Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu kümnenda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kadri Simson, palun!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Üheksa kolleegi nimel on mul üle anda arupärimine rahandusminister Jürgen Ligile. Me teame liiga paljusid selliseid juhtumeid, kus Riigikogu võtab vastu mõne seaduse, sest seda nõuab eurodirektiiv. Muid motiive meil ei olegi. Ja kui siis see seadus on jõustunud, on inimesed ebameeldivalt üllatunud ja küsivad, kuidas küll selline igapäevaelu ebamugavamaks ja sageli kallimaks teinud seaduseelnõu Riigikogus läbi on läinud.
Meie arupärimine puudutab üht Euroopa Liidu otsust, mida veel tehtud ei ole, aga mida tegema hakatakse – see on uudistest läbi käinud. See puudutab 1- ja 2-eurosendiste müntide käibelt äravõtmist. Enne, kui Euroopa Liit sellise otsuse vastu võtab, küsib ta nõu ka eurotsooni liikmesriikidelt ja oma arupärimisega soovime teada saada, mis on meie valitsuse seisukoht. Teadupärast nende müntide ärakaotamine ilmselgelt mõjutab inflatsiooni ja Eestis on inflatsiooniga niigi halvad lood – pärast eurotsooniga liitumist on Eestis inflatsioon olnud väga kõrge. Tänavu märtsis oli Eestis inflatsioon 5,1% ja sellega oleme eurotsoonis kõige kõrgema inflatsioonitasemega riik. Meile järgnevad Kreeka 4,3%-ga ja Luksemburg 4%-ga. Euroala keskmine inflatsioon on kõigest 2,7%. Meil on neli küsimust rahandusministrile seoses inflatsiooniga ja väikeste eurosentide kadumisega. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Jaak Alliku!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Praegu on Riigikogu menetluses Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et kavandatav kõrghariduse reform saab käivituda vaid koos vajaduspõhiste õppetoetuste ning tulemus- ja valdkonnapõhiste stipendiumide sisseseadmisega. Seda on nõudnud ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, sellega on nõustunud haridus- ja teadusminister ning Riigikogu kultuurikomisjoni esimees ja minu teada ka kõik Riigikogu fraktsioonid. Ometi pole valitsuskoalitsioon vajaduspõhiseid õppetoetusi seadustavat eelnõu suutnud Riigikogu menetlusse anda.
Et Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse arutelu toimuks konstruktiivselt, esitavad sotsiaaldemokraadid Riigikogu menetlusse eelnõu, mille koostamisel võeti aluseks Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemis olev Haridus- ja Teadusministeeriumis ette valmistatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millele on lisatud erakonna visioon sellest, milline peaks olema üliõpilaste toetamise süsteem, et me võiksime tõsimeeli rääkida tasuta kõrghariduse võimalikkusest Eestis. Eelnõuga soovitakse luua süsteem, mis võimaldab noorel inimesel kujuneda iseseisvaks ja vastutada oma õpingute eest. Materiaalse toetuse määramine põhineks nii üliõpilase tegelikul sotsiaal-majanduslikul vajadusel kui ka tema pere majanduslikul olukorral. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Yana Toomi!

Mul on seitsme Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle anda arupärimine välisminister Urmas Paetile. See puudutab ebatervet olukorda Ukrainas, mis Eesti investoritel seal välja on kujunenud. Siin on toodud näiteks üks ettevõte, mis on 12 aasta jooksul ettevõttesse investeerinud, aga ühel hetkel Ukraina pool lõpetas igasuguse koostöö ega vasta järelepärimistele. Aastal 1995 on Ukraina ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute kaitse leping, aga see leping praktilises elus ei toimi. Seoses sellega on meil välisministrile kaheksa küsimust, millele ootame pikisilmi vastuseid. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Priit Toobali!

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Mul on hea meel anda üle üheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimine kultuuriminister Rein Langile. See puudutab maakondlike riigimuuseumide korraldust. 2009. ja 2010. aastal oli Kultuuriministeeriumil ja tollasel kultuuriministril idee liita Eesti maakondlikud riigimuuseumid üheks riigiasutuseks. Nüüdseks on võetud hoopis vastupidine suund, muuseumid soovitakse muuta sihtasutusteks või anda omavalitsustele. Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik on märkinud, et maakonnamuuseumide juhtimismudel on ajale jalgu jäänud ning sihtasutuse vorm võimaldab luua nii ministeeriumi kui ka asutuse enda seisukohalt märksa lihtsama ülesehitusega ning konkreetse volituste ja vastutuse jaotusega kahetasandilise juhtimismudeli. Muuseumidirektorid on seisukohal, et Kultuuriministeeriumi arusaam riigimuuseumide korraldusest muutub liiga kiiresti, seejuures ilma analüüsideta ning muuseumijuhte kaasamata. Muuseumidele on antud korraldus hoolimata sellest, et nendega pole sisulisi arutelusid peetud, samuti pole kaalutud poolt- ega vastuargumente. Seoses selle probleemiga on meil kultuuriministrile kokku kuus küsimust. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja kolm arupärimist, Riigikogu juhatus otsustab nende menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Liigume edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 2. aprillil algatatud halduskoostöö seaduse ja spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon  – kultuurikomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 2. aprillil algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 2. aprillil algatatud kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 2. aprillil algatatud riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; viiendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 2. aprillil algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon; kuuendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 2. aprillil algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; seitsmendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 2. aprillil algatatud riigilõivuseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; kaheksandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 2. aprillil algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; üheksandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 2. aprillil algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; kümnendaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 3. aprillil algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon.
Edasi: Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Priit Toobali lahkumise põhiseaduskomisjoni liikme kohalt ja tema asumise õiguskomisjoni liikmeks.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile.
Ja, head ametikaaslased, olemegi jõudnud järgmise protseduurilise toiminguni, milleks on kohaloleku kontroll. Palun!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.

Asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 88 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei näe, läbirääkimisi ei avata. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 88. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 71 Riigikogu liiget, vastu 15 ja 1 erapooletu on Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Head ametikaaslased, mul on teile üks palve. Kui te siin saalis kiiresti jooksete, siis olge ettevaatlikud, et te ei komistaks ega kukuks. (Naer.)

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 188 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud istungi juhataja! Ei komistanud, ei kukkunud, jõudsin tervelt pulti. Mul on au tutvustada Riigikogule tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 188. Eelnõu eesmärk on tagada esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus ja korralik kvaliteet parema planeerimise, korralduse ja järelevalve tõhustamisega. Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse üldarstiabi käsitlevaid sätteid, millega koondatakse tervishoiu esmatasandi korraldusfunktsioon ehk täpsemalt perearsti nimistu moodustamise konkurss, perearsti nimistute kinnitamine, perearstide ajutine asendamine ja järelevalve Terviseametisse.
Senisest täpsemaks muudetakse nimistuga perearstina tegutsemise õigusega seotud regulatsioon, seda eelkõige perearsti nimistu moodustamise ja muutmisega seonduvalt. Käsitletakse teeninduspiirkonna ja tegevuskoha mõistet, nimistuga perearsti asendamist jms. Lisaks muudetakse eelnõuga tervishoiuteenuse osutaja tegevusega seotud statistiliste andmete kogumise ja avaldamise korda. Tervise Arengu Instituut hakkab Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusena andmeid koguma otse teenuseosutajatelt, samuti hakkab Tervise Arengu Instituut Sotsiaalministeeriumi asemel korraldama andmete avaldamist.
Aga nüüd muudatustest täpsemalt. Perearsti nimistu piirsuuruse miinimum ja maksimum on praegu kehtestatud teatavasti sotsiaalministri määrusega. Me oleme väga kindlal veendumusel, et nii olulise asja kui perearsti nimistu suuruse kehtestamine peab olema sätestatud seaduses. Sellest tulenevalt ongi tehtud ettepanek tuua nimistu suuruse regulatsioon seaduse tasemele ja samas anda ka võimalus jagada neid nimistuid, mis eelnõu seadusena jõustumise ajal on suuremad kui 2400. Sellest võib omakorda järeldada, et kui praegu on nimistute maksimumsuurus 1200–2000 patsienti, siis seaduse vastuvõtmisel oleks maksimumnimistu suurus 2400 patsienti.
Muudetakse perearsti teeninduspiirkonna mõistet, millega tagatakse nimistusse kuuluvatele inimestele senisest parem üldarstiabi kättesaadavus ja kvaliteet. Praegu ei näe õigusaktid ette võimalust moodustada vajaduse korral nn maakonnaüleseid nimistuid. Teeninduspiirkonna kinnitamisel ei ole Terviseamet enam seotud maakonna piiridega, mis võimaldab koostada nimistuid märksa tõhusamalt kui praegu. Terviseamet kinnitab perearsti nimistu ja teeninduspiirkonna, mis ei ole enam jäigalt seotud maakonna piiridega. Samas on selge, et üldarstiabi korralduse funktsiooni üleminekul Terviseameti kätte on oluline ameti ja kohaliku omavalitsuse väga tihe koostöö – vaid siis saavad inimesed arstiabi seal, kus see on neile kõige mugavam ja kõige kättesaadavam. Samas jätkab Terviseamet üldarstiabi korralduse tsentraliseerimise korral senist maavalitsuste positiivset koostööd omavalitsustega. Kuna omavalitsuse ülesanne on korraldada kohalikul tasandil nii sotsiaalabi kui ka transporti, siis Sotsiaalministeeriumi arvates tuleks tulevikus Terviseametil perearsti nimistu moodustamise õiguse andmisel ja teeninduspiirkonna määramisel teha tihedat koostööd kohalike omavalitsustega, et arvestada elanike vajadusega pääseda võimalikult mugavalt ühissõidukiga perearsti vastuvõtule.
Täpsustatakse nimistuga perearsti ajutise asendamise korda. Selleks et perearsti asendamine oleks senisest täpsemini reguleeritud, tuuakse seaduses eraldi välja lühiajaline, s.o kuni kolm kuud kestev, pikaajaline, s.o kuni kaks aastat kestev, ning seaduses sätestatud erijuhtudel ka kestev asendamine. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on üle kolme kuu kestval asendamisel lubatud perearsti asendajaks määrata ka peremeditsiini arst-resident, et motiveerida noori, tulevasi perearste kandideerima nimistu moodustamise konkursil või olema pikema perioodi jooksul puuduva perearsti asendaja.
Täiendatakse ka perearstina tegutsemise õigusega seotud regulatsiooni. Üldarstiabi hakatakse osutama tegevusloa alusel, mille Terviseamet annab äriühingule. Perearstil on õigus üldarstiabi osutada, kui Terviseamet on kinnitanud talle nimistu ja tal on õiguslik seotus tegevusluba omava äriühinguga. Sealjuures võib perearst olla äriühinguga seotud ka töölepingulise suhte alusel, olemata füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu osanik.
Tsentraliseeritakse tervisestatistika kogumine. Tervishoiuteenuse osutaja tegevusega seotud statistilisi andmeid hakkab koguma Tervise Arengu Instituut otse teenuseosutajatelt. Seni vahendas Tervise Arengu Instituudile tervisestatistikat maavanem. Vahelüli kaotamisega muudetakse aruannete esitamine ja andmete parandamine kiiremaks ja efektiivsemaks. Tervise Arengu Instituut saab võimaluse tervisestatistika kiiremaks avaldamiseks oma kodulehel ja see saab tänu sellele kättesaadavaks kõikidele huvilistele.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et nende seadusmuudatuste mõjul täiendatakse Terviseameti tööülesandeid, tööjaotus üldarstiabi korraldamiseks kujundatakse ümber ja täpsustatakse järelevalverolli, mille tulemusena paraneb arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet. Me toetame kindlasti sotsiaalkomisjoni otsust esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Tänan! Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kui ma vaatan praeguse seaduse 9. paragrahvi täiendust §-ga 9¹, mis reguleerib ja täpsustab perearsti tegevuskohta, siis selle punkt 2 ütleb: "Kui perearsti tegevuskoht ei asu perearsti teeninduspiirkonnas, peab perearsti nimistusse kantud isikutel olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vaheline vahemaa ei tohi olla ebamõistlikult pikk. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vahel peab olema mõistlik ühistranspordiühendus." Minu küsimus ongi: mida tähendab "ebamõistlikult pikk" ja mida tähendab "mõistlik ühistranspordiühendus"?

Aitäh küsimuse eest! See oli punkt, mida me väga pikalt arutasime ka Siseministeeriumiga. Kuidas tagada tõesti mõistlik kättesaadavus? Ausalt öelda, eks me püüdsime otsida paralleele teistest seadustest. Kui me vaatame praegu kehtivaid õiguslikke regulatsioone, näiteks sedasama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse regulatsiooni või ka võlaõigusseadust, siis sõna "mõistlik" on seal defineeritud. Või, ütleme, seda on püütud defineerida. Teisisõnu, eri olukordades võib see vahemaa olla erinev. Näiteks kui ühistransport on paremini korraldatud, siis võib vahemaa olla pikem. Kui ühistransport on kehvemini korraldatud, siis peaks vahemaa kindlasti lühem olema.
Et mitte panna lukku konkreetseid ühistranspordivõrke, mida maavalitsustel on võimalik pidevalt muuta, siis jäigi selline kokkuleppeline sõnastus. Jäi kokkulepe selles, et  Terviseametil on väga selge kohustus kõikide kohalike omavalitsustega läbi rääkida, et leida mõistuspärane lahendus ja inimesed pääseksid õigel ajal mõistlikul kaugusel tegutseva perearsti juurde. See probleem tuleneb aga eelkõige maakonnaülestest praksistest. Ühistransport on meil tihtipeale ikkagi maakonnasiseselt korraldatud, meil on maakondade ühistranspordikeskused.
Aga see oli parim sõnastus, mille me teistest õigusaktidest lähtuvalt suutsime siia kirja panna. Me ei tahtnud kirja panna konkreetseid kilomeetreid või muid kriteeriume, mis võivad aja jooksul muutuda.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister, eks me mõlemad tea, et tegemist on vajaliku seadusega, sest perearstisüsteemi on sisse programmeeritud mõned vead, mis annavad tunda nii teenusteosutajatele kui ka patsientidele. Kümme aastat oli see teada, nüüd jõuti siis lõpuks vigade parandamiseni. See on hea! Seaduseelnõus on põhimõtteline asi see, et maavanematelt langeb nüüd vastutus perearsti nimistute eest ja kogu seda tööd, mida koordineerisid maavanemad, hakkab nüüd korraldama Terviseamet. Nii palju kui mina tean, hakkavad kohalike omavalitsustega ühendust pidama viis ametnikku. Maavanem teadis väga hästi, milline on tema maakonna logistika, kus on tõmbekeskused, kuidas inimesed liiguvad. Nendel viiel Terviseameti ametnikul võtab ilmselt tükk aega, enne kui nad sama targaks saavad. Kas nad saavad sellega hakkama? Ja kui lühikese või pika aja jooksul peavad nad ennast kurssi viima?

Mina usun küll, et nad saavad hakkama. Ütlen ette ära, et üks üleval olnud teemasid on see, kus need inimesed füüsiliselt asetsema hakkavad. Meie esialgne seisukoht on, et need inimesed on ikkagi nii kohapeal kui võimalik. Tõesti, 15 ametnikku ju ei tule. Kui me praegu vaatame seda maavalitsuste korraldustööd, siis seal on enamikul juhtudel selle ametikoha täitmiseks veerand või pool ametikohta. Ka Terviseamet, kui ma õigesti mäletan, on planeerinud kaheksa ametikohta selle funktsiooni ülevõtmiseks. Maavalitsustele jäävad need ametnikud alles, hakkavad vaid täitma muid ülesandeid. Seega maavalitsustelt me ressurssi selle ümberkorralduse tegemiseks ei küsi.
Kui silmas pidada igapäevast tegevust, siis võime usutavasti olla üsna kindlad, et ka Terviseameti inimesed jäävad suhtlema nii maavalitsuste kui ka omavalitsustega selleks, et tagada parim võimalik teenindus. Kui me vaatame praegust, enne seaduse muutmist kehtivat praktikat, siis väga paljudel juhtudel on olukord kujunenud selliseks, et maavanem küsib ühe või teise nimistu täimiseks abi Terviseametist või ministeeriumist. Seega koostöö on ka praegu ja tulevikus saab ta olema n-ö pööratud kujul, aga jätkub. Nagu ma ütlesin, need inimesed, sotsiaalnõunikud maavalitsustest kuskile ei kao.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Mul on mõneti sama küsimus, millele te ka ise osaliselt tähelepanu juhtisite. Oma kõnes te ütlesite, et siiamaani vahendas maavanem statistikat. Ma julgen küll öelda, et maavanem ei hoidnud andmeid oma laua peal kinni ja ametnikud sisestasid neid otse. Selles mõttes tõenäoliselt see protsess kiiremaks ei saa minna. Teistpidi, nende funktsioonide äravõtmisega osal ametnikel – te seletuskirjas viitate, et nad tegid mitut tööd korraga – nüüd koormus väheneb. Minu küsimus on sellesamaga seotud. Kui palju te suudate aidata kaasa sellele, et need ametnikud – 15 maavalitsuse ametniku asemel on siin räägitud skeemist 8 + 5 või 8 + 3 (Terviseametisse 8 ja TAI-sse 5 või 3 ametnikku) – ei hakka istuma Tallinnas? See on minu kõige suurem mure. Te korra küll viitasite, et te sellega tegelete. Aga mil määral ja kuidas te saate kaasa aidata, et need ametnikud hakkaksid tööle eri Eesti paikades?

Ma olen sellel teemal rääkinud ka Terviseameti juhiga. Temagi selge seisukoht on see, et need inimesed paiknevad ikkagi piirkondades ja kõik ei ole kindlasti Tallinnas. Kuidas täpne jaotus saab olema, on loomulikult veel detailideni läbi arutamata. Küll võin kinnitada, et esimene Terviseameti esitatud visioon oli säärane, et nii nagu meil on praegu neli piirkonda erinevateks teenusteks, siis ka selle funktsiooni täitmiseks on neli piirkonda. Igal juhul, nagu ma ütlesin, maavalitsustes praegu täiskoormust selle ülesande täitmiseks ei ole, mida küsija kindlasti teab. Ka Terviseametis ei tähenda see muudatus riigi ametikohtade arvu olulist suurendamist. Me peame ikkagi lähtuma sellest, mis on realistlik ja mõistlik. Realistlik selle funktsiooni täitmiseks on umbes kaheksa ametnikku, kellest piirkondades saavad paiknema vähemalt pooled. Aga lõpliku otsuse teeb Terviseameti juhtkond, ma saan edasi öelda seda, mida nemad on mulle kinnitanud.

Imre Sooäär, palun!

Ma tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kindlasti on tegu väga olulise eelnõuga. Minu küsimus on selline. Kas see eelnõu aitab kindlustada perearstiteenuse kättesaadavuse ka väikesaartel, juhul kui seal ei ole kohapeal perearsti? Nendesamade mõistete defineerimine, millest siin juba juttu oli – mõistlik kaugus, mõistlik ühistranspordiühendus  jne –, on kindlasti veel keerulisem väikesaarte puhul. Mis ikkagi mõistlik oleks? Kui see eelnõu seadusena vastu võetakse, kas ka väikesaartel on endiselt kindlustatud perearstiabi?

Perearstiteenuse kättesaadavus väikesaartel kindlasti kehvemaks ei lähe. Pigem on asi ikkagi selles, et meil tekib võimalus Terviseameti-poolse korralduse abil kõige mõistlikum lahendus leida. Mis puutub väikesaartesse, siis seal on meil erinevaid lahendusi. On mõningad väikesaared, kus on eraldi nimistu moodustatud, aga on ka saari, mille elanikud saavad arstiabi kas suuremalt saarelt või mandrilt. Nii et lahendusi on erinevaid. Aga väikesaarte osas on palju suuremad protsessid käimas, mis selle eelnõuga ei haaku. Väikesaarte arstiabi korralduse parandamine praegu käib. Just nendel nädalatel arutatakse kiirabi jõudmist väikeste saarte peale, seda teevad koostöös Terviseamet, ministeerium ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes korraldab sinna operatiivteenuse osutamist.
Mul on ka väike palve Riigikogule. Praegu ei käsitata väikesaarte puhul elutähtsate funktsioonide täitmisena kiirabi, vaid ainult politseid ja päästeteenust. Võimalik, et me tuleme sellega ka ise välja, aga ehk oleks mõistlik, kui saarte ühendus Riigikogus mõtleb selle peale, et algatada niisugune seadusmuudatus, et ka kiirabi osutamine oleks elutähtsate funktsioonide nimekirjas, kui jutt on väikesaarte teenindamisest.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud sotsiaalminister! Järsku saaks veidi ülevaadet sellest, kui palju on neid perearsti nimistuid, kus on uue seaduse järgi 2400 inimest, ja kui palju on neid, kus on rohkem inimesi nimekirjas. Sellest tulenevalt ka küsimus, et kui perearst ei soovi luua lisaosakonda, mis saab siis inimestest, kes on nimekirjas näiteks 2500-ndad. Kuidas nende olukord muutub selle eelnõu valguses?

Hea küsija oli ka sotsiaalkomisjoni istungil, kus me seda pikalt arutasime, aga suure saali huvides on väga mõistlik see üle rääkida. Mis puutub nimistute suurusse, siis Eestis on 32 nimistut, kuhu kuulub rohkem kui 2400 inimest. Kolmest kõige suuremast nimistust kaks on Saaremaal – 3200 ja peaaegu 3400 isikut – ja üks Raplamaal, kuhu kuulub 3200 isikut. Ma ütlesin suurusjärgud, päris isiku täpsuseni ma ei lähe. Nendes praksistes on praegu tööl ka nn abiarstid, kellel on tegelikult perearsti kvalifikatsioon olemas, nii et töö nende suurte nimistutega on korraldatud mõistuspäraselt.
Nagu me komisjonis rääkisime, on nende suurte nimistute puhul üks kriitilisemaid punkte kindlasti see, et inimene peab saama perearsti vastuvõtule ettenähtud aja jooksul. Kui nimistu läheb liiga suureks, siis võib eeldada, et perearst ei suuda teenindada kõiki inimesi ettenähtud aja jooksul. Usun siiski, et nende nimistute puhul ei ole meil vaja muretseda. Lisan ka, et praegu on patsientidel vaba õigus valida endale perearst ja kui nimistute jagunemine peaks toimuma, siis on loomulikult igal patsiendil endal võimalus valida, millise perearsti juures ta käima hakkab.

Urmas Klaas, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Austatud minister! Praegu on situatsioon selline, kus meil maavalitsused on üsna ebaühtlaselt ette valmistatud perearstide riiklikuks järelevalveks ja ka nende sisuliseks toetamiseks. Maavalitsustes on tekkinud sellised konglomeraatsed osakonnad, mis tegelevad ühel ajal nii aineolümpiaadide kui ka perearsti nimistute konkurssidega. Perearstid arvavad, et riik, olgu siis maavalitsus või Terviseamet, võiks neile rohkem sisulist tuge pakkuda. Minu küsimus on: kuidas need muudatused aitavad kaasa esiteks perearstiteenuse riikliku järelevalve tõhustamisele ja ka sisulisele arstide toetamisele, kui neil on mingisuguseid probleeme, kui tekib võib-olla konflikte patsientidega? Kuidas oleks ühelt poolt tagatud professionaalne tugi nendele ja teiselt poolt ka järelevalve?

Kindlasti üks olulisemaid tõsiasju on, et ka perearstidel on ju õigus oma elukohta ja sellest tulenevalt ka nimistut ehk nimistus olevaid patsiente vahetada. Kontaktpunkt perearstide jaoks on aga üks, pädevuskeskus on üks, standardid, arusaamad perearstiteenusest, samuti statistika kogumisest on ühesugused. Härra Sibul küll ütles, et maavanemad edastavad andmeid kiiresti, aga jätame selle ühe lüli sealt vahelt ära, nii et perearst suhtleb otse Tervise Arengu Instituudiga. Jätame ka ministeeriumi selles mõttes vahelt ära – see ei ole üldse oluline lüli. Oluline on see, et statistika jõuaks õigel ajal õigesse kohta, st võimalikult kiiresti ka kodulehele välja.
Järelevalve poole pealt on kindlasti äärmiselt tähtis, et põhimõtted, mida järelevalvel rakendatakse, oleksid ühesugused. Arvestades, et Terviseameti kohustus on ka muude perearstipraksisega, näiteks ruumidega seonduvate nõuete kontrollimine, siis on igati mõistlik, et need funktsioonid koondatakse ühte asutusse. Loomulikult me eeldame, et  see tähendab ka selgemat ja arusaadavamat korraldust. Aeg annab arutust, aga vähemalt praegu on kõik teemaga seotud osapooled optimistlikult meelestatud ja näevad selles väga selget kasu.

Aivar Kokk, palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kui analüüsida praegust situatsiooni, siis tuleb tõele näkku vaadates öelda, et omavalitsused on sellega tegelenud tunduvalt rohkem kui maavalitsused. Enamik omavalitsusi ehk valdasid on oma eelarvest kohalikke perearste toetanud küll kommunaalkulude, küll ruumide remondi tasumisega. Kui me nüüd viime otsustusõiguse natuke kaugemale, kas selle seadusega ikka paraneb perearstiteenuse kättesaadavus? Vahest on tegu jälle ühe sammuga, et maakondadest õigused ja kohustused suurde pealinna üle kanda?

Aitäh küsimuse eest! Ma olen teiega sada protsenti nõus, et väga suur hulk omavalitsusi on perearste toetanud, ja olen täiesti veendunud selles, et toetavad ka edaspidi. Aga ega muud valikut ei ole. Kui me tõesti tahame, et meil oleksid ka maapiirkondades tublid perearstid, siis tihtipeale on just omavalitsused need, kes oma inimeste heaolu eest seisavad ja püüavad tagada, et seal oleks ka hea perearst. Minu hiljutised visiidid Eesti eri piirkondadesse on näidanud, et omavalitsused on väga tõsiselt oma perearste aidanud. Samas tuleb nentida, et Eestis on 804 nimistut ja väga suur hulk neist on ka linnalistes piirkondades. Kogu selle korraldustöö ühtsena hoidmine on suhteliselt keerukas. Linnalistes piirkondades on perearstidel lihtsam hakkama saada kui maal ja nii ongi, et kui me vaatame uutele nimistutele perearstide leidmist, siis kindlasti on linnalistesse piirkondadesse perearsti lihtsam leida kui maale.
Ohtu seoses sellega, et üks funktsioon maavalitsustest ära kaob, ma ei näe. Nagu ma ütlesin, maavalitsustelt raha ära ei võeta ja maavalitsuste sotsiaalnõunikud saavad oma muid funktsioone paremini täitma hakata. Näiteks lapsendamisküsimused on äärmiselt aeganõudvad küsimused, aga tihtipeale pole sotsiaalnõunikel jäänud aega nendega väga tõsiselt tegeleda, sellepärast et on vaja ka esmatasandi perearstiabi või muud arstiabi korraldada. Sisuliselt saavad inimesed nüüd tegeleda nende ülesannetega, mis on maakonnasiseselt üliolulised, ja see annab tulemuseks puhtalt võiduolukorra ehk inglise keeles öeldes win-win olukorra. Maavalitsused võidavad sellest, et nende spetsialistid saavad tegelda asjadega, milleks nad on ametisse nimetatud, ja Terviseamet tegeleb perearstide töö ja muu arstiabi korraldamisega. Arstiabi kättesaadavus on ju riiklikult oluline küsimus.

Priit Sibul, palun!

Hea koosoleku juhataja! Austatud minister! See küsimus ei puuduta otseselt seda eelnõu, aga kaude küll. Kas ministeeriumis on arutatud ka, kuidas koordineerida invatarvikute vahendamist? Praegu on sellega maavalitsused hõivatud. Ka selle teema puhul on väga palju räägitud, et pigem teiselt poolt pressitakse peale ja et riik ei ole hea tellija, kui ta teeb seda nii mitme, 15 maakonna kaudu, kes seda teenust praegu osutavad.

Ma püüan hästi lühidalt vastata. Lühike vastus on:  jah, me tegeleme invatoodetega, on olemas mitmesugused plaanid. Seejuures on meile suureks abiliseks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Kindel suund on sellele, et inimestele oleks loodud arusaadav süsteem, kust tooteid saada, ja et hinnakujundus nende toodete puhul oleks selge ja läbipaistev.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on inspireeritud kolleeg Klaasi küsimusest. Küsimus on kellegi tegemata töös, seda just kontrolli osas. Seadus kohustas 2010. aastal perearstidel tervise infosüsteemi isikute terviseandmeid sisestada. Kui ma õigesti mäletan, siis paar nädalat tagasi kõlas ühe seaduse menetlemisel, et 75 nimistu osas  seda kohustust ei täideta. Kes peaks kontrollima, et perearstid täidaksid seadust? 1. juunist alates on see hädavajalik, sest siis hakatakse puudeastmeid määrama just nimelt tervise infosüsteemi abil.

Ma ei tahaks kellelegi näpuga näidata – alustame sellest. Praegu on järelevalve maavanemate ülesanne. Aga ma ütlen veel ka seda, et loomulikult on perearstide esmatähtis töö patsientide ravimine. Meie omalt poolt oleme neile riigi funktsioonide ja ka patsientide teenindamiseks vajalike funktsioonide täitmiseks ülesandeid lisanud, nagu on näiteks ka tervise infosüsteemi andmete esitamine. Eks me siis püüa selleks piisavalt präänikuid leida, et üha enam patsiente saaks oma terviseandmeid digitaalselt näha ja omada kontrolli selle üle, kes nende terviseandmeid kasutab. Teiselt poolt peaksid perearstid ka ise olema huvitatud tervise infosüsteemi täiendamisest, ehk neil jääks nõnda mingit lisatööd vähemaks. Praegu on olukord selline, et näiteks sellesama puude määramise süsteemi puhul, mida käsitlev eelnõu on varsti ka suures saalis, teevad perearstid justkui topelttööd. Nad esitavad tervise infosüsteemi andmeid ja peavad Sotsiaalkindlustusametile veel eraldi vorme täitma. Igati mõistlik on motiveerida neid tervise infosüsteemi kasutama – edastanud ühe korra andmed, ei pea seda teist korda enam tegema. Ma usun, et see on kindel motivatsiooniallikas, mis innustab perearste tervise infosüsteemi paremini täiendama.

Rein Aidma, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Eelmised kõnelejad või õigemini küsijad on rääkinud perearstidele osutatavast toetusest alates maavalitsustest ja lõpetades kohalike omavalitsustega. Sellest oli küll ka komisjonis juttu, aga ma siiski küsin üle: kuidas perearstid ise suhtuvad selle seaduse alusel ettevõetavatesse muudatustesse? Kas nad ei karda, et neil see toetus ära kaob?

Aitäh ...

Austatud minister! Head ametikaaslased! Võtan juhataja vaheaja üks minut, sest ukse taga on liiga suur lärm. Istung jätkub kell 14.43.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on läbi. Kell on 14.43 ja mul on suur au lubada jätkata eelnõu 188 arutelu. Palun, sotsiaalminister Hanno Pevkur!

Nii palju kui meil on olnud perearstide seltsiga vestlusi, olen aru saanud, et nad on seda eelnõu pikisilmi oodanud, just korralduslikke aspekte silmas pidades – maakonnaülesed nimistud, nimistute suurused, järelevalve küsimused, ühe kontaktpunkti või kontaktpartneri olemasolu jne. Perearstide selts väljendas komisjonis oma positiivset hoiakut selle eelnõu suhtes väga selgelt ja ei tohiks olla ühtegi osapoolt, kes selle vastu peaks olema.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel tutvustada teile sotsiaalkomisjonis toimunud arutelusid, mis puudutasid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 188. Sotsiaalkomisjonis oli eelnõu kahel korral arutusel. Esimest korda s.a 19. märtsil, kui eelnõu tutvustas sotsiaalminister. Lisaks temale võtsid komisjoni istungist osa ka sotsiaalministri nõunik Anni Tooma, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Pille Saar ja õigusosakonna õigusnõunik Teet Torgo.
Sama teema oli komisjonis arutusel ka eile, kui istungist võtsid osa Sotsiaalministeeriumi nõunik Pille Saar ja õigusnõunik Teet Torgo, Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe, haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov, tervishoiuspetsialist Tiina Roosimägi ja jurist Ragnar Kass. Eesti Perearstide Seltsi esindasid juhatuse esinaine Diana Ingerainen ja juhatuse liige Katrin Martinson.
Kuna minister eelnõu tutvustas, siis ma sellel ei peatuks. Küll aga räägin mõnedest aspektidest, mis komisjonis tähelepanu said.
Eilsel kohtumisel pidas perearstide seltsi juhatuse esinaine vajalikuks meelde tuletada seda, et see eelnõu on sündinud just perearstide initsiatiivil. Juba alates 2008. aastast on nad nendel teemadel rääkinud ja teinud ministrile otseselt ettepaneku analüüsida maapiirkondade perearstide nimistute suurust ja paiknemist ning kaaluda võimalust neid liita, et maaelanikele oleks tagatud kvaliteetne arstiabi.
Teise punktina on perearstid välja toonud, et meelitamaks perearste tööle ebapopulaarsetesse piirkondadesse, valdavalt siis maale, võiks kaaluda regionaalsetest eripäradest tulenevat lisatasustamist. Alternatiivina võiks kaaluda praeguse kaugusetasu suurendamist.
Ja kolmanda punktina tõid nad välja selle, et tagamaks perearstiteenuse võrdne kättesaadavus kõikides maakondades, teevad nad ettepaneku seadusmuudatuseks, et perearstiabi tagamine on edaspidi maavanema asemel sotsiaalministri või Terviseameti kohustus. See annaks ka paremad võimalused vajaduse korral maakonnaüleste nimistute koostamiseks ja sel moel perearstiabi korraldamiseks. Eilsel komisjoni koosolekul rõhutasid perearstid, et neil on väga hea meel, et sotsiaalminister nendest ettepanekutest on lähtunud ja eelnõu ka Riigikogule esitanud.
Üks teema, mis komisjonis tekitas elavat vastukaja, puudutab seda, et eelnõuga määratakse ära perearstide nimistu suurus ja samuti see, et kui nimistu on suurem, mismoodi siis Terviseamet seda reguleerima hakkab. Seaduses on säte, mis ütleb, et "kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust, määrab Terviseamet nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel isiku teise perearsti nimistusse. Perearsti avalduse alusel on Terviseametil õigus määrata ravikindlustamata isik teise perearsti nimistusse juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut." Komisjonis tekkis küsimus, et kui perearsti nimistu on suurem, kui seadus lubab, kuidas siis reaalsuses nimistu jagunemine toimub. Kas ei või siis juhtuda sama, mis juhtub Tallinnas enne 1. klasside moodustamist – kolitakse teise piirkonda, et saada endale õige aadress, et olla õige perearsti juures? Eilsel kohtumisel perearstid ütlesid, et nemad seda ohtu ei näe.
Praegu on juba mitme perearsti nimistu pungumine toimunud ja alati on perearst sel juhul oma patsientidega läbi rääkinud ja küsinud, kas abiarst võiks sobida neile uueks perearstiks. Ka Terviseameti peadirektori asetäitja kinnitas eilsel komisjoni koosolekul, et kui on üks või kaks inimest üle normi, siis nad jõuga neid mujale suunama ei hakka. Ja muidugi küsitakse inimese enda arvamust, kus nimistus ta olla tahab. Nii et see mure võeti meilt ära.
Teist teemat, mis komisjonis tähelepanu leidis, on täna ka siin korduvalt käsitletud. See on küsimus, kuidas defineerida ebamõistlikult pikka vahemaad. On sätestatud, et peab olema mõistlikult korraldatud  ühistransport – kuidas sellest aru saada? Ja kas maavalitsustelt ülesannete äravõtmine ei või tähendada seda, et koostöö kohalike omavalitsustega võib jääda kehvemaks? Eile komisjoni istungil osalenud külalised kinnitasid kõik, et neid hirme neil ei ole. Toonitati, et maavalitsused jäävad alles ja nendegi kohustus on teenindada kohalikke elanikke ja teha koostööd teiste riigiasutustega.
Rohkem komisjoni liikmetel küsimusi ei olnud ja me tegime järgmised otsused: saata eelnõu 188 saali esimesele lugemisele 4. aprillil, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. aprill. Komisjoni nimel ettekandjaks määrati mind. Kõik need otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? On. Vabandust, Priit Sibul, kolme küsimust selles voorus küsida ei saa. Aga see on hea, et te soovite sellel teemal kaasa rääkida. Ma usun, et hea ametikaaslane Maret Maripuu vastab kindlasti ka teie kolmandale ja neljandale küsimusele, kuid mitte selles vormis. Nii, küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Priit Sibula!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Ma suures osas toetan menetletavat eelnõu, aga minu kõige peamine  küsimus on seesama, mis ma küsisin ministrilt ja mida ma tahtsin kolleeg Maretiga veel arutada. See on küsimus sellest, kus kohas tulevikus need ametnikud istuvad. Ühelt poolt me haldusreformist väga tõsiselt ei räägi, teiselt poolt teeme seda hiilival kujul. Kui 15 ametnikku jääb maavalitsustesse alles ja Terviseametisse võetakse juurde 8, TAI-sse 5 või täpsemalt 3 ametnikku, kuna 2 jääb maavalitsusse alles, siis mulle tundub, et seda tööd nii palju ei ole. Tõenäoliselt hakatakse varem või hiljem kuskilt kokku tõmbama. Minister ütles, et maavalitsuse ametnikud teevad väga mitmesugust tööd – statistika kogumine ja edastamine, invavahendite vahendamine jms –, eks seal see kokkutõmbamine lõpuks tulebki. Mul on ettepanek kõikidele kolleegidele, eriti sotsiaalkomisjoni liikmetele, et kui eelnõu edasi hakatakse menetlema, siis ehk kolmanda lugemise lõpuks on meil teada Terviseameti ja TAI juhtide kindel arusaam, kuidas need ametnikud hakkavad mööda Eestit paiknema. Ma kindlasti ei ole seda meelt, et Eestis peaks olema neli regiooni. Minu meelest võiks neid olla vähemasti 15 ja me võiksime arutada, millised ametnikud ja kus saaksid tööd teha, sest palju sellest tööst käib interneti abil. Aitäh teile!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 188 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. aprilli 2012 kell 18. Esimene lugemine on lõppenud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Kristen Michali! Ma palun anda ministrile aega 30 minutit!

Austatud juhataja! Väga austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt, nagu Justiitsministeeriumi eelnõude puhul on tavaks saanud, soovin ma öelda, et tegemist on väga hea seaduseelnõuga. Kindlasti leiab see eelnõu siin saalis palju vastukaja ja pikemat arutelu.
Natuke üle kümne aasta tagasi, täpsemalt, 27. märtsil 2002 esines siin kõnepuldis tolleaegne justiitsminister Märt Rask. Toimus avaliku teenistuse seaduse eelnõu esimene lugemine. Märt Rask ütles oma ettekandes nii: "Seaduse kuue kehtivusaasta jooksul on ka avalikus sektoris omaks võetud moodsad juhtimispõhimõtted. Selgunud on kehtiva seaduse lüngad ja mitterakendatavad sätted. Võib öelda, et kehtivad õiguslikud raamid on hakanud avaliku teenistuse arengut pidurdama. Kui öelda veelgi täpsemalt, siis on avaliku teenistuse seadusest möödahiilimine muutunud avalikus sektoris üldiselt aktsepteeritavaks. Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu põhieesmärk on raamide loomine moodsa avaliku teenistuse tekkeks ning avaliku teenistuse palgakorralduse läbipaistvaks muutmine." Mul on väga hea meel, et täna viibib saalis rohkem rahvasaadikuid kui 2002. aastal, mil neid oli siin 11. Seegi näitab teema kasvavat olulisust.
Nüüd ma tutvustan teile uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu ning alustan, nagu ikka, eesmärgist. Lühidalt öelduna kõlab see niimoodi. Uue avaliku teenistuse seaduse koostamise eesmärk on ajakohastada avaliku teenistuse õiguslikku regulatsiooni ja viia see kooskõlla rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku teenistuse üldpõhimõtete ning töölepingu seadusega. Kehtiv avaliku teenistuse seadus ei vasta tänapäeva vajadustele ega toeta avaliku teenistuse arengut, kuna on liiga jäik ja kohati ülereguleeriv.
Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Reformierakonna valitsusliidu programmis peab valitsusliit riigihalduse tänapäevastamisel oluliseks eriseisundi ja -õigustega ametnike arvu vähendamist, nende hüvede ühtlustamist erasektoris pakutavate hüvedega ning avaliku teenistuse muutmist nüüdisaegselt dünaamiliseks. Selleks on programmis ette nähtud järgmist: "a) võtame vastu uue avaliku teenistuse seaduse, mis korrastab avaliku teenistuse, muutes läbipaistvaks ja võrreldavaks avaliku sektori palgasüsteemi ja ametihüvede kasutamise; b) täidame ametikohad avalikus teenistuses ja riigile kuuluvate ettevõtete juhatustes konkursi korras ning soodustame kvalifitseeritud tööjõu liikumist avaliku ja erasektori vahel; c) vähendame avalikus sektoris hõivatud inimeste hulka uute tehnoloogiate ja tõhusama töökorralduse kasutuselevõtu teel, mitte teenuste kvaliteedi arvel; d) koondame avaliku teenistuse seaduse rakendamise, samuti riigi kui tööandja tegevuse koordineerimise eest vastutuse ja kompetentsi Rahandusministeeriumisse."
2011. aastal valmis Justiitsministeeriumis uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu versioon, mis lähtub eespool nimetatud valitsusliidu programmi põhimõtetest. Avaliku teenistuse seaduse eelnõu on tehtud hea õigusloome põhimõtete vaimus ning seda on partneritega põhjalikult arutatud juba 2011. aasta aprillist alates. Eelnõu oli e-õiguses kooskõlastamisel, toimusid kohtumised teiste ministeeriumide, Riigikantselei, ametiühingute ja kohalike omavalitsuste esindajatega. Valitsuskabinet arutas avaliku teenistuse seadust kolmel korral ning eelnõu kiideti heaks 1. märtsil 2012.
Nüüd peatun eelnõus tehtud peamistel muudatustel. Kuna kõikidel detailidel ei jõua ma aja piiratuse tõttu peatuda, siis piirdun minu arvates peamisega.
Esiteks, ametnike ringist jäetakse välja need, kes selgelt avalikku võimu ei teosta, mistõttu väheneb ametnike arv. Praegu määratletakse ametnikustaatus asutusepõhiselt. Enamasti on kõik ametiasutustes töötavad inimesed ametnikud, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eelnõu § 7 kohaselt muudetakse kehtiva avaliku teenistuse seadusega võrreldes ametniku definitsiooni. Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Eelnõus on eriliselt rõhutatud usaldussuhte olulisust. Töötamine ametnikuna erineb oma olemuselt töötamisest erasektoris. Ametnikud teenivad kogu rahvast, lähtudes avalikust huvist, mitte erahuvist või konkreetse partei suunistest. Ametnike pädevuses on võimuvolituste kasutamine, näiteks teiste inimeste käskimine ja keelamine, samuti sunnivahendite rakendamine, mida eraõiguslikus suhtes töötavate isikute pädevuses ei ole. Sellise võimuvolituse andmisega kaasneb erilise usaldussuhte vajadus. Ametnikud peavad juhinduma eelkõige põhiseaduslikust korrast, nad peavad olema usaldusväärsed, ausad ja eetilised. Ametniku suhtes võib alustada distsiplinaarmenetlust, kui usaldussuhet on rikutud. Eelnõu püüabki välja tuua need valdkonnad, kus saavad töötada ainult ametnikud. Eelnõu loetleb ka need töökohad, kus ilmselgelt ei peaks töötama ametnikud, sest nende töö ei erine oma olemuselt tööst erasektoris. Sellised töötajad on näiteks raamatupidajad, personalitöötajad, asjaajajad, hankespetsialistid, haldustöötajad, infotehnoloogid ja muud abistavat tööd tegevad isikud, kas või näiteks ministri poliitilised nõunikud. Ametnike arvu vähendamine ei tähenda töökohtade kadumist, vaid seda, et üldisi funktsioone ehk avaliku võimu teostamist toetavaid funktsioone täitvad inimesed hakkavad tööle töölepingu seaduse alusel. See tähendab, et nad on vabad ka ametnikele kehtivatest piirangutest. Juhul kui teatud tegevust ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse, siis on eelnõu kohaselt võimalik nimetatud isik võtta teenistusse ka ametnikuna. Selline säte on eelnõusse lisatud, et anda suurem vabadus otsustada kas ametnikuks või töötajaks vormistamise kasuks. Ka streigiõiguse aspektist eristab rahvusvaheline käsitlus riigi nimel avalikku võimu teostavat ametnikku ja isikut, kes sellist võimu ei teosta, vaid aitab sellele lihtsalt kaasa ja nõustab avaliku võimu teostajaid. Streigikeeld on põhjendatud üksnes nende ametnike puhul, kes teostavad võimu riigi nimel. Reformi tulemusena võib ametnike arv praeguse 28 000 asemel tulevikus olla 21 000 – 22 000. Taustaks olgu öeldud, et ametnikke oli 2010. aastal 28 340, kohalike omavalitsuste osakaal selles oli 5171 ametnikku. Ametnike arvu vähenemine ja töölepinguga töötavate inimeste arvu suurenemine annab pikemas plaanis võimaluse asutuste tööd paremini korraldada ja nende tugifunktsioone ühendada. Näiteks ei pea igal asutusel olema oma IT-meest ja raamatupidajat, vaid neid teenuseid võib osutada mitme asutuse peale kokku. Avaliku teenistuse seadus laieneb ainult ametnikele, töölepingu alusel töötavate isikute töösuhteid reguleerib töölepingu seadus. Uus avaliku teenistuse seadus reguleerib ametnike õiguslikku seisundit. Töötajate töösuhteid avalikku võimu teostavates ametiasutustes reguleerivad töölepingu seadus ja teised töösuhteid reguleerivad seadused. Avaliku teenistuse seaduse eelnõu ei kehtesta töölepingulistes suhetes töötavatele isikutele erandeid töölepingu seadusega võrreldes. Erandite tegemine ei ole põhjendatud, sest eranditega tekitataks avalikku teenistusse juurde kolmas liik töötajaid, kes osaliselt oleksid nagu tavalised töölepingulised töötajad ja osaliselt ametnikud.
Teiseks toon välja, et kõigile tagatakse võrdne ligipääs ametikohtadele, kehtestades konkursside kohustuslikkuse. Avaliku teenistuse seaduse rakenduspraktika käigus on selgunud, et seadusega reguleeritud avaliku konkursi protseduuri järgitakse põhjendamatult vähe ning avalikke konkursse ei usaldata. Konkursikorralduse peamisteks probleemideks on saanud väga ranged protseduurireeglid seaduse tasandil ning reaalne konkursi luhtumise oht. Rahvusvahelised organisatsioonid ja hindajad on soovitanud seadusega tagada võrdsed võimalused avalikku teenistusse astumiseks. Ametnike valik peab olema tagatud õiglase ja avatud konkursiga ning põhinema kompetentsusel. Selleks et isikutele oleks tagatud võrdne ligipääs ametnikukohtadele ning valik põhineks kompetentsusel, on eelnõus ette nähtud konkursi korraldamise kohustus. Eelnõu kohaselt täidetakse vaba ametikoht üldjuhul avaliku konkursi korras. Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ainult teatud erandjuhtudel, kui on põhjendatud alus arvata, et otstarbekam on korraldada sisekonkurss või täita ametikoht roteerumise teel. Roteerumist on siin kirjeldatud kokkuleppelise üleviimisena. Uuendusena on eelnõus kavandatud tähtajalise üleviimise regulatsioon, mis on samm OECD 2011. aasta valitsemisraportis soovitatud rotatsioonisüsteemi loomise suunas. Rotatsiooni rakendatakse eelnõu kohaselt teenistusülesannete paremaks täitmiseks, kogemuste saamiseks ja ametiasutuste töö paremaks korraldamiseks. Vaba ametikoha täitmisel on kehtestatud erandid avaliku teenistuse tippjuhtidele. Tippjuhtide ametikohad täidetakse ainult avaliku konkursi teel.
Kolmandaks luuakse arusaadav ja õiglane palgasüsteem. Eesti kehtivas avaliku teenistuse palgasüsteemis puudub lisatasude suure hulga ning ajale jalgu jäänud palgaastmestiku tõttu läbipaistvus ja loogika. Lisaks on probleemiks asutustevahelised erinevused kindlaksmääratud palga ja palga muutuva osa rakendamises ning viimase suur osakaal ametniku kogupalgas. See loob olukorra, kus avalikus teenistuses on palgakindlus oluliselt väiksem kui ülejäänud tööturul, sest palga muutuva osa muutmine, ka vähendamine, on asutuse jaoks lihtsam kui püsiosa muutmine. Samuti ei ole palgasüsteem avalikkusele läbipaistev, sest kõigi ametnike palk ei ole avalik. Avalikkusele aga on täpselt niisama tähtis nagu ametnikele, et oleks selge, kes millist palka ja millise töö eest saab. Eelnõu eesmärk on ametiasutuste palgasüsteemide läbipaistvuse ning võrreldavuse suurendamine, ametnikule põhipalgagarantii loomine, palgasüsteemi jäikuse ning administreerimiskoormuse vähendamine. Selleks vähendatakse eelnõus palgakomponentide hulka, seatakse neile piirangud, nähakse ette ametikohtade liigitamise kohustus, kaotatakse tsentraalne palgaastmestik ning pannakse rahandusministrile kohustus anda Riigikogu ees kord aastas aru ametnike ja töötajate palkadest. Palgasüsteemi lihtsuse, selguse ja läbipaistvuse jaoks on oluline, et ametnik saab regulaarselt tasu põhipalga näol enda põhikohustuste täitmise eest, mis on fikseeritud ametijuhendis ning mis moodustavad tema töökoormuse. Ehk veel lihtsamalt öeldes: ametniku palk, mis talle tööle tulles määrati ja mida ta hea töö eest saab, ongi 100% tema põhipalk. Teatud juhtudel saab juht juhtimisinstrumendina määrata ametnikule lisatasu kuni 20% ulatuses. Et see ei muutuks massiliseks, vaid oleks ikkagi mõeldud ainult nende olukordade jaoks, kui keegi teeb midagi erilist, näiteks täidab täiendavaid teenistusülesandeid, või kui kellelgi on erakordseid teenistusalaseid saavutusi, mille eest tuleks maksta preemiat, siis see piiratakse igal aastal eelarvega ära. Meie ettepanek on, et muutuvpalka võiks maksta kõige rohkem 5% ulatuses asutuse palgafondist. Nii säilib juhtidel võimalus töötajaid paindlikult motiveerida, kuid lõpeb see, mida on aasides nimetatud ka lisatasude tihnikuks. Lisaks saavad ametnike palgad avalikuks. Alates 2015. aastast avalikustatakse ametniku põhipalk, muutuvpalk ja teenistusülesannetest tulenev muu tulu avaliku teenistuse kesksel veebilehel. Kuni 2015. aastani avalikustatakse palgad ametiasutuste veebilehtedel. Lisaaeg selle sätte rakendamisel on vajalik tehnilise rakenduse väljatöötamiseks. Tunnistan, et ametnike palkade avalikustamise üle olid avaliku teenistuse seaduse arutelude käigus ehk isegi kõige suuremad vaidlused. Mina pooldan avalikkust ja mul on hea meel, et me sellise kompromissi saavutasime. Pean seda oluliseks põhimõtteks.
Neljandaks juhin tähelepanu, et ametnike hüved ühtlustatakse erasektoris saadavate hüvedega. Eestis on üldine avalik teenistus kujunenud avatud süsteemiks ning seetõttu ei ole senised karjäärisüsteemi elemendid vastavuses süsteemi olemusega. Eelnõuga muudetakse motivatsioonipaketi rõhuasetust, suunates ressursse tööpanusega otseselt mitteseotud tasudelt ja hüvedelt tulemuse ning lisapanusega seotud tasudele. Ametnike hüved on viidud lähemale erasektoris olemasolevatele hüvedele. Ametnike põhipuhkuse kestus ei muutu. Erinevus võrreldes kehtiva avaliku teenistuse seadusega on see, et loobutakse avaliku teenistuse staažist tulenevatest lisapuhkusepäevadest, mida praegu on kuni kümme kalendripäeva. Eelnõus ei ole enam ette nähtud võimalust suurendada pensioni teenistusaastate alusel. Rakendussätetega on siiski ette nähtud, et isikud, kes jätkavad tööd avalikus teenistuses, saavad viis aastat riikliku vanaduspensioni suurendamiseks staaži edasi teenida. Loobutakse võimalusest anda ametnikule tööandja eluruum, samuti loobutakse hüvitisest muu eluruumi kasutamise eest. Ametniku teenistusest vabastamisel koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses. Ülejäänud osas maksab, nii nagu näeb ette uus töölepingu seadus, ametnikule koondamise korral hüvitist töötukassa töötuskindlustuse seaduses ettenähtud korras. Seega, võrreldes kehtiva avaliku teenistuse seadusega on oluliselt vähendatud koondamishüvitiste suurust.
Viiendaks määratakse avaliku teenistuse eest vastutav minister. Avaliku teenistuse eest vastutav asutus on edaspidi Rahandusministeerium. Rahandusministeerium koostab arengukavasid, suunab valdkondlikku poliitikat ja koordineerib arendustegevust. Rahandusministeerium korraldab ka riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu haldamist. Lisaks on märgitud, et rahandusminister esitab kord aastas Riigikogule ülevaate avaliku teenistuse arengusuundadest, ameti- ja töökohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palgast ja töötasust ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa.
Kuues punkt, mida me peame väga oluliseks, on peresõbralikkus. Tänapäevane avalik teenistus peaks kindlasti olema peresõbralik ja pakkuma kaitset väikest last kasvatavale vanemale. Ka see on minu jaoks oluline väärtus, mis oli tähtis ka koalitsioonipartneritele ja vaevalt on see vähem tähtis teistele Riigikogu erakondadele. Eelnõusse on lisatud sätted, mis tugevdavad seaduse pere- ja lapsesõbralikkust, näiteks kaitse koondamise eest ametikohale sobimatuse ning teenistusest vabastamise eest töövõime vähenemise tõttu ametniku puhul, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last. Koondamissituatsioonis on antud eelisõigus isikule, kes kasvatab alla seitsmeaastast last. Õigusvastase teenistusest vabastamise korral on rasedale ja alla seitsmeaastast last kasvatavale vanemale ette nähtud suurem hüvitis. Õigusvastase teenistusest vabastamise korral on õigus nõuda teenistusse ennistamist rasedal ja isikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last. Lisaks on ette nähtud erand kuni kolmeaastast last kasvatavale vanemale valveaja kohaldamise, ületunnitöö tegemise ning ööajal ja riigipühal töötamise korral.
Nüüd lühidalt teistest muudatustest, mida selles eelnõus võib oluliseks pidada. Kaotatakse bürokraatlik atesteerimine. Eelnõus on see asendatud paindlikuma arengu- ja hindamissüsteemiga, mis on paljudes asutustes juba niigi kasutusele võetud. Arengu- ja hindamisvestluste käigus vaadatakse üle ametniku saavutused ja eesmärgid.
Eelnõusse on lisatud säte, mille kohaselt nimetatakse määratud ajaks, s.o viieks aastaks, ametikohale riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor ja valitsusasutuse juht. Luuakse õiguslik alus pikaajalise ja ressursimahuka koolituse kulude hüvitamiseks juhul, kui ametnik teenistusest lahkub. Muudetud on lähetuste, sh välislähetuste korda ning lisandunud on kehtivast avaliku teenistuse seadusest puuduv abikaasatasu regulatsioon, mis on eelkõige kasutusel välisteenistuses. Tulenevalt Sotsiaalministeeriumi pensionireformi kohta tehtud ettepanekutest on eelnõus ette nähtud hüvitise maksmine töövõime kaotuse korral osade kaupa, lähtudes ekspertiisi otsusest. Hüvitise suurus on jäänud samaks.
Ametnike tegevuspiirangud tulenevad korruptsioonivastasest seadusest. Me saame korruptsioonivastase seaduse tegevuspiirangute ja avaliku teenistuse seaduse vahelist jaotust menetluse käigus komisjonis veel vaadata. Vähendatakse isikute arvu, kellele laieneb streigikeeld. Kehtiva regulatsiooni järgi on streigid keelatud kõigis valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalike omavalitsuste asutustes, lisaks veel kaitseväes ja riigikaitseorganisatsioonides, kohtutes ja päästeasutustes. Uues seaduses streigipiirangutega inimeste hulk väheneb. Avaliku teenistuse seaduse eelnõu kohaselt kehtib streigikeeld ainult ametnikele.
Muudetud on distsiplinaarvastutuse osa, näiteks on ette nähtud üks distsiplinaarsüüteo liik – teenistuskohustuste süüline rikkumine. Vähendatud on distsiplinaarkaristuste liike: noomitus, põhipalga vähendamine kuni 30% kuni kuueks kuuks ja teenistusest vabastamine. Lisatud on süü vormid, oluliselt on täiendatud ja täpsustatud distsiplinaarmenetluse läbiviimise sätteid. Praegu tuleneb osa distsiplinaarvastutuse regulatsioonist avaliku teenistuse seadusest, osa töötajate distsiplinaarvastutuse seadusest. Eelnõu kohaselt on kogu regulatsioon ühes kohas. Eelnõust on võrreldes kehtiva avaliku teenistuse seadusega välja jäetud teenistussuhte peatamise mõiste, kuna tegelikult teenistussuhe ei peatu ning ametnik on ikka ametnik, kui teatud juhtudel ka peatub tema õigus avalikku võimu teostada. Sellest tulenevalt on eelnõusse lisatud täiesti uus peatükk, mis selgitab avaliku võimu teostamise õiguse peatumise mõistet, esitab alused, millal avaliku võimu teostamise õigus peatub, ning selgitab, kuidas see tuleb vormistada. Täpsustatud ja täiendatud on teenistusest vabastamise, sh koondamise regulatsiooni. Muudetud on teenistusest vabastamisest etteteatamise tähtaegu. Kehtivas avaliku teenistuse seaduses on selleks ette nähtud üks kuu. Eelnõus on koondamisest etteteatamine viidud sõltuvusse avalikus teenistuses töötamise ajast, selleks on ette nähtud 15 kuni 90 kalendripäeva.
Ministri ja kantsleri koostöö mittelaabumise tõttu võib kantsleri teenistusest vabastada pärast kuuekuulist koostöötamise perioodi, kehtivas avaliku teenistuse seaduses on ette nähtud üheaastane koostöötamise kohustus. Samaks on jäänud kantslerile vabastamise korral makstav hüvitis. Samasugune regulatsioon on ka maavanemate puhul.
Eelnõus on muutunud kaebeõiguse osa võrreldes kehtiva avaliku teenistuse seadusega. Ennistamise regulatsioonist on loobutud. Vaid ametnikul, kes on teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele või kes kasvatab alla seitsmeaastast last, on õigus õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral hüvitise asemel nõuda teenistusse ennistamist.
Eelnõus nähakse ette riigi personali- ja palgaarvestuse register. Eelnõu ei näe enam ette ametnike reservi.
Enne kui ma oma ettekande lõpetan, märgin ära, et uus avaliku teenistuse seadus ei muuda paljusid põhimõtteid, mis tulenevad eriseadustest, näiteks julgeolekuasutuste seadusest, politsei ja piirivalve seadusest, prokuratuuriseadusest, päästeteenistuse seadusest, välisteenistuse seadusest ja vangistusseadusest. Kaitseliidu puhul tehtavate muudatuste vajalikkuse kohta küsisime korduvalt arvamust nii Kaitseministeeriumist kui ka Rahandusministeeriumist. Nendele vastustele tuginedes ei hõlma uus avaliku teenistuse seadus Kaitseliitu.
Siinkohal panen oma ettekandele punkti. Lõpetuseks soovin öelda, et eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsuse esindajana toetan Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, austatud minister, põhjaliku ettekande eest! Teile on palju küsimusi. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab § 59 "Ametniku streigikeeld". Selles paragrahvis öeldakse lisaks sellele, et ametnik ei tohi streikida, seda, et ametnik ei tohi osaleda muudes teenistusalastes surveaktsioonides, mis häirivad ametiasutuse tegevust. Ma tahan täpsustust, mis asjad need surveavaldused on. Kas näiteks see, kui päästjad oma vahetusest vabal ajal nõuavad Siseministeeriumi ees suuremat palka, on surveavaldus, milles nad osaleda ei tohiks? Kas arvamusartikkel, milles ametnik juhib tähelepanu mõne riigiasutuse juhtide veidrale rahakasutusele, on lubatud, kuigi see paneb selle asutuse ajakirjanduse surve alla?

Aitäh! Kindlasti ei piirata kellegi sõnavabadust millelegi tähelepanu juhtimisel. Ma usun, et te mõistate ka ise, et see ei saa olla eelnõu eesmärk. Me oleme eelnõu ette valmistades korduvalt rõhutanud ja ka täna oma ettekandes ma rõhutasin, et streigipiiranguga isikute hulk väheneb, kuna ametnike hulk väheneb. Ametnikele jääb streigipiirang siiski kehtima. Siin on ikkagi mõeldud teenistusalaseid surveaktsioone, mis häirivad ametiasutuse tegevust. Need tulenevad võimest kasutada võimu teostamist ära ametiasutuse töö häirimiseks. Arvamusartiklid nende hulka kindlasti ei kuulu.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh! Kadri esitas minu küsimuse ära, aga ma küsin ühe teise, mitte vähem olulise küsimuse. Vanas või veel kehtivas ATS-is on ametniku koondamise korral olenevalt staažist ette nähtud erinev koondamishüvitis. Endise ATS-ile alluva riigiametnikuna julgen väita, et tihtipeale see, et neid hüvitisi tuli maksta ametiasutuse eelarvest, hoidis asutuse juhti tagasi igasugustest kaadrimängudest asutuse sees. Uue ATS-i puhul jääb kõik see töötuskindlustuse kanda ja ametiasutuse juhil puudub sisuliselt igasugune vajadus oma koondamisotsust läbi mõelda.

Aitäh! See kõlas pigem nagu väide, mitte kui küsimus. Ei, ma ei arva seda. Seda, millised on tulevikus koondamisregulatsioonid, on avaliku teenistuse seaduse menetlemise käigus küsinud paljud omavalitsused. Koondamisregulatsioonid on sisuliselt analoogsed regulatsioonidega töölepingu seaduses: tegelikult on suurem sotsiaalne kaitse neil, kes on kauem teenistuses olnud. See sarnaneb olukorraga erasektoris või regulatsioonidega töölepingu seaduses. See on olnud selle seaduse eesmärk. Kui inimesel on pikem staaž, siis tuleb koondamisest pikemalt ette teatada või talle ka rohkem maksta. Kuidagi ei saa koondamine muutuda vastutustundetuks. Sellel on ikka selge rahaline väljund selle asutuse jaoks.

Arto Aas, palun!

Aitäh! Kõigepealt tahan tänada ministrit, et kaua oodatud seadus on Riigikokku jõudnud. Loodetavasti õnnestub sellel koosseisul see vastu võtta. Minu küsimus puudutab ametnike, eelkõige tippametnike, just kantslerite ja asekantslerite rotatsiooniküsimusi ning nende karjäärivõimalusi, seda mitte ainult vertikaalses liikumises, vaid ka horisontaalses liikumises. Kas uus seadus võimaldab paremini liikuda ametiasutuste vahel või kuidas saaks nende heade ametnike maailmavaadet riigisektori sees avardada?

Aitäh! See oli üks oluline põhimõte, mida me selle eelnõu tegemise käigus käsitlesime. See on rotatsioonipõhimõte, mis näeb ette, et vastava oskusepagasiga inimestel oleks võimalik liikuda mõnda teise ministeeriumisse või teise haldusalasse tööd tegema ja et vajaduse korral oleks neil võimalik ka edasi liikuda. See on selline kokkuleppeline üleviimine. Lisaks arvan, et see avab kogu avalikku teenistust päris märkimisväärselt nii välja- kui ka sissepoole. See põhimõte, et korraldatakse avalikke konkursse, kaasa arvatud sisekonkursse, annab teada, et mingi ametikoht on vabanemas, ja see annab teada nendele, kes konkursse korraldavad, sellest, kes nende konkursside vastu huvi võiksid tunda. Kuna keskmine eluiga pikeneb ja ka töömehepõli pikeneb, siis me oleme selles eelnõus pidanud hästi tähtsaks, et inimestel oleks võimalik avalikus teenistuses olles end rohkem proovile panna, ennast teostada ja uusi ülesandeid otsida. See ei muuda kindlasti vähem auväärseks seda, kui keegi teeb 40 aastat seda, mida ta väga hästi oskab, ja teeb seda filigraanselt. Selles suhtes ma kuidagi üleolev ei oleks, aga see põhimõte avab avalikku teenistust märksa enam.

Kalev Lillo, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on hea meel, et täpselt aasta pärast meie ametisse asumist on niivõrd suurepärane eelnõu meie ette jõudnud. Meedia vahendusel olen ma aru saanud, et see eelnõu on väga hea just selles mõttes, et see teeb avaliku teenistuse märksa avatumaks ja läbipaistvamaks. Aga ma tahaksin teada, mis mõttes on see eelnõu väga hea just avaliku teenistuja enda jaoks.

Aitäh! See on ka väga oluline küsimus. Ma arvan, et avalikule teenistujale endale on väga tähtis eeskätt just palgasüsteem, mis on avatud, läbipaistev ja selge. Ma arvan, et ka ametnikule ei ole hea, kui ta sõltub ülemuse oskusest ja suvast otsida talle erinevaid lisatasusid. Ma olen seda varemgi avalikult möönnud, et tegelikult võib uus süsteem tähendada teatavat palkade ühtlustamist, just survet madalamate palkade tõstmiseks. Ma pean seda hästi oluliseks. Teine asi, mida ma ka siin rõhutasin ja mis on olnud koalitsioonile üsna tähtis – ma usun, et siin isegi ei ole koalitsiooni ja opositsiooni piire –, on väikest last kasvatavate vanemate kaitse. Kui Eesti riik kulutab igal aastal palju raha selleks, et olla pere- ja lastesõbralik, siis võiks avalik teenistus siin eeskujuks olla. Kindlasti on ametnikele ja neile, kes avalikus teenistuses tegutsevad, hästi oluline avatus ja rotatsioonipõhimõte. Ma arvan, et siin on päris palju plusse just neile, kes tahavad pikalt avalikus teenistuses tegutseda ja kes on huvitatud uutest väljakutsetest, täpselt samamoodi ka noorematele inimestele, kellel on väikseid lapsi ja kes vajavad seetõttu rohkem kaitset.

Lauri Luik, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul on hea meel, et te mainisite oma ettekandes, et seda seaduseelnõu tehes te lähtusite hea seadusloome põhimõtetest. Aga minu küsimus on selles, kas selle seaduseelnõu tulemusena tekib ka mingisugune rahaline kokkuhoid.

Aitäh! Tõepoolest, me oleme järginud hea õigusloome põhimõtteid. Oleme seda eelnõu juba eelmise aasta aprillist saadik püüdnud kõigi osapooltega jõudumööda arutada ja teeme seda töö käigus ilmselt veel korduvalt. Kas tekib rahalist kokkuhoidu? Ma arvan, et kuigi selle eelnõu eesmärk ei ole rahaline kokkuhoid, on üks võimalik rahalise kokkuhoiu allikas tugiteenuste efektiivsemaks muutumine. Me mitte ainult ei näe seda ette seadustes, vaid me ka juba käitume oma mõtete ja sõnade alusel, teod käivad tihtipeale sõnadest eespoolgi. Ma toon näite. Justiitsministeerium on Kohtute Raamatupidamiskeskuse üle andnud Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium avaldas hiljuti pressiteate, kus ta teatas uhkusega, et esmakordselt Eesti ajaloos osutab üks ministeerium teisele sellist teenust. Ma arvan, et uhkuseks on põhjust. Tugiteenuste ühine osutamine annab minu meelest olulist rahalist kokkuhoidu. Täpselt samamoodi ei tegele me oma kinnisvaraga. Ma arvan, et Justiitsministeerium on üsna lähedal sellele, et kogu kinnisvara haldamine ja hooldamine oleks üle antud Riigi Kinnisvara AS-ile, kes seda suurepäraselt teeb. Me kõik ju mõistame, et igas asutuses ei pea olema kümme IT-spetsialisti, vaid need spetsialistid võivad mitme asutuse peale ühised olla. See annab tulevikus kindlasti selget kokkuhoidu.

Rein Randver, palun!

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Seda eelnõu on kindlasti väga vaja, et avalikku teenistust tänapäevastada. See eelnõu on tähtis ka ametnikkonnale. Üks väärtus, millel avalik teenistus peaks põhinema, on usaldus. Minu jaoks on oluline kantsleri ja ministri ning maavanema ja regionaalministri suhe. Koostöö mittelaabumise korral võib praegu kantsleri ametist vabastada ühe aasta pärast, aga see aeg on lühendatud kuue kuu peale. Öelge, palun, mis selle muudatuse tingis!

Aitäh! Arutasime seda regulatsiooni ka asjaomaste isikutega. Mina ei täheldanud ei kantsleritelt ega kelleltki teiselt sellist tagasisidet, et see oleks midagi ebatavalist. Nagu te ise ütlesite, siin on väga oluline usaldussuhe. Ametist vabastamise puhul on väga selge rahaline kompensatsioon. Kui need inimesed on kuus kuud koos töötanud, aga koostöö ei laabu, siis vabastamise korral on ju olemas väga selge materiaalne kompensatsioon. Eeldada, et need inimesed ei ole pärast kuuekuulist koostööd enam tööturul konkurentsivõimelised, on minu arvates ebaõiglane. See on valiku küsimus. Kui te leiate, et siin peaks kuue kuu asemel olema üks aasta, siis rahvaesindajana on teil loomulikult võimalik selline muudatusettepanek teha. Meie leidsime, et kuus kuud on täiesti piisav. Kuus kuud tagab ka selle, et kui näiteks valitsus vahetub, siis on piisavalt aega, et tagada stabiilsus, valitsus jõuab sisse elada ja on ka tegelikult näha, kas koostöö laabub. Me hindasime seda aega selle järgi.

Maret Maripuu, palun!

Aitäh! Mul on väga hea meel, et see eelnõu on siia jõudnud, sest kahe omavahel seotud seaduse, töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse erinevusi jääb vähemaks. Minu küsimus on järgmine. Uues töölepingu seaduses on sätestatud ka mitmed uued, tänapäevased töötegemise vormid. Kas avalikus teenistuses peaks ka seaduse tasemel reguleerima kaugtöö tegemise võimalusi? Mismoodi teie seda näete?

Aitäh! Ma ei oska isegi öelda. Ma usun, et avalik teenistus on innovatsiooni ja kõige sellega kindlasti eeskujuks. Ma arvan, et see puudutab tugiteenuseid, sest paljusid tugiteenuseid ei pea kohapeal istudes osutama. Aga kui on tegemist avaliku võimu teostamisega, eriti võib-olla natuke kriitilisema funktsiooniga, siis peab kindlasti üle vaatama, kui palju seal saab rakendada n-ö paindlikumaid töövorme. Kuid ma ei välista, et avalikus teenistuses neid kasutatakse. Tegemist on ju igati mõistliku ettevõtmisega.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kuulsime, et eelnõu käis ministeeriumides kooskõlastusringil. Aga mind huvitab, kas ka ametiühingud väljendasid oma arvamust selle eelnõu kohta ja kui nad seda tegid, siis missugused olid nende märkused või ettepanekud.

Aitäh! Ametiühingute esindajatega kohtusin mina isiklikult kaks korda. Neil oli märkusi küll. Ma ei väida, et ametiühingud peaksid seda seaduseelnõu ideaalseks. Te võite neilt täpset märkuste nimekirja küsida, aga nende põhiline märkus, mida Harri Taliga on minu meelest ka avalikult väljendanud, ja põhiline arutelu koht oli streigipiirangu küsimus. Ametiühingute juht Harri Taliga ütles – ma nägin seda ka uudistes –, et ta arvab, et uut avaliku teenistuse seadust on vaja ning uus palgasüsteem ja palgakorraldus on kahtlemata edasiminek. Vähemalt selline mulje mulle sellest jutust jäi. Kindlasti möönavad ametiühingud ka seda, et streigipiirangutega isikute arv väheneb, sest see piirang on edaspidi ainult neil, kes teostavad avalikku võimu. Ametiühingud aga sooviksid, et nende inimeste arv oleks veelgi väiksem. See oli nende peamine kriitika. Ametiühingud soovivad, et ka need, kes teostavad avalikku võimu, vähemalt mingis osas saaksid streigiõiguse. Nagu te näete, on see eelnõu päris paks, kaalub poolteist või kaks kilo. Nüanssides me leiame kindlasti veel neid kohti, kus ametiühingutel on eriarvamus. Aga nad saavad seda arvamust ka seadusandjale väljendada. Ma arvan, et te kuulete seda varsti ise.

Mati Raidma, palun!

Suur tänu! Ka mina liitun heameeleavaldustega. Vahemärkusena ütlen streigi kohta, et päästeteenistuse seadus tuli avaliku teenistuse seadusest natuke varem välja uute mõtetega ja päästjad ei ole praegu ametnikud. Ma ei tea, kas selles paksus eelnõus on kuskil see vastus olemas, aga kui jääb nii, nagu eespool vastati, siis päästjad saavad streikida. Aga väga paljud nendest 28 000 ametnikust seda eelnõu lugedes ennast puudutatuna ei tunne, sest nende jaoks on olemas kõikvõimalikud eriseadused ja omad regulatsioonid. Me menetleme praegu kaitseväeteenistuse seadust. Ma ei näe selles tekstis mitte ainult erinevusi, vaid ka samasusi, ehk püütakse sellest eelnõust distantseeruda. Kui palju inimesi tegelikult ainult selle eelnõu reguleerida on?

Aitäh! See on üsna keeruline küsimus. Ma võin kinnitada, et enne kui kaitseminister Laar haigestus, me kohtusime sellel teemal ja ta isiklikult kinnitas – ma usun, et ministeerium lähtub samast vaimust –, et nad püüavad kaitseväeteenistuses järgida neidsamu põhimõtteid, mis avaliku teenistuse seaduses on. Kui seal on väga suuri riiveid, siis kindlasti tasub need üle vaadata. Avaliku teenistuse seadus ei muuda paljusid põhimõtteid, mis tulenevad eriseadustest. Loetelu on umbes selline: julgeolekuasutuste seadus, politsei ja piirivalve seadus, prokuratuuriseadus, päästeteenistuse seadus, välisteenistuse seadus ja vangistusseadus. Ma täpset arvu ei oska täna isegi öelda, aga paljusid eriseadustest tulenevaid regulatsioone see eelnõu tõesti ei puuduta. See on tõsi.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud härra minister! Eelnõu §-s 15 on öeldud, et teenistusse ei või võtta isikut, kes on vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane. Kas me võime eeldada, et siin on mõeldud ka samasoolisi elukaaslasi?

Aitäh! Siin on öeldud, et elukaaslane. Kuidas iganes elukaaslase mõistet sisustada, see sõltub juba teie fantaasiast. On ka küsimus, et kui kaks vanapoissi elavad koos, kas nad on siis elukaaslased. Me oleme pannud selle siia kirja, et vältida võimalikke korruptsiooniriske. Ametikoha täitmisel tuleb ilmselt ka seda jälgida. Tegemist ei ole ainult abikaasadega, vaid ka elukaaslastega, nii et ilmselt abieluga sarnanevas suhtes olevad samasoolised isikud kuuluvad samuti siia alla.

Eiki Nestor, palun!

Edu, härra minister, eelnõu menetlemisel! Ma ei hakka esitama küsimusi nende paragrahvide kohta, mis mulle siin ei meeldi. Ma küsin põhimõtteliste, tähtsamate asjade kohta. Veel viis aastat saavad inimesed koguda pensionilisa jaoks staaži, pärast seda kaob see võimalus ära. Nendele inimestele, kes hiljem teenistusse tulevad, avalikus teenistuses töötamise eest pensionilisa ei maksta. Kas valitsus arutas ka alternatiive, mida võiks selle asemel pakkuda, kas või tööandja täiendavat kindlustust? Kui arutas, siis miks sellest loobuti? Kas te leiate, et teatud pensionisuurendus, ükskõik kas praegusel moel või mingil uuel, tänapäevasemal moel, ei peaks enam inimesi avalikku teenistusse meelitama?

Ma tänan edusoovide eest! Ma usun, et nagu tavaliselt on need täiesti siirad. Ma näen seda tuge konstruktiivse kriitika vormis siin küll ja veel. Ma vastan sellele küsimusele hästi lühidalt. Nagu ma olen ka varem öelnud, minu meelest on Eestis möödas need ajad, kui korraliku palga asemel pidi pakkuma mingeid muid hüviseid. Ma arvan, et eesmärk peaks olema, et inimesed saaksid sellist palka, et neil oleks võime ja võimalus oma tulevikku kindlustada ühe või teise pensioniinstrumendi abil. See on minu vastus.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Eelnõu alguses on ära toodud terve hulk ametikohti, millele avaliku teenistuse seadust ei kohaldata. Minu küsimus puudutab valla- või linnavalitsuse liikmeid. Nad paneb paika volikogu vastavalt poliitilisele kokkuleppele. Varem oli nii, et peale seda, kui nad olid paika saanud, allus nende puhkuse saamine, töökorraldus ja kõik selline ATS-ile, nüüd läks see ATS-i alt välja. Kas nad lähevad nüüd töölepingu seaduse alla? Ma pean silmas seda, et volikogu on nad poliitiliselt paika pannud, aga milline seadus reguleerib edaspidi nende igapäevatööd, puhke- ja tööaega jne.

Aitäh! Lühike vastus on KOKS ehk kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, aga pikem vastus on, et siia tuleb kehtiva regulatsiooniga võrreldes juurde sätteid, mis reguleerivad valla- ja linnavalitsuse liikmete töötamist. Kui ta on ametnik, siis ametnikustaatus tuleneb ATS-ist. See sõltub sellest, mis rolli ta parajasti täidab. See on ka ära öeldud, et linnapea ei saa olla ametnik, need on teineteist välistavad rollid. Aga arvestades, et seda küsimust on päris mitu korda esitatud ja meil on pooleli suhtlemine kohalike omavalitsuste esindajatega, siis ma arvan, et eelnõu menetlemise käigus me peaksime seda täiendama ja selgitama, et kõik sellest ühtemoodi aru saaksid. Ka täna hommikul Keskerakonna fraktsiooniga kohtudes tuli see küsimus taas kõne alla. Ma arvan, et me teeme siia lisaselgituse, et see oleks üheselt arusaadav.

Kajar Lember, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Jutt läks kohalike omavalitsuste peale. Omavalitsuste esindajad on seda eelnõu lugedes väga mures, et valitsusel tekib selge roll ja võimalus sekkuda omavalitsuste palga- ja koosseisupoliitikasse. Ühelt poolt on see kindlasti omavalitsuste üldise suveräänsuse põhimõttega vastuolus, aga siin võib olla ka selge Eesti põhiseaduse riive. Kas te olete seda arutanud ja kas te näete siin probleemi?

Aitäh! Ma ei hakka seadusest seda kohta otsima. Seaduses on minu meelest öeldud, et see laieneb neile, mitte riivates, mitte rikkudes nende enesekorralduse põhimõtet ehk omavalitsuse autonoomia põhimõtet. Selle me oleme kirja pannud ja seda me oleme arutanud kohtumistel omavalitsuste ja omavalitsusliitude esindajatega. Kindlasti võib seaduse menetlemise käigus täpsustada seda, et omavalitsused ja põhiseaduslikud institutsioonid on siiski võimelised oma elu ise korraldama ning seadus laieneb neile niivõrd, kuivõrd see ei riiva enesekorralduse õigust.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud minister! Nii ametnikud kui ka töölepingu alusel töötavad isikud kasvatavad väikseid lapsi, näiteks alla kolmeaastaseid või alla seitsmeaastaseid lapsi. Mul on väga hea meel, et neile lastevanematele on töökohal teatud garantiid ette nähtud. Ma pean silmas, et neist ei ole kerge vabaneda. Aga kui me vaatame uut töölepingu seadust, mis hakkas kehtima 2009. aastal, siis selle seaduse alusel on väga kerge vabaneda nii rasedatest kui ka alla kolmeaastaste laste vanematest. Heal juhul on võimalik saada kuue kuu palga ulatuses valuraha. Minu küsimus on: kas te olete mõelnud ka töölepingu seaduse muutmisele, et need tulevased emad ja väikeste laste vanemad tunneksid ennast töökohal kindlamalt ja et ka siis, kui laps on sündinud, oleks neil, kuhu tööle minna?

Aitäh! Alustuseks ütlen, et täna me menetleme avaliku teenistuse seadust. Meie valik on olnud anda avaliku teenistuse seaduses selline kaitse peredele ja väikest last kasvatavatele vanematele. Kui see seaduseelnõu saab seadusandja heakskiidu ja need põhimõtted jõuavad ellu, siis, ma arvan, me saame arutada kõike muud, kaasa arvatud seda, kas samasugune kaitse peaks olema töölepingu seaduses.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Eelnõu § 61 ütleb, et ühepoolselt võib ametniku põhipalka vähendada, kui palga vähendamine ei ületa protsenti, mille võrra väheneb ametiasutuse eelarve. Kujutage ette olukorda, et eelmisel aastal tehti ametiasutuses kapitaalremonti ja eelarve oli 30% suurem. Tulenevalt eelnõu loogikast oleks võimalik sel aastal palku ühepoolselt 30% vähendada. Kas äkki peetakse siin silmas palgafondi, mitte asutuse eelarvet?

Aitäh! Ma arvan, et meie kohus on olla täpne. Loomulikult, seaduse lugemise ajal Riigikogu suures saalis on kõiges näpuga järge ajada keeruline, aga ma veel kord ütlen, et siia on kirja pandud, et ametniku põhipalka ei tohi ühepoolselt vähendada. Ühepoolselt võib põhipalka vähendada üksnes järgmiste tingimuste koosesinemise korral. Siin on need tingimused toodud: kui esineb üldine majanduslangus ning ametiasutuse eelarve vähendamine on vajalik majanduskeskkonna vastu usalduse säilitamiseks ja kui palga vähendamine ei ületa protsenti, mille võrra väheneb ametiasutuse eelarve. See pigem kaitseb ametnikke. Praegu on olnud võimalik – seda ka kriisi ajal tehti – lisatasusid ära võtta, mis on vähendanud ametnike reaalset sissetulekut. Nüüd on sätestatud, millisel viisil see üldse võimalik on. Loomulikult, me kõik töötame selle nimel, et Eesti majandusel läheks võimalikult hästi ja seeläbi läheks ka riigieelarvel võimalikult hästi, aga nüüd on ära sätestatud, millisel juhul üldse võib ametniku palka vähendada. Minu hinnangul saab ametnik uue seadusega oma põhipalga osas märksa kindlama garantii.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Uue seadusega kaob õigusvastase teenistusest vabastamise korral tööle ennistamise võimalus. Mida see tähendab näiteks ministeeriumide kantslerite puhul? Senimaani on kantslerid olnud inimesed, kes ametnikuna ja juhina on kandnud järjepidevust. Kui poliitiline minister vahetub, siis on uus minister vähemalt aasta aega pidanud vaeva nägema ja koostöökohta leidma. Kas see tähendab ka kantsleritest kiirema vabanemise võimalust?

Aitäh! Me kantslerite ja maavanemate küsimust juba korra siin käsitlesime. Uues seaduses on see aeg viidud kuue kuu peale. Selle tasakaalustamiseks on ette nähtud, et kui kuue kuu järel öeldakse, et koostöö ei laabu, ja kantsler vabastatakse, siis on tagatud arvestatav rahaline kompensatsioon. See on see regulatsioon, mille alusel saab kantslerit vabastada.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Härra minister! Kes paneb paika poliitilisi ülesandeid täitva isiku palgajuhendi?

See sõltub sellest, millist poliitilist isikut te mõtlete. Kui ta on ministri poliitiline nõunik, siis tema tööleping hakkab vastama tüüptingimustele, mille kooskõlastab Rahandusministeerium. Selle järgi lepitakse asutuses kokku, millist palka ta saab, millist tööd ta teeb ja kõik muud tingimused. See on vastus sel juhul, kui tegemist on poliitilise nõunikuga. Ametniku töö ei ole poliitiline, nagu ma ka enne ütlesin. Ametnikud lähtuvad oma tööd tehes laiematest eesmärkidest kui mõne partei suunised. See on vähemalt eelnõu eesmärk.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Paragrahvis 7 räägitakse avaliku võimu teostamisest. Selle lõike 3 punktis 9 on mainitud tegevust, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse. Seletuskiri ütleb, et see punkt on kirjutatud selleks, et tagada paindlikkust. On toodud ka paar näidet, mil moel see paindlikkus võiks välja paista. Kui seda punkti lugeda, siis tundub, et see annab ääretult laiad võimalused avalikku võimu teostava ametikoha määratlemiseks. Mis on selle punkti tegelik või laiem eesmärk või ongi niimoodi, et vajaduse korral lihtsalt hinnatakse, kas inimesest saab ametnik või töötaja?

Aitäh! Ma arvan, et te vastasite sellele küsimusele ise. Tegelikult peavad asutused niikuinii selle loendi üle vaatama. On olemas ka ettekujutus, millised peaksid olema osakaalud ja jaotused. Küll võib öelda (ma ütlen natuke lihtsustatult), et kui keegi teeb sellist tööd, mis on väga oluline, ja seda ei saa ainult töölepingu alusel teha, siis on võimalik öelda, et see on ametnikukoht. See tähendab sisuliselt seda, et sellele töötajale laienevad ka kõik need piirangud, mis on ametnikul. See otsus jääbki asutuse teha.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh! Ma küsin õigusliku ootuse kohta. Paljud ametnikud, kes on aastaid töötanud, kaotavad mingisugused soodustused. Ma mõistan täiesti seaduse vajalikkust ega kahtle selles põrmugi nende ametnike puhul, kes alles tulevad avalikku teenistusse tööle, aga mõtleme nende ametnike peale, kes on teinud riigi heaks kohusetundlikult tööd 10–15 aastat ja kes nüüd pannakse sisuliselt fakti ette, et mitmed soodustused kaovad. Milline on sinu kommentaar, kuidas seda neile selgitada? Kuidas tekitada olukord, et need inimesed töötaksid heasoovlikult edasi?

Aitäh! Nagu ma juba varem küsimustele vastates ütlesin, minu hinnangul annab uus ja tänapäevasem avaliku teenistuse regulatsioon ka ametnikule parema võimaluse oma huve ühel või teisel viisil kaitsta. Uus avaliku teenistuse seadus annab selgema, läbipaistvama ja kindlama palgasüsteemi. On selge, mille eest millist palka saadakse. Kaob ka palgaastmestik. Kui ametnik näeb, et tema tööpanus on selline, et tal on võimalik rohkem palka küsida, siis ta saab seda teha. Tekivad erinevad võrdlused. Palgapool muutub selgemaks. Nagu ma enne ütlesin, sätestatakse ka see, millisel juhul on üldse võimalik ametniku palka vähendada. Täpselt samamoodi antakse suurem kaitse väikest last kasvatavale vanemale. Ma arvan, et siin on mitmesuguseid plusse. Te ütlesite, et on palju neid inimesi, kes töötavad avalikus teenistuses ja kes tahavad sellega oma tulevikku siduda. Kindlasti on neile hästi oluline, et nad näevad ka arenguvõimalusi. Uus avaliku teenistuse seadus neid võimalusi loob. Ma nüüd refereerin mälu järgi. Riigikantselei teeb aeg-ajalt uuringuid avaliku teenistuse keskastme juhtide ja tippjuhtide kohta. Motivatsiooniküsimuste hulgas küsitakse, miks inimesed töötavad avalikus teenistuses (see on minu vaba refereering). Esimese nelja põhjuse hulgas ei ole pensioni- või palgasüsteem. Tegelikult töötavad inimesed avalikus teenistuses sellepärast, et see on nende kutsumus, nad soovivad teha midagi suurt, töötada riigi ja rahva heaks. See kõlab küll natuke pateetiliselt, aga seda nad ütlevad, kui nad vastavad küsimusele, miks nad avalikus teenistuses töötavad. Ma arvan, et uus seadus annab selleks ainult paremad võimalused.

Jaanus Tamkivi, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus on natuke üldisemat laadi. Teatavasti hakkas avaliku teenistuse seaduse esimene versioon Eestis kehtima 1996. aasta 1. jaanuaril. Enne seda käis ka riigiteenistuses elu töölepingu seaduse järgi. Uue seaduseelnõuga lähendatakse avaliku teenistuse seadust väga paljuski töölepingu seadusele. Kui ühiskond areneb ja arengud lähevad edasi, kas siis teie arvates kunagi kaugemas tulevikus võiks tulla aeg, kui sellist seadust nagu avaliku teenistuse seadus eraldi vaja ei olegi?

Aitäh! See on üsna põhimõtteline filosoofiline küsimus, kas seda seadust on vaja või mitte. Meie arvame, et kuna avalik teenistus ja ametnikutöö põhinevad teataval erilisel usaldussuhtel, seal on avaliku võimu ja sunni teostamise õigused, siis vähemalt praegu on eraldi avaliku teenistuse seadust vaja. Tuleviku kohta ei oska ma öelda, ma ei välista seda. On riike, kus see kõik on hoopis teistmoodi reguleeritud. Seda on võimalik ette kujutada. Aga täna me teeme siiski uut avaliku teenistuse seadust selles teadmises, et seda on vaja ja seda on ka lähiaastatel vaja.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Ma olen seadusega ühte meelt, ka minu meelest on Eestis avalikke teenistujaid liiga palju. Aga minu küsimus on rohkem inimeste kohta, kes nüüd ja tulevikus selle avaliku teenistuse seaduse kaitsva tiiva alla ei mahu. On terve hulk ameteid, riigiasutusi või rakendusüksusi, kus töötajate palk ei ole avalik ja majanduslike huvide deklaratsiooni ei tule täita. Kas te peate õiguslikult võimalikuks ja olete valmis toetama seda, et nende inimeste palk, kes olenemata töösuhtest saavad maksumaksjalt töötasu, oleks avalik? Tõenäoliselt tuleks osale nendest laiendada ka kohustust täita majanduslike huvide deklaratsiooni.

Aitäh! Te viitasite majanduslike huvide deklaratsioonile. Tegelikult on Riigikogu menetluses ka uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu. Seal on väga selgelt sätestatud, kes on ametiisik, kes peab esitama deklaratsiooni ja millisel viisil ning mis osa sellest deklaratsioonist on avalik. Ma hindan uut korruptsioonivastast seadust selgeks edasiminekuks, kuna selle põhjal tekib elektrooniline register, mis hoiab kokku aega ja vähendab halduskoormust. Kõik soovijad saavad näha erinevate ametiisikute majanduslikke huve. Sinna alla kuuluvad need asutused, kellest on Riigikogus ka varem juttu olnud, näiteks RMK. Mis puudutab maksumaksja raha kasutamise avalikkust, siis mina olen nii seda eelnõu tehes kui ka üldiselt pooldanud, et see raha, mis tuleb maksumaksjalt, mida kasutatakse palga maksmiseks või millekski muuks, oleks avalik. Loomulikult on siin see piir, et tegemist võib olla millegi sellisega, mis mingitel põhjustel (nt puudutab julgeolekut) peab olema kaitstud ja varjatud. Mina pooldan suuremat avalikkust ja sellest lähtuvalt ma erinevaid valikuid teeksingi.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud härra minister! Paragrahvis 15 öeldakse, et konkursi võib jätta korraldamata, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita ametniku tähtajalise üleviimise teel. Edaspidi on öeldud, et seda tähtaega võib kaks korda määrata. Öelge, palun, kas sellisel juhul peab olema ka märgitud, et see inimene on kohusetäitja, ja mida üldse tähendab selle seaduse raames kohusetäitjaks olemine. Ma ei leidnud siin selle kohta midagi. Samal ajal me teame, et mõnes omavalitsuses on näiteks ameti juhiks aastaid olnud kohusetäitja. Kas see seadus annab selleks mingi aluse? Lõpuks, kui inimene on kaks tähtaega ametis olnud, kas seadus võimaldab – ma lihtsalt ei leidnud seda kohta – viia ta üle ka n-ö põhikohale ilma konkursita, mis minu arvates oleks mõistlik?

Siin oli nüüd palju küsimusi koos. Kõigepealt, te eelmise küsimuse esitasite elukaaslase kohta. See oli §-s 15, aga nüüd te mõtlesite ilmselt § 16. Üldine põhimõte selles seaduses on see, et tuleb eelistada konkursse. On teatud ametikohti, mida ei ole võimalik ilma konkursita täita. Avalike konkursside alternatiiv, kui hästi lihtsalt seletada, on sisekonkursid. Kui tuua näide, siis Justiitsministeerium kuulutas hiljuti välja sisekonkursi Tartu vangla juhi kohale. Sisekonkurss tähendab seda, et see toimub korrektsioonisüsteemi sees ja lisaks anti näiteks Sisekaitseakadeemiale sellest teada. Sellele oleme lisanud eelnõu menetlemise käigus, kui ma õigesti mäletan (ma loodan, et ma mäletan õigesti), Rahandusministeeriumi ettepanekul ka selle võimaluse, et kui konkursi käigus ei õnnestu kohta täita, konkurss ebaõnnestub, siis võib selle koha täitjaks määrata kohusetäitja. Kohusetäitja töötab teatud aja. See on siin kirjas, hiljem võib seda täpsemalt vaadata. Kui see aeg läbi saab, siis peab otsustama, kas tuleb uus konkurss või määratakse see inimene ametisse. See on umbkaudne kirjeldus, aga seda võib menetluse käigus veel täpsemalt vaadata.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Paragrahvis 7 "Ametnik ja töötaja" toodud loetelust on kindlasti jäänud välja osa ameteid, mis praegu kohalikes omavalitsustes olemas on, näiteks pressisekretärid või terved pressiosakonnad. Kes on see, kes siis annab hinnangu, kas tegemist on ametnikuga või töölepingu alusel töötava inimesega?

Tegelikult on see jaotus siin antud. Kui hästi lihtsalt jaotada, siis need inimesed, kes teostavad avalikku võimu, teevad mingit poliitikat või midagi muud sellist – selle loetelu te siit ka leiate –, on ametnikud, ja kõik, kes täidavad toetavaid funktsioone, töötavad edaspidi töölepingu alusel. See tähendab (siin on toodud ka näidisloetelu), et raamatupidajad, infotehnoloogid ja kas või ministri nõunikud võiksid olla tööl töölepingu alusel. See vahetegemine on tehtud üsna selgeks ja lihtsaks. Kindlasti peavad kõik asutused selle üle vaatama. Enne juhiti tähelepanu, et siin on punkt, mis ütleb, et kui keegi teeb sellist tööd, mida ei saa ainult eraõigusliku suhte alusel teha, sest see ei taga piisavalt riigivõimu kindlustamist, siis on võimalik ka seda inimest ametnikuks nimetada. Kui öelda ära üldine jaotus, siis praegu on neid, kes töölepingu alusel avaliku teenistuse juures töötavad, alla 5%, tulevikus oleks neid 20–25%. See jaotus on umbes selline.

Eiki Nestor, palun!

Minu teine küsimus on selline. Eriti hea on seda küsida liberaalist ministrilt, kelle jaoks üks eraõiguslik suhe on kindlasti palju püham kui mis iganes valitsuse mis iganes määrus. Osa inimesi töötab töölepingu alusel. Nii nagu § 5 ilusasti ütleb, on see eraõiguslik töösuhe. Aga miks siis § 10 lõige 3 annab mingisugusele valitsusele õiguse kehtestada töölepingu tingimused määrusega? Kuidas nii? See on eraõiguslik suhe: nii nagu nad kokku lepivad, nii lepivad. Miks me tekitame selles virvarris veel ühe virvarri juurde? Mis õigusega valitsus siin midagi määrab? Kui ta ka määrab, siis see ei loe niikuinii midagi, sest kehtib see, mis on inimesele soodsam. Milleks selline paragrahv vajalik on?

Aitäh! Minu meelest oli tegemist poliitilise hinnangu andmisega, sõnavõtuga. Meie veendumused on erinevad. Riik ühtse tööandjana siiski võiks kehtestada ja peaks kehtestama reeglid, millised need töölepingud võiksid välja näha, ja mingil määral võiks kehtestada tüüptingimusi. See ei riiva seaduse põhimõtteid ja ei ole nendega ega millegi muuga vastuolus.

Aadu Must, palun!

Aitäh! Tahtsin üle küsida: kas avaliku teenistuse seaduse alla peaksid minema ka sellised ametnikud, kes tõestavad kodanike õigusi ja kohustusi ning tagavad võimu kontrollitavuse dokumentidele säilitustähtaegu määrates jms? Teiste sõnadega: kas arhivaarid lähevad ATS-i alla või ei lähe?

See sõltub sellest määratlusest, millega nad tegelevad. Kui nad teostavad avalikku võimu, siis lähevad. Kui tegemist on tugiteenusega, mis ei ole avaliku võimu teostamiseks vajalik, siis nad ei lähe. Selle järgi tulebki hinnata arhiiviasutuses töötavate isikute rolle ja tegevust. Tugiteenuste osutajad kindlasti ei lähe selle seaduse alla.

Kajar Lember, palun!

Aitäh! Lähtudes Eiki küsimusest küsin ka kaasamise kohta. Kui riik kirjutab kõikvõimalikud töölepingu tingimused ette, siis see oleks selline ühepoolne kollektiivleping kõikidele ametnikele. Aga nii ametnike kui ka töölepingu alusel töötavate inimeste tänapäevane töösuhe peaks lähtuma kaasamise heast tavast. Seda sätestavad kõikvõimalikud ILO konventsioonid, millest me mõne oleme ratifitseerinud ja mõne mitte. Sellest eelnõust ei leia me ühtegi viidet kaasamispõhimõtte rakendamisele. Küsin lihtsalt, miks see nii on.

Aitäh! Ma arvan, et vastus on väga lihtne: valitsuse jaoks on kaasamine niivõrd loomulik, et igas seaduses ei pea sellele viitama.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra juhataja! Austet ettekandja! Kas sinu hinnangul on selles eelnõus peale 35-päevase puhkuse veel mõni asjaolu, mis paneks ühe tubli, noore ja haritud inimese avaliku teenistuse kasuks otsustama, juhul kui valikuvõimalus on olemas?

Aitäh! Ma usun, et inimestel on alati võimalus valida, millist tööd nad teevad ja kus nad töötavad. Nagu ma enne ütlesin, inimesed, kes töötavad avalikus teenistuses, ei ole läinud sinna ainult hüvede pärast. Nad lähevad ikkagi mingit suuremat eesmärki teenima, nad tahavad töötada oma riigi ja rahva hüvanguks. Kui mõelda võrdlusele erasektoriga, siis esimene asi, nagu ka teie ütlesite, on pikem puhkus. Teine eelis võrreldes töölepingu seadusega on suurem kaitse väikelast kasvatavale vanemale. Sellest me oleme siin paaril korral rääkinud. Kindlasti on olemas hea võimalus avaliku teenistuse sees edasi liikuda. Ma arvan, et see on väga oluline põhimõte. Kindlasti on avalikus teenistuses tegevusi ja nüansse, mida erasektoris ei ole. Ma arvan, et avalikus teenistuses on võimalik olla osa millestki suurest. Minu hinnangul on selle valiku tegijaid ikkagi väga palju. Näiteks meie, kes me siin oleme. Inimesed ei kandideeri parlamenti tõenäoliselt nende hüvede pärast – ma väga loodan seda –, vaid nad on siin sellepärast, et nad tahavad oma rahva jaoks midagi ära teha. Täpselt samamoodi on ka avalikus teenistuses.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Mul on küsimus avaliku võimu teostamise ja selle määratlemise kohta. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegeleb otseselt sõjalise võimekuse loomisega, osaleb riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamises ning käsitleb riigisaladusi. Sinna kuulub suur hulk tegevteenistuses olevaid inimesi. Kaitseliit praeguses mõistes on jäänud avaliku teenistuse seaduse vaateväljast kõrvale. Miks see nii on ja kas seda ei peaks üle vaatama?

Aitäh! Oma ettekande lõpus ma ütlesin, et me olime Kaitseliidu kohta valmis mõlemat pidi otsuseid tegema, Justiitsministeerium oli valmis seda küsimust mõlemat pidi lahendama. Küsisime vist kolmel korral nii Kaitseministeeriumist kui ka Rahandusministeeriumist nende seisukohta. Nende seisukohtade alusel ei hõlma uus avaliku teenistuse seadus Kaitseliitu. Kui leitakse, et peaks hõlmama, siis minu meelest on see võimalik. Täna hommikul, kui ma Keskerakonna fraktsioonis seda seaduseelnõu tutvustasin, tuli seesama küsimus kõne alla. Ma taas kord kirjeldasin, et me küsisime arvamust nii Kaitseministeeriumilt kui ka Rahandusministeeriumilt. Me oleksime oodanud eeskätt neilt seda vastust, võib-olla just Kaitseministeeriumilt, mida Kaitseliit ise soovib. Me oleme valmis selle järgi käituma, me oleme valmis seda mõlemat pidi käsitlema.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud minister, kõigepealt tänan väga sisulise ja konstruktiivse arutelu eest nii täna hommikul kui ka praegu siin saalis! Minu küsimus puudutab võimalikku tulevast olukorda kohalikus omavalitsuses. Kehtiv KOKS sätestab, et volikogu liikme volitused lõpevad tema nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks, aga uues olukorras, uue ATS-i järgi on üks osa vallavalitsuses töötavatest inimestest tööl töölepingu alusel, näiteks raamatupidajad. Kas inimene, kes on töölepingu alusel vallavalitsuses raamatupidaja, võib tulevikus olla ka vallavolikogu liige? Või on teie seisukoht see, et tulevikus peaks selles osas KOKS-i muutma, peaks seda täiendama punktiga, et keeld olla volikogu liige ei ole mitte ainult ametnikel, vaid ka asutuses töölepingu alusel töötavatel töötajatel?

Aitäh! Minu meelest on see üks selline asi, mida me võime menetluse käigus natuke täpsustada. Ka praegu on kohti (teie teate seda ja ka mina tean), kus on võimalikke huvide riiveid. Minu meelest on ka see üks selline koht. Ma arvan, et seda tuleks täpsemalt arutada. Me oleme komisjonis ja mujal valmis teemat avama.

Rein Randver, palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Eelnõus ja kindlasti ka rakendusotsustes on ette nähtud, et keskne roll avaliku teenistuse arendamisel on Rahandusministeeriumil. Kuidas see idee tekkis ja kas oli ka teisi variante? Kas pärast selle eelnõu rakendamist on Rahandusministeeriumil vaja lisaressursse selle teemaga tegelemiseks?

Aitäh! Eks neid arutelusid ole olnud ka varem. Me arutasime seda päris pikalt enne koalitsioonilepingu tegemist ja arutasime ka nüüd. Kas lisaressursse on vaja? Ma tean, et suur hulk inimesi seal sellega tegeleb, seal töötavad tublid ja pädevad inimesed. Kas neil on lisaressursse vaja, seda peavad nad ise hindama. Aga ekspertide üldine soovitus on, et keegi vastutaks avaliku teenistuse eest kompleksselt ja tegeleks selle arendamisega. Miks Rahandusministeerium? Juba üksi seetõttu, et selle eelnõu üks oluline osa on palgaandmestiku võrreldavaks ja avalikuks tegemine, sellega Riigikogu ette tulemine ning teile ja avalikkusele nähtavaks tegemine. Vastates ühe tuntud hüüdlausega: kes siis veel? Ma arvan, et Rahandusministeerium on üsna loogiline valik.

Kalev Lillo, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Võrreldes kehtiva olukorraga näeb uus avaliku teenistuse seadus ette, et selle seaduse reguleerimise alt kaovad kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmed, valla- ja linnavalitsuse liikmed ning osavalla- ja linnaosavanemad. Seletuskirjas on selgitatud, et põhjuseks on see, et nad täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid. Ometigi võtavad nad vastu ka haldusotsuseid, otsustavad planeeringuid ja muid selliseid asju. Kas sa äkki mõne sõnaga seletad seda olukorda?

Aitäh! Me oleme seda küsimust ühe korra juba käsitlenud. Seda küsis Kalev Kallo, kui ma õigesti mäletan. Valla- ja linnavalitsuste liikmetele tuleb lisaregulatsioon KOKS-i, kus on kirjas, millist rolli täites millised reeglid ja sätted kehtivad. Ma arvan, et seda tuleb veel täpsustada, sest see on päris mitmel korral küsimusi põhjustanud. Suhtlemine omavalitsustega on meil praegu pooleli. Ma arvan, et me saame omavalitsustelt väärtuslikku informatsiooni ja siis me seda täpsustame. Aga KOKS-i see täpsustus tuleb. Kindlasti ei saa ametnikutööga ühendada linnapeaks olemist. Me oleme ette näinud, et KOKS-i tuleb eriregulatsioon linnapea kohta, analoogselt, ma toon lihtsalt vabalt paralleeli, õiguskantsleri või riigikontrolöri eriregulatsioonidega. Aga me seda täpsustame. Ma arvan, et me esitame täiendavalt ülevaate ja materjalid, et see oleks kõigile ühtemoodi arusaadav.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kohalike omavalitsuste liidud on välja toonud ja ilmselt teile edastanud mure, et selle eelnõu seadusena rakendamine toob kaasa mitmeid lisakulutusi. Nagu ma eelmise küsimuse vastusest aru sain, läbirääkimised alles käivad. Kui seadus rakendub 2013. aastal, kas te olete siis kaalunud näha 2013. aasta eelarves ette lisavahendeid nende kulude katteks, mis omavalitsustel tekivad (nt ametnike töö seoses seaduse rakendamisega tehtavate ümberkorraldustega või ametnikele makstav hüvitis, kui nad ei ole nõus töölepingut sõlmima ning nendega tuleb töösuhe lõpetada)?

Aitäh! Õige vastus on see, et me ei ole selleks lisaraha ette näinud. Üleminek uuele seadusele ei põhjusta tõenäoliselt kulutusi nii suures mahus, nagu teie ette kujutate või omavalitsused ette kujutavad. Koosseisude ülevaatamine peab toimuma nii või teisiti. Aga me saame seda omavalitsustega kindlasti veel arutada. Meil ei ole pooleli läbirääkimised, vaid meil on pooleli arutelud ja konsultatsioonid. Need puudutavad näiteks seda, mida küsis Kalev Lillo, kuidas täpselt on sätestatud ametniku ja poliitilise isiku piirid omavalitsuses jne. Vajaduse korral me võime seda täpsustada. Ma nägin täna omavalitsuste kirja, viidet sellele, et omavalitsustele teeb rahateema ikkagi muret. Eks me peame vaatama ka kulude poolt.

Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Neid küsimusi arutati põhiseaduskomisjonis ja neid saab ka järgmise ettekande ajal käsitleda, aga ma arvan, et äkki on otstarbekas, kui esimese lugemise käigus siiski minister ütleb, kuidas eelnõu algatajad on näinud selle seaduse vastuvõtmise perspektiivi ajalises mõttes. Ma mõtlen seda, kui pikk ajavahemik võiks jääda enne selle seaduse kehtima hakkamist, eeldusel, et see seadus võetakse Riigikogus vastu. Ametnikel on ka õigusliku ootuse printsiip. Kuidas on seda printsiipi kohaldatud seoses ametnike hüvitistega, mis on praeguses ATS-is ja mis jäävad ka uue ATS-i järgi osaliselt alles?

Kõigepealt rakendamisest. Tegemist on teise suure reformiga kõrgharidusreformi kõrval, mida praegune valitsuskoalitsioon ellu viib. Rakendamisest rääkides ütlen, et Rahandusministeeriumi tublidel inimestel on osa tööst juba tehtud. Nad ütlesid omavahel ja salaja ning eks ma ütlen seda teile salaja edasi, et rakendamiseks võib minimaalselt minna kuus kuud. Seda on võib-olla palju öeldud, õige oleks öelda, et optimaalne oleks kuus kuud. Minu soov oleks küll, et Riigikogu, enne kui ta läheb suve saabudes üle teistsugusele töövormile, jõuaks selle seaduse vastu võtta. Siis oleks piisavalt aega, et seadus võiks jõustuda 1. jaanuaril 2013. Kui Riigikogu enne teistsuguse töövormi saabumist ei jõua seda seadust vastu võtta, siis peaks see ilmselt jõustuma 2013. aasta keskpaigast. See vaheüleminek peaks olema piisavalt pikk, et anda kõigile rakendajatele ja omavalitsustele küllalt aega üleminekuks. Ma pean selle reformi puhul oluliseks eeskätt kvaliteeti, mitte linnukese pärast ärategemist. Me teeme ju suurt asja, mis puudutab väga paljusid inimesi. Nii et kuus kuud võiks olla see vahepealne aeg. Teine küsimus puudutas õiguspärase ootuse printsiipi. Ma arvan, et me oleme igati kristlikult käitunud. Me ei võta inimestelt ära väljateenitud aastate eest saadavat pensionilisa. Antakse võimalus veel viis aastat seda teenida. Puhkuse puhul, staažipäevade osas on üleminek neli aastat, mis on analoogne üleminekuga töölepingu seadusele. Ma arvan, et on igati kristlikult käitutud.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Härra minister! Vabariigi Valitsusele on antud mitmeid volitusi töötajate ja ka kohalike omavalitsuste ametnike suhtes eriregulatsioonide kehtestamiseks. Et kindlustada kohalike omavalitsuste suveräänsust ja autonoomsust, kas ei oleks õige paralleelselt käsitleda ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadust?

Aitäh! Mulle jäi selle küsimuse sisu natuke ebamääraseks. Kas te küsisite, kas peaks kahte seadust koos käsitlema? Ma arvan, et siin on nii või teisiti teatavaid siirdeid. Nagu ma mainisin, üks küsimus juba puudutas KOKS-i. Eks me mingil määral seda arutame, aga see seadus valdavas osas käsitleb ikkagi avalikku teenistust, tegemist on avaliku teenistuse seadusega.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kantslerite kui tippametnike tase on päris hästi välja arendatud. Nende positsioon, selle positsiooni selgus ministeeriumide sees ja valitsusaparaadis üldse on minu meelest üks efektsemaid ja paremini väljaarendatumaid riigisüsteemis. Me kõik teame, kes on kantslerid, ja kantslerid ise teavad seda. Muu hulgas ei ole vähetähtis, et kantsleri positsioon ei ole erakondadele parteistamise mõttes nii kättesaadav. Kantslerid ise peavad järjepidevust oluliseks ja ka kogu riiklus peab seda oluliseks. Me alles hiljuti leppisime kokku, et see sobivuse kontrollimine kestab aasta aega. Miks see aeg kuue kuu peale viiakse? Minu meelest peaks kantslerite taset täiesti eraldi käsitlema.

Aitäh! Kogu selline tähtajalisuse põhimõte tegelikult laieneb. Meie oleme arvanud ja valitsuses tervikuna on arvatud, et optimaalne aeg võiks olla kuus kuud. Olen vestelnud näiteks riigisekretäriga. Ka tema arvas, et see aeg võiks olla kuus kuud. Kui koostöö ei laabu, siis ongi loogiline, et toimub heas mõttes lahkuminek. Kuus kuud on optimaalne aeg, sellest lühemat aega ei pidanud me võimalikuks sätestada. Sellest, kas see aeg on kuus kuud või aasta, ei sõltu minu arvates politiseerimise võimalus. Kui keegi soovib ametnikke politiseerida – see kindlasti ei ole seaduseelnõu eesmärk ega ole ka praeguse valitsuse eesmärk –, siis saab ta seda teha ka kehtiva ATS-i raames, nagu me kõik teame ja kindlasti te mäletate seda ammusest ajast. Me kõik mäletame neid näiteid, kuidas mõnda ministeeriumi on väga edukalt politiseeritud või ümberpolitiseeritud ka kehtiva seaduse raames. See on minu meelest kultuuriküsimus, kas minister või kantsler valib endale kaastöötajateks ja kolleegideks, niipalju kui see tema valida on, inimesed, kes on professionaalsed, kompetentsed ja lähtuvad ühisest väärtusruumist, või hinnatakse eeskätt lojaalsust. Mina hindan kompetentsust, tööoskust ja võimet eesmärke saavutada.

Austatud minister, ma tänan teid väga teie ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Lugupeetud istungi juhataja! Auväärt Riigikogu, head kolleegid! Selle eelnõu menetlemisel on sobilik meenutada ühte kirjatükki, kus on öeldud nii: "Raha võib teenida igaüks, kuid riiki saavad teenida ainult parimad." Ilmselt on see mõte päris tõsiselt arvestatav ka avaliku teenistuse seaduse eelnõus toodud sätete ülevaatamisel.
Tahan meenutada, et esimest korda kehtestati avaliku teenistuse seadus jaanuaris 1996 ja see on ligi 17 aastat funktsioneerinud. On täiesti loomulik, et nende aastate jooksul on selles seaduses tuvastatud mitmeid probleeme. Me peame probleemideks ametnike läbipaistmatut ning peaaegu diferentseerimatut palgakorraldust, jäika ja formaalset atesteerimist, aeganõudvaid ja kohmakaid konkursse ning eelkõige ametnike põhjendamatuid ja ülemääraseid ametihüvesid võrreldes töölepingu seaduses sätestatuga. Uue seaduse jõustumisega muutub avaliku sektori palgakorraldus selgemaks ja läbipaistvamaks.
Need põhimõtted ja asjaolud olid kõik arutlusel põhiseaduskomisjoni istungil, mis toimus 12. märtsil s.a ja kus eelnõu koostaja esindajana esines justiitsminister, kellel olid ministeeriumi ametnikud ekspertidena kaasas. Minister tutvustas eelnõu sisu niisama põhjalikult, nagu ta tegi seda täna siin, head Riigikogu liikmed. Mul ei ole tõesti põhjust ega vajadust kõike seda üle korrata.
Mainin ainult seda, et eelnõuga määratakse avaliku teenistuse eest vastutavaks institutsiooniks Rahandusministeerium ja samuti nähakse Vabariigi Valitsusele ette volitusnormid, et ta kehtestaks määrusega peamiselt personalijuhtimist puudutavad korrad erinevatele institutsioonidele. Nii et niisugune suunav jõud, kes peaks avaliku teenistuse eest edaspidi vastutama, on selles eelnõus ära märgitud.
Komisjoni liikmed esitasid eelnõu asjaolude kohta väga erinevaid küsimusi. Kolleegid esitasid nendel teemadel küsimusi ka täna siin. Ma ei pea praegu otstarbekaks hakata kõike seda kordama.
Põhiseaduskomisjon menetleb seda eelnõu põhjalikult. Meil on plaanis lisakohtumised mitme huvigrupiga, nii omavalitsuste esindajatega kui ka teiste huvigruppidega, et arutada avaliku teenistuse seadusest tulenevaid asjaolusid. Ka teil, head kolleegid, on võimalik esitada oma täiendusettepanekuid selle eelnõu kohta.
Minister ütles komisjonis ja ka täna, et Vabariigi Valitsus sooviks, et selle eelnõu seadusena vastuvõtmise ja seaduse rakendumise vahele jääks vähemalt kuus kuud, mis on väga mõistlik. On planeeritud, et seadus hakkab kehtima, sõltuvalt eelnõu menetlemise kiirusest Riigikogus, kas 1. jaanuaril 2013 või 1. juulil 2013.
Me tegime menetluslikud otsused eelnõu kohta komisjoni istungil konsensusega, keegi hääletamist ei nõudnud. On ettepanek täna esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 25. aprill kell 18. See on mõnevõrra pikem aeg kui tavapäraselt, aga see eelnõu ei ole ka kergete killast, vaid see on üks olulisemaid eelnõusid, mida praegune Riigikogu koosseis on menetlenud. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Peep Aru, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja, tänan väga põhjaliku ettekande eest! Mul tekkis üks küsimus. Sa oled pikalt riigi ja rahva eest muretsedes siin Riigikogu saalis olnud. Mida sinu sisetunne ütleb, kas vastupidi varasematele kordadele, kui analoogne eelnõu Riigikogule arutamiseks esitati, võib juhtuda ime ja me tõesti võtame selle seaduse vastu?

Aitäh! Uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu oli ka Riigikogu eelmise koosseisu ajal menetluses ja langes sealt välja seoses koosseisu volituste lõppemisega. Olles päris põhjalikult tundma õppinud seda eelmist eelnõu ja ka seda, mis täna Riigikogu laudadel on, võin päris julgelt öelda, et üksüheselt nende eelnõude asjaolud ja sisu ei kattu. Eelnõuga on tehtud täiendavat tööd. Ma olen päris veendunud, et see on põhjus, miks selle eelnõu menetlemine on toimunud konsensuslikult positiivses suunas ja sellesse ei ole suhtutud nii leigelt, kui suhtuti eelmisesse eelnõusse eelmise Riigikogu koosseisu ajal. Kompromisside tegemine ja ühisosa otsimine on poliitikas väga oluline, kindlasti ka avaliku teenistuse ja kõige sellega seonduva puhul. Minu sisetunne ütleb, et praegu me oleme igal juhul paremal positsioonil, kui me olime Riigikogu eelmise koosseisu ajal.

Mati Raidma, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Mul on küsimus seoses eriseadustega. Teadaolevalt on meil praegu menetluses kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu. Nüüd loen ma avaliku teenistuse seaduse eelnõu §-st 2, et käesolevat seadust kohaldatakse eriseadustes sätestatud erisustega. Kas sa saad anda head nõu, millise detailsuse astmeni on seda mõeldud? Kas paragrahvi täpsusega? Näiteks, § 28 "Teenistuse algus". Kui KVTS-is sellist paragrahvi ei ole, kas siis kehtib see paragrahv või peab teemale lähenema loomingulisemalt? Kas saad aidata ja näpunäiteid anda?

Aitäh! Loomingulisem tõlgendusprotsess on ühe teise ameti esindajatele üpris omane. Ma olen pidanud advokaadiametit ja tean seda omast käest. Aga Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmena saan tugineda eelkõige sellele, et vaatan konkreetseid norme ja sätteid, kas need kattuvad ja millised seosed nende vahel on. Enne oli juttu sellest, et näiteks selle eelnõu puhul ei pruugi üldse olla õigustatud rääkida kaitseväeametnikest, arvestades seda eelnõu, mis on menetluses ja millele sa oma küsimuses viitasid. Põhiseaduskomisjon ootab kindlasti riigikaitsekomisjoni ettepanekuid, et need kaks seadust oleksid heas mõttes võrreldavad ja ristkasutuses (ka see sõna sobib siia).

Lauri Luik, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Austatud ettekandja! Minister küll oma ettekandes ütles, et tegu on väga hea ja vajaliku eelnõuga, kuid äkki te toote välja, missugused olid komisjonis enim kõneainet tekitanud teemad?

Aitäh! Juba kuulates eelesineja vastamist küsimustele, hakkasin mõtlema, kas see on Riigikogu istung või Reformierakonna fraktsiooni koosolek, aga ...

See on Riigikogu täiskogu kolmapäevane istung.

Väga hea. Mul on hea meel, et istungi juhataja aitas mind kimbatusest välja. Näiteks küsis Deniss Boroditš komisjoni istungil, kas eelnõu viimase teksti osas on saavutatud täielik konsensus kõikide huvigruppidega või on jäänud teatud erimeelsusi. Minister vastas, et väga suurte reformide puhul ei ole kunagi võimalik saavutada täielikku konsensust, kuid olulisemaid ettepanekuid on arvestatud. Oli küsimus, kas väiksemad omavalitsused peaksid eelnõu kohaselt kohustuslikus korras moodustama eraldi näiteks vastavad linnakantseleid. Niimoodi tõlgendati selle eelnõu teksti. Justiitsministeeriumi ametnikud vastasid, et ei pea moodustama, eelnõu annab lihtsalt võimaluse linnakantselei moodustada ja juba olemasolevate kantseleide kohta kehtib see säte, mis räägib selle moodustamise võimalikkusest. See täiendav regulatsioon tulenes kohtumisest Eesti suurima omavalitsuse Tallinna esindajatega. Nii et päris erinevaid konsensusele ja kompromissidele viitavaid asjaolusid tuli sellel põhiseaduskomisjoni istungil esile.

Kalle Jents, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kolleeg Peep Aru juba küsis sinu kui pikka aega riigiteenistuses olnud inimese suhtumise kohta, aga ma lähen ajas veel tagasi ja küsin sinu kui kunagise linnapea suhtumise kohta. Mis sa arvad, kas see uus seadus muudab omavalitsuste tegemisi oluliselt tõhusamaks ja paindlikumaks? Kas sul on ka selle kohta informatsiooni, kuidas omavalitsusjuhid väljaspool Tallinna on selle seaduseelnõu vastu võtnud?

Aitäh! Hea küsimus. Nagu siin ka enne ühele küsimusele vastati, ei saa nõuda, et niisuguse väga olulise reformi puhul, nagu seda on avaliku teenistuse reform, oleks kõikjal saavutatud sajaprotsendiline nõusolek, kuid üldises printsiibis on suhtumine sellesse eelnõusse olnud positiivne. Omavalitsustes on see nii olnud eelkõige ametnike ülemääraste ametihüvede tõttu, võrreldes kehtivas töölepingu seaduses sätestatuga. Need hüved peaksid siiski olema võrreldavad, mitte nii, nagu praegu on. Minu teada on omavalitsusjuhid pannud meile mitmeti südamele, et seda peaks Riigikogus menetlema. See on üks selline asi. Kindlasti on teisigi olulisi sätteid. Aga selle eelnõu puhul on oluline, et me ei vähendaks omavalitsuste iseotsustamisõigust. Mulle tundub, et praegu on kompromiss peaaegu saavutatud. Neil päevil laekusid Riigikogu põhiseaduskomisjoni Eesti Linnade Liidu mõned ettepanekud eelnõu edasiseks täiendamiseks. Nendega põhiseaduskomisjon kindlasti põhjalikult tutvub ja kaasab sellesse Justiitsministeeriumi esindajad. Ma usun, et me leiame siin kindlasti kompromisse.

Peep Aru, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti on väga tähtis, et avalik teenistus oleks tõhus. Kindlasti on tähtis ka see, et avalike teenistujate soodustustes ja palgakorralduse põhimõtetes oleks päris palju analoogiat töölepingu seaduse alusel töötavate inimestega. Aga mul on selline küsimus: kas on juttu olnud ka sellest, milline võiks pärast avaliku teenistuse seaduse uue versiooni vastuvõtmist olla rahaline kokkuhoid?

Aitäh, hea küsija! Kui mu mälu mind ei peta (ja ilmselt ei peta), siis me oleme seda eelnõu põhiseaduskomisjonis sinuga peaaegu ühepalju menetlenud, me oleme olnud samadel istungitel. Minu mäletamist mööda selle eelnõu maksumuse või siit tuleneva kokkuhoiu kohta põhiseaduskomisjon mingeid otsuseid teinud ei ole. Me oleme suunanud oma tähelepanu eelkõige eelnõus toodud juriidilistele nüanssidele, sellele, mida tähendab ametniku mõiste ja mis on avalik teenistus, avalikud ülesanded, riigivõimu teostamine jne. Asja finantspoolt me minu teada iseenesest aluseks ei ole võtnud. See eelnõu ei ole koostatud mitte sellepärast, et raha kokku hoida. Küll aga möönan, et kui näiteks koondamise puhul teenistujale makstav koondamisraha mitu korda väheneb, siis see on teatud kokkuhoid ka omavalitsusele, kuid eelkõige on see minu arust märk õiglustundest tervikuna ja see on vist isegi olulisem.

Mart Meri, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Avaliku teenistuse korraldamine koondub uue seaduse järgi Rahandusministeeriumisse. Riigikantselei roll väheneb, kogu tegevus koondub ühte ministeeriumisse. Kas komisjonis oli arutelu ka selle üle, mis õieti jääb edaspidi Riigikantselei rolliks?

Aitäh! Põhiseaduskomisjon ei arutanud Riigikantselei tegevust selles mõttes, mis selle eelnõu kontekstis tema ülesandeks jääb. Küll aga pidasime otstarbekaks, et ametikohtade kinnitamist või selle auditeerimist, kas tegemist on ametniku ametikohaga või töölepingu alusel töötava töötaja ametikohaga, hakkaks korraldama Rahandusministeerium. Mäletan, et seda küsimust arutati isegi põhjalikumalt Riigikogu eelmise koosseisu ajal, kui peaaegu analoogne eelnõu menetluses oli. See säte oli seal sees. Me leidsime, et see on kokkuleppe koht, kuidas valitsus ja riik soovivad neid küsimusi menetleda ning millisele institutsioonile üle anda. Valitsuses saavutati kokkulepe, et neid küsimusi hakkab reguleerima Rahandusministeerium, kes vastutab riigiasutuste finantside eest. Võib-olla on otstarbekam, kui ta ei vaata mitte ainult rahanumbrit, vaid ka seda, kuhu milline ametikoht moodustatakse ja kas see töötaja on ametnik või mitte. Me möönsime, et selline lähenemine on otstarbekas.

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kajar Lemberi!

Head kolleegid! Kindlasti tuleb kõigepealt tervitada ministrit selle eest, et see eelnõu on siia saali jõudnud ja et me seda täna innukalt arutame. Teiselt poolt ütlen kommentaari Väino Lindele: see on ju väga hea, kui ka koalitsioonipoliitikud hakkavad eelnõude kohta küsimusi küsima. Mis selles siis halba peaks olema?
Eesti avaliku teenistuse korralduse eeskujuks on tõesti olnud sõjajärgse Saksamaa avalik teenistus. Ametnikud said ka seal tagatisi seaduse alusel ja eesmärk oli stabiilse ametnikkonna loomine. Ka Saksamaa on sellest kontseptsioonist loobumas, töölepinguliste töötajate osakaal suureneb. Ma arvan, et Eesti on väga õigel teel, kui ta oma n-ö näidise järgi hakkab uut teed rajama.
Aga kindlasti on selle eelnõuga seotud väga palju pingeid. Need tulenevad valdavalt sellest, et praegu avalikus sektoris töötavatel inimestel on õigustatud ootus, et neile seadusega antud tagatised kehtivad ka edaspidi. Selleks on neil iseenesest tuline õigus, sest tegelikult erilist alternatiivi pakkuda ei ole. Eks seetõttu ongi inimestel suur soov jääda ametnikeks, kuigi nende igapäevane töö otseselt avaliku võimu teostamisega võib-olla tõesti seotud ei ole.
Ma toon välja paar teemat, millele me diskussioonides peaksime rohkem tähelepanu pöörama. Usun, et kui koalitsioon kuulab opositsiooni ja huvigruppide arvamusi, siis saab sellest lõpuks väga hea eelnõu.
Üks teema, mis siit välja tuli ja mille kohta me täna ministri käest küsisime, on kaasamine. Ka veel lugemiste vaheajal on võimalik kaasata osapooli, kes ei ole saanud kõiki oma seisukohti paberile panna.
Põhimõte, et ametnikeks loetakse tulevikus ainult neid riigipalgalisi, kes otseselt teostavad avalikku võimu, on õige. Kahjuks ei ole see eelnõus lõpuni läbi mõeldud või väga selgelt kirja pandud. Ametnikeks loetakse ministeeriumi põhifunktsioone täitvaid inimesi, andmata samas täpset selgitust, kes need on. Ühelt poolt on arusaadav, et näiteks maksuametnik või tervisekaitseinspektor on ametnik, aga kas näiteks sellesama eelnõu kokku pannud jurist, kes küll otseselt avalikku võimu ei teosta, on ametnik või ei ole? Kindlasti tahab definitsioonide ja uute mõistete sissetoomise temaatika veel selgemat läbirääkimist. Samamoodi tekitab küsimusi selle maja fraktsioonide nõunike positsioon jne. See temaatika tahab arutamist. Isegi kui riigi tasandil on nende joonte tõmbamine kuidagi rakendatav, siis palju rohkem küsimusi tekitab vähemalt minu jaoks kohaliku omavalitsuse tasand. Mismoodi on omavalitsustasandil võimalik vahet teha ametniku ja töölepingu alusel tööl käiva töötaja vahel? Ma arvan, et see on veelgi keerulisem. See on tegelikult tänasest diskussioonist selgelt välja tulnud.
Me peame õigeks, et üleminek vanalt avaliku teenistuse seaduselt uuele toimuks sotsiaalsete pingeteta. Siin on olemas eeskujusid, kui varem tööle võetud inimesed on jätkanud teenistust endistel alustel ja uued töötajad on võetud tööle uute põhimõtete järgi. Siin on ka üleminekuaeg ja teatavad meetmed ette nähtud, aga kindlasti on võimalik seda edasi arendada.
Me tervitame mõtet, et ametniku palgast vähemalt 80% peaks olema põhipalk. See on mõistlik. Samal ajal vajavad täpsustamist paljud küsimused mitte ainult töötasu, vaid ka näiteks tööaja osas. Päris paljud asjad on seletuskirjas just nagu ära kirjeldatud, aga kui seaduse teksti lugeda, siis võib seda tõlgendada ka hoopis teistmoodi, kui seletuskiri välja toob. Ühe sellise teemana võib välja tuua õiguse vähendada ametniku palka, kui on üldine majanduslangus, kusjuures vähendamine ei tohi olla suurem ametiasutuse eelarve vähenemisest. Diskussioonis tekkis küsimus, mida see eelarve siin tähendab. Võib-olla tõesti peaks vähenemine olema seotud palgafondiga, mitte ametiasutuse tervikeelarvega.
Räägime ka streikimise õigusest. Lisaks sellele, et ametnik ...

Kolm minutit lisaaega.

... streikida ei tohi, on eelnõusse kirjutatud selline hea lause, et ta ei tohi osaleda muudes teenistusalastes surveaktsioonides, mis häirivad ametiasutuse tegevust. Ka selle tõlgendamine on päris keeruline. Kas näiteks päästjate pikett, kui nad tulevad siia Lossi platsile, on käsitletav surveaktsioonina? Või kuidas suhtuda sellesse, kui keegi kogub tööajal oma töökohal allkirju mõne aktsiooni poolt ja raiskab selle peale oma tööaega? Need asjad peaksid kindlasti selgemad olema.
Lõpetuseks. Me arvame, et ka riigisektoris töötavatel inimestel võiks olla õigus kollektiivlepinguid sõlmida, mis paneks nad võrdsemasse positsiooni tööandjaga ja tekitaks palju rohkem läbirääkimisvõimalust. Seaduse rakendamise aeg on ka kindlasti üks küsimuse koht. Oleme rääkinud, et kui seadus õnnestub vastu võtta kevadel, enne teise töömeetodi algust Riigikogus, siis on see füüsiliselt rakendatav. Aga kas see on ka mõistlik? Ka see vajab kahe lugemise ajal läbirääkimist.
Üldiselt me tervitame selle eelnõu menetlemist. Ma väga loodan, et peale esimest lugemist tekib tõsine diskussioon ja tuleb palju ettepanekuid. Kindlasti tuleb neid sotsiaaldemokraatide fraktsioonilt ja ma loodan, et ka asjaosalistelt. Tahan väga loota, et neid ka arvestatakse. Nii et jõudu meile kõigile! Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Marko Pomerantsi!

Tere päevast, lugupeetud eesistuja ja head kolleegid! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tervitab samuti selle seaduseelnõu menetlemist. Kui päeva alguse poole kõlasid väga pessimistlikud noodid, et loodetavasti saame seekord selle eelnõu enne meie Riigikogu mandaadi lõppemist ära menetletud, siis minu meelest ei tohi me nii lahjat ülesannet endale lubada. Peaksime võtma eesmärgiks jaanipäeva ja minu meelest ei ole siin mitte midagi võimatut. Selge on see, et kui riigis on 28 000 ametnikku ja me hakkame tegema vahet ametnike ja töötajate vahel, siis küsimusi tekib. Aga sellest ei maksa väga palju välja teha. Kui võtta konkreetne asutus ja hakata seal rida mööda edasi minema, siis ma arvan, et seda ülesannet on võimalik täita ning ametnikud saavad ametnikeks ja töölepingu alusel töötajad töötajateks. Nii et ei maksa pabistada!
Kindlasti on üks erutav teema see, mis puudutab töötasu avalikustamist. Siin on minu meelest väga lihtne printsiip: kui inimesed julgevad palka vastu võtta, siis ei peaks olema ka probleemi selle avalikustamisega, sest raha kulutades ju keegi ei häbene. Jääb küll küsimus, kas üldse on, mida kulutada, sest ettekujutus ametnike suurtest töötasudest on kindlasti väga petlik.
IRL-i esindajana võin öelda, et ka meie oleme väga rahul, samamoodi nagu selgus sotsiaaldemokraatide väljaütlemistest, et väikelapse või lapseootel vanema kaitsele on tähelepanu pööratud. Me oleme §-ga 100 väga rahul.
Kogu see esitatud kriitika on väga tore, aga ma saan aru, et tuleb kümnepäevane muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ja peale seda ei ole mõtet enam lihtsalt üldiselt arutleda, vaid saab arutleda konkreetsete muudatusettepanekute üle, millest kas saavad seaduse osad või mitte. Meie olemegi need, kes Riigikogu kolmes koosseisus on muutnud ühe valdkonna seadust päriselule vastavamaks. Teistes valdkondades see meil nii kiiresti pole läinud. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Deniss Boroditši!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ka Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et tegu on väga olulise seaduseelnõuga ning seda mitte üksnes riigiasutustes ning kohalikes omavalitsustes teenivate inimeste jaoks, vaid tegelikult kogu ühiskonna jaoks. Nimelt on ju tähtis, millise signaali see eelnõu saadab avaliku võimu teostamise kohta, selle kohta, kes on ametnik, kes seda avalikku võimu teostab, ja kes ei ole ning millistel põhjustel, millised on selle ametniku õigused ja kohustused. Samuti pean oluliseks, et kogu avaliku teenistuse süsteem oleks selge ja läbipaistev nii oma sisu, eesmärkide kui ka pakutavate hüvede poolest.
Me kõik teame, et avalik teenistus on vajanud reformimist juba aastaid. Esimene katse tehti vist aastal 2001, praegu, 2012. aastal, on minu meelest käsil neljas katse. Loodame, et see katse õnnestub. Seega loodan, et eelnõu menetlemine kulgeb konstruktiivselt ja diskussioonirohkelt ning selguse huvides suudetakse lahendada nii siin diskussioonis esitatud kui ka paljude asutuste tõstatatud kõhklused ja kahtlused ning tekkinud arusaamatused. Samuti oleks vaja anda selge signaal seaduse rakendamise ning sellega kaasnevate võimalike kulude kohta. Tegelikult olen optimistlik. Kui justiitsminister käis täna Keskerakonna fraktsioonis, siis oli ta vähemalt sõnades diskussioonile väga avatud ja ma loodan, et ta on seda ka tegudes. Ta ütles, et kõik mõistlikud muudatused on teretulnud, nad on valmis probleeme menetlema ja lahendama. Ma tõesti loodan, et me koos suudame teha seda seaduseelnõu veel paremaks nii ametnike kui ka ühiskonna jaoks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Deniss Boroditš! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 193 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. aprilli kell 18. Eelnõu 193 esimene lugemine on lõppenud.
Meie päevakord on ammendatud ja istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.43.