Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu viienda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kadri Simson, palun!

Head kolleegid! Mõned teist on viimastel nädalatel viibinud kolmapäeviti Riigikogu infotunnis ja pannud tähele, et minutiliste küsimustega on nii mõnigi rahvasaadik püüdnud saada selgust peaminister Andrus Ansipi maksupõhimõtetes. Ega seda pole tehtud muul põhjusel, kui et viimastel aastatel ja eriti eelmisel aastal on Eestis olnud silmapaistev hinnatõus. Statistikaameti viimastel andmetel on hinnad eriti tõusnud sellises sektoris, mida mõjutavad uued administratiivsed hinnaotsused. Ja kui me vaatame, milliseid valdkondi need kõige rohkem mõjutavad, siis sellest administratiivsest hinnatõusust andsid üle 40% kulutused, mida tehakse eluasemele. 2010. aastal, vahetult enne Riigikogu 2011. aasta valimisi võtsid IRL, rohelised ja Reformierakond 53 poolthäälega vastu monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse. See oli väga kõlav seadus, lubas hinna alandamist. Tegelikkus on täpselt vastupidine: pärast monopolide hinnapiirangute seaduse vastuvõtmist on Konkurentsiamet hakanud päris tugevasti survestama kommunaalettevõtteid, eriti tugevasti veefirmasid. Ja nii me näeme, et on kümneid asulaid, kus hinda on tõstetud üle kolmandiku just sellepärast, et on suurem kasumlikkuse nõue. Sellega seoses on meil peaministrile viis küsimust. Arupärimisele on alla kirjutanud 11 parlamendiliiget. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Peeter Võsa!

Austatud eesistuja! Kallid kolleegid! Minul ja veel 11 Keskerakonna fraktsiooni liikmel ...

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saalis on väga suur lärm, palun, austame ettekandjat! Ma tänan teid!

... on arupärimine siseminister härra Ken-Marti Vaherile ...

Hea ettekandja, ma palun veel kord vabandust! Head ametikaaslased, saalis on ikka väga suur lärm. Ma väga palun, et me austaksime neid ametikaaslasi, kes soovivad kuulata, ja ka ettekandjat!

... seoses Võsu päästekomando sulgemisega. Käesoleval aastal on Päästeametil plaanis sulgeda üheksa komandot üle Eesti. Kuigi valitsus räägib Päästeameti ümberkorraldustest kui elupäästevõimekuse tõstmisest, on inimeste jaoks eelkõige probleemiks turvatunde kadumine, sest toimivad lahendused sisuliselt puuduvad. Riik hoiab raha kokku ja panustab päästevaldkonna rahastamise kärpimisel vabatahtlikkusele. Otsus sulgeda komandosid tekitab ka olemasolevatele päästjatele palju ebamugavusi. Nii kirjeldab 7. veebruari ajaleht Virumaa Teataja olukorda, kus 16. maist Võsul töö kaotavale kümnele päästjale pole siiani konkreetseid pakkumisi tehtud, kuigi algselt seda lubati. Samuti pole Vihula inimestele siiani teada, mil määral hakkab riik vabatahtlike päästjate tegevust toetama. Lisaks sellele, et Vihula vallas väheneb inimeste turva- ja kindlustunne, kasvab oluliselt ka risk Lahemaa rahvuspargile. Tulekahju korral peab maikuust alates ootama kutseliste päästjate abi Kundast ehk 40 kilomeetri kauguselt. Sellega seoses on meil siseministrile neli küsimust.

Head ametikaaslased, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist ning Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.
Liigume edasi teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised peaminister Andrus Ansipile, siseminister Ken-Marti Vaherile, sotsiaalminister Hanno Pevkurile ja kaitseminister Mart Laarile.
Viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist.

Esimene päevakorrapunkt on riigikaitsekomisjoni algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu 141 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Austatud kolleegid! Arutuse all oleva seaduseelnõu esimene lugemine lõpetati 17. jaanuaril s.a. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele saatmist oma 6. veebruari ja 9. veebruari istungil. Muudatusettepanekute tähtajaks eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, mistõttu tuleb eelnõu teisel lugemisel lähtuda eelnõu esimese lugemise tekstist.
Meeldetuletuseks. Eelnõu väljatöötamine oli tingitud vajadusest tagada Eestile võimalus kiiresti ja paindlikult panustada kaitseväe staabiohvitseridega ja vajaduse korral staabiallohvitseridega uutesse NATO või Euroopa Liidu algatatud rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse. Sellist operatsiooni võidakse alustada mis tahes ajahetkel ning paraku ja enamasti tehakse seda ka lühikese etteteatamisajaga. Kehtiva õiguse kohaselt saadetakse see Riigikogu otsuse eelnõu ministeeriumide kooskõlastusringile esimesel võimalusel, kuid siin võib tekkida olukord, kus eelnõu pärast valitsuselt heakskiidu saamist jõuab Riigikokku alles siis, kui operatsioon on lõppemas või juba lõppenud. See eelnõu peab Riigikogus läbima kaks lugemist, mis võtab samuti teatud aja.
Eelnõus sisustatud uue sätte rakendamine on piiratud NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidega, sest nende operatsioonide ja organisatsioonide otsuste tegemisel osaleb ka Eesti ning nende organisatsioonide juhitavatesse operatsioonidesse panustamine on Eesti prioriteet, mis tuleneb meie liikmesusest.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 9. veebruari istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu viienda töönädala päevakorda neljapäevaks, st tänaseks. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskiri ja teha Riigikogule ettepanek arutuse all oleva eelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Eelnõu 141 kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja esimene päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 150 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Austatud saalisolijad! Rahanduskomisjon arutas peale esimest lugemist eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamiseks 7., 13. ja 14. veebruari istungil. Teadmiseks, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogust muudatusettepanekuid ei laekunud, küll aga tulid mõned ettepanekud väljastpoolt Riigikogu, ettevõtjatelt. Parandusettepanekus nr 4 on üht sellist ka osaliselt arvestatud.
Lühidalt rahanduskomisjoni parandusettepanekute kohta. Kui te vaatate esimest ja teist parandusettepanekut, siis seal on tegemist vigade parandamisega. Esimesse parandusettepanekusse oli sattunud viiteviga (vale viide Euroopa Liidu õigusaktile). Teises parandusettepanekus on samuti vea parandamine. Kui see viga oleks jäänud parandamata, siis oleks tekstist tulnud välja, et eksport kolmandatesse riikidesse läheb maksu alla. Kolmanda muudatusettepanekuga laiendatakse teise liikmesriigi isikute ringi, kellelt Maksu- ja Tolliamet saab ametiabi korras aktsiisilao pidamisega seotud aktsiisisummad sisse nõuda. Neljanda muudatusettepanekuga pannakse Rahandusministeeriumile kohustus teavitada asjaosalisi maksumärkide kujunduse muutmisest kuus kuud ette, kui kujunduse muutmine toimub ühel ajal uue maksumäära jõustumisega ning viimane on kuus kuud ette teada.
Teadmiseks teile, et esimese ja teise lugemise vahel oli meil koos ka töögrupp, kus me kohtusime tubakatootjate assotsiatsiooni esindajatega. Tubakatootjad olid saatnud rahanduskomisjonile ettepanekud, millest esimene oli sõnastatud selliselt, et tubakatoodete aktsiisimäära tõus ja maksumärgi kujunduse muudatus tuleks iga kord siduda. Teine ettepanek oli teha uue kujundusega maksumärgid tootjatele kättesaadavaks vähemalt kolm kuud enne aktsiisi tõusu. Arutasime töögrupis neid ettepanekuid, kuid paraku Rahandusministeerium ei toetanud kumbagi. Otsisime siis lahendust ja saavutasime sellise kompromissi, nagu see on neljandas parandusettepanekus sõnastatud. Viienda muudatusettepanekuga täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumi ettepanekul kahes sättes elektroonilise saatelehega seotud termineid. Kuuenda ettepanekuga muudetakse ära eelnõu jõustumise aeg. 1. märts ei ole enam kahjuks reaalne, arvestades Riigikogus menetlemiseks kuluvat aega ja samuti seaduse vastuvõtmise järgseteks toiminguteks seaduses ettenähtud tähtaega.
Komisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda s.a 22. veebruaril. Need ettepanekud olid konsensuslikud. Tänan tähelepanu eest!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole.
Alustame eelnõu 150 muudatusettepanekute läbivaatamist. Laekunud on kuus muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjonilt. Muudatusettepanekud 1, 2, 3, 4, 5 ja 6. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja teine päevakorrapunkt on käsitletud.
Head ametikaaslased, ma tänan teid! Tänane istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.13.