline koht hoopis ühe erakonna siseasjadel. Mulle ei meeldi, et need on pressis põhikohal. Mulle meeldiks, et pressis oleks põhikohal ikkagi probleemistik, mis aitaks meie riigil kesta, säilida ja edasi toimida. Seetõttu olen ma endiselt seisukohal ja julgen öelda ka oma erakonnakaaslastele, kes siin küsisid, et kui missioon on nii kaua kestnud, kui kaua ta siis veel kestab. Mina olen seisukohal, et sellel missioonil peab laskma kesta nii kaua, kui see on vajalik, ja nii kaua, kui see on vajalik, on meil mõistlik seal kohal olla, sest kui me oleme seal kohal, siis me teame, mis seal tegelikult toimub. Meie panus on väike, aga soliidne ja usaldusväärne. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 314 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsembri 2012 kell 17.
Esimene lugemine on lõpetatud ja neljas päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu 315 esimene lugemine. Palun kõnetooli ettekandeks kaitseminister Urmas Reinsalu!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus taotleb parlamendilt mandaati, et pikendada kaitseväe NATO reageerimisjõudude koosseisus kasutamise tähtaega. NATO reageerimisjõud on kõrgvalmiduses ja kiiresti siiratav üksus, kes suudab ellu viia sõjalisi operatsioone kus tahes maailmas. See on tähtis üksus ka NATO kollektiivkaitseoperatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema. Seega on NRF-i ehk kiirreageerimisjõudude tegevusvõime tagamine otseselt Eesti riigi huvides.
2013. aastal soovib Eesti panustada NATO reageerimisjõudude üksusesse kokku kuni 20 kaitseväelast: demineerimisüksus, luureüksus ja logistikud. Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele näeb menetlus, kuidas seda jõudu kasutatakse, välja selliselt: Põhja-Atlandi Nõukogu otsustab ühel häälel selle jõu kasutamise, mis tähendab, et see saab toimuda üksnes siis, kui Eesti ka sellega nõus on. Kuna tegemist on viiepäevases valmiduses kiirreageerimisjõuga ja nad paiknevad valmidusperioodil Eestis, siis otsuse rakendumisel annab kaitseminister kooskõlastatult välisministriga kaitseväe üksusele korralduse alustada osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Selline korraldus tehakse viivitamatult teatavaks presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Marika Tuus-Laul, palun!

Austatud minister! Kas NATO kiirreageerimisjõudude tegevuse raames on olemas ka niisugune konkreetne plaan, kuidas NRF võiks Eesti puhul rakenduda, kui tõesti seda peaks vaja minema? Kas oskate öelda?

Balti riikide kohta on NATO koostanud kaitseplaanid ja sõjalise rünnaku puhul Eesti Vabariigi vastu rakendub NATO kollektiivkaitse süsteem, mis hõlmab NATO liikmesriikide sõjalisi jõude. Millised need konkreetsed üksused on, on NATO tasemel salajane informatsioon, aga kahtlemata ka see kiiresti siiratav üksus, mida NRF endast kujutab, mängib kollektiivkaitse süsteemi rakendumisel väga praktilist ja konkreetset rolli. Novembrikuus toimus õppus Steadfast Juncture 2012, kus Ämari lennubaasis harjutatigi seda, kuidas NRF-i jõud Eestile appi tuleksid. See oli tähtsaim, suurim ja kõrgeima tasemega õppus, mille NATO Eestis kunagi korraldanud on.

Kalev Kallo, palun!

Lugupeetud minister! Mul on selline küsimus. Kas oskate hinnanguliselt öelda, kui kiiresti korralduse andmise hetkest meie sõjaväelased, kes selles aktsioonis osalevad, kohapeale reageerimispiirkonda jõuavad? Ma ei küsi NATO NRF-i kohta tervikuna, vaid konkreetselt Eesti osalejate kohta.

Kui sõjaväelased peavad siirduma konkreetsele operatsioonile, siis see valmidus on Eesti üksuste puhul viis päeva. Niisugune on NRF-i kiirreageerimisvalmidus. Täiendava reageerimisvalmidusega üksus peab olema 10–30 päevaga valmis kriisipiirkonda siirduma. Eesti suudab aga tagada ka viiepäevase valmisoleku. See on kõrge valmidusaste. Ühesõnaga, viis päeva on see aeg, mis võib maksimaalselt kuluda kriisipiirkonda siirdumiseks. Kui võimalik, siis hõlmab see ka transpordiaega.

Priit Toobal, palun!

Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab selle otsuse eelnõu pealkirja, mis peaks ju ka määrama otsuse sisu. Algselt meile esitatud eelnõu pealkiri on järgmine: "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus". Hiljem on sellest pealkirjast saanud "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus". Kumb see siis on: kas tähtaja pikendamine või on tegemist mingisuguse uue missiooniga, kus Eesti kaitseväge kasutama hakatakse? Millest selline pealkirja muutus?

Me kavatseme jätkata seda tüüpi missioonil osalemist nii, nagu me teeme seda tänavu, sest me peame seda riigi kaitsevõime seisukohalt väga tähtsaks. Sellel aastal on meie panus selle missiooni puhul keskmiselt 35 kaitseväelast. Erinevus on seotud sellega, et tänavu me panustasime miinijahtijaga Sakala, järgmisel aastal, nagu ma ütlesin, on meie panus demineerimisüksuses, luureüksuses ja logistikutes. Sellest tulenes see korrektsioon. Missioonil me jätkame, kuid meie panus on teistsugune.

Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud kaitseminister! Milline varustus on tagatud NRF-is osalevatele kaitseväelastele ning kuidas on nende varustuse tase võrreldes teiste NATO riikidega? Kas oleme nendega võrdsel tasemel?

Oleme küll. Meie varustus vastab NATO üldistele nõuetele konkreetse võimekuse ja väljaõppe kohta.

Olga Sõtnik, palun!

Hea minister! Öelge, palun, kui paljudel sõjalistel operatsioonidel on Eesti NRF-i koosseisus osalenud nende aastate jooksul, kui me oleme NATO liige olnud.

Eesti ei ole osalenud sõjalistes operatsioonides NRF-i koosseisus.

Enn Eesmaa, palun!

Austatud minister! Kuigi seda on suhteliselt keerukas, eriti detailides, prognoosida, küsin siiski: kui suured on selle missiooniga seotud eeldatavad kulud?

NRF-i võimalik lähetamine sõjalisele operatsioonile valmidusperioodi jooksul toob endaga kaasa täiendavaid kulutusi, mida arusaadavalt ei ole võimalik prognoosida, kuna kõik sõltub konkreetsest operatsioonipiirkonnast ja operatsiooni intensiivsusest. Kõnealused võimalikud lisakulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest ning et see võimalik oleks, nähakse 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõus ette valitsuse õigus teha kaitseväelaste NRF-i koosseisus rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamise korral eelarveaasta jooksul muudatusi Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses artikligruppide, artiklite ja artiklite alajaotuste vahel. Teisisõnu, kui see vajadus tekib, siis me kasutame selleks seda raha. Parlamendi mandaat, mida me oleme riigieelarve seaduses taotlenud, näeb ette võimalust, et me saame oma summasid sisemiselt ümber tõsta.

Lauri Laasi, palun!

Austatud minister! Selle missiooni mõte on ju eelkõige võimes kiiresti reageerida. Me saame mõlemad aru, et sõjaväelased on valmis kiirelt reageerima ja operatiivselt sekkuma, kui vajadus tekib. Aga kas Eesti puhul ei või asi jääda poliitiliste otsuste taha toppama ja seetõttu abi hiljaks? Milline teie seisukoht on?

Üks asi on sõjaline operatsioon, aga kahtlemata võib tekkida vajadus kasutada kiirreageerimisvalmidust ka tsiviilkatastroofide korral. Kahtlemata, otsuse teeb Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt. Otsus on alati väga kaalukas, kuna puudutab sõjalise jõu kasutamist ning sellel on väga tõsine poliitiline ja inimlik dimensioon. Seetõttu kindlasti sääraseid otsuseid kaalutakse tõsiselt. Aga ma olen kindel, et kui jutuks on NATO kollektiivse kaitse rakendamine, siis Eesti kindlasti peab vajalikuks seda selgelt toetada.

Marika Tuus-Laul, palun!

Minu küsimus seostub eelmise küsimusega. Ikkagi tõesti huvitab, kui kiiresti see NRF Eestile peaks appi tulema, kui vajadus tekib. Kas seal kehtib ka mingi omavastutuse aeg? Kas oskate seda öelda?

Üldpõhimõte NRF-i mudeli korral on, et 13 000 sõjaväelasest koosnev kiirreageerimisüksus ehk NRF-i kiirema reageerimise jõud peab olema 5–10 päevaga valmis kriisipiirkonda siirduma. Täiendav reageerimisüksus peab olema valmis kriisipiirkonda siirduma 10–30 päevaga, et seda esimest üksust toetada.

Viktor Vassiljev, palun!

Hea minister! Võtame sellise hüpoteetilise olukorra, et Eestis satub rahu ja julgeolek ohtu ehk tekib konflikt. Kas sellise konflikti puhul kasutatakse ka selle kiirreageerimisüksuse eestlastest liikmeid? Me ei tea, millised asjaolud on mängus ja millised seesmised pinged võivad siin tekkida – kes teab, kuidas nad käituvad. Kas on mingi otsus selle kohta, kuidas sellisel juhul kasutatakse asjaosalise riigi saadetud osalejaid, näiteks Eesti kodanikke Eestis ja ameeriklasi USA territooriumil tekkinud rahu ja julgeoleku probleemi lahendamisel?

Kui see üksus rakendub – see formeeritakse iga aasta uuesti, formeerimisperiood on üks aasta –, siis ta muutub ühisjõuks. Seega tavaolukorras ei ole vahet, millise lähetajariigi kodakondsusse või sõjaväelisse struktuuri kuulutakse. Kui näiteks on vajadus rakendada NRF-i Läti territooriumil, siis Läti kaitseväelased, kes on selleks perioodiks lähetatud NRF-i koosseisu, osalevad NRF-i koosseisus ülesande täitmisel ka Läti territooriumil.

Kalev Kallo, palun!

Lugupeetud minister! Vastus on siin mingi nurga alt juba kõlanud, aga ma küsin veidi täpsemalt. Seletuskirjas on öeldud, et NRF-i kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt. See tähendab, et kõikidel minekutel peab olema ka Eesti nõusolek, milles ma eriti ei kahtle, sest üldiselt me oleme kõigi NATO asjade otsustamisel kenasti nõus olnud. Samas ei või olla päris kindel, et kui meil hädasti abi vaja on, siis jõutakse ühisele kokkuleppele. Meie väiksena oleme alati nõus, aga mõningatel suurtel võivad tekkida teised mõtted ja hulk küsimusi. Kui meil oleks hädasti abi vaja, aga ühehäälsust ei saavutata, siis me toetust ei saa. Kas ma saan õigesti aru?

Põhja-Atlandi Nõukogu peab otsustama ühehäälselt. NATO toimimise aluseks on põhimõte, et liikmesriigid on valmis panustama kollektiivsesse kaitsesse ja suurendavad seeläbi ka iseenda sõjalist julgeolekut, ja ma arvan, et see põhimõte ka rakendub. Mis puutub praktilistesse näidetesse, siis võin näiteks tuua artikli 4 realiseerimise Türgi toetuseks – kõik liikmesriigid avaldasid sellele toetust. Me kõnelesime enne Afganistani missioonist. Ka sellesse panustavad kõik liikmesriigid, olgugi et poliitiline toetus eri maades on sellele üsnagi kõikuv. Afganistani missiooni eelduseks oli NATO kollektiivkaitse rakendamine pärast kaksiktornide rünnakut. Nii et NATO väärtus sõjalise blokina on selles, et ollakse valmis ühiselt üksteise julgeolekut tagama. Otsus kasutada sõjalist jõudu on kahtlemata kaalukas otsus, aga meil ei ole mingit alust eeldada, et meie partnerid mingil põhjusel kõhkleksid langetada meie kaitseks vajalikku otsust. Aga see eeldab omakorda meie vastutust ja suutlikkust seda teha oma partnerite ja ühiste missioonide toetamisel.

Olga Sõtnik, palun!

Hea minister! Ma tahan küsida selle viiepäevase reageerimisaja kohta. Minu arusaamise järgi on kiirreageerimine reageerimine tundide, mitte päevade jooksul. Kas viis päeva on maksimaalne aeg ja tavaliselt siiski püütakse koondada jõud kriisikohta kiiremini? Või ongi nii, et nad kogunevad viie päeva jooksul ja seejärel annavad lahingu?

Hüpoteetilises olukorras, kus poliitiline mandaat on antud ja on käsk NRF-i kasutada, on loomulikult need viis päeva maksimaalne aeg, mis liikmesriigid peavad üksusi valmiduses hoidma. Kui üksused on võimalik kohale saata lühema aja jooksul, siis muidugi ei pea viis päeva ootama ja oleneb juba praktilise operatsiooni kavast, kuidas kõik toimub. Viis päeva on maksimum, mille jooksul peab Eesti Vabariik suutma tagada nimetatud kontingendi tegutsemise NRF-i koosseisus.

Ester Tuiksoo, palun!

Austatud kaitseminister! 2013. aastal soovib Eesti panustada rahutagamismissioonil kokku 20 kaitseväelasega. Seletuskirjas on öeldud, et tegu on demineerimisüksuse, luureüksuse ja logistikutega. Kas te oskate öelda, kui palju konkreetselt ühe või teise eriala spetsialiste sinna saadetakse?

Tõepoolest, üldarv on 20 kaitseväelast, kelle hulgas on demineerijad, julgestajad ja meedikud. Täpsem jaotus oli arutlusel ka riigikaitsekomisjonis ning komisjoni ettekandja annab sellest täpsema ülevaate.

Priit Toobal, palun!

Lugupeetud minister! Ma kordan oma eelmist küsimust, mis puudutas selle otsuse eelnõu pealkirja. Algselt oli selles sõnapaar "tähtaja pikendamine", nüüd on see muutunud "kaitseväe kasutamiseks". "Pikendamine" on ära kadunud. Teie vastus oli, et pealkiri on muutunud sellepärast, et meie panus on mõnevõrra teistsugune kui varem. Aga ka teiste missioonide panus on ju igal aastal erinev. Me saadame sinna ühe mehe või kaks või kolm meest, kuigi on lubatud näiteks kolm, ja me ikka nimetame seda tähtaja pikendamiseks. Kas see on tõesti ainuke põhjus, miks selle eelnõu pealkiri on muutunud?

Jah, see on ainuke põhjus. Näiteks kui me räägime Afganistani puhul kompaniist, siis kompanii on üks nendest sõjalistest võimekustest, mille me tagame. Ja tänavu on meie panus NRF-i Afganistani missioonil tõepoolest sõjalaev, järgmisel aastal aga demineerijad ning need on iseloomult vägagi erinevad sõjalised võimekused.

Viktor Vassiljev, palun!

Hea minister! Need 20 kaitseväelast, kellest jutt käib, kuidas nad valitakse? Kas need on vabatahtlikud või lähevad nad käsu korras? Ja kas sinna võetakse ka naisi?

Mingit soolist piirangut NRF-i komplekteerimisel pole ei meie riigi siseses ega ka NATO reeglistikus. Tegemist on kutseliste kaitseväelastega ja kutselisse kaitseväeteenistusse asumine on Eestis vabatahtlik.

Austatud minister! Ma tänan teid ettekande eest ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu nagu kõiki missiooniga seotud eelnõusid enne esimesele lugemisele saatmist oma 12. ja 15. novembri istungil. Eelnõu selgitasid kaitseminister Urmas Reinsalu ning Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 12. novembri istungil teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 21. novembri istungi päevakorda. Esimese lugemise kuupäev muudeti vastavalt riigikaitsekomisjoni 15. novembri istungi otsusele 5. detsembriks. Ühtlasi otsustati konsensusega esitada käesolev eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul, kusjuures eelnõu algataja toetas muudatusi.
Eelnõuga oli otseselt seotud ka riigikaitsekomisjoni 4. detsembri istung, kus komisjon sai kaitseväe esindajatelt ülevaate kaitseväe osalusega rahvusvaheliste missioonide piirkondades toimuvast, sh ka Eesti üksuste ettevalmistustest  NRF-is osalemiseks.
Lähemalt eelnõu üldpõhimõtetest. Eesti osalemine NATO reageerimisjõududes ehk NRF-is tuleneb meie NATO liikmesusest. NRF-i panustavad kõik NATO riigid, välja arvatud Island, kellel pole oma kaitseväge. NRF-i reageerimisjõud on väga olulised ka NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema. Seega on NRF-is osalemine seotud ka Eesti julgeolekuga. NATO reageerimisüksusi võidakse kasutada NATO lepingu alusel läbiviidavates kollektiivse enesekaitse operatsioonides vastavalt ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatule. NRF-i kasutamise otsustab NATO nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRF-i kasutamine saab toimuda ainult siis, kui ka Eesti nõusoleku annab.
Eeltoodust lähtuvalt otsustas riigikaitsekomisjon oma 12. ja 15. novembri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek selle otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning paluda Riigikogu esimehel määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsember kell 17. Tänan!

Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Ester Tuiksoo, palun!

Austatud kolleeg! Kaitseministri sõnul komisjonis arutati, kuidas jagunevad need 20 kaitseväelast, kes saadetakse rahutagamismissioonile 2013. aastal. Kas te oskate öelda, kuidas need 20 inimest erialade kaupa jagunevad?

Kui me räägime NRF-i meeskonnast, siis täpsustuseks nii palju, et nad on vaid valmisolekus ja jäävad esialgu Eestisse. Nad ei lähe kuhugi. Mis puutub konkreetsesse jaotusse, siis me ei ole sellesse riigikaitsekomisjonis süvenenud. Me usaldame täiel määral peastaabi eksperte, kellel on asjaomased oskused, koolitus ja kogemused. Me oleme veendunud, et need ametikohad on väga otstarbekalt jaotatud.

Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud komisjoni ettekandja! Kas sa valgustaksid, kuidas komisjoni seisukohad selle eelnõu suhtes välja kujunesid?

Tegemist ei ole esmakordse missiooniga. Eesti on NRF-is olnud aastaid ja nii olid meie seisukohad üksmeelsed. Ainukesena tekitas debati just see pealkirja küsimus, mida kaitseminister juba puudutas. Kas me saame öelda, et me pikendame mandaati, kui tegelikult lähevad mereväelaste asemele maaväelased ja funktsioonide olemus on teistsugune? Siit sündisid ka vastavad otsused, mis kajastuvad muudetud kujul eelnõus.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud riigikaitsekomisjoni esimees! Mul on juhtumisi siia laua peale jäänud päevakord, mis jagati välja esmaspäeval, töönädala alguses. Praegune punkt pidi päevakorras olema kolmapäeval ja kirjas on ka komisjoni otsus, et ettekandja on riigikaitsekomisjoni liige Lauri Laasi. Palun valgustage, millal seda otsust muudeti ja miks!

See otsus tehti ümber kolmapäeval, 5. detsembril toimunud komisjoni erakorralise istungi käigus, mille kohta on protokoll nr 115. Põhjusena võiks nimetada, et need tavatult pikad istungid, mis peale sisuka debati on aeg-ajalt täidetud ka kümneminutiliste vaheaegadega, on mingil määral löönud mõra meie muidu konsensusalti komisjoni töökorraldusse. Need otsused võeti vastu, et mitte lasta ajal saada võitu debattide üle. Omalt poolt luban anda endast kõik, et tulevikus, kui need keerulised ajad siin suures saalis on möödas, oleks komisjoni üksmeelsus jälle tagatud.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud riigikaitsekomisjoni esimees! Kui tsiteerida Trivimi Vellistet, siis on Riigikogu riigikaitsekomisjon tegutsenud konsensuse põhimõtet austades 20 aastat. Nüüd aga, et saaks mugavamalt need punktid ära menetleda ja tegelikult kindlalt teadmata, et Lauri Laasi oleks siin väga palju põhjalikumalt vastanud kui teie, rikkusite te seda konsensuse põhimõtet. Kas vastab tõele, et teile anti selline käsk? Või tegite te sellise otsuse kolmapäevasel istungil seetõttu, et teil endal on vaja hommikul kell 7 jõuda lennuki peale ja te soovite, et need küsimused saaksid ilma sisulise aruteluta väga kiirest menetletud?

Konsensuse põhimõte on väga suures osas kehtinud ja jääb kehtima ka edaspidi. See, et riigikaitsekomisjonis pole nende aastakümnete jooksul kunagi hääletusi toimunud, ei vasta tegelikult tõele. Kui tulla probleemi olemuse juurde, siis tegemist on olukorraga, kus debatt ja aeg on hakanud konkureerima. Ja aeg on paraku olnud paljudel puhkudel prioriteetsem kui debatt ja seepärast langetasime ka vastava otsuse. Siinjuures tahaks aga kasutada võimalust ja tänada opositsiooni, sest vähemalt kõik need päevakorrapunktid, mille puhul me  oleme rääkinud mandaatide pikendamisest, on olnud sisustatud tõepoolest debatiga. Venitamise eesmärki silmas pidavat juttu pole olnud. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!

Kaheksa minutit, palun!

Kaheksa minutit.

Hea eesistuja! Head kolleegid! NATO reageerimisjõudude loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses ja kiiresti siiratav üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mis tahes paigas maailmas. NRF on tähtis jõud ka NATO kollektiivkaitseoperatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema. Seega on NRF-i tegevusvõime tagamine otseselt Eesti riigi huvides. NRF-i kuuluvate üksuste valmisoleku aeg on üks aasta, 1. jaanuarist 31. detsembrini.
2012. aasta algusest kasutatakse uuendatud NRF-i mudelit, mille kohaselt moodustavad NRF-i tuumiku lisaks NATO juhtimiskomponendile järgmised kaks üksuste gruppi: 13 000 sõjaväelasest koosnev kiirreageerimisüksus, mis peab viie kuni kümne päevaga olema valmis siirduma kriisipiirkonda, ja teiseks, liikmesriikide ettevalmistatud täiendav reageerimisüksus, mis peab 10–30 päevaga olema valmis siirduma kriisipiirkonda, et toetada kiirreageerimisüksusi.
See on klassikaline näide seaduseelnõu tekstist, millega me NRF-i osaluse mandaadi anname. Niimoodi neid ridu lugedes tundub, et tegemist ei ole üldse huvitava dokumendiga. Keegi kuskil loob mingi üksuse, keegi kuskil tõttab kellelegi appi. Aga mõtestame inimlikust seisukohast ja inimkeeli lahti, mida see NRF tegelikult tähendab. Paragrahv 5, mis tagaks NATO liikmete sekkumise mis tahes NATO liikmesriigi puhul, kui teda peaks rünnatama, võib tavalisele inimesele tunduda kauge ja hoomamatu. Võib tekkida pigem küsimus, kuidas see võimalik on – nii kiiresti ei saa mitte ühtegi sõjaväge liigutada, kui häda korral peaks vaja olema. Jne. Vaadake, kui me selle peale ei mõtle, siis meile tundub, et kollektiivkaitse ei olegi justkui füüsiliselt võimalik. Aga süvenedes kas või sellessesamasse kiirreageerimisvõimekusse, me saame aru, et see on eelkõige rakendatav NATO liikmete suhtes, kui nende vastu peaks keegi toime panema sõjalise agressiooni.
Maailmas on täna kohati päris kummaline olukord. Hiljuti, kui ma käisin kolleegidega riigivisiidil Saksamaal, mind hämmastas päris kõvasti – ma ei olnud jupp aega Saksamaa peale sügavuti mõelnud – see, et sakslastel puudub staap siseriikliku kaitse organiseerimiseks. Tõsi, nad panustavad väga arvestatavalt mitmesugustesse missioonidesse üle maailma, nii NATO-s kui ka ÜRO-s. Debatt meie kolleegidega parlamendist nägigi välja umbes selline, et milleks teie, eestlased, võimelised olete. Mis on teie võimalused ja võimekus? Kui me saime rinna kummi ajada ja öelda, et meil on 4000 kaadrikaitseväelast, meil on 3500 ajateenijat ajateenistuses igal aastal, meil on mitmekümne tuhande suurune reservarmee ja 12 000 aktiivset liiget Kaitseliidus, siis mõjus see meie Saksa kolleegidele veenvalt ja arusaadavalt. Tõsi, nad küsisid mõningase irooniaga, kellega te sõdima hakkate. Seda ma siin ei tahaks korrata, mis ma neile vastasin, aga ma arvan, et meid ajaloo jooksul ikka saatnud oht on ju kõigile teada.
Vaadake, ka väikeriik peab oma inimesi saatma sellistesse kiirreageerimisjõududesse, millesse panustavad suured riigid, kes tänu turvaliste naabrite olemasolule ei pea enam iga päev mõtlema oma riigi kaitsele. Sakslaste puhul tuli see väga selgelt välja, nemad saavad endale seda luksust lubada. Aga meie peame panustama ka siseriiklikusse kaitsesse – mitte selles mõttes siseriiklikusse, et oma rahva vastu võideldes. Eelkõige ei tohi me taganeda oma riigikaitse kontseptsioonist, mida ma olen täna mitu korda korrutanud. Mõtlen meie kolmele sambale tuginemist. Parim näide on see, et rahvas kommenteeris irooniaga meie kolme miinijahtija ostu, kuigi need on olnud üks meie kaitseväe suurimaid panuseid kiirreageerimisjõududes. Need miinijahtijad ongi see võimekus, mis on väikesele riigile taskukohane. Summad, mille eest need laevad muretseti, olid päris aukartustäratavad ja rohkem me endale lubada ei saa. Ning meie professionaalsed miinijahtijate meeskonnad on näidanud ennast ka rahvusvahelisel tasandil väga heast küljest. Selle tõttu julgen väita, et niisugune väikesegi panusega osalemine kiirreageerimisjõududes, mis tagavad üleüldist rahu maailmas, annab meile õiguse olla võrdsena võrdsete seas ka pisikesena.
Üks arvestatav võimekus, mida Eesti on maailmale pakkunud, on eridemineerijad, ja seda nii kaitseväe kui ka Päästeameti kaudu. Riigina oleme selles mõttes käitunud vägagi adekvaatselt. Mul on hea meel tänada oma praegust ülemust, riigikaitsekomisjoni esimeest Mati Raidmat selle eest, et ka Päästeamet, kui ta veel selle peadirektor oli, arendas välja arvestatava eridemineerimisvõimekuse. Näiteks Afganistanis oli Eesti panus tsiviileridemineerijate näol muuseas märksa operatiivsem, kui seda suutis teha NATO. Miinid on tänapäeva maailmas kõige suurem tsiviilelanikkonda ähvardav oht. Ja igasugusel sõjaväelisel ettevalmistamisel ja raha kulutamisel ei ole ju sügavat mõtet, kui me ei suuda tagada oma põhilist ülesannet – rahu ja turvalisust. Sel pole mõtet, kui me ei suuda tagada tsiviilisikute turvalist elukeskkonda alal, kus nad on harjunud elama.
Kutsun üles kõiki erakondi toetama meie panust NATO kiirreageerimisjõududesse ning pikendama missiooni järgmiseks aastaks ja kui vaja, siis veel pikkadeks aastateks, sest olles väike, aga tubli, oleme võrdsed võrdsete seas. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 315 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsembri 2012 kell 17.
Esimene lugemine on lõppenud ja viies päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta koosseisus" eelnõu 316 esimene lugemine. Annan sõna kaitseminister Urmas Reinsalule. Palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Vabariigi Valitsus taotleb järgmisel aastal pikendada meie osalust Euroopa Liidu piraatlusevastasel operatsioonil Atalanta, mis seisneb Somaalia rannikul Aafrika Sarve piirkonnas laevaliikluse turvalisuse tagamises. Tegemist on Euroopa Liidu tähtsaima sõjalise operatsiooniga ja tuleb meelde tuletada, et poliitilisel tasandil oli Eesti esimeste seas, kes Euroopa Liidus piraatlusevastase tegevuse vajaduse laiemalt tõstatas. Eesti on panustanud Atalanta operatsiooni alates 2010. aasta lõpust kümneliikmelise laevakaitsemeeskonnaga, millele võivad lisanduda mõned kontaktohvitserid. Eelnõu näeb ette pikendada kuni 15 kaitseväelase kasutamist piraatlusevastase operatsiooni Atalanta koosseisus alates 1. jaanuarist kuni aasta lõpuni. Tuleb tunnistada, et see missioon on olnud edukas. Peamiselt eskorditakse maailma toiduabiprogrammi laevu, kuid kaitset on pakutud ka Aafrika Liidu missiooni saadetistele. Laevakaitse meeskond kaitseb laevu kokkulepitud perioodil, mis tavaliselt on kestnud mõnest päevast kuni nädalani. Üksuse ülesanne on mereruumi valvamine, kommunikatsioon, eelhoiatus ja vajadusel laeva kaitsmine relvadega. Missiooni maksumus kaitseväe osalemiseks Atalantas on järgmisel aastal 607 000 eurot. Aitäh!

Austatud minister, teile on küsimusi! Marika Tuus-Laul, palun!

Austatud minister! Minu küsimus on selline: kas Eesti piraadikaitse meeskondadel on missioonidel ette tulnud ka tulevahetusi piraatidega? Ja kui on tulnud, siis millal ja kas on ka kannatanuid olnud?

Mis puutub tulevahetustesse, siis tõepoolest, piraatide vahistamise operatsioonidel koostöös Saksamaa ja Prantsusmaaga – hiljuti missioonilt naasnud olid osaliselt Saksamaa sõjalaeval – oli tõepoolest reaalseid sõjalisi olukordi. Mis puutub sellesse, kas meie missioonil osalenud mereväelased on saanud vigastada või surma, siis saan kinnitada, et hukkunuid nendel missioonidel ei ole olnud.

Lauri Laasi, palun!

Hea minister! Meie kõrvu on jõudnud jutt, et see missioon, mida me siin arutame, jääb viimaseks. Mis põhjusel see siis viimaseks jääb?

Ei, me plaanime jätkata. Mis puutub laiemalt Euroopa Liidu poliitilisse kavatsusse Atalanta missiooni jätkata, siis see põhineb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidel ja senise praktika kohaselt on julgeolekunõukogu mandaati pikendanud vahetult enne selle lõppemist. Euroopa Liidu Nõukogu 23. märtsi 2012. aasta otsusega on pikendatud operatsiooni Atalanta mandaati 12. detsembrini 2014. Meie langetame otsuseid aasta kaupa. Me peame tähtsaks osaleda Euroopa Liidu tähtsaimal sõjalisel missioonil ja järgmisel aastal kavatseme seda teha. Meil ei ole kavatsust lõpetada ka järgmise aastaga sellel missioonil osalemist, aga loomulikult otsuse 2014. aasta kohta langetab parlament. 2013. aastal kavatseme panustada senises mahus laevakaitsemeeskondadega.

Priit Toobal, palun!

Hea minister! Loen eelnõu seletuskirjast, et operatsioonis osalejad võivad piraate kinni pidada, arreteerida ja üle anda isikuid, keda kahtlustatakse piraadirünnakute või relvastatud röövide toimepanemises. Samas on öeldud veel, et kinnipeetavaid võib kohtu alla anda igas riigis. Operatsiooni Atalanta puhul tähendab see eelkõige seda, et kinnipeetavad saab kohtu alla anda riigis, mille üksuste poolt isikud kinni peeti. Ma küsingi: kui selle kohta nii võib üldse öelda, aga kui edukad me oleme olnud? Kui palju on piraate arreteeritud, kui palju kohtu alla antud ja kui palju süüdi mõistetud?

Nendel üksustel, mille koosseisus Eesti laevakaitsemeeskond on selles töös osalenud, on märkimisväärseid tulemusi piraatide kinnipidamisel, sh ka viimasel meie missioonil, kust naasti novembrikuus. Kui te soovite konkreetseid arve, siis kindlasti on võimalik parlamendiliikmeid sellest põhjalikumalt teavitada. Statistikat missioonil ette tulnud piraatide rünnakute, piraatide vahistamise ja preventiivse tegevuse kohta on täiendavalt võimalik edastada.

Kalev Kallo, palun!

Lugupeetud minister! See on muidugi hämmastav, et 21. sajandil tuleb tegelda piraatidevastase võitlusega. Kindlasti on nende tekitatud kahju tohutult suur võrreldes selle lunarahaga, mis kaaperdatud laevade meeskondade eest maksta tuleb. Toppama on ju jäänud lastid ja laevad, mis seisavad võib-olla nädalaid ja kuid ning toodavad kogu aeg kahjumit. 17.-18. sajandil varustati kaubalaevad kahuritega, et piraatide vastu edukalt võidelda. Kas ei oleks mõistlikum varustada ohtlikke piirkondi läbivad kaubalaevad näiteks granaadiheitjatega, mille kasutamine on üsna lihtne? Osa meeskonnaliikmeid võiks läbida teatud kursuse ja oleks valmis laeva ise kaitsma. Kas selline lahendus ei ole kuskil arutusel olnud?

Tegevuses, mis puudutab piraatlusevastast võitlust, rakendatakse väga mitmesuguseid meetmeid. Esiteks, loomulikult missiooni panustavate riikide sõjaline võime. Teiseks, eraturvafirmade kaasamine. Ja kolmandaks, laevadele paigutatud kaitsevahendid. Tuleb tunnistada, et Atalanta missioon on olnud edukas. Niinimetatud edukate ehk õnnestunud kaaperdamistega rünnakute arv vähenes eelmisel aastal ligi kaks korda: 2010. aastal oli neid 49 ja 2011. aastal 28.
Jah, ma olen küsijaga täiesti nõus, et sellisel kuritegevusel on esiteks oluline mõju majandusele, aga loomulikult on sel ka ilmselge humanitaarne külg. Tegemist on ju ka ohuga maailma toiduprogrammi raames teele saadetud laevade eskortimisel. Ma tahan rõhutada, et meie mereväelased toetavad humanitaarse iseloomuga missiooni. Eesmärk on kaitsta laevu, mis viivad maailma toiduprogrammi raames kogutud toiduaineid Somaalia näljahädalistele.
Aga teine tahk on kahtlemata see, mis puudutab olukorda maismaal. Ega need piraadid ei tule vee alt või vee pealt, nad tulevad ikkagi maismaalt. Seetõttu on Euroopa Liidu jaoks oluline ka see missioon, mis puudutab maismaal piraatlusevastast tegevust. Seegi on kindlasti hästi vajalik, et piraatlust regioonis rohkem tõkestada.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud kaitseminister! See eelnõu käsitleb juba mitmendat missiooni, aga erinevalt eelmistest on siin mandaat pandud algama veebruarikuust. Kas te palun selgitaksite, mille poolest erineb see eelmistest? Miks ei ole seekord vaja jaanuarist mandaati pikendada?

Tõepoolest, järgmisel aastal me kavatseme kokku kuni viisteist mereväelast saata Atalanta missioonile. Seni me olime põhiliselt Saksamaa üksuse koosseisus, aga nüüd oleme võtnud sihiks teha seda Prantsusmaa üksuse koosseisus. Missioonil osalemise aeg on kooskõlastatud kahepoolsetel läbirääkimistel Prantsusmaaga.

Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud kaitseminister! On teada, et kaitseväelased, kes osalevad piraatlusevastases võitluses, on hästi hinnatud inimesed ka erasektoris. Kuidas suudab riigisektor selles valdkonnas erasektoriga võistelda? On teada, et palju inimesi on kaitseväest lahkunud ja läinud tööle erasektorisse.

Jah, see on tõsi, et niisugustel tundlikel missioonidel on ka eraturvafirmad. See puudutab Afganistani ja see puudutab ka sama laevakaitset eraturvafirmade poolt. Turvafirmad pakuvad suuri palku ja nende teenistusse on läinud ka meie kaitseväelasi. Kaitseväe puhul on tähtis, et me suudaksime inimesi motiveerida ja tagada neile hea kogemuse. Kindlasti on see üks teema, mille me kavatseme lahendada järgmisel aastal üldise personalipoliitika raames palgareformiga. Palgad peaksid haritud, professionaalsete kaitseväelaste silmis kaugemas perspektiivis konkurentsivõimelised olema, aga selge on, et niisuguses jooksvas võrdluses ei ole see mõeldav. Täpselt samamoodi on ükskõik millisel elualal – kus tahes maailmas on sissetulekute erinevused suured. Mis puutub aga Eesti kaitseväelaste osalemisse missioonidel, siis nende ajal on lisaks põhipalgale ette nähtud ka vastava koefitsiendiga arvestatav missioonitasu. See peaks samuti teatud motivaator olema.

Ester Tuiksoo, palun!

Austatud minister! Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest on planeeritud 2013. aastal sellel missioonil osalemiseks 607 000 eurot. Kas te oskate öelda, kui palju raha eelmistel aastatel on selleks eraldatud?

Summad on jäänud samasse suurusjärku, kuna missiooni iseloom ja osalevate kaitseväelaste arv on olnud enam-vähem sama. Täpsed arvud võin esitada kirjalikult, kui vaja.

Valeri Korb, palun!

Lugupeetud härra minister! Minu küsimus on mittesõjaväelase küsimus. Meie 15 kaitseväelast teevad tööd ja selle töö eest on vaja maksta. Sama tööd tegevad erafirmad palkavad inimesed, kes teevad sama tööd, teenides firmadele tulu ja endale palka. Kui tulu ei oleks, poleks firmadel mõtet, kuna nad ei too kasumit. Kas riik saab selle tööga ka midagi või ei saa?

Väga suures plaanis öeldes seondub meie osalemine selles missioonis kogu inimkonna, eriti aga selle regiooni rahvaste toimetuleku ja hüvanguga. Nagu juba öeldud, mängus on rahu mereteedel, millega on seotud kogu maailmamajandus. Regiooni rahvad tuleb päästa humanitaarkatastroofist ja sellesse, et nendeni jõuaks toiduabi, on Euroopa Liit valmis poliitilise blokina panustama. See on meie ühine vastutus. Nagu ma rõhutasin, Euroopa Liidul on ka ühine sõjaline ja julgeolekupoliitiline mõõde. Eesti Vabariik on huvitatud selle mõõtme arendamisest ja seetõttu on otstarbekohane, et nii nagu me osaleme oma üksusega NATO suurimas sõjalises missioonis, teeme me seda ka Euroopa Liidu suurimas sõjalises missioonis.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud kaitseminister! Te mainisite, et kõnealusel missioonil on meie üksuse ülesanne osaleda Prantsuse üksuse koosseisus. Samas olen ma tähele pannud uudist, et vaatamata Kaitseministeeriumi eelarve suurele mahule – teil on kasutada 2% SKT-st – on otsustatud hakata kokku hoidma kaitseatašee arvel Pariisis. Kas saate öelda, et see ei vasta tõele ja et teile on oluline ka kaitsealase kontakti hoidmine sellise liitlasega?

Ma pean tunnistama, et riigikaitse valdkonna prioriteet lähiaastatel on meie sõjaline kaitse. Mis puutub kahepoolsetesse suhetesse, ka kollektiivse kaitse alastesse suhetesse, siis Prantsusmaa on meile oluline strateegiline partner. Kuulumine Prantsuse üksuse koosseisu Atalanta missioonil on selle hea näide. Möödunud nädalal toimus Balti riikide ja Prantsusmaa ühine julgeolekupoliitika seminar, mis on heaks tavaks saanud. Saan parlamendi kõnetoolist edasi anda seminari positiivse sõnumi, et Prantsusmaa on otsustanud ühineda meie NATO küberkaitsekeskusega. See kinnitab, et me oleme head sõjalise koostöö strateegilised partnerid.

Aivar Riisalu, palun!

Hea minister! Ma jätkan Kadri Simsoni küsimust. Riigikaitsekomisjoni teada on põhiline põhjus, miks meie missioon koos prantslastega järgmisel aastal Atalantas jääb kuue kuu asemel kolme kuu pikkuseks ja järgmist missiooni meile tegelikult üldse ei paista, selles, et meie sõjaväeatašee Prantsusmaal on kohal ainult üks nädal kuus. Seda on suhete hoidmiseks ilmselgelt liiga vähe. Kas teile on see fakt teada ja kuidas te seda kommenteerite? Milline võiks olla siit tehtav järeldus?

Mis puutub koostöösse Prantsuse riigiga selle missiooni rakendamisel, siis võin öelda, et meil olid üsna tõsised läbirääkimised selle üle, kuidas Prantsusmaa suudab tagada logistika, et Eesti saaks sellel missioonil osaleda just nimelt seda tüüpi laevakaitsemeeskonnaga. Me jõudsime üldjoontes kokkuleppele ja see kokkulepe oli sellise tähtajaga, nagu siin kirjas on. Võin öelda, et kahepoolne suhtlemine prantslastega on olnud vahetu ja mul oli viimasel Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel Prantsuse kaitseministriga Atalanta teemadel põhjalikult juttu. See koostöö on asine, Prantsusmaa esitas oma visiooni, kuidas meil on võimalik selle missiooni raames tegutseda, ning ma olen kindel, et me leiame mõistliku ja optimaalse lahenduse.

Lauri Laasi, palun!

Härra minister! Ma sain teie jutust aru, et kaitseatašee koht Pariisis läheb koondamisele, aga nüüd jäi mulje, et kaitsealased kontaktid Prantsusmaaga on ikkagi olulised ja neid ei maksa sugugi alahinnata. Äkki siiski mõtlete ümber ja leiate raha, et kaitseatašee Pariisis jätkaks?

Eesti kaitseatašeed teevad väga head tööd. On selge, et meie rahvusvahelise militaarse koostöö võrgustik põhineb ühelt poolt nii kaitseatašeede olemasolul kui ka teiselt poolt vahetul koostööl, mida me nii kahepoolselt kui ka rahvusvaheliste julgeolekusuhete raames teeme. Nagu ma ütlesin, meie strateegia on tõepoolest ressursse koondades eelisarendada n-ö sõjalist kaitset. Mis puutub kaitseatašeesse Prantsusmaal, siis see otsus arutatakse lähiajal uuesti läbi. Atašeede koha pealt võin öelda seda, et me kindlasti arvestame sellega, et optimaalsed suhted strateegiliste partneritega eeldavad ka atašeesid. Mingil juhul ei saa see suhtevõrgustik kahjustatud – see on kindlasti asjaolu, mida me silmas peame.

Ester Tuiksoo, palun!

Austatud kaitseminister! Kas teie süda selle pärast ei valuta, et kui siin saalis käib välismissioonide teemal arutelu, ei ole kohal mitte ühtegi teie erakonna liiget? Mis te neile ütlete, kui me selle arutelu lõpetame?

Ma ütlen, et nad toetaksid hääletusel selle missiooni heakskiitmist. Nagu teised missioonid, on see meie rahvusvahelise kaitsekoostöö seisukohalt vajalik. On vajalik, et ka Eesti Euroopa Liidu sõjalisse koostöösse panustab.

Priit Toobal, palun!

Hea minister! Mina küsin selle operatsiooni nime kohta, Atalanta kohta. Teatavasti on see pärit Vana-Kreeka mütoloogiast. See on üks tegelane, üks naiskütt, kes hiljem emalõviks muudeti, ja see tähendab kreeka keeles "tasakaalus". Kas oskate öelda, miks sellele operatsioonile just Atalanta nimeks on pandud?

Aitäh! Olen ka ise selle üle mõtisklenud ja lahendust pole leidnud. Tunnistan avameelselt, mul puudub sellekohane teave. Vajaduse korral teeb Kaitseministeerium uurimistööd ja edastab informatsiooni parlamendile kirjalikult.

Viktor Vassiljev, palun!

Hea minister! Meie kaitseväelaste osalemisega piraatlusevastastes operatsioonides kaasnevad ilmselt ka mingisugused kulud. Need on kindlasti salastatud, ega te meile neid ei ütle, aga ise ju teate. Küsimus on selles, kas kulud, mida Eesti kannab seoses osalemisega piraatlusevastases võitluses, on kuidagi korrelatsioonis kahjudega, mida Eesti seoses piraatlusega kannatab. Piraatlusega tekitatud kahju ja piraatlusevastase võitlusega seotud kulud – kumb summa on suurem, kumb on väiksem?

Ma ütlen nõnda, et kulu, mis Eesti Vabariik selle missiooniga seoses kannab, on täiesti avalik, see on 607 000 eurot. See raha kulub missioonil osalevate kaitseväelaste tasuks, varustuseks, transpordiks ja muuks logistiliseks toetuseks. Mis on n-ö meie tulu? Meie tulu on see, et Euroopa Liit panustab sõjalisse koostöösse ning teeb seda tõhusal ja ratsionaalsel moel. Euroopa Liidu liikmesriigina on see kindlasti meie huvides, me soovime, et Euroopa Liidu sõjaline ja julgeolekupoliitiline mõõde areneks. Kahtlemata oleme humaanse ühiskonnana huvitatud, et selleski piirkonnas humanitaarkatastroofe ei toimuks, et toiduabi jõuaks nälgivate inimesteni. Loomulikult on see kõik seotud ka maailmamajandusega ja nii mõjutab see kõiki maailma riike – piraatide rünnakud kahjustavad kahtlemata meretransporti.

Kalle Palling, palun!

Lugupeetud minister! Teatavasti on ka erakapitalil baseeruvaid ettevõtteid, kes pakuvad turvateenust ja võitlevad piraatidega samas piirkonnas. Vahest seletate, kas need kaks asja on väga erinevad? Kas te peate eraettevõtete panust selle valdkonna turvalisemaks muutmisel heaks algatuseks või on see pigem negatiivse mõjuga, nagu meediast on läbi käinud, sest kaitseväest meelitatakse lihtsalt sõdureid ära? Milline on teie hinnang?

Ma kindlasti ei halvusta seda. See on üks element, mis aitab turvalisust tagada. Nagu ma ütlesin, piraatide edukate rünnakute arv on kahanenud, ja seda, esiteks, tänu Atalanta missiooni käigus toimuvale sõjaväelisele turvamisele, aga ka tänu eraturvafirmade kaasamisele ja laevaomanike endi kasutusele võetud kaitsevahenditele. On selge, et eelkõige on mängus ettevõtjate huvid, kes on huvitatud oma vara kaitsest, aga ka riigid soovivad panustada üldisse turvalisuse tagamisse.
Loomulikult olen mina kaitseministrina huvitatud sellest, et andekad, haritud, professionaalselt hea ettevalmistuse saanud mehed ja naised oleksid kaitseväeteenistuses ja seoksid oma teenistuse pikaaegselt kaitseväega. Selleks on ennekõike vaja, et kaitsevägi oleks motiveeriv keskkond nii personalipoliitika kui ka palgatingimuste poolest. Samas on selge, et on teatud palgatasemed, mille puhul riigi konkurents ei ole mõeldav. Eesti kaitsevägi, Eesti avalik sektor ei ole võimeline sääraseid palku kunagi maksma, mida eraettevõtjad saavad endale lubada. Sama võib öelda teiste riikide kaitseväe ja eraturvafirmade sissetulekute taseme erinevuse kohta. Ma loodan, et need mehed ja naised, kes on lühikeseks ajaks kaitseväest erasektorisse läinud, kaaluvad hiljem oma kogemuste rakendamist kaitseväes teenides.

Kalle Palling, palun!

Väga hea vastus! Küsin juurde, kas te ministeeriumis ei ole kaalunud, et võiks olla teatav koostöö Kaitseministeeriumi, kaitseväe ja nende turvateenust pakkuvate ettevõtete vahel. Kui kaitseväelased saabuvad missioonidelt, vajavad nad uusi väljakutseid ja kohe uuesti missioonile minna võib-olla ei ole kõikide esimene valik. Võib-olla oleks mõistlik selline koostöö, et kaitseväelased lähevad lühemaks ajaks tööle erasektorisse, aga vajaduse korral tulevad kaitseväkke tagasi? Äkki võiks sõlmida ettevõtetega niisuguseid kokkuleppeid?

Kindlasti ei ole meie hoiak vaenulik või kuidagi halvustav. Me oleme vaba ühiskond, kus inimesed valivad oma eneseteostuse võimalusi, mille puhul kahtlemata mängib suurt rolli korralik majanduslik motivaator, mida eraturvafirmad saavad lühikest aega pakkuda. See on reaalsus. Aga minu huvi kaitseministrina on, et inimesed seoksid oma tuleviku kaitseväega ja kasutaksid omandatud pikaajalist riigikaitse kogemust kaitseväes. Ent kordan, kindlasti oleks vaenulik hoiak vale lähenemisnurk. Rõhutan veel kord: kui nendel inimestel vähegi seda huvi on ja kui neid on võimalik kaitseväes kasutada, siis on nad teretulnud tagasi kaitseväe teenistusse.

Austatud minister! Ma tänan teid ettekande ja vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Marianne Mikko!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 12. ja 15. novembri istungil. Eelnõu esitajatena osalesid 12. novembri istungil kaitseminister Urmas Reinsalu ning ministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Eelnõuga oli seotud ka riigikaitsekomisjoni 4. detsembri istung, kus komisjon sai kaitseväe esindajatelt ülevaate Eesti kaitseväe osalusega rahvusvaheliste missioonide piirkondadest, sh mereoperatsioonist Atalanta. Otsuse eelnõu kohaselt jätkaks Eesti laevakaitsemeeskond ehk LKM, ingliskeelse lühendina VPD, Euroopa Liidu piraatlusevastases operatsioonis Atalanta. Viimane on Euroopa Liidu kõige olulisem sõjaline operatsioon. Ühtlasi on tegemist Euroopa Liidu esimese sõjalise mereoperatsiooniga.
Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti jaoks oluline ellu viia Euroopa Liidu ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, mille hulka kuulub osalemine operatsioonis Atalanta. Operatsioon Atalanta toimub kooskõlas ÜRO 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni artiklitega 100 et seq. Euroopa Liidu Nõukogu pikendas oma s.a 23. märtsi otsusega operatsiooni Atalanta mandaati 2014. aasta 12. detsembrini. Täiendavalt eelnõu seletuskirjale märgin, et ÜRO Julgeolekunõukogu pikendas paar nädalat tagasi ehk 21. novembril resolutsiooniga nr 2000/77 Atalanta mandaati 12 kuu võrra. Järgmisel aastal osaleb Eesti laevakaitsemeeskond LKM-5 missioonil Prantsusmaa sõjalaeva meeskonna koosseisus. Kaitseväe esindajatelt saadud info kohaselt jääb osalemine Atalantas järgmisel aastal eelduslikult viimaseks. LKM-5 missioonil osalemise maksumus, nagu me kuulsime äsja ministri ettekandest, on 607 000 eurot.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma istungitel 12. ja 15. novembril konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesoleva otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 5. detsembri istungi päevakorda. Komisjonipoolseks ettekandjaks määrati siinkõneleja. Veel otsustas juhtivkomisjon konsensusega esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Muudatused on kooskõlas Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse eelnõude kohta käivate normitehnika eeskirjadega ning on tehtud riigikaitsekomisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli soovitusel. Eelnõu esitaja toetab eelnõu esitamist esimesele lugemisele muudetud kujul. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek käesoleva otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning paluda Riigikogu esimehel määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. detsember kell 17. Suur tänu!

Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud komisjoni ettekandja! Loodetavasti on selle piraatlusevastase võitluse käigus ka mõni piraat kinni püütud. Kas nende üle on ka kohut mõistetud ja kui on, siis kus?

Kinni on peetud minu teada 56 piraati. Üks kohtupidamine on toimunud ka Euroopa pinnal ehk Hollandis ja piraadid istuvad seal vangis. Üks kohtupidamine piraatide üle on näiteks toimunud Jeemenis ja nendele meestele on mõistetud surmanuhtlus. Viie piraadi üle on kohut mõistetud Ameerika Ühendriikides. Probleem on selles, et piraatide üle on väga keeruline kohut mõista, kuna puudub rahvusvaheline piraatidevastane seadus. Aga näiteks Eesti karistusseadustiku § 100 näeb piraatluse puhul ette vangistuse kuni 20 aastaks, nii et meil on selline seadussäte olemas.

Viktor Vassiljev, palun!

Hea ettekandja! Vastates minu küsimusele naiste osalemise kohta missioonidel, ütles kaitseminister, et naistele ei tehta mingeid takistusi ja kõik on täiesti võrdõiguslik. Seoses sellega on mul küsimus: miks me räägime kogu aeg meeskondadest? Kui spordis on näiteks naiste käsipallitiim, siis öeldakse, et see on naiskond. Teistes keeltes on vene keeles "komanda", inglise keeles "team", ma ei tea, kuidas on flaami keeles, aga usun, et selleski keeles ei ole sellist seksistlikku vahetegemist, kui räägitakse mingisugusest inimeste kollektiivist, kes mingit ülesannet täidab. Millal mõeldakse Eestis välja mingisugune teine termin, mis käiks nii meeste kui naiste kohta?

Seda küsimust me komisjoni istungil ei arutanud ja ma ei tahaks oma isiklikku arvamust avaldada. Siis me võiksime siin jääda tundideks seda teemat arutama. Ma ikkagi esindan komisjoni ja sellele küsimusele puudub hea vastus, mida te ootate.

Enn Eesmaa, palun!

Hea ettekandja! Lisaks materjalile, mida me oleme saanud kasutada Atalanta operatsiooni menetledes, oleme me näinud mitmesuguseid dokumentaalfilme Somaaliast ja ka piraatide tegelikest probleemidest. Tuleb välja, et väga paljudel juhtudel ei ole tegemist mitte erakordselt verejanuliste inimestega, vaid lihtsalt meeleheitele aetud inimestega. Oleme ju käsitlenud mitmes komisjonis umbes samasuguseid probleeme, mis seonduvad Afganistaniga. Inimestel ei ole tööd, inimestel ei ole võimalusi eluga toime tulla. Kas komisjoni istungitel ja ka rahvusvaheliste kontaktide korral on olnud juttu sellest, kuidas neid rannakülade elanikke aidata, et neil oleks midagi muudki teha peale selle, mida nad kahjuks teevad?

Hea küsimuse esitaja! Tuleb tunnistada, et seda teemat me komisjonis sellisest aspektist ei lahanud. Aga neid dokumentaalfilme on üle maailma teinud mitmed filmivõttegrupid ja ma nõustun täiesti nende sõnumiga. Piraadid on suures jaos meeleheitele aetud endised kalurid ja see on tõsine probleem, mille puhul väga head lahendust, kui makrotasandil võtta, ei ole. Seda enam ei ole lahendust, et siiski nendel juhtumitel, millal piraadid on olnud edukad, on nad oma lunaraha saanud. Ja see lunaraha ei ole läinud kalapüügilaevade ostmiseks, vaid piraatluse edendamiseks. Neil on väga moodne tehnika. Nii et paraku on meeleheitel kaluritest saanud piraadid ja see on väga kahetsusväärne.

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!

Ma palun kaheksa minutit!

Palun, kaheksa minutit!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti jaoks on tähtis olla tõsiseltvõetav ja aktiivne partner Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel, sest Euroopa Liit on NATO kõrval olulisim Eesti julgeolekusse panustaja. Praegu on tähtsaimaks Euroopa Liidu sõjaliseks operatsiooniks saanud piraatlusevastane operatsioon Atalanta, mis vanakreeka keeles tähendab naiskütti. Ilmselt siit ka Marianne Mikko määramine selle eelnõu ettekandjaks – komisjoni poolt väikene salanõu.
Operatsioon iseenesest on käivitatud, et tagada laevaliikluse turvalisus Aafrika Sarve piirkonnas, kaasa arvatud Somaalia rannikul. Ka Eesti jaoks on Atalanta olulisim Euroopa Liidu juhitud operatsioon. Poliitilisel tasandil olime esimeste seas, kes Euroopa Liidus piraatlusevastase tegevuse vajaduse laiemalt tõstatasid. Ilmselt aitas siin kaasa meie hea kolleeg Tarmo Kõuts eelmises Riigikogu koosseisus. Tema ju kirjeldas juba tollal, kuidas ta veekahuritega piraate laeva pardalt minema pühkis. Ja näete, edukas veekahuriaktsioon aitas tal hiljem tõusta Eesti kaitseväe juhatajaks.
"Lisaks panustamisele ÜJKP elluviimisesse annab operatsioonil osalemine Eestile koostöökogemuse piraatlusevastases võitluses ja praktilise kogemuse EL-i, NATO ja kolmandate riikide vahelisest operatsioonilisest koostööst. Samuti aitab laevakaitsemeeskonnaga (Vessel Protection Detachment – VPD) osalemine kaasa Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide strateegilisele koostööle. Operatsioonil omandatud kogemusi kasutatakse kaitseväelaste väljaõppe arendamisel Eestis."
See on järjekordne näide seletuskirja tekstist, mida tuuakse meie laudadele. Tekst on nii keeruline, et isegi kõrgharidusega inimesel on seda kohati raske lugeda, veel vähem suudame me sellest aru saada, või, ütleme, seda mõtestada. Mida tähendab see, et Euroopa Liidu olulisim missioon on võitlus piraatidega? Seda 21. sajandil ja muuseas mitte valgusaastate kaugusel Euroopa mandrist! Jääb arusaamatuks, kuidas see praegusel tehnikaajastul üleüldse on võimalik, kui inimese asukoha saab satelliitsüsteemide abil määrata poole meetri täpsusega. Kui me väga tahame, siis meil on võimalik üks inimene maamuna pealt ära kustutada, kui me oleme ta selle poolemeetrise täpsusega leidnud.
Sõjatehnika ja kõik sinna juurde kuuluv on arenenud niikaugele, samas on terve ookean alaks, kus sisuliselt turvaliselt liigelda ei ole võimalik. Hea näide on see, et meie maailmarändurid, kõigi armastatud laulikud ning muud toredad ja tublid Eestimaa inimesed, otsisid kaks ja pool kuud võimalust laadida oma purjekas mingile kaubalaevale, millel oleks kaitsemeeskond, et nõnda pääseda üle India ookeani ja turvaliselt saabuda Vahemerre. 21. sajandil – uskumatu!
Sotsiaalsed probleemid, endised kalurid – see kõik on ju ühest küljest mõistetav ja arusaadav. Aga teisest küljest julgen siiski väita, et me oleme olnud liiga leebed. Me ei tohiks olla nii leebed! Tänasest arutelust tuli välja üks päris huvitav mõte, mida tasuks rahvusvahelise õigusloome kontekstis tõsiselt analüüsida. See oli kolleeg Kalev Kallo väljakäidud mõte, et miks ei võiks laevade meeskonnad olla relvastatud. See ei tähenda seda, et me kõnealuse missiooni asja ei peaks edasi ajama. Aga laevameeskonnad võiksid olla relvastatud. Relvad võiksid olla ühes kindlas relvaruumis, mille kapid võiksid olla kapteni ja lähtesadama tolli poolt pitseeritud. Kui piraadid teaksid, et laevad on võimelised ennast ise kaitsma – nad suudavad kindlasti välja luurata, kellel on kaitsemeeskond peal, kellel ei ole –, siis nende ind väheneks. Reeglina kaitsemeeskondadega laevu ei rünnata. Meie aga muudkui maksame ja maksame ja maksame. Tõsi ta on, eks ta ole ühest küljest ka hea võimalus tõepoolest väljaõppe kontekstis seda missiooni kasutada. Aga mina pigem olen seda meelt, et probleem ei lahene, kui me ei ürita leida muid viise piraatluse vastu võitlemiseks.
Üks teema, mida ma oma küsimustes proovisin markeerida ja mis tegelikult Keskerakonnale muret teeb, on sõjaväeatašeede ja diplomaatia küsimus meie sõjalises koostöös. Atalanta missioon lõpeb meie jaoks uuel aastal ära. Kuuekuulist missiooni meil enam ette näha ei ole, missioon on kolmekuuline. Väidetavalt ebapiisava suhtluse tagajärjel on prantslased meie teenetest loobunud. Ma olen selle üle väga kurb, sest meie jaoks on tähtis, et meie suhted NATO liikmetega ning Euroopa Liidu suurriikidega, nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, oleksid kõige paremal pinnal aetud. Prantsusmaa on praegu aga sõjaliselt natukene jõulisem ja tugevam riik kui Saksamaa.
Samas on mul hea võimalus siin ära markeerida tõsiasi, et Norra küll mitte Euroopa Liidu liikmena, aga NATO liikmena saab väga hästi aru, mida tähendab sama mudeli järgi riigikaitse, nagu on Eestis. Norra on üks väheseid riike maailmas, kes Eesti omaga sarnast mudelit kasutab. Kui me komisjoniga seal käisime, siis me küsisime, miks teilgi nii on, ja nad ütlesid väga selgelt, et neil on 120 km piiri ühe teatud riigiga, mis ei võimalda neil teistmoodi mõelda. Vaat selliste riikidega peaksime me atašeede tasemel olema igal juhul seotud, sest mujal Põhjalas kipub asi väga pehmeks minema. Soome tõmbab otsi kokku, vähendab kaitseväge ja allohvitserkonda. Mina arvan endiselt, et Eesti ajab õiget asja ja me peame iga päev suhtlema nende riikidega, kes meiega ühtmoodi mõtlevad ja kes võivad olla sõjaliselt meile arvestatavad partnerid, kui meid peaks mingi häda tabama.
Aga endiselt kutsun kõiki poliitilisi jõude üles Atalanta missiooni toetama, seni kuni ta meie jaoks olemas on ja kestab! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 316 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsembri 2012 kell 17.
Esimene lugemine lõppenud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume, head ametikaaslased, seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös" eelnõu 317 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kaitseminister Urmas Reinsalu!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus taotleb Riigikogu mandaati, et võimaldada kaitseväge kasutada Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel nii NATO kui Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. Tingimused oleksid järgmised: kuni viie kaitseväelase kasutamine järgmise aasta jooksul piiranguga, et tegemist on NATO või Euroopa Liidu juhitava ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil uue sõjalise operatsiooni alustamisega või rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös osalemisega.
Mis on selle mandaadi taotlemise eesmärk? Nimelt, mitmesugused sündmused võivad kiiresti, mõne päeva jooksul eskaleeruda rahvusvaheliseks kriisiks, tekitades vajaduse kolmandate osapoolte, eelkõige NATO ja Euroopa Liidu sekkumiseks. Kõnealune mandaat tagab võimaluse osaleda kriiside lahendamises alates NATO või Euroopa Liidu otsusest alustada missiooni. Tavapärane mandaadi menetlemine kestab mitu kuud ning meie huvides on kindlasti, et Eesti sõjalise liitlasena oleks nähtav juba võimaliku operatsiooni alguses. Seega on mõistlik, et me oleksime valmis. Näiteks võib tuua juhtumi 2012. aastal, kui NATO alustas operatsiooni Liibüas. Sellel missioonil osalemine oleks Eesti poliitiliselt märkimisväärselt nähtavamaks teinud.
Millised oleksid Eesti kaitseväelaste ülesanded? Eesmärk on panustada staabiohvitseridega, mis tähendab, et tööülesanded oleksid seotud operatsioonide toetamisega – planeerimine, olukorra riskide hindamine. Eesti võimalik osalus tähendab ka täiendavaid personali- ja lähetuskulusid. Võimalikud kaasnevad lisakulutused kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala 2013. aasta eelarves ette nähtud personali- ja majanduskuludest.
Kriteeriumid, millest lähtudes Eesti peaks otsustama sellel uuel missioonil osaleda, määravad  konsensusega Kaitseministeerium ja Välisministeerium. Ja nagu vastav sõjalise koostöö seadus meil ette näeb, annaks kaitseminister uue missiooni puhul kooskõlastatult välisministriga Riigikogu otsuse põhjal kaitseväele korralduse alustada osalemist NATO või Euroopa Liidu käivitatud rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Selline korraldus tehakse viivitamatult teatavaks presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Järgmistel aastatel käib niisugusel operatsioonil osalemise taotlemine sama korra järgi nagu praegu, kui küsitakse mandaati osalemiseks konkreetsel operatsioonil. Palun parlamendil seda eelnõu arutada ning toetada sellise mandaadi andmist! Aitäh!

Austatud minister, aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Lauri Laasi, palun!

Austatud minister! Me oleme siin käsitlenud mitmesuguseid missioone, küll suuremaid, küll väiksemaid. Kas võiks olla arutelu teema, et neid missioone on liiga palju sellise väikese riigi jaoks nagu Eesti? Kas neid võiks kuskilt otsast koomale tõmmata ja keskenduda ühele-kahele olulisemale?

Tegelikult meil üldjoontes ongi selline poliitika, et me peame tähtsaks osaleda just nimelt meie strateegiliste partnerite tähtsaimatel missioonidel, nagu me teeme Atalanta ja Afganistani missiooni puhul. Me ei killusta oma jõude, vaid soovime panustada partnerina nõnda, et me suudame nendel missioonidel pakkuda reaalset sõjalist võimekust. Aga selge on, et maailma ohupilt muutub. Mitmesugused uued missioonid võivad päevakorrale kerkida poliitiliseks otsustamiseks nendes organisatsioonides, kus me oleme partnerid. Seejuures me peame tähtsaks anda oma panus kindlasti juba algfaasis, et demonstreerida oma valmisolekut partnerina julgeolekut tagada. See on üks meie põhimõtteid, et oleks selge: lisaks sellele, et me soovime julgeolekut tarbida, oleme valmis seda ka ise vastavalt oma sõjalisele võimekusele laiemalt kindlustama. Eks eri riigid teevad erinevalt. Aga kui vaadata neid eri missioone, kus meil oleks võimalus osaleda, siis kindlasti ei ole meie eesmärk jõude killustada.

Kalev Kallo, palun!

Lugupeetud minister! Kui meil seni käsitletud missioonid on seotud konkreetse kohaga, siis nüüd on määratlus, et tegu peab olema NATO või Euroopa Liidu juhitava missiooniga. Ma saan aru, et praegu meil selle raames kedagi välismissioonil ei ole. Kui me selle otsuse vastu võtame, kas on ette näha, et on olemas selline koht, kuhu võiksid meie esindajad kohe suunduda? Või jäävad nad ootele, kuni tekib mingi hädavajadus?

Ma võrdleksin seda niisuguse mandaadiga, millest me üle-eelmise päevakorrapunkti raames rääkisime – mõtlen NATO reageerimisjõude. Ka selle eelnõu puhul me taotleme parlamendilt mandaati, et meil oleks tagatud teatud jõudude valmidus. Ja juhul, kui ilmneb konkreetne vajadus, siis arvestades meie poliitilist huvi partnerina oma panus anda, me seda ka teeksime. Selle otsuse alusel me kedagi kohe kuhugi ei kavatse lähetada. Kui see nii oleks, siis me ju taotleksime mandaati konkreetsel missioonil osalemiseks. Mõte, eesmärk on näidata, et me oleme partner, kes on poliitiliselt ja ka oma sõjalise suutlikkusega võimeline panustama ühisesse julgeoleku tagamisse. Praeguses kontekstis on tähtis, et me kehtestame sellele olulised piirangud. Esiteks peab tõepoolest tegu olema ÜRO põhikirja alusel rahu ja julgeoleku säilitamise-taastamise eesmärgiga. Teiseks: tegemist on kuni viie kaitseväelasega, kes osalevad rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös.

Ester Tuiksoo, palun!

Austatud minister! Seletuskirjas on kirjutatud, et kaitseväelaste lähetamine sõjaliste operatsioonide peakorteritesse toob kaasa teatud kulutusi ning et nende üle mõeldakse. Teile on ometi teada see suurusjärk, kui suur see summa võib olla? Kas see võib olla miljon eurot või rohkem? Palun öelge meile oma arvamus!

Tegemist on kuni viie tegevteenistuses oleva kaitseväelasega, kelle jooksev tasu on ette nähtud, ja juurde tuleb missioonitasu. Lisanduvad ka varustuse ja transpordi kulud. Kui me võrdleme Atalanta missiooniga, mille korral on jutt püsivalt kümnest kaitseväelasest laevakaitsemeeskonnas ja suurusjärk oli 607 000 eurot, siis on tegu märkimisväärselt väiksema summaga. Aga ma ei taha arvudega spekuleerida ja parlamenti eksitada. Ent jah, isegi kui see missioon realiseeruks hüpoteetiliselt nõnda, et kestaks kogu aasta, ikkagi oleks summa märksa väiksem. Seejuures oleme ette näinud, et kui see vajadus ilmneb, siis see kaetakse üldistest personalikuludest ja üldistest tegevuskuludest, mis on ministeeriumi valitsemisalas ette nähtud.

Aitäh! Palun, Margus Hanson!

Lugupeetud minister! Kui nüüd Riigikogu selle põhimõttelise mandaadi annab, kas kaitsevägi mehitab need kohad konkreetsete staabiohvitseridega või sõltub see, kes lähetatakse, kriisi iseloomust?

Millised ohvitserid välja valitakse ja missioonile suunatakse, sõltub kahtlemata konkreetsest missioonist. Arusaadavalt on partneritel omad eelistused, mis funktsiooni täitmiseks meilt staabiohvitsere vajatakse. Nii et mul ei ole kavatsust valida välja kuni viis ohvitseri ja öelda, et teie oletegi see rühm, kes peab valmiduses olema. Konkreetse vajaduse ilmnemisel peavad meie ohvitserid olema valmis minema missioonile lühikese etteteatamise ajaga. Nende valik langetatakse kaitseväes.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Hea minister! Oleme rääkinud siin üsna mitmest missioonist-operatsioonist. Tavapärane on, et operatsioonidel osalevad sõdurid vahetuvad – kas siis sellepärast, et on haavata saanud, või mõnel muul põhjusel. Kui paralleele tõmmata, siis mingis mõttes on ka valitsusliikmed, ministrid sõdurid poliitikaväljal. Reformierakond otsustas oma haavata saanud ministri välja vahetada, kas teie erakonna sees on ka midagi seesugust plaanis? Kas ka teie soovite haavata saanud ministrid välja vahetada?

Ei, IRL ei kavatse selliseid muudatusi teha. IRL-i ministrid jätkavad Eestis rahu ja julgeoleku tagamist vastavalt oma valitsemisalasse kuuluvatele ülesannetele.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Lugupeetud kaitseminister! Mul on teile selline küsimus. See eelnõu puudutab Eesti esindaja tööd rahvusvahelises sõjalises peakorteris. Kas on ka kindel auaste, mis peab Eesti esindajal seal olema, et teda üldse võrdväärse partnerina kuulda võetaks?

On selge, et kui tekib konkreetne uus missioon, mille staap tuleb mehitada väga lühikese etteteatamistähtaja jooksul, siis loomulikult konsulteeritakse, milliste funktsioonide täitmiseks sinna staapi Eesti kaitseväelasi vajatakse. Mingeid auastmete ülem- või alampiire ei ole sätestatud, sest täita tuleb ikkagi ametikohad. Ja tegelikult meil on ka olemas niisugune õiguslik praktika, et kui teatud ametikoha staatus mingit auastet ette näeb, siis võidakse missioonil kaitseväelasele anda ajutine auaste.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Lugupeetud kaitseminister! Nende missioonide puhul on ju tegemist tööga välismaal. Eelmise riigikorra ajal oleks see eriti ahvatlev olnud. Kuidas tänapäeval on? Kas on ka konkurents nendele kohtadele?

Loomulikult makstakse missioonidel osalemise eest kaitseväelastele lisatasu ja see on igati põhjendatud. Sellistes olukordades tekib ju täiendav koormus. Mis puutub kaitseväelaste valmisolekusse eri missioonidel osaleda, siis kindlasti on hea, kui tegevteenistuses olevatel kaitseväelastel on missioonikogemus. Ligi tuhandel Eesti kaitseväelasel on välismissioonide kogemus. Ma arvan, et see on kaitseväe sõjalise ettevalmistuse tagamisel väga suure väärtusega.

Hea minister! Ma täiendan ja täpsustan oma eelmist küsimust. Kas ka majandus- ja kommunikatsiooniministrile härra Partsile antakse võimalus oma missiooni jätkata? Kas tema missiooni pikendatakse?

Majandusminister Parts jätkab oma ametis. Ma ei tea, kas ma rikun parlamendi kodukorda, vastates küsimustele, mis ei ole vahetus puutumuses Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu juhitava missiooniga. Ta jätkab valitsuse peakorteri töös osalemist.

Aitäh selle vastuse eest! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Lugupeetud kaitseminister! Te mainisite, et vajaduse korral võib Eesti saata missioonile oma esindaja, kellele antakse ajutine auaste. Kui sageli tuleb ette, et me saadame välismissioonile kaitseväelase, kellele on antud ajutiselt kõrgem auaste? Kas praegu on ka mõnel missioonil kaitseväelane, kellel on ajutine kõrgem auaste?

Ma ei tahaks siin eksida detailidesse, aga selle kohta on eraldi õiguslik protseduur olemas ja neid auastmeid annab Vabariigi President. Kas ka praegu on teenistuses keegi niisuguse auastmega, selle kohta me võime parlamendile kirjaliku ülevaate esitada.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Hea minister! Ma ei tea, kas ma eksin siin terminoloogias või mitte, aga käesoleva Riigikogu otsuse pealkirjas on nimetatud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni. Samas kui me vaatame Riigikogu otsuse eelnõu 315, siis seal on nimetatud NATO-t. Kas tegu on ühe ja sama organisatsiooniga ja kui on, siis miks on pealkirjas kasutatud erinevat nimekuju? Tekib küsimus, kes neid tekste toimetab – kas keegi kaitseväelane ning kui jah, siis millises auastmes.

Kaitseväelased on Eestis professionaalsed, nad suudavad kõiki erinevaid ülesandeid, mida riigikaitse nõuded eeldavad, täita. Mis puutub sellesse, kas tegemist on sama mõistega – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ja NATO –, siis jah.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Austatud minister! Kas konkreetselt selle missiooniga on seotud ka mingi väljaõpe või on ükskõik, millistele operatsioonidele ükskõik millise ettevalmistusega kaitseväelased saadetakse?

Kui tekib olukord, kus lühikese etteteatamisajaga tuleb uuele missioonile saata meie kaitseväelased sõjalise peakorteri töös osalema, siis loomulikult peavad nad olema kompetentsed täitma ülesandeid, mida neilt eeldatakse, seda nii üldettevalmistuse poolest kui ka konkreetse sõjalise eriala spetsialistina. Vastupidisel juhul ei suuda nad missiooni õnnestumisele kaasa aidata. Kuna tegu on lühikese etteteatamisajaga, siis eriväljaõppe organiseerimist pean ma ebatõenäoliseks – seda ei ole reaalne korraldada. Aga tahan kinnitada, et tänu intensiivsele rahvusvahelisele kaitsekoostööle on paljudel kaitseväe ohvitseridel, erialaspetsialistidel vajalik ettevalmistus olemas ja ma arvan, et poliitilise vajaduse korral meil ei teki raskusi vastavalt liitlaste soovidele leida viit kaitseväelast, kellel on säärane väljaõpe, mis tagaks nende ohutuse ja professionaalsuse missioonil.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Härra kaitseminister! Ma siiski ei ole rahul teie vastusega küsimusele, miks nimetatakse ühte ja sama organisatsiooni kahes eri otsuse eelnõus erinevate nimedega. On ju inimesi, kes on minust veel asjatundmatumad, ja nemad võivad täitsa valesti aru saada. Kui eelnõudes on sellist ebaühtlust juba terminoloogias, siis võib otsuste tekstides olla ka teisi ebatäpsusi. Kas te ei arva, et peaks tegema mingisuguse keelelise korrektuuri ja võib-olla need otsused üldse üle vaatama, ega seal mingeid teisi vigu ei ole?

Riigikaitsekomisjonis vaadati neid tekste enne esimest lugemist väga põhjalikult ja asjalikult. Arvan siiski, et see märkus on asjakohane, ja enne teist lugemist saab selle üle rahulikult mõelda. See on õige tähelepanu juhtimine, aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Austatud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Olen teie ees tänase istungi viimase kaitseväe kasutamist käsitleva eelnõuga. Ka seda eelnõu arutas riigikaitsekomisjon enne esimesele lugemisele esitamist s.a 12. novembril kaitseminister Urmas Reinsalu ning Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelepa osavõtul, samuti 15. novembri komisjoni istungil. Ka see eelnõu otsustati esitaja nõusolekul saata esimesele lugemisele muudetud kujul.
Lähemalt otsuse eelnõust. Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 lõike 1² alusel määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO või Euroopa Liidu juhitava uue operatsiooni alustamisel operatsiooni piirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. Riigikogu annab sellise mandaadi ainult uutel operatsioonidel osalemiseks, see ei käi käimasolevate operatsioonide kohta. Piirarvu määrava Riigikogu otsuse eelnõu esitab Riigikogule Vabariigi Valitsus ning kaitseväelaste piirarv määratakse Riigikogu otsuse alusel iga kalendriaasta kohta. Arutluse all oleva eelnõu kohaselt on 2013. aasta piirarvuks kuni 5 kaitseväelast.
Riigikaitsekomisjon on seisukohal, et NATO ja Euroopa Liidu uutesse sõjalistesse operatsioonidesse panustamine on Eestile oluline ning tuleneb otseselt Eesti NATO ja Euroopa Liidu liikmesusest. Lisaks osaleb Eesti nende organisatsioonide juhitavate uute operatsioonide alustamise otsustamisel.
Eeltoodust lähtuvalt otsustas riigikaitsekomisjon oma 12. ja 15. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 5. detsembri istungi päevakorda. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning paluda Riigikogu esimehel määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. detsember kell 17. Tänan!

Väga suur tänu! Läheme küsimuste juurde. Palun, Enn Eesmaa!

Austatud ettekandja! Nagu sa väga hästi tead ja paljud Riigikogu liikmed on seda ise käinud kohapeal vaatamas, toimub meie sõjaväelaste ettevalmistamine operatsioonile minekuks väga täpselt teades, kuhu nad lähevad. Kui minnakse soojale maale, siis on ettevalmistus mõnevõrra teine, lähtudes ka klimaatilisest eripärast. Praegu me aga räägime nendest Eesti esindajatest, kes lähevad mingisse staapi täpselt teadmata, kus see võib olla. Kuidas on läbi mõeldud nende inimeste ettevalmistamine nendest aspektidest lähtudes?

Tegelikkuses on ettevalmistustsükkel olnud küllaltki pikk. Me räägime väga palju Afganistanis osalevast Eesti kaitseväe kompaniist, aga vähe nendest ohvitseridest, kes Afganistanis osalevad staapide töös. Aastaid on meil olnud ohvitseride rotatsioon nii Kabulis asuvas kõrgema taseme staabis kui ka Helmandis olevas rahvusvahelises staabis. Nendel Eesti ohvitseridel on reaalne kogemus säärastest operatsioonidest olemas. Ja isiklikust praktikast võin öelda, et nendel ohvitseridel, kellel pole otsest n-ö põllufunktsiooni ehk välifunktsiooni, kellel ei ole otsest kokkupuudet kohaliku kultuurikeskkonnaga, ei olegi nii palju spetsiifilist ettevalmistust vaja. Piisab heast elukogemusest ja kindlast meelest, et hakkama saada erinevates maailma kohtades, kui see on vajalik taolistes staabioperatsioonides.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Hea riigikaitsekomisjoni esimees! Vabandust, et ma ei puuduta kõnealust eelnõu, aga mul on üks omapärane küsimus: kas riigikaitsekomisjon on kunagi arutanud teemat "Riigikaitse ja riigikaitsest finantseeritav sport", mida harrastatakse väga paljudes riikides üle maailma? Kas see teema on teil päevakorral olnud?

On küll ja on ka tulevikus.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Mati Raidma! Avan läbirääkimised. Palun, Aivar Riisalu Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Hea eesistuja! Head kolleegid ja kaitseminister! Vaadake, selle eelnõu menetlemine on meie jaoks väga tähtis, sest selle eelnõuga me läheme praktiliselt uude dimensiooni oma suutlikkuse näitamisel muule maailmale. Ma rikun praegu esimest korda oma tänast traditsiooni, mille kohaselt ma olen siit puldist ette lugenud mingi jupi seaduseelnõu või seletuskirja tekstist ja siis proovinud asja mõtet inimkeeli lahti seletada.
Sellise mandaadi andmise vajadus tekkis tegelikult käesoleval aastal ja tekke põhjus oli see, kui Euroopa Liit otsustas osaleda Liibüa operatsioonil. Maailmas kipubki tänapäeval tekkima täiesti ootamatult olukordi, kus operatiivsus võib osutuda nii vajalikuks, et kõige olulisema ressursi ehk inimelude hukkasaamise saab ära hoida, kui õigel ajal suudad potile kaane peale panna.
Eesti, võttes endale kohustuse panustada vajaduse korral kuni viie inimesega erinevates staabiprotseduurides, tegelikult ei riski mitte millegagi, aga samas me näitame, et meis on olemas tahe olla võrdne võrdsete seas. Nüüd, ka tänases debatis kerkis opositsiooni poole peal üles küsimus, kas meil ei ole järsku liiga palju missioone. Ma tahaks opositsiooni rahustada ja natuke selleteemalist initsiatiivi alla suruda, öeldes: ei ole meil selgelt liiga palju missioone. Meil on missioone just täpselt sedajagu, nagu me kanda suudame.
Võtame need mandaadid kuni kolme liikme saatmiseks ja praeguse, mis käib natuke suurema arvu inimeste kohta – nende mandaatide arv on kuus. Aga mõelgem sisule! Meil on kuus missiooni, neist üks on oluline Euroopa Liidule, üks on väga oluline NATO-le ja toimub ÜRO egiidi all. Jutt on Afganistanist. Tegelikult ei ole hullu mitte midagi.
Minu meelest on palju suurem probleem see, et kaitseväe arendamise seisukohalt on missioonidel osalemine väga tähtis. Võiks öelda, et umbes 10% meie kaadrikaitseväelastest peaks olema missioonidega seotud – NATO-l on selline teooria välja kujunenud. Ma küsin: kui me aastal 2014 Afganistanist välja tuleme, kus meie järgmine sõda on? Ühest küljest võivad minu oponendid öelda mulle, et ma olen küünik. Aga teisest küljest me teame ja oleme ka täna väga palju arutlenud selle üle, miks on ühel või teisel põhjusel need missioonid meile tähtsad. Üks aspekt on koostöö ja tähtis on ka sotsiaalne aspekt, samuti väljaõppe aspekt.
Kujutame endale ette, et järgmine karm sõda, kus suhteliselt suure tõenäosusega seesama staap tööle rakendataksegi, on Põhja-Aafrikas Malis. Kummaline riik, väga suur riik – ma võin eksida, aga ütleme niimoodi, et ta on ikkagi Euroopa suurriikidega võrreldav, sest seal on päris arvestatav Põhja-Mali kõrbeala, kus Al-Qaeda on kõvasti kanda kinnitanud. Riigi relvajõududes on mõni pataljon, aga Malis on väga sõjakad tuareegi hõimud, kes ajavad mitut eri joont. Islami äärmuslaste ehk Al-Qaeda kannakinnitamine selles regioonis tekitab eelkõige muret Prantsusmaale, kuna tegemist on Alžeeria naabrusega ning Alžeeria ja Prantsusmaa vahel valitsevad ju tugevad ajaloolised sidemed.
Oleme ausad, stabiilsus Põhja-Aafrikas, vahetult Euroopa külje all on tähtis. Mõtleme nüüd selle peale, et see kriis on juba tõsine – see ei ole küll veel kontrolli alt väljunud, aga kriisi olemasolu on Euroopa teadvustanud ja eelkõige Prantsusmaa eestvedamisel seal mingisuguseid meetmeid juba kasutusele võetakse. Oleks väga kurb, kui meie nüüd korraga oma pehmuses otsustaksime, et Eesti ei olegi võrdväärne teiste Euroopa riikidega. Me teeme näo, et see meid ei huvita, see on meist nii kaugel ja meil ei ole sinna mingit asja, seal pole eestlasi või üldse Eesti elanikke mitte kunagi käinud. See ei oleks aus!
Selle tõttu ma arvan, et tugineme sellelesamale Liibüa kogemusele. Seal suudeti siiski õhulöögid suhteliselt kiiresti rakendada ja suunata üsna veriseks kippunud kodusõda nende abil õigetesse rööbastesse. Ja läks päris hästi, sest Liibüa on praegu enam-vähem stabiilne ja eriliste korratustega see riik ajalehtede esilehekülgedel ei ole.
Süüriaga on märksa keerulisem. Seal ei julgeta selliselt sekkuda ja probleem ei taha kuidagi laheneda. Liibüa näite varal aga võin välja pakkuda, et samasugune tegutsemine Malis võiks olla see operatsioon, kus meie praegu käsitletav missioon rakenduse leiab. Ma arvan, et meie kaitseväelased on tublid mehed. Neil on olemas kompetents ja isegi kui reageerida tuleb kiiresti, me leiame oma kaitseväelaste hulgast ohvitsere ja võib-olla ka allohvitsere, kelle võib lähetusse saata. Uskuge mind, sellistel missioonidel saavad nad oluliselt paremaks! Kogemus, mis on omandatud vahetus operatsioonis, on kaitseväelase jaoks üks arvestatavamaid enesetäienduse võimalusi ja suurimaid väärtusi.
Kutsun kõiki erakondi üles konsensuslikult toetama ka sellist ettevaatavat eelnõu! See on Eestile kasulik ja jumalale meelepärane tegu. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! Kõnesoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 317 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsembri 2012. aastal kell 17.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 299 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Kadri Simson! Kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõnealune seaduseelnõu, koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kätkeb endas mitmesugust praaki. Kõigepealt see, et kui valitsusliit võttis poolteist aastat tagasi vastu koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, siis anti lubadus, et valitsus kompenseerib sellega omavalitsustelt ära võetud tulubaasi riigieelarves. Tegelikult on lood nii, et kui kogu maamaksu ärajäämise tõttu kaotatav raha soovitaks omavalitsustele kompenseerida, siis ei tõstetaks selle seadusega omavalitsustele minevat tulumaksu osa 11,57%-le, vaid 11,61%-le. Ja ka siis jääks üle Eesti omavalitsusi, kes ikkagi enam kaotavad, kui tulumaksu osast tagasi saavad, aga üldiselt jääks omavalitsustelt näppamata 14 678 eurot, mida praegusel juhul tehakse, kui üksikisiku tulumaksu osa tõstetakse vaid 11,57%-le. Tõsi, võib ju öelda, et omavalitsuste jaoks on 14 678 eurot ehk vanas rahas üle 229 000 Eesti krooni peenraha, ja nagu peaminister ütleb, sentide pärast ei maksa muretseda. Samas, kui me vaatame seda, kuidas Riigikogu koalitsioonisaadikud on omavalitsustele andnud 3000 euro kaupa nn katuseraha, siis ei saa öelda, et 14 678 eurot oleks omavalitsustele mittevajalik summa. Tegelikult on lugu ikkagi nii, et selle seadusega ei kaeta täies mahus omavalitsustelt ära võetud maamaksuraha.
Praak selles eelnõus on ka see, et jutt on koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seadusest. Seda pealkirja lugedes on muidugi esimene mõte, kes küll sellise populistliku pealkirja välja mõtles, kui muuta soovitakse ainult ühte maamaksu käsitlevat paragrahvi. Aga teine mõte on see, et need, kes selle populistliku pealkirja välja mõtlesid, andsid ju selge lubaduse selleks, et koduomanikud vabastatakse maamaksust. Ometi see seadus seda ei tee. Enamik kortermajade elanikke, vähemalt linnasüdametes, on pidanud avastama, et neile jääb mingis osas maamaks alles. Kui sa elad kortermajas, kus esimesel korrusel või mõnel teisel korrusel asub mõni kontor või pood või muu äripind, siis jagatakse nõutav maamaks ka korterites elavate inimeste vahel. Nii oli seaduses poolteist aastat tagasi ja see jääb seadusesse sisse, et mitte kõik koduomanikud ei saa maamaksust vabastatud. Eelkõige peavad seda ebaõiglust kannatama just korteris elavad inimesed.
Praak on muidugi ka see, et ministeerium saatis Riigikokku muutmisele maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, aga poole menetluse peal avastas tõsiasja, et poolteist aastat tagasi võeti vastu üks populistlik seadus – too koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus. Vahepeal oli see Rahandusministeeriumi ametnikel ja ministril endal meelest ära läinud, lõpuks aga ikka avastati, et on korrektne selline juriidiline imevigur ära muuta. Tegelikult on selge, et poolteist aastat tagasi saadi oma populistlik punkt kõlava nimega seaduse vastuvõtmisega kätte, nüüdseks aga on ilmne, et sellist seadust ei ole vaja. Piisab, et muuta ühte paragrahvi maamaksuseaduses, piisab, et muuta seda korrektselt, nii et võidaksid koduomanikud ja et omavalitsused selle valimislubaduse punkti teenimise tõttu ei kaotaks.
Neljandaks, praak on ka see, et selle eelnõu lõpuosa puudutab maamaksu üldse mittepuutuvalt ka välismaalastest pensionäre. Nimelt selgus, et Eesti riik jäi tubli pool aastat tagasi kohtus kaotajaks, kui üks pensionär ei tahtnud maksta oma pensioni pealt füüsilise isiku tulumaksu. Pool aastat nuputati, mida selle kohtukaotuse peale teha, nüüd korraga ärgati ja lisati eelmisel nädalal koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõusse ka paragrahv, mis sätestab, et lepinguriigi residendist füüsilised isikud, kes said maksustamisperioodil vähem kui 75% oma maksustatavast tulust Eestis, võivad teha mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga nende maksustamisperioodi maksustatavas tulus.
Viiendaks, praak on seegi, et kui pool aastat hiljem avastati, et kohtus on ühele pensionärile kaotatud, ja kirjutati siia eelnõusse paragrahv, mis puudutab nüüd juba kõiki pensionäre, kes saavad oma tulu kahest riigist, siis samas ei osata vastata küsimusele, kui palju asjaosalisi pensionäre on ning kui suur on muudatusest johtuv kulu Eesti riigieelarvele. Ja kuna ei teata, kui suur on kulu, siis on muudatus seadusse tehtud, omamata mingisugustki arusaamist, kust võetakse järgmisel aastal selle paragrahvi katmiseks kate.
Nii et kui me näeme siin järjest rääkimas Reformierakonna poliitikuid, kes vehivad kätega ja hüüavad, et mõnda muudatust ei saa üldse arutadagi, sest katet pole, siis sellesse eelnõusse rõõmsalt lülitatud paragrahv, mille puhul pole teada, kui paljusid inimesi see puudutab ja kust tuleb riigieelarvest sellise kohustuse täitmiseks kate.
Praakide lugemisega läks mul nüüd numeratsioon sassi, sest neid on palju, aga lõpetuseks tahaksin viidata ka ühele suurele ebaõiglusele. See on nimelt see, et poolteist aastat otsustati seda, kuidas omavalitsustele minevat tulumaksu osa taastada, ja nüüd taastatakse see väiksemas mahus, kui on kulud, mis omavalitsustel kanda tuleb. Järgmisel aastal antakse 11,57%, ülejärgmisel 11,60, aga selle jaoks, et kodualuse maa maamaksust vabastamist kompenseerida, oleks vaja see protsent viia 11,61-le. Aga riik korraga mõtles, et parandaks oma eelarvepositsiooni omavalitsuste arvel, ja kirjutas siia seadusesse veel paragrahvi, kus öeldakse, et riigi omandis olevalt ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maalt ei maksta ka enam maamaksu, mis ei ole mitte kuidagi õigustatud, sest riik võiks enda kasutuses olevalt maalt maamaksu maksta. Sellise maksukingituse puhul ei ole tegemist mitte millegi muuga kui tõsiasja arvestamisega, et enamik riigiasutusi – peaaegu kõik ministeeriumid ja muud ametkonnad – asub Tallinnas.
Jälle oleme jõudnud sinnamaani, et Riigikogu saalis tehakse teades, et IRL-i ja Reformierakonda toetab küll väga vähe inimesi võrreldes opositsiooni toetusega, aga Riigikogu saalis on neil 56 häält, seadusandlikult igal võimalusel Tallinnale ära. See on rumal! Tegelikult peaks selliseid lahinguid pidama Tallinna volikogus. Aga täpselt niimoodi see seadusesse kirjutatud on. Omavalitsuste suhtes ei ole see kuidagi õiglane, järjest pannakse omavalitsustele kohustusi ja samas näpatakse igas valdkonnas, kus vähegi võimalik, nende käest raha. Seetõttu ma arvan, et on õige selle seaduse vastu hääletada. Tänan tähelepanu eest!

Väga suur tänu! Läbirääkimissoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised. Me hakkame valmistuma selle seaduseelnõu lõpphääletuseks ja selleks on vaja kutsuda inimesed hääletama. Palun, Kadri Simson!

Palun enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 299. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 50 ja vastu 18 rahvasaadikut, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 236 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Yana Toom!

Austatud kolleegid! Proua eesistuja! Pean tunnistama, et tänavuse eelarve menetlemisel kummitab mind pidevalt tunne, et meil kestavad juba kolmandat nädalat hullud päevad.

Vabandust korraks! Head kolleegid, palun saalis vaikust! Palun, ettekandja!

Kui te äkki ei kuulnud, siis ma ütlesin, et mul on selline tunne, et me osaleme juba pikemat aega hulludel päevadel. Ja mitte ainult sellepärast, et me veedame koos kolleegidega rõõmsalt terveid ööpäevi ja hilistel öötundidel tekib koridoris, kus meie oleme, selline mõnus nostalgiline kampuse tunne, kui on kuulda, kuidas seina taga taob naaber rusikaga äratuskella või peseb hambaid. Asi pole üldse selles – need on nüansid, mis käivad asja juurde ja võivad kunagi võib-olla isegi väga armsad tunduda. Need päevad on hullud, kuna me üritame sarnaselt nende kollastes ürpides tegelastega, kes mööda linna jalutavad, inimesi poodlema meelitada ja osaleda suures allahindluskampaanias.
Nimelt, mul on tunne, et me hindame siin kogu aeg alla valitsuskoalitsiooni valimislubadusi. Kusjuures me teeme seda nõnda, et sokutame tarbijale originaali pähe kaupa, mis on tegelikult võib-olla kuskil Hiina keldris toodetud. Kõnealuse eelnõu puhul ei saa ma paraku kuidagi sellest tundest lahti, sest oli ju selgelt lubatud, et me saame tasuta kõrghariduse. Tegelikult saame nn vajaduspõhise õppetoetuse, millel on ka teatud puudujäägid, mida me arutasime siin vist üleeile.
Asi pole vahepeal sugugi paremaks muutunud, selleks pole lihtsalt võimalust antud. Nagu ütles siin puldis seda teemat arutades professor Aadu Must, keda paraku praegu siin ei ole: "Minule meenutab Eesti parlament üha enam suure globaalse firma harukontorit või, õigemini, selle raamatupidamist, kus arvutatakse hästi, tööd tehakse hästi, tabeleid tehakse hästi, ainult et kõik põhiline on juba otsustatud kuskil mujal. Nii on ka meie hariduspoliitikaga." Mulle jäi see tsitaat hästi meelde ja ma võtsin selle nüüd spetsiaalselt stenogrammist välja.
Tõtt-öelda pole nii mitte ainult hariduspoliitikaga. Mina kui sotsiaalkomisjoni aseesimees ütleks täpselt sama sotsiaalvaldkonna kohta, aga see pole tänase eelnõu teema. Aadu Musta karmi hinnanguga tuleb paraku nõustuda. Komisjonides me võime asju arutada ükskõik kui konstruktiivses võtmes, aga ühel hetkel jõuame eelarve selle rea juurde, kus on kirjas teatud summa, ja selle summa piiresse hakkame me siis suruma oma helget lubadust. Selle tulemusena oleme nüüd küll saanud õppetoetuse, aga seda on raske nimetada isegi vajaduspõhiseks, kuna, olgem ausad, kui 135 või 220 euro suuruse õppetoetusega veel saab mingeid vajadusi katta, siis 75-eurosest toetusest on ilmselgelt vähe. Heal juhul on see ühiselamu ühe kuu arve suurus, üürikorterist ma ei räägigi. Ning inimesed, kellel on pistmist meie kõrgharidussüsteemiga, teavad väga hästi, et ega ühiselamukoht nii kergelt saadav ei ole.
Samas on eelnõul olemas ka väga positiivsed küljed. Esimene on see, et säärane eelnõu üldse olemas on. Teine on tõsiasi, et lõpuks saavutati komisjonis kompromiss, et see toetus ei lähe sissetuleku sisse. Siinkohal aga pean selle loetelu lõpetama, sest muid häid külgi ma ei näe, küll aga halbu.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Pole vaja olla Kassandra, ennustamaks, et vajaduspõhise toetuse saajate arv esimese aasta lõpuks tunduvalt kahaneb. Me teame väga hästi, et 100% pole ainepunktide nõuet lihtsalt võimalik täita isegi kumulatiivselt mitte, kui noor inimene peab tööl käima. Meie riigiametnikud ja ka tööandjad kurdavad pidevalt, et meil on suur töötajate puudus, aga me pole astunud mingisuguseid samme, et tekitada tööturul, kas või nendes linnades, kus on ülikoolid, võimalust töötada poole, kolmandiku või väiksema koormusega, mida saaksid tudengid kasutada. Seejuures oleks hea, kui nad saaksid tööl käia mitte päevasel ajal, mil nad peavad olema ülikoolis ja õppima, et saada see 100% täis.
Teiseks, see diferentseerimine – 75, 135 ja 225 eurot. Üliõpilastega rääkides olen aru saanud, et see on kurjast. Tegelikult võiks süsteem olla täpsem, neid astmeid võiks olla rohkem, aga selleks, ma saan aru, pole aega, sest me teeme seda kõike kiirustades. Ei tea, miks? Seda süsteemi tuleks viimistleda paremini.
Ja veel üks väga suur viga, mis tuli minu jaoks kaks-kolm päeva tagasi välja: stipendium, mida saab edukalt õppimise eest, loetakse sissetulekuks. See tapab igasuguse motivatsiooni õppida hästi, sest sel juhul jääb tudeng vajaduspõhisest toetusest ilma. Ja stipendium on väiksem kui vajaduspõhine toetus. See viga tuleb kiiremas korras parandada. Nii et ma kordan veel kord: eelnõu on justkui hea, aga me teame, mis asju on justkui heade kavatsustega sillutatud ja üles ehitatud.
Ma saan aru, et koalitsioonisaadikud toetavad seda eelnõu ilmtingimata. Ilmselt toetab seda ka keegi opositsioonist. Aga mina kolme üliõpilase emana väidan, et see eelnõu probleemi ei lahenda, ja loodan väga, et isegi siis, kui eelnõu täna siin läbi läheb, leiame me aega tulla selle juurde tagasi ja lahendada probleemid nii, et tasuta kõrgharidus ei jää ainult valimiseelseks loosungiks. Meie praeguse poliitilise kultuuri puhul võib paraku arvata, et tasuta kõrghariduse teema aktualiseerub alles enne valimisi kolme aasta pärast, mis on väga kurb. Aga ma loodan, et me suudame süsteemi varem korda saada. Aitäh!

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja, palun kolm minutit lisaaega!

Kaheksa minutit kokku, palun!

Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatlik Erakond, lähtudes oma maailmavaatest, toetab sellist kõrgharidussüsteemi, kus kvaliteetne riigi rahastatud kõrgharidus on kättesaadav kõigile võimekatele noortele, sõltumata nende perekonna majanduslikust olukorrast. Oleme korduvalt viidanud, et valitsuse poolt tasuta kõrghariduse loosungi all teostatav reform, mis koosneb juba vastuvõetud ülikooliseadusest ning praegu hääletusele tulevast vajaduspõhiliste õppetoetuste eelnõust, ei taga selle printsiibi järgimist.
Reformi põhiliseks õppekorralduslikuks muudatuseks tuleb pidada põhimõtet, et tasuta saab õppida ainult 100%-se õppekoormusega. Põhimõtteliselt ei saa selle vastu ju midagi olla, üliõpilase põhiline töö peabki olema õppimine, aga seda saab nõuda vaid siis, kui meil on tagatud adekvaatne süsteem tudengite toetamiseks. Seni meil sellist süsteemi ei ole ning rohkem kui pooled üliõpilastest peavad äraelamiseks tööl käima.
Kavandatav õppetoetuste süsteem on selles mõttes küll kindlasti samm õiges suunas, kuid oma praegusel kujul ei taga see kahjuks vaesest perest üliõpilastele võimalust tasuta õppida. Valitsuse koostatud eelnõu järgi saaksid 135 euro suurust õppetoetust ainult need, kelle pere sissetulek jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Esiteks ei saa oma üliõpilasi vajalikul määral toetada kindlasti ka need pered, kelle sissetulek on natuke sellest piirist kõrgemal, näiteks 300 eurot pereliikme kohta, aga need tudengid riigilt mingit toetust ei saa. Teiseks, ka need 37% üliõpilastest, kelle leibkonna sissetulek jääb alla suhtelise vaesuse piiri ning nad saavad seda vajaduspõhist õppetoetust, ei saa loomulikult 135-eurose õppetoetusega ära elada.
Ka ministeerium ütleb seletuskirjas, et neid üliõpilasi ei suuda nende vanemad toetada ja teatavasti on neil keeruline ka õppelaenu käendajaid leida. Seega tuleb enamikul neist äraelamiseks siiski tööle minna, mis raskendab märksa maksimumkoormusega õppimist. Nad kas ei täida seda nõuet ning peavad õpingute eest maksma või pingutavad iga hinnaga, et kõige madalama hindega punktid kokku saada. Loomulikult mõjutab see teadmiste kvaliteeti.
Meie ees olev eelnõu lööb nende tudengite pihta veel teise löögi. Kui töötamise tõttu jääb mõni ainepunkt saamata, ei pea tudengid maksma mitte ainult õppemaksu, vaid jäävad ilma ka õppetoetusest, sest erinevalt esialgsest kontseptsioonist on eelnõus kehtestatud õppetoetuste saamiseks samuti 100%-se õppekoormuse nõue.
Sotsiaaldemokraadid ning tudengid nii EÜL-i kui ka Tartu Ülikooli, tehnikaülikooli ja maaülikooli üliõpilaskondade näol on taotlenud, et õppetoetuste määramisel alandataks õppekoormuse nõue 85%-ni. Valitsus on olnud sellele vastu, kuna soovib raha kokku hoida, mis näitab veel kord, et suur osa kõrgharidusreformi detailidest on sinna pandud rahanduslikest, mitte akadeemilistest ja sotsiaalsetest kaalutlustest lähtuvalt. Mõnesaja tuhande euro kokkuhoidmise nimel ollakse valmis seadma löögi alla meie noorte hariduse kvaliteet ja seega laiemas mõttes kogu Eesti tulevik. Sotsiaaldemokraatidele on see vastuvõetamatu.
Vastuvõetamatu on see tõenäoliselt ka kultuurikomisjoni koalitsioonisaadikutele, kes on 100%-se õppekoormuse nõude kaitseks üritanud leida muud põhjendust. Paraku on see põhjendus, mida me võime lugeda ka komisjoni koostatud teise lugemise seletuskirjast ning mida siin puldis teisel lugemisel tutvustas härra Sibul, täitsa piinlik. Priit Sibul väitis, et kui õppetoetuse määramisel nõutavat 100%-se õppekoormuse tingimust leevendada, võib see tudengid muuta mugavaks ja panna neid süsteemi ära kasutama. Mõte on siis selles, et kui 135 euro saamiseks peab täitma ainult 85% õppekoormuse nõudest, siis ei motiveeri see tudengit maksimaalse koormusega üldse õppima, vaatamata sellele, et õppemaksu maksmisel jääb koormuse nõue 100%. See argument on sama piinlik, nagu oli Rein Aidma argument ühe teise eelnõu menetlemisel: et töötu abiraha suurendamine 100 eurolt 135 euroni viib selleni, et töötud istuvad rõõmsalt diivanil ega taha tööle minna. Selliseid arvamusi kuulates tundub, et nii mõnelgi arvajal oleks vaja läbi teha teatud kohanemisprogramm, et Eesti sotsiaal-majanduslikku olukorda tõesti mõista.
Muidugi, kultuurikomisjonis läks eelnõu mitmes punktis märksa paremaks ja selle eest tuleb komisjoni kindlasti tunnustada. Ka mitu sotsiaaldemokraatide ettepanekut leidis arvestamist – eelkõige see, et toimetulekutoetuse arvestusest jäetaks õppetoetus välja, samuti leibkonna liikmeks lugemise vanusepiir.
Samas ei saa eelnõu praeguse sõnastuse puhul enam rääkida isegi 135-eurosest õppetoetusest, mille valitsus oli esialgu välja pakkunud. Nimelt, kehtestades mõistliku põhimõtte diferentseerida toetusi vastavalt sissetulekutele, on seda tehtud sellisel kujul, et pooled toetusele kvalifitseeruvatest tudengitest ei saa enam isegi 135 eurot, vaid ainult 75 eurot. Seejuures tekitatakse äärmiselt ebaõiglane olukord, kus kõige vaesema tudengi kogu sissetulekuks saab maksimaalselt olla 220 eurot, paremal järjel üliõpilane aga saab kuni 355 eurot, mis on enam kui poolteist korda rohkem.
Sellele on tänuväärselt juhtinud tähelepanu EÜL ning sotsiaaldemokraadid tegid sellest märkusest lähtudes ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada ja see rumalus eelnõus ära parandada. Paraku ei leidnud see ettepanek isegi Keskerakonna toetust. Argumendina öeldi, et ettepanek ei tulnud õigel ajal ning nüüd on asjaga kiire. Sõbrad! Sotsiaaldemokraadid nõudsid juba aasta tagasi ülikooliseaduse menetlemisel õppetoetuste eelnõu arutamist, kuid see eelnõu anti parlamendi menetlusse alles mai lõpus. Kuid isegi nüüd oli parlamendil kindlasti olemas vähemalt nädal aega, et selle eelnõu kallal lisatööd teha. Ainuke, mida ei olnud, on tahe.
Sajaprotsendise õppekoormuse nõude juures on 75-eurone õppetoetus pooltele alla vaesuspiiri elavatele tudengitele muidugi lihtsalt näkku sülitamine. Isegi praegu saavad tudengid õppetoetuse ja sõidutoetuse summana 84 eurot. Kui praeguse toetuse juures peavad pooled üliõpilastest äraelamiseks tööl käima, siis kuidas saavad nad nüüd 100% õpingutele pühenduda ning õppekoormuse nõuet täita sellest veel väiksema toetusega?
Lähtuvalt nendest kahest põhiaspektist, aga ka mitmest tehnilisest detailist, millele oleme nii esimese kui ka teise lugemise kõnedes tähelepanu juhtinud, näevad sotsiaaldemokraadid, et kõrgharidusreform oma mõlemas osas raskendab vaesest perest pärit üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele. Me kardame, et õppekvaliteet langeb, kuna tudengil on vaja rahaliste sanktsioonide kartuses formaalseid ainepunkte kokku ajada. Nimetatud eelnõu ei taga vähekindlustatud peredest pärit üliõpilastele piisavat riigi tuge, et uues 100%-se õppekoormuse nõudega süsteemis edukalt hakkama saada. Seepärast, nõudes tasuta kõrghariduse reaalset teostamist, ei toeta me nimetatud eelnõu. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Kaia Iva Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Isamaa ja Res Publica Liidul on kahtlemata hea meel, et see seaduseelnõu on jõudnud kolmandale lugemisele ehk lõpphääletuseni. Kui me eelmisel aastal alustasime kõrgharidusreformi ning hakkasime ette valmistama seaduseelnõu, mis võimaldab Eesti kõrgkoolides õppida ja omandada kõrgharidust õppemaksuta, siis oli palju kahtlejaid. Oli kahtlejaid selles, kas lubatud õppetoetuste seadus tuleb, kas see saab piisavalt paindlik ja annab seda lisatuge, mida oleme lubanud. Maikuus seda eelmist seadust vastu võttes oli ikka veel kõhklejaid. Nüüd on mul hea meel näha, et vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu on jõudnud kolmandale lugemisele.
Kindlasti peame ütlema suure tänu kultuurikomisjonile ja selle esimehele, kes juhtis seda menetlust oskuslikult ja koostööaltilt. Suure tänu peame kindlasti ütlema nendele esindusorganisatsioonidele ja muudele koostööpooltele, kes oma arvamuse välja ütlesid ning oma seisukohti kaitsesid. On ka näha, et paljusid ettepanekuid arvestati – mitte just sada protsenti, aga suures osas siiski. Õppetoetuste süsteem muutus palju paindlikumaks – see on kindlasti oluline! – ja alanes ka piir, millest alates üliõpilased arvatakse perekonna hulka. Kolmas oluline asi: täpselt samuti nagu peretoetuste ja vajaduspõhiste lapsetoetuste puhul arvasime me ka vajaduspõhise õppetoetuse välja sissetuleku hulgast, mis läheb arvesse tulumaksu arvestamisel.
Minu arvates on see eelnõu tänu mitmele sellisele muudatusele jõudnud faasi, kus on aeg see seadustada. Veel kord suur tänu kõigile! Aga tahan toonitada, et kõrgkoolis õppimine ei tähenda seda, et seadus tagab kindlasti kõrghariduse. Pingutada tuleb nii maksumaksjal, kelle raha eest seda haridust võimaldatakse ning toetusi makstakse, kui ka üliõpilastel, et vajalik haridus omandada. Aitäh teile ja soovitan kõigil selle eelnõu poolt hääletada!

Aitäh! Palun kõnetooli Urmas Klaasi Reformierakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit kokku.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid ja head külalised! Kultuurikomisjon hakkas vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu põhjalikult ette valmistama septembri alguses. Tõepoolest on ära kuulatud väga paljude asjasse puutuvate esindusorganisatsioonide ettepanekud ning neid ka arvestatud. Päris selge on, et me teeme siin parlamendis seadusi terve Eesti ühiskonna jaoks ja paratamatult tuleb otsida ja sõlmida kompromisse, et iga seadus teeniks tõepoolest kogu ühiskonna huve ega oleks põhjendamatult kiivas ühe või teise asjasse puutuva huvirühma huvides.
Ma pean ütlema, et seda eelnõu on tehtud heas koostöös ning arvestatud on väga paljude ettepanekutega. Kas see eelnõu on seaduseks saades selline, mis ei vaja mõne aja pärast uuesti läbivaatamist? Ma arvan, et kuna me selle eelnõuga teeme otsustava sammu ja käivitame kõrgharidusreformi raames uue vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi, siis on vajalik selle süsteemi tööd väga hoolikalt monitoorida – ning kultuurikomisjon seda ka teeb – ja vajaduse korral kindlasti tulevikus süsteemi parandada.
Ma ei ole sugugi nõus, et me üritame kujutada üliõpilasi abitute olenditena, kes peavad ära elama ainult sellest, mida Eesti maksumaksjad on suutelised neile pakkuma. Kindlasti jääb üliõpilastele vanemate toetus, õppelaenu võtmise võimalus, võimalus vajaduse korral tööl käia ning loomulikult vajaduspõhine õppetoetus. Ma tean kõiki neid probleeme, mis ühe või teise finantseerimisvõimaluse juures on, kultuurikomisjon on ka nendega tegelenud. Siin saalis on kõnedes räägitud probleemidest, mis seostuvad õppelaenu taotlemisega. Kahe lugemise vahepeal oleme kohtunud nii haridusministeeriumi kui Rahandusministeeriumi ametnikega ning saanud ülevaate, kuidas valitsusel on plaanis õppelaenusüsteemi muuta.
Me leiame, et need ettepanekud on õiges suunas, ja kindlasti jätkame komisjoniga tööd, et õppelaenusüsteem saaks paremaks ja tudengite huve rohkem arvestavaks. Jah, selle eelnõuga me oleme oluliselt muutnud valitsuse ettepandud õppetoetuse summat ja diferentseerinud selle kolme kategooriasse. Tudengid on teinud ettepaneku, et diferentseerimine võiks olla veelgi täpsem ja suurem ning arvestaks nõnda täpsemini tudengite vajadusi.
Ma tuletan meelde kahte asjaolu. Esiteks, vajaduspõhine õppetoetus ei lähe toimetulekutoetuse arvestusse sisse. See on oluline muudatus. Me näeme kultuurikomisjoniga, et see on kõrghariduspoliitiline meede ja oleks kahju, kui õppetoetus halvendaks toimetulekuabi saavate perekondade olukorda.
Teiseks – ja selle üle ma ei ole väga õnnelik, kuna see muudab süsteemi jäigemaks – me arvestame õppetoetust kehtiva tuludeklaratsiooni alusel. Kui me paneksime selle aga kehtima samade reeglite järgi, kui käib toimetulekutoetuste arvestamine, siis see rohkendaks märksa bürokraatlikke barjääre ja sunniks tudengeid väga tihti omavalitsusse minema ja vajalikke dokumente esitama. Et seda kõike vältida, nõustusime valitsuse ettepanekuga. Õppetoetust arvestatakse kehtiva tuludeklaratsiooni alusel ja kuna need andmed ei ole tõesti kõige värskemad, siis ma arvan, et täpsem, üksikasjalikum diferentseerimine ei tee seda süsteemi kuigivõrd paindlikumaks.
Me tõime alla vanusepiiri, mis on õppetoetuse arvestamise kriteeriumiks. Sellega me võtsime arvesse tudengite teise ettepaneku. See ei ole enam 26 aastat. Me leidsime, et täiesti sobilik on 24 eluaastat, ja selle ettepanekuga üldiselt oldi ka nõus.
Loomulikult ma toetan Reformierakonna fraktsiooni nimel selle eelnõu kolmandal lugemisel vastuvõtmist. Mul on hea meel, et ka Keskerakonna fraktsioon on seda siiani toetanud. Ja oleks ka väga rumal jätta venitamise ja muude otsitud ettepanekute tõttu tudengid ilma vajaduspõhistest õppetoetustest. Aitäh!

Suur tänu! Kõikide fraktsioonide esindajad on kõnelenud. Sulgen läbirääkimised. Asume nüüd selle eelnõu lõpphääletuse juurde. Palun, Kadri Simson!

Ma tänan! Palun enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 236. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 64 rahvasaadikut, vastu 5, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Asume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Valeri Korb! Kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon ei saa toetada keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 vastuvõtmist. Selleks on päris palju põhjuseid, aga põhiline on see, et järjekordselt keskvõim võtab kohalikelt omavalitsustelt võimaluse reguleerida neid protsesse, mis toimuvad nende territooriumil. Täna võib öelda, et valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon kirjutasid 24. aprillil alla läbirääkimiste protokollile ja et kokkulepe oli saavutatud. Rahandusministeeriumi ettepanekud räägivad sellest, et plaanid olid kohalike omavalitsuste suhtes rangemad, kui mitte öelda, et väga ranged. Kuid tegemist oli arvestusega, et kui kohalike omavalitsuste tulud vähenevad, siis käivitatakse uus kompenseerimismehhanism. Võib öelda, et kohalikku omavalitsust puudutavad dokumendid, mis kirjutatakse alla Rahandusministeeriumi tasemel, reguleerivad kõigi kohalike omavalitsuste elu.
Minu kui Ida-Virumaa inimese jaoks on väga tähtis, mis toimub seitsmes kohalikus omavalitsuses, kus põlevkivi kaevandatakse. Vabariigi tasemel me räägime uhkusega oma põlevkivienergeetikast, põlevkivikeemiatööstusest. Mina kui Ida-Virumaal sündinud ja seal palju aastaid elanud inimene tean, mida toob kaasa karjääride ja kaevanduste tegevus. Kannatab loodus, kannatab inimene, kes seal elab. Oleme ausad: kui paljud meist tahaksid elada kohas, kus maja kõrval teinekord saja meetri kaugusel töötavad suured karjäärimasinad, mis jätavad ümberringi maastiku, mille kordategemiseks on vaja väga palju aastaid?
Võib rääkida ka teistest probleemidest, mis on seotud kaevanduste ja karjääridega ning looduse kaitsmisega, veevarustusega jne. Oleks ebaõiglane öelda, et taastamisel midagi ei toimu. Mõnikord me näeme seda, kui sattume kohta, kus karjäärid ja kaevandused varem töötasid. Aga olen veendunud, et kohaliku omavalitsuse juhtimise all need protsessid kulgeksid paremini. Nendel aastatel aga kärbib keskvõim kahjuks kohalike omavalitsuste summasid kõvasti, kõik need mahud kukuvad järgmistel aastatel allapoole. Aprilli protokollist ma loen, et üks punkt näeb ette vähendada üleriigilise tähtsusega maardlate puhul kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvat kaevandamisõiguse tasu ning kaevanduste-karjääride tasu 25%-ni 2011. aasta tasemest. Mõni aasta tagasi oli see protsent kohalikel omavalitsustel suurem ja on kahju, et need summad vähenevad.
Veel ühest probleemist, mis puudutab seda eelnõu. Juba palju aastaid on räägitud ja mitu korda on ka algatatud Ida-Virumaa arengustrateegia ja arengukava kokkuviimist – neid võib internetist päris mitu leida. Aga kahjuks ka täna arutatava eelnõu raames ei arutatud seda põhjalikult, kuigi seadus tõesti mõjutab ühte kolmandikku Ida-Virumaa kohalikest omavalitsustest. Ma mõtlen, et too arengukava ja arengustrateegia kokkuviimine tõuseb päevakorrale iga kord enne valimisi ja, kahju küll, pärast valimisi need kaovad kuskile nagu vesi liiva. Väga kahju on, et sellest tööst – ma räägin tööst, mis on tehtud valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude tasemel – ei võtnud osa meie Ida-Virumaa saadikute töögrupp. Kiire tempoga läksid need kohtumised ja need lõppesid eelnõuga, mis meie meelest ei anna kohalike omavalitsuste tegevusele järgmistel aastatel midagi juurde. Kordan veel kord, et Keskerakonna fraktsioon ei saa toetada selle seaduseelnõu vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole. Seega sulgen läbirääkimised. Asume ette valmistama selle eelnõu lõpphääletust. Kadri Simson, palun!

Ma palun enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 310. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuid ei olnud. Seega on eelnõu seadusena vastu võetud.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 294 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 16. oktoobril algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 294 esimene lugemine lõpetati siin saalis 13. novembril. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul määras Riigikogu esimees muudatusettepanekute tähtajaks 20. novembri kell 18.
Eelnõu kohta esitasid muudatusettepanekuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon. Peale eelnõu esimese lugemise lõpetamist kogunes sotsiaalkomisjon eelnõu arutamiseks ja teise lugemise ettevalmistamiseks kolmel istungil: 22. novembril ning 3. ja 4. detsembril. 3. detsembri istungil, kui toimus esitatud muudatusettepanekute sisuline arutelu, osalesid Sotsiaalministeeriumi esindajatena Katre Pall ja Reet Kodu ja samuti ka Kaili Didrichson. Eesti Maaomavalitsuste Liit esitas eelnõu esimese lugemise ettevalmistamiseks omad märkused, mis on ka osaliselt arvesse võetud, samuti tegi seda Eesti Linnade Liit, saates oma ettepanekud kirjalikult 19. novembriks.
Muudatusettepanekute sisu oli lühidalt öeldes järgmine. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja tõi muudatusettepanekute põhjendusena välja, et sisuliselt on eelnõus välja pakutud muudatus sotsiaalhoolekandelise iseloomuga, täpsemalt on tegemist toimetulekutoetuse lisaga, seetõttu on muudatused vajalikud üksnes sotsiaalhoolekande seaduses. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni arvates on tegemist lapse täiendava toimetulekutoetusega. Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas hulgaliselt muudatusettepanekuid, mille sisu oli laias laastus kolmes jaos. Üks osa oli seotud sellega, et vajaduspõhine lapsetoetus sellest eelnõust üldse välja jätta. Teine osa oli seotud kolmikute või suurema arvu mitmike sünni toetusega, ettepanek oli tõsta see 10 000 euroni. Kolmanda teemana oli välja toodud sotsiaalhoolekande seaduse § 22² lõike 2 täiendamine punktiga, millega osa riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavast lapsetoetusest kahe lapsetoetuse määra ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta jääb toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute hulgast välja. Samuti oli Eesti Keskerakonna fraktsioonil ettepanek suurendada kõigile lastele ette nähtud lapsetoetuse suurust kolm korda.
Komisjon ise tegi rea ettepanekuid, mis võtsid arvesse linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu pöördumist ning ka komisjonis toimunud arutelude järeldusi. Lisaks juba olemasoleva praktika seaduses täpsustamisele on suurem muudatus see, et kui me võtame selle seaduse vastu, siis on võimalik lugeda kärgpere mudeli järgi elava perekonna lapsi. Kui näiteks ühel vanemal on üks laps ja teisel vanemal on kaks last varasemast elust enne seda kooselu ja nad on otsustanud koos elada ja abielluda, siis praeguse seaduse järgi oleks neil kas kaks last või üks laps perekonnas, aga nende muudatuste korral oleks juhul, kui nad abielluvad, peres kolm last. Seega see võimaldab hakata saama suuremal osal lastest kolmanda ja enama lapse toetust.
Sotsiaalkomisjon otsustas teha juhatusele ettepaneku saata eelnõu täiskogu ette 6. detsembril ja ettepanek on teine lugemine lõpetada. Samuti langetas sotsiaalkomisjon otsuse teha ettepanek, mille kohaselt juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, viidaks kolmas lugemine läbi 12. detsembril ja võetaks eelnõu seadusena vastu. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Suhtelises vaesuses elavate laste arv väheneb 2 protsendipunkti võrra alates 2015. aastast, kui hakkavad kehtima muudatused. Kahjuks tuleb aga juba praegu kitsikuses elavatel lastel ja peredel märkimisväärselt suuremaid toetusi oodata veel kaks aastat. Uus peretoetuste liik vajaduspõhise lapsetoetuse näol ei täida nii väikese toetussumma juures oma eesmärki ning 9,59-eurone toetus ei suuda enamikku vaesuses elavaid perekondi aidata. Küll aga kaasneb eelnõu jõustumisega kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate töökoormuse kasv ning toetuse administreerimise vastutus. Eelnõu seletuskirjast jääb arusaamatuks, kui suures osas on valitsus valmis kohalikele omavalitsustele lisanduvaid vajaduspõhise lapsetoetuse administreerimise kulusid katma. Kas ei või juhtuda nii, et vajaduspõhise lapsetoetuse loomine toob kaasa rohkem kohustusi, kui aitab neid vaeseid perekondi?

Järgmise aasta riigieelarve seadusega on ette nähtud maksta omavalitsustele ka summad, mis katavad selle seadusega ette nähtud meetmete administreerimise kulud.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Hea ettekandja! Keskerakonna fraktsioon on mitmeid kordi juhtinud valitsuse tähelepanu sellele, et lapsetoetus on olnud muutumatu juba kümmekond aastat. Me kõik oleme omal nahal tundnud, mida viimaste aastate hinnatõus on teinud, milline on selle mõju olnud. Seetõttu julgen väita, et see 19,8 eurot lapsetoetust – sellest ei piisa laste kasvatamise toetamiseks. Millistele argumentidele tuginedes ei toetanud sotsiaalkomisjon Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut suurendada lapsetoetust kõikidele Eesti lastele? Tegemist on ikkagi niisuguse toetusega, mis on perepoliitiline, mitte vaesuspoliitiline.

Ma arvan, et hinnatõusud on inimestele lähtuvalt nende sissetulekutest erinevalt mõjunud. Arvatavasti ka teie kogemused on teistsugused kui väga paljudel muudel inimestel, võib-olla te ei ole üldse neid tajunud. Iseenesest see eelnõu tõepoolest üle mitme-mitme aasta lisab lapsetoetust ja muid peretoetusi. Ka universaalne lapsetoetus suureneb alates pere kolmandast lapsest. See on selle eelnõu üks väga suur mõju ja üle pikkade aastate üks väga tõsine otsus.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees! See vastab tõele, et esimese ja teise lugemise vahel nii mõnigi probleem, näiteks sinu viidatud kärgpere probleem, tõepoolest leidis lahenduse. Aga mul on palve, et järsku sa täpsustaksid just nendele inimestele, kes saalis on, aga kes ei ole sotsiaalkomisjoni liikmed, milliste põhimõtete alusel makstakse vajaduspõhist peretoetust. Mis võetakse aluseks? Näiteks õppetoetuse määramisel võetakse aluseks eelmise aasta tuludeklaratsioon, toimetulekutoetuse puhul eelmise kuu tulud ja kulud. Mis võetakse aluseks ja kas sealt arvutatakse ka maha kulud, mis on läinud perele?

Hea küsija! Nii eelnõu seletuskirjas kui ka muudatusettepanekute seletuskirjas on väga detailselt kirjas – see materjal on teile ka välja jaotatud –, kuidas seda arvutatakse. Ka sotsiaalkomisjon täpsustas oma muudatusettepanekutega neid aluseid, kuidas võetakse arvesse pere sissetulek vajaduspõhise peretoetuse määramisel. Ja just nimelt ka küsija enda toodud praktiliste näidete põhjal me täpsustasime juba olemasolevaid seadusi, et oleks selge, mis konkreetselt läheb arvesse ja mis mitte pere netosissetuleku rehkendamisel. See loetelu on teile ette antud. Üks eraldi teema oli elatusraha, millesse puutuv sai samamoodi tänu Helmen Kütile seaduseelnõus täpsustatud.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Hea ettekandja! Sa võtsid lühidalt ja tabavalt kokku meie muudatusettepaneku sisu. Meil oli siiras soov kaasa aidata, et asjast saaks korralik asi – seda ka teoreetiliselt. Sa unustasid küll lisamata, miks komisjon meie muudatusettepanekuid ei arvestanud, aga seda ma ei hakka küsima. Mul on hoopis teine küsimus. Kui nüüd sama skeemi jätkata, miks siis ülejäänud sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavad toetused ei ole peretoetused?

Hea küsija! Ega ma täpselt aru ei saanud – ma saangi sinu ilmest aru, et see on niisugune nipiga küsimus. Aga tõepoolest, sotsiaalkomisjon ise tegi siia ühe muudatuse: me loeme nüüd selle toetuse just nimelt peretoetuste hulka. Tegelikult kritiseeris Eiki juba päris alguses seda eelnõu, kuna see oli välja käidud kui lapsetoetuse eelnõu. Ma arvan, et see kriitika oli põhjendatud, ja sotsiaalkomisjon võttis seda ka arvesse. Ja nüüd on tegu, kui te arvestate muudatusettepanekuid, just nimelt eelkõige peretoetusega. See on küll lastega seotud toetus, kuid seda saab pere vastavalt oma sissetuleku suurusele ja olenevalt sellest, kas ta on oma sissetulekuga allpool vaesuspiiri või mitte.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Lugupeetud ettekandja! Minus tekitab hämmingut, et ei ole toetatud Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut toetada kolmikute sünni puhul peret ühekordselt 10 000 euroga. Arvestades Eesti demograafilist situatsiooni, on see, kui sünnivad kolmikud, riigile vaat et veel suurem õnn kui sellele perele. Kindlasti olid sotsiaalkomisjonil need arvud olemas, mitu korda aastas Eestis kolmikuid sünnib. Igal aastal muidugi erinevalt, aga keskmiselt on see arv üsna väike. Ja selline ühekordne toetus kolmikute sünni puhul minu arvates Eesti riiki vaeseks küll ei tohiks teha. Miks sellist toetust ei tahetud määrata?

Hea küsija! Ma tuletan meelde, et järgmisest aastast kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni toetus suureneb 3000 euroni. Võrreldes sellega, mis praegu on, on see kolmekordne kasv. Aga see arv, kui palju kolmikuid sünnib, tõesti ei ole väga suur – see on alla kümne.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Austatud ettekandja! Ma tahaksin täpsustada, palun korrake veel kord: milline on perekonna sissetuleku piir, et ta hakkaks saama vajaduspõhist peretoetust?

Selleks on olemas meetod ja valem, kuidas arvutatakse vaesuspiiri. See sõltub sellest, milline on konkreetse perekonna mudel: mitu inimest, sh mitu täiskasvanut ja mitu last. Vastavalt sellele käib arvestus.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Hea ettekandja! Eelnõu esimesel lugemisel lubas siinsamas saalis algatajapoolne ettekandja, et kohalikele omavalitsustele kompenseeritakse vajaduspõhise peretoetuse administreerimise kulud. Ta ütles ka, et täpne kompenseeritav summa selgub teiseks lugemiseks. Nüüd ma küsingi: kui suure summa näeb Vabariigi Valitsus ette omavalitsustele toetuse administreerimise kuludeks?

See summa tegelikult selgub töö käigus ja oleneb sellest, kui palju taotlusi esitatakse. Aga see raha on ette nähtud ja koostöös omavalitsustega kindlasti ka välja makstakse. Sotsiaalkomisjon kinnitas seda komisjoni istungil ka omavalitsustele. Ettevalmistusaeg on ju peaaegu pool aastat, et seda kõike omavahel kokku leppida. Me tulime omavalitsustele selles mõttes vastu, et arvestasime nende ettepanekut muuta vajaduspõhise lapsetoetuste taotlemise kuupäeva. Muutsime selle perioodi pikemaks, et see ei läheks kokku toimetulekutoetuse maksmise päevaga. Eesmärk on mitte suurendada nende töökoormust. Selles mõttes on meie koostöö omavalitsustega selle eelnõu menetlemisel väga hea olnud.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Hea sotsiaalkomisjoni esimees! Üldiselt on üldine lapsetoetus ju ka vajaduspõhine toetus. Kui me tahame lapsi toetada, siis seda vajadust tõestab juba see, et laps on olemas. Samas on olemas vaesustoetused või toimetulekutoetused, mille puhul kehtivad mingid kriteeriumid, millal neid antakse. Aga antud juhul me anname vaesustoetust sel tingimusel, et laps on olemas, kusjuures selleks, et seda vajaduspõhist toetust saada, peab perekond vaeseks jääma. Nõnda tekib selline loogika, et me soosime vaesemaid perekondi, aga vaestel inimestel, ma ei tea, millegipärast sünnivad vaesed lapsed, kellest kasvavad samuti vaesed.

Küsimus?

Miks me seda siis teeme?

Me teeme seda sellepärast, et aidata vaeseid lapsi.

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa, teine küsimus!

Kehtiv vanemahüvitise süsteem on ju üles ehitatud nii, et iga järgmise lapse sünd toob perele väiksema toetuse. Seda rehkendatakse ema sissetuleku alusel ja juhul, kui lapsed sünnivad perre näiteks kahe ja poole aastase vahega, juhtubki nii, et teine vanemahüvitis on esimesest tunduvalt väiksem. Kuidas kommenteerid niisugust olukorda selle retoorika taustal, et me tahame üha rohkem aidata neid, kellel on rohkem lapsi?

Tegu on vanemahüvitise seaduse aruteluga, mida me komisjonis ei käsitlenud.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Kõigepealt, hea istungi juhataja, ärge palun segage küsimisele vahele, kui inimesel on veel aega küsida! Aga nüüd minu küsimus ettekandjale. Eelnõu seletuskirjas seisab, et ajalooliselt on peretoetuste maksmise põhieesmärk paljudes riikides olnud laste vaesuse vähendamine või vaesusse langemise ennetamine. Millisele analüüsile tuginedes te väidate, et 9,59 eurot toetust ühe lapsega allpool suhtelise vaesuse piiri elavale perele hoiab ära vaesusse langemise?

Kui te selle eelnõuga olete tutvunud, siis siin on tegu universaalse lapsetoetuse kasvuga alates pere kolmandast lapsest, mille maksmisel ei võeta arvesse pere sissetulekut ja mis on kõigile lastele, ning vajaduspõhise lapsetoetusega, mis alguses tõesti on see summa, mis teie ütlesite, kuid see peaks järgmiste aastate jooksul kasvama. Ma loodan, et iga selline samm, iga euro on abiks, et aidata neid lapsi ja neid perekondi vaesusest välja.

Aitäh! Ma tahan tänada kõiki neid küsijaid, kes mahuvad ühe minuti sisse! Aga kui on näha, et ühe minuti sisse ei mahu, siis ma annan märku, sest mitte kõik ei suuda jälgida sekundite jooksmist sellel kellal. Marika Tuus, kas teil on protseduuriline küsimus?

Ma tahan öelda, et kui mul on mõni sekund aega, siis ma võin lõpuks ka küsida, aga kui keegi segab sinna vahele, siis see segab mind küsimast.

Valeri Korb, palun teie küsimus!

Hea kolleeg! Keskerakonna fraktsioon on algatanud eelnõu, millega lõpetatakse lapsetoetuse arvestamine toimetulekutoetuse arvutamisel sissetulekute hulka. Ja sellega seoses on küsimus: millistel põhjustel luuakse vähekindlustatud peredele uut liiki toetus, mis ühe lapsega pere jaoks tähendab lisa ainult 9,59 eurot kuus, ega lõpetata näiteks kõikide lapsetoetuste arvestamist sissetulekute hulka?

Hea küsija! Kõik need toetused ja toetuste suurendamised, mis on kõnealuses eelnõus kirjas – mitte ühtegi neist ei arvestata enam toimetulekutoetuse rehkendamisel sissetulekute hulka. Selles mõttes on Keskerakonna ettepanekut arvestatud.

Palun, Ester Tuiksoo!

Austatud ettekandja! Väidetavalt vähendavad 2015. aastal jõustuvate toetuste suuruse korral kolmanda ja iga järgneva lapse lapsetoetuse tõus ning vajaduspõhise peretoetuse rakendamine laste suhtelise vaesuse määra hinnanguliselt 2 protsendipunkti võrra. Kui mitu last saab teie hinnangul tänu 2013. aasta 1. juulil kehtima hakkavale vajaduspõhisele peretoetusele suhtelisest vaesusest välja?

Hea küsija! See küsimuse ettelugemine tuli teil päris hästi välja! Eks tulebki teha arvutus. Ja see 2% mitte ei ole 2% vaesuses elavate laste arvust, mis on umbes 55 000, vaid kõikide laste arvust. Sellest lähtudes tuleb see arvutus teha.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Kui me võtame seletuskirja, siis me leiame, mille järgi rehkendatakse Eestis suhtelises vaesuses olemist. Aluseks on 280 eurot esimese, 140 eurot teise vanema kui 14-aastase ja 84 eurot noorema kui 14-aastase pereliikme kohta. Aga me teame, et elu ei seisa paigal – elu muutub, hinnad muutuvad ja sotsiaalne olukord muutub. Siit on mul küsimus. Kas on kavandatud toetuste suuruse muutmist, arvestades hinnatõusu? Kui on, siis millal need uuendatud andmed saavad toetuse määramisel aluseks?

Hea küsija! Nagu te ise ütlesite, suhtelise vaesuse määramise aluseks on rahvusvaheliselt tunnustatud valem ehk siis mudel. See arvestab ka hinnatõuse ja elukalliduse indeksit ning vastavalt sellele ka muutub.

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Hea ettekandja! Statistikaameti andmetel sündis 2011. aastal 1146 last vähem kui 2010. aastal. Sündide arvu suure vähenemise tõttu ja surmade arvu kasvu tõttu oli iive sel aastal negatiivne: miinus 565 inimest. Kas teile ei tundu, et see näitab seda, et valitsuse poliitika ja peretoetuste süsteem ei taga noortele inimestele kindlustunnet, mistõttu kardetakse lapsi sünnitada? 19,18-eurone toetus ei ole ilmselgelt piisav, et toetada näiteks huviharidust. Meile tundub, et ka uus eelnõu ei taga olukorda, et inimesed julgeksid lapsi saada. Missugune teie seisukoht selles küsimuses on?

Iga meede, mis kas või mõne euro võrra parandab lastega perede olukorda, on samm selles suunas, et anda veidigi kindlustunnet lastega peredele ja ka nendele, kes otsustavad lapsi saada. Kindlasti on see eelnõu võrreldes eelmiste aastate otsustega väga suur samm selles suunas. Loomulikult me tahame teha koostööd omavalitsustega, eriti puudutab see lastehoiuteenuse tagamist. Loodan, et vaatamata erinevatele maailmavaadetele on see koostöö võimalik.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Hea sotsiaalkomisjoni esimees! See mehhanism, mis te selle eelnõuga välja pakute, on küllalt keeruline ja kindlasti lisab ametnikele koormust. Samas ei ole teada, kui palju see suurendab keskmiselt Eesti perekondade sissetulekuid ja kas see lisa katab ära hinnatõusu – kas see katab ära toidukorvi kallinemise, kas see katab ära kas või näiteks elektri hinna 20%-se tõusu. Võib-olla oleks lihtsam mitte tekitada siin sellist segadust, kes saab ja kes ei saa? Vahest saaksime tunduvalt suurema efekti, kui me hoiaksime ära elektri hinna tõusu kas või aktsiisi võrra?

Need küsimused ei ole küll seotud selle eelnõuga. Aga kui me vaatame koosmõju lisaks sellele eelnõule, siis järgmise aasta riigieelarves on ette nähtud palgatõusud ja pensionitõusud ning ma arvan, et see kõik koosmõjus aitab Eesti rahval keerulise aja üle elada.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Hea sotsiaalkomisjoni esimees! Kõigepealt ma tunnustan komisjoni, et ta on arvestanud ettepanekut hakata mitmikutele maksma täiendavat toetust. Meie ettepanekus oli see lisasumma küll suurem, aga pool sammu on tehtud ikkagi. See on ka hea asi, et toimetulekutoetuse arvestamisel seda raha enam ei arvestata. Aga samas on minu meelest inimese jaoks alandav käia tõendamas, et ta on vaene, ja saada selle eest vastu täiendavalt toetust 9 eurot lapse kohta. Kas see täidab ikka seda eesmärki?

Hea küsija! Kui te tutvute selle eelnõuga, siis näete, et ka see summa suureneb. Aastast 2015 on see toetus märksa suurem. Aga kui me vaatame viimaste aastate ja ka erinevate valitsuste poliitikaid, siis peab tunnistama, et tegu on märgilise läbimurdega ja meil on võimalik teiega koos tulevikus palju rohkem lapsetoetusi suurendada. Minu isiklik seisukoht on ka, et universaalseid lapsetoetusi tuleb suurendada, ning ma loodan, et sellise eelnõu arutelu juurde me jõuame enne 2015. aastat.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Eelnõu kohta on oma arvamust avaldanud maaomavalitsuste liit ning linnade liit. Siiani ei ole aga algatajad maininud lastega peresid ühendavate liitude seisukohti. Kas eelnõu algatajad on menetlemise käigus pidanud nõu näiteks Eesti Lasterikaste Perede Liidu ja Eesti Lastevanemate Liiduga? Kui nendega on nõu peetud, siis mida nemad on riiklike peretoetuste reformist arvanud?

Hea küsija! Esimesel lugemisel ma selgitasin, et juba enne selle eelnõu algatamist me kutsusime Eesti laste ja peredega seotud organisatsioonid, keda oli pea 20, sotsiaalkomisjoni istungile ja suuresti nende ettepanekute alusel ongi eelnõu koostatud. Samamoodi oleme nendega pärast eelnõu menetlusse andmist teinud ühise istungi ja nende arvamus on olnud positiivne. Me oleme võtnud arvesse ka nende lisamärkusi. Kuid kindlasti ei ole see saavutus lõplik. See ei ole mingi avalik saladus, et me peame veel ühiselt pingutama selle nimel, et lapsi ja peresid rohkem toetada.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Te ütlesite mitmendat korda juba, et lapsetoetuse tõstmiseks kõigile lastele raha ei jätku. Kas te olete ka arutanud, et kui vanemahüvitise lage allapoole lasta, siis ju jätkuks kõigile lastele rohkem toetust? Milline on teie arvamus selle kohta? Kas te olete seda arutanud?

Kuna te küsisite, kas me oleme seda arutanud, siis mu aus vastus on, et me ei ole seda arutanud selle eelnõuga seoses. Aga ma ütlen nii palju, et selleks, et suurendada universaalset lapsetoetust kõigil, läheks vaja suurusjärgus 120 miljonit eurot. Kui võtta see raha vanemahüvitise lage alandades, siis kaotaks vanemahüvitis oma mõtte. Ma arvan, et me peame leidma raha pigem mujalt eelarve vahenditest ning selle abil reaalselt tõstma laste ja perede poliitika oma prioriteediks.

Palun, kolleeg Yana Toom!

Hea ettekandja! Mulle tuli meelde, et kui me menetlesime nn vanemapensioni seadust ja selle vastu võtsime, siis seal oli ette nähtud teavitamistööks 15–16 miljonit eurot. Seekord ma ei leia sellist rida siin üldse. Kuidas te siis kavatsete – kas täitsa tasuta või mismoodi – teavitada Eesti inimesi sellest, et teil on nii tore asi tehtud?

See on hea küsimus. Eraldi tõesti selle jaoks raha ei ole ette nähtud, aga samal ajal on riigieelarves ette nähtud kulud, mis on vajalikud seaduse rakendamiseks, eelkõige kohalike omavalitsuste töötajate koolitamiseks. Ma loodan, et selle käigus ka meedia vahendusel inimesi nendest võimalustest teavitatakse. Eraldi kampaaniaraha tõesti ette pole nähtud.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Hea komisjoni esimees! Mul on hea meel tõdeda, et teieni on jõudnud tõdemus, et sotsiaalvaldkonda ongi lisaraha vaja, sest senise rahaga ei ole võimalik kindlustada kõigile lastele elamisväärset elu. Samal ajal tekkis mul küsimus, miks te siis ei taha raha sellesse valdkonda juurde eraldada. Hiljaaegu te jagasite näiteks katuserahaks 9,5 miljonit eurot, selle oleks võinud lapsetoetusteks suunata ja oleks efekt olnud palju suurem, olgugi et need lapsed ei ole hääletajad. Eurostati andmetel on meil vaesusriskis elavaid inimesi 23,1% ja see näitaja on aastaga kasvanud. Kas see toetussüsteem kuidagi püüab leevendada nende inimeste olukorda, kes on sattunud vaesusriski?

Hea küsija! Ma vastan küsimusele otse: jah, see eelnõu püüab leevendada nende inimeste olukorda, kes on vaesusse sattunud, ja tuua neid sealt välja. Seda teemat me komisjonis ei arutanud, aga minu isiklik seisukoht on, et loodetavasti tulevikus saavad ka lapsed Eesti Vabariigis valimisõiguse – see teema on meil ka päevakorral.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud komisjoni esimees! Ma vaatasin, et teie kolleeg, Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi saatis välja pressiteate, kus ta püüdis jätta muljet, et järgmise aasta eelarves on midagi head, ja vabandada, miks mitte ühtegi otsust ei tehta elektri hinna tõusu leevendamiseks. Ja see hea, mille ta sinna kirja pani, oli see, et järgmise aasta eelarves kasvavad lapsetoetused kahekordseks. Kui nüüd vaadata seda eelnõu – see ju ei suurenda lapsetoetusi kahekordseks. Anda 4 miljonit eurot juurde tähendab seda, et jätkub kolmandatele ja neljandatele lastele midagi ja jätkub nendele lastele, kes vaesuses elavad, 50%-liseks toetuse kasvuks ehk 9 euro juurde andmiseks. Mida Jaanus Tamkivi silmas võis pidada, kui ta pani pressiteatesse kõlavalt kirja, et lapsetoetused kasvavad kahekordseks? Kas teil on plaan eelarves muudatus teha ja tõsta tõepoolest kõigil lastel solidaarselt lapsetoetus 36 euroni?

Hea küsija! Ma ei oska kommenteerida seda pressiteadet, ma pole seda lugenud ja see ei olnud ka komisjonis kordagi arutluse all. Ent kui te loete seda eelnõu ja seda seletuskirja, siis näete, et tõepoolest aastal 2015 selle eelnõu mõjul vajaduspõhised lapsetoetused ning ka kolmanda ja enama lapse toetused sisuliselt peaaegu kahekordistuvad: peaaegu 100 euroni kasvavad kolmanda ja enama lapse toetused.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Austatud Riigikogu esimees proua Ene Ergma! Austatud ettekandja! Minu küsimus puudutab võimalust vaidlustada kohaliku omavalitsuse eitavat otsust vajaduspõhise peretoetuse määramise kohta maavanema juures. Minu teada on niisugune võimalus olemas ka kehtivas seaduses, kus on olemas võimalus äraütlevaid otsuseid maavanema juures vaidlustada. Siit tekkis küsimus: ega te ei oska tuua statistikat selliste pöördumiste kohta? Kui tihti selline vaidlustamine aset on leidnud ja kuidas neid konflikte praktikas lahendatakse?

Hea küsija! Me küsisime sama ministeeriumi inimeste käest. Ei ole teada, et neid otsuseid oleks tegelikult vaidlustatud, kuid igasuguste meetmete puhul peab seaduses olema sätestatud, et kui vaidlus tekib, siis kuidas see tuleb lahendada. Kuna on lisandunud uus meede, on see kord ka kõnesolevasse seadusse sisse kirjutatud.

Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus!

Hea ettekandja! Ma üritasin seda pärida Maret Maripuult, aga ta lubas mulle hiljem anda matemaatikatunni, mis millegipärast ära jäi. Nii et ma küsin sinu käest. Teatavasti meil elab Eestis suhtelises vaesuses 19,5% lastest. Eelnõu algatajad lubavad, et peale selle seaduse rakendamist väheneb nende laste protsent 2 protsendipunkti võrra. Kuidas te seda mõõdate olukorras, kus lisanduv raha ei ole sissetulek?

Ma loodan, et Maret Maripuu ikkagi selle matemaatikatunni teile annab. Ma kindlasti osaleksin seal ka, et saada targemaks. Ma küsisin sama asja ministri ja ametnike käest – et kust see 2% tulnud on. Kas tegu on 2%-ga 55 000 lapsest või on see mingi muu protsent? Kui see oleks 2% 55 000-st, siis see meede ei oleks väga mõjus. Aga tegu on 2%-ga just nimelt kõikide laste arvust ja lootusega, et vähemalt vaesuspiirist tõusevad nad tänu sellele toetusele üle. Ent loomulikult ei ole see toetus ainuke põhjus, miks see võib juhtuda, vaid loodetavasti perede üldine majanduslik olukord paraneb ja töö on see, mis aitab toime tulla oma laste kasvatamisega, mitte ainult toetused.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Ma tegin selle pressiteate lahti, mille on tegelikult teinud koos Jaanus Tamkivi ja Kaia Iva. Tamkivi tsitaat: "Riigikogu töö halvamisega takistab opositsioon vastu võtmast eelarvet, mis tõstab palku ja pensioneid ning kahekordistab lastetoetused." Jutt käib tuleva aasta eelarvest. Teie vastusest ma saan aru, et Tamkivi väide on ikkagi olnud sügavalt ebakorrektne, sest isegi kui lapsetoetustele väga positiivselt vaadata, siis mitte aasta 2013 eelarve ei kahekordista neid, ka 2014. aasta oma ei tee seda, alles aasta 2015 eelarve peaaegu teeb seda. Kas on normaalne, et üks valitsuserakonda kuuluv inimene nii valesti lapsetoetuste suurendamisest aru saab? Äkki peaks matemaatikatunni tegema hoopis Reformierakonnale?

Hea küsija! Jaanus Tamkivi väide on täiesti korrektne, kuna selle eelnõu vastuvõtmine, mida siin, ma ei taha öelda, et takistatakse, aga mida me täna siin erakorralisel, mitte tavapärasel istungil arutame, tähendab ka seda, et lapsetoetused tõepoolest aastaks 2015 samm-sammult koos vajaduspõhise peretoetusega sisuliselt kahekordistuvad. Nii et Jaanus Tamkivi ei ole eksinud. Küsimus on kontekstis ja kui seda võtta ainult eelarvega seotuna, siis järgmisel aastal tõesti ei ole kahekordistumine, aga kui võtta selles kontekstis, et see eelnõu on otseselt seotud järgmise aasta riigieelarvega, siis on Jaanus Tamkivil absoluutselt õigus.

Palun, kolleeg Rainer Vakra!

Lugupeetud ettekandja! Muudatusettepanekuga nr 7 nähakse ette, et peretoetusi makstakse last kasvatavale vanemale ehk vanemale, kelle juures põhimõtteliselt laps elab ja kes tema eest iga päev hoolitseb. Kas te saaksite mulle täpsemalt selgitada, kuidas tuleb sellel perekonnal tõestada, et laps elab peamiselt just seal? Ja kui palju suuremat toetust tänu sellele muudatusettepanekule hakkavad perekonnad saama? Ning kui palju neid perekondi on?

Hea küsija! See on üks väga oluline muudatusettepanek, millega me soovime senist õigusruumi väga oluliselt muuta just nimelt laste huvidest lähtuvalt. Me tõstame laste huvid ettepoole, et tagada toetused just nendele perekondadele, kus nad elavad. Selle aluseks on eelkõige see, et see vanem, kes saab lapsetoetust ja võib-olla teisi lastetoetusi ka, seda tõestab. Kui vanemad on lahku läinud ja lapsed elavad ühe või teise vanema juures, siis tuleb neil omavahel kokku leppida ning ka riik näeb Sotsiaalkindlustusameti kaudu ette, kellele otseselt lapsetoetust makstakse. Eriti oluline on see, nagu ma juba selgitasin, et kui on eri kooseludest lapsed ja nende vanemad otsustavad hakata koos elama, siis edaspidi on nii, et kui näiteks ühel vanemal on kaks last ja teisel vanemal kaks last, siis pole neil mitte kahelapseline pere nagu praeguse seaduse järgi, vaid neljalapseline pere. Selle muudatusega me lubame neil peale abiellumist ametlikult olla neljalapseline pere ja nad saavad siis neid toetusi, mida pere kolmandale ja igale enamale lapsele makstakse. Nii et, hea küsija, see on väga õige tähelepanek. See on minu arvates üks tõsisemaid muudatusi üldse kogu meie laste- ja peretoetuste süsteemis, millele kahjuks on seni väga vähe tähelepanu pööratud. Selle töötas komisjon välja koostöös kõigi fraktsioonidega ja ma tahan selle eest kõiki tänada.

Palun, kolleeg Helmen Kütt, teine küsimus!

Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees! Minul on küsimus pigem stenogrammi huvides. Me oleme teisel lugemisel asendanud läbivalt sõnad "vajaduspõhine lapsetoetus" sõnadega "vajaduspõhine peretoetus", aga vastates oled sa päris tihti kasutanud sõnapaari "vajaduspõhine lapsetoetus". Tegelikult ei ole enam selles eelnõus vajaduspõhist lapsetoetust, vaid on peretoetus.

Aitäh, hea küsija, selle täpsustuse eest! Ma olen kinni selles idees, mis meil alguses oli. Tõesti, juriidiliselt on korrektne öelda "vajaduspõhine peretoetus", just sellise muudatuse me sotsiaalkomisjonis eelnõusse tegime. Suur tänu kõigile komisjoni liikmetele, kes sellele on tähelepanu juhtinud! Sellega me selgitame ja täpsustame seaduse mõtet, et tegu on vajaduspõhise peretoetusega, mis on seotud lastega.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš, teine küsimus!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees proua Ene Ergma! Hea Margus! Seletuskirjas ja selle eelnõu retoorikas kõlas tõdemus, et edaspidi peab peretoetuste maksmisel kehtima põhimõte, et toetatakse rohkem neid, kes rohkem abi vajavad ja kellel on rohkem lapsi. Samas praegune eelnõu on segasüsteem, osa on universaalsed lastetoetused ja osa on vajaduspõhised. Mis hetkest on plaanis muuta see sada protsenti vajaduspõhiseks ehk täiesti kaotada see universaalne osa? Kas te olete rehkendanud, milline summa vabaneks sellest universaaltoetuse summast ehk puhtteoreetiliselt, kui suur võiks vajaduspõhine lastetoetus olla siis, kui me toetaks ainult neid, kes seda kõige rohkem vajavad?

Universaalse lapsetoetuse kaotamist ei ole kordagi arutatud ja hirmudel, et see võiks kaduda, ei ole mitte mingisugust alust. Vastupidi, me lisame selle eelnõuga universaalsele lapsetoetusele olulise summa alates pere kolmandast lapsest. Meile on antud ka rahvusvahelisi soovitusi, et universaalsete toetuste süsteemi kõrvale tekiks vajaduspõhiste lapsetoetuste süsteem. Eraldi teema, millega me kindlasti siin ka kokku puutume, on just nimelt teenuste teema ehk siis teenustepõhised meetmed, mis oleksid vajalikud lastega peredele ja eriti vaestele lastega peredele. Kogu süsteem peabki olema selline kompleksne. Universaalset lapsetoetust ei kavatse aga keegi ära kaotada ja ma võin siin sõna anda, et seni, kuni IRL on valitsuses, ei arutata seda kordagi tõsiselt.

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Hea kolleeg! Seaduseelnõu seletuskirjas on põhjalikult lahti kirjutatud, milline peab olema pere sissetulek, et tekiks õigus vajaduspõhisele toetusele. Need valemid jätavad arusaama, nagu oleks tegemist ainult lastevanematega, kuid seaduse mõistes on tegemist leibkonnaga ehk inimestega, kes elavad ühel aadressil. See tähendab seda, et toetuse maksmisel võetakse arvesse ka vanavanemate pension. Kas te saaksite seda olukorda kommenteerida?

See on teema, mis puudutab erinevaid toetusi ja ka toimetulekutoetuse maksmist. Selles mõttes on kõnealune süsteem analoogne, midagi uut välja ei ole mõeldud. Samas me oleme eelnõus täpsustanud, mida võetakse arvesse ja mida ei võeta arvesse netosissetuleku rehkendamisel. Me oleme täpsustanud tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensionimakse ja kõikide teiste selliste riiklike kohustuste mahaarvamist netosissetulekust. Ja üks hea uudis, mis siin täna juba kõlas – see seadus on vastu võetud –, on see, et toimetulekutoetuse määramisel ei arvestata sissetuleku hulka vajaduspõhiseid üliõpilaste õppetoetusi. Nii et me liigume õiges suunas. Aga tõepoolest, tegu on toetusega, mille arvestamisel kasutatakse samasugust valemit nagu toimetulekutoetuse puhul.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti Marika Tuus-Lauli. Palun, kaheksa minutit!

Proua juhataja! Head kolleegid! Kord küsis üks välismaalane, kui suur on meil lapsetoetus, ja kuulnud, et see on 19 eurot, küsis ta, kas see on päevas. Nüüd räägib valitsus, valitsuskoalitsioon suurest lastetoetuste reformist, mida on aastaid oodatud, kuid üldine lapsetoetus ei tõuse mitte üks sent. Kui pere ei ela allpool vaesuspiiri, siis saab ta edasi vaid 19-eurost toetust lapse pealt, nagu ta on juba palju aastaid saanud. See raha on endiselt külmutatud. Et saada suuremat toetust, tuleb perel mitu korda aastas dokumentaalselt tõestamas käia, et ta on tõesti väga vaene pere, kes elab allpool vaesuspiiri, või on paljulapseline pere. Toetust saavad juurde sisuliselt almuse palujad. Selleks et pere saaks suuremat toetust, peab ta enne vaesusesse langema.
Loomulikult peab riik toetama ka kõige vaesemaid. Suhtelises vaesuses elas 2010. aastal ligi viiendik Eesti elanikkonnast. Süvavaesuses, suhtelises vaesuses ja vaesusriskis elab Eestis 63 000 last, seega iga viies laps. Lasteombudsmani koostatud ülevaatest selgub, et laste olukord Eestis on viimastel aastatel halvenenud ja nende olukord on elanikkonna keskmise vaesuse tasemega võrreldes ka keerulisem. Kui me räägime vaesustoetusest, riskiperedest ja vähekindlustatud perede toetusest, siis paluks seda teha sotsiaalhoolekande seaduse kontekstis. Seda ei tuleks kõlavalt nimetada lastetoetuste reformiks ja hüüda välja, et lastetoetused on meie prioriteet. Erinevalt vaesustoetusest on universaalne lapsetoetus täiesti tavaline perepoliitika element, millele lisanduvad sellised teenused, nagu näiteks lasteaiakohtade tagamine ja huvihariduse võimalused, ka koolitoetused. Ühtlasel lapsetoetusel on ka hoopis muu eesmärk kui vaesustoetusel. Lapsetoetus on mõeldud igale sündinud lapsele. See on lapse väärtustamine. Rahvaarv väheneb ju Eestis pidevalt. Statistikaamet on välja öelnud, et see aasta kujuneb üldse viimaste aastate kõige madalama sündimusega aastaks. Ei tohiks olla nii, et esmalt jää vaeseks ja siis saad toetust. Ka täiesti tavaline paari-kolme lapsega pere, kus ema-isa töötavad, peab saama lapsetoetust. Kuigi jah, kui peres on kolm last ja vanemad teenivad keskmist palka, jääb sissetulek pereliikme kohta ka siis alla vaesuspiiri.
Kui rääkida Keskerakonna seisukohtadest, siis meie toetame lapsetoetuse tõstmist kõigile peredele. 19,18 euro suurusest lapsetoetusest ei piisa enam ammu lapse täisväärtusliku arengu toetamiseks. Kõige enam tuge vajavate lastega perede abistamiseks oleme algatanud eelnõu, millega lõpetataks lapsetoetuste arvestamine perekonna sissetulekute hulka toimetulekutoetuse määramisel. Asi on teadagi ka selles, et pered, kes kuuluvad riskileibkondade hulka ning kellel on õigus toimetulekutoetusele, jäävad võrreldes üksi elavate toimetulekutoetust saavate isikutega halvemasse olukorda. Nimelt on nende perede puhul toimetulekupiir teise ja iga järgmise perekonnaliikme kohta madalam ning lapsetoetus arvestatakse perekonna sissetulekute hulka. Veel on meie seisukoht see, et perekonna teise ja iga järgmise liikme toimetulekupiir olgu 100% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekupiir tõuseks sel juhul 61,36 eurolt 76,70 eurole. Meie ettepanek on ka tõsta lapsehooldustasu kuni lapse kolmanda eluaastani vähemalt 200 euroni kuus. Selliseid eelnõusid andsime mitmel korral sisse ka eelmise koosseisu ajal.
Paljulapseliste perede toetusest on siin täna juba räägitud. Te teate väga hästi, et kolmikute või suurema arvu mitmike sünnitoetuse puhul oleme pooldanud, et see oleks 10 000 eurot. Kolmikute mõlemale vanemale võiks võimaldada jääda lapsehoolduspuhkusele kuni laste kolmeaastaseks saamiseni ja tagada neile lapsehooldustasu kuni laste kolmeaastaseks saamiseni poole ulatuses lapsehooldustasu määrast.
Nagu juba öeldud, riik saab lapsi toetada ka teenustega. Keskerakonna seisukoht on see, et tuleks taastada riikliku ranitsatoetuse maksmine n-ö kolmekordses lapsetoetuse määras. See summa peaks olema 28,77 eurot. Loomulikult tuleks tagada tasuta toit gümnaasiumiõpilastele ja lasteaialastele ning koolitoidutoetus peaks tõusma ühe euroni. Huviharidust peaks riiklikult toetama, et spordi- ja huviringid oleksid kõigile kättesaadavad. Praegu räägivad koalitsioonierakonnad küll laste vaesuse leevendamisest ja nende olukorra parandamisest, aga meenutame samal ajal, kui palju on siiski omal ajal kärpeid tehtud. 2009. aasta sügisel kaotati 400-kroonine ranitsatoetus. 2009. aasta jaanuaris kaotati tulumaksuvabastus pere esimese lapse pealt. 2009. aasta jaanuaris tõsteti raamatute ja õpikute käibemaksu 5%-lt 9%-le, kinopiletite ning spordiürituste, kontsertide, etenduste jms piletite käibemaksu 5%-lt 18%-le ja sealt edasi juba 20%-le. Nii et me ei näe, et võimuliit oleks peale sõnade tahtnud lapsi ka tegelikult aidata.
Koalitsioon tahab vajaduspõhise lapsetoetusega lapsi lihtsalt sildistada. Ja me kardame, et nii jäävad ka lapsed sündimata, sest riigilt on abi loota alles siis, kui pere on juba vaesusesse sattunud. Meie aga toetame võrdset kohtlemist ja seega universaalseid toetusi, mida kasutatakse Põhjamaades. Meie seisukohta toetab ka Praxise analüütik Andres Võrk, kes toonitab, et valitsusliidu valitud tee – vajaduspõhine lapsetoetus – suurendab bürokraatiat. Nagu siin juba palju kordi on öeldud, on teine oht vaesuslõksu tekitamine peredele, kes toetust saama hakkavad.
Ka mina arvan, et me peaksime enne selle seaduse vastuvõtmist veel mõtlema ja kaaluma. Mõtleme ikkagi veel kord läbi, mis on tegelikult lapsetoetuse ja peretoetuse mõte. Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Helmen Küti!

Austatud proua eesistuja! Lugupeetud kolleegid, koosistujad! Täna arutame seaduseelnõu 294, oleme jõudnud teise lugemiseni. Selleks et mitte lõplikult negatiivne olla, ütlen kohe alguses, et kahtlemata on eelnõu saanud parema näo, kui tal oli esimesel lugemisel. Nimetused on õigeks muudetud. Me ei räägi enam vajaduspõhisest lapsetoetusest, vaid peretoetusest. Sotsiaalkomisjoni esimehe kiituseks tuleb kindlasti ka seda öelda, et ta on vabakonda kaasanud, kuulanud, ehkki mitte küll kõiki ettepanekuid arvestanud. Eelnõus on kajastatud nii mõnedki positiivsed teemad ja ettepanekud, näiteks lapsetoetuse kasv kolmanda ja enama lapse korral, suurem sünnitoetus kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral. Tõsi, kurb on see, et kui sünnivad kaksikud, siis nende sünnitoetus jääb samaks. Ja kui juhtub veel, et kaksikud sünnivad pere esimeste lastena, siis ei pruugi üldse olla lootust mingit vajaduspõhist peretoetust saada. Teadupärast sünnib kolmikuid keskmiselt kolm kuni viis korda aastas, seda headel aastatel. Veel on positiivne see, et me üldse laste ja perede toetamisest räägime. Selle eelnõu järgi on peredel suvekuudel suurepärane võimalus lapsetoetust saada – tore, et neil on suvel kergem lapsi kasvatada. Ka kärgpere probleem on saanud mingi lahenduse. Sellega aga positiivsed asjad selle seaduseelnõu puhul praktiliselt lõppevad.
Muret tekitab see, et kahjuks vaadatakse Eesti riigis jätkuvalt lapsi ja toetuse andmist peredele nende laste sünnijärjekorrast lähtuvalt. Aga kui perre ei sünni esimest ega teist last, ega siis sünni kolmandatki. Veel kurvem on olukord siis, kui perre sünnib kolmas laps, aga esimene laps on saanud täiskasvanuks või läheb kõrgkooli. Siis langeb pere, kes enne sai vajaduspõhist peretoetust, jälle olukorda, kus ta seda toetust enam ei saa, sest perre on jäänud kaks alaealist last. Selliseid peresid on palju.
Mis veel? Täna ütleb riik tegelikult välja ka sõnumi, et alampalgast veidi rohkem või ka alampalka saav kahe lapsega perekond lapsetoetuse tõusu ei näe. Universaalse lapsetoetuse tõusu ei ole loota ka nendel peredel, kus kasvab kaks last. Isegi kui nad võib-olla saavad toimetulekutoetust, ei pruugi nad saada vajaduspõhist peretoetust. See on juba päris suur probleem ja sellele on juhtinud tähelepanu mitme omavalitsuse sotsiaaltöötajad. Nad on teinud arvutused selle informatsiooni põhjal, mida nad on saanud meedia vahendusel ja ka eelnõu tutvustuse huvides rahvasaadikute poole pöördudes, mille järgi väga mitmed perekonnad, kes vormistavad endile toimetulekutoetust, vajaduspõhist peretoetust saama ei hakka. Teadupärast võetakse toimetulekutoetuse arvutamisel pere sissetulekutest maha kulud, mis lähevad elamispinnale, elektrile jm. Kui toimetulekutoetuse saaja teenib Eestis veidi üle alampalga, siis ei pruugi ta vajaduspõhist peretoetust saada.
Eesti riigis on tekkinud olukord, kus uhkel eestlasel tuleb käia oma vaesust tõestamas. Eesmärk peaks olema hoopis toetada laste kasvamist ja tõepoolest luua juurde teenuseid. Meil on aga tekkinud olukord, kus pered peavad ilmselt seinale graafiku panema, et meeles pidada, millised tõendid mitme kuu eest tuleb kuskile esitada. Kui peres on üliõpilane, siis sõltub vajaduspõhise õppetoetuse saamine eelmise aasta tuludeklaratsiooni seisust. Toon näite. Kui mina, kes ma olin eelmisel aastal Riigikogu liige, oleksin täna töötu, siis minu tütar kindlasti vajaduspõhist õppetoetust ei saaks, sest eelmise aasta tuludeklaratsiooni järgi ...
Ma palun kolm minutit juurde!

Kolm minutit, palun!

... ei oleks tal sinna taotlejate ritta asja. Teiseks, toimetulekutoetuse arvestamisel peab perekond võtma välja eelmise kuu palgatõendi ja tõendid kulude kohta. Kui ta läheb sellessesamasse omavalitsusse taotlema vajaduspõhist peretoetust, peab ta võtma välja tõendid kolme eelneva kuu tulude kohta. Aastat 2013 on sotsiaaltöötajad omavahel nimetanud tõendite kogumise aastaks. Praegu ei ole selge, kuidas peab vastu arvutiprogramm, sest selle käivitamisel oli tõrkeid juba suvekuudel, kus ei olnud vaja nii palju andmeid sisestada. Nüüd lisandub aga uus toetus. Raha, mis on mõeldud sotsiaaltöötajate koolitamiseks, peab nüüd kasutama ka teavitamiseks. See tähendab ka seda, et jälle tuleb jutuks ämma teema. Kui juhtub olemas olema ämm, siis tõenäoliselt ei ole lootust seda toetust saada, sest ämma sissetulek läheb pere sissetulekute hulka. Kui juhtuvad olemas olema mõlemad, nii ämm kui ka äi, siis pole kindlasti perel oma taotlusega omavalitsusse asja, kuigi ämm ja äi elavad võib-olla omas leivas, lihtsalt aadress on üks. Ja perekond, kes on tegelikult raskustes, ei saagi endale korterit üürida, veel vähem seda osta. Sotsiaaltöötajate roll peaks siiski olema tegeleda sisuliste probleemidega omavalitsuses, mitte koguda pabereid, käia kodudes kontrollimas, kes kus elab ja kellega koos elab.
Mida siis lõpetuseks öelda? Tahan öelda seda, et me esitasime Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel väga mitmeid ettepanekuid, et sellest seadusest saaks veel parem ja õiglasem seadus. Aga neid ettepanekuid ei arvestatud. Kuigi mis oleks veel lihtsam kui jätta toimetulekutoetusest välja laste raha ja lisada iga lapse kohta teatud summa? Nii saaks peresid, kes toimetulekutoetust saavad, toetada ka laste kasvatamisel. Kuna ka seda ettepanekut arvesse ei võetud, annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel juhatusele üle ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun kohe kaheksa minutit!

Heameelega, kaheksa minutit!

Ma alati kahtlen, kas ma räägin kaheksa minutit täis, sest ega see kerge ei ole, aga ma proovin. Vaadake, kõnealuse seaduseelnõu puhul tundub, et tegemist on reformiga reformi pärast. Te olete selle asja kole keeruliseks ajanud ja ega sotsiaalkomisjonil ka lihtne ei ole olnud. Komisjoni esimees nägi kurja vaeva, et me saaksime asjad enda jaoks natukegi selgemaks, eriti just selles osas, mis puudutab sinu, minu ja meie lapsi. See on vana nali, kus isa küsib ema käest: "Mis kolin ja mürin sealt magamistoast kostab?" "Ah, ei midagi," ütleb ema, "sinu lapsed ja minu lapsed peksavad meie lapsi nagu alati." Probleem on muidugi sellise lapse puhul, kellel on olemas kuskil eemal viibiv vanem, kelle käest tuleb alimendid kätte saada, kes tuleb kohtusse kaevata või mis iganes. Aga kui ta istub parasjagu Uruguay vanglas, kuhu ta on eksikombel sattunud, istutab Austraalias kapsaid või pole temast üldse midagi teada, siis kuidas sa ta kätte saad ja kelle sa kohtusse kaebad?
Igal juhul ma usun küll, et need inimesed, kes peavad arvestama toetusi, selle seaduse üle absoluutselt ei rõõmusta. Aga kõik rõõmustaksid selle üle, kui me suudaksime tõsta universaalset lapsetoetust, sest see oleks väga lihtne ja läbipaistev. Kui me räägime, et toetused peavad olema vajaduspõhised, siis minu meelest on täiesti piisav vajadus see, kui on laps ette näidata. Ja kui on laps ette näidata, siis ta peakski saama ettenähtud lapsetoetuse. Hiljem, kui laps kooli läheb, peaks ta saama nn ranitsaraha ja ka lõunasöögi. Nii olekski kõik ühetaoline ja ilusti korras. Ja need pered, kes elavad vaesuses, peaksid saama toimetulekutoetust ja see peaks olema selline, mis kindlustab nende inimliku äraelamise. Aga me tekitame hoopis ebavõrdsust. Nende laste kohta, kes saavad lapse saamist tingimuseks seadvat vaesustoetust, teatakse ka seda, et nad on erinevad. Teate, kui mina käisin koolis – see oli väga ammu –, siis meil oli ka teatud kontingent, kes sai tasuta süüa. Kogu klass teadis neid lapsi ja nende peale näidati näpuga. Ega selliste laste elu kerge ei ole. See pole üldse hea lahendus.
Praegusel juhul aetakse minu meelest täiesti lootusetult sassi perepoliitika ja vaesuspoliitika. Need on erinevad asjad. Kui me seame lapse saamise tingimuseks, selleks et sisuliselt toimetulekutoetust saada – neid asju ei tohi segi ajada. Niimoodi me seame tõepoolest eelistatud olukorda need perekonnad, kes varjavad oma sissetulekuid või ei püüdlegi millegi parema poole, vaid saavad lapsi selleks, et saada ka seda varjatud vaesustoetust. Kui me räägime näiteks töötutoetusest, siis valitsuskoalitsioon räägib, et töötutoetus ei tohi olla liiga kõrge. See ei tohiks soosida inimeste tööturult kõrvale jäämist. Väidetavalt eelistaksid inimesed saada kõrget töötutoetust ja ei läheks tööle. Sama loogika kohaselt võib öelda, et inimesed tõepoolest ei tahagi tööd teha, vaid muudkui sünnitavad lapsi, selleks et saada seda vajaduspõhist, vaesuspõhist või ma ei saa aru missugust lapsetoetust.
Nagu ma juba ütlesin, on vaeste inimestega niimoodi, et millegipärast sünnivad neil ka vaesed lapsed. Sellega seoses tuleb mulle meelde üks teine lugu. Kui koolilastel kästi kirjutada kirjand vaestest inimestest, siis üks poiss kirjutas, et ta teab ühte väga vaest perekonda, kus pereisa on väga vaene, ema on tohutult vaene, kõik nende lapsed on vaesed, nende autojuht on vaene, toateenija on vaene, kokk on vaene ja ka kõik 12 teenijaskonda kuuluvat inimest on väga vaesed. Vaadake, vaesus on ka selline asi, mis sõltub sellest, kas inimene töötab ametlikult või mitteametlikult. Näiteks Ida-Virumaal kurdetakse, et kõik inimesed ei võta lihtsalt sotsiaaltoetusi välja. Nad kardavad, et hakatakse kontrollima nende sissetulekuid ja siis selgub, et nad ei olegi nii vaesed, nagu paberi pealt näha on.
Igal juhul olen mina absoluutselt kindel selles, et me peaksime pakkuma rohkem läbipaistvaid ja mõistlikke toetusi: universaalset lapsetoetust ning, nagu ma enne mainisin, ka ranitsatoetust ja koolilõunat lastele. Koolilõuna on tihtipeale väga paljudele lastele ainuke kord päevas, kui nad saavad korralikku sooja toitu.
Selles seaduseelnõus (ma ei hakka selle nimetust praegu peast ütlema, ma võin eksida) on neli korda mainitud sõna "seadus". See annab selge vihje, et kui ükskord selgub, et see reform reformi pärast ikkagi takerdub ja sellest asjast asja ei saa, siis me oleme varsti uuesti sama seadusega siin saalis tagasi. Ja siis on selle nimetus ühe sõna "seadus" võrra pikem, sest me peame seda seaduste seaduste seaduste muutmise seadust veel kord muutma.
Ja veel üks asi. Valitsuskoalitsioon paneb meie ette eelnõusid, mis muudavad meie elu järjest paremaks. Me tõstame voodipäeva- ja visiiditasu ning väidetakse, et see on väga hää. Me tõstame aktsiise ja jällegi öeldakse meile, et see on suurepärane, see on väga vajalik. Meil tõuseb elektri hind, aga ka see on suurepärane. Missugune rõõm – ometi avaneb elektriturg! Kõige rohkem rõõmustavad selle üle need kanad ja hamstrid, keda meile telekas näidatakse. Selline on valitsuskoalitsiooni arvates pilt Eesti rahvast, maksumaksjatest. Ainult et elu näitab midagi hoopis muud. Kõik need suurepärased asjad, mis te meie ette panete, millegipärast langetavad valitsuserakondade reitingut, eriti just Reformierakonna oma, ja see on sümptomaatiline. Mina ütlen niimoodi, et tuleb ikkagi mõelda sellele, et rahva elatustase on üldiselt madal. Mina panen ette keskenduda sellele, et tuleb siiski seada piir üldisele hinnatõusule ja langetada elektri hinnale lisanduvat aktsiisi. Kui me selles suhtes jõuaksime kokkuleppele, siis me võiksime juba täna kõik õhtule minna, kas või kohe ja seda puhta südametunnistusega. Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Tarmo Tamme!

Proua juhataja! Head kolleegid! Mul on siin kurb kuulata, et koalitsioonipoliitikutel ei ole võimalik seda ellu viia, mida nad tahaks ellu viia. Üks näide on kindlasti seaduseelnõu 294, mis puudutab lapsetoetust. Ma küsin, et miks üldse poliitikat tehakse ja miks võimule tullakse, kui oma poliitikat ei ole võimalik ellu viia. Minu meelest on häbiväärne rääkida, et see on meie suur võit, et me suurendame üheksa euro võrra lapsetoetust, mida tuleb käia valla- või linnavalitsuses iga kvartal tõestamas.
Ma olen ka ise umbes 18 aastat omavalitsusjuht olnud, viimased 11 aastat Põlva linnapeana. Ja sellepärast ma võimule saingi, et me täitsime püstitatud eesmärke ja neid lubadusi, mis me valimiste ajal välja käisime. Näiteks olid selles linnas sünnitoetused 5000 krooni, kui vanas rahas võtta. Me maksime toidupäeva maksumuse kinni ka lasteaias, mitte ainult koolis. Esimesse klassi minevatele lastele oli ette nähtud täiendav ranitsatoetus, mis oli omal ajal 2000 krooni. Ja vist pooltel lastel maksti veel keskkooli osas, kus ei olnud täielikku maksuvabastust, kinni 50% ja mõnel 100% toidupäeva maksumusest. Selle kõige tulemus oli, et Põlva linnas ületas laste sündimus viimased kümme aastat alati elanike suremuse, nii et iive oli positiivne. Kõik kandis seda eesmärki. Miks riik ei taha sedasama teha, on minu jaoks arusaamatu. Selle jaoks justkui raha ei leita.
Kui tulla kõnealuse eelnõu juurde, siis siin on kindlasti ka midagi positiivset. Positiivne on see, et kolmikute või suurema arvu mitmike sünnitoetus kasvab, ja kasvab oluliselt, olgugi mitte selles suurusjärgus, mis meie Keskerakonna poolt ette nägime. Aga ma arvan, et meie ettepanekust on eeskuju võetud ja seda toetust suurendatakse. Teine hea asi on see, et lapsetoetust ei arvestata enam toimetulekutoetuse hulka. Samas on see, kuidas seda toetust määratakse, tegelikult inimeste alandamine. Vajadus tõestada seda, et inimene on vaene ja vajab 9,59-eurost täiendavat toetust kuus, ei ole minu arvates riigile kohane käitumine. Eurostati andmetel elab Eestis vaesusriskis 23,1% inimestest ehk sisuliselt iga neljas inimene, sh umbes 60 000 last. Võib-olla siin ongi üks põhjus, miks meie riigi elanike arv järjest väheneb ja minnakse nendesse riikidesse, kus laste eest hoolitsetakse. Riik peaks oma prioriteedid üle vaatama ning leidma vahendeid laste ja perede toetuseks.
Kui öeldakse, et meil ei ole vahendeid, mille abil lapsetoetust tõsta, siis, sõbrad, vaadake ringi! Ärge jagage enne kohalike omavalitsuste valimisi katuseraha, mida on 9,5 miljonit eurot! Võtke kokku kõik need administreerimiskulud, mis lähevad selleks, et vanemad saaks tõestatud, et nad on vaesed ja vajavad 9,59-eurost täiendavat toetust kuus. Võimalusi on väga palju, aga kui neid ära ei kasutata, siis juhtubki niimoodi, et inimesed lahkuvad ja sündide arv väheneb. Võiks ka muuta vanemapalga seadust, sest see ei ole ju oma eesmärki täitnud: eelmisel aastal sündide arv vähenes ja sellel aastal on sündide arv paras katastroof. Kui poliitikud ei saa aru, et see seadus ei täida oma eesmärki, siis tuleks seadust muuta ning suunata vahendid mujale, et lapsed saaks ka peale sündi toetust.
Ma palun natuke lisaaega!

Kolm minutit.

Riigi eesmärk on olnud soodustada sündide arvu kasvu. Aga see, kuidas lapsed peale poolteise aasta vanuseks saamist edasi kasvavad, ei ole justkui eriti riigi mure. Kui me jagaksime selle summa, mis on laste toetuseks ette nähtud – praegu läheb kaks kolmandikku sellest rahast sündide toetuseks, üks kolmandik selle jaoks, et laps üles kasvatada –, õiglasemalt ringi, jagaksime selle võrdselt ära, siis me oleksime paremini täitnud selle eesmärgi, et Eestis saaksid lapsed täis kõhuga magama minna. Ma arvan, et see suurendaks ka Eestis lastevanemate turvalisust ja laste sündide arvu. Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd kolleeg Yana Toom!

Austatud proua eesistuja! Head kolleegid! Me arutame siin täna juba ma ei tea mitmendat korda üht väga olulist eelnõu, millega justkui muudetakse riiklike peretoetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse sätteid, mis peaksid aitama meie ühiskonna kõige haavatavamaid leibkondi – lastega peresid. Allpool suhtelise vaesuse piiri elavate perede toetusi tõstetakse kahes etapis. Samuti suureneb riigi toetus lasterikastele peredele. Aastast 2015 on see kasv võrreldes tänavuse toetuse suurusega juba märkimisväärne – 57 eurost 95 euroni kolmanda ja iga järgmise lapse kohta. Eelnõu näeb õnneks ette ka kolmikute sünni puhul makstava toetuse olulist suurendamist, mitte küll nii palju, nagu soovisid kolmikute vanemad, aga asi seegi. Samuti muudetakse sätet, mille järgi ei makstud põhikooli lõpetajatele terve pika suvevaheaja jooksul lapsetoetust. Nüüd hakatakse seda maksma 1. septembrini ja keegi ei oota enam, kuni õppeasutus kinnitab oma õpilaste nimekirjad, et seda toetust tagantjärele välja maksta, nagu seda millegipärast aastaid tehti.
Samas leidub selles toredas dokumendis ka kitsaskohti. Hoolimata sellest, et me juhtisime arvukate arutelude käigus sellele tähelepanu, on täna saalis sisuliselt sama eelnõu, mille puhul jäävad teatud küsimused vastuseta. Kuigi siinkohal pean nõustuma paraku saalist lahkunud väsinud härra Tsahknaga, kes ütles, et esmakordselt on ära reguleeritud nende perede olukord, kus on n-ö sinu lapsed ja minu lapsed. Traditsiooniline pere ei ole Eestis võib-olla enam nii levinud nähtus kui varem. See on tõesti üks suur samm edasi, aga see on ka kõik.
Esimest korda seatakse seaduseelnõus eesmärgiks võitlus laste vaesusega. Me teame väga hästi, et Eestis elab suhtelises vaesuses 19,5% lastest. Teame ka seda, et suhteline vaesus n-ö Eesti moodi on 60% mediaansissetulekust. See tähendab, et esimene pereliige saab vähem kui 280 eurot kuus, järgmine pereliige, kes on vanem kui 14 aastat, saab poole sellest summast ehk 140 eurot kuus, ja lapsed, kes on nooremad kui 14 aastat, saavad kolmandiku sellest summast ehk natuke rohkem kui 80 eurot. Aga suhtelises vaesuses elamine ei tähenda üldse seda, et kõik need pered on n-ö võrdselt vaesed. Mõnel jääb vaesuspiiri ületamisest puudu paarkümmend eurot, mõni aga elab töötu- ja toimetulekutoetusest ning tema jaoks on suhtelise vaesuse piir juba suisa rikkus.
Aga vaadake, mida pakuvad suhtelises vaesuses elavatele lastele eelnõu algatajad. Vajaduspõhise lapsetoetuse suurus on alates järgmise aasta 1. juulist (isegi mitte 1. jaanuarist) 9 eurot 59 senti esimese lapse ja 19 eurot 18 senti järgmiste laste kohta. Pangem tähele, et mitte iga järgmine laps ei saa 19 eurot ja 18 senti, vaid seda antakse n-ö kamba peale. See tähendab, et suhtelises vaesuses elav lastega pere saab järgmise aasta suvest vajaduspõhise toetusena maksimaalselt 28 eurot ja 77 senti. Need emad-isad ja vanaisad-vanaemad, kes siin saalis, kohvikus või oma tubades praegu seda ülekannet kuulavad, teavad väga hästi, kui palju maksavad näiteks talvesaapad, joped, trennis käimine või suusad, jalgrattast rääkimata. Kindlasti me kõik anname endale aru, et 28 eurot või ühe lapse puhul 9 eurot ei ole vaesele lapsele piisav toetus. Olgem ausad – see ei ole üldse toetus. Seda teavad ka eelnõu algatajad, kes kirjutasid seaduse vastuvõtmise seletuskirjas ...
Ma palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit, palun!

... et see meede aitab suhtelises vaesuses elavate laste arvu vähendada kahe protsendipunkti võrra. Kui ma küsisin siin pool tundi tagasi Margus Tsahkna käest, et kuidas see matemaatiliselt võimalik on, kui me ei opereeri statistiliste andmetega, mis praegusel juhul pole võimalik, kuna see uus summa ei ole sissetulek, siis jäi ka tema vastuse võlgu. See on mingi hinnanguline asi, aga isegi kui ta seda on, siis olgem ausad – kui me vähendame vaeste laste arvu kahe protsendipunkti võrra, siis see ei ole tõhus meede vaesusega võitlemiseks. See on pigem poliitiline loosung. Nii et Eesti riigile, eriti olukorras, kus rahvastik vananeb ja noored pered valivad üha tihedamini oma laste sünniriigiks mõne lastesõbralikuma maa, on sellest ilmselgelt vähe. Ma võib-olla juba rääkisin seda siit puldist, aga kordan veel kord, et ma sain šoki, kui ma poolteist aastat tagasi sain teada, et kõige lapserikkam Eesti pere, perekond Suits, kus on 14 last, kolis Suurbritanniasse. Ma ütleksin, et õigesti tegid, kui seda asja materiaalselt vaadata. Isegi kui me liidame need helged lubadused, mida jagab seesama seaduseelnõu 294, siis ega nende elamine Eestis ei oleks pehmelt öeldes väga roosiline.
Keskerakonna fraktsioon tegi selle eelnõu kohta 15 ettepanekut. Muu seas tegime ka ettepaneku tõsta lapsetoetust kõikidele lastele, aga seda ei võetud arvesse, seda ei toetatud. Me leiame, et praegusel juhul ei täida seaduseelnõu 294 seda eesmärki, millele see justkui sihitud on, et see on pigem poliitiline deklaratsioon. Me leiame ka, et seda eelnõu tuleks ümber teha, st teha tõhus vigade parandus selles suunas, et reaalselt aidata meie lapsi, ja mitte ainult vaeseid lapsi, vaid ka lastega peresid. Samuti tuleks soosida laste sündi Eestimaal, sest lapsi on meil vähe ja selliste seaduste puhul juurdekasvu oodata ei maksa. Lähtudes sellest teeb Eesti Keskerakonna fraktsioon ettepaneku riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 294 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid, nüüd on meil aeg minna muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Kõnealuse seaduseelnõu kohta on esitatud 15 muudatusettepanekut. Alustame algusest. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu sotsiaalkomisjon ja seda on täielikult arvestatud. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja kuna me oleme erakorralisel istungil, siis palun teeme enne hääletamist kohaloleku kontrolli!

Hästi. Lugupeetud kolleegid, kuna meilt paluti kohaloleku kontrolli, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 55 Riigikogu liiget, puudub 46.
Ma panen nüüd hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu sotsiaalkomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud Riigikogu sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Vaheaeg.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek leidis toetust.
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Vaheaeg.
V a h e a e g

Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon ja mida on arvestatud täielikult. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Hästi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Palun enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Vaheaeg.
V a h e a e g
 

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Ma tänan! Palun enne hääletamist teha kohaloleku kontroll!

Hästi. Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 57 Riigikogu liiget, puudub 44.
Head kolleegid, panen nüüd hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Ma panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 11 Riigikogu liiget, vastu 51 ja erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun kuuendat muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümme minutit vaheaega!

Tänan! Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 14 Riigikogu liiget, vastu 51 ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi seitsmenda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Riigikogu sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 52 Riigikogu liiget, vastu 1 ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Aitäh! Vaheaeg.
V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 52 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada! Enne hääletamist võtan üheminutise vaheaja.

Vaheaeg üks minut.
V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 12, vastu 50 Riigikogu liiget ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Ka 11. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma palun 11. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 53 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
12. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 53 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
13. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 7 Riigikogu liiget, vastu 52 ja erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
14. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 11 Riigikogu liiget, vastu 52 ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
15. muudatusettepaneku on teinud juhtivkomisjon. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 56 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuid oli 2. Ettepanek leidis toetust.
Head ametikaaslased! Seega oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Riigikogu juhatusele on tehtud kaks avaldust. Üks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja teine Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Sisu on mõlemal avaldusel üks: seaduseelnõu 294 teine lugemine tuleks katkestada. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Ma palun enne seda, kui hääletame, kümneminutilise vaheaja!

Selge. Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni tehtud ettepaneku seaduseelnõu 294 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 51 ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega on eelnõu 294 teine lugemine lõpetatud, samuti 11. päevakorrapunkti käsitlemine.

Liigume edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse § 177 muutmise seaduse eelnõu 320 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 7. novembril algatatud töölepingu seaduse § 177 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati siin saalis 1. detsembril s.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 3. detsember kell 12. Määratud tähtajaks esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon 11 muudatusettepanekut. Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu ja selle kohta esitatud muudatusettepanekuid enne teist lugemist oma 4. detsembri istungil. Komisjon ei toetanud esitatud muudatusettepanekuid konsensuslikult. Sotsiaalkomisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Peeter Võsa, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja, te ei puudutanud sõnagagi seaduseelnõu sisu. Äkki te räägite lahti, mida selle seadusega taotletakse?

Aitäh, hea küsija! Me oleme seda eelnõu siin juba arutanud ja ma lootsin, et te olete selle sisuga tuttavad. Eelnõu sisu on selles, et töötu abiraha tõstetakse 65 eurolt 101,5 eurole.

Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Hea ettekandja! Te mainisite eelnõu esimese lugemise kõnes, mis oli 22. novembril, et sotsiaalkomisjon kutsus oma istungile ka ametiühingute keskliidu esimehe, TALO juhatuse esimehe ja tööandjate keskliidu esindaja. Rohkem te nendega peetud arutelu ei kajastanud. Kas te võiksite meile selgitada, millisel seisukohal on nimetatud organisatsioonid selle töötutoetuse tõusu suhtes? Toetus hakkab nüüd olema 101,5 eurot, ehkki algselt lubati 145 eurot. Mis nemad sellest arvavad? Kas nad on sellest üldse teadlikud?

Hea küsija! Me tõepoolest kutsusime sotsiaalkomisjoni istungile ka meie partnerid, kes ei toetanud seda ettepanekut, kuna algne kokkulepe oli teistsugune. Ja nagu te teate, siis tuli valitsus siia teistsuguse ettepanekuga – tõsta töötu abiraha mitte 101,5 euroni, vaid 145 euroni. Sotsiaalkomisjon käitus selles mõttes ausalt, et ta kutsus oma sotsiaalpartnerid kohale ja me arutasime seda teemat.

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Aitäh! Austatud ettekandja! Eelnõu algataja ettekandja tõdes siin saalis esimesel lugemisel, et ta ei ole ennast konkreetselt kurssi viinud, kuhu täpsemalt kulutatakse 3,5 miljonit eurot. Ma küsin seda seekord teie käest. Nimelt kulutatakse eelnõu seletuskirja kohaselt 141 480 eurot rahvatervise ennetusstrateegia peale. Ehk seletate veidi lähemalt, kuhu see summa konkreetselt läheb ja mida sellega peale hakatakse?

Aitäh! Kõik need valdkonnad, mida on kirjeldatud ka seletuskirjas, on seotud meditsiinitöötajate palga tõusuga, selle palgatõusuga, mida rahastatakse just nimelt riigieelarvest. Selle konkreetse valdkonna meditsiinitöötajate palka rahastatakse samuti riigieelarvest. Ka nemad saavad raha vastavalt sellele kokkuleppele, mis on sõlmitud või tegelikult sõlmimisel arstide liidu, haiglate liidu ja Vabariigi Valitsuse vahel. Kõik need asjad on siin kirjas. Tegemist ei ole mitte ainult residentide tööpäevade arvestuse ja kiirabitöötajate palgarahaga, vaid kõikide nende meditsiinitöötajatega, kes saavad tasustatud riigieelarvest.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kõigepealt tahan teile pool küsimust esitada. Te vist eksisite, kui ütlesite, et komisjon oli konsensuslikult nõus neid ettepanekuid mitte toetama. Kas saite minu küsimusest aru? Täpsustage seda protokolli seisukohalt. Aga minu täielik küsimus on selline: miks komisjon mitte ühtegi ettepanekut ei toetanud? Oskate selle põhjuse kas või üldiselt sõnastada?

Suur tänu, et te selle küsimuse esitasite! Ma lasin oma sõnavõtus eksimuse sisse. Tõepoolest, nende ettepanekute poolt oli 2 komisjoni liiget, vastu 5 ja erapooletuid 0. Protokolli mõttes on see väga tähtis küsimus. Sotsiaalkomisjon ei toetanud ettepanekuid seetõttu, et need läksid selle eelnõu algatuse mõttest kõrvale. Võin tunnistada, et väga pikka arutelu sotsiaalkomisjonis ei toimunud.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Esimesel lugemisel tõdes eelnõu algataja ettekandja, et regionaalselt on meil tööpuudus väga erinev ja teatud piirkondades on lihtsam tööd leida kui näiteks Kagu-Eestis. Kas te oskate öelda, kas töötutoetuse tõus võiks kaasa aidata regionaalsete eripärade vähenemisele ja kui jah, siis millises mahus? Ja milliseid meetmeid on koalitsioonil plaanis veel rakendada, et ka kaugemate Eesti piirkondade elanikud leiaksid endale töökoha, eriti Kagu-Eestis?

Aitäh! Töötutoetuse mõte ei ole mitte võimaldada inimestel aktiivselt tööd otsida, vaid just nimelt leevendada seda perioodi, mil nad ei saa töötukassast hüvitisi. Riigikogu tegi ka eelmise aasta lõpus suuri muudatusettepanekuid ja olulisi muudatusi seadustes, selleks et töötukassa tööd paindlikumaks muuta, seda just aktiivsete tööturumeetmete kaudu. Nii et üldise filosoofia mõttes on ikkagi aktiivne töö otsimine koos töötukassa meetmetega see, mis võimaldab inimestel saavutada olukorra, kus neil on töö ja selle abil tagatud ka elamisväärne elu.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Ma tänan, proua eesistuja! Ma palun teil vastata lihtsalt stenogrammi huvides või siis selleks, et informeerida kolleege. Sa ütlesid ausalt, et arutelu meie muudatusettepanekute üle ei olnud väga sisuline. Ma pean ütlema, et ma hilinesin sellele komisjoni istungile täpselt kuus minutit. Selleks ajaks oli 11 ettepanekut läbi vaadatud ja maha hääletatud. Või ma eksin tõe vastu?

Ei, te ei eksi.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ma küsin muudatusettepaneku nr 4 kohta, mille on teinud Keskerakonna fraktsioon. Ettepaneku eesmärk on keelata alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga töölepingut üles öelda koondamise tõttu. Kõnealuse muudatusettepanekuga muudetakse töölepingu seaduse § 93 lõiget 1 ning lisatakse sõnad "või kasvatab alla kolmeaastast last". Muudatusettepanekute tabelis on aga kirjas "jätta arvestamata". Ma saan aru, kui Reformierakond seda ei toetanud, sest nemad ajavadki säärast isepärast sotsiaalpoliitikat. Aga miks IRL ei toetanud ettepanekut, kus kaitstakse lastega peresid?

Aitäh! See konkreetne muudatus, mis on meil täna siin laua peal, puudutab ainult töötutoetuse määra. See on see fookus. Kõik muud arutelud, mis puudutavad töölepingu seadust, on Riigikogus toimunud juba eelmise koosseisu ajal, kui me võtsime põhimõtteliselt vastu suure reformi, aga kindlasti on ka tulevikus need arutelud siin teretulnud. Algatajate seisukohalt laiendas teie ettepanek oluliselt eelnõu mõtet. Kindlasti me jõuame ka teie ettepaneku juurde uuesti tagasi.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Saite tõesti lugemisega suurepäraselt hakkama. Aga te olete mitu korda nimetanud, et komisjonis olid ka sotsiaalsed partnerid, kes olid nõus teie ettepanekutega. Mitmed Keskerakonna ettepanekud ei pälvinud komisjoni toetust. Kas te oleksite valmis seletama, kes need sotsiaalsed partnerid olid, kui palju neid oli ja millisel arvamusel nad lõpuks siiski olid?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, me kutsusime komisjoni tööandjate ja töövõtjate esindajate organisatsioonid. Kokku oli kolm organisatsiooni, nagu te teate.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja, kas te tuletaksite meelde, mitu korda täpselt ja millal on töötutoetuse tõstmist poole ulatuseni alampalgast edasi lükatud? Ja millal see lõpuks teoks saab või ei saa see üldse teoks? Kui varem lükati seda tõstmist edasi, siis seekord seda ei tehtud, vaid lihtsalt pandi piir – 101 eurot. Kas see selliseks jääbki? Aga jah, tuletage veel kord meelde neid kordi ja kuupäevi.

Aitäh, hea küsija! Me neid kuupäevi ja kordi komisjonis ei arutanud. Küll aga tuletan meelde, et kui võrrelda töötutoetuse tõstmist 60% võrra kõikide teiste toetustega, mida me järgmine aasta tõstame, samuti palkadega, siis nii suurelt ei tõsta me ühtegi muud toetust. Ma tahan öelda, et see on ikkagi väga tõsine samm nende inimeste aitamiseks, kes on pikka aega töötud ja saavad töötutoetust.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg! Töötutoetuse tõstmine 65 eurolt 101 eurole on päris hea tegu, aga te lubasite rohkem tõsta. Ma ei saa aru, miks seda ei saanud teha. Aga minu küsimus on seotud statistikaandmetega, mille järgi oli eelmisel, 2011. aastal 30 päeva toidukorvi minimaalne maksumus üheliikmelises leibkonnas 85 eurot. Mis te arvate, kas inimene tuleb selle 101,5 euroga toime, kui tal tööd ei ole?

Aitäh, hea küsija! Töötutoetus ei tohigi olla sellise suurusega rahasumma, millega inimene saaks vabalt ära elada. See tundub võib-olla jõhker, aga tegelikult peab töötutoetus olema sellisel tasemel, et inimesel säiliks võimalus endaga minimaalselt toime tulla, aga tuleks jätkuvalt otsida ka tööd aktiivsete tööturumeetmete kaudu. Seetõttu ma arvan, et meie majanduslikke võimalusi vaadates on töötutoetuse tõstmine 60% võrra väga suur samm, mille me täna teeme, ja oluline sõnum, mille me anname pikaajalistele töötutele.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Riiki ja selle valitsust hinnatakse usaldusväärseks siis, kui valitsus peab kokkulepetest kinni. 2008. aasta aprillikuus lepiti kolmepoolselt kokku, et kolme aasta pärast tõstetakse töötutoetuse määra. Tänasel päeval oleme olukorras, kus seda lubadust ja kokkulepet ei ole täidetud. Ma küsin, kas teil on häbi praegu siin saali ees esineda ja öelda, et me ei täida seda lubadust.

Aitäh, härra küsija! Nagu te aru saate, kui te loete seda seaduseelnõu, tõstetakse töötutoetust 60% võrra. See on see lubadus, mis on antud. Küll on tõsi see, et seda toetust lubati tõsta rohkem. Kuid ma arvan, et me peaksime ka oma muude eluvaldkondadega samamoodi jõudsalt edasi liikuma nende mõtete varal, mis meil olid tollel ajal. Ja ma tahan jätkuvalt öelda, et see on väga suur samm, mille me täna teeme. Samal ajal on meil ka teised probleemid lahendada. Sellised on tänased poliitilised otsused.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Natuke ajaloost. Teie vist teate ka seda, et viimati tõsteti töötutoetuse määra aastal 2007. Ja kui võrrelda seda eelmise, 2006. aastaga, siis oli tõus küllaltki tuntav. Kui 2006. aastal oli see toetus 27,8 eurot, siis 2007. aastast 65,4 eurot. Mul on päris lihtne küsimus. Kuus aastat oli töötutoetuse määr konserveeritud, peaaegu külmutatud. Kuidas see aitas töötuid tööturul? Peale seda ju tekkis meil kriis.

Aitäh! Küsimuse asetus on minu jaoks natuke segane selles mõttes, et majanduskriis ei olnud kuidagi seotud töötuse määraga. Pigem tõusis töötuse määr majanduskriisi ajal. Tänaseks on see langenud ja seda mitte töötutoetuse määra tõttu, vaid kasutusele on võetud aktiivsed tööturumeetmed ja meie majandus on lihtsalt elavnenud. Teie küsimusest lähtudes ütlen jätkuvalt, et ka teie peaksite rõõmu tundma selle üle, et me täna niivõrd suure sammu – 60% – seoses töötutoetuse tõusuga astume.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea sotsiaalkomisjoni esimees! See on mäng protsentidega: millist protsenti nimetada, milline on edasiminek või mitu protsenti moodustab meie töötutoetus alampalgast. Kui sellest juba rääkida, siis mitu protsenti alampalgast oleks teie arvates kohane Eestile kui Euroopa Liidu liikmesriigile?

Aitäh! Ma arvan, et meie võimekust vaadates on praegu kohane 101,5 eurot kuus, kuid kindlasti me loodame koos teiega liikuda kõrgema määra poole. Ma lihtsalt tuletan meelde, milline on meie taust ja millised on meie võimalused. Ma arvan, et te, hea küsija, saate tegelikult ise ka aru, et võimalused on piiratud ja eelkõige on tähtis mitte töötute toetamine, vaid nende tööle aitamine.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et komisjonis oli kolm sotsiaalsete partnerite esindajat, aga te ei öelnud, millised olid nende ettepanekud. Jäi mulje, nagu nad oleksid leppinud kõigega, mis komisjonis toimus. Palun andke ülevaade, mis ettepanekuid sotsiaalsed partnerid komisjonis esitasid!

Aitäh! Lühidalt öeldes ei olnud sotsiaalsed partnerid rahul sellega, et Riigikogus on selline eelnõu menetlusel. Nad rõhusid just nimelt sellele kokkuleppele, mis oli saavutatud Vabariigi Valitsuse esindajatega siis, kui kogu töölepingu seaduse muudatuste üle läbi räägiti. Nad ei teinud mitte ühtegi konkreetset ettepanekut, vaid väljendasid oma seisukohti, mis ei olnud selle eelnõu suhtes toetavad.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ma jätkan oma hea pinginaabri küsimust. Me teame seda, et valitsus lubas varem, et töötutoetus tõstetakse järgmise aasta algusest 50%-ni töötasu alammäärast, millest hiljem taganeti. Meie fraktsioon esitas muudatusettepaneku, mille sisu oli tõsta töötutoetus 50%-ni töötasu alammäärast mitte järgmisest aastast, vaid ülejärgmisest aastast. Miks seda ettepanekut ei toetatud? See ei puuduta järgmise aasta eelarvet ja valitsus oleks saanud ju selle ettepaneku toetamisega jääda põhimõtteliselt varem lubatu juurde.

Aitäh! Ma arvan, et see oli kõikidest nendest muudatusettepanekutest kõige sisulisem ettepanek. Ka valitsus on sotsiaalkomisjonile öelnud, et pikemas perspektiivis on tõepoolest plaanis see lubadus täita ja tõsta töötutoetus 50%-ni töötasu alammäärast. Ma arvan, et see teema tuleb järgmisel aastal siia arutelule ja Keskerakonna fraktsiooni initsiatiiv jääb meelde.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahan veel kord alla kriipsutada, markeerida lubaduste mittetäitmist, et see ikkagi meelde jääks. Kui 2008. aastal võeti vastu töölepingu seadus, millega muudeti mitmed paragrahvid, ütleme, töötajatele vaenulikumaks, siis lootusekiirena lubati, et 2010. aastal tõuseb töötutoetus 50%-ni töötasu alampiirist. Hiljem lükati selle lubaduse täitmine edasi 2013. aastasse, sest majanduskriis olevat nõudnud oma. Praeguseks on kriis väidetavalt läbi, aga lubadust ikka ei täideta. Miks?

Hea küsija mainis ise ajalugu, meie lähiminevikku. Need põhjused ongi seal peidus. Ma arvan, et see, et me tõstame praeguste majanduslike võimaluste juures töötutoetust 60% võrra – eriti kui me vaatame, mis toimub mitte ainult Eestis, vaid ümber meie ehk Euroopas –, on väga julge ja väga kõva samm. Selle üle tasub isegi uhke olla.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh, lugupeetud komisjoni esimees! Te mainisite, et Keskerakonna esitatud muudatusettepanekuid käsitleti väga kiiresti, sest need jäävad teie meelest eelnõu mõttest eemale. Samas puudutavad need selgelt töölepingu seadust. Ma olen rahanduskomisjoni liige. Täna me arutasime seal maamaksuseadust, kuhu kirjutati Rahandusministeeriumi ettepanekul ning IRL-i ja Reformierakonna häältega sisse ka välismaa pensionäre puudutav maksuseadus. Ilmselgelt ei olnud see kuidagi asjaga seotud, aga ometi arvasid komisjonis teie erakonnakaaslased, et seadusesse võib kirjutada mida iganes. Teie ees on meie ettepanek, mille järgi ei saaks rasedate puhul teha koondamisotsust, ilma et see oleks kooskõlastatud tegevuskohajärgse tööinspektoriga, st tema nõusolekul. See on selgelt töölepingu seadusega seotud muudatusettepanek. Miks komisjon arvas, et selline asi pole vajalik?

Aitäh! Komisjon ei arutanud seda ettepanekut sellest aspektist lähtuvalt, kas see on vajalik või mitte. Ma arvan, et me jõuame nii ehk nii selle Riigikogu koosseisu ajal töölepingu seaduse muudatuste juurde tagasi. Praegu on meie tähelepanu all eelkõige töötutoetuse teema. Ma ei hakka siin neid detaile avama, mille pärast me nii kiiresti neid ettepanekuid sotsiaalkomisjoni istungil menetlesime. Siin ei olnud tegu mitte opositsiooni ja koalitsiooni omavahelise probleemiga, vaid tavalise tööprotsessiga.

Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Ma tänan, proua eesistuja! Hea ettekandja! Ausalt öeldes mind väga riivab selle eelnõu menetlemise juures see argument, mida koalitsioon pidevalt välja käib. See on järgmine: kui me tõstaksime töötutoetuse lubatud tasemele, siis see nagu hoiaks töötud tööturust eemale, sest nad on niivõrd laisad, et ei viitsi tööd teha. Aga aastal 2008, kui kirjutati alla kolmepoolsele kokkuleppele, kui hinnad olid madalamad ja elu veidi kergem, ei olnud see liiga suur summa. Kas sa oleksid nõus sellest argumendist taganema, seda mitte kasutama? Me otsime raha arstidele, aga me ei ürita oma töötuid kiiremini tööturule saada, murdes neile antud lubadust.

Aitäh, hea küsija! Ma lähen siinkohal natuke välja sellest arutelust, mis toimus sotsiaalkomisjonis. Ma väljendan oma isiklikku seisukohta. Töötu abiraha ei ole see aktiivne meede, mis aitaks inimest tagasi tööturule. Pigem on nii, et kui see tõuseb mingist tasemest kõrgemale, siis võib see tõepoolest tekitada olukorra, kus inimene ei ole huvitatud aktiivsest töö otsimisest. Sellepärast ma arvan, et me peaksime riigina eelkõige panustama just nimelt aktiivselt tööd otsivate inimeste aitamisse ning nende inimeste aitamisse ja motiveerimisse, kes on praegu pikaajalised töötud. Selge on see, et mitte ühelgi tasemel töötu abiraha ei taga nendele inimestele täisväärtuslikku elu. Aga kui me vaatame, mis on tähtis, siis ma arvan, et väga tähtis on tõepoolest tagada näiteks residentidele 40-tunnise töö eest täistasu nädalas ja kiirabitöötajate palga tõus. Need valikud on tehtud.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Mind pani pehmelt öeldes jahmatama see, kui te ütlesite, et opositsiooni 11 ettepanekut hääletati läbi kiiremini kui kuue minutiga. Siit tõusetub küsimus, kas komisjoni istungid peaksid tõesti tulevikus olema avalikud. Ma küsin, kas sotsiaalkomisjon on kunagi üldse tõsiselt arutanud opositsiooni ettepanekuid. Kas see, mis toimub sotsiaalkomisjonis, on demokraatlikule riigile kohane tegevus?

Aitäh, hea küsija! Ma võin öelda, et 90% meie otsustest, mille me langetame, on olnud konsensuslikud. Ka eelmise eelnõu puhul, mida me siin arutasime, sai väga palju opositsiooni esitatud ettepanekuid arvestatud. See, miks me neid ettepanekuid nüüd nii kiiresti arutasime, oli tingitud sellest, et Keskerakonna esindaja pani need hääletusele päris alguses ja kõik koos. Hääletus toimus ühes voorus. See ei olnud tingitud mitte sotsiaalkomisjonipoolsest juhtimisest, vaid ettepanekute esitajate tahtest.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Muidugi ei pannud komisjonis mitte Keskerakonna esindaja ettepanekuid hääletusele ühes paketis, vaid seda tegi komisjoni esimees. Tegelikult oli komisjonil kiire, sellepärast et samal päeval oli välja kuulutatud sotsiaalministri lõunasöök komisjonile. Sinna oligi kõigil kiire. Aga küsimus on selles, kuidas on arstide palga tõus seotud töötutoetuse piiratud tõusuga. Arstide palga tõus oleks võinud tulla haigekassa reservide arvel, töötutoetuse tõusu oleks aga võinud korraldada töötukassa reservi arvel. Miks ei saa kasutada töötukassa reservi?

Hea küsija! Ma olen üritanud siin puldis säästa teid sellest olukorrast, mille ma olin kahjuks sunnitud eelmise vastusega välja ütlema. Ei sotsiaalkomisjoni esimees ega ükski teine sotsiaalkomisjoni liige olnud seda meelt, et neid ettepanekuid tuleks nii kiiresti hääletada. Hea Viktor! See oli teie ettepanek, et neid võiks hääletada kõiki korraga ja koos. Aga see ei ole asja mõte. Ja see lõunasöök toimus väga tüki aja pärast ning sotsiaalkomisjon ei ole kunagi oma tööd ühegi lõunasöögi pärast tegemata jätnud. Teine pool teie küsimusest (see oli vist küsimuse tegelik mõte) on seotud juriidiliste, õiguslike lahendustega. Nimelt ei ole võimalik töötukassa eelarvest rahastada töötu abiraha, kuna see on otseselt riigieelarvest tulenev kulu. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab haigekassa reservide kasutuselevõttu, siis see ei ole tegelikult samamoodi sellisel kujul juriidiliselt võimalik. Eriti nende inimeste puhul, kes saavad palka otse riigieelarvest. Nendeks on eelkõige residentarstid ja kiirabitöötajad.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Margus Tsahkna! Me avame läbirääkimised ja ma palun kõnepulti Viktor Vassiljevi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Kuidas seda nimetatakse, kui keegi lubab teile millegi eest näiteks 468 eurot, aga annab 327 eurot? Sellel on mitmesuguseid nimetusi, viisakaid ja mitte eriti viisakaid, aga petmine see muidugi on. Seda minu meelest suureks töövõiduks, heateoks või tohutuks edasiminekuks küll nimetada ei saa. Siin puldis kõnet pidades ütles sotsiaalkomisjoni esimees, et meil on tunduvalt tähtsamaid prioriteete kui töötute hakkamasaamine. Mis on siis need tähtsamad asjad? Kas tähtsam on elektriaktsiis või elektri hinna tõus? Kas tähtsam on see, et meie ettevõtted ei maksa tulumaksu? Kas tähtis on see, et dividendidena viiakse Eestist välja tohutuid rahasummasid?
Minu meelest on tähtsad Eesti elanikud, kellel läheb halvasti selles mõttes, et nad on töötud. Nad on ju Eesti elanikud! Ja kui meile räägitakse sellest, et töötutoetus ei peagi võimaldama inimese väärikat äraelamist, siis ma küsin selle peale: kui me tahame kedagi tööturule tagasi, siis keda me sinna tagasi tahame? Kas me tahame tööturule tagasi nälginud ja asotsialiseerunud inimest? Me tahaksime sinna ju ikkagi täisväärtuslikku kodanikku, kes ei ole kaotanud oma tööharjumusi, kes oskab endaga hakkama saada, kes oskab teha ka muud kui käia kuskil sotsiaalosakonnas almust palumas. Me tahame, et ta otsiks tööd. Teine probleem on jällegi selles, kust ta seda tööd otsib. Ega meie riigi poliitika ei soosi praegu uute töökohtade tekkimist. Ja nii tulebki välja, et see inimene, kes on jäänud töötuks, läheb tööd otsima kuskilt mujalt. Ta istutab Austraalias kapsaid ja saab selle eest paar tuhat eurot palka. Ta läheb Soome ehitajaks, kuhu iganes. Aga siin ta tööd ei leia ja nii ta ongi meie jaoks kadunud hing.

Head kolleegid! Arutelu saalis läheb juba nii kõvaks, et esinejat ei ole kuulda. Vabandust!

Mul on teile tähtsaid asju öelda. Olgu töötutoetus 50% või 35% alampalgast, igal juhul on seda häbematult vähe, sest eksperdid peavad õiglaseks suuruseks 70% alampalgast. Pealegi, me mängime siin mingite protsentidega, aga tegelikult see raha äraelamist ei võimalda. Protsentidega on muidugi väga mugav mängida. Ütleme, et töötutoetus tõusis 60% – tohutu tõus! Kui meil räägitakse näiteks tervishoiust, et sellele läheb ümmarguselt 6% SKT-st, siis me räägime protsentides. Ega see protsent paha ei ole, aga rahalises väljenduses on see summa, mis läheb tervishoiule SKT-st, umbes viis-kuus korda väiksem kui Euroopa keskmine ja seitse korda väiksem kui sakslastel. Ega protsentidest keegi söönuks ei saa, ega töötu ei ela protsentidest. Kui palk on väike, siis töölkäijad võivad streikida. Aga mida saab teha töötu? Ta ei saa streikida, aga midagi saab ta ikka teha: ta n-ö streigib jalgadega, võtab jalad kõhu alt välja ja läheb muudkui sinna, kus tal parem elada on. Ta pühib kodumaa tolmu jalgelt. Kas me seda tahame? Ma arvan, et see ei tohiks olla meie eesmärk. Meie töötud on samasugused Eesti elanikud nagu töölkäijad ja nad väärivad inimväärset elu, mitte häbiväärset toetust. Aitäh!

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Ma tuletan teile pisut meelde, kuidas töölepingu seadus üldse kunagi vastu võeti, mis olid tingimused ja kui kaua seda tehti. Tegelikult on seda tehtud ju kindlasti üle kümne aasta. Mul on meeles, et kui seaduseelnõu toodi 2003. aastal juba mitmendat korda Riigikokku, siis see oli hästi töötajavaenulik, nagu see on ju ka praegu, aga sotsiaalkomisjonis tehti eelnõu ikkagi väga palju paremaks. Opositsioon ja koalitsioon tegid seda koos. Seda tehti nädalate kaupa, seda tehti istungivabadel nädalatel ja tõepoolest – kõige lõpuks sai see seaduseelnõu päris heaks. Mai Treial oli siis komisjoni esimees. Kuna eelnõu sai aga "liiga" heaks, ei kavatsetud seda ikkagi vastu võtta ja see pandi sahtlisse. Tollane koosseis seda seaduseelnõu enam ei puudutanud.
Järgmises koosseisus viidi eelnõu arutamine õiguskomisjoni ja siis olid juba teised lood. Õiguskomisjon tegeles sellega kiiresti, probleeme nii palju ei uurinud ega vaidlustanud. Seadus võeti vastu 2008. aasta kevadel. Aga sellele eelnesid ikkagi läbirääkimised ametiühingute, tööandjate keskliiduga, TALO-ga ja kaubandus-tööstuskojaga. Mina mäletan, et tol korral vaidlustasid ametiühingud väga väheseid kohti. See oli see kord, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses ja oleksid pidanud selles seaduseelnõus hoopis rohkem asju vaidlustama. Seal oli kõikvõimalikke punkte, kuidas töölepingut saab kiirkorras lõpetada ja kuidas pretensioonide puhul ei ennistata enam inimest tööle jne. Kuid oli kaks punkti, mille vastuvõtmise korral olid ametiühingud selle töölepingu seaduse eelnõuga nõus. Need olid töötutoetuse tõstmine poole alampalgani ja see, et omal soovil töölt lahkujatele makstakse samuti hüvitist. See viimane punkt, nagu me teame, tühistati sel kevadel ja nüüd on siis töötutoetuse tõstmisega samad lood. Meenutagem veel, et kui kunagi löödi selle kokkuleppe puhul käed ja löödi kokku ka klaase, siis oli valitsus ilmselt kindel, et ühel päeval me lükkame edasi töötutoetuse tõstmise poole alampalgani. Ja täpselt nii see läks. Juba 2009. aasta suvel tehti ettepanek lükata see tõus edasi, ehkki töötutoetus pidi 2010. aasta jaanuaris tõusma poole alampalgani. See lükati edasi 2013. aasta jaanuarini. Nagu te näete, tehakse seda nüüd jälle, tähendab, tühistatakse nii suur tõus, nagu kunagi kokku lepitud sai.
Me näeme, et nii suurt töötutoetuse tõusu – poole alampalgani – ei saa enam kunagi olema. Seda toetust tõstetakse vaid osaliselt, kuigi see seaduseelnõu, et töötutoetus ulatub poole alampalgani, oli juba Riigikogus ja me arvasime, et see läheb seekord tõepoolest läbi. Aga viimasel hetkel ehk kaks nädalat tagasi, nagu te mäletate, võeti vastu teine otsus. Ja loomulikult on väga imelik see, et ettekäändeks toodi arstide streik. Et selleks, et täita streikijate nõudmisi ning suurendada arstide, kiirabiarstide ja residentarstide palka, tuleb töötutoetuse tõstmine poole alampalgani edasi lükata ja tõsta seda vaid osaliselt. Ma tuletan meelde, et ka arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul on minister ise öelnud, et raha nende nõudmiste katteks tuleb nii riigieelarvest kui ka haigekassast. Haigekassas on meil reserve ja sealt oleks saanud selle raha võtta, aga ettekäändeks toodi hoopis midagi muud. Ja kui töötutoetus tõuseb nüüd 101,5 euroni kuus 145 euro asemel, siis ma küsin, kas koalitsioon ikka täpselt teab, kui palju see toetus tõuseb. Näiteks "Foorumi" saates ütles IRL-i esindaja täiesti vale arvu. Ta ütles, et töötutoetus tõusebki nüüd 145 euroni. Nii et see kõik on üks puder ja kapsad.
Kui aga täpsemalt vaadata, siis see raha ei lähe ju kaugeltki arstide palkade tõstmiseks. See raha, mis ära võetakse – 3,5 miljonit –, läheb viljatusravi hüvitamiseks, rahvatervise ennetusstrateegiasse ja ravikindlustamata isikute vältimatusse abisse. Seda kõike on loomulikult väga vaja. Kuid öelda, et töötutoetuse väiksem tõus tuleneb streigi nõudmiste täitmisest, on igal juhul täiesti vale. Ja ma tuletan meelde, et ega kunagi pole tahetud töötuid nii väga kaitsta ja kogu aeg on suuri kärpeid tehtud. Tegelikult on rahast kogu aeg puudus olnud ja kogu aeg võetakse seda kuskilt ära. WHO ja OECD on öelnud, et teil ei jätkugi tervishoiu jaoks raha, varsti olete täiesti tühjas seisus. Kärbete puhul meenutame, et hambaraviraha võeti ära, arstirohtude käibemaksu tõsteti ja hooldusravi muudeti kallimaks. Just täna oli pressiteade, et viimase paari aastaga on inimeste omaosalus tervishoius vägagi palju suurenenud. Nüüd tõsteti sama suure hooga visiiditasu ja voodipäevatasu – ikka arstide streigi katteks. See kõik on üks pikk valede jada olnud. Igal juhul läheb see ajalukku väga halva sõnumina, et arstide palga tõus kompenseeritakse kõige vaesemate ja kõige kehvemate ehk töötute arvel. Ma arvan, et see on tõesti halb sõnum. Loomulikult ei saa ma sellist eelnõu toetada, ka mitte visiiditasu ja voodipäevatasu tõstmist, mis siin täna enne oli jutuks sellesama punkti all ja arstide palgatõusuks vajamineva raha puhul. Olen selle vastu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Peeter Võsa, palun reageerige kiiremini! Ma võiksin praegu võtta eeskuju teie fraktsioonikaaslasest ja teisest aseesimehest Jüri Ratasest, kes järgmise protseduuri ajal enam inimesele sõna ei andnud. Aga olgu, Peeter Võsa, palun tulge pulti!

Lugupeetud eesistuja, ma tõesti tänan teid selle armuliku võimaluse eest! Head kolleegid! See on jälle üks selline eelnõu, mille vajalikkuses on Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna koalitsioonipoliitikud veendunud. Kõik ülejäänud eelnõud lükatakse arutelul üpris jõhkralt kõrvale, sotsiaalpartnereid arutellu ei kaasata või kui kaasatakse, siis lülitatakse nad sealt õige natukese aja pärast armutult välja. Lõpuks lihtsalt teavitatakse, milline oli otsus, ja praktiliselt nii see jääbki.
Minule jääb küll mulje, et kui üldse millegi üle arutatakse, siis on arutlejaid kaks: oma reitingut kaotavad erakonnad ehk Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond. Teiste parteide või teisiti mõtlevate poliitikute arvamust ei küsita ning kõik muudatusettepanekud hääletatakse maha, kusjuures juba komisjonis, ja nagu kuulsime, siis lausa paketina. Usun, et kui eelnõu on lõpuks valmis tehtud, siis umbes sama vägisi, nagu on valmis tehtud Tšingis-khaani lapsed. Ja seda siia kaitsma tulles kiidetakse oma ideid taevani, olgu nende läbisurumiseks kas või petetud ja valetatud. Paraku on lugu järgmine. Jah, inimesi on võimalik petta, on võimalik neid isegi mõnel järjestikusel korral petta, aga mitte lõpmatuseni. Sellega peab arvestama iga partei ja poliitik. Isegi Margus Tsahkna peab sellega arvestama. Kui siin peetud kõnedes arvudes ja protsentides sissetulekud aina kasvavad, tööpuudus väheneb, riigikassa täitub mühinal ja majanduskeskkond aina paraneb, siis tahan küsida: miks seda mööda Eestimaad sõites näha ei ole? Aga sellepärast, et sellegi eelnõu arutlemise käigus on antud lubadusi, mida pole peetud. Minu teada saab seda eesti keeles täitsa vabalt valetamiseks nimetada. Täpselt nii praegune poliitika käibki – enam pole sotsiaalpartnereid ega sõna pidavaid härrasmehi ülikondade sees.
Aga mis nüüd siis teha? Kuidas hääletada? Milline otsus langetada? Loomulikult ütleb mõistus, et tuleks vastu hääletada, sest selline käitumine ei kõlba ju kuskile. Äkki hääletaks poolt? Aga see tähendaks, et siis võtaks enda peale selle koorma, just nagu tolereeriks teerullipoliitikat, valetamist ja ülbitsemist. Kui aga seda eelnõu ei toetata, jäävad töötud sellestki rahast ilma. Mis siis teha? See on väga tõsine probleem – ei teagi, kas hääletada poolt või vastu. Ilmselt on vaja üsna pikka mõtlemisaega. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Yana Toom!

Proua eesistuja! Võttes kolleeg Peeter Võsa viimasel repliigil sabast kinni, teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku kõnealuse seaduseelnõu teine lugemine katkestada ja pärast seda järele mõelda, kuidas oma lubadus siiski täita. Aitäh!

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei ole, lõpetan läbirääkimised. Me asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Muudatusettepanek nr 1. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda viis minutit vaheaega!

Viis minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei ole. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 2. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda viis minutit vaheaega!

Viis minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust. Palun, Jaanus Tamkivi!

Ei, ma ei soovi sõna.

Muudatusettepanek nr 3. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kolm minutit vaheaega!

Kolm minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7, vastu 51, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 4. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kolm minutit vaheaega!

Kolm minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid! Vahepeal on kätte jõudnud 8. detsember, laupäev. Lõppenud on ka Keskerakonna fraktsiooni võetud kolmeminutiline vaheaeg.
Ma panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei ole. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 5. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja tähistame uut päeva kaheminutilise vaheajaga!

Kaks minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 6. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kaks minutit vaheaega!

Kaks minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei ole. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 7. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja vaatamata sellele, et kõik nõuavad kümneminutilist vaheaega, jään mina oma kahe minuti juurde!

Kaks minutit vaheaega.
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 8. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kaks minutit vaheaega!

Kaks minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 5 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 9. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kaks minutit vaheaega!

Kaks minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 10. Palun, Valeri Korb!

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kaks minutit vaheaega!

Kaks minutit vaheaega.
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 11. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ilma vaheajata!

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Head kolleegid, oleme läbi vaadanud kõik 11 muudatusettepanekut. Kuna Riigikogu juhatusele on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu 320 teine lugemine katkestada, siis me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Palun, Valeri Korb!

Ma palun enne hääletamist kolm minutit vaheaega!

Kolm minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 320 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei ole. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Seaduseelnõu 320 teine lugemine on lõpetatud.

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 311 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse!

Tere õhtust! Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõu 311 teine lugemine toimus rahanduskomisjoni korralisel istungil 4. detsembril. Muudatusettepanekute tähtajaks, 3. detsembriks esitati kokku viis muudatusettepanekut: neli Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja üks rahanduskomisjonilt, kes valmistas selle ette koostöös Rahandusministeeriumiga. Kohal viibisid Rahandusministeeriumi esindajad, Eesti Linnade Liidu juhid ja ka Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri. Enne muudatusettepanekute arutamist kuulas rahanduskomisjon ära omavalitsusliitude arvamuse eelnõu suhtes.
Esimene muudatusettepanek puudutas eelnõu tehnilist poolt. See oli seotud kohalike omavalitsuste veeprojektide rahastamisega ja võimalusega kasutada selleks Euroopa Investeerimispanga laenuraha. Kolm muudatusettepanekut olid alternatiivsed laenupiirangu reguleerimiseks mõeldud ettepanekud Keskerakonna fraktsioonilt. Ja viimane ettepanek puudutas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse üht sätet, st volikogupoolset eelarve vastuvõtmist ja tegutsemisvõimetust.
Menetlusotsused olid järgmised: saata eelnõu täiskogu päevakorda 7. detsembril (poolt oli 6, vastu 5), teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada (poolt oli 6 ja vastu 5) ja saata eelnõu kolmandale lugemisele 12. detsembril, juhul kui teine lugemine lõpetatakse (poolt oli 6, vastu 4 ja erapooletuid 1). Aitäh!

Aitäh! Me asume küsimuste-vastuste juurde. Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Mul on hea meel, et ettekandjaks on üks endistest omavalitsusjuhtidest, kes peaks aduma seda, mis toimub kohalikes omavalitsustes. Ma küsin keskvalitsuse sekkumise kohta kohaliku omavalitsuse finantsautonoomiasse. Ma mõtlen siin sedasama laenupiirangu kehtestamist, tulumaksuprotsendi alandamist 11,93-lt 11,4-le, samamoodi mitme kohaliku maksu kaotamist, sh müügimaks ja paadimaks. Riigikohus on sellele tähelepanu juhtinud, et keskvalitsus ei tohiks päris nii kohalike omavalitsustega käituda. Missugune on teie kui endise Kuressaare linnapea isiklik seisukoht? Kas keskvalitsus on liigselt sekkunud kohalike omavalitsuste finantsautonoomiasse või mitte?

Ma saan aru, et täna me arutame siin seda, mida komisjon omavahel arutas, aga minu isiklik seisukoht on, et ei ole. Ka see laenupiirangu pikendamine suure võlakoormusega kohalike omavalitsuste uute laenude võtmise keelamisel piirab nende finantsautonoomiat kõige vähem.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Aitäh, ettekandja, endine kolleeg ja linnapea! Ma arvan, et me adume seda teemat ühtemoodi, ja küsin, kas see reegel peaks kõigile üheselt toimima. On ju olemas omavalitsusi, kelle võimekus võimaldaks ka suuremat laenu võtta ja sellest piirangust võib saada nende edaspidise arengu takistus. Võib-olla oleks pidanud selle teema kuidagi teistmoodi lahendama, on teil mingi hea ettepanek?

Aitäh, lugupeetud küsija! Kui kõiki ühe vitsaga lüüa, siis ma leian, et see on mõnes mõttes õiglasem. See teema oli komisjoni päevakorras sellel arutelul, kui kohtuti kohalike omavalitsuste liitude juhtidega. Peab ütlema, et 226 omavalitsusest mõjutab see piirangu pikendamine ehk kuut omavalitsust, kelle netovõlakoormus on üle 100%. Võib-olla aitab võimekamatel omavalitsustel seda netovõlakoormuse piirangu pikendust n-ö rohkem taluda see, et tegelikult on seda võlakoormust viimase kolme aastaga, kui need piirangud on peal olnud, hästi jõudsalt vähendatud ja paari järgmise aasta jooksul jõutakse ka selle kehtiva piirangu sisse. Sisuliselt mõjutab see üksikuid kõige rikkamaid kohalikke omavalitsusi. Enamikus kohalikes omavalitsustes jääb netovõlakoormus alla 60% ja neil on võimekust laenata. Muidugi on ka selliseid kohalikke omavalitsusi, kellel seda tahtmist ja võimekust ei ole.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Praeguse seaduseelnõuga jäetakse see laenupiirang kohalikele omavalitsustele veel mitmeks aastaks kehtima. Kas kohalikud omavalitsused võivad üldse pärast selle seaduse jõustumist kunagi loota, et see laenupiirang maha võetakse?

Aitäh küsimast! Lootmisest ei oska ma praegu rääkida, aga selge on, et seda laenupiirangut pikendatakse aastani 2016. Ma ütlen ausalt, et eks väga palju sõltub sellest, mida elu edaspidi toob. Aga ma jällegi rõhutan, et enamikku kohalikke omavalitsusi ei takista see laenupiirangu pikendamine reaalselt edasi tegutsemast ega ka näiteks omafinantseerimiseks laenu võtmast Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi jooksul.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin: kui see seadus jõustub, kas siis on välistatud igasugused erisused? Toon ühe näite. Ütleme, et omavalitsus saaks investeeringu jaoks miljon eurot ja selleks, et seda miljonit otstarbekalt ära kulutada, oleks tal vaja võtta mingi osa laenu. Ma saan aru, et kui see seadus jõustub, siis see välistab igasuguse laenu võtmise, kuna 60% piir saaks ületatud.

Ma võin tuua järgmise näite. Ühe kõige suurema netovõlakoormusega kohaliku omavalitsuse puhul kujuneb selline olukord, et järgmise kahe aastaga on ta võimeline seda võlakoormust nii palju vähendama, et ta saab juba näiteks oma eelarve tuludest vallapoolset kaasfinantseerimist rahastada. Nii et asi väga hull ei ole ja 200 kohalikul omavalitsusel on vaba laenuvõtmise võimekus täitsa olemas. Ja kõikidel n-ö üle piiri olijatel on võlakoormus juba vähenenud ning paari järgneva aasta jooksul mahuvad nad vajalikesse piiridesse, osa juba sellel aastal.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma jätkan seda diskussiooni oma küsimusega. Võib-olla tõesti ei olnud varasematel aastatel suurt investeeringuvajadust, rohkem oli tegemist väikeste remontidega. Aga varem või hiljem normatiivid muutuvad ja eriti need omavalitsused, kellel on palju n-ö munitsipaalobjekte, peavad neid nii või naa remontima. Mis te arvate, kas ka omavalitsuste arengukavad võiksid olla see alus, kust vaadata neid summasid, mida tegelikult vaja on?

Aitäh küsimast! Need summad on tegelikult teada, sest kohalikud omavalitsused on pidanud tegema eelarvestrateegia neljaks aastaks. Täpsemalt aga komisjon seda teemat, mille kohta te küsisite, ei arutanud.

Aitäh! Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Urve Tiidus! Kas on kõnesoove? Avame läbirääkimised. Palun, Priit Toobal!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Jätkan selle teemaga, mille kohta küsisin hea ettekandja Urve Tiiduse käest, ehk kohalike omavalitsuste finantsautonoomia ja keskvalitsuse sekkumisega finantsautonoomiasse. Muu hulgas vähendati tulumaksuprotsenti juba 2008. aastal 11,93%-lt 11,4%-le ja kaotati kohalikud maksud, mis on kohalike omavalitsuste üks võimalik tuluallikas. Pean siin silmas müügi- ja paadimaksu. Nende kahe maksu kaotamisega püüti Eesti pealinnale Tallinnale n-ö ära teha, aga tegelikult kaotasid sellest mitmed teised omavalitsused, kes olid müügimaksu varem kehtestanud kui Tallinna linn.
Sel nädalal on mitu korda olnud arutluse all maamaksu ja kodualuse maa maksu kaotamise küsimus – tegelikult jätab riik ühe osa kodualuse maa maksu kaotamisest saamata jäävast tulust kohalikele omavalitsustele kompenseerimata – ning seesama laenupiirangu küsimus, mis on praeguse eelnõu sisu. Keskerakonna fraktsioon arvab, et riik ei saa ega tohi käituda põhiseaduse vastaselt. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Nõukogu organ CLRAE, kes kohalike omavalitsuste eest seisab. Samale küsimusele on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus. Seoses sellega teeb Eesti Keskerakonna fraktsioon ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 311 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel läbirääkimise soove? Kõnesoove rohkem ei ole. Selle seaduseelnõu kohta on tehtud viis muudatusettepanekut ja me asume nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Muudatusettepanek nr 1. Palun, Valeri Korb!

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on teinud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 1. Seega leidis ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 2. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda viis minutit vaheaega!

Viis minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 3. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda viis minutit vaheaega!

Viis minutit vaheaega.
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda viis minutit vaheaega!

Viis minutit vaheaega.
V a h e a e g

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda viis minutit vaheaega!

Viis minutit vaheaega.
V a h e a e g

Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Kuid Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 311 teine lugemine katkestada ja meil tuleb see läbi hääletada. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh! Palun enne hääletamist viis minutit vaheaega!

Viis minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 311 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seega on seaduseelnõu 311 teine lugemine lõppenud.

Head kolleegid! Meie viimane päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 326 esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti Riigikogu liikme kolleeg Valdo Randpere!

Tere õhtust, hommikust või keskööd, mida iganes, kallid kolleegid! Lugupeetud eesistuja! Teie ees on seaduseelnõu, millega muudetakse pensionide indekseerimise korda Politsei- ja Piirivalveametis. Riigikogu õiguskomisjon arutas seda eelnõu kahel istungil, kõigepealt 3. detsembril ja siis 4. detsembril. Nende kahe istungi vahe oli selles, et 4. detsembri istungil me otsustasime panna selle eelnõu tänase kuupäevaga istungi päevakorda ja põhimõtteliselt me siis sisulisi muudatusi, otsuseid ei teinud.
Seaduseelnõu 326 eesmärk on tagada isikute võrdne kohtlemine politseipensionäride hulgas. Alates 2010. aastast indekseeritakse pensioniindeksiga neid politseiametnike pensione, mis on määratud politseiteenistuse seaduse või piirivalveteenistuse seaduse alusel. Kõnealuse eelnõuga kavandatav indekseerimine puudutab aga neid pensionäre, kelle pension on arvutatud või arvutatakse politsei ja piirivalve seaduse alusel. Eelnõu kohaselt hakatakse politsei ja piirivalve seaduse alusel makstavaid pensione nagu teisigi riiklikke pensione indekseerima pensioniindeksiga, mille kehtestab Vabariigi Valitsus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk koosneb nagu seni kahest komponendist: palgamäärast ja teenistusastme tasust. Isik võib endiselt valida, milline palgamäär on talle soodsam – kas tema viimase ametikoha oma või tema teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud ametikoha oma, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest palgaastmele vastavat palgamäära.
Mida veel lisada? Põhimõtteliselt võib öelda, et praegu on Politsei- ja Piirivalveametis natuke üle 1500 inimese, kes saavad pensioni indekseeritava pensioni reeglistiku järgi, ja 195 inimest, kes saavad pensioni palgaastme järgi ehk kelle pensioni ei indekseerita. Seda see seaduseelnõu muudabki, st need inimesed võrdsustatakse. See oleks minu poolt lühidalt kõik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Valdo Randpere! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 lõiget 3. Siin on öeldud, et pensioni saav isik on kohustatud kümne päeva jooksul teavitama Sotsiaalkindlustusametit kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise või selle mittemaksmise. Ma küsin, mis siis juhtub, kui pensioni saav isik ei teavita kümne päeva jooksul Sotsiaalkindlustusametit kõikidest asjaoludest. Mida see endaga kaasa toob? Kas pensioni ei maksta välja või makstakse seda endises mahus?

See toob kindlasti kaasa mingi sanktsiooni, aga ma ei tea täpselt, millise.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Hea kolleeg! Selle seaduseelnõu on algatanud Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Eelnõu seletuskirjas on aga märgitud, et eelnõu autorid on Valdo Randpere ja Marko Pomerants. Palun selgita, kuidas teil kolleegidega tuli selline hea mõte see eelnõu algatada! Või kes selle ikkagi algatas?

Aitäh hea küsimuse eest! See on umbes samamoodi, nagu Lennonil ja McCartneyl tuli tohutu hulk laule pähe, et teeme koos. Me tegime Markoga samamoodi selle seaduseelnõu.

Palun, kolleeg Sven Sester!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Pöördun teie kui praeguse eelnõu ettekandja poole, kes on ühtlasi mõni aeg tagasi valitud oma erakonna n-ö Tallinna esinumbriks. Mind huvitab, kas te selle eelnõuga olete näinud või näete tulevikus ette, et Tallinna munitsipaalpolitseile peaksid laienema võimalikud eripensioniga seotud pensioniskeemid. Ja kui teil on võimalik, äkki ütlete, mida te üldse arvate Tallinna asjadest?

Aitäh, Sven, väga hea küsimuse eest! Esiteks, mis puudutab munitsipaalpolitseid, siis kõnealune seaduseelnõu reguleerib siiski nende inimeste pensioni, kes kuuluvad Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti alla. Sinna munitsipaalpolitsei teatavasti ei kuulu. Kui aga võtta ette küsimuse teine külg, et kuidas Tallinnas lood on, siis just praegu on meil siin aktuaalne riigieelarve teema. Kui me võrdleksime seda Tallinna eelarvega, siis seda põhimõtet, et eelarve peaks olema tasakaalus ja laenukoormus minimaalne, Tallinnas kindlasti ei rakendata. See on viinud ka sellise tulemuseni, et Tallinna investeerimisvõimekus on väga-väga vilets. Seda tehakse laenude arvel.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu seletuskirjas puudub selge kulude ja tulude ülevaade, aga see muudatus mõjutab ju kindlasti rahalist poolt. Palun öelge, kas kulusid tuleb juurde või jääb hoopis vähemaks! Kui suurt rahalist mahtu see eelnõu seaduseks saamisel puudutab?

Aitäh, kolleeg Kalev Kallo, väga hea küsimuse eest! Aga sellele on täiesti võimatu vastata, sest see hakkab ühest küljest sõltuma sellest, et teoreetiliselt võttes võivad palgad tõusta või langeda. Teisest küljest mõjutab pensioniindeks, kui palju ta muutub. Seega on võimatu seda öelda. Aga iseenesest on see pikas perspektiivis arvatavasti nullsumma mäng. Praegu on seda võimatu öelda, enne kui seda esimest või teist korda tehtud ei ole.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mind paneb imestama see, kui võhiklikud on osa Riigikogu liikmeid, kes räägivad kohalike omavalitsuste teemadel. Kohalik omavalitsus ei tohigi eelarvet vastu võtta, kui eelarve ei ole tasakaalus – seda ütleb seadus. Nii palju kohalikust omavalitsusest. Aga ma küsin, kas need 195 politseinikku, kelle pensioni arvestatakse praegu teiste meetodite järgi, kaotavad kokkuvõttes oma pensionis?

Aitäh hea küsimuse eest! Vastan täpselt samamoodi nagu Kalev Kallole, kes enne küsis, et tegelikult on seda võimatu öelda. See sõltub sellest, kas rohkem tõuseb palk või indeks. Esiteks on see indekseerimise mudel õiglane, sellepärast et kõigil teistel on see olemas. Teiseks annab see mudel mingi kindlustunde. Vaata, palk võib tõusta kord kolme aasta jooksul, aga pensioniindeks tõuseb reeglina igal aastal, kuigi võib-olla väiksemas mahus.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kui teil ei olnud võimalik teistele küsimustele vastata, siis öelge palun, millisesse vanusegruppi need 195 pensionil olevat politseinikku kuuluvad.

Aitäh! Ma eeldan, et tegemist on delikaatsete isikuandmetega, nii et ma pigem ei lähe sellesse valdkonda. Ma tõepoolest ei tea, kui vanad need inimesed on. Millal minnakse eripensionile? Need on need inimesed, kes on läinud pensionile peale 2010. aastat.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Sa ütlesid, et sina ja Marko tegite ühe väga hea eelnõu. Aga miks on siin fraktsioonid algatajatena toodud? Kumb selle siis ikkagi tegi? Ja vihjatud on ka veel sellele, justkui ministeerium tegi selle eelnõu.

Marika! Kui sa nüüd päriselt tahad teada, kuidas see oli, siis me saimegi Markoga üks õhtu siin kokku ja tegime seaduseelnõu. Ma ei oska öelda, kumb seda rohkem tegi või kumma fraktsioon selles suhtes peale või alla jäi. See on koos tehtud kaunis asi. Naudime!

Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Ütlen siiralt, et mulle väga meeldis teie eelmine vastus minu küsimusele, et kahtlemata rakenduvad mingid sanktsioonid, kui inimene kümne päeva jooksul ei teata kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa tema pensioni ümberarvutamise. Ma seepärast küsingi, kas on ikka mõistlik jätta seadusse, et inimene ise peab teatama muudatustest või kõikidest asjaoludest, mis temaga seotud on. Kas tõesti Sotsiaalkindlustusametil seda infot olemas ei ole, et ta saaks ise arvutused välja võtta ja vajalikud muudatused teha?

Aitäh! Niipalju kui mina aru saan – ma ei ole pensioniseaduse suur spetsialist –, on see üldprintsiip pensionide määramisel. See ei ole mingi sellele paragrahvile spetsiifiline asi ja iseenesest on seoses sellega varem ka mingi väike muudatus tehtud. Ma lugesin eelmise muudatuse aegse, 2009. aasta stenogrammi ka läbi, aga ma ei oska täpsemalt midagi öelda. See on keeruline asi, see pensioniseadus. Enamasti on nii, et kui sa ühes kohas kivikest liigutad, siis sa pead teises kohas ka seda liigutama. Aga peale mind tuleb seda eelnõu komisjoni poolt ette kandma Marko Pomerants, kes on kaasautor ja oli juhuslikult just sel hetkel siseminister, kui see eelnõu eelmine kord Riigikogus arutusel oli, ehk siis, kui seda politsei ja piirivalve seadust viimati ümber tehti. Nii et küsige seda Marko käest!

Palun nüüd järgmine küsimus! Kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus.

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Tundub, nagu te oma vastuses ka ütlesite, et te tegite seda seadust tõesti Lennoni moodi ja tahtsite võib-olla laulusõnu teha, aga mitte seadust. Mina küll aru ei saa, kuidas teie kolleeg Sõerd sellega rahul on, et ta ei tea, kui palju see eelarvele kulusid kaasa toob. Tema ei ole ju ühegi seaduseelnõuga rahul, kui ei ole teada, mida see riigieelarvele teeb. Nii et minu küsimus ongi, et kuidas teie mõned kolleegid, kes alati nõuavad infot, kui palju see kõik riigieelarvele mõju avaldab, võiksid selle seaduseelnõuga rahul olla.

Iseenesest ma juba vastasin sulle, et pikas perspektiivis on see tõenäoliselt nullsumma mäng. Aga ma võin rääkida järgmisest aastast. Nii palju kui minule teada on, siis see muudatus kulutusi juurde ei too. Pigem hoiab sellega pisut kokku, sest pensioniindeks on tõenäoliselt 5% ehk natuke väiksem, kui oleks olnud palgatõus nende ametipalkade puhul. Aga seda palgatõusu ei ole igal aastal. Nii et ma ütlen, et pikas perspektiivis peaks küsimus olema lihtsalt võrdsetes printsiipides, mitte raha kokkuhoius või selle suuremas kulutamises.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg! Kuna see on eelnõu esimene lugemine, siis mul on küsimus § 106, politseiametniku ja tema perekonnaliikmete riikliku pensioni kohta. Kas te võiksite laiendada meie teadmisi perekonnaliikmete kohta?

Kahjuks ei või.

Palun, kolleeg Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Ma julgen siis ka oma ühe küsimuse raisata ettekandja peale.

See ei ole raiskamine.

Sa ütlesid Toobalile, et see on raiskamine, kui ta kaks küsimust esitas. Kuna sa jäid natuke hätta selle pensioniteemaga ja tunnistasid ausalt üles, et sa ei ole selle koha pealt suur spetsialist, siis ma küsin, kumb teist oli Lennon ja kumb McCartney. Ma saan aru, et teksti pani kokku Marko Pomerants ja sinu oma oli muusika. Kas oli nii?

Aitäh, Yana! Jah, see võiks nii olla küll.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma ei saa aru, miks te ei või rääkida nende perekonnaliikmetest. Kas teil keelati seda teha? Ma siiski tahaks teada, kes kuuluvad sellesse perekonnaliikmete ringi, kellest on juttu.

Kuna kõnealune seaduseelnõu seda ei puuduta, ei muuda midagi selles suhtes ja perekonnaliikmete mõiste on defineeritud teistes seadustes, siis ma ei hakka praegu sellesse teemasse süvenema.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Valdo Randpere! Kutsun nüüd ettekandjaks kõnepulti õiguskomisjoni esimehe kolleeg Marko Pomerantsi. Palun!

Tere, hea eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nii nagu kaasalgataja Valdo Randpere juba tutvustas, on tegemist eelnõuga 326, politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Selle põhiline muudatus puudutab § 106 ja seisneb selles, et nüüd hakatakse tõepoolest pensione muutma indekseerimise kaudu, mitte nii, nagu praegu politsei ja piirivalve seaduses kirjas on, ehk siis, kui ametipalk kuidagi muutub. Laias laastus ongi see põhiline seadusmuudatus. Mis puudutab § 100 ja selle lõiget 1, siis siin on tegemist lihtsalt olemasoleva seaduse täpsustusega. Info pereliikmete kohta on tegelikult kirjas praeguses seaduses ja see jääb muutmata. See puudutab § 103 ja tuleb jutuks siis, kui tegu on politseiametniku toitjakaotuspensioniga. Kui rääkida sellest, kuidas see kõik on seotud sotsiaalkindlustusega ja andmete esitamisega juhtumil, kui peres midagi muutub, siis toitjakaotuspensioni puhul võib lihtsalt juhtuda see, et keegi saab peres täiskasvanuks ja selle pensioni saamise õigus kaob ära. Ja kui küsida, mis see sanktsioon on, siis ilmselt loogiline on, et kui sul ei ole alust ega õigust sellises mahus seda pensioni saada, siis see raha või üleliigne osa võidakse tagasi küsida. Sellest tekib lihtsalt inimesele probleeme ja seetõttu on hea nendest muudatustest õigeaegselt Sotsiaalkindlustusametile teada anda.
Mis puudutab kulusid, siis te kõik saate vaadata 2013. aasta riigieelarve seletuskirja. See on teil käes ja seal kuskil 170. lehekülgedel on ka see osa, mis puudutab politsei eripensione. 2013. aastaks on planeeritud ligi 11 miljonit eurot kulu. Praeguste arvestuste järgi tuleb 2013. aastal juurde 44 uut n-ö politseipensionäri ja täiendav kulu on nende puhul 1,7 miljonit eurot. Nii et igal aastal tuleb inimesi juurde. Ma vaatasin järele, et kui 2009. aastal oli Ken-Marti Vaher siin õiguskomisjoni esimehena kõnepuldis, siis ta rääkis 1300 politsei- ja piirivalvepensionärist. Kui te vaatate seletuskirja, siis praegu on tegemist juba 1520 politseiametniku ja nende pensioniga.
Räägin lühidalt lõpetuseks, mis oli meie debati sisu sotsiaalkomisjonis, vabandust, õiguskomisjonis. Miks mul sotsiaalkomisjoni sõna huultele tuli? Ka kolleeg Marika Tuus-Laul küsis, miks seda pensionide teemat ei arutata sotsiaalkomisjonis. Põhjus on väga lihtne: tegemist on politsei ja piirivalve seaduse muudatusega ja sellest tulenevalt on õiguskomisjon aruteluks täiesti õige koht. Komisjoni liikmete küsimuste eesmärk oli paremini aru saada politsei ja piirivalve seadusest tulenevast pensionisüsteemist. Kui me olime selle arutelu läbinud, võtsime vastu alljärgnevad otsused: viia läbi selle seaduseelnõu esimene lugemine, see lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 11. detsember 2012 kell 10. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Palun nüüd küsimused! Kõigepealt teine küsimus Tarmo Tammelt.

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Seadusloome hea tava näeb ette huvigruppidega läbirääkimist. Kas komisjon on rääkinud nende 195 inimesega, keda see seaduseelnõu puudutab?

Aitüma! Nende 195 inimesega ei ole räägitud. Meil on plaanis teha järgmisel nädalal komisjonis uus koosolek sellel teemal. Esmaspäeval on siseministril planeeritud kohtumine politsei ametiühingu töötajatega, kus see küsimus üle käiakse, ja meil on kindlasti ka sealt tulemusi oodata.

Palun, kolleeg Mati Raidma!

Suur tänu! Hea kolleeg! Selleks et mõista seda pensioni määramise muudatust, on mul järgmine küsimus. Kas need politsei- ja piirivalveametnikud, kellel on võimalus minna pensionile, proovivad nüüd ruttu enne selle seaduse kehtima hakkamist pensionile minna või püüavad nad sellega venitada nii kaua, kuni see seadus kehtima hakkab?

Kõigepealt on ju eelduseks see, et sul on vähemasti 20 aastat pensioniõiguslikku staaži olemas, et pensioniõigus üldse tekiks väljateenitud aastate pensioni puhul. Ja sellest viis aastat peab olema enne pensionile minekut ka teenistuses oldud. Seda ühelt poolt. Teiseks on vanusepiir vähemasti 55 aastat. Need on need tingimused. Seda võidu ja kaotuse küsimust me juba natuke arutasime, et juhtumil, kui on olemas n-ö palgatõusu ootus, mis võiks olla suurem kui riiklik pensioniindeks, siis võiks see pensionitõus loomulikult selleks korraks ju veidike suurem olla. Küsimus on aga selles, millal tuleb politseinikel järgmine töötasu tõus. Tõepoolest, sõltuvalt sellest, mida aeg toob, võib meile täiesti kasulik olla ka see, et indekseerimine toob jätkuvalt iga aasta natuke lisa juurde. Teatavasti on meil praegu ka riikliku pensionikindlustuse süsteemis selline poliitika, et pension kunagi ei lange. Palkadega seotud pensioni puhul võib vähemasti teoreetiliselt selline probleem tekkida. Aga loodame, et me enam selliseid aastaid, mis meil siin paar aastat tagasi olid, üle elama ei pea.

Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Kas te oskate täpsustada viimast punkti – seda, kus on juttu teavitamisest kümne päeva jooksul? Miks ei ole siin toodud mingisuguseid mõjuvaid põhjusi, mis vabandavad mitteteatamist? Kas selline plaan on üldse olnud? Elus juhtub ju igasuguseid asju.

Aitüma! See meil eraldi arutuse all ei ole olnud. Peaks võib-olla pilgu värskendamiseks üle vaatama, mis on praegused regulatsioonid, kas need on toiminud, ja kui on olnud mingisuguseid objektiivseid põhjuseid mitteteatamiseks, siis kas neid on arvesse võetud. Ma arvan, et on.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Tundub, et Viktor Vassiljev soovib Keskerakonna fraktsiooni esindajana kõnepulti tulla. Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Proua juhataja! Ma ei tea, kas paluda kaheksa minutit või mitte. Esialgu ma seda ei palu. Kõigepealt ma tahan öelda mõned tunnustavad sõnad politseinike kohta, sest nad on väga tublid inimesed, kes on alamakstud ja keda on tublisti koondatud. Neid peab hoidma, sest politseinikutöö on mingil määral nagu meie töö – ka see ei lõpe kaheksatunnise tööpäevaga, vaid politseinik jääb alati politseinikuks.
Aga rääkida sellest seaduseelnõust kui John Lennoni ja Paul McCartney loomingust ... Kui sellest rääkida nagu mingist muusikastiilist, siis räägime sellest nagu gangnam style'ist. Teate küll seda.
Politseinik, muuseas, isegi kui pahategija tema käest plehku paneb ja naerab, ei jäta sellepärast oma tööd katki. Küll ta järgmine päev jätkab ja püüab kinni selle, kes naeris. Praegu olete teie ka kõik väga rõõmsad – lõpuks ometi saab õhtule! Aga see ei tähenda, et meie oma töö nurka viskame, sest meie töö on kanda hoolt ka politseinike eest ja kõigi eest, kes maksavad elektriarveid. Kui me täna siit saalist lahkume ja tuled kustuvad, siis teadke, et varsti me oleme jälle siin. Tuled põlevad, aktsiis on meil meeles ning me nõuame järjepidevalt elektri hinna, aktsiisi langetamist. Nii lihtsalt kui täna teil järgmine kord ei lähe! Head õhtut!

Suur tänu hea perspektiivi eest! Lõpetan läbirääkimised. Määran seaduseelnõu 326 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. detsembri s.a kell 10. Seaduseelnõu 326 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Meie istung on läbi. Homme ja ülehomme ma ei soovi teid siin näha.

Istungi lõpp kell 01.45.