Tere hommikust, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu kolmanda istungjärgu teise töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Jevgeni Ossinovski, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan Riigikogu menetlusse kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on heastada see riigi viga, mis 1995. ja 1996. aastal Eestis toime pandi, kui ekslikult anti välja Eesti kodaniku isikutunnistusi. Viimasel ajal on neid ekslikult väljaantud isikutunnistusi hakatud suhteliselt suurtes kogustes ära võtma. 2011. aastal jäi isikutunnistusest nõnda ilma 33 inimest. Väidetavalt lubab seadus seda viga inimesele soodsal viisil lahendada ainult kuni 1995. aastani väljaantud passi puhul, kui inimene on passi aga hiljem saanud, siis mitte. Selle eelnõu eesmärk ongi luua seaduslik alus, et ka hiljem väljaantud isikutunnistuste puhul oleks selline menetlus võimalik, sest lõppkokkuvõttes on riik ikkagi inimese jaoks, mitte inimene riigi jaoks. Ma loodan, et me suudame seda eelnõu võimalikult kiiresti menetleda, sest maailmavaatelisi erinevusi siin kindlasti ei ole. Kui on, siis ainult selles väga põhilises mõttes, kas meil on tegemist demokraatliku riigiga, kes hoolib oma inimestest, või mitte. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Yana Toomi!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mul on Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda üks arupärimine ja üks eelnõu. Arupärimine on kultuuriminister Rein Langile ja see käsitleb kurikuulsat raamatukogudele teavikute soetamiseks eraldatud summat. Ma ei hakka arupärimist ümber jutustama, aga meil on kuus küsimust, mille me koostasime meedias avaldatu põhjal. Seoses uue korraga oli ministrile väga palju küsimusi. Meie arvates ei ole ta suutnud nendele ammendavalt vastata. Loodetavasti teeb ta seda meie arupärimisele vastates.
Annan üle ka kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Üks asi, mis tuleb ilmtingimata korda teha, on see, mida me kõik viimasel nädalal arutanud oleme. Nimelt tuleb muuta seda, kui inimestelt võetakse kodakondsus ära seoses sellega, et ametnik tegi kunagi dokumentide vormistamisel mingisuguse vea. Eelnõu teine punkt puudutab inimesi, kes on 65-aastased ja vanemad. Meie ettepanek on vabastada nad eesti keele eksamist ja luua neile võimalus sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam mõnes Euroopa Nõukogu töökeeles. Neid keeli on neli, mitte 24, nii et see pole üldse võimatu. Veel üks oluline punkt puudutab vastsündinud lapsi. Keskerakonna ettepanek on anda nende vanematele võimalus taotleda lastele sünnijärgset kodakondsust siis, kui nad last registreerivad. Selleks peab ühel vanematest olema nn hall pass. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni! 

Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ning ühe arupärimise. Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Liigume nüüd teadete juurde. Kolmapäeval, s.a 18. jaanuaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja välisminister Urmas Paet.
Head ametikaaslased! Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.

Asume nüüd tänase päevakorra punktide menetlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on riigikaitsekomisjoni algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest tagada Eestile võimalus kiiresti ja paindlikult osaleda kaitseväe staabiohvitseridega ja vajaduse korral ka staabiallohvitseridega uutes NATO või Euroopa Liidu algatatud rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Sellist operatsiooni võidakse alustada mis tahes ajahetkel ning paraku ja enamasti tehakse seda vähese etteteatamisajaga. Kehtiva õiguse kohaselt saadetakse vastav Riigikogu otsuse eelnõu ministeeriumide kooskõlastusringile esimesel võimalusel, kuid võib tekkida olukord, kus eelnõu pärast valitsuses heakskiidu saamist jõuab Riigikokku alles siis, kui operatsioon on kas kohe lõppemas või juba lõppenud. Ühtlasi peab see eelnõu Riigikogus läbima kaks lugemist, mis võtab samuti aega. Niipalju siis kehtivast õigusest.
Eelnõu eesmärk on võimaldada Eesti kaitseväe staabiohvitseride kiiremat lähetamist NATO ja Euroopa Liidu sõjalistesse peakorteritesse uute operatsioonide piirkondades. Staabiohvitseride või staabiallohvitseride kiire lähetamise kasuks räägib mitu aspekti. Esiteks, operatsiooni algfaasis on staabiohvitserid olulised operatsiooni edukaks käivitamiseks ja tegevuste planeerimiseks, mis on operatsiooni eesmärkide saavutamise eeldus. Seetõttu oodatakse liikmesriikidelt kiiret panustamist. Teiseks, me tagame sellega Eestile parema pildi operatsiooniga seotud arengutest, mis omakorda annab meile võimaluse paremini planeerida meie edasist tegevust ja võimalikku edasist panust sellel operatsioonil.
Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda uue Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu juhitava operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. Riigikogu annab sellise mandaadi ainult uutel operatsioonidel osalemiseks ning see ei käi käimasolevate operatsioonide kohta. Edasine osalemine, sh staabiohvitseride lähetamine, toimub üldreegli kohaselt. See tähendab, et Riigikogu teeb seaduse kohaselt iga operatsiooni puhul eraldi otsuse. Piirarvu kindlaks määrava Riigikogu otsuse eelnõu esitab Riigikogule Vabariigi Valitsus ja kaitseväelaste piirarv määratakse Riigikogu otsuse alusel iga kalendriaasta kohta.
Eelnõus sisustatud uue sätte rakendamine on piiratud NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidega, kuna nende organisatsioonide uute operatsioonide alustamise otsustamises osaleb ka Eesti ja nende organisatsioonide juhitavatesse operatsioonidesse panustamine on Eesti prioriteet, mis tuleneb otseselt Eesti NATO ja Euroopa Liidu liikmesusest. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt annab kaitseminister kooskõlastatult välisministriga staabiohvitseridele korralduse alustada osalemist uues operatsioonipiirkonnas asuva sõjalise peakorteri töös eeldusel, et Riigikogu on oma otsusega vastava piirarvu määranud. See korraldus tehakse viivitamata teatavaks ka Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.
Vabariigi Valitsus arutas seda eelnõu oma 5. jaanuari s.a istungil ning otsustas seda toetada. Riigikaitsekomisjon arutas tema enda poolt eelmise aasta 6. detsembril algatatud eelnõu 141 enne esimesele lugemisele esitamist oma s.a 9. jaanuari istungil. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks meie päevakorda täna, 17. jaanuaril. Ettekandjaks otsustati valida mind ja kuna eelnõu on meie algatatud, siis on tegemist ühe ettekandega. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kümme tööpäeva ehk 31. jaanuar kell 18. Tänan!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran eelnõu 141 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. jaanuari kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Yana Toomi!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Tegemist on eelnõuga, mille sisu ei ole tegelikult uus, me ei ole siin jalgratast leiutanud, vaid jutt käib nn ranitsatoetuse taastamisest. Koolitoetuse maksmist alustati aastal 2001 ja süsteem oli selline, et igale lapsele, kes läks kooli, maksti augustis nn ranitsatoetust, mille suurus oli tollal 500 krooni. Koolitoetuse maksmine lõpetati aastal 2008 ja seda tingis eelarvekriis. Siis kõlasid siin saalis lubadused, et kui majandus on tõusuteel, tuleb see toetus tagasi. Seda pole aga paraku juhtunud. Samas me kõik teame, et meil on endiselt peresid, kes elavad majanduslikult rasketes tingimustes. Ainuüksi Tallinnas on ainult toimetulekutoetusest elavate laste arv mitu korda kasvanud. Me leiame, et koolitoetuse taastamine on hädavajalik. Tingimus oleks selline, et toetuse summa oleks sama mis varem ehk kolmekordne lastetoetuse määr, mis teeb praegu 28 eurot ja 77 senti. Arvestades õpilaste arvu, seda, kui palju õpilasi õpib meil koolides, gümnaasiumiastmes ja kutsekoolis põhikooli baasil või ilma põhikoolihariduseta, oleks vaja lisaks 3,97 miljonit eurot aastas. See seadusmuudatus peaks jõustuma 1. aprillil 2012. Ma palun teid seda eelnõu toetada, hoolimata sellest, et Sotsiaalministeerium justkui töötab rohelise raamatu kallal, aga selle valmimist tuleb veel kaua oodata. Aitäh teile!

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Tarmo Leinatamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus: kas Keskerakond ei ole mõelnud selle peale, et peretoetused ja üldse kõiksugused toetused võiksid olla vajaduspõhised, mitte universaalsed? Teie erakond räägib valjul häälel, et Eesti on hästi polariseerunud: on enesega toimetulevaid peresid ja on neid, kes tõsiselt abi vajavad. Võib-olla fookustaks abi ikkagi nendele peredele, kes seda tõesti vajavad. Võib-olla selline universaalne ranitsatoetus ja samuti teiste peretoetuste niimoodi jagamine ei ole praegu Eestis kõige õigem.

Võib-olla ma oleksin teiega isegi nõus, aga ma ei saa rääkida Keskerakonna nimel. Me oleme kõik erinevad inimesed. Ma oleksin teiega nõus juhul, kui ranitsatoetus praegu kehtiks ja selle taustal me hakkaksime vaatama, kuidas me olukorda parandame ja kuidas me seda muudame. Aga me võtsime selle toetuse ära ja nüüd räägime sellest, et oleks loogiline olla vajaduspõhine. Võib-olla oleks jah, aga praegu ei ole ju mingisugust toetust.

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu! Hiljuti, kui oli juttu õpetajate palkadest, siis lubas haridusminister need summad oma ministeeriumi vahendite seest leida. Ma küsin kõigepealt summa suurust ja teiseks tahan teada, milline on see katteallikas, mille te olete Sotsiaalministeeriumi valdkonnast leidnud.

See summa on natuke väiksem kui neli miljonit eurot. Sellest ma juba rääkisin. Mis puudutab katteallikat, siis praegu me sellest siin ei räägi. Meil on teatavasti riigieelarve vastu võetud. Me räägime praegu prioriteetidest, kas me need seame või mitte. Kui meil on teatud eesmärk, siis me arutame seda ja peame vajaliku raha leidma. Ma ei räägi siin praegu katteallikatest.

Tarmo Leinatamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ikkagi usun, et te esindate siin Keskerakonna arvamust, kuna seaduseelnõu algatajana on kirjas Eesti Keskerakonna fraktsioon. Eesti Keskerakonna fraktsioon, ma usun, koosneb oma erakonna tublimatest inimestest. Nii et ärge pugege kuskile varju! Ma küsin taas kord: kas te ei ole arutanud kõikide nende toetuste vajaduspõhiseks muutmist, seda, et me lõpetaksime selle universaalse toetamise ära? Osa inimesi lihtsalt ei vaja toetust, teised vajavad seda jälle rohkem. Nii jätkuks toetust rohkem nendele, kes seda rohkem vajavad.

Härra Leinatamm! Ma kahtlemata esindan siin Keskerakonda. Minu märkus ei tähendanud seda, et ma esindan Reformierakonda, jumala pärast! Tegelikult me oleme seda arutanud küll. Aga praeguses olukorras, kus lastelt on toetused üldse ära võetud, on see arutlus ennatlik, ma ütleksin niimoodi.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Mul on selle valdkonna mõistetega mõningane segadus. Tuletage, palun, mulle meelde, kui suur on lapsetoetuse määr!

Kui te jagate 28,7 kolmega, siis te saate, ma arvan, umbes kaheksa eurot.

Imre Sooäär, palun!

Ma tänan! Hea ettekandja! Ma palun teil täpsustada vastust Tarmo Leinatamme küsimusele. Te olite veidi ebalev vajaduspõhisuse suhtes. Vajaduspõhisus on tegelikult väga oluline teema. Te ütlesite, et täna on vaja see toetus kehtestada, aga kas poleks mõttekas vajaduspõhisuse komponenti arutada enne seda, kui me midagi kehtestame? Kui te ütlete, et täna pole õige aeg seda arutada, siis millal on õige aeg? Kas kehtestame midagi ja alles pärast hakkame arutama, kas vajaduspõhisus on oluline või mitte?

Mul on hea meel tuletada teile meelde, härra Sooäär, et tegelikult peaks see arutelu käima Sotsiaalministeeriumis. Nad väidavad, et nad on seda arutanud, aga nad on teinud seda juba pikki kuid. Ma usun, et üks meede ei takista teist.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Mida sa arvad, juhul kui esimene lugemine lõpetatakse, kas me oleksime nõus arutama Reformierakonnaga ja konkreetselt härra Leinatammega selle diferentseeritud toetuse määrasid, suurust jm või tõmbaks see meie poolt sellele ideele kategooriliselt risti peale?

Ma ei kujuta ette olukorda, kus miski asi võiks tõmmata risti peale arutelule, mis võiks tekitada mingi hea asja. Nii et vastus on pigem eitav.

Erki Nool, palun!

Aitäh! Austatud esineja! Äkki te tutvustate veel seda arvutustehet? 8 korda 3 on ju 24. Täpsustage neid arve, mida te siin kolleeg Allikule ütlesite, et me saaksime kõik sellest üheselt aru.

Aitäh! Mul on hea meel, et üks Riigikogu liige pani seda tähele. Ma sain ise ka aru, et ma tegin apsu. Vaadake, lapsetoetuse määr ja lapsetoetuse suurus ei ole üks ja sama asi. Lapsetoetuse suurus Eesti riigis on teatavasti 19 eurot. Kolm lapsetoetuse määra on 28,77 eurot ja see summa oli samasugune ka aastal 2001, kui ranitsatoetus kehtestati.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sa olid pikka aega Tallinna abilinnapea, kes vastutas haridusvaldkonna eest. Kas on tunda olnud, et koolilaste toetamine meie riigis on olnud väga väike? Nagu me teame, imikueas lastega peresid toetatakse, aga pärast kaob see toetus ära. Kas see on sundinud paljusid lapsi ka juba pärast põhikooli lõpetamist kooliteed katkestama?

See on kindlasti nii. Tegelikult toimib Tallinnas selline tore süsteem nagu ranitsatoetuse maksmine Eesti Punase Risti abil. Nende nimekirjade koostamine käib suure valuga, sest lapsi, kes seda toetust vajavad, on tegelikult mitu korda rohkem. Haridusametis on avastatud ka selliseid juhtumeid, et laps ei käi koolis, sest tal ei ole näiteks midagi selga panna. See ei ole mingisugune muinasjutt eelmise sajandi algusest, see on meie tänapäeva Eesti. Nii et ranitsatoetus on hädavajalik nagu ka kõik teised lapsetoetused.

Imre Sooäär, palun!

Ma tänan! Aitäh, hea ettekandja! Te vastasite mulle, et arutelud peaksid käima Sotsiaalministeeriumi sees. Miks te alahindate Riigikogu? Siin saalis on esindatud kõik Eesti valijad või vähemalt need, kes valimispäeval otsustasid valima minna. Miks ei tohi siin pidada arutelu vajaduspõhisuse üle? Miks see peaks toimuma ministeeriumi kinniste seinte vahel?

Hea küsija! Mul on siiralt kahju, kui te saite minu vastusest aru niimoodi, et ma alahindan Riigikogu. Sugugi mitte. Aga teie vist omakorda alahindate natuke Sotsiaalministeeriumi. Esiteks, ma ei näe suurt vajadust, et me hakkaksime dubleerima seda, mida nemad juba teevad. Teiseks, kui Reformierakond peab vajalikuks tulla selle aruteluga siia, siis on see väga tore, sest praegu käib see arutelu kinniste uste taga. Kui me palusime, et sotsiaalkomisjonis meile näidataks neid analüüse, millele nad tuginevad, oli vastus, et need pole mõeldud avalikustamiseks. See näitab, et kuskil keegi midagi otsustas, pani kirja ja nüüd tuuakse see välja argumendina, kusjuures selle argumendi sisu on meile saladus. See ei ole päris normaalne. Ma olen teiega nõus, et oleks väga tore, kui me seda siin arutaksime, aga paraku pole seda juhtunud.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Ma olen ka sotsiaalkomisjoni liige ja võin öelda, et väga paljud arutelud piirduvad meil sellega, et ministeerium ütleb, et tehakse roheline või valge raamat. Aga millal need raamatud tulevad? Ühesõnaga, toodetakse pabereid, mitte ei mõelda lastele. Kui vaadata arengukava, siis arengukavas on kõik väga ilus. Kui lähtuda valitsuse kinnitatud arengukavast, siis võiks meil olla ideaalriik. Ma küsin veel kord, Yana, sinu käest: kas lisaks ranitsatoetuse kehtestamisele oleks vaja lapsetoetust kolmekordistada?

Olen nõus sellega, et ministeerium toodab rohelisi raamatuid, ja olen nõus ka sellega, et on vaja lapsetoetust kolmekordistada.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Ettekandja! Eelnõus on öeldud: "Koolitoetust on õigus saada õppeaasta alustamiseks lapsel, kes vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele." Mis need lõikes 1 ja 2 sätestatud tingimused on? Kahjuks neid eelnõus kirjas ei ole, need on kirjas muudetavas seaduses.

Aitäh, hea küsija! Ma hakkan nüüd oma pabereid sirvima. Aga vaatame seletuskirja. Seal on juttu lastest, kes õpivad üldhariduskoolides, kas põhikoolis või gümnaasiumis. Kui laps õpib põhikoolis, siis on selge, et ta läheb 1. septembril kooli, mis omakorda tähendab, et augustis peaksid tema vanemad seda toetust saama. Kui me räägime gümnaasiumiastme õpilasest, siis oodatakse ära kooli koostatud nimekirjad või siis näidatakse sotsiaaltöötajale lapse õpilaspiletit ja selle alusel makstakse see toetus hiljem välja. Kui me räägime kutsekoolist, siis on siin jälle sama süsteem: me ootame nimekirjad ära ja vastavalt sellele, kas laps õpib või mitte, ta saab toetust või ei saa.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te siin puldis olles olete põhimõtteliselt nõus sellise lähenemisega, et toetama peaks neid, kes toetust ja abi vajavad?

Ma ütlen pigem niimoodi, et võiks mitte toetada neid, kes toetust ei vaja, aga lapsed Eesti riigis kahtlemata vajavad toetust ja ma arvan, et eranditult kõik.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Rein Aidma!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas seaduseelnõu 127 9. jaanuaril. Koosolekust võttis osa enamik komisjoni liikmeid, kaks komisjoni liiget puudusid. Sotsiaalministeeriumist olid kohale kutsutud selle valdkonna spetsialistid.
Yana Toom tutvustas algataja esindajana eelnõu, mille eesmärk on taastada iga-aastane ühekordse koolitoetuse maksmine, mis lõpetati 2008. aastal vastuvõetud ohvriabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel. Vabariigi Valitsus on analüüsinud eelnõu seisukohti ega toeta eelnõu. Põhjus on eelkõige see, et tuleb läbi analüüsida kõikvõimalikud toetuste ja teenuste skeemid, et neid kõige paremini sihitada just riskigruppidele. Selle kohta siin saalis täna ka küsiti. Valitsusel on kavas teha 2014. aastaks valmis peretoetuste skeemi analüüs ning koostada selle tulemusena kontseptsioon.
Eelnõu otsustati saata Riigikogu täiskogusse esimeseks lugemiseks 17. jaanuaril. Ettepanekut esimene lugemine lõpetada pooldas 4 ja selle vastu oli 5 komisjoni liiget, erapooletuid ei olnud. Selle hääletustulemusega otsustati eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Komisjoni ettekande tegijaks määrati siinesineja Rein Aidma. Seega otsustati seaduseelnõu 127 täiskogusse arutelule saatmine konsensuslikult ning eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamine otsustati 5 poolthääle ja 4 vastuhäälega. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Kas te oskate öelda, mispärast suurem osa komisjoni liikmeid otsustas seda eelnõu mitte edasi menetleda? Eelmine ettekandja Yana Toom tõi välja küllaltki põhjendatud argumendid selle kohta, et see küsimus on väga oluline ja oleks mõistlik seda küsimust edaspidigi arutada.

Aitäh küsimuse eest! Ministeeriumil on plaanis töötada välja toetusmeetmete täisskeem ning seda paremini sihitada neile, kes abi tõesti vajavad, ja nendele tõenäoliselt rohkem abi anda, mida ei võimalda praegu lausaliselt kõigile ühesugused ehk universaalsed toetused. See on üks argument lisaks sellele, et 2012. aasta riigieelarves ei ole ligi nelja miljoni euro suurust toetust olemas, seda ei ole eelarves ette nähtud. Ootame ära ministeeriumi ettepanekud ja alles seejärel saame langetada otsused vajaduspõhiste peretoetuste kohta.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mind huvitab, kus kohas on koalitsioon kinnitanud sellise mantra, mida alatasa korratakse, et ükskõik millise toetuse taastamiseks on hirmsasti vaja analüüse teha. Aga kui toetus ära võetakse, siis ei räägita analüüsist poole sõnagagi. Säuh ja läinud! Nüüd ministeerium jälle töötab ja analüüsib. Ka teie üks lugupeetud erakonnakaaslane küsis, miks me ei võiks siin saalis seda arutada, miks ministeerium peab analüüsima. Ka minu küsimus on: miks me ei võiks siin arutada, kas mitte seda toetust taastada, selle asemel et kinniste uste taga tehtavat analüüsi oodata?

Aitäh! Jään vastuses komisjonis arutatu juurde. Ühelt poolt, 2012. aasta eelarves ei ole neid vahendeid ette nähtud. Teiseks, komisjoni arutelul, sh ministeeriumi väljatoodus, oli kõige mõjusam argument see, et me peaksime sihitama toetusi sinna, kus neid rohkem tarvis on.

Yana Toom, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Kui minna jälle komisjoni arutelu juurde, siis mäletatavasti me lugesime seal valitsuse seisukohta, kus oli öeldud: "2009. aastal eelnes koolitoetuse maksmise lõpetamisele analüüs, millele tuginedes saab väita, et sel ajal kehtinud toetustest kahjustas koolitoetuse maksmise lõpetamine perede igapäevast toimetulekut kõige vähem." Kui kolleeg Heljo Pikhof küsis ministeeriumi esindaja käest, kas saab selle analüüsiga tutvuda, siis oli vastus eitav. Äkki on sinul see vahepeal õnnestunud? Kui sa siia pulti tulid ja seda seisukohta kaitsed, siis ma eeldan, et sa oleksid pidanud enne selle analüüsiga tutvuma.

Aitäh! Loen ministeeriumi vastusest järgmise lause: "Leiame, et ei ole otstarbekas isegi kaaluda koolitoetuse maksmise taastamist enne, kui on kaalutud teisi meetmeid ja peredele teistsuguste lahenduste pakkumist." Nii et ootame selle tulemuse ära.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, hea kolleeg! Te ütlesite, et valitsus töötab vajaduspõhise toetuse rakendamise meetmed välja 2014. aastaks. Kas see nõuab tõesti kaks aastat tööd?

Aitäh küsimuse eest! Jah, ühelt poolt see ja teiselt poolt see, et ka riigieelarve peab seda võimaldama.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Sotsiaalkomisjonis andis ministeeriumi esindaja probleemist tõepoolest väga põhjaliku ülevaate. Andmete kohta, millele tugineti toetuse lõpetamist otsustades, anti vastus, et need on töömaterjalid. Ma olen sama meelt kolleeg Imre Sooäärega, kes ütles, et me ei tohiks Riigikogu alahinnata. Kas ei peaks siiski seda teemat arutama? Võib-olla on Reformierakond nõus selle teema olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutlusele panema?

Aitäh, hea küsija! Seda teemaasetust komisjon ei vaaginud.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Nagu me kuulsime, valmib toetusmeetmete täisskeem ehk valitsuse kontseptsioon 2014. aastaks. Kas tõesti teie kui Ida-Virumaalt valitud rahvasaadik olete arvamusel, et see on õiglane, et kolme aasta jooksul ei saa abi ka need, kes seda vajaduspõhiselt vajavad, ehk need (ma tsiteerin teid ennast), kellel seda rohkem tarvis oleks?

Aitäh! Sellises kontekstis me seda küsimust komisjonis ei arutanud. Aga ütlen veel kord, et toetusi maksta on võimalik alles siis, kui selleks on olemas rahalised võimalused.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud esineja! Kui see kärbe paari aasta eest tehti, siis öeldi, et riigi rahandus on küll korras, aga kärpeid tuleb teha. Neid tehti tõesti mitmekümneid, lubades, et see kõik on ajutine. Nüüd me näeme, et seda ei tehtud isegi mitte selleks, et riigieelarvet aidata, vaid selleks, et leiti hea moment need toetused ära võtta ja need põhimõtted põlistada. Ma küsin teilt: kuidas teie valimispiirkonnas lastevanemad suhtuvad sellesse, et kooli- ehk ranitsatoetus ära võeti? Mina võin küll öelda, et minu valimispiirkonnas küsitakse seda väga tihti ja küsitakse ka, millal see ometi tagasi tuleb.

Vabandust, aga seda küsimust me komisjonis ei arutanud.

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! 2008. aastal, kui eelarve ei vedanud kõiki kulutusi välja, tehti kärpeid. Kärpeid tehti just laste arvel, mis on väga kahetsusväärne. Nüüd te ütlete, et kogu selle kontseptsiooniga jõutakse tulemusteni aastal 2014. See võtab aega kuus aastat. Kas te oskate öelda, mille alusel seab valitsus paika prioriteedid? Sellel aastal suurendati väga võimsalt kaitsekulutuste summasid. Kust te võtate tõestuse sellele, et koolitoetuse suurust on õige suurendada alles siis, kui riigieelarve kulutused välja veavad? Kuidas valitsus prioriteedid paika sätib?

Aitäh! Me seda küsimust komisjonis niisugusel kujul ei arutanud, aga vastan veel kord: me saame maksta ainult seda, mida eelarve lubab. Selleks on tarvis teha just nimelt vajaduspõhised arvutused, täpselt nii, nagu see on ministeeriumis plaanitud. Siis tuleb tagasi ka see toetus, mis on mõeldud nendele, kes seda kõige rohkem vajavad. Seda me komisjonis arutasime.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mulle tundub, et meil toimub siin täna selline klassikaline arutelu, kus lahke opositsioon lubab arutelu käigus üht või teist sotsiaaltoetust lausa mitmekordistada, ütlemata samas, mille arvel seda teha, millist maksu selleks tõsta või millist riigieelarve kulutust vähendada. Mulle tundub, et küllap oleks nii mõnigi koalitsiooniliige valmis Eestis sotsiaaltoetusi suurendama, kui see vaid oleks riigile jõukohane ja kui vaid eelnõu algatajad ütleksid ausalt välja, kust me selle raha võtame. Kas sotsiaalkomisjon arutas seda, et iga sellise eelnõu puhul, millel on märkimisväärsed rahalised tagajärjed ning mis olemuslikult võib olla küll väga positiivne, aga läheb väga palju maksma, peaks algataja olema pakkunud ka allika, kust see raha võtta?

Aitäh! Jah, hea küsija, olen teiega põhimõtteliselt nõus. Ma saan vastata jällegi ainult seda, mis komisjonis jutuks oli. Eelnõu tutvustaja komisjonis seda küsimust loomulikult tuliselt toetas. Ta tegi ettepaneku, et meie sotsiaalkomisjonis peaksime langetama ainult poliitilise otsuse, aga see, kust raha võetakse, on teise komisjoni asi. Loomulikult ei saanud komisjon niisuguse seisukohaga nõustuda. Aga jah, allikat, lugupeetud küsija, meile komisjoni istungil ei esitatud.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Mind pani imestama olukord, kus ministeerium ei andnud komisjoni küsimusele vastuseks informatsiooni. Siit minu küsimus: kuidas komisjon sellega nõustus? See informatsioon ei ole ju märkega "Riigisaladus". Ka tulevikus võivad tekkida sellised situatsioonid, eriti sotsiaalvaldkonnas, kui informatsioon ei ole parasjagu just väga ilus.

Aitäh küsimuse eest! Kordan lauset, mille ministeerium esitas komisjonile ning mis oli komisjoni liikmetel istungi ajal ja on ka täna kõigil käepärast. See kõlab sõna-sõnalt niimoodi: "2009. aastal eelnes koolitoetuse maksmise lõpetamisele analüüs, millele tuginedes saab väita, et sel ajal kehtinud toetustest kahjustas koolitoetuse maksmise lõpetamine perede igapäevast toimetulekut kõige vähem." Edasi mainitakse seda, millest oli juba varem juttu, et see taastatakse pärast seda, kui on välja töötatud kontseptsioon, kuidas toetusi ja teenuseid paremini riskigruppidele sihitada.

Yana Toom, palun!

Hea ettekandja! Ma kordan oma küsimust ja palun, kui võimalik, vastata kas jaatavalt või eitavalt. Kas sa oled oma silmaga näinud seda analüüsi, millele valitsus oma vastuses viitab?

Aitäh! Ma võin korrata sedasama ministeeriumi esitatud arvamuse lauset, kus on öeldud, millele on tuginetud: selle toetuse maksmisest loobumine – see on ühekordne toetus, kordan veel kord – kahjustas peresid kõige vähem.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Siin oli palju juttu katteallikast, sellest, kust katteallikas leida ja kuidas see probleem ära lahendada. Tavapärane on, et katteallikat püütakse leida selle valdkonna seest, millest jutt on, praegusel juhul siis sotsiaalvaldkonnast. Nagu me teame, eelmisel aastal sündide arv oluliselt vähenes ja minu teada jäi vanemapalga jaoks planeeritud summadest väga palju raha järele. Karta on, et ka sellel aastal sündide arvu lootus ei täitu, kuna väljaränne on suur. Kas ei võiks seda raha kasutada laste toidu heaks?

Aitäh küsimuse eest! Laste toidust ega vanemahüvitisest me komisjoni istungil ei rääkinud.

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mulle meeldis kolleeg Taavi Rõivase küsimus. Ta ütles, et sotsiaaltoetusi kehtestades või taastades me peaksime jälgima seda, kust need rahasummad tulevad. Te ütlete, et valitsus on ette valmistamas sihipäraste sotsiaaltoetuste väljatöötamist ja selleks leitakse ka raha. Kas te ei valeta meile ja iseendale? On ju Reformierakond võtnud nõuks aastal 2014 või 2015 veel kord langetada üksikisiku tulumaksu määra 1%. Kas see ei ole sõna otseses mõttes meile puru silma ajamine?

Aitäh! Me kõik teeme poliitikat, aga see küsimus ei olnud komisjonis arutlusel. Vabandust!

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab seletuskirja IV osa "Seaduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused". Kas te täpsustaksite, kas põhihariduse baasil kutseõppurite arv on ikka 581? Kas see on õige arv?

Aitäh! Me komisjonis neid arve ei kontrollinud. Ma saan siin viidata ainult eelnõu esitajale. See on küsimus tema allikate täpsuse kohta. Ma veel kord ütlen, et me komisjonis neid arve üle ei kontrollinud.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud esineja! Mida te arvate, kui kalliks läheb riigile lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemine, kes seda toetust konkreetselt vajab ja kes mitte? Mille te aluseks võtate, kas ainult sissetuleku, kas arvestatakse ka perede varanduslikku seisu või midagi muud? Kui lihtne see kindlakstegemine on ja kui palju rohkem läheb see maksma võrreldes nende summadega, mis mõni aasta tagasi koolitoetuseks maksti? Ma küsin ka, kust te võtate veendumuse, et kui kaotada see lastele ja peredele hädavajalik toetus, mida 1. septembri puhul maksti, siis on see kõige vähem valus.

Küsimuse esimesele poolele saab vastata ainult seda, et meil ei olnud seda komisjonis arutelul. Aga kõiki neid küsimusi, mida te esitasite, püütakse tõenäoliselt ka ministeeriumi väljatöötatavas dokumendis haarata. Mis puudutab nn ranitsatoetuse maksmise lõpetamist, siis hinnang selle ühekordse toetuse maksmise lõpetamisele on just nimelt see, mille ministeerium on esile toonud: see kahjustab toetuste saajaid kõige vähem.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Teie vastuseid kuulates tuli välja kaks tõsiasja. Esiteks, paljusid olulisi asju te komisjonis üldse ei arutanud. Teiseks jäi kõlama see, et riik saab teha ainult neid kulutusi, milleks tal raha on. See on täiesti õige põhimõte. Ainult, kui me asja lähemalt vaatame, siis me näeme, et näiteks kolmekordse keskmise palga määras vanemahüvitise maksmiseks riigil raha on, aga koolitoetuse maksmiseks ei ole, Riigikogu liikmete palga tõusuks raha on, aga õpetajate palga tõusuks ei ole. Kas selline käsitlus on teie arvates objektiivne või subjektiivne?

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma pean järjekordselt vastama, et sellisest aspektist me komisjonis neid küsimusi ei arutanud.

Eiki Nestor, palun!

Aga kas te seda analüüsisite, et kui näiteks ühel puhul toetab riik peret 2000 euro suuruse vanemahüvitisega ja teisel juhul saadab lapse kooli üksikema, kes teenib 700 eurot, siis kumma pere laps tegelikult rohkem riigi toetust vajab?

Aitäh, lugupeetud küsija! Just see ongi küsimus, millele me ministeeriumi ametnike pingsa töö abil püüame leida vastuse, et abi saaks see, kes seda kõige rohkem vajab. See oli kaudselt ka komisjonis arutelul.

Peeter Võsa, palun!

Ma tänan! Mul on selline küsimus. Te võib-olla seda komisjonis ei arutanud, aga kas komisjoni liikmed on teadlikud sellest, kui suur protsent lapsi elab Eestis allpool absoluutse vaesuse piiri?

Aitäh küsimuse eest! See vastus on loomulikult olemas, aga me ei seostanud komisjonis seda eelnõu aruteluga.

Kajar Lember, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Praegune koalitsioon on valitsenud juba peaaegu viis aastat järgemööda. Lapsetoetuste vallas olete ettekande põhjal otsustades jõudnud põhjapaneva järelduseni, et oleks vaja tegelda teiste meetmete ja teistsuguste lahenduste pakkumisega. Kas te komisjonis arutasite, mitu vajaduspõhist Riigikogu koosseisu veel vaja läheks, et paremerakonnad jõuaksid lapsetoetuste vallas teiste meetmete ja teistsuguste lahendusteni?

Aitäh iroonilise küsimuse eest! Aga vastus on see, mida olen juba varem öelnud: me töötame välja niisuguse toetuste skeemi, et toetused jõuaksid just sinna, kus neid kõige rohkem vaja on. See skeem rakendub niipea, kui see on rahaliselt võimalik.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Küsimused lähevad paraku üha enam teemast mööda ja muutuvad üha kiuslikumaks. Ma püüan teema juurde tagasi tulla. Mul on hea meel, et vähemalt osa opositsioonist on muutnud selle arutelu natukenegi ausamaks ja toonud välja selle, kust nende arvates võiks raha ära võtta, ehk vana hea plaan vanemahüvitis ära vussida oleks ilmselt ka selle muudatuse hind. Aga ma küsin algatajate kohta. Eelnõu algataja on Keskerakonna fraktsioon ja Keskerakonna fraktsioon on nii komisjonis kui ka saalis öelnud, et pole nende asi, kust see raha võetakse. Mul on põhimõtteline küsimus: kas lahkete, kuid samas katteta lubaduste andmine on märk hoolivusest või on see pigem märk politikaanlusest?

Aitäh! Me komisjonis asja sellest aspektist muidugi ei arutanud, aga minu isiklik arvamus selle kohta on see, et kui me ei taha teha nii, nagu on kombeks olnud mõningates probleemsetes Euroopa Liidu liikmesriikides, sh eurotsooni riikides, siis on võimalik teha ainult vastutustundlikke otsuseid, mille põhjal me saame maksta seda, mille maksmist on võimalik eelarvest lubada. See on ka komisjoni otsuse alus, mispärast me algatajate ettepaneku tagasi lükkame.

Deniss Boroditš, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Teie vastustest jäi mulle mulje, et arutelu komisjonis oli üsna poolik, kuna väga paljusid olulisi teemasid te ei arutanud. Kas te ei arva, et oleks mõistlik neid lahendamata ja arutamata küsimusi komisjonis edasi arutada, näiteks esimese ja teise lugemise vahepeal?

Aitäh! Me arutasime komisjonis seda eelnõu just nii palju, kui palju me vastasime algatajate küsimustele.

Peeter Võsa, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et komisjon on teadlik sellest, kui palju lapsi elab Eestis allpool vaesuspiiri. Palun olge hea ja öelge stenogrammi jaoks, kui suur see protsent on!

Aitäh! See protsent on tõepoolest olemas, kuid komisjonis me seda ei arutanud.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma alustan repliigiga Taavi Rõivase esinemise kohta. Ta jooksis juba saalist välja, ilmselt pressiteadet tegema. Selline tava, et algatatakse seaduseelnõu ja öeldakse, et kate tuleb leida kuskilt mujalt, on siin saalis tekkinud Reformierakonna algatusena. Kui näiteks otsustati ära kaotada maamaks, siis öeldi, et küll omavalitsused ise vaatavad, millistest summadest nad selle ära katavad. See küsimus on siiamaani lahtine, kuigi seadus on vastu võetud. Aga rääkides asjast: mõnele küsimusele te andsite ka sisulise vastuse. Te ütlesite, et ranitsatoetuse ärakaotamine oli õigustatud, sest see kahjustab toetuse saajaid kõige vähem. Me teame veel päris palju lastele ja lastevanematele mõeldud toetusi, mis on ära kaotatud. Näiteks on kaotatud lapsevanema õigus saada tasustatud haiguspäeva, kui laps haigeks jääb. Nimetage, millised lastele mõeldud toetused olid need, mida oli otstarbekam säilitada, mis tekitavad riigieelarvele kulutusi ja mis säilitati selle arvel, et kaotati ära ranitsatoetus.

Aitäh! Need toetused on kõik leitavad Sotsiaalministeeriumi kodulehelt. Aga komisjonis me neid küsimusi sellest aspektist ei arutanud.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tahan ikkagi üle küsida. Eestis on kindlasti peresid, kes ei vaja sellist riigi toetust. Ma pean silmas jõukamaid inimesi, kellele seda riigi toetust tõesti tarvis ei ole. Sama küsimus esitati siin saalis ka eelnõu algatajale. Eelnõu algataja jättis sellele vastamata, ta andis ümmarguse vastuse. Kas te komisjonis küsisite algatajalt, kas ta peab vajalikuks nende perede toetamist, ja mida eelnõu algataja teile komisjonis vastas?

Aitäh! Täpselt niisugust küsimust algatajalt ei küsitud, aga arvestades eelnõu esitajate kogu loogikat, on selge, et see oli ikkagi mõeldud lausalise toetusena ehk toetusena kõikidele ja mitte sihitusega toetusena. Miks komisjon võttis seisukoha seda eelnõu sellisel kujul mitte toetada? Komisjon oli seisukohal, et tuleb lähtuda vajaduspõhisest toetusest. Just selle tõttu, et eelnõus nähakse ette laustoetust, on sellele eelnõule antud negatiivne hinnang.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et teie komisjonis oli selline olukord, et vaadati, et eelnõu algataja on Keskerakonna fraktsioon ning siis komisjoni enamus otsustas, et sisuliselt te mitte midagi ei aruta. Valdav osa teie vastustest on ju sellised, et te seda, teist ega kolmandat ei arutanud ja et Riigikogu ei peagi seda teemat arutama, sest valitsuses ehk kunagi hakatakse seda arutama ja see pole üldse Riigikogu asi. Kas ma võtsin arutelu käigu komisjonis nüüd kokku või oskate teie sellele midagi sisulist lisada?

Aitäh! Seda, et Keskerakond on eelnõu esitanud, me näeme küll ja seda me nägime ka komisjonis. Aga mis puutub sisulisse arutelusse, siis see tuleb, jah, tõepoolest seejärel, kui meil on olemas uus skeem niisuguste toetuste sisseseadmiseks. Siis me arutame neid asju ka uue eelnõu kontekstis sisuliselt.

Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Rahvasaadik! Kuulates sinu vastuseid kolleegidele, jäi mulle mulje, et Reformierakonna seisukohad arutati komisjonis kõik läbi, teiste omi arutati parasjagu nii, nagu juhtus, ja osa arvamusi ei arutatud üldse mitte. Millest see tingitud oli?

Aitäh, lugupeetud küsija! Me arutasime just neid küsimusi, mis olid esitatud eelnõu 127 piires.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Sa rääkisid siin väga palju, et küll te teete ja varsti teete ja ministeerium teeb ja keegi kolmas ja neljas teeb, aga hoolimata väga tähelepanelikust kuulamisest ei kuulnud ma, et sa oleksid ühtegi tähtaega öelnud. Kas koalitsioonil ja ministeeriumil on mingisugused tärminid paika pandud, mis ajaks midagi konkreetselt ära tehakse, või jäädaksegi lihtsalt arutama ja lubama?

Aitäh, hea kolleeg! Vastus on, et ministeeriumi praegu esitatud plaanide kohaselt on see tärmin aasta 2014, nagu juba öeldud oli.

Peep Aru, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kas komisjonis ka sotsiaaldemokraadid mõne seisukoha esitasid, mida oleks saanud põhjalikult arutada?

Aitäh! Pean tunnistama, et ei esitanud. Arutluse all olid ainult algataja ettepanekud, mida algataja püüdis ka põhjendada. Sotsiaaldemokraatidelt meile muid ettepanekuid ei tulnud.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 127 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 127 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 54 ja vastu 40 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 127 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks" eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on suur au olla teie ees, et tutvustada kahe fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse eelnõu, mis käsitleb Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamist elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Meie eesmärk on moodustada elamislubade andmise ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks Riigikogu uurimiskomisjon, mis koosneks neljast Riigikogu liikmest, sh neljast asendusliikmest.
Millised peaksid olema komisjoni ülesanded? Ülesanded on: Eesti elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamine, Eesti elamislubade piirarvu muutmisega seotud asjaolude väljaselgitamine, elamislubade väljaandmise ja kvoodi suurendamisega seotud võimaliku poliitilise korruptsiooni ja mõjuvõimuga kauplemise väljaselgitamine, sõltumatuse ja läbipaistvuse suurendamiseks koostöö elamislubade andmist uurivate institutsioonide vahel, töö käigus faktiliste asjaolude tuvastamise ja järelduste tulemusena tekkinud ettepanekute tegemine Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele, järelevalve Vabariigi Valitsuse tegevuse üle, mis seondub elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamisega. Eesmärk oleks välja selgitada kolme tasandi asjaolud, tegemist on poliitilise, strateegilise ja täitev- ehk piltlikult öeldes letitasandiga.
Uurimiskomisjonil on õigus välja kutsuda isikuid ning nõuda ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ja vastama komisjoni küsimustele.
Seadusrikkumise või sellele viitavate asjaolude ilmnemise korral on komisjon kohustatud edastama materjalid vastavatele asutustele. Ma tahan veel kord rõhutada, et me ei kavatse selle komisjoni töö eesmärgiks seada kellegi süüdimõistmist või kahtlustamist, vaid asjaolude väljaselgitamist ja sellest tulenevate otsuste ja ettepanekute tegemist.
Komisjon informeerib üldsust töö käigus selgitatud asjaoludest. Andmed ja asjaolud, mille avalikustamine on piiratud kehtivate õigusaktide kohaselt, avalikustatakse nendes ettenähtud tähtaegadel ja korras. Komisjoni tegutsemise tähtaeg võiks olla aasta, aga eesmärk peaks kindlasti olema, et kevadsessiooni lõpus tehtaks vahearuanne ja kui hästi läheb, siis tehtaks ka lõpparuanne samal ajal. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Tarmo Leinatamm, palun!

Aitäh! Ma ei saa ikkagi aru, mis imet te sellest komisjonist ootate või loodate. Kas selle pädevus hakkab olema tunduvalt suurem, kui on Eesti spetsiaalsetel uurimisorganitel? Kas te seate kahtluse alla Eesti uurimisorganite uurimistulemused, et te peate neid omakorda veel üle kontrollima? Mäletatavasti Evelyn Sepp, keda enam Riigikogus ei ole, tegeles Estonia huku teemaga. Kas te olete ka enda jaoks avastanud tee, millega sõita valimistest valimisteni?

Aitäh, hea küsija! Esiteks, mina olen see inimene, kes imedesse ei usu, mina usun eelkõige inimestesse. Asja teine pool on see, et võib-olla isegi keegi ei arva, et asjad ei toimu objektiivselt, aga oluline on, et see kõik ka näiks objektiivne. Kui me räägime sellest, et oleks vaja asjaolusid selgitada kolmel tasandil, siis kõige kõrgem tasand on ju Riigikogu ja Riigikogu neutraalne komisjon, kus on esindatud kõik fraktsioonid. Igast fraktsioonist üks inimene oleks selle komisjoni liige, kokku oleks seal neli liiget. Eesmärk peaks olema objektiivsete asjaolude selgitamine, mitte imedele lootmine.

Marko Pomerants, palun!

Aitüma, hea eesistuja! Hea Kalle! Ka mina usun inimestesse. Ma ei kahtle, et sa oled konstruktiivne inimene ja ma olen nõus sellega, mida sa ütlesid hommikuses intervjuus, et jaanipäevaks peaks asi klaar olema, et aasta otsa pole siin küll midagi teha. Minu küsimus puudutab komisjoni ülesannet nr 4. Komisjoni ülesanne on sõltumatuse ja läbipaistvuse suurendamiseks koostöö elamislubade andmist uurivate institutsioonide vahel. Mis institutsioone siin mõeldud on?

Eelkõige on siin mõeldud Siseministeeriumi valitsemisalas olevaid institutsioone ehk ameteid, teiseks on mõeldud Siseministeeriumi ja kolmandaks Riigikogu. See nn uurimiskomisjon võiks olla see, kes suudab ühendada kõiki neid erinevaid institutsioone ja võtta nendelt vastu ettepanekuid, kuulata neid ära ja võtta nad lihtsalt öeldes kõik ühe laua taha kokku.

Imre Sooäär, palun!

Ma tänan! Hea ettekandja! Kuna see teema on sügavalt puudutanud kollektiivset õiglustunnet Eestis, siis kindlasti väärib see uurimist, aga siin majas juba üks komisjon selle teemaga tegeleb. Milline on põhiline vahe loodava komisjoni ja selle teemaga tegeleva, juba eksisteeriva komisjoni töös?

Aitäh hea küsimuse eest! See on selles mõttes sisuline küsimus, et tõesti on olemas korruptsioonikomisjon, kes on teinud tublit tööd. Te olete kindlasti kuulnud selle töö tulemustest. Kuid korruptsioonikomisjoni pädevus on selles mõttes piiratud, et tema töö eesmärk on eelkõige kontrollida majanduslike huvide deklaratsioone ning pidada järelevalvet Riigikogu liikme töökoha- ja tegevuspiirangute üle. Loodaval uurimiskomisjonil oleks tunduvalt laiem pädevus. Lisaks on uurimiskomisjonil õigus sundida inimesi tulema komisjoni ette kohtu abil, aga korruptsioonikomisjonil seda õigust ei ole.

Tarmo Leinatamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma usun, et sa oled väga objektiivne ja väga aus inimene. Kas sul ei tekkinud sellist ideed, et lülitada selle komisjoni tööteemade hulka ka mõne sinu fraktsioonikaaslase probleemid? Ei härra Raudset ega härra Stelmachi ei ole siiamaani süüdistatud, isegi kahtlustust pole neile esitatud, aga sinuga samas reas istuvad inimesed, kellele on juba kahtlustus esitatud. Üks Riigikogu liige, kes on Lõuna-Eestist valitud, on isegi Õhtulehes öelnud, et tema tegeleb iga päev mõjuvõimuga kauplemisega. Kas ei peaks need teemad selle komisjoni ülesannete hulka lisama, siis oleks see asi natukene võrdsem?

Esiteks, ühe konkreetse kaasusega tegeleb Kaitsepolitseiamet koos Riigiprokuratuuriga, seal uurimine käib. Kui me vaatame konkreetselt elamislubasid ja asjaolusid, siis nende asjaolude väljaselgitamist ega ühtegi konkreetset uurimist ju tegelikult ei toimu.

Igor Gräzin, palun!

Nagu mina aru saan, on selle komisjoni moodustamise ainus, aga selle eest täielik mõte see, et praeguse siseministri ametis olles tekivad kahtlused uurimise objektiivsuses. Minus tekitab kahtlusi seesama punkt 4. Sa ütlesid, et sa tahad meie uurimisorganitega koostööd teha. Ma tuletan meelde, et Richard Nixon ei teinud USA Kongressiga koostööd, vaid USA Kongress kutsus ta tunnistusi andma. Millega sa garanteerid, et uurimisorganid ei hakka seda mõjutama, vaid saavad aru, et neid kontrollitakse?

Aitäh küsimuse eest, Igor! Ma arvan, et vaevalt me keegi siin elus kunagi midagi garanteerida saame. Me saame oma tegevuse orienteerida sellele, et selliseid asju ei toimuks.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus. Selle probleemi olemus, mida komisjon peab hakkama uurima, on kahtlus, et on välja antud fiktiivseid tähtajalisi elamislube ettevõtluse jaoks. Aga mõiste "fiktiivne" tähendab, et ametiasutusele on esitatud valeandmeid. See on oma olemuselt kriminaalõiguslik valdkond. Kuidas komisjon saab selgitada välja tõde kriminaalõiguslikus küsimuses, kui komisjonil ei ole kriminaalmenetlusega tegelemiseks õigusi? Kuidas on see võimalik?

Suisa poolega oma küsimusest te vastasite juba küsimusele ära. Komisjonil ei ole tõesti kriminaalmenetluslikke õigusi. Aga nagu ma tutvustavas osas seletasin, juhul kui komisjonil tekib kahtlus, et võib olla tegemist kriminaalkuriteo tunnustega, siis edastatakse need materjalid õiguskaitseorganitele, et need tegeleksid objektiivse kriminaalmenetlusega.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud eeskõneleja! Eile vastas korruptsioonikomisjonis küsimustele Siim Kabrits. Korruptsioonikomisjoni ühine seisukoht oli, et Siim Kabritsal puudub igasugune seos elamislubadega sahkerdamisega. Kui nüüd moodustatakse uus komisjon, kas see peaks teie hinnangul arvestama korruptsioonikomisjoni järeldusi või hakkab asi otsast peale?

Aitäh küsimuse eest! Ma rõhutan veel kord, et selle komisjoni eesmärk on asjaolude selgitamine, mitte isikute kahtlustamine ja süüdimõistmine. Korruptsioonikomisjon on teinud ära väga suure töö ja kindlasti on korruptsioonikomisjoni järeldused selle uurimiskomisjoni sisenditeks.

Igor Gräzin, palun!

Tasuta lõunaid ei ole ja iga komisjoni töö maksab midagi, sh maksumaksjale. Kas te olete oma tööd planeerides arvestanud ka sellega, et võib-olla tekib vajadus või võimalus meie kolleege, endisi riigikogulasi, poliitikuid, kes on olnud uurijad, justiitstöötajad jne, kuidagi hõlmata selle komisjoni töösse kui eksperte, tunnistajaid jne, või ei ole seda vajadust? Ma jätkan sellel teemal, millega kolleeg Aivar Sõerd alustas. Siin on ka väga tõsised juriidilised probleemid ja see võib nõuda ekspertiisi väljastpoolt. Ma lihtsalt arendan edasi seda mõtet, mis Aivaril pooleli jäi.

Jah, ma olen nõus, et seadus lubab meil juhul, kui see komisjon moodustatakse, kaasata eksperte ja tellida ekspertiise. Selles mõttes on uurimiskomisjoni pädevus üsna võimas. Ma olen nõus, et kindlasti sõltub komisjoni töö efektiivsus ja kiirus sellest, keda fraktsioonid määravad selles komisjonis töötama. Ma loodan, et komisjon, kui see moodustatakse, hakkab olema objektiivne, efektiivne ja meie ootustele vastavate tulemuste väljatooja. Teen kummarduse põhiseaduskomisjoni liikmetele, kes tegelikult ühehäälselt nõustusid sellega, et selle otsuse eelnõu esimene lugemine tuleks täna lõpetada.

Enn Eesmaa, palun!

Aitäh! Austatud kolleeg! Ma täpsustan Erki Noole küsimust. Mina lugesin sellekohasest pressiteatest välja, et Siim Kabritsa kaasuses ei leidnud korruptsioonikomisjon seda, et ta oleks teeninud nende tehingute pealt materiaalset kasu. Ma arvan, et see, et on moodustamisel uus komisjon, tõestab sinu kinnitatud väidet, et teie volitused on palju laiemad, sest mingisuguse tegevusega seotud olemine võib olla ka hoopis teiselaadne. See ei pruugi tähendada pelka materiaalse kasu saamist.

Aitäh küsimuse eest! Ma tõesti väga loodan, et see komisjon, kui ta luuakse, soovib kõik meid huvitavad asjaolud välja tuua ja on selleks ka võimeline.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Kõnesolevat eelnõu me arutasime oma istungil 10. jaanuaril. Lisaks komisjoni liikmetele ja asendusliikmetele olid kohal ka külalised: Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees Andres Anvelt, Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort ning Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.
Kogu komisjoni arutelu võiks jagada kolme ossa. Esiteks kuulasime ära eelnõu esitajate selgitused. Selgitusi andsid Kalle Laanet, Kajar Lember ja Indrek Saar. Ma ei hakka seda üle rääkima, sest just äsja lõppes eelnõu esitajate ettekanne. Erinevusi selle vahel, mida räägiti komisjonis ja mida siin, ei olnud.
Teiseks kuulasime ära, mida on tehtud elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamisel. Kõigepealt rääkis nn korruptsiooni erikomisjoni tööst Andres Anvelt. Tema jutust kokkuvõtet tehes võib öelda, et korruptsioonikomisjon alustas eelmise aasta lõpus kõnealuses juhtumis osalenud isikute majanduslike huvide deklaratsioonide kontrolli, mida tehti tavapärasest põhjalikumalt. Samuti on alustatud kontrolli tegevus- ja töökohapiirangute võimalike rikkumiste üle, laiendades seda ka toimingupiirangute kontrollile. Toimingupiirangute mõiste all kontrollitakse nende kahe Riigikogu liikme puhul ka võimalikku huvide konflikti. Käesolevaks hetkeks ei ole majanduslike huvide deklaratsioonide põhjal avastatud midagi sellist, mis viitaks andmete varjamisele. Komisjoni esimees ütles veel, et elamislubadest äriobjekti tegemine on tunduvalt laiem probleem ja valdkond, mis vajab lisaks seadusandja sekkumisele ka sekkumist täitevvõimu tasandil. Korruptsioonikomisjoni pädevus lõpeb Riigikogu liikmete tegevusele hinnangu andmisega. Ta lisas, et oluline on hinnata, kas täitevvõimu tasandil toimunud poliitiline protsess kõnealuses kaasuses oli õiguspärane. Uurimiskomisjoni moodustamise otsuse eelnõus ette nähtud kuuest ülesandest enamik kuulub täitevvõimu tegevuse hindamisse ega ole lahendatav korruptsioonikomisjoni praeguse pädevuse piires.
Erkki Koort märkis, et Siseministeerium jälgib probleemi jälitusliku järelevalve sellest aspektist, milline on Politsei- ja Piirivalveametis kasutusel oleva süsteemi järelevalve. Tõenäoliselt tehakse teenistusliku järelevalve käigus ettepanekuid töökorralduse parandamiseks ja loodetakse saada sisendeid välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiseks, et valdkonda vajaduse korral korrastada.
Ruth Annus lisas, et Politsei- ja Piirivalveamet on saanud korralduse vaadata üle kõik 2011. aasta piirarvu alusel antud elamisload. Sellega loodetakse valmis saada hiljemalt selle aasta jaanuari lõpuks. Tehakse vastavate kvoodinumbrite alusel saadud elamislubade põhjalik järelkontroll, mis peaks valmima jaanuari lõpuks. Teenistuslik järelevalve peaks lõppema lähiajal, kas sellel või järgmisel nädalal, nii et jaanuari jooksul jõutakse teenistusliku järelevalve ja sisejärelevalvega põhimõtteliselt ühele poole. Niipalju sellest, mida on tehtud.
Puudutati ka seda, et majanduslike huvide deklaratsioonid ei ole praegusel kujul ilmselt täiuslikud ja jätavad palju soovida. Selle aasta jooksul jõuab Riigikokku ilmselt uus korruptsioonivastase seaduse variant. Siis on näha, kas meie kollektiivse töö tulemusena õnnestub ka majanduslike huvide deklaratsioone selliseks kujundada, et neist võiks olla rohkem abi korruptsiooniga võitlemisel.
Kolmas osa komisjoni arutelust lõppes otsuse vastuvõtmisega. Arutelu elamislubade väljaandmisega seotud asjaolude uurimise üle oli selline, et kõik komisjoni liikmed arvasid, et siin on vaja selgust. Kuidas selgust luua? Me diskuteerisime hoolega, kas selleks sobib eelnõu esitajate pakutud variant, uurimiskomisjon, või on võimalik asja uurida nn korruptsiooni erikomisjoni abil. Üldkokkuvõttes jõudsime järeldusele, et korruptsioonikomisjoni pädevus ei võimalda saavutada neid eesmärke, mis on seatud uurimiskomisjoni moodustamise eelnõus. Küll pidasime tuleviku jaoks vajalikuks, et me võiksime korruptsioonikomisjoni töö põhimõtted Riigikogus üle vaadata. Kui me leiame, et seda on vaja, siis võiksime selle komisjoni pädevust laiendada, et alati ei peaks hakkama uurimiskomisjone moodustama, sest iga uus komisjon nõuab ressursse, nii rahalisi kui ka inimressursse.
Arutati ka seda, et kui korruptsioonikomisjoni praegused tööpõhimõtted ei võimalda asja nii laialt uurida, siis võib-olla oleks õige juba selle kaasuse käigus korruptsioonikomisjoni volitusi laiendada. Aga lõpuks tehti konsensusega selline otsus, et uurimiskomisjoni moodustamise otsuse eelnõu tuleb saata Riigikogu suurde saali esimesele lugemisele ja esimene lugemine lõpetada.
Arutasime veel seda, kui kaua võiks uurimiskomisjoni töö kesta. Ma arvan, et me leidsime konsensuse, et igal juhul tuleks uurimiskomisjoni töö kestust piirata. Usun, et teise lugemise ettevalmistamise käigus me leiame komisjonis ka mõistliku tähtaja, et asi saaks konkreetselt selgeks ja ühiskonda huvitavad küsimused saaksid kiire vastuse, et ei oleks pikka nämmutamist ega venitamist.
Lisaks tehti otsus, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks võiks määrata 23. jaanuari kell 10. Nagu ma ütlesin, otsused, et lugemine toimuks täna, esimene lugemine tuleks lõpetada, mina oleksin ettekandja ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks selline, nagu ma eespool ütlesin, tehti konsensuslikult. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on üks küsimus. Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud eeskõneleja! Te rääkisite korruptsioonikomisjonile lisavõimekuse andmisest ja ütlesite, et korruptsioonikomisjonil puudub pädevus. Ma ei saanud aru, kas te panite võrdusmärgi pädevuse ja võimekuse vahele. Kas te arutasite, et ükskõik milline Riigikogu komisjon saaks ju selle uurimisega hakkama? Küsimus on ainult ajas ja uurimistahtes. Miks ei võiks näiteks õiguskomisjon või põhiseaduskomisjon analoogselt hakata seda uurima, kui neil soovi on? Miks jäädi ikkagi poolele teele, otsustades, et uurimispädevust ja -võimekust tuleks anda juurde korruptsioonikomisjonile?

Aitäh! Komisjonis ei vastandatud kahte sõna: pädevus ja tahtmine. Komisjonis analüüsiti selge sõnaga ja selgepiiriliselt korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamise otsust, mis on Riigikogus vastu võetud ja kus on komisjoni ülesanded ära toodud. Kui panna sinna kõrvale uurimiskomisjoni ülesanded, nii nagu eelnõu esitajad on need kirja pannud, siis need omavahel ei kattu. Korruptsioonikomisjonil ei ole kehtiva otsuse alusel pädevust. Jutt ei ole mitte tahtmisest. Ma olen täiesti kindel, et kõik korruptsioonikomisjoni liikmed on täis tahtmist oma tööd hästi teha.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kajar Lemberi!

Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjonis oli opositsiooni uurimiskomisjoni otsuse eelnõu arutamine paras piiride kompamine. Mitmel liikmel oli tahe see teema unustada ja maha matta, kuid kuna see teema on avalikkuses ikka nii hell, siis ei saa ju kuidagi kõva häälega selle vastu olla. Nii see konsensuspoliitikas ka tihti sünnib: valus, aga ilus, ja ka aus. Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek moodustada uurimiskomisjon elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks ei ole siin saalis ju midagi enneolematut. Uurimiskomisjone on tehtud ennegi ja kardetavasti ei pääse me sellest ka tulevikus. Otsuse eelnõu näeb uurimiskomisjoni ühe ülesandena elamislubade väljaandmise ja kvoodi suurendamisega seotud võimaliku poliitilise korruptsiooni ja mõjuvõimuga kauplemise väljaselgitamist. Komisjonil, kuhu kuuluksid kõikide fraktsioonide esindajad, oleks õigus kutsuda enda ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Sotsiaaldemokraatide hinnangul ei saa Siseministeerium ise uurida siseministri ja tema erakonnakaaslastega seotud tegevust. Me loodame, et parlamendi suur saal toetab selle komisjoni loomist, et tagada elamislubadega kauplemise ja sisserändekvoodi suurendamisega seotud asjaolude põhjalik ja erapooletu uurimine. Elamislubade andmisega seotud komisjon peaks välja selgitama, kas elamislubadega hangeldamisel kasutati mõjuvõimu ja kes olid lõplikud kasusaajad. Samuti on just nimelt selle maja uurimiskomisjon see, kes suudab anda hinnangu teemaga tegelevate ministrite tegevusele. Kõiketeadev peaminister arvas ka, et las sellega tegeleb Riigikogu korruptsioonikomisjon, ja asi oleks klaar.
Siin on päris palju räägitud korruptsioonikomisjoni pädevusest. Tõepoolest, see komisjon saaks kindlaks teha Riigikogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonide õiguspärasuse, ning seda ta kindlasti ka teeb, kuid sellega tema volitused piirduvad. Sellest debatist on muidugi kasu olnud, sest loodetavasti me jõuame siin saalis varsti arusaamale, et ka korruptsioonikomisjoni volitusi tuleks laiendada. Aga see pole tänane teema. Tänane teema on see, et elamislubade skandaali puhul on Eestis tegemist enneolematu juhtumiga, mis selgelt kahjustas ka riigi mainet. Kõik fraktsioonid ja loomulikult ka poliitikud väljaspool seda maja peaksid tegema kõik selleks, et ühiskond sellest õpiks. See eeldab selgelt aga seda, et kõik asjaolud oleksid päevavalgel. Ma väga loodan, et siin saalis istuvad rahvasaadikud vajutavad rohelist nuppu, sest muidu me võime taas tõdeda, et tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 149 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. jaanuari 2012 kell 10. Esimene lugemine on lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 11.26.