Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja ministrid! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 45 rahvasaadikut, puudub 56.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Mart Laar ja justiitsminister Kristen Michal.

Alustame esimese küsimusega. Palun kõigepealt, kolleeg Rainer Vakra, küsimus peaminister Andrus Ansipile!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Minul on küsimus elektriautode taristu kohta. Põhjus on lihtne. Eesti riik müüs Jaapanile 10 miljoni eest kasutamata saastekvooti ning sai vastu 500 elektriautot ja raha, et ehitada välja üleriigiline laadimisvõrgustik. Oktoobri alguses avati Tallinna Sadama territooriumil esimene elektriautode kiirlaadimise jaam. See põhjustas Tallinna sotsiaaltöötajate seas suurt rõõmu, aga kahjuks peab tunnistama, et seda rõõmu ei jätkunud kauaks. Minu poole on pöördunud mitmed Tallinna sotsiaaltöötajad, kes neid autosid iga päev kasutavad. Mis selle kiirlaadimisjaamaga ikkagi juhtus? Ja kas on plaanis neid juurde rajada?

Mis selle konkreetse kiirlaadimisjaamaga juhtus, seda ei ole põhjust küsida peaministri käest, sest sel pole kasutamata Kyoto saasteühikute müügist laekunud vahenditega mitte mingisugust pistmist. Minu teada oli see ettevõte Schneider Electric Eesti, kes selle jaama sinna koos ühe Eesti Telekomi ettevõttega – mis selle ettevõte nimi on, ei suuda ma praegu öelda – püsti pani. Eesti riigil ja valitsusel pole selle projektiga mitte mingisugust pistmist olnud. Kyoto saasteühikute müügist laekunud vahendite eest saavad Eesti sotsiaaltöötajad 507 elektriautot ja lisaks sellele doteerib riik ka eraisikutele ja ettevõtetele autode soetamist. Umbes 500 autot on plaanis täiendavalt doteerida nendest summadest, ka kaetakse Eesti kiirlaadimisvõrgustikuga. Eesmärk on rajada umbes 200 kiirlaadimisjaama. Riigihange on läbi viidud, 160 peaks olema miinimumpiir – need jaamad tulevad. Tallinnasse peaks tulema 50 kiirlaadimisjaama ja Eesti peaks saama tervikuna päris ühtlaselt ja hästi kaetud. Selle opereerimishanke on võitnud ABB, 24 tundi ööpäevas toimiva kõnekeskuse opereerimise eest peaks vastutama G4S. Nii et jaamad peaksid tulema. Autosid on 50 Eestis juba olemas. Praegu on tavalaadimiskohti Eestis 85, kiirlaadimisjaamade ehitamist alustatakse järgmisel aastal.

Palun, kolleeg Rainer Vakra, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Kiirlaadimisjaamad ja elektriautod on omavahelises seoses selle poolest, et praegu muudab kiirlaadimisjaamade puudumine sotsiaaltöötajatel nende töö tegemise raskemaks. Kui hommikul vara tööd alustada, siis kahjuks peab teatud hetkel auto seisma panema, et oleks võimalik seda pikka aega laadida. Kas on olemas ka mingid sanktsioonid juhuks, kui kiirlaadimisjaamade ehitamise graafikust, mille valitsus on kinnitanud, kinni ei peeta? Või juhuks, kui mõne jaamaga läheb samamoodi nagu selle esimese jaamaga.

Veel kord: valitsusel ei ole mingit pistmist selle ühe jaamaga, mille keegi kuhugi üles pani ja siis ära võttis. See ei ole valitsuse projekt. Praegu on tavalaadimiskohti 85 ja need toimivad. Kiirlaadimisjaamad peaksid andma uue hoo elektriautode soetamisele üle terve Eesti. Need 50 autot, mis praegu on Eestis olemas, saavad laetud ka tavalaadimisjaamades, nendega probleeme ei ole. Tallinnas on 25 autot, Tartus 24 ja üks on Orava vallas. Just eile nägin "Aktuaalses kaameras" uudislõiku, kus sotsiaaltöötaja kinnitas, et ta on autoga väga rahul, laadimisprobleeme ei ole. Kui tegutsetakse suhteliselt väikeses raadiuses, siis laadimisprobleeme ei teki, aga kui tahetakse autot kasutada üle terve Eesti, siis on kiirlaadimisjaamade võrgustik ilmtingimata vajalik. Ma ei väida praegu, et sotsiaaltöötajatele pole kiirlaadimisjaamu ilmtingimata vaja ja et neid on vaja eraisikutele-ettevõtetele, kui need soetavad omale elektriautosid. Elektriautosid julgetakse kasutada üksnes siis, kui ikkagi on kindlus, et kogu Eesti territooriumil saab autosid suhteliselt kiiresti laadida. Leping on sõlmitud – õigemini ma eeldan, et praeguseks on leping sõlmitud, hange on vähemalt läbi viidud. ABB on ülimalt usaldusväärne ja soliidne firma. Mul ei ole mitte mingisugust põhjust karta, et nad järsku ei suuda neid kohustusi, mis nad endale lepinguga on võtnud või võtavad, tulevikus täita.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Kadri Simsonilt justiitsminister Kristen Michalile. Palun!

Lugupeetud justiitsminister! On teada, et teil isiklikult oli infot Keskerakonna peakontori läbiotsimisest juba läbiotsimispäeva ennelõunal, ja te jagasite seda infot ka teistele poliitikutele. Millal te saite teada opositsioonierakonna peakontori läbiotsimisest? Aitäh!

Lugupeetud küsija! Tõepoolest, mind informeeriti samal päeval, kui see läbiotsimine aset leidis. Infot teistele poliitikutele ma ei jaganud. Informeeriti mind sellel hetkel, kui läbiotsimine juba toimus, poole päeva ajal sisuliselt. See on ka täpne vastus.

Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud justiitsminister! Te ei vasta siin vande all, nii et võite öelda seda, mis teile kasulik on. Aga kui te ei taha rääkida reaalsest olukorrast, siis ma küsin teise küsimuse niimoodi hüpoteetiliselt. Kui täna, näiteks ajal, kui meie teiega oleme õhtul "Foorumi" saates, annaks prokuratuur välja pressiteate, et kaks 31-st Riigikogu reformierakondlasest on kahtlustatavad mõjuvõimuga kauplemises, ja edasi ei teeks ta mitte midagi – ei täpsustaks, milles täpselt asi seisab ja kes need inimesed on, kas te siis lepiksite olukorraga ja jääksite ootama, kuni menetlus käib kas selle nädala lõpuni või järgmise nädala lõpuni või kauem? Või te siiski tegutseksite? Ja kui te tegutseksite, siis kuidas te tegutseksite?

Kui see juhtub samal ajal, kui me "Foorumi" saates oleme, siis loomulikult ei saa ma midagi teha, enne kui "Foorumi" saade läbi saab, nagu te mõistate. Aga kui nüüd asja praktilise poole juurde tulla, siis tegelikult prokuratuur – ma usun, et te viitate hiljutisele Keskerakonna skandaalile – lähtus põhimõttest, et menetlusinfot tutvustatakse kõigepealt menetlusosalistele ja alles seejärel jagatakse seda avalikkusele. Järgmisel tööpäeval nad seda informatsiooni ka jagasid. Põhjusel, mida me täna siin ei aruta, pidid nad alustama aktsiooni reedel ja vahele jäid kaks vaba päeva, mistõttu Keskerakonnal oligi võimalus levitada mitmesuguseid spekulatsioone, mis kõik kindlasti tõele ei vasta. Ma ei pea prokuratuuri ülesandeks teha niisugusest aktsioonist meedia-show, tegelikult on minu arvates väga õige, et nad on käitunud seaduslikult ja tutvustanud menetlusinformatsiooni kõigepealt inimestele, keda asi puudutab. Ma arvan, et ei teie ega mina tahaks just ajakirjanikelt kuulda, et meid milleski kahtlustatakse. Tahaksin seda kuulda inimestelt, kes selle kahtlustuse esitavad ja asjaomast tegevust läbi viivad.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Justiitsminister, te eksite! Prokuratuur tegi pressiteate, milles ta pani süüpinki 26 Riigikogu liiget, laupäeval, mis teie sõnul oleks nagu vaba päev. Avalikest andmetest on teada, et näiteks ärimees Toomas Luman on aastal 2010 annetanud Reformierakonnale vähemalt kahel korral 200 000 krooni. Ja kui me nüüd oleme jõudnud sellisesse seisu, et mõjuvõimuga kauplemist võib tõlgendada nii, et igasugune kokkupuude erakonnaga võib olla mõjuvõimuga kauplemine, siis kas te olete Lumanile öelnud, et ta ei tohi oma ettevõtluses enam kokku puutuda Tartu, Viljandi ja Kuressaare linnavalitsusega või Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi või Kultuuriministeeriumi haldusalaga või enamiku maakondadega, kus on maavanemateks reformierakondlased? Ma palungi teie kui justiitsministri hinnangut, kas erakonnale annetajal on keelatud hangetes osaleda, kui asjassepuutuvas ametis on mõni sellesama erakonna inimene.

Ma loomulikult mõistan Keskerakonna soovi kuidagi vähendada seda, et kaht Riigikogu liiget Keskerakonnast kahtlustatakse mõjuvõimuga kauplemises. Aga mida te peate mõistma: mõjuvõimuga kauplemine on selline süüdistus, mis eeldab, et keegi ehk siis ametiisik kasutab oma mõjuvõimu ebaseaduslikul moel. See alus tuleneb korruptsioonivastasest seadusest. Kui te vaatate, kuidas Riigikogu liikmed on käitunud ja kas nad on antud juhul avaldanud mõjuvõimu ebaseaduslikult, siis see ongi tegelikult kõnealuse juhtumi alus. Konkreetset juhtumit, ma arvan, me ei pea siin arutama hakkama. Aga seda öelda, et kuna küsimus on ju väga väikeses summas, siis Riigikogu liikmed ei peaks ausad olema, ei ole õige. Minu meelest peaks küll.

Nüüd palun kohapeal registreeritud küsimused! Kõigepealt kolleeg Mailis Reps.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea minister! Kui sellises mastaabis läbiotsimine opositsiooni kontoris toimuks mõnes teises Euroopa riigis, näiteks Venemaa Föderatsioonis või Ukrainas, siis me kindlasti arutaksime seda väga tõsiselt Euroopa Nõukogu või ka Euroopa Liidu partnerlusprogrammide raames kui väga taunitavat käitumist. Nii ulatusliku läbiotsimise aluseks on olnud kahtlustus, mis, nagu tänaseks on selgelt tõestatud nii Tallinna puutuvate kui ka muude faktidega, ei tugine tõele. Kas teie kui justiitsministri arvates selline käitumine on kohane õigusriigile?

Austatud küsija! Minu arvates ei ole kohane, et Riigikogu liikmed teevad midagi sellist, mida võiks tõlgendada mõjuvõimuga kauplemisena.

Palun, kolleeg Urve Palo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Sotsiaaldemokraadid saatsid teile 21. novembril kirja ettepanekuga suurendada Konkurentsiameti sõltumatust ja lõpetada huvide konflikt, mis seisneb selles, et majandusministri valitsusalasse kuuluvad nii elektrituru järelevalve kui ka Eesti Energia juhtimine. Minu küsimus on: kas meil on tegu õigusriigiga või ei? Te peate vastama kirjadele ühe kuu jooksul, aga praegu on läinud mööda poolteist kuud. Täna on 11. jaanuar, te olite aga kohustatud vastama meie kirjale hiljemalt 23. detsembril. Küsin: miks te ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust ja kirjale vastanud?

Minu teada on teid suuliselt informeeritud, et meil on tegemisel üks analüüs, mis seda teemat laiemalt käsitleb. Ma tahaksin tegelikult teile saadetavas kirjas seda analüüsi või mingisuguseid analüüsi põhimõtteid tutvustada. Täna ma saadaksin lihtsalt lühikese kirja, mis teavitab teid analüüsi tegemisest. Kui see on teile piisav vastus, siis te selle saate. Minu soov oli sisulisemalt vastata, seetõttu on vastus edasi lükkunud. Seda on minu teada teile suuliselt öeldud, aga kui soovite, siis kordame selle kirjalikult üle.

Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Aitäh! Mina arvasin, et poliitiku töö ongi mõjuvõimuga kauplemine. Aga ma ei tahtnud sellest rääkida. Ma tahtsin hoopis justiitsministri käest küsida: mis õigusega politsei kaasab ajakirjanikke politseioperatsioonidesse ja lubab politseioperatsioonide ajal kontrolliks kinnipeetud isikuid filmida ja pildistada?

See on minu meelest väga huvitav küsimus. Ma üldiselt olen seni olnud arvamusel, et Eesti on vaba riik ning et kui ajakirjandus tuleb kohale ja kedagi avalikus ruumis filmib või pildistab, siis see on ajakirjanduse õigus. Ma arvan, et teie ometi ju peaksite seda mõistma.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Remo Holsmerilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab prognoositavat inflatsiooni Eestis. Sellest on päris palju juttu olnud, et inflatsioon on kõrge. Äkitselt te valgustaksite Riigikogu liikmetele ka seda, milliseks võib kujuneda selle aasta inflatsioon? Kui seda võrrelda eelmiste aastatega, kas see tuleb suurem või väiksem? Ja millist mõju inflatsioonile on avaldanud Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide poolt Tallinna linnas kehtestatud müügimaks? Tõsi küll, tänavu see kaob, aga selle mõju ehk oskate hinnata. Aitäh!

Möödunud aastal oli inflatsioon kahtlemata üle ootuste kõrge, aga ma ei saa nõus olla nendega, kes arvavad, et see oli läbi aegade kõige kõrgem. Osa inimesi isegi pidas vajalikuks kuskil online-portaalis möödunud aasta teoks või aasta sündmuseks nimetada kõrget inflatsioonitaset. Täpselt me eelmise aasta inflatsiooni suurust ei tea, aga 5% kanti ta kujunes. Võrreldes 2008. aasta 10,4 või 10,6%-ga oli see suhteliselt madal. Samamoodi oli ka aastal 2007 inflatsioon märksa kõrgem, aastal 2001 oli inflatsioon märksa kõrgem kui mullu. Probleem on inflatsioon Eesti jaoks aga kindlasti. Kui võrrelda Eesti inflatsiooni teiste Euroopa riikide omaga, siis Eesti inflatsioonitase on üks kõrgeimaid Euroopa Liidus. Aasta keskmisena on see kindlasti märksa kõrgem Rumeenias. Viimastel kuudel aga on see näitaja Leedus ja Poolas täpselt samal tasemel kui Eestis. Slovakkias ja Ühendkuningriigis on inflatsioonitase kõrgem kui Eestis. Praeguseks on meie inflatsioonitase alanenud ning nii Eesti Panga kui ka Rahandusministeeriumi prognoos selleks aastaks on 2,8%, mis on juba täiesti vastuvõetav hinnastabiilsuse tase. Müügimaksu mõju siis, kui see kehtestati, oli kindlasti inflatsiooni suurendav. Kui suur see mõju täpselt oli, ei oska meist keegi öelda. Kuid tavaliselt on nii, et kui üks maks ära kaotatakse, siis hinnad jäävad samale tasemele, nagu need enne selle maksu kaotamist olid. Nii et erilist inflatsiooni alanemist ma selle tõttu ei oota.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Arto Aas!

Aitäh! Austatud peaminister! Vasakpoolsed jõud kasutavad sellist retoorikat, et Eesti riigi väike laenukoormus ei ole üldse oluline, sest Eesti riik on oma laenukoormuse veeretanud erasektori kaela. Minu jaoks on see retoorika kergelt õõnes, sest erasektorit ja eraisikut ei saa keegi sundida laenu võtma ja võlgu elama, aga riigi võetud laenu peame maksudena kõik tasuma. Milline tegelikult Eesti erasektori laenukoormuse pilt on? Kas see laen on tõepoolest Eestis võrreldes meie naabritega, eelkõige Skandinaavia ja Baltimaadega väga suur?

Eesti valitsussektori laenukoormus on kindlalt Euroopa Liidus kõige väiksem. Ilmselt möödunud aasta lõpuks jääb valitsussektori võlakoormus isegi alla 6% sisemajanduse kogutoodangust. Me teame, et Kreekas on see 160% kandis, Itaalias 120% kandis, Euroopa Liidus tervikuna üle 80%. Eestis siis 6%. Eksivad need, kes arvavad, et kui valitsussektori võlakoormus on väike, siis peab erasektori võlakoormus suur olema. Tegelikult ei ole võimalik Euroopa riikides leida erilist korrelatsiooni erasektori ja valitsussektori võlakoormuse vahel. Kui seal üldse mingisugune korrelatsioon on, siis võiks öelda, et kus elatakse võlgu erasektoris, seal elatakse võlgu ka avalikus sektoris. Eesti eraisikute võlakoormus on Euroopa Liidus 15. kohal, meie eraisikute võlad kokku moodustavad summa, mis sisemajanduse kogutoodanguga võrreldes on 54%. See on Euroopa Liidu keskmine tase, 15. koht. Me ei saa öelda, et meie eraisikud on üle mõistuse suurtes võlgades, samas tuleb tunnistada, et aastatel 2005–2008 võlakoormus ikka väga kiiresti kasvas küll. Mida me pangandusele ja meie inimestele võiks ette heita, on see, et nad buumiaastatel hindasid võimalusi üle ja sukeldusid liiga kiirelt võlgadesse. Kuid tase, milleni jõuti, on täiesti Euroopa Liidu keskmine tase. Aga veel kord: me ei pea arvama, et seetõttu, et Eestis on valitsussektori võlakoormus väike, on meil erasektori võlakoormus meeletult suur. Ei ole!

 Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Arto Aasalt justiitsminister Kristen Michalile. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Eelmisel poliithooajal juba kõlasid uudised, et kohe-kohe jõuab avaliku teenistuse seadus Riigikokku ja suuremad poliitilised kokkulepped on sõlmitud. Ma tahtsin küsida, kuhumaani on selle tööga jõutud. Kas me saame tõepoolest aastaid oodatud avaliku teenistuse seaduse varsti Riigikogus vastu võtta?

Austatud küsija! Tõsi, me oleme selle eelnõuga hea õigusloome vaimus tänaseks juba ebatavaliselt palju tööd teinud, ja ütleme nii, et see töö jätkub. Alguse sai see eelnõu ju tegelikult sellest, et needsamad põhimõtted said koalitsioonifraktsioonides mitmel korral läbi arutatud ja heaks kiidetud. Nüüdseks on see eelnõu saanud oma praeguse kuju, vastavad koalitsiooni töörühmad on selle üle vaadanud, olulised põhimõtted on kirja pandud. Ka on eelnõu käinud nii mitteametlikul kui ka ametlikul kooskõlastusringil eri ministeeriumides. Praeguseks on enamik ministeeriume sellele kooskõlastuse andnud ja teinud ka palju märkusi.
Me kõik mõistame, et tegemist on väga mahuka reformiga. Kui küsida, mis seal on olulisimad valikukohad, siis kindlasti kõige emotsionaalsem küsimus on, kas kõik palgad peaksid olema avalikud. Minu isiklik veendumus on, et palgad peaksid avalikus sektoris võimalikult avalikud olema. Loomulikult tasub kaaluda võimalikku privaatsuse riivet, mis sellest võib tulla. Mis astmest, mis tasemest peavad palgad avalikud olema, seda me ilmselt teiste ministeeriumidega ja valitsuskabinetis veel arutame. Teine põhimõtteline küsimus on, milline on ametnike ja töölepingu alusel töötavate inimeste osakaal. Selle eristamise eesmärk on tegelikult see, et inimestel, kes ei teosta avalikku võimu, ei peaks olema selliseid piiranguid nagu avalikku võimu teostavatel isikutel. Kindlasti on eelnõus veel palju olulisi põhimõtteid. Oleme oma koalitsioonipartneri IRL-i ettepanekul vaadanud eelnõu ka selle pilguga üle, et see oleks laste- ja üldse peresõbralik. Üldiselt töö käib. Loodan isiklikult, et lähinädalatel jõuame sellesse faasi, et me saame eelnõu valitsusse saata ja ehk siis selle talve lõpus või kevade alguses võiks Riigikogu juba selle kallal põhjalikku tööd tegema hakata.

Palun, kolleeg Arto Aas, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma tahan küsida puhkuste kohta. Tasustatud puhkusepäevades on üks suurimaid lõhesid era- ja avaliku sektori vahel. Mõnedel avaliku sektori positsioonidel saab nautida isegi ligi kahekuulist puhkust. Kas selles osas on olulist edasiminekut olnud ja kas sellised ülemäära pikad puhkused saavad uues avaliku teenistuse seaduses korrigeeritud?

Jah, on edasiminekut olnud. Tegelikult jääks avaliku teenistuse seaduse järgi selleks puhkuseks 35 päeva. 35 päeva on muidugi selgelt rohkem kui töölepingu seaduse 28 päeva, aga see pikem puhkus kompenseerib teatavaid piiranguid – streigikeeldu, mis jääb avalikus teenistuses, ja mõningaid tegevuspiiranguid. Ning kui arvestada proportsioone, siis see ei ole enam nii ebaõiglane, nagu see on seni olnud. See on nüüd see, milleni me oleme tänaseks jõudnud. Valdavas osas selle vastu suurt ei vaielda, küll märgitakse seda ära eri kooskõlastuskirjades. Loodan, et see on üks oluline efektiivsuse kasvu allikas avalikus sektoris.
Kui küsida, kui pikk saab olema üleminekuaeg, siis esialgses eelnõus oli üleminekuajaks plaanitud kaks aastat, millal inimesed saavad oma lisapuhkusepäevad ära kasutada. Nüüdseks me oleme vaadanud, et töölepingu seadusele üleminekul oli see neli aastat, ja tegelikult me isegi annaks üleminekuajaks neli aastat. See on kasulikum ametnikele, kes saavad oma elukorraldust mugavamalt sättida, ja kindlasti kasulikum ka avalikule sektorile – esimese kahe aastaga ei võeta kõiki puhkusepäevi välja ning kõik inimesed ei ole pidevalt puhkusel. Ma usun, et me oleme sellise üsna mõistliku tasakaalu saavutanud.

Ja palun nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Alustame kolleeg Tõnis Kõivust.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab ka ühte seadust, mida inimesed ootavad. Mitmed on pöördunud meie poole murega, kuidas lahendada olukorda, kui neid häirib suitsetav naaber või kui nad on mures nendeni kostva müra pärast, tuleb see siis naabri juurest või kuskilt avalikust asutusest või mingist kolmandast kohast. Teada on, et Riigikogu eelmine koosseis on juba korrakaitseseaduse vastu võtnud ja mitmedki tööriistad sinna sisse kirjutanud, kuid see ei ole jõustunud, sest valitsusest on tulemata korrakaitseseaduse rakendamise seaduse eelnõu. Millal võiks korrakaitseseaduse rakendamise seadus parlamenti tulla? See oleks reaalne abi paljudele inimestele, kes häirimise pärast muret tunnevad.

Austatud küsija, tänan! See küsimus on teilt ka varem kõlanud ja ma olen juba öelnud, et loodetavasti jõuab see eelnõu valitsusest Riigikokku selle talve lõpus või kevade alguses. See tõepoolest on oluline seadus. Selle üle on peetud töiseid vaidlusi viie võtmeministeeriumiga, keda see puudutab. Meil on jaanuari kolmandal nädalal Justiitsministeeriumis pikem nõupidamine, kus me vaatame veel kord kitsaskohad üle, seejärel võikski eelnõu liikuma hakata. Niisugune on ajakava. Ma ise samamoodi ootan, et see eelnõu hakkaks liikuma. Aga veel kord: hea õigusloome põhimõtted näevad ette, et kitsaskohad arutatakse enne läbi, mitte ei võeta seadus vastu ja siis hakatakse kitsaskohti kõrvaldama. Ehk püüate selle koha pealt veel natuke aega kannatlik olla.

Palun, kolleeg Rait Maruste!

Aitäh! Lugupeetud minister! Korruptsiooni teema on Riigikogus tõusnud aktuaalseks teemaks ja teadaolevalt on teil ministeeriumis ettevalmistamisel uus korruptsioonivastase võitluse seadus. Ma tahaksin teada, kui kaugel see töö on ja missugused on selle eelnõu edasiliikumise perspektiivid.

Austatud küsija, selle eelnõu põhimõtteid me oleme Riigikogu asjaomases komisjonis korra tutvustanud. Nüüd on see käinud eri ministeeriumides kahel või kolmel korral kooskõlastusel. Põhiline, mille üle arutelu veel käib, on deklarantide ring: kes millisel kujul peavad deklaratsioone esitama ja kui paljud deklaratsioonidest on avalikud ja kui paljud ei ole. Ülejäänud osas enam vaidlusi ei ole – mõtlen näiteks e-registri tegemist, mis hoiab deklareerijate aega kokku ja ka avalikkusel on info paremini kättesaadav, kui kõik deklaratsioonid asuvad ühes kohas. Samuti on selgeks räägitud põhimõte, et vara, mis on deklarandi kasutuses vähemalt kaks kuud, peaks olema deklareeritud. Nendes küsimustes enam vaidlusi ei ole, üksmeel on olemas. Kui sellest seadusest üldisemalt rääkida, siis mulle tundub, et selle üldine paradigma lähtub niisugusest põhjamaisest ja euroopalikust avalikkuse ja enesekontrollist, mitte väga rangest politsei kontrollist. Sellega on kõik ka päri. Nüüd me vaatame veel üle deklarantide ringi, seejärel läheb eelnõu valitsusse ja siis tuleb siia. Ma arvan, et see juhtub üsna lähiajal.

Palun, kolleeg Kalle Jents!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin veel avaliku teenistuse seaduse kohta. See puudutab ka kõiki omavalitsusi ja paljusid nende töötajaid. Kui aktiivselt on omavalitsused eelnõu väljatöötamisel osalenud ja millist suhtumist nad selle suhtes on väljendanud? Kas on selle kohta informatsiooni? Ma mõtlen ka linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu arvamust.

Austatud küsija! Tegelikult on nii, et me oleme saanud tagasi natuke alla 30 arvamuse eri ministeeriumidelt, muudelt institutsioonidelt, liitudelt ja teistelt ühendustelt, kes mingisuguse huvi või põhimõtte alusel mingeid organisatsioone või isikuid koondavad. Lisaks on tulnud ka eraviisilisi kirju. Kui ma siit kiiresti üle vaatan, siis nimetan näiteks linnade ja maaomavalitsuste liitu jt. Tegelikult on tagasiside olnud üsna aktiivne. Kokku võttes ütleksin, et kooskõlastamine ja konsensuse otsimine on olnud laiem.

Suur tänu, härra justiitsminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Meie viimane registreeritud küsimus on kolleeg Meelis Mälbergilt justiitsminister Kristen Michalile. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ühes kolleegi eelnevalt esitatud küsimuses jäi kõlama kahtlus, kas Eesti puhul on tegemist õigusriigiga või mitte. Mina olen isiklikult veendunud, et Eesti on õigusriik. Aga ühes hästi toimivas õigusriigis peab kohtupidamine olema kõigile inimestele mõistliku aja jooksul kättesaadav. Nii Riigikohtu esimees Märt Rask kui ka õiguskantsler Indrek Teder on tõdenud, et kohtuasjade menetlemise aeg on meil pikk ja riigilõivud ebanormaalselt kõrged. Olete korduvalt rõhutanud, et Justiitsministeeriumi üks prioriteet aastal 2012 on kohtumenetluse kiirendamine ja riigilõivude alandamine. Ka on siin saalis heaks kiidetud 2012. aasta riigieelarves nende eesmärkide saavutamiseks kavandatud märkimisväärne summade kasv. Samas on selge, et pelgalt eelarve kasvust ja ministri heast tahtest ei piisa.

Küsimus, palun!

Siit minu küsimus: kui kaugele olete jõudnud vajalike seadusmuudatuste ettevalmistamisega, et meil juba lähiajal riigilõivud alaneksid?

Austatud küsija! Me oleme tegelikult jõudnud päris kaugele. See eelnõu iseenesest on valmis ja vastavalt heale õigusloome tavale me lasime selle läbi vaadata ka kohtunikkonnal kohtunike ühingu egiidi all, kes koondab valdavat osa kohtunikest. Saime neilt hinnangu eelnõu mõlemale osale. Selles eelnõus on nimelt kaks osa: riigilõivude alandamise osa ja teine osa, mis käsitleb kohtumenetluse kiirendamist ehk menetlusökonoomikat, mida me soovime tulevikus ka muuta. Tänaseks on nii mulle isiklikult kui ka ministeeriumi tulnud päris palju eraviisilist tagasisidet kohtunikelt, lisaks oleme saanud kohtunike ühingu arvamuse. Tegelikult me läheme minu arvates riigilõivude alandamisega edasi üsna kiirelt. Plaan on neid selle aasta keskpaigast alandada: 1. juulist 2012 kehtiksid madalamad riigilõivud. Nagu te ütlesite, see on ka riigieelarvesse juba planeeritud, nii et riigilõivude alanemine kohtupidamises igal juhul tuleb. Sellega me läheme kiiremini edasi, kuna see on üks samm, mida avalikkus ilmselgelt ootab, ja me oleme ka lubanud, et tänavuse aasta keskpaigas see juhtub.
Nüüd teine osa, mis puudutab kohtumenetluse kiirendamist. Teatud sammud on selleski vallas astutud. Tänavuse aasta alguses jõustus uus halduskohtumenetluse seadustik, mis peaks märgatavalt kiirendama riigihangetealaseid kohtuvaidlusi ja kogu protsessi, mis seda valdkonda puudutab. Aga me läheme kindlasti menetlusökonoomika valdkonnaga edasi. Vähemalt ma isiklikult kavatsen ja kogu Justiitsministeerium samamoodi kohtunikega nõu pidada, et võib-olla me lahutame menetlusökonoomika osa riigilõivude osast ära. Siis me võtame tegelikult laiema arutluse alla sellesama kohtuvaldkonna üldisema reformi, mida eelmine Riigikogu koosseis pikalt arutas. Aga see on esialgu selline paljas mõte, see ei ole mingil juhul ametlik seisukoht. Ent selles suunas me liigume.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Helmen Kütt!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma võin kinnitada, et Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja on alati, kui on probleemsed teemad, asju kiiresti menetlusse võtnud ja neid ka lahendanud. Aga minu küsimus on selle seadusmuudatuse kohta, et 1. juulist on ka eestkostjate aruandluse temaatika läinud kohtute alla, aruannete kontroll on kohtute jälgida. Kas teil on informatsiooni, kuidas kohtud samade materiaalsete ja tööjõuressurssidega sellega hakkama saavad?

Ma olen ju ise üle Eesti kohtumajades käinud ja kohtunikega ka sellel teemal vestelnud. Eks ta natukene nii ongi, et kohtutele on pandud palju ülesandeid. Mõnes mõttes see võib-olla tuleb sellest, et leiti – vähemalt tollane seadusandja vist põhjendas oma otsust sellega –, et kohtud võiksid sellesisulisi kaalutlusotsuseid langetada ja teatud juhtumitel olla järelevalvajaks. Kas see on alati põhjendatud ja kas sellises menetluses on kitsaskohti, tuleb eraldi arutada. Näiteks on kohtunikud teinud märkusi selle kohta, kas alati peab üht ja sama fakti kontrollima, eriti kui asi puudutab näiteks mingeid terviseprobleeme, mis ei muutu. Nendes küsimustes saab seda rakendamist ehk paremaks muuta. Mis puutub kohtu ressurssidesse, siis kogu perekonnaseadusega hõlmatav valdkond on praegu analüüsimise all. Kui me kohtumenetluse ökonoomika poole ja tegelikult kohtumenetluse kiirendamise laiemalt ette võtame, siis minu arvates puudutab see ka seda temaatikat.

Suur tänu, härra justiitsminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Kõik registreeritud küsimused oleme läbi võtnud. Head kolleegid, ma näen teid juba muid küsimusi registreerimas. Palun siis öelge ka, kellele te küsimuse esitate! Alustame kolleeg Tõnis Lukasest. Palun!

Aitäh! Vaat kui kena, et saab küsida ka päevakajalistel teemadel. Härra peaminister! Täna avaldati tuntud arsti Jüri Terase ajaleheartikkel "Kes kustutab tule?". Kaunis jõhker metafoor, à la viimane kustutab tule. Juttu on seal arstide massiliseks muutunud väljarändest. On näiteks signaale, et Tartu Ülikooli Kliinikum on arstide koormuse jaotamisel suures hädas. Väljaränne, mis tõesti on kiirenenud, sh ka tippspetsialistide tasemel kiirenenud, on kahe teraga mõõk: ühtpidi me kaotame parimaid päid, teine tera aga on see, et meile võib osaks saada suur immigratsioon, võõraste surve. Nii sotsiaalminister kui teie olete seni selles mõttes üldiselt muretud olnud ja öelnud, et tegu on isereguleeruva protsessiga. Ma arvan, et midagi peaks ette võtma. Kas valitsusel on mingi kava arstide väljarände reguleerimiseks, selle massilisuse vähendamiseks?

Väljaränne on alati olnud väga emotsionaalne teema. Aga tuleb tunnistada, et ega me täpselt ei tea, kui suur väljaränne täpselt on. Seetõttu ma kutsun kõiki Eestis elavaid inimesi üles rahvaloendusel kaasa lööma. Pärast rahvaloendust on meil täpselt teada, kui palju meid siin Eestis elab ja kas väljaränne on suur või siiski mitte nii väga suur. Iseäranis tuleb meil kõigil mõista seda, et liikumisvabadus ei ole mingisugune karistus ega mingisugune õnnetus. Ma ei tea, et rootslased oleksid väga õnnetud seetõttu, et neid on maailmas 14 miljonit ja et vaid 7,5 miljonit elab Rootsis. Ühele väikesele rahvale on võimalused leida rakendust maailma tipplaboratooriumides, tipphaiglates väga suur väärtus. Ma arvan, et meist mitte keegi ei taha tagasi aega, kus meil oli deklaratiivselt vabadusi palju, aga praktikas polnud ühtegi vabadust võimalik realiseerida. Ma lugesin Postimehest sellesisulist artiklit Tartu Ülikooli Kliinikumi kohta ja hiljem lugesin ka kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri vastulauset. Saan aru, et summa summarum on kliinikumist lahkunud vähem inimesi, kui sinna on tööle tulnud.

Palun, kolleeg Mati Raidma!

Suur tänu, proua juhataja! Sooviksin aktiveerida kaitseministrit. Härra minister, täna on siin palju räägitud eelnõudest ja sellest ka minu küsimus. Riigikaitse kohta on liikumas kaks üliolulist seaduseelnõu: Kaitseliidu seadus ja kaitseväeteenistuse seadus. Kas saaks paar sõna kommentaare, millal eelnõud siia jõuavad? Nad on tõesti juba pikka aega teel olnud.

Kõigepealt julgen härra Raidmale kinnitada, et ma olen jätkuvalt väga aktiivne. Aga tänan küsimuse eest ja vastan sellele tõesti suurima heameelega. Need eelnõud on mõlemad valitsuse kooskõlastusringil. Järgmisel valitsuse kabinetiistungil loodame panna punkti veel olemasolevatele küsimustele, mis on kaitseväeteenistuse seaduses üleval, ülejärgmisel valitsuse istungil saab selle ehk vastu võtta ja saata Riigikogusse. Ma väga loodan, et see nii läheb ja me need viimased lahtised kohad suudame lahendada. Praktiliselt samas seisus on ka Kaitseliidu seaduse eelnõu. Aga meil on olemas hea tava, kuidas me seadusi vastu võtame – tööd tehakse väga põhjalikult ja korraliku kooskõlastusega. Praegu me arutame viimaseid detaile justiitsministriga, kes on õnnekombel praegu minu kõrval ja võib kinnitada, et me oleme Kaitseliidu seaduse eelnõuga päris lõpusirgel ja saame selle peagi, ma loodan, siia teie juurde saata. Me oleme seda tõsiselt arutanud.

Palun, kolleeg Arto Aas!

Aitäh! Ka minul on küsimus kaitseminister Laarile, et tal väga igav ei hakkaks. Ma jätkaks sealt, kus Mati Raidma lõpetas. Te olete nii kodu- kui välismaal tuntud kui väga võimekas reformaator ja samal ajal Eesti riik siin valmistab ette suuri reforme avalikus teenistuses ja eripensionide kaotamisel. Millised on reformid või muudatused konkreetsetes küsimustes kaitseväeteenistuse valdkonnas?

Ei hakka salgama, see on kindlasti üks küsimus, mis on meie arutlustes väga kõrgel kohal olnud. Ei hakka salgama ka seda, et meil on selles küsimuses olnud mõningaid eriarvamusi, kuid me oleme neid arutanud ja lahendanud minu meelest kõige paremas koostöövaimus. Täpne lahendus, milleni jõutakse, sõltub viimase hetke nõupidamistest, mis meil on nii kabinetis kui ka omavahel, aga need eelnõud jõuavad, ma olen üsna veendunud, lähimate nädalate jooksul siia teie ette saali. Üldiselt olen kindlal veendumusel, et meil ei ole mõtet seda omavahel valitsuses lõputult arutada, sest otsuseid teeb Eesti Vabariigis parlament. Ja lõpuks tulevad vaidlusalused küsimused kõik siia teie ette arutada. Nii on see Eesti Vabariigis põhiseadusega ette nähtud ja see on õige ja hea. Kindlasti need mõlemad eelnõud, mille arutelu ees seisab, ei ole mitte kerged eelnõud. Nad on vägagi suured, muudavad õige mitmeid asju ja selle tõttu tulebki neid siin ikka väga põhjalikult arutada, tuues kõik vaidluskohad välja ja siis otsustada, milline on õige lahendus. Lõputult ministeeriumide vahel selleteemalisi kirju saata pole mõtet. Need eelnõud jõuavad tõesti kiiresti teie ette.

Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Minagi aktiveeriksin niigi aktiivset kaitseministrit. Härra kaitseminister! Eesti avalikkuses on märgata mõnesugust ärevust, võib-olla võiks öelda, et põhjendatud ärevust väljavaate tõttu, et Ameerika Ühendriigid hakkavad oma osalust Euroopa kaitsmisel oluliselt vähendama. Kas sellest asjaolust võiks tuleneda mingisuguseid olulisi muutusi Eesti kaitsekontseptsioonides või üldises häälestatuses selles kõige olulisemas asjas?

Minu arvates see on väga oluline küsimus. Ma tõesti tänan kõigi nende küsimuste eest, mis mulle siin spontaanselt on esitatud, võimaldades mul sõna võtta. Kindlasti on kõik see, mis muutub Ameerika Ühendriikide kaitsepoliitikas, asi, mida me peame väga tähelepanelikult jälgima ja analüüsima. Samas on positiivne, et Eesti on nendesse muudatustesse väga tugevalt kaasa haaratud. Meid on asjadega kursis hoitud, meid on informeeritud. Läbirääkimised, mis on praeguseks peetud, on alles alguses. Kuidas täita Ameerika langetatud otsused sellise reaalse sisuga, mis tagab ka meie julgeoleku? Kõige olulisem on meie jaoks kindlasti see, et Ühendriigid ei tõmbaks ennast tegelikult Euroopast välja. Vähendamine on vähendamine. Vähendamise puhul, kui seda tehakse, on ülimalt tähtis silmas pidada, et heidutuspoliitika ei nõrgeneks mitte grammigi. Ma julgen kaitseministrina kinnitada, et see on kindlasti tehtav – vahendid, kuidas seda teha, on olemas, ja need tulebki meil vastastikku Ameerika Ühendriikidega läbi rääkida. Nagu senine protsess on näidanud, on meil USA-ga väga hea partnerlus. See töö käib täie hooga. Mingit põhimõttelist muudatust selles, mida me teinud oleme, me ei vaja. Me peame lihtsalt edaspidigi tegema seda, mida me oleme teinud väga hästi ja korralikult. Arvan, et Eestis langetatud otsus viia meie kaitsekulutuste tase 2%-ni SKT-st on selle tegemiseks väga hea alus. Nii et mingit revolutsiooni me ei vaja. Me oleme õigel teel ning läheme seda mööda tõsiselt ja korralikult ühisel jõul edasi.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu, hea juhataja! Ka mina jätkan hea koolivenna küsitlemist. Oh üllatust, me oleme ilmselt ühel lainel, sest Paul-Eerik Rummo küsis mu küsimuse ära, aga jätkan siis n-ö koalitsiooni infotundi järgmise astmega, mis puudutab meie NATO kilpi ja ka seda, et meid turvavad NATO õhujõud. Teada on, et kui nüüd hakkavad sakslased meid turvama, siis nad ei tee seda mitte nelja, vaid kogunisti kuue hävitajaga. Väidetavalt on põhjus lihtsalt see, et tegemist on suhteliselt vanade mudelitega, mille lennutund ei ole nii kallis. Aga Saksamaa ja paljud teised riigid on järk-järgult üle minemas Eurofighteritele, ülimoodsatele hävitajatele, mille lennutund on mitu korda kallim kui senistel hävitajatel. Kas võib eeldada, et lennukite arv väheneb ja selle võrra kannatab ka meie õhuturbe aktiivsus?

Teie küsimused, lugupeetud hästi informeeritud Riigikogu liikmed, hakkavad lähenema sellele, et varsti tuleb istung salajaseks kuulutada. Aga ma püüan ikkagi vastata. Kõigepealt lühidalt: ei, meie õhuturbe aktiivsus ei tohi mitte mingil viisil väheneda. Kui asjaomased riigid tahavad lennata kallimate lennukitega ja selle eest kokkuvõttes rohkem maksta, siis on see täielikult nende vabadus. Kuid see ei tohi halvendada meie õhuturbe kvaliteeti. See, et ma lendan kallima lennukiga ja seetõttu lendan vähem, ei ole kindlasti mitte mingi lahendus. Eestil on siin omad seisukohad selgelt olemas ja me oleme need oma liitlastega läbi rääkinud. Ütleme, et läbirääkimised pole praeguseks hetkeks lõppenud. Me vajame otsust sellesama meie õhuturbeprogrammi toetuseks NATO Chicago tippkohtumisel. Meil on selle nimel väga koordineeritult tegutsenud eri ametiasutused – Välisministeerium, Kaitseministeerium ja ka peaminister isiklikult – ning me jätkame oma tegevust, kui meil on oodata NATO peasekretäri peatset külaskäiku. Aga üldiselt valitseb nendes aruteludes väga konstruktiivne ja mõistlik vaim – vähemalt seni on see nii olnud – ning ma loodan, et me saame selle otsuse, mida me tahame ja vajame.

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Jätkan ka küsimustega härra kaitseministrile. Meil on olnud kõne all muret tegev probleem, et kaitseväes ja Kaitseliidus valitseb personalipõud. Kas teie arvates loodetavasti varsti Riigikogusse jõudvad uued seaduseelnõud – kaitseväeteenistuse seadus ja Kaitseliidu seadus – pakuvad sellele probleemile lahendusi ja kui, siis milliseid?

Aitäh, see on ka väga oluline küsimus! Ma arvan, et teatud tasemel need pakuvad leevendust. Personaliprobleem kaitseväes on õige mitmetahuline. See puudutab nii kaitseväe enda personalipoliitikat ja selle võimalikke probleeme kui ka seadustest tulenevaid eri küsimusi. Kolmas, nagu kõige selgem ja nähtavam probleem on rahalised ressursid. Kusjuures see viimane ei ole üldse mitte kõige olulisem probleem – see on väga tähtis, aga need teised on seda samuti. Vaat neid teisi küsimusi, mis tulenevad õigusaktidest, tõesti kaitseväeteenistuse seaduse uus variant aitab lahendada ja korraldada asjad niimoodi, et kõigil oleks parem, nagu öeldakse.
Mis puutub kaitseväelaste palkadesse, siis see on probleem, nagu ma sellest puldist olen juba varem tunnistanud. Aga julgen kinnitada, et selle probleemi lahendamisega me tegeleme kõik koos tõsiselt ja ilmselt hakkab avalikkus neid lahendusi tulevase aasta jooksul nägema. See tuleneb juba kaitseväe enda ettevõtmistest, meie ühistest ettevõtmistest ja järgmise aasta riigieelarve projektist, kui see teie ette jõuab.

Palun, kolleeg Remo Holsmer!

Aitäh, austatud juhataja! Minu küsimus on samuti kaitseministrile. Riigikogus eelarve menetlemise ajal tegi üks teie eelkäijaid kaitseministri positsioonil Sven Mikser ettepaneku kaitsekulutusi vähendada. Kuidas te suhtute sellesse ideesse? Milles võinuks seisneda ohud, kui Eesti oleks hakanud näiteks sellest aastast sotsiaaldemokraatide ettepanekul kaitsekulutusi vähendama?

Teate, ma ei hakka varjama, et seda ettepanekut kuuldes olin ma ikka väga üllatunud. Meil on NATO ühing, meil on NATO ühingu esimees, kes minu teada on väga informeeritud kõikidest kaitsevaldkonda puutuvatest küsimustest. Mina arvasin algul, et tegemist on trükiveaga – see oli minu jaoks niivõrd üllatav ettepanek. Nüüd ma tean, et ei olnud tegemist trükiveaga, ja nüüd ma ei saa ausalt öeldes üldse asjast aru. Selle otsuse tagasivõtmine oleks olnud Eesti jaoks ikka totaalne viga. Kõigepealt anda see lubadus selgelt – see on küll kõigile teada, kuna see on ka üks praeguse valitsuskoalitsiooni lepingu punkte –, ja siis teatada lõpuks, et ei, me ikka tegime nalja – selline riik küll eriti kaugele ei lenda. Ma väga loodan, et tulevikus suudetakse kaks eri asja ehk Eesti julgeolek ja poliitiline võitlus siin lahus hoida.
Teistes küsimustes on minu meelest Riigikogu seda väga hästi suutnud. Ma olen kaitseministrina äärmiselt uhke ja rõõmus, et tänu ka heale koostööle riigikaitsekomisjoniga on üldiselt kõik isegi suhteliselt keerulised küsimused, mis vahetevahel on siin saalis pinget tekitanud, suudetud lahendada täielikus üksmeeles. See on minu meelest viis, kuidas kaitsepoliitikat tuleb ajada. Parem arutame pikemalt, arutame põhjalikumalt, aga jõuame konsensuseni välja. Olen väga tänulik riigikaitsekomisjonile selle suhtumise eest.

Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Mul on ka küsimus lugupeetud kaitseministrile. Kõigepealt täpsustan, et Sven Mikser ei rääkinud mitte kaitsekulude vähendamisest, vaid sellest, et kaitsekulud võiksid küll kasvada, aga mitte selles ulatuses, nagu pakkus koalitsioon.
Aga minu küsimus on täiesti teisest vallast. Praegu on Riigikogus arutlusel seaduseelnõu, mis puudutab päästjate pensionide korrastamist. Koalitsioon on ära öelnud selle toetamisest, põhjendades, et aastal 2012 jõuab soodus- ja eripensionide reform ka meile siia Riigikokku. Teame, et eelmine kaitseminister oli kaitseväelaste pensionide kaitsmisel väga radikaalne, ja siit ka minu küsimus. Mis on teie seisukoht selles küsimuses ja millised arengud on viimasel ajal toimunud kaitseväelaste pensione ja teiste valdkondade eripensione puudutavate läbirääkimiste käigus?

Ka mina olen väga lojaalne kõiges, mis puudutab kaitseväelaste sotsiaalseid tagatisi. Arvan, et oleme selles suhtes eelmise kaitseministriga üsna ühisel positsioonil. Need läbirääkimised käivad ja on selge, et kaitsevägi mingil tingimusel ei taha näha, et tema pensionid oleksid mõne teise ametiala pensionidega võrreldes teistsuguses suurusjärgus, kui me konkreetselt sellest räägime. Kuid tõepoolest, nii nagu teistegi alade kohta öeldakse, on kõige targem arutada kõiki neid küsimusi sellesama peagi ehk vastuvõetava avaliku teenistuse seaduse kontekstis. Ja mulle tundub, et meil õnnestub seda üsna ilusasti teha. Meil ei ole vähemalt vaja hakata mingit ulatuslikku erisüsteemi looma ja kui midagi tehakse, siis tehakse seda kokkuleppel ja koostöös, lähtudes kogu kontekstist. Nii et ootame veel veidi, aga seda arutelu me näeme ilmselt lähimate kuude jooksul. Siin ei ole enam pikalt kannatada, kui nii tohib ütelda. See pakett tervikuna, mis Riigikogu ette jõuab, on väga oluline. Valitsus on lubanud kõvasti tööd teha, ja me teemegi kõvasti tööd. Ning Riigikogu on meile olnud hea partner, kellele me oleme küsimusi ette valmistanud, ning need on tekitanud siin saalis üsna sisulisi ja põhimõttelisi arutelusid.

Palun, kolleeg Arto Aas!

Aitäh! Ma jätkan küsimusega Mart Laarile, kuna tal on juba hea hoog sees. Sooline diskrimineerimine on kahtlemata väga oluline probleem. Mul on küsimus konkreetselt uue kaitseväeteenistuse seaduse kohta. Kas uus seadus on ka sooneutraalne, eriti mis puudutab teenistusse minekut?

Uus seadus? Selles valitsuses ei ole tavaks tegelda mingite kvootidega, küll aga tegeleme me võrdõiguslikkusega positiivses lahenduses. Jah, uus kaitseväeteenistuse seadus määratleb naisterahvaste kaitseväes teenimise alused. Vähemalt projektis on see sees, milline seadus täpselt vastu võetakse, seda otsustab Riigikogu. Peab tunnistama, et see ei ole teema, mis on valitsuses vaidlusi tekitanud. Aga riigikaitsekomisjon käis loomulikult kaitseväes külas. Kuna Marianne Mikko astus sellel komisjoni visiidil väga aktiivselt üles põhimõtteliste ettepanekutega ning tegi meile arvukaid märkusi, siis ma ütleksin, et me oleme Kaitseministeeriumis soolise võrdõiguslikkuse küsimustega hästi kursis. Kaitseministeeriumi töötajate hulgas on muuseas naisterahvaid rohkem kui meesterahvaid.

Rohkem küsimusi kaitseministrile ei ole. Suur tänu! Tundub, et täna oli meil rohkem nagu koalitsiooni infotund. Vahetevahel on ka seda vaja. Aga enam küsimusi ei ole, lõpetan infotunni. Suur tänu, head küsijad, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, head vastajad, vastamise eest! Infotund on läbi.