Head ametikaaslased! Head külalised! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 13. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Kadri Simson, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Seitsme Riigikogu liikme nimel on mul üle anda arupärimine riigikontrolör Mihkel Oviirile. Arupärimine puudutab maagaasiseaduse direktiiviga vastavusse viimist. Nagu te kõik teate, kiitis Vabariigi Valitsus 2011. aasta 5. novembri istungil heaks seaduseelnõu, millega muudetakse maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seadust. 21. märtsil oli eelnõu siinsamas Riigikogu saalis esimesel lugemisel. Seaduse eesmärk on maagaasi põhivõrgu eraldamine Eesti Gaasist kui gaasi müüjast. Aga 16. veebruaril saatis Riigikontroll Riigikogu majanduskomisjonile kirja, milles juhtis tähelepanu eelnõu mitmele puudujäägile. Riigikontrolli hinnangul ei võimalda eelnõu puudulik mõjuhinnang üldse kindlaks teha, kas eelnõu aitab suurendada Eesti energiajulgeolekut ja varustuskindlust ning tihendada konkurentsi. Lisaks sellele on Vabariigi Valitsus Riigikontrolli arvates pinnapealselt suhtunud võimalikesse kuludesse, mida eelnõu võib maksumaksjatele ja gaasitarbijatele põhjustada, ning ka gaasivõrgu sundvõõrandamise probleemid pole piisavat analüüsi pälvinud. Oma kirjas soovitab Riigikontroll nõuda Riigikogul eelnõu algatajalt analüüsi, mis näitaks veenvalt, kuidas suurendavad valitud meetmed Eesti gaasituru varustuskindlust ja energiajulgeolekut ning mitmekesistavad gaasi tarnimist. Praegu pole Riigikogu ega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seda teinud. Meil on riigikontrolörile neli küsimust selle kohta, kuidas ta suhtub reageeringutesse oma ettepanekule. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Mati Raidma!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikaitsekomisjoni s.a 30. aprilli otsuse kohaselt esitame Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO vaatlusmissioonil Süürias" eelnõu. Eelnõu näeb ette kuni kahe Eesti kaitseväelasest vaatleja osalemise sellel vaatlusmissioonil. Missiooni õiguslik alus on ÜRO Julgeolekunõukogu 2012. aasta 21. aprilli resolutsioon nr 2043.

Palun Riigikogu kõnetooli Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Esitan rahanduskomisjoni nimel Riigikogu otsuse eelnõu, mis kannab pealkirja "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse". Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kuus seaduseelnõu: abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Kristen Michal; väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi; lepingu Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Horvaatia Vabariigi vahel Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga ratifitseerimise seaduse eelnõu.

Austatud ettekandja, ma palun vabandust! Hea Eesti Vabariigi Riigikogu! Palun olla natuke vaiksemalt, saalis on liiga suur lärm!

Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust välisminister Urmas Paet. Neljandaks esitab Vabariigi Valitsus sotsiaalmaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Viiendaks esitatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Kuuendaks esitab Vabariigi Valitsus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Hanno Pevkur. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Mailis Repsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tahan teile lühidalt veel korra tutvustada õpetajate palga tõusu käsitlevat arupärimist haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. Me oleme sellise arupärimise ühe korra juba esitanud. Koos kolleegidega Keskerakonna fraktsioonist tunnen ma selle teema vastu huvi ja me soovime vastust järgmistele küsimustele. Siiani arvestati, et õpetajate palgarahast, mis eraldatakse riigieelarvest kohalikele omavalitsustele, võib maksta eripedagoogide, psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide palku. See oli kinnitatud ka valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokollis 2012. aasta riigieelarve kohta. Kuid 2012. aasta 19. märtsi Tartu Postimehe andmetel esitas Jaak Aaviksoo Vabariigi Valitsuse nimel Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ettepaneku, mille järgi peaks 1. septembrist riigilt õpetajate töötasudeks antud raha minema vaid õpetajate palgaks ehk taganetakse eelnevast otsusest eripedagoogide, psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide palkade maksmise kohta, mis on kokku lepitud Omavalitsusliitude Koostöökoguga. Sellest tulenevalt on meil ministrile viis küsimust. Kuna minister pidi esialgu tulema neile täna vastama, siis tõenäoliselt on neile vastused olemas. Ootame huviga järgmist korda, kui minister saab siia vastama tulla. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaheksa eelnõu ja kaks arupärimist. Meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Liigume teadete juurde. Neid on päris palju. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Riigikogu põhiseaduskomisjoni s.a 18. aprillil algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Riigikogu põhiseaduskomisjoni s.a 18. aprillil algatatud erakonnaseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 18. aprillil esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 18. aprillil esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks" muutmine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (89 UA), Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (207 SE) ning Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (201 SE) teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 30. aprilli kell 18.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 26. aprillil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidus väärtpaberiarvelduse parandamist ja väärtpaberite keskdepositooriume, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja määruse eelnõu kohta arvamust andma rahanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 10. mai kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 26. aprillil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist riiklike tervisekindlustussüsteemidega, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning direktiivi eelnõu kohta arvamust andma sotsiaalkomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 10. mai kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 26. aprillil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruandeid, konsolideeritud finantsaruandeid ja nendega seotud aruandeid, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning direktiivi eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 10. mai kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 26. aprillil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning direktiivi eelnõu kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 10. mai kell 12. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 26. aprillil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandusega seotud tegevusest tulenevate kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirju ja tegevuskavu, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning otsuse eelnõu kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 10. mai kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 26. aprillil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika valdkonna prioriteetseid aineid käsitleva direktiivi eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja direktiivi eelnõu kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 10. mai kell 16.
Riigikogu liikmed Mailis Reps, Kadri Simson, Ester Tuiksoo, Viktor Vassiljev, Aadu Must, Priit Toobal, Kalev Kallo, Tarmo Tamm, Eldar Efendijev, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Vladimir Velman, Valeri Korb ja Mihhail Stalnuhhin on võtnud tagasi arupärimise nr 141 haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole, mis käsitles õpetajate palga tõusu.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised peaminister Andrus Ansipile ja sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Oleme teated läbi vaadanud ja jõudnud kohaloleku kontrolli juurde.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Head ametikaaslased! Liigume päevakorra kinnitamise juurde. Riigikogu rahanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata käesoleva, 13. töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja kümnes päevakorrapunkt, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu 184 esimene lugemine. Koos selle ettepanekuga panen päevakorra hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Töönädala päevakord on kinnitatud.

Esimese arupärimise esitasid Riigikogu liikmed Marika Tuus-Laul, Mihhail Stalnuhhin, Lembit Kaljuvee, Valeri Korb, Deniss Boroditš, Vladimir Velman, Lauri Laasi, Inara Luigas, Enn Eesmaa, Jüri Ratas, Olga Sõtnik, Viktor Vassiljev, Ester Tuiksoo ja Kadri Simson 12. märtsil 2012. Arupärimine on naiste ja meeste palgalõhe kohta ning kannab numbrit 134. Arupärimisele vastab sotsiaalminister Hanno Pevkur. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Marika Tuus-Lauli, et ta arupärimist tutvustaks!

Hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! 12. märtsil andsime üle arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Selle arupärimise teema, nagu juba öeldud, on naiste ja meeste palgalõhe. Sellele on fraktsiooni nimel alla kirjutanud 14 inimest, enamik nendest on mehed. Nii et mehed on selle teemaga täiesti päri.
Eurostati andmetel laiutab Eesti meeste ja naiste palkade vahel kõige suurem lõhe Euroopa Liidus. 2009. aastal ületas Eesti mees- ja naistöötajate keskmise brutopalga erinevus isegi Euroopa Liidu keskmise ligi kaks korda. Nüüd me teame ka täpseid arve: palgavahe on Eestis 27,6%, Euroopas keskmiselt 16%. Mitmed Euroopa Parlamendi liikmed on juhtinud tähelepanu sellele, et tegelik palgavahe võib Eestis veelgi suurem olla, kuna Eurostat võrdleb tunnipalku. See tähendab, et arvesse ei lähe pere tõttu osakoormusega töötavate naiste kuusissetuleku väiksem maht. Nagu me teame, on Eestis naiste haridustase tunduvalt kõrgem, 70% kõrgkooli lõpetanutest on naised, hoolimata sellest eksisteerib meil palgavahe. Sügisel andsid head kolleegid menetlusse otsuse eelnõu, mille parlament heaks kiitis, et valitsus töötaks välja tegevuskava, kuidas seda lõhet vähendama hakata. Aga tänaseni ei ole selle kohta ühtegi paberit. Loodame, et ministril on selle kohta häid sõnumeid. Meil on mitmeid küsimusi ja me palume neile vastata. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud istungi juhataja! Head arupärijad! Arupärimise tekst sai ette loetud. Läheme kohe küsimuste ja vastuste juurde.
Esimene küsimus: "Kas Teie hinnangul on meeste ja naiste palga suur erinevus probleemiks?" Minu hinnang ei puutu isegi väga asjasse. Euroopa statistiline võrdlus näitab, et kahtlemata on palgalõhe Eestis üks teema, millega tuleb ja saab tegelda. Probleemi lahendamiseks on uuritud palgalõhe olemust. Eestis 2009. aastal tehtud soolise palgalõhe uuringust järeldus, et Eestis mõjutab soolist palgalõhet eelkõige eri tegurite koosmõju. Näiteks tuleneb palgalõhe osalt Eesti inimeste hoiakutest ning meestele ja naistele kehtivatest erinevatest normidest. Lisaks mõjutavad seda töö- ja pereelu ühitamise raskused, eelkõige probleemid lasteaiakohtadega, meeste vähene osalus väikelaste eest hoolitsemisel, samuti lapsehoolduspuhkuse ebavõrdne jaotumine naiste ja meeste vahel jne. Ka mõjutavad palgalõhet personalipraktika erinevused töökohtadel. Palgalõhe üks suurim põhjus, ma julgen väita, on Eesti tööturu sooline segregatsioon. Vaatame meeste ja naiste traditsioonilisi erialasid Eestis. Ka Praxise eelmisel aastal avalikustatud uuringust on näha, et n-ö traditsioonilised meeste erialad on kõrgemalt tasustatud kui naiste erialad. Naiste tegevusvaldkondade n-ö TOP 3 on kaubandus, haridus ning tervishoid ja sotsiaalvaldkond. Naiste tööhõive ületab seal ilmselgelt meeste oma. Kui võtta keskmiseks töötasuks 100 ühikut, siis nende tegevusvaldkondade keskmine kõigub 80 ja 95 vahel. Kui võtta meeste TOP, siis meeste tööhõive ületab naiste oma eelkõige ehituses ja veonduses. Mõlemas valdkonnas on tasustamine märkimisväärselt parem. See tekitab kindlasti väga suure palgalõhe. Ma soovitan arupärijatel Praxise kodulehelt üles otsida Eestis tehtud soolise palgalõhe uuringu, kus on mõttejõu ühendanud kaks väga olulist keskust: Praxis ja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. Kui tervet uuringut ei jõua läbi lugeda, siis on mõistlik vaadata kas või slaidiesitlust. Slaidiesitlusel on väga hästi just segregatsiooni kohta arvud toodud ja erinevused on seal näha.
Teine küsimus: "Miks ei ole Vabariigi Valitsus senini midagi meeste ja naiste suure palgalõhe vähendamiseks ette võtnud?" Ei saa kuidagi nõustuda, et midagi ei ole ette võetud. Hakkame pihta ühest väga lihtsast asjast. Peab olema arusaam, kas meil üldse probleemi on. See arusaam on olemas tänu uuringutele. Kui vaadata erinevaid tegevusi, siis ministeeriumis on soolise palgalõhe ja võrdse kohtlemise jaoks õnnestunud kasutada nii välisvahendeid kui ka riigieelarve vahendeid. Teavituskampaaniaid ja tööalase soolise võrdõiguslikkuse analüüse on tehtud päris kenasti. Samamoodi on koolitatud eksperte. Praegu valmistatakse ette näiteks töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte tunnistuse väljaandmise protseduuri. Kui vaadata lõppenud soolise võrdõiguslikkuse edendamise programmi, siis selle raames uuriti soolise palgalõhe kujunemist Eestis. 2011. aastal korraldati nende uuringute põhjal ka konverents ja anti välja palgalõheteemaline artiklikogumik. Sellel aastal oleme jõudnud juba neljas kohas – Tartus, Pärnus, Rakveres ja Narvas – teha palgalõhe teemal infoseminare, nendest on ka meedias ilusasti-kenasti juttu olnud. Teavitamine on üks väga oluline osa sellest tööst. Aasta teises pooles on tulemas veel koolitused soolise võrdõiguslikkuse seaduse teemal. Koolitustel ja teavitustel on eelkõige pikemaajaline eesmärk, me loodame, et olukord nende abil paraneb.
Kolmas küsimus: "Millal jõuab meeste ja naiste palgalõhe vähendamise tegevuskava väljatöötamist käsitlev memorandum valitsuskabinetti?" Oleme jõudnud selle tööga lõpusirgele. Kolmapäeval on Riigikantselei strateegiabüroo esindajate, meie asekantsleri ja selle tegevuskava eest vastutavate inimeste loodetavasti viimane kohtumine sel teemal. Loodame, et lähinädalatel, pärast seda kohtumist, see dokument ka valitsuskabinetti jõuab.
Neljas küsimus: "Millised peaksid olema konkreetsed Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud meetmed palgalõhe vähendamiseks?" Konkreetsed meetmed tulevad tegevuskavas. Aga kui natukene sellele tegevuskavale pilku pöörata, siis eelkõige saab rääkida seaduse paremast rakendamisest, sh näiteks ettevõtete palgastatistika kogumisest, laiemalt elanikkonna, aga ka spetsiifiliste gruppide, sh õpetajate ja tööandjate teadlikkuse parandamisest. Teiseks tahame uurida ja analüüsida organisatsioonipraktikaid ja palgasüsteeme, sest seal on erinevusi. Kui tulla veel kord palgalõheuuringu juurde, mis on Praxise kodulehelt leitav, siis sealt selgub, et üks suuremaid probleeme Eesti jaoks on n-ö selgitamata palgalõhe. Kui me Eestis räägime umbes 28%-lisest palgalõhest, siis sellest ainult 4% või natukene rohkem on selgitatud, ülejäänu on selgitamata. Selgitatud palgalõhe puhul me saame rääkida soolisest segregatsioonist ja samadel ametikohtadel töötavatele inimestele reaalselt vähem makstud palgast. Aga valdav osa palgalõhest on siiski kahjuks selgitamata. Siin tulevadki mängu kõik need kogumõjud. Ma rääkisin palgasüsteemide analüüsist. Loomulikult, sellest analüüsist peaksid tulenema ka ettepanekud. Näiteks võiks kaaluda palgainfo paremat kättesaadavust laiemalt. Avalikus sektoris on sellega lood päris hästi, aga kindlasti on Statistikaameti uuringuid ja selle info kättesaadavust võimalik paremaks muuta. Kolmas oluline osa tegevustest on töö- ja pereelu ühitamine. Erinevate tegevuste raames tuleks analüüsida, kas ja kui palju on võimalik vanemahüvitise ja lapsehoolduspuhkuse süsteeme kas ühitada või nende põhimõtteid ühtlustada. Loomulikult, kui rohkem mehi hakkaks väikelast hooldama ja kasvatama, siis see muudaks palgalõhe oluliselt väiksemaks. Kindlasti on hästi oluline see, et me suudaksime tagada volinikuinstitutsiooni jätkusuutlikkuse. Samuti on oluline haridusvaldkonnas toimuv. Eelkõige õppekava analüüs ja vajaduse korral ka õppekava muutmine on see, mis kaugemas perspektiivis peab fookuses olema. Loomulikult tahaksin rääkida sellest, et segregatsioon ikkagi väheneb, meil ei ole tüüpilisi naiste ja meeste ametikohti. Mõningaid positiivseid näiteid siin on. Näiteks on õendusalaõppesse tulnud õppima rohkem noormehi kui kunagi varem. Loodame, et neid tuleb veel.
Viies küsimus: "Kui suur oli meeste ja naiste keskmise palga erinevus 2010. ja 2011. aastal?" Kahjuks tuleb tõdeda, et väga head uuringut selle kohta ei ole. Statistikaamet ei ole viimastel aastatel soolist palgastatistikat töötasu struktuuri uuringu kaudu enam korralikult väljastanud. Sellepärast on täpseid andmeid peaaegu võimatu öelda. Teie mainisite 27,6%, meediast on läbi käinud ka 27,3%, Praxise uuringus oli 28,7%. Sõltumata sellest, millised komakohad seal on, võime rääkida suurusjärgus 28%-lisest palgalõhest. Kui vaadata tulevikku, siis me oleme planeerinud Norra finantsmehhanismide programmist ka sellist meedet nagu "Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal aastateks 2012–2015". Nüüd ootame Norrast kinnitust. Kui kinnitus tuleb, siis tahame üle käia kogu soolise palgastatistika kogumise mehhanismi ja vajaduse korral seda täpsustada.
Viimane küsimus: "Kuidas on Sotsiaalministeeriumil plaanis lisaks tegevuskava väljatöötamisele meeste ja naiste palgalõhet vähendada?" Kõik tegevused peavad tegevuskavas kirjas olema. Loomulikult, oluline on üldine teadlikkus ja selle kasv. Lisatööd on raske ette kujutada. Me püüame põhiasjadega korralikult mäele saada, siis oleme juba palju parema tulemuse saavutanud. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile on küsimusi. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Üle-eelmisel esmaspäeval vastas palgalõheteemalisele arupärimisele Jürgen Ligi. Seda eelkõige seetõttu, et ta oli ühes telesaates teatanud, et praegune õpetaja palk on naisterahva jaoks hea küll. Tema käest küsiti, kas see on valitsuse üldine suhtumine. Jürgen Ligi ütles, et ta kardab, et kui maskuliinses seltskonnas palgalõhe jutuks võtta (ja valitsuses on ainult üks naisterahvas), siis on suur risk, et hakkavad kostma mingisugused maskuliinsed naljad, et näete, kuidas vint ühe teemaga üle keeratakse. Lugesin seda praegu stenogrammist. Hiljem ütles ta, et palgalõhe on ainult sotsiaalministri probleem. Kas te oskate öelda, kas teie kolleegidel valitsuses on ka mingi puutumus sellega, et Eestis palgalõhe väheneks?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, soolise palgalõhe tegevuskava jõuab valitsusse lähinädalatel. Eks ma siis kuulen, millised arvamused kabinetiliikmetel on. Minu üks suur ülesanne valitsuskabinetis on kindlasti tugineda faktidele. Ma ka arupärimisele vastamisel viitasin sellele, et kui vaadata ehitust, siis ehituses töötab 16,7% kõigist töötavatest meestest ja 1,5% naistest, ning kui keskmine palgatase on 100 ühikut, siis ehituses oli selle uuringu tegemise ajal keskmine palgatase 139. Kui me võtame siia kõrvale näiteks tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, siis näeme, et seal on see suhe peaaegu risti vastupidine: töötavatest naistest töötab sotsiaal- või tervishoiuvaldkonnas 10%, meestest aga 1,5%. Ehk kui ehituses töötab 1,5% naistest, siis sotsiaalhoolekandes ja tervishoius töötab 1,5% meestest. Sotsiaalhoolekandes ja tervishoius on keskmine palgatase 83 ühikut. Kui me võtame ainult need kaks valdkonda, siis näeme, et palgakäärid on seal peaaegu 60 ühikut. Palgalõhe küsimuses, nagu ma ütlesin, tuleb tugineda faktidele. Selgitamata palgalõhe koha pealt on vaja kindlasti ka metoodika paremaks saada. Aga ma usun, et iga minister, iga Riigikogu liige, iga õpetaja, iga inimene, sõltumata oma ametikohast, saab teha üht-teist selleks, et Eestis oleks palgalõhe väiksem. Sõltumata sellest, kus inimene töötab, ei peaks palgalõhe käsitlemine olema taunitav. Kui keegi näeb, et sama tööd tegev inimene saab temast rohkem palka, siis on põhjendatud tööandjalt küsida, miks see teine inimene rohkem palka saab.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea minister! Palgavahe ei jookse alati mitte tegevusalasid pidi, vaid ka ühel ja samal ametikohal on erinev palk. Neid fakte on päris palju. Te lugesite ette mitmeid põhjusi, mis mõnest uuringust on välja tulnud, miks see vahe nii suur on. Mis te arvate, miks need uuringud ei ole vilja kandnud ja miks me ei ole üldse edasi liikunud? Me teame, et Leedus ja Lätis on palgavahe ju palju väiksem kui Eestis. Ka Euroopa Liidus oleme halvas mõttes auhinnalisel esimesel kohal.

Aitäh! Kui vaadata põhjusi, siis ma veel kord soovitan lugeda Praxise ja Centari koos tehtud analüüsi. See on päris hea lugemismaterjal, kuid kindlasti ei ole mõtet kõike seda siin ette lugeda. Mitte ainult Praxis ja Centar, vaid ka teised on rõhunud Eestis teada-tuntud faktidele. Esiteks, sooline segregatsioon, mis tuleneb ka meie ajaloolis-kultuurilistest arusaamadest. Meil on kahjuks tõesti nii, et tervishoius, sotsiaalsektoris ja hariduses on tööl väga palju naisi, aga ehituses töötab väga palju mehi. Ka juhtivatel ametikohtadel on rohkem mehi. Miks see nii on, seda võib ettevõtete juhtkondade käest uurida. Ma ütlen veel kord: ettevõtete palgastatistika ja uuringute tegemine on tulevikus meie jaoks hästi oluline, et me saaksime paremat informatsiooni selle kohta, mis need põhjused on. Praegu oskavad Praxise, Centari ja meie maja inimesed tuua välja neid põhjusi, mida on siiamaani toodud, aga eks igaüks teab oma elukogemusest, et põhjusi on väga palju. Nagu ma olen ka varem öelnud, metoodika vajab selgemat lahtikirjutamist. Ei saa olla nii, et palgalõhe arvutamisel võetakse näiteks kõik Riigikogu palgaandmed kokku ja kuna komisjoni esimeestena töötab rohkem mehi, siis võib eeldatavalt tuvastada, et Riigikogus on olemas sooline palgalõhe. Ka Sotsiaalministeeriumis tuvastati mingisugune väikene palgalõhe, vist 1,7%. Hakkasime põhjusi uurima ja oma organisatsioonis me need tuvastasime. Tegelikult on see võib-olla üks hea etapp, kui avaliku sektori asutused, näiteks ministeeriumid ja Riigikogu, analüüsivad oma asutuse sees selle metoodika alusel palgalõhet ja hakkavad sellega eeskuju näitama.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu meelest peitub üks võti palgalõhe vähendamiseks ka riigieelarves, vähemalt nendes sektorites, mida rahastatakse riigieelarvest. Kui me üle-eelmisel nädalal rahandusministriga samal teemal diskuteerisime, siis ma küsisin, mis ta arvab sellest, kui riigieelarve puhul rakendada sootundlikku eelarvestamist. Tema arvas, et see ei ole mingi prioriteet ja sellise jamaga ei tasu nagu tegelda. Mis on teie arvamus, kas me peaksime riigieelarvet koostama soolisest võrdõiguslikkusest lähtuvalt ja sootundliku eelarvestamise põhimõtteid rakendama ka eelarve puhul?

Aitäh! Ma ei tahaks hakata vastandama ega sooviks, et teie vastandaksite ühte ministrit teisele. Valitsus käitub kindlasti ühtselt ja valitsuse positsioon ka näiteks sellesama soolise palgalõhe tegevuskava suhtes kujuneb ikkagi kabineti otsustes. Kabinet seisab nende tegevuste taga ühtsena. Mis puudutab sootundlikku eelarvestamist, siis sellel teemal on isegi olemas õppematerjalid. Kas me otseselt sellest juhendmaterjalist lähtume või mitte, aga igal juhul peab iga ministeerium vaatama, et eri sektorite vahel oleks tasakaal. Kui me vaatame tervet riigieelarvet, seda, kui palju vahendeid läheb pensionikassasse ja tervishoiukassasse, ning mõtleme sellele, et pensionäride hulgas on rohkem naisi ja tervishoiuvaldkonnas töötab rohkem naisi, siis me võiksime öelda, et kui me suurendame pidevalt sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna rahastamist, siis suurenevad tegelikult naistele riigieelarvest suunatavad vahendid. Minu jaoks on oluline sisupool ja eks me selle sisuga saame ka riigieelarve menetlemisel iga päev tegelda.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kas tegevuskava, mis jõuab õige varsti valitsuskabinetti, on selline ilukirjanduslik teos, kus on kindlasti väga palju olulist ja õiget juttu, või on see seotud ka 2013. aasta eelarvega, nii et seal on kirjas konkreetsed rahanumbrid ja tegevused?

Aitäh! Tegevuskavas on kirjas eesmärgid, tegevused ja raha. Me oleme püüdnud seda nii teha. Te kasutasite sõna "ilukirjanduslik". Loomulikult, olukorra kirjelduse me peame kirja panema, ilma selleta ei saa. Tegevuskaval ei ole mõtet, kui me ei ütle, mille jaoks me seda teeme. Meil on suure tõenäosusega võimalik kasutada ka välisvahendeid. Üks väga selge suund välisvahendite, eelkõige Norra vahendite taotlemisel ja kasutamisel ongi just nimelt soolise võrdõiguslikkuse olukorra parandamine. Seal sees on konkreetsemalt palgalõhega tegelemine. Nii et ka finantsid tulevad sinna taha.

Mailis Reps, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Te olete kindlasti kursis sellega, et üsna mitmes riigis on palgalõhe edukalt vähendatud tänu sellele, et noored emad ei ole sunnitud vastu võtma kellaajast kellaajani kestvat tööd, vaid neil on hoopis rohkem võimalusi töötada küll oma erialal, aga osatööajaga. Kas te olete Sotsiaalministeeriumis seda tegevuskava välja töötades analüüsinud, mis on need takistused meie riigis, et osatööajaga töötamine ei ole olnud väga edukas ja seda praktikas suhteliselt vähe rakendatakse?

Aitäh küsimuse eest! Jah, see on üks väga tõsiseid ülesandeid. Kui me vaatame riike, kus on üldtunnustatult madal palgalõhe, võtame Põhjala riigid või läheme natukene lõuna poole, ka Taanist lõuna poole, siis me näeme, et noored emad tulevad seal väga kiiresti tööturule tagasi. Meie palgalõhe üks vaieldamatu põhjus on see, et noored emad on väga kaua lapsega kodus, isad aga ei ole, isad on tööturul. Oleks vaja kahte asja. Ühest küljest oleks vaja, et isad oleksid väikeste lastega rohkem kodus ning töö- ja pereelu ühitamine oleks paindlikum. Teiselt poolt peavad selleks, et noortel emadel oleks võimalik tööturule naasta, olema olemas lastehoiukohad ja tugisüsteem. See vähendaks vaieldamatult ka palgalõhet. Siin seisab Eesti ees päris suur ülesanne, et meil oleks stabiilne ja kindel tööturg ning noored emad saaksid naasta tööturule nii kiiresti, kui nad ise soovivad. Kolmandaks on oluline, et töö- ja pereelu ühitamise võimalused suureneksid. Neljandaks võiks välja tuua, et nii omavalitsuse kui ka riigi teenused peavad olema tagatud, eelkõige pean silmas lasteaiakohtade olemasolu.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuus-Lauli! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Austatud härra minister! Võib tunduda, et mõnikord keritakse üks teema üles, sellest aina räägitakse ja räägitakse edasi ja tagasi ning siis võib sama teema olla aastaid uinunud olekus. Mul on tunne, et meeste ja naiste palgavahega on täpselt samuti. Naised on sellest küll rääkinud, aga sinna on see kõik tavaliselt jäänud. Mul on tunne, et seekord läheb võib-olla teisiti, sest ka mehed on probleemi tunnistanud. Teiseks on olemas valitsuse ja parlamendi tasemel vastuvõetud otsus, mis annab lootust, hoolimata sellest, kuidas see otsus omal ajal sündis.
Aga üldist tööpuudust ja vaesust arvestades – me teame, et iga neljas laps Eestis elab vaesuses või vaesusriskis – ning Eesti madalate palkade taustal tundub see probleem võib-olla pisut kunstlikuna. Paljud ju ütlevad, et peaasi on, et töökoht üldse olemas oleks, olgu see palk siis, mis see on. Samas ei saa kuidagi mööda sellest, et palgavahe on meil kõige suurem Euroopas. See on lausa uskumatu. Erinevus on siin ligi kaks korda. Ka täna on toonitatud, et meil on palgavahe umbes 28%, ilmselt isegi veel suurem, kuna osa palku on arvestamata jäänud.
Ma käisin hiljuti ametiühingukonverentsil "Väärikas töö – võrdne ja väärikas kohtlemine". Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga tõi seal niisuguse huvitava näite. Paides oli välja pandud töökuulutus, et vajatakse lihameistrit. Meeshelistajatele pakuti palka 330 eurot ja naistele 278 eurot. Vahe ei olnud küll tohutu suur, aga see on tüüpiline. Ka minu endaga on olnud täpselt samuti: mehed, kes töötasid samal ametikohal enne mind, said minust kõrgemat palka, ja kui pärast minu lahkumist tuli samale ametikohale mees, siis sai ta kõrgemat palka, kui mina olin saanud. Kahjuks on meil nii, et mehi hinnatakse nende tegude ja ka sõnade järgi, aga naiste puhul loeb millegipärast kõik: vanus, soeng, laste olemasolu, riietus jne. Seda hoolimata sellest, et naiste haridustase on tunduvalt kõrgem meeste omast.
Ma ei ole kaugeltki feministliku maailmavaatega ega tahaks sel teemal üleüldse pikemalt sõna võtta. Feministid näevad kõikjal ahistamisprobleeme ja võitlevad võrdõiguslikkuse eest. See teema on meile minevikust ehk liigagi tuttav. Mina arvan, et mees ja naine pole kunagi võrdsed olnud, nad ei ole seda praegu ega ole seda kindlasti ka tulevikus. Ja jumal tänatud! Küll aga tahan ma rõhutada võrdset kohtlemist. See on oluline. See õigus peaks naistel ikkagi olema. Me kuulsime peaministrilt ja valitsusliikmetelt, et seda teemat on vähe uuritud. Vähesed tehtud uuringud näitavad, et peaaegu pooled uuritutest on kinnitanud ebavõrdset kohtlemist tööturul. Loodame väga, et praegu valitsuses valmiv strateegia ja tegevuskava kannavad vilja, ja loodame, et seal on olemas nii eesmärgi, tegevuse kui ka rahakoti pool, et sealt midagi lõpuks ka välja tuleks.
Tulen veel korra tagasi töölepingu seaduse juurde. Omal ajal olin ma peaaegu ainukene inimene siin saalis, kes pidevalt rõhutas, et Tööinspektsiooni funktsioonid ja volitused on vähenenud, inspektsiooni õigusi on piiratud. Samas on võrdne palk puhtalt Tööinspektsiooni küsimus, ta peaks aitama valitsusel seda rolli täita ja kontrolli teostada. Kahjuks ei ole teda selleks praegu üles kutsutud ja ta ei pea seda tööd tegema.
Lõpetuseks. Ma siiski arvan, et Eesti ühiskond on kuidagi liiga jäik, mehelik ja range, kuidagi tuim ja enesekindel. Me näeme siin saalis iga päev, kuidas meesministrid tulevad ja ütlevad, et asi on nii ja mitte teisiti ning see, kes on selle vastu, on ka nende vastu. Eesti vajaks hoopis rohkem naiselikku loovust ja avatust, aga ka kahtlemist. On selge, et ega mehed väga ei taha naisi enda kõrvale ei poliitikas ega äris lubada. Toon ühe huvitava näite. Ma kuulun Parlamentidevahelise Liidu Eesti rühma koosseisu. Me näeme, kuidas maailmas toimuvad arutelud samal teemal. Tuleb välja, et näiteks paljudes Aafrika riikides on ligi 80% võimu juures olijatest naised, põhiliselt naised seal nagu ongi. Vaadake, kui huvitav! Aga oleks vaja rohkem dialoogi, teiste arvamustega arvestamist, naiselikku pehmust, harmooniat. Lõpetuseks üleskutse teile, naised: õppigem ka paremini palka küsima! Aitäh!

Tänan! Et asi oleks tasakaalus, siis palun Riigikogu kõnetooli Viktor Vassiljevi!

Härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Austatud kolleegid! Teate, ma kardan, et elu ongi karm ja ebaõiglane. Õiglane ei saa elu kunagi olema, ta on alati ebaõiglane olnud. Teine asi on see, et ebaõiglus peab olema kuidagimoodi tolereeritav, see ei tohi olla selline, mis ületaks inimkannatuse piiri. Mis puudutab palgalõhet, siis on olemas kõrgema palgaga töökohad ja madalama palgaga töökohad. Teate, niikaua, kuni mehed ei lähe tööle hooldaja ja põetajana, see palgalõhe jääb. Ma kardan, et me natukene üritame näha või tekitada probleemi ühes kohas, kuid probleem on hoopis teises kohas. Meil on tõesti selliseid töökohti, kus on selline palk, et sa lihtsalt ei ela sellega ära, ole sa mees või ole sa naine, noor või vana. Sa ei ela selle palgaga ära ja kõik. Näiteks saab Soomes meditsiiniõde palka niisama palju kui Eestis Riigikogu liige. Seal ei ole mingit probleemi, mehed töötavadki õdedena. Kogu maailmas, arenenud riikides töötavad mehed õdedena, ainult seal nimetatakse seda ametit nurse, mitte sister. Seal töötab sellel erialal mehi peaaegu niisama palju kui naisi ja probleemi ei ole.
Me räägime väga palju võrdõiguslikkusest. Minul selle vastu midagi ei ole. Poliitiliselt peaksid mees ja naine muidugi võrdsed olema ning sotsiaalselt ka teatud määral. Aga siiski, niikaua, kuni mehed ei hakka sünnitama, ei saa võrdõiguslikkust olla. Kas me tõesti tahame mingit hermafrodiitide ühiskonda, kus inimesed hakkavad punguma? See on nagu mingi väga halb ulmekas. Ma väga loodan, et seda mitte iialgi ei juhtu.
Ma usun, et probleem on selles, et Eestis jaotatakse praegu ühiskonna ressursse ebaõiglaselt. Niikaua, kuni me ei suuda majanduslikult kindlustada, et ka madalama palgaga töökohtadel oleks vastuvõetav palk, niikaua, kuni me maksusüsteemi kaudu ei suuda ühiskonna rikkust natuke ümber jagada, et sealt, kus on suuremad palgad, suunata ressursse sinna, kus need on natuke madalamad, me jäämegi rääkima sellest, et süüdi on sooline ebavõrdsus. Ei ole, süüdi on majanduslik ebavõrdsus. Ei saa kõike, mis toimub majanduses, kõiki oma tegematajätmisi seletada mingi soolise printsiibi alusel. Nii mehed kui ka naised, kõik tahavad elada inimväärset elu, mitte aga vaesuses virelda. Kui me suudaksime jõuda nii kaugele, et ka madala palgaga oleks võimalik inimväärselt ära elada, kui me õiglase maksusüsteemi kaudu – ma mõtlen astmelist tulumaksu, mida parempoolsed erakonnad nii väga kardavad – suudaksime kindlustada, et lüpsjate ja meditsiiniõdede töötasu ei oleks allpool meesterahva väärikust, siis minu meelest töötaksid nendel ametikohtadel ka mehed ja ei oleks põhjust süüdistada soolist ebavõrdsust või kellegi seksistlikke huvisid selles, miks naisi alandatakse ja neile vähem palka makstakse. Lõppude lõpuks, päris võrdõiguslikkust absoluutselt kõiges kahe soo vahel ei tule mitte iialgi, seda ei saagi tulla, sest naised kui vastutustundlikumad lähevad madala palgaga töökohale, kuna keegi peab ju neid haigeid vanakesi põetama. Kes siis muu kui naised võtavad selle odava töö vastu? Mehed aga maksavad väga ränka hinda selle eest, et nad on karjäärihimulised ja tahavad rohkem raha teenida (muuseas selleks, et oma naist ja lapsi üleval pidada): meeste keskmine eluiga on peaaegu kümme aastat lühem kui naiste oma. Jah, naised sünnitavad lapsi ja kasvatavad neid. Meestel on ka väga raske elu, võtame kas või joomise ja liiderdamise. Aga miks me ei räägi sellest, et meeste ja naiste eluiga on niivõrd erinev? Hakkame siis ka eluea võrdsustamist nõudma. Teate, maailm ongi ebaõiglane ja mingil määral ta ebaõiglaseks jääbki. Aga katsume rohkem toetada vaeseid, olgu nad mehed või naised, et nad jõuaksid keskklassi. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud.

Liigume järgmise arupärimise juurde, mis kannab numbrit 142. Sellele vastab sotsiaalminister Hanno Pevkur. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Yana Toomi! Arupärimine on HIV ja aidsi vastase võitluse kohta.

Härra eesistuja! Head kolleegid! Mul on väga kahju, et seda arupärimist ei tutvusta Viktor Vassiljev, sest siis tunneks selle teema vastu huvi võib-olla rohkem kui neli Riigikogu liiget. See arupärimine sündis siis, kui meie kõikide postkastid täideti HIV ja aidsi Eesti tugivõrgustiku kirjadega. Nende mure oli see, et kondoomide hind Eestis on väga kõrge. Riikliku HIV ja aidsi strateegia aastateks 2006–2015 üks tegevusvaldkond on HIV ja aidsi ennetustegevus noorte hulgas. Selle tegevusvaldkonna üks meede on propageerida noorte seas kondoomi kasutamist ning tagada sihtrühmale kvaliteetsete kondoomide kättesaadavus. Samas selgub Tervise Arengu Instituudi uuringust (see tehti eelmisel aastal), et iga kolmas Eesti noor peab kondoome liiga kalliks. Tagajärg on see, et iga kolmas noor keeldub kondoomi kasutamisest. Ma ei hakka kogu seda pikka juttu ette lugema. Seoses sellega on meil ministrile kuus küsimust. Sealhulgas küsime HIV-positiivsete võrgustiku ettepanekute kohta, kuidas saaks kondoomide hinda ikkagi alandada. Aitäh!

Aitäh! Palun arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud istungi juhataja! Head arupärijad! Küsisite mu käest esiteks, kui suureks probleemiks pean ma kondoomide ülemäära kõrget hinda ja kas see kõrge hind võib suurendada HIV-ga nakatunute arvu. Kui vaadata statistikat, siis selgub, et noorte teadlikkus sellest, et kondoom kaitseb seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sh HIV eest, on aasta-aastalt suurenenud. Võib öelda, et viimase uuringu kohaselt on 18–24-aastastest noortest 98% ehk peaaegu kõik sellest teadlikud ja valdav osa suhtub kondoomi kasutamisse positiivselt. Kindlasti vajavad enam tähelepanu madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga noored, kelle hulgas on ka riskikäitumine levinum. Ida-Virumaal ja Harjumaal on eraldi riskirühm noored, kelle partner on olnud vahekorras süstiva narkomaaniga. Ma ei julge öelda, et kondoomide hind on ülemäära kõrge. Täna hommikul jalutasime poest läbi ja vaatasime hindu. Kondoom maksab 25–50 eurosenti. Võrdluseks: üks Snickers maksab 50 eurosenti (enamiku kondoome saab odavamalt kätte kui ühe Snickersi), 100-grammine Nurri šokolaad maksab 79 eurosenti ehk 100-grammise Nurri šokolaadi eest saab lausa kaks kondoomi, pakk nätsu on ka kallim kui kondoom, vahvlijäätis on ka kallim kui kondoom. Kui me räägime täisealistest noortest, kes alkoholi võivad tarvitada, siis tuleb öelda, et pudeli õlle eest saab täiesti kenasti kaks kondoomi, kui osta kõige odavamat õlut, ja kui osta väheke kallimat õlut, siis saab pudeli õlle eest juba kolm kondoomi. Seda loetelu võib jätkata. Selles valguses ma arvan, et kondoomid ei ole väga kallid. Kui on valida, kas turvalise seksi asemel võtta pudel õlut või pakk nätsu, siis mina valiksin kindlasti turvalisema seksi.
Teine küsimus: "Millised on olnud Sotsiaalministeeriumi konkreetsed tegevused siiani, selleks et vähendada noorte hulka, kellel jäävad kondoomid kõrge hinna tõttu ostmata ja kasutamata?" Tervise Arengu Instituut korraldab kondoomi kasutamist propageerivaid kampaaniaid regulaarselt. Riskirühma kuuluvad ka vähekindlustatud ning keerulise sotsiaalse taustaga noored inimesed. Ennekõike nendel võib kondoomide ostmisega raskusi olla. Nendele riskirühmadele ja teatud grupile noortele on tasuta kondoomid tegelikult tagatud. Tervise Arengu Instituut jagab tasuta kondoome eelkõige HIV riskirühmadesse kuuluvatele isikutele spetsiaalsete eriteenuste kaudu. Ka mitme kampaania käigus on jagatud tasuta kondoome kõikidele soovijatele. Üks oluline aspekt selle temaatika juures on kindlasti see, et kuigi kondoomide hinnast on palju räägitud, on veel tähtsam nentida, et kõik see puudutab ühiskondlikku suhtumist laiemalt, loomulikult ka suhtumist haridusvaldkonda ning haridusvaldkonnas valitsevaid arusaamu sellest temaatikast ja üldse seksuaaltervisest. Noored inimesed võiksid olla ja peaksid olema sellest teemast teadlikud ning oskama valikuid teha. Seda saavad neile õpetada loomulikult nii perekond, kool kui ka ühiskond laiemalt. Oskus valikuid teha ja prioriteete seada on äärmiselt asjakohane, kui on vaja valida, kas osta kondoom või hoopis Snickers, Nurri šokolaad või pudel õlut. Nii et üldine teadlikkus ja seksuaalkasvatus ka koolivõrgus on äärmiselt oluline.
Kolmas küsimus: "Kuidas hindate MTÜ Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku poolt esitatud ettepanekuid?" Arutelu tõstatamiseks kas või siin saalis olid need ettepanekud kindlasti igati teretulnud ja meil on võimalus kondoomide hinna üle arutleda. Aga kui vaadata nende ettepanekuid käibemaksu kohta, siis tasub meenutada, et kondoomide puhul käibemaksuerisus juba kehtib.
Neljas küsimus: "Kas Sotsiaalministeerium omab andmeid, kuidas mõjutaksid eelnimetatud ettepanekud riigieelarvet?" Hetkel ei ole meil selliseid andmeid.
Viies küsimus: "Kas Teie ministrina omate andmeid, kuidas kondoomide hind kujuneb ning kui suure osa sellest moodustab juurdehindlus?" Aus vastus on, et kondoomide lõpphind tarbijale kujuneb tarnehinna, juurdehindluse ja käibemaksu osa summeerimisel. Aga kui suur üks või teine osa seal on, seda ma ei tea. Samamoodi ei tea minister seda, milline on saia või õlle tootmisel omahind ja kui suur on juurdehindlus. Nagu ma ütlesin, käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 2006. aasta määrus sätestab, et meditsiiniseadmetele, sh kondoomidele, kehtib käibemaksumäär 9%.
Kuues küsimus: "Kuidas on Sotsiaalministeeriumil plaanis tõhustada HIV ja aidsi ennetustegevust noorte hulgas?" Me teeme tõhusat koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning korraldame noortele mitmesuguseid kampaaniad. Aga igapäevane töö toimub koolides. Seksuaalkasvatustöö peab tulema eelkõige õppekava kaudu. Tervise Arengu Instituudi rahastamisel ellu viidud tegevused on suunatud eelkõige ennetustöö kvaliteedi parandamisele, õpetajate jaoks metoodiliste materjalide väljatöötamisele ja koolitustele. Lisaks levitatakse HIV-alast informatsiooni eri kanalite kaudu. Meil on hea meel, et ka teistel ministeeriumidel peale Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumi on programmid noorte seksuaalkasvatusalase hariduse parandamiseks, need on näiteks Kaitseministeeriumil. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Yana Toom, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Mul on väga kahju, et mul on võimalik esitada ainult üks küsimus, sest ma tahaksin viis küsimust esitada. Aga ma peatun sellel viimasel teemal, mis mulle kõrva jäi, Tervise Arengu Instituudi uuringul seksuaalkasvatusest. Te olete ilmselt kursis sellega, et venekeelsed teismelised on peaaegu kolm korda vähem informeeritud kondoomi kasutamisest. Tervise Arengu Instituudi eksperdid väidavad, et põhjus on selles, et inimeseõpetus toimub koolis eesti keeles, aga kui inimesed valdavad keelt, nagu ütleks minister Rein Lang, nii ja naa, siis ei saa tekkida ka arutelu. Tagajärg ongi see, et inimesed ei ole asjast lihtsalt teadlikud. Kas te näete siin probleemi? Kas Sotsiaalministeeriumil on äkki kavas seda praktikat kuidagi muuta, sest on asju, mis otseselt laste tervist mõjutavad?

Aitäh! Milles see probleem siis on, kas selles, et haridus on kehv, või selles, et keeleoskust ei ole? Räägime ikka sellest, mis see mure on. Ma saan aru, et mure on selles, et noortel ei ole piisavalt keeleoskust ja seda oskust tuleks tõhustada. Kui me vaatame uut riiklikku õppekava, siis seal sai terviseõpetuse osa päris hea. Aga ma olen päris kindlalt seda meelt, et on vaja järele aidata kõiki seda ainet andvaid õpetajaid. Aeg muutub väga kiiresti. Arusaamad seksuaalkasvatusest ja kõigest muust, mis sellega kokku käib, vajavad ikka ja jälle tänapäevastamist. Mitmed MTÜ-d koolitavad õpetajaid, seda teevad ka Tervise Arengu Instituut ning Haridus- ja Teadusministeerium. Aga ma ei tahaks ühte patta panna keeleõppe ja seksuaalkasvatusega seonduvaid küsimusi. Loomulikult, kõike ei saa jätta kooli kanda. Ma eeldan ja loodan, et kui lapsel on keeleoskusega probleeme, siis tema vanemad on siiski huvitatud sellest, et ta saaks korraliku seksuaalhariduse ja oleks kaitstud selliste juhtumite eest, mis võivad lapse või perekonna jaoks kaasa tuua ebasobivaid tagajärgi, näiteks enneaegset rasestumist.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea minister! Eesti on nendes kurbades tabelites eesotsas. Ma pean silmas tabeleid narkosurmade arvu ja HIV-ga nakatunud narkomaanide arvu kohta. Me oleme niivõrd halvas seisus, et meil on juba kümme aastat järjest olnud Euroopas kõige suuremad näitajad selles valdkonnas. Miks me ei ole suutnud seda asja kuidagimoodi paremaks teha? Teie olete ka juba päris mitu aastat minister olnud. Mis on tegemata jäänud ja kuidas annaks olukorda järsult parandada?

Aitäh! Ma soovitan teil natuke ajalooga tutvuda. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti teinud väga suuri edusamme HIV levikuga võitlemisel. Meie näidet tuuakse ka mujal maailmas HIV-ga võitlemisel väga palju esile. Me oleme esmanakatumiste arvu suutnud vähendada, nii et see on natuke üle 300 aastas. Võrrelge seda sellega, kus me olime kümmekond aastat tagasi. See on väga pikaaegse ja tõhusa töö tulemus. Me ei räägi enam sellest, et HIV levib peamiselt narkomaanide seas ja süstimise kaudu, vaid pigem levib see partnerilt partnerile seksuaalsel teel. Need muutused on selgelt näha. Eks need käivad kaasas sellega, mida me tegema peame. Siinse regiooni riikidest ja võib-olla Euroopas tervikuna testib Eesti HIV-ga nakatumist kõige rohkem (kui me vaatame testimiste arvu tuhande elaniku kohta) ja sellest tulenevalt saame ka kõige rohkem nakatunuid kätte. Need on need näited, edusammud ja arengud, mida Eesti puhul rahvusvahelises pildis väga hinnatakse. Nii et ma ei tahaks teiega nõustuda, et mitte midagi ei ole tehtud. Olgu selle tunnistuseks kas või see, et mind on kutsutud suvel ÜRO ja WHO koostöös korraldatavale suurele HIV ja aidsi teemalisele konverentsile Eesti näitest rääkima. Ma usun, et see rahvusvaheline tunnustus ja ka WHO ekspertide eelmisel nädalal toimunud Eestis käik tõendab, et see töö, mida me oleme teinud, on olnud õige. Loomulikult, seda tuleb edasi teha ja me ei saa tulemusega lõpuni rahul olla, aga ma ei tahaks küll nõustuda sellega, et meil tegevuste poole peal olukord kehv on. Muidugi, kui raha oleks rohkem, siis saaks rohkem teha.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuus-Lauli!

Head kolleegid! Austatud minister! Härra minister tõi praegu välja, et maailmas Eesti saavutusi sellel alal hinnatakse. Ma ei tahaks sellega nõustuda ja tahan veenda vähemalt neid inimesi, kes praegu saalis on, et Eesti olukord selles valdkonnas on äärmiselt tõsine. Ma toon mõne arvu. Eestis süstitakse narkootikume rohkem kui üheski teises euroliidu riigis ja narkosurmade pingereas oleme Euroopas konkurentsitult esikohal. Meil on narkosurmasid miljoni elaniku kohta 146. Norras, mis on narkosurmade poolest teisel kohal, on see näitaja 81 ehk ligi poole väiksem. Me tahame ikka ennast Lätiga võrrelda. Lätis on see näitaja 12,2 ehk peaaegu 11 korda väiksem kui Eestis. Tähendab, me troonime praegu ikkagi väga võimsalt esikohal. Surmapõhjuste registreerimise andmetel suri näiteks eelmisel aastal Eestis 101 inimest narkootikumide tarvitamise tõttu. Ka HIV-ga nakatunud narkomaanide arv on Eestis Euroopa Liidu riikidest kõige suurem. Miljoni elaniku kohta on meil narkootikumide tarvitamise tagajärjel HIV-ga nakatunud 63,4 inimest, teisel kohal on Leedu, seal on selliseid inimesi 34,9 ehk poole vähem. Euroopa keskmine on vaid 2,87. See tähendab, et me ületame Euroopa Liidu taset 22 korda. Need on need tõelised arvud. Absoluutarvudes rääkides võib öelda, et eelmisel aastal nakatus Eestis HIV-ga 372 inimest ja vähemalt 177 neist nakatus narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Ka Euroopa narkoraport tõstab Eestit halvas mõttes esile: kui näiteks kümme aastat tagasi oli Eestis narkootilist ainet proovinud umbes 15% õpilastest, siis nüüd, kümme aastat hiljem, on seda teinud 36%. Tahangi veel kord rõhutada, et Eesti on nende kurbade arvudega olnud esikohal juba kümme aastat järjest.
Millised on probleemid? Üks probleem on kindlasti see, et kui näiteks Euroopas tarvitatakse põhiliselt heroiini, siis Eestis tarvitatakse valget hiinlast ehk fentanüüli ja, mis veel hullem, valget pärslast, mis on sadu kordi kangem narkootikum kui näiteks heroiin. Siit ka need probleemid.
Tahan veel öelda, et meil on küll narkomaania raviga tegeldud, aga pidevalt on vähendatud ennetusraha, seda eriti kriisiaastatel. Põhiliselt pannakse raha ravimisse, aga mitte ennetamisse. Loomulikult on vaja rohkem raha panna koolides toimuvasse ennetustöösse. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Yana Toomi!

Ma teen hästi ruttu. Ma ei kavatsenud kõnetooli tulla, aga ma lihtsalt rehkendasin oma telefoniga ja tuli välja, et nii odav see lõbu küll ei ole. 25 senti ja 50 senti kõlavad küll imeodavalt, aga 25 senti on kroonides 3.90. Kui me võtame ühe teismelise noormehe, kes ilmselt teeb seda iga päev, siis tal läheb see lõbu maksma 117 krooni kuus. Halloo, inimesed! See on kallis, see on metsikult kallis! See ei ole normaalne. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud.

Head ametikaaslased! Palun kõigil, kellel on soovi, registreerida ennast peale haamrilööki esinemiseks vabas mikrofonis! Palun, Viktor Vassiljev!

Härra istungi juhataja! Austatud kolleegid, nii palju kui teid saalis on! Siin on kuus kolleegi ja seitsmes on istungi juhataja. Niisiis, hiljuti, eelmisel nädalal tekkis päris suur poleemika selle üle, kas anda 16-aastastele noortele valimisõigus. Arutelu läks päris intensiivseks. Aga miks? Sellel on omad põhjused. Asi on selles, et Eestis elab 50 000 last alla vaesuspiiri, asi on selles, et lapsed ja noored vajavad gümnaasiumis sooja toitu, asi on selles, et võeti ära ranitsatoetus, ja asi on selles, et võetakse ära tasuta kõrgkoolikohad. Selleks et säilitada mingitki populaarsust noorte seas ja teha neile kummardus, mõtleski Reformierakond välja sellise vahva asja, et anda noortele valimisõigus.
Kõigepealt kuulutati välja, et asi on ääretult perspektiivne ja algatatakse seaduseelnõu, milleks tuleb muidugi muuta põhiseadust. Hiljem tõmbuti veidikene tagasi, aga asja siiski arutati. Siis arutas asja õiguskomisjon ja see teema jõudis televisiooni. Kui pärast telesaateid selgus, et 90% rahvast on valimisea langetamisele vastu, siis võeti hoogu natuke maha.
Kui tähtis see probleem ühiskonna jaoks üldse on? 16–17-aastased moodustavad Riigikogu valimistel 2,4% ja kohalikel valimistel 2,8% valijatest. On seda palju või vähe? Kui arvestada, et Eesti Noorteühenduste Liit väidab, et ühiskondlikult on aktiivsed 11% noortest, mis tähendab, et 16–17-aastastele noortele valimisõiguse andmine võib mõjutada valimistulemusi kõige rohkem 0,3%, siis mis mõte sel asjal on? Niimoodi ei anna mõjutada üldist poliitilist pilti, küll aga saab natuke mõjutada ühele või teisele kandidaadile antavate häälte arvu, seda küll. Noored on küllaltki lihtsalt manipuleeritavad, sest nad on sageli grupiti koos.
Veel üks asi, mida parempoolsed erakonnad kindlasti kardavad: Keskerakonna noortekogu populaarsus suureneb. Keskerakonna noortekogus on praegu 5900 inimest, Reformierakonna samasuguses organisatsioonis kõigest 5000.
Loomulikult annab noori mõjutada. Me oleme näinud mitmesugustel noortekogunemistel, kus kõrvuti on ühe, teise ja kolmanda erakonna telk, et noored käivad kõigist neist läbi, Reformierakonnast saavad nad kondoomi, Keskerakonnast pliiatsi, punase õhupalli saavad ka kuskilt, sotsiaaldemokraatidelt vist, kuskilt saavad veel midagi. Nad täidavad ankeedi siin ja täidavad ankeedi seal ning pärast hooplevad, et täitsid kolm ankeeti ära, ja nad ongi kirjas kõigis kolmes noorteühenduses. Aga loomulikult jälgib iga erakond seda, millal noor saab 18 aastat vanaks. Siis lükatakse avaldus ette, et kas ta ei tahaks Reformierakonda astuda. Ta astubki. Aga kuna ta on veel kuskil noorteühenduses, siis ta astub sellesse erakonda ka. Pärast aetakse seda inimest mööda registreid taga ja leitaksegi üles. Selgub, et ta on tõesti kahte erakonda astunud, aga asjaosaline ise väidab, et ei ole. Ta ei mäletagi, et ta seda teinud on. Asi on selles, et 16-aastane inimene on midagi hoopis muud kui 18-aastane inimene. 16-aastaselt võib teha selliseid valikuid, mida kahe aasta pärast häbenetakse, sest kaks aastat on noore inimese elus tohutu pikk aeg.
Keskerakond ei ole selle vastu, et valimisiga langetada. Sellist otsust ei ole vastu võetud. Aga me ei taha rumalusi ja me oleme selle vastu, et võtta lastelt nende lapsepõlv ära. Me oleme selle vastu, et lastega manipuleerida. Asja tuleb kaaluda, asja üle tuleb mõelda.
Kui Reformierakond räägib, et ühiskonnas on liiga palju vanu inimesi, et anname noortele valimisõiguse, siis see on ju manipuleerimine demograafiaga. Kui vanu inimesi on palju, siis tulebki seda arvestada, ühiskonda tuleb võtta sellisena, nagu see on, aga mitte manipuleerida. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ikka antakse ju rahvale ja oma kolleegidele aru, mida on tehtud eelmisel, Riigikogu istungitest vabal nädalal. Nii teen ka mina ja samas lükkan ümber teatud kuulujutte.
Kaks nädalat oli mul au viibida Belgia Kuningriigis ühel väga olulisel koolitusel. See toimus Välisministeeriumi lähetuse abil ja demokraatide ühenduse vaimsel toel. Belgias toimus Euroopa Liidu välismissioonijuhtide koolitus, mis toimus üldse ajaloos esimest korda. Seal osalesid kolme profiiliga spetsialistid: kindralid ehk sõjaväelased, politseijuhid ja diplomaadid. Samuti osales seal kaks poliitikut, kelle kohta ma ütleksin, et nad on profiilitud. Need olime mina ja üks poliitik meie naaberriigist Soomest. Koolitus oli selles mõttes ääretult oluline, et see andis ülevaate Euroopa Liidu välisteenistusest, selle ülesehitusest, eesmärkidest ja praktikast. Põhiliselt räägiti, nagu teemast võib välja lugeda, missioonidest. Kõige olulisem küsimus, mis tekkis selle koolituse ajal, oli see, kas need, ka meie maksumaksja finantseeritavad missioonid, mis toimuvad nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat, loovad meie inimestele lisaväärtust ja lisaturvalisust. Ma isiklikult arvan, et kindlasti loovad.
Vestluste käigus me rääkisime konkreetselt välismissioonidest ja laiemalt turvalisusest, me rääkisime Euroopa ja Euroopa Liidu turvalisusest. Siin saalis me oleme väga palju arutanud mitmes toetusfondis osalemist, teiste riikide abistamist. Ka Belgias jõudsime vestlustes järjekordselt Kreeka abistamiseni, selleni, kui suured on kreeklaste, Kreeka pensionäride ja Kreeka töötajate sissetulekud. Kui ma oma Austria kolleegile rääkisin nendest rahanumbritest, mis meie inimestel pensionipäeval arve peale tiksuvad, ja summadest, mis palgapäeval rahakotti tulevad, siis nende jaoks, kellega ma sellest rääkisin, eriti minu Austria kolleegi jaoks, oli see ääretult suur üllatus. Nad üllatusid, kui selgus, et Eestis on finantsvõimalused hakkama saamiseks tunduvalt väiksemad kui Kreekas või teistes Euroopa Liidu riikides. Me rääkisime solidaarsusest nii Euroopa sees kui ka Euroopast väljapoole. Nad olid tõsiselt üllatunud ja see panus, millega on Riigikogu enamus otsustanud toetada meie osalemist Euroopa stabiilsusmehhanismis ning selle kaudu Kreeka abipakettides, pani neid küll pead raputama. Nad tundsid huvi, kuidas me suudame oma rahvale ära seletada paremini hakkama saavate inimeste abistamist. Minu vastus oli, et see ongi väga keeruline. Mul tekkis selle põhjal arusaam, et me oleme liiga vähe Eestist väljapoole selgitanud, millised on meie reaalsed võimalused ja millised on meie inimeste reaalsed võimalused. Siin on kindlasti suur tööpõld veel ees ootamas.
Aga oma sõnavõtu lõpetuseks tahan siit puldist öelda, et väga palju sahinaid on ringlemas Eesti mitmetes ringkondades. Väidetakse, et Laanetit on ees ootamas kõrge koht Euroopas ja ta lahkub kohe Riigikogust. Minu vastus on see, et ma ei lahku Riigikogust praegu kuhugi, ma ei lähe mingile välismissioonile ega Eestist minema. Ma ei saa väita, et seda kunagi ei juhtu, aga seda ei juhtu mitte täna ega praegu. Kõike paremat! Ilusat lähenevat volbriõhtut teile!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Tänane päevakord on ammendatud. Head ametikaaslased, soovin teile, teie peredele ja lähedastele ilusat homset kevadpüha!

Istungi lõpp kell 16.26.