Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu üheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid! Nüüd on aeg anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Priit Toobal!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Minul ja veel 12 Keskerakonna fraktsiooni liikmel on arupärimine peaminister Andrus Ansipile, mis käsitleb maavanemate ülesannete kitsendamist ja maavanemate politiseerimist. Seaduse mõtte kohaselt esindab maavanem maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. Maavanem on selgelt riigi, mitte võimuparteide esindaja. Viimase kahe aastaga on Vabariigi Valitsus väga kiiresti asunud seda põhimõtet eirama. Tänaseks on loodud olukord, kus Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna valitsusliidu ministrid ei lähtu seadusest, vaid 2013. aasta kohalike valimiste korraldamisest, nimetades ametisse oma erakonna poliitikuid. Aastatel 2009–2011 on valitsus ametisse määranud 12 maavanemat, kes kuuluvad kas Reformierakonda või Isamaa ja Res Publica Liitu. Need tegevused aga ei toeta kuidagi seaduses sätestatud tervikliku ja tasakaalustatud arengu nõuet. Seoses sellega on meil peaministrile viis küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Enda ja veel kaheksa kolleegi nimel annan üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Selle teema on Eesti kaubandusbilanss. Kuuldes mõned päevad tagasi peaministrilt lauset, et Eesti majandus on tüüpiline eksportiva riigi majandus, esitasin ma talle küsimuse, lähtudes monograafiast "Eesti põllumajandus 20. sajandil". Selle neljandas köites on andmed, et peale taasiseseisvumist kuni 2009. aastani oli Eesti väliskaubandusbilanss 366,4 miljardi krooniga miinuses. Peaminister vastas, et see väide küll kohane ei ole. Ta soovitas mul veel kord pöörduda statistika poole, et veenduda, et see väide on väär. Kuuletusin ja pöördusin uuesti statistika poole. Meie Statistikaamet annab vastavates tabelites alates 1993. aastast kuni käesoleva aastani bilansimiinuseks 15 miljardit eurot. Kui arvestada inflatsiooni ning kõike muud, siis tulebki miinuseks umbes 366 miljardit krooni. Seega on meil järgmised küsimused. Kas Statistikaameti andmed on õiged? Kas vastab tõele, et 1993. aastast alates on Eesti väliskaubandus olnud kogu aeg miinuses? Tahaksime kuulda peaministri kommentaari tema 15. oktoobri väitele, et meie majandus on ekspordimajandus, kuigi meie ekspordi ja impordi miinus on nelja eelarve mahus. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks arupärimist. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan need otsekohe adressaatidele.
Nüüd teated. Esiteks, Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse s.a 21. novembril algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu ning on määranud juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.
Teiseks, Riigikogu liikmed moodustasid sel esmaspäeval Peipsiveere toetusrühma ning Jõgeva-Tartumaa saadikurühma.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 rahvasaadikut, puudub 16.
Lugupeetud kolleegid, palun tähelepanu! Täpsustame päevakorda. Tänase päevakorra 13. punkti arutelul, Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu 125 esimesel lugemisel, teeb rahandusminister Jürgen Ligi asemel Vabariigi Valitsuse ettekande sotsiaalminister Hanno Pevkur. Tänase 14. punkti arutelul, Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks olekuga seotud õigusaktide muutmise seaduse eelnõu 132 esimesel lugemisel, ning 15. punkti arutelul, Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu 133 esimesel lugemisel, teeb Vabariigi Valitsuse ettekande samuti sotsiaalminister Hanno Pevkur. Rahanduskomisjoni ettekanded esitab rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

Head kolleegid! Eile jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise arutelu. Me jõudsime ära kuulata algatajate esindaja, Riigikogu liikme Kadri Simsoni ettekande. Ma palun Kadri Simsoni kõnepulti, sest on hästi palju küsimusi. Alustame. Esimene küsimus on kolleeg Erki Noolelt.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mõni aeg tagasi ütles professor Marju Lauristin siin saalis sellised sõnad: "Meie keskklass on vaesem ja vähem stabiilne kui teiste riikide keskklass. [- - -] Selle tõttu on väga kerge kukkuda välja keskklassile omasest stabiilsest olekust." Te oma sõnavõtus ütlesite, et astmelisest tulumaksust võidavad kõik. Minu küsimus on see: kui te maksustate lisamaksuga arste, vanemõdesid, ülikooliõppejõude jne, siis miks te lööte järgmise kirvehoobi meie keskklassi tekkimisele?

Üks moment! Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Ma märkasin, et kui te kuulutasite välja ettekandja asendamise, siis te teatasite, et Ligit asendab Pevkur 125. ja 133. eelnõu arutelul.

132. eelnõu arutelul samuti, 132. ja 133. eelnõu arutelul.

Ainult üks pealkiri kõlas. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd vastust!

Aitäh Erki Noolele hea küsimuse eest! Tõepoolest, ma olen nõus professor Marju Lauristiniga, et meie keskklass on liiga õhuke ja liiga vaene. Sellepärast, et klassikalise määratluse järgi kuuluvad Eestis keskklassi kindlasti ka õpetajad, meditsiinitöötajad, päästjad ja politseinikud, ka näiteks FIE-d, kes annavad ise endale tööd. Tõepoolest on nad liiga vaesed. Nii et olgem ausad, meie pakutud kõrgem maksuaste ei hakka lähiaastatel mitte kuidagi õpetajaid puudutama. Aga milles on ka jõukamate inimeste võit? Näiteks selles, et teie lapsed hakkavad saama võib-olla korralikumat koolitoitu, kui praegu 78 sendi eest on võimalik pakkuda, ja seda mitte ainult põhikoolis nagu praegu, vaid ka gümnaasiumiosas. See annab lisavahendid selle jaoks, et ka igas tavalises koolis oleksid õpetajad, kes saaksid korralikku palka. Me teame, et riik ütleb, et ei ole raha selleks, et õpetajatele suuremat palka maksta. Teisest küljest, loomulikult on meie lähenemine see, et mõnda kaudset maksu tuleks alandada. Näiteks, kui praegu öeldakse, et toasooja väga kiire hinnatõus või elektrituru avanemisega kaasnev hinnatõus aastast 2013 on paratamatu, siis tegelikult on riigi käes mitmeid hoobasid, kuidas aktsiise või käibemaksu alandades saaks selliseid sundkulutusi väiksemaks teha. Nii et kui astmelise tulumaksu puhul peavad kõrgepalgalised ühest küljest maksma teatud astet ületava sissetuleku pealt 12% kõrgemat maksu, siis teisest küljest saavad nad avalikest hüvedest väga palju rohkem tagasi.

Palun, kolleeg Aivar Sõerd!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus: miks te olete teinud oma eelnõu selliselt, et te muudate kehtivat tulumaksuseadust, pannes sinna meelevaldselt need astmed, kusjuures maksumäär teie eelnõu kohaselt sõltub sellest, kas tulu on väiksem või suurem kui 15 972 eurot aastas? Kehtiv tulumaksuseadus ei tee vahet, kas makse saaja aastatulu, ükskõik, kas tegemist on palga või erisoodustustega, on 19 000 või 10 000 või 30 000 – mingit vahet ei ole, sest meil on proportsionaalse maksu põhimõte. Samamoodi on maksustatava tulu mõiste kehtivas seaduses sätestatud selliselt, et tulu arvestatakse enne mahaarvamisi. Miks te ei ole teinud eraldi seadust, miks te panete neid astmeid meelevaldselt siia seadusesse?

Ma tänan küsimuse eest! Loomulikult, me selle eelnõuga muudame üksikisiku maksustamise põhimõtteid. See ongi selle eelnõu eesmärk, et praegusest ühekülgsest maksustamisest mindaks edasi astmelise tulumaksu juurde, kus kõrgemat sissetulekut maksustatakse kõrgema maksuastmega. Te avasite selle vaidluse, et maksustatav tulu ja brutopalk ei ole üks ja sama. Tõepoolest, me seletuskirjas räägime brutopalgast. Siin on ilmselt kohane selgitada, miks maksustatav tulu on madalam kui brutopalk. Meie eelnõu järgi on maksustatav tulu see summa, mis jääb alles, kui brutopalgast on võetud maha maksuvabastused. Et enamik inimesi on liitunud teise pensionisambaga, siis on maksuvabastused suuremad, aga kindlasti võetakse enne maha ka tulumaksuvaba miinimum ja kohustuslikud kindlustusmaksed. Kui peres on mitu last, siis võetakse maha ka teise, kolmanda jne lapse pealt saadav tulumaksuvabastus. Kui on võetud kodulaenu, siis arvestatakse ka seda. Nii et vastus küsimusele, miks me muudame olemasolevat seadust, on see: sellepärast, et me arvame, et olemasolevat tulumaksusüsteemi tuleb muuta.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh! Ka mina jagan seda kriitikat, et muutes ainult ühte arvu eelnõus, te lähete tegelikult vastuollu kogu selle seaduse loogikaga ja seetõttu tekib maksuarvestuses totaalne kaos. Aga see selleks. Mul on väga lihtne küsimus. Te olete seletuskirjas öelnud, et selle eelnõu tulemusena laekuks riigieelarvesse üle 180 miljoni euro rohkem. Kas praeguseks on teieni jõudnud teadmine, et tegelik laekumine on umbes kolm korda väiksem?

Aitäh! Mul on siin käes Rahandusministeeriumi seisukoht seaduseelnõu kohta, kus öeldakse, et seda eelnõu ei toetata esiteks seetõttu, et Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna valitsusliidu programm näeb ette jätkamise lihtsa, ettevõtlust soodustava ja ühetaolise üksikisiku tulumaksuga ning välistab astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamise. Ehk põhjus, miks Rahandusministeerium seda eelnõu ei toeta, on see, et see punkt ei sisaldu võimuliidu leppes. Teiseks öeldakse, et võimuliidu leppes on punkt, et aastal 2015 tulumaksu alandatakse. Arvutusi Rahandusministeerium oma ametlikus kirjas kahtluse alla ei pane. Kui rääkida sellest, et Rahandusministeerium on laekumiste suhtes skeptilisem, siis tõenäoliselt kajastub siin ka rahandusministri seisukoht, et üks oluline maksuvabastus, kodulaenuintresside maksuvabastus, saab osaks just kõige jõukamatele inimestele. Meile, opositsioonierakonnale kättesaadavad andmed puudutasid brutotulu, ilma teadmiseta, kellele ja mis mahus langeb osaks maksuvabastusi. Nii et mingist küljest võib olla nii, et kodulaenuintresside maksuvabastusest võidavad kõige rohkem need inimesed, kes kunagi hakkavad kõrgema tulumaksuastme tõttu enam maksu maksma. Mis aga puutub seaduse pea peale pööramisse, siis eks siin Riigikogus ole vastu võetud mitmeid seadusi, mille tegelik rakendamine toimub rakendusaktidega. Nagu paljude teiste seaduste puhul, mis on Riigikogus vastu võetud, tuleb ka selle eelnõu puhul konkreetsed rakendusaktid välja töötada ministeeriumis. Ma usun, et Rahandusministeeriumis on olemas piisav kompetentsus, loomaks määrust, mis võimaldaks võtta Eestis kasutusele astmelise tulumaksu. Mul oli hea meel näha rahanduskomisjonis elavat arutelu. Isegi Aivar Sõerd pakkus abikätt mitme detaili täpsustamiseks, mis ei olnud tema meelest piisavalt täpsed. Kindlasti on see üks põhjus, miks seda seaduseelnõu ei tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata.

Palun, kolleeg Valdo Randpere!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Kadri Simson! Eile, kui sa hakkasid seda eelnõu tutvustama, siis sa sissejuhatuses viitasid Adam Smithile ja ütlesid, et tema kui liberalismi isa on tegelikult ka astmelise tulumaksu isa. Ma arvan, et sa ise Adam Smithi lugenud ei ole, sest kui sa seda teinud oleksid, siis sa saaksid aru, et seda tema seisukohta võib tõlgendada ka nii, et tema on Eestis kehtiva tulumaksuseaduse isa. See tähendab, et ta rääkis küll sellest, et rohkem teenivad inimesed maksavad rohkem, aga seda teevad nad ka siis, kui maksusüsteem on proportsionaalne, nagu see on Eestis. Küll aga propageeris astmelist tulumaksu väga tugevalt Karl Marx. Mina oleksin sinu asemel veidi ettevaatlikum. Juba ainult teadmine, et temale miski väga meeldis, teeks mind ettevaatlikuks. Aga minu küsimus on see: kas sa suudad nimetada mõne tõsiselt võetava majandusteadlase, kes on suutnud tõestada, et astmeline tulumaks kiirendab majanduskasvu? Ära nimeta Janno Reiljanit või Marika Tuusi või kedagi sellist, nimeta mõni tõsiselt võetav majandusteadlane.

Aitäh, härra Randpere! Teie olete saanud oma ülikoolihariduse sellel ajal, kui pidi Marxi lugema. Mina poleks Londoni Ülikoolist politoloogiamagistri kraadi kätte saanud ilma Adam Smithi lugemata. Tsiteerides teile raamatut "Rahvaste rikkus", tsiteerisin ma seda osa, kus Adam Smith ütleb, et on ainult õiglane, kui suurema sissetulekuga inimesed panustavad enam. Seda mõtet on mitmed majandusteadlased sajandite jooksul edasi arendanud, ka selles võtmes, et suuremat rikkust omavad inimesed saavad ka ühiskondlikust hüvest suurema osa, sest neid huvitab enam see, et riigis oleks tagatud turvalisus ja julgeolek ning oleks olemas infrastruktuur. Mis puutub majandusteadlastesse, siis huvitaval kombel on nii, et laias laastus 80% maailma majandusteadlastest, nende hulgas lõputu hulk majandusnobeliste, on seda meelt, et astmeline tulumaks on õige maksusüsteem. Alati üritab seda läänemaailmas kahtluse alla seada vähemus, võib-olla sellised teravamad professorid, kes rohkem intriigile panustavad. Hakates teile ette lugema enamust esindavaid professoreid, võiksin ma nimekirja pikaks venitada, samamoodi, nagu ma võin pikaks venitada nende riikide nimekirja, kus on astmeline tulumaks. Kui te seate kahtluse alla, et astmeline tulumaks kiirendab majanduse edukäiku, siis rääkige praktikuna! Vaadake, mis juhtus Ungariga, kus selle aasta 1. jaanuarist mindi üle Eesti maksusüsteemi taolisele ühekülgsele maksusüsteemile ja kus majanduskasv on väga kehv. Nad tegid samasuguse eksperimendi, nagu oleme teinud meie, ja said aru, et selline maksusüsteem majanduse õitsengut küll kaasa ei too.

Palun, kolleeg Arto Aas!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te loetlesite oma ettekandes terve hulga riike, kus nagu Eestiski kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem. Lõpetuseks nimetasite nende riikide hulka kuulumist häbiväärseks. Erinevalt teist ei leia ma, et Hongkongi, Leedu, Tšehhi või Slovakkiaga ühte nimekirja kuulumine oleks kuidagi häbiväärne. Need on ühed kõige kiiremini kasvava majandusega riigid oma regioonis. Mind üllatas, et te keskerakondlasena lisasite häbiposti ka Venemaa. Ometi me kõik teame, et enamik Keskerakonna esimehe poliitilistest kontaktidest ja rahalistest vahenditest pärineb just Venemaalt. Miks nii vaenulik suhtumine meie naaberriiki? Kas te ei karda Savisaarega vastuollu minna?

Aitäh väga intrigeeriva küsimuse eest! Minu ja Keskerakonna eesmärk on see, et Eestist saaks turvaline Põhjamaa, selline maa, kus riik suudab tagada lastele hariduse, eakatele tervishoiu ja pensioni, kus õpetajad saavad normaalset palka ja kus bussid sõidavad ka maapiirkondades. Seetõttu pean kindlasti sihiks jõuda põhjamaise ühiskonnani. Ma loomulikult käitusin Riigikogu väliskomisjoni liikmena liiga lapsesuiselt, kui ma ei pidanud selliseid toredaid riike nagu Albaania, Makedoonia, Mongoolia ja Montenegro meile eeskujuks. Ma arvan, et eeskuju tuleb võtta nendest, kes innustavad. Kindlasti on Soome meile innustav näide.

Palun, kolleeg Ülo Tulik!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Eile te kirjeldasite väga kujundlikult, kui suur ja raske on olnud võitlus selle seaduseelnõu eest. Teile lohutuseks võib öelda, et ülemaailmses mastaabis te olete ikkagi edu saavutanud. Venemaa liberaaldemokraatide liider Žirinovski hiljaaegu uudistes väitis, et ka nende partei toetab astmelise tulumaksu ideed. Seletuskirjas te märgite selle seaduse jätkusuutlikkust. Jääb mulje, et Eestimaa saab kohe muredest vabaks. Lubage, et ma tsiteerin siit ühte osa: "Tulumaksusüsteemi muutmine suurendab riigieelarve tulusid, mistõttu on võimalik tagada palgatõus õpetajatele, päästjatele ja politseinikele ning suurendada kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa." Küsimus: kui suure palgatõusu te tagate õpetajatele, päästjatele ja politseinikele ning kui palju suurendate kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa?

Aitäh! Ma pean kõigepealt reageerima teie repliigile välispoliitiliste võitude kohta. Samamoodi võiksin mina teha komplimendi teie erakonnale, et te olete saavutanud meeletut edu. Näiteks USA-s on üks selline värvikas vabariiklasest presidendikandidaat, kes on öelnud, et USA ja Mehhiko vahele tuleks tõmmata okastraat ja elektrivool sinna sisse lasta. Olgem selliste paralleelidega ettevaatlikud. Ma ei ütle seda teie erakonna kohta. Aga mis puutub sellesse, kuhu peaks riik lisavahendeid panema, siis me oleme seda meelt, et 2012. aasta eelarve kohta parandus- ja muudatusettepanekuid tehes tuli Keskerakonna fraktsioon välja ainult hädavajalikuga. Õpetajad, kelle palk on olnud aastaid külmutatud, on olukorras, kus hinnatõusu tõttu toimub pidev vaesumine. Meie ettepanek oli tõsta õpetajate palka 20% juba aastast 2012. Mis puutub omavalitsustesse, siis me arvame, et üldse mitte maksusüsteemist tulenevalt, vaid sellest tulenevalt, et aastal 2009 vähendati ilma ülesandeid vähendamata omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa, peaks esimene samm olema see, et taastatakse omavalitsustele laekuva tulumaksu protsent 11,93. Alles siis saab edasi rääkima hakata.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tavapärane väide astmelise tulumaksu kehtestamise puhul on see, et astmelist tulumaksu ei saa kehtestada, kuna see võtab töötegemise isu ära. Mina pean seda reformierakondlaste udutamiseks, millele IRL lihtsalt kaasa laulab. Kuidas sina seda kommenteerid?

Kas seda, et astmeline tulumaks võtab töötegemise isu ära? Samamoodi võiks väita, et toiduainete kõrgem käibemaks võtab söögiisu ära, ravimite kõrgem käibemaks võtab eluisu ära ja toasooja kõrgem käibemaks võtab ära isu elada Eestis, sellise külma kliimaga riigis. Tegelikult on astmelise tulumaksuga nii, et see väärarusaam ongi see üks lohepea, mida me oleme kogu aeg pidanud raiuma. Me ei propageeri siin seda maksusüsteemi, mis kunagi kehtis Nõukogude Liidus. Me propageerime läänelikku astmelist tulumaksu, mille tunnussõnaks on liitprogressioon. Liitprogressioon tähendab seda, et kõrgemat maksuastet tuleb maksta ainult astet ületava summa pealt. Keskerakonna viimases eelnõus on selleks maksustatav tulu, mis ületab 15 972 eurot, ja ainult seda maksustatakse 33%-ga, mitte ei maksustata 33%-ga kogu sissetulekut. Laias laastus on see nii, et need inimesed, kes on tulumaksuprotsendi alandamisest võitnud tuhandeid eurosid aastas, hakkavad nüüd taas andma suuremat panust riigieelarvesse. Aga nad ei jää vaesemaks kui nende väiksemat palka teenivad kolleegid.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mina loodan südamest, et Keskerakonnal õnnestub ükskord hakata ajama ka seda keskklassi asja. Keskklassi aluseks saab Eestis olla vaieldamatult ettevõtlus. Eesti keskmises ettevõttes on üheksa töötajat ehk põhimõtteliselt see ongi keskklassi arengu mootor. Minu küsimus ja mure seondub sellega, kuidas see eelnõu kavatseb maksustada dividende. Teatavasti on dividendide maksmine ettevõtlusest juba ettevõtte tulumaksuga maksustatud. Ega siin mingit topeltmaksustamise ohtu ei ole? Seletage see situatsioon lahti, sest see erutab ka potentsiaalseid astmelise tulumaksu pooldajaid paremerakondades.

Dividendide küsimus tuli kõne alla ka Riigikogu rahanduskomisjonis, kui seda eelnõu arutati. Ma arvan, et dividendide teema on märksa laiem kui selle eelnõu teema. Ma usun, et keegi ei vaidle vastu, et dividendid on praegu Eestis madalalt maksustatud ning seetõttu deklareeritakse igal aastal miljonite eurode ulatuses dividende, mis oma olemuselt on tavaline töötasu, aga millelt ei maksta sotsiaalmaksu. Poliitikauuringute Keskus Praxis on teinud analüüsi ja öelnud ... Ilmselt pole vist mõtet edasi rääkida. Poliitikauuringute Keskus Praxis on teinud analüüsi, kus haigekassa ja pensionikassa jätkusuutlikkust seotakse ka sellega, et dividende võiks hakata maksustama sotsiaalmaksuga. Aga eelnõu seda ei puuduta. Eelnõus on lähtutud sellest, nagu ka teistes Euroopa riikides on dividende maksustatud: dividende maksustatakse jätkuvalt ühtlase tulumaksumääraga. Kahe lugemise vahel, kui seda eelnõu täna tagasi ei lükata, on võimalik teha muudatusettepanek, et juriidilise ning füüsilise isiku tulumaksumäär oleks üheselt mõistetav.

Head kolleegid! Kui te esitate küsimuse, siis palun teil jääda vastuse ajaks saali! See on minu suur palve teile. Palun, kolleeg Andrus Saare!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Teie ja teie erakonna liikmed olete siin saalis mitmel korral võtnud sõna Eesti kodanike välismaale tööleminemise teemal. Kindlasti on tegemist väga muret tekitava tendentsiga. Välisriikidesse tööle ei lähe, nagu arvata võiks, ju sugugi ainult töötud, madalapalgalised või vähese haridustasemega inimesed. Pigem just vastupidi. Need on keskmise või keskmisest kõrgema palgaga haritud inimesed, arstid ja insenerid. Siit ka minu küsimus: kas Keskerakonnal on selle eelnõuga soov maksutõusu tõttu veelgi suurendada välismaale siirdujate arvu?

Ma tänan küsimuse eest! Siin tuleb silmas pidada, kuhu riiki need hästiharitud Eesti tööinimesed tavaliselt lähevad. Nad ei lähe Mongooliasse või Valgevenesse, nad kipuvad ikka minema Soome, Rootsi, Suurbritannia, Iirimaa või USA suunas, kus kõigis on astmeline tulumaks. Soomes kehtib viieastmeline tulumaks ja tulumaksuastmele lisandub 19%-line kohalik maks. Üks hästi teeniv Eesti inimene hakkaks ka astmelise tulumaksu korral Eestis maksu maksma vähem, kui ta seda Soomes tegema peaks.

Palun, kolleeg Erki Nool, teine küsimus!

Aitäh! Mul on hea meel, et te vastasite eelmisele küsimusele väga pikalt, kuigi ma otsest vastust siiski ei saanud. See selleks. Te viitasite vastuses koolitoidule. Tänu Tallinna linna uhkele juhtimisele saavad minu lapsed koolis väga korralikult süüa, nii et neil on kõht täis. Aga ma küsin ikkagi üle tulumaksu protsendid. Te räägite 33%-st, 15 972 euro suurusest aastatulust ja dividenditulust. Mis momendist ikkagi on selge ka maksuametile, mis on dividenditulu ja mis on inimese omatulu? Lõpuks läheb ikkagi see dividenditulu ju ka pangaarvele.

Aitäh! Mul on hea meel, et teie lapsed on hästi toidetud. See on kindlasti riigi kohustus, tagada, et kõik lapsed oleksid hästi toidetud. Kindlasti annab astmelisest tulumaksust laekuv lisatulu võimaluse seista ka teiste laste eest. Aga mis puutub dividenditulusse, siis praegu maksab dividendide pealt tulumaksu ettevõte. Kui ettevõte soovib maksta dividende näiteks summas üks miljon eurot, siis tulumaks, jagades 0,7-ga ja korrutades 0,21-ga, on 265 823 eurot. Kui brutopalk juba sisaldab tulumaksu, siis dividendidele tuleb see liita. Selle seaduseelnõuga me seda põhimõtet ei muuda, aga ma olen nõus, et kahe lugemise vahel tuleks see tekstis täpsemalt lahti kirjutada.

Palun, kolleeg Toomas Tõniste!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Teie eelnõu puudutab ju inimesi, kes pole kaugeltki rikkad, ning kahjuks saavad tublid ettevõtlikud inimesed ei millegi eest karistada. Kui ma olen õigesti aru saanud, siis Keskerakonna lähenemine on see, et kes teenib rohkem, see peab maksudena rohkem riigile tagasi maksma. Kas siis praegu nii ei ole? Võtame näiteks inimese, kelle aastane sissetulek on 15 000 eurot, ja võrdleme teda inimesega, kelle sissetulek on 150 000 eurot. Suures plaanis toob viimati mainitud inimene riigile ju kümme korda rohkem raha sisse. Kas seda on ikka vähe?

Aitäh! Me ei arva, et riigimaksud oleksid kodanike karistamine. Siis me peaksime ütlema, et enamik Euroopa riike on väga repressiivsed, sest nad koguvad maksu astmelise tulumaksu põhimõttel. Aga praegu on 1518 euro suurune kuupalk üpris kõrge. Kui rääkida väljaspool Tallinna elavatele inimestele sellest astmest, siis enamik ei kujuta ette, et lähiaastatel sellele tasemele jõutaks. Kui rääkida õigluse seisukohast ja kui lähtuda riigi saadava kasu printsiibist, siis kõrgema sissetulekuga, suurema varaga inimesed saavad ka riigilt rohkem hüvesid. Nende vajadus avalike teenuste, näiteks korrakaitse, kohtusüsteemi ja korraliku teedevõrgu järele on palju suurem kui madala sissetulekuga inimestel. Kui ühiskonnas ei oleks tagatud julgeolek ja avalik kord, kui ei oleks siledaid teid, siis nende kaotused oleksid palju suuremad. Te raputate pead. Te seisate ilmselt selle eest, et igaüks olgu võimeline ise endale politsei-, pääste- ja raviteenust hankima. Aga meie eesmärk on see, et see oleks kõigile võrdselt tagatud.

Palun, kolleeg Aivar Sõerd, teine küsimus!

Aitäh! Mul oli rahanduskomisjonis konkreetne küsimus: kuidas peetakse jooksvatelt maksetelt kinni tulumaksu? Mis määra rakendatakse? Te vastasite, et rakendatav protsent sõltub sellest, kui suur on väljamakse. Oletame, et inimene on pool aastat töötu, ta töötab esimesel poolaastal või teeb paar kuud hooajatööd ja väljamakse on näiteks 1600 eurot. Ta saab tulumaksu tagasi alles pärast deklaratsiooni esitamist. Miks teie maksureform diskrimineerib hooajatöölisi või inimesi, kes on pool aastat töötud?

Aitäh, härra Sõerd! Teil oli tõepoolest väga palju küsimusi. Kohati jäi mulje, et te arvate, et me leiutame jalgratast ja Eesti on esimene riik, kes hakkab astmelist tulumaksu koguma. Õnneks me jõudsime komisjonis lõpuks arusaamale, et on päris mitu riiki, kes on seda maksu suutnud koguda ja ilmselt suudab ka väike e-tiiger Eesti seda teha. Rakendusaktid peab välja töötama loomulikult ministeerium, aga teie ettepanekul uurisin ma seda, kuidas toimub maksukogumine Soomes. Soomes on inimesel võimalik valida tulumaksustamise skeem vastavalt oma sissetulekutele. Kui tema sissetulekud on iga kuu stabiilsed, nagu te mainisite, siis arvestatakse ka tulumaksuvaba miinimum ning maksuastmed ümber kuupõhiseks. Kui inimene ei tööta iga kuu, siis arvestatakse, et esimesed kuud on maksuvabad, järgmistel kuudel arvestatakse juba madalama tulumaksumäära alusel jne. Eesti-sugusele e-riigile ei peaks selline väike nüanss nagu tulumaksu arvestamine probleemiks saama.

Palun, kolleeg Valdo Randpere, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud proua Simson! Adam Smithi kohta ma arvan, et te olete teda võib-olla isegi lugenud, aga sel juhul nagu vanapagan piiblit, sest tema ei rääkinud tõepoolest astmelisest tulumaksust, küll aga sobib tema kirjeldusse hästi proportsionaalne tulumaks, mis Eestis kehtib. Aga selleks, et teid veel natukene turgutada, toon ma ühe näite Rootsist. Ma loen ette Rootsi kunagise sotsiaaldemokraadist rahandusministri tsitaadi, kes pärast seda, kui ta oli oma töö lõpetanud, kirjutas raporti Rootsi valitsuse jaoks: "Kõige tõsisem kahju kõrgest astmelisest tulumaksust on tõenäoliselt nähtamatu ja kujutab endast asju, mis võiksid toimuda, aga ei toimu: töö, mida ei otsita, või töökoht, mida ei looda; õpingud ja teadlaskarjäärid, mida ei teostata; uued ideed, mida ei viida ellu. Ja kui need samad asjad teostuvad meie maksusüsteemi tõttu väljaspool Rootsit, jäävad needki sündmused meile nähtamatuks." Kas te väidate, et Kjell-Olof Feldt eksib?

Ma kahjuks ei tulnud siia tsitaatide kogumikuga, nii et mul pole võimalik teile vastuseks mõnda teist tsitaati ette lugeda, aga mulle tuleb meelde Financial Timesi juhtkiri, kus oli kirjas, et kui sa tahad tänapäeval viia ellu unistust, et saada ajalehepoisist miljonäriks, siis kõige soodsam keskkond selle unistuse elluviimiseks on Soome. Seal on astmeline tulumaks, kuid Financial Timesi arvates ei takista see ajalehepoisil miljonäriks saada. Tõenäoliselt on astmelise tulumaksu abil võimalik anda kõigile lastele võrdne stardivõimalus ning sealt edasi sõltub kõik nutikusest, arukusest ja töökusest. Kui sa oled saanud riigilt nii suure taganttõuke, siis sa ei tunne, et riiki tagasipanustamine on röövimine, sest sina oled riigilt saanud, sa oled patrioot ja tahad, et ka teistel oleks selles riigis niisama hea elada.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Ma tänan! Hea ettekandja! Seesama Financial Times, mida sa mainisid, on korduvalt kirjutanud sellest, et astmeline tulumaks on jõukamates riikides viinud olukorrani, kus kõige vähem makse maksavad just nimelt kõige jõukamad, sest kõrgem maksumäär annab neile piisava õigustuse selleks, et otsida kõikvõimalikke legaalseid võimalusi, kuidas maksudest kõrvale hiilida. Kui vaadata näiteks USA või sellesama Rootsi telefoniraamatut, siis kollastel lehekülgedel on tuhandeid firmasid, advokaadibüroosid, kes tegelevad ainult maksude optimeerimisega, see on nende põhitegevus. Meil õnneks sellesse kategooriasse kuuluvaid firmasid veel ei ole. Kas te tahate, et me jõuaksime sinna, et Eestis tekiks hulk inimesi, kes hakkaksid teenima laialdase maksude optimeerimise pealt, ja kõige rohkem makse maksaksid ikka need kõige vaesemad, kes lihtsalt ei suuda kalleid maksuadvokaate palgata?

See väide, et USA-s on raske makse deklareerida ja seetõttu ei tohiks ka meie seda süsteemi üle võtta, on jälle üks vastuargumentide lohepea, mida tuleb kogu aeg raiuda. Olgem korrektsed. USA-s on väga keerukas maksudeklaratsioonide süsteem, aga see tuleneb maksueranditest. Seal on küll kümneid kui mitte sadu võimalusi makse optimeerida, kuid mitte astmete tõttu, vaid mahaarvamiste tõttu. See seaduseelnõu ei too ühtegi lisamaksusoodustust juurde. Aga väite kohta, et rikkad võidavad ja vaestel tuleb ikka oma maksud ära maksta, on võib-olla kohane öelda, et astmelise tulumaksu kohta on tehtud igasuguseid uuringuid. Näiteks on USA-s viimastel aastakümnetel leitud, et tuleb uurida maksusüsteemi mõju inimeste õnnetundele. Uuriti 54 riiki. Ajakirjas Psychological Science leiti, et maksumäärade ühtlustamisega võib kaasneda ka sotsiaalse heaolu ühtlustumine. Aga siiski oli niimoodi, et nendes 54 riigis olid kodanikud seda õnnelikumad, mida progressiivsem oli riigi maksupoliitika. Nii et jah, rikaste õnn võib natuke väheneda, aga õnnelikumad inimesed on astmelise tulumaksuga riigis.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt ütlen kommentaariks Arto Aasale, kes võttis oma küsimuse sissejuhatavas osas uurimisorganitest ja kohtust kõrgema rolli: ma soovitaksin seesuguste väljaütlemistega lihtsalt ettevaatlikum olla. Aga minu küsimus puudutab kolleeg Taavi Rõivase pressiteadet, kus ta ütleb, et Keskerakonna pakutav astmeline tulumaks paneks täiendava maksukoormuse õpetajatele ja politseinikele. Mulle jääb mulje, et kolleeg Taavi Rõivas ei tea, milline on õpetaja ja päästja keskmine palk. Õpetaja palk on keskmiselt 771 eurot ja päästja palk on 683 eurot. Kas ma saan õigesti aru, et Keskerakonna väljakäidud astmelise tulumaksu idee ei pane täiendavat maksukoormust õpetajatele ega politseinikele?

Praegu, kui õpetajate palga tõusuks ei leita isegi 20%, on õpetajate palk meie pakutavast maksumäärast kaugel maas. Aga ma pöördun IRL-i fraktsiooni poole. Mulle tundub, et te olete saanud õpetajate palga eest seismisel endale ühe väga kõva liitlase. See on Taavi Rõivas, kes lubab, et aastaks 2014 on politseinike ja õpetajate keskmine palk 1518 eurot. Ega see ei tähendagi muud kui seda, et kõigil järgmistel eelarveaastatel peaks õpetajate palga tõusuks leidma 36,7% lisatulusid ja nii neli aastat järjest. Siis see maksuaste juba võikski õpetajate palka puudutada. Nii et meil on võimalus veel enne riigieelarve teist lugemist rahanduskomisjonis õpetajate palka arutada ja Taavi Rõivas rahanduskomisjoni liikmena on kindlasti nüüd õpetajate palga tõusu pooldaja.

Hea kolleeg Taavi Rõivas, repliik.

Aitäh! Mul on pigem protseduuriline küsimus juhatajale. Kas kodukorraga on kooskõlas see, kui nii küsija kui ka vastaja omistavad täiesti meelevaldselt väiteid inimesele, kes on ise saalis, kes teab väga täpselt, mida ta ütles, ja kelle sõnu saab Riigikogu kodulehelt kontrollida? Kas selline tendentslike väidete omistamine kellelegi on kodukorraga kooskõlas?

Aitäh, kolleeg Taavi Rõivas! Te võite fraktsiooni esindajana tulla ja öelda, mis oli õige ja mis oli vale. Aga kui inimene on niimoodi aru saanud, siis juhataja ei saa seda ju praegu otsustama hakata. Nii et kui fraktsiooni esindajatel on võimalik kõnelda, siis palun tulge kõnepulti ja öelge seda. Kolleeg Mihhail Stalnuhhin, teie nime ei olnud ju kuulda.

Aitäh! Protseduuriline küsimus. Ma palun anda hinnangu eelnevale sõnavõtule, arvestades, et eile rääkis kolleeg Rõivas Marika Tuusist, kusjuures ta oskas Marika Tuusi nimel arvamust avaldada.

Lugupeetud kolleegid! Me jätkame praegu seaduseelnõu aruteluga, aga mitte hinnangute andmisega. Palun järgmine küsimus! Kolleeg Toomas Tõniste, teine küsimus.

Aitäh! Minu arust pole midagi imelikku, kui me tunneme muret õpetajate pärast, kelle palka me tahame tõsta, aga näeme, et nad peavad kohe-kohe hakkama sealt suurt osa riigile tagasi maksma. Aga ma tahtsin öelda, et ma pole kindlasti nõus teie väitega, et need, kes teenivad rohkem, kasutavad ka riigi teenuseid selle võrra rohkem või kasutavad vähemalt selles väärtuses. Miks te ei räägi sellest, et need, kes teenivad tunduvalt rohkem kui 15 000 eurot aastas, maksavad rohkem sotsiaalmaksu, nad maksavad tarbimise pealt käibemaksu ja oma taristukulud maksavad nad kütuseaktsiisi kaudu kinni? Palun lihtsalt olla järgmine kord korrektne ja ka sellest rääkida!

Aitäh! Nüüd ma võiksin hakata debateerima selle üle, mida tähendab poliitiku suust kuuldud väljend "kohe-kohe". Kui õpetajad hakkavad kohe-kohe maksma rohkem maksu, siis millal kohe-kohe ületab õpetaja keskmine palk 1518 eurot? Ma kardan, et see "kohe-kohe" ei juhtu sellel kümnendil. Taavi Rõivas läks siit ruumist välja. Nüüd tuli tagasi. Mulle toodi print Riigikogu koduleheküljest, meie Lossiveebist. Sinna võivad fraktsioonid oma pressiteateid üles panna. Reformierakonna fraktsioon on üles riputanud pressiteate, kus ilmselt keegi teie palgal olev inimene on Taavi Rõivast tsiteerinud: "Parlamendisaadik selgitab, et palgakasvu tingimustes oleks juba mõne aasta pärast kõrgema määra maksjad nii politseinikud kui õpetajad." Nii et see juhtub aastal 2014, kui te leiate igal aastal, ma kordan, 36,7% raha õpetajate palga tõusuks juurde, sest praegu on õpetajate alampalk 608 eurot.

Head kolleegid! Ma veel kord palun, et jääme seaduseelnõu arutamise juurde! Ärgem hakakem rääkima, mida keegi on kuskil öelnud! Me arutame praegu seaduseelnõu. Palun esitada küsimusi, mis käsitlevad seda seaduseelnõu, aga mitte seda, mida keegi on kuskilt lugenud või mida keegi on kuskil kirjutanud! Palun jätkame seaduseelnõu arutamist! Palun, kolleeg Juku-Kalle Raid, küsimus!

Aitüma! Jätkan eile alustatud lastekirjanduse lainel. Kunagine Rootsi sotsiaaldemokraat, tänaseks surnud Astrid Lindgren astus astmelise tulumaksu vastu välja 1976. aastal, sest riik oli teda kogemata kombel maksustanud 102% või 103%-ga. Siis ta hakkas neid ohte nägema. Sina rääkisid teooriast Soome kohta ja müüdist "ajalehepoisist miljonäriks". Astmeline tulumaks võib selle müüdi ümber pöörata, sedapidi, et hoopis miljonärist ajalehepoisiks. Miks Keskerakond arvab, et eestlaste rahvuselund on maks? Miks te tahate astmelise tulumaksuga lüüa noa selga veel äärmiselt nõrgale, alles tekkivale keskklassile?

Juku! Alustuseks pean ma ütlema, et kuula, mida Ene Ergma räägib. Sa rääkisid jälle lastekirjandusest. Aga teiseks pean ütlema, et üks tark ei jõua nii palju vastata kui sada lolli küsida, või oli see vastupidi. Astmeline tulumaks ...

Vabandage! Head kolleegid! Jätame sellised kommentaarid välja, me oleme Riigikogu saalis. Palun jätkake!

Astmeline tulumaks ei saa teha kedagi sel määral vaesemaks, et inimesele jääks kätte vähem raha kui temast väiksemat palka teenival kolleegil. Püüan väga lihtsalt, ka sulle arusaadavalt selgitada. Kui Riigikogu liige, näiteks Juku-Kalle Raid, teenib 4000 eurot, siis sellest 4000 eurost võetakse kõigepealt maha tulumaksuvaba miinimum ja siis võetakse maha kõik ülejäänud maksuvabastused. Sellest esimesest maksustatavast osast, mis on 1518 eurot, juhul kui sul ei ole sõlmitud pensioni teise samba lepingut, pole võetud kodulaenu või kui sul pole mitut last, võetakse endiselt 21% tulumaksu, seda ületavast osast võetakse 33% tulumaksu. Põhimõtteliselt tuleb iga seda piiri ületava 100 euro eest maksta rohkem 12 eurot, mis sellise palga puhul nagu 4000 eurot ei tee kedagi vaeseks. Kui vaadata õigluse printsiibist lähtuvalt, siis suure palgaga inimesed on tulumaksu alandamisest 26%-lt 21%-le võitnud 2200 eurot aastas. See võit kestab ka nendel rasketel aegadel, kui lisatakse kõiki teisi makse, mis löövad ka neid inimesi, kes mitte midagi ei teeni, need on näiteks töötud, pensionärid, lapsed. See võit kehtib suurepalgalistele ikka. Praegu me oleme lihtsalt jõudnud seisu, et riik laiutab käsi ega täida mitmeid väga olulisi ülesandeid, sest n-ö raha ei ole. Aga tegelikult on üks ressurss, kust leida raha õpetajate palga tõusuks ja lasteaedadele. See ongi see põhimõte. 102%-st on 33% niisama kaugel kui Eesti Soomest.

Palun, kolleeg Arto Aas, teine küsimus!

Aitäh! Esiteks soovitan ettekandjal Põhjamaade näite puhul uurida ka varandusliku kihistumise temaatikat. Sissetulekute tasakaalustumine ja kihistumine on midagi muud kui varanduslik kihistumine, millele ka Imre Sooäär siin enne viitas. Jõukad inimesed saavad endale lubada sissetulekute varjamist. Aga minu küsimus puudutab Ungarit ning selle kehva majandusliku olukorra ja maksusüsteemi meelevaldset seostamist. Milline maksusüsteem on praegu kõige kehvema majandusseisuga Euroopa riikides, ma pean silmas Kreekat, Itaaliat, Hispaaniat, Portugali? Kas ka seal ei kehti mitte astmeline tulumaks? Miks see ei ole neil aidanud oma majandust õitsengule juhtida?

Kui räägiti euro abipakettidest (madam juhataja ei luba mul tõenäoliselt nendest rääkida, sest me räägime praegu astmelisest tulumaksust), siis mainiti rahvusvahelises kirjanduses alati ka eurotsooni kõige vaesemat riiki Eestit. Sellistes riikides nagu Kreeka ja Itaalia on olukord selline, et riik on küll palju laenanud, aga üksikinimeste laenukoormus on märksa väiksem kui eestlastel. Me ei saa siin vaadata ainult ühte näitajat, mis meile sobib. Me peame vaatama ka seda, et need inimesed seal ei kanna sugugi nii suurt koormust, kui meie oma väikesepalgaliste inimeste õlule oleme pannud.

Palun, kolleeg Aivar Kokk!

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas on olemas mingi analüüs, kus on mainitud, et just 15 973 euro suurune palk on see, kust alates maksumäär võiks olla 33%? Kui me räägime Eesti keskklassist, siis on väga selgelt öeldud, et alla 2000 euro kuus kätte saav inimene ei ole see, kellelt võiks makse võtta. Ma ei vaidle vastu, et meie palgalt võiks maks võib-olla olla tunduvalt suurem. Aga kas me ei hakka praegu ikkagi võtma suuremat maksu nendelt, kes püüavad kuidagi iseendaga hakkama saada ja, nagu sa just mainisid, kellel on kodulaenud ja kõik muu kaelas?

Me võtame praegu makse ju ka neilt, kes ei saa mingit palka. Me võtame lihtsalt teise nimega makse, mis on pidevalt tõusnud. Eesti on olnud väga kiire maksutõusuga riik. Seda raha võetakse inimestelt ära käibemaksu ja aktsiiside tõusuga. Kus on see õiglane piir, et mitte rohkem maksustada inimest, kes enam toime ei tule? Inimliku kogemuse põhjal võib öelda, et mida rohkem inimesel on, seda rohkem ta normaalseks toimetulekuks vajab. Kuskilt tuleb leida see piir, kus maksutaset tõsta. Ma olen nüüd raskes olukorras, sest ega täpset analüüsi ei saagi teha. Ka Eesti keskmise palgaga on samasugused lood: nii nagu me ei õpi pähe kellaaega, ei ole mõtet ka keskmise palga näitajaid pähe õppida, sest need on pidevas muutumises. Aga ma toon võrdluseks ühe väikese riigi, mis asub Euroopas, on eurotsoonis ja kus elanikke on umbes niisama palju kui meil, aga kus rikkust on natuke rohkem. Sloveenias hakkab kõrgem, 41%-line maksuaste kehtima aastatulu pealt, mis on üle 14 800 euro. Põhimõtteliselt tuleneb see arv, mille me oleme välja käinud, sellest, et sellest rohkem teenivad inimesed on tulumaksu langetamisest kõige rohkem võitnud.

Palun, kolleeg Sven Sester!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan teie eelnõu, mis on praegu n-ö kahe astmega. Ma jätan selle tulumaksuvaba miinimumi hetkel välja. Ma vaatan eelnõusid, mida te olete viimastes Riigikogu koosseisudes menetlusse andnud astmelise tulumaksu teemal. Ma panen tähele paari asja. Esiteks, teie varasemates ettepanekutes on olnud isegi neli astet. Teiseks, väga huvitav on see, et te olete vähemalt sõnades madalapalgaliste inimeste eest võitlejad ja te olete toonud protsenti allapoole. Ma toon näiteid. Kunagi oli teil ettepanek, et kuni 32 000 krooni puhul võiks maksuaste olla 15%. Isegi eelmisel aastal te tegite ettepaneku, et kuni 70 000 krooni suuruse aastatulu puhul peaks maksuaste olema 18%. Siit minu küsimus teile, isegi kaks küsimust. Esiteks, kas te enam madalapalgaliste peale ei mõtle, et te ei taha enam protsenti allapoole tuua? Teine küsimus: millest on tingitud, et te pidevalt maksumääradega mängite, on see teie taotlus?

Püüan nüüd poliitiliselt vastata. Me pakume erinevaid variante seetõttu, et äkki mõni nendest variantidest leiab ka teie kaasamõtlemist. Kui korrektselt vastata, siis selle keerulisema, neljaastmelise variandi töötasid välja Eesti majandusprofessorid. Siin Riigikogu ees seda eelnõu kaitstes selgus, et see on natuke liiga keerukas. Me ei jõudnud töövarjuna saata mõnda uljaspeast Reformierakonna liiget, kes käis ja rääkis, et nüüd hakkab see 26% kehtima ka õpetajatele ja päästjatele, ja me ei suutnud ära seletada, et madalam maksuaste vähendab nende maksukoormust palju suuremal määral. Me leidsime, et läheme edasi kolmanda, B-versiooniga, teeme selle süsteemi kaheastmelisena, mida saab täiustada.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Ma usun, et kõik need tendentslikud väited ja üsnagi loomingulised liitprotsendi arvutamised, mida põhikooli õpilased on kindlasti hea meelega võimelised üle arvutama, jäävad teie südametunnistusele, nii nagu ka Sloveenia Eestile eeskujuks toomine. Minule teadaolevalt prognoositakse Sloveenia käesoleva aasta majanduskasvuks 1,3%, mida on üle viie korra vähem kui näiteks Eestis. Minu küsimus peegeldab seda, et te minu meelest solvasite kogu Eestit, nimetades Eestit eurotsooni kõige vaesemaks riigiks. Kas sellise tembeldamise puhul ei oleks kohane vaadata näiteks seda, kui kiiresti ühe või teise riigi majandus näiteks viimase kümne aasta jooksul kasvanud on, või te peategi kohaseks hõõruda Eestile nina alla, et meid on 50 aastat okupeeritud ja seetõttu oligi meie stardipositsioon kehvem?

Aitäh! Eks siin kõnetoolis õpitakse ikka meistritelt. Ka mina õppisin peaministrilt, kes armastab statistikat nagu käisest puistata. Statistika põhjal on Eesti eurotsooni kõige vaesem riik. Sellistele näitajatele tuginedes ei saa oma riiki kuidagi solvata. Mina ja minu erakond töötame selle nimel, et Eesti kõige vaesemaks ei jääks. Mis puutub võrdlusesse Sloveeniaga, siis kas teie teate nimetada peale Eesti mõnda riiki, kus majandus kukkus aastal 2009 14%? Kas te teate mõnda eurotsooni riiki, kus majandus nii palju kukkus? Ei. Siin me olime küll number 1. Ausalt öeldes, astmelise tulumaksu üks suur pluss ongi see, et see hoiab ära need buumid, selle, et buumina kasvatakse ja krahhina kukutakse. Stabiilsem majandusareng annab riigile ja inimestele kindlustunnet. See ongi astmelise tulumaksu üks iva. Inimene liigub sissetuleku kasvades küll automaatselt kõrgemasse maksumäära, aga kui tulevad üllatuslikud palgakärped, siis see ei löö teda nii valusalt, sest väiksema sissetuleku pealt võetakse väiksemat maksumäära. See pehmendab tema jaoks ka neid kukkumisi. Mis puutub tendentslikkusse, siis mul on hea meel, et te olete selgeks saanud selle põhimõtte, mida astmeline tulumaks endast kujutab, ega vaidle enam liitprogressiooni üle. Ka teile on see kasuks tulnud. Me ei ole siin neid tunde ilmaasjata veetnud.

Palun, kolleeg Imre Sooäär, teine küsimus!

Ma tänan! Hea kolleeg Trivimi Velliste, kes istus umbes samal kohal, kus Juku-Kalle täna, on siin saalis aastaid korranud ühte lauset: maksudega ei mängita. Suursaadikuna USA-s elades sai ta seda süsteemi ilmselt rohkem tundma õppida kui sina ja mina. Viimasel ajal on nii Kongressis kui ka Senatis paljud poliitikud ütelnud, et ka USA-l tuleks minna samasuguse lihtsa maksusüsteemi peale nagu Eestis. Olen täiesti nõus, et need paljud erandid on viinud selleni, et maksusüsteem läheb keeruliseks ja siis ongi advokaate abiks vaja. Aga astmete tegemine ongi ju esimene samm keerulisemaks muutmise poole. Miks te tahate Eesti maksusüsteemi keerulisemaks muuta, nii et lihtinimesed sellest enam aru ei saa ja ongi vaja palgata advokaate, et oma maksudeklaratsiooni täita? Pole ju mingi saladus, et nendes riikides teevad inimesed igasuguseid trikke, et teatud maksukastidesse mahtuda ja nendest mitte üle minna.

Veteranpoliitik Trivimi Velliste ütles kuldsed sõnad. Aga miks tema ja teie tegevus sellele ei vastanud? Alates 2007. aastast on makse muudetud mitmel, kui mitte mitmekümnel korral. Alustame elektrile kehtestatud aktsiisist, alustame kahenädalase etteteatamisega käibemaksu tõstmisest, jätkame ravimite, meditsiinitehnika, raamatute, kultuuriürituste käibemaksu tõstmisega. Tekib küsimus, mis maksudega teie mängite. Makse on tõstetud nii palju, et iga Eesti leibkond on saanud endale käibemaksu ja kütuseaktsiiside tõusuga märkimisväärse lisakoorma kanda. See koorem on raskem kanda olnud neil inimestel, kellel on väiksemad sissetulekud, sest sissetulekud lähevad enamikus tarbimiseks. Suurema sissetulekuga inimesed võivad ka säästa. Ma käisin eile ühel tarbimiskonverentsil, kus majandusteadlane Andres Arrak rääkis, et enamik hästi toimetulevaid inimesi käib rõivaid ostmas juba kuskilt mujalt, järelikult saavad nad siin säästa ja teha oma kulutused mujal. Valdav osa Eesti inimesi on sellest maksudega mängimisest saanud ainult lisakoorma. Meie ettepanek on nende koormat mitte suurendada ning selle jaoks, et riik saaks tegutseda riigina ja täita oma ülesandeid, anda võimalus kanda koormat ka suurepalgalistel nagu meie.

Palun, kolleeg Sven Sester, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Ma enne küsisin kaks küsimust ja teie valisite endale mugavama vastuse. Ma kordan üle oma küsimuse teise poole. Siinkohal on paslik öelda, et te just mainisite, et koorem on raskem neil, kellel on väiksem sissetulek. Kordan üle, et alles eelmisel, 2010. aastal te andsite menetlusse astmelise tulumaksu eelnõu, kus te nägite ette ka 18%-list tulumaksumäära. Siit minu küsimus: kas te siis ainult sõnades, mitte aga oma tegudes tahate võidelda väikesepalgaliste inimeste huvide eest? Ma oleksin pidanud loogiliseks, kui te kas või keskmise palga puhul oleksite näinud ette alandatud maksumäära, kas 18% või koguni 15%. Te ei teinud seda.

Aitäh! Ma pean jälle tulema selle juurde, et astmelisest tulumaksust saadav lisatulu võimaldab langetada tarbimismakse, näiteks toasooja käibemaksu. Ka teie olete ilmselt tähele pannud, et praegu käib üks tont üle Eestimaa ja see on toasooja hinna tõusu tont. Aga tarbimismaksude tõusu puhul on probleemiks nende regressiivsus, mistõttu vaesemad leibkonnad maksavad nende maksude näol ära suhteliselt suurema osa oma sissetulekust. Tarbimismaksude kasvu õigustamine, mida te teete, lööb väiksema sissetulekuga inimesi. Meie mõtleme nende peale. Astmelise tulumaksu kasutuselevõttu õigustabki just see, et see võimaldab tarbimismaksude tõusust loobuda ja võimaldab panna maksukoormuse põhirõhu neile inimestele, kes seda kanda jõuavad. Aga kuna see on ilmselt viimane küsimus koalitsiooni liikmetelt, siis ma panen teile veel südamele, et ärge mööda Eestit käies rääkige seda juttu, et kõrgem, 33%-line tulumaksuaste teeb suurepalgalised vaeseks. Ei, liitprogressioon tähendab, et kõrgemalt maksustatakse ainult teatavat, 1518 eurot ületavat osa palgast, ainult see maksustatakse kõrgema määraga. Ärge nii enam tehke, ärge rääkige tondijutte, mis ei vasta tõele.

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud proua ettekandja! Ideoloogiliselt kaugemal seisval inimesel on mõnevõrra kummaline kuulata teie ja Reformierakonna vaidlust tulumaksu üle, sest te kuulute Euroopas mõlemad just liberaalide fraktsiooni. Ka siin vahepeal tsiteeritud härra seltsimees Žirinovski on ju Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei esimees. Aga minu küsimus on selles: ega te ei oska öelda, milline on suhtumine astmelisse tulumaksu selles teie ühises Euroopa fraktsioonis, liberaalide omas nimelt?

Liberaalide katusorganisatsiooni kuulub mitmeid eriilmelisi erakondi. Sinna kuuluvad kõik Põhjamaade keskparteid, sinna kuuluvad Briti liberaaldemokraadid ja sinna kuulub erakondi, mille esimees on riigi peaminister. Ütleme niimoodi, et veelahe maksuküsimustes on selles katusorganisatsioonis olemas, aga Reformierakond esindab katusorganisatsioonis selgelt vähemust.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Üks repliik saalis istuvale mõisnikule: makse optimeeritakse ka Eestis ja mitte vähe. Aga mul tuli korraga üks imelik mõte. Mul on üks tuttav mees, kes põgenes kunagi Eestist Rootsi. Kui ma esimest korda tal külas käisin, siis ta elas nii kuratlikult rikkalt selles astmelise tulumaksuga Rootsi riigis, ja kui ta Eestisse tagasi tuli, siis oli ta veel rikkam, sest Rootsist tulles on Eestis võimalik hästi rikas olla. Tema näide inspireeribki mind arvama, et astmeline tulumaks on üks õige asi, kui Rootsis on võimalik nii kiiresti nii rikkaks saada, tulles, kaks kätt taskus, laeva pealt maha. Rääkige mulle veel kord üle, mis mind ootab, kui astmeline tulumaks kehtestatakse. Ma siiamaani pole väga hästi sellesse uskunud.

Sellest edumudelist võite oma hea kolleegiga ilmselt ka väljaspool Riigikogu saali rääkida. Aga laias laastus annab astmeline tulumaks riigile lisatulu, mille abil on võimalik täita neid ülesandeid, mille kohta praegu öeldakse, et ärge lootkegi. See annab ressursid selleks, et õpetajad ei peaks teist korda Toompeale tulema, vaid nende palga tõusuks leitakse raha, ja selleks, et Eesti riik panustaks oma lastesse, sõltumata nende vanemate võimest nende kõhtu täis toita. See annab võimaluse lõpetada pidev kaudsete maksude tõstmine, mis lööb eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi. Vähetähtis ei ole see, et see võimaldab neil inimestel, kes töötavad kõrgemalt tasustatud töökohtadel, anda ühiskonna heaks oma panust ja anda seda maksupoliitika, mitte suvalise heategevuse kaudu, anda panust, mis aitab Eesti riigil õitseda ja kasvada.
Ma tänan teid tähelepanu eest! Loodan, et need arutelud siin saalis jätkuvad.

Rohkem küsimusi tõesti ei ole. Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu oli rahanduskomisjoni päevakorras 15. novembril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Kadri Simson ja Vabariigi Valitsuse esindajana osales eelnõu arutelus Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Elo Haugas.
Algatajate öeldu ja seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk suurendada tulumaksusüsteemi muutmise kaudu riigieelarve tulusid. Eelnõu kohaselt asendataks senine ühtne tulumaksumäär kahe erinevaga: aastatulult kuni 15 972 eurot ehk kuutulult 1331 eurot oleks maks 21% ja seda ületavalt osalt 33%.
Arutelu komisjonis oli väga põhjalik. Meile laekus ka Rahandusministeeriumi koostatud valitsuse seisukoht, mis nägi ette eelnõu mitte toetada. Valitsus tõi üsna lakoonilises kirjas välja kaks põhjust, mis on, tõsi, üsna kaalukad. Eesti maksupoliitikas on valitud põhimõtteliselt teistsugune tee ja sellele ka viidati. Opositsiooni liikmed kritiseerisid komisjonis väga ulatuslikult seda valitsuse üsna lakoonilist seisukohta. Ma usun, et teatud mõttes õigusega, sest ka valitsuse kirjalikus seisukohas oleks minu arvates pidanud olema selgelt välja toodud näiteks see asjaolu, et kui eelnõu algatajad näevad, et see eelnõu võiks sisse tuua 180 miljonit eurot aastas, siis valitsuse analüüs ütleb, et seda on kõige rohkem 60–70 miljonit eurot ehk kolm korda vähem. Ma olen nõus opositsiooni kriitikaga, et see oleks valitsuse kirjalikus seisukohas pidanud olema põhjalikumalt välja toodud. Samas tuleb tõele au andes öelda seda, et analoogseid eelnõusid, mis põhimõtteliselt soovivad Eesti maksusüsteemi ulatuslikult muuta, tuues sisse astmed, mitte küll täpselt samade maksumääradega, on olnud ka varem ja väga palju. Valitsus on juba varem väga põhjalikult selgitanud, miks astmeline tulumaks kui selline on Eesti jaoks kahjulik lahendus.
Kõige ulatuslikum arutelu komisjonis käiski selle üle, kui palju see eelnõu eelarvesse raha juurde tooks. Komisjoni liikmete küsimused ja arvamused puudutasid ka seda, kuidas täpselt maksu rehkendatakse. Nimelt, kui eelnõu ütleb, et 33%-line maksumäär kehtestatakse maksumaksja maksustatavale tulule, mis ületab aastas 15 972 eurot ehk kuus 1331 eurot, siis seletuskirjas on räägitud hoopis teistest arvudest. Seega, algataja on oma mõtetes näinud ette palju ulatuslikuma süsteemi muutmise, tahtes muuta ka seda, mida tähendab maksustatav tulu. Sealt tulenevalt on seletuskirja ja eelnõu vahel väga suured vastuolud.
Rääkisime päris põhjalikult sellest, kus kehtib üks või teine tulumaksumäär. Ma juhin tähelepanu, nagu ka komisjonis jutuks oli, et vaadates ühe või teise riigi jõukuse taset, oleks kindlasti erakordselt naiivne öelda, et riik on jõukas sellepärast, et seal kehtib selline või teistsugune tulumaksusüsteem. Kindlasti tuleb arvesse võtta ka ajaloolist tausta, Eesti puhul seda, et me elasime 50 aastat okupatsioonitingimustes. See tähendab, et meie majandus startis 1990. aastate alguses mitu korda kehvemalt positsioonilt kui paljudel meie naabritel. Selliseid asjaolusid tuleb kindlasti arvesse võtta ka parlamendi aruteludes. Me võime avastada, et mõni riik on jõukas hoolimata sellest, et seal kehtib astmeline tulumaks, aga kindlasti mitte sellepärast, et seal kehtib astmeline tulumaks.
Komisjoni liikmed tegid väga tõsist kriitikat, et eelnõu, mis on ju teadupärast väga lakooniline, sisaldades põhimõtteliselt ainult ühte paragrahvi (teine paragrahv annab jõustumiskuupäeva), muudab olemuslikult kogu Eesti tulumaksusüsteemi. Ainult ühte määra muutes loome kõikides teistes paragrahvides totaalse kaose, sest ei hoomata, et proportsionaalne ja progressiivne tulumaksusüsteem on väga erinevad, ei piisa sellest, kui ainult ühes paragrahvis üks muudatus teha. Toodi välja väga palju tehnilisi nüansse, näiteks, kuidas arvestatakse erisoodustusmaksu, kuidas arvestatakse dividende, kuidas lahendatakse erinevaid maksutehnilisi küsimusi. Toon ühe näite. Kuna on ühtne maksumäär, siis ettevõtted ei maksa maksu dividendidelt mitte isikustatult, arvestatult iga isiku kohta, vaid dividendide puhul makstakse ettevõtte tulumaks ühtse maksuna. Kui osal inimestel on tulu üle 15 972 euro aastas, võttes arvesse ka nende muid tulusid, palgatulusid sealhulgas, ja osal inimestel alla selle, siis see uus süsteem tähendaks tegelikult kõikidele dividende maksvatele ettevõtetele süsteemi täielikku ümbertegemist.
Nagu öeldud, kõige põhjalikum arutelu toimus siiski eelnõust tulenevate laekumiste üle. Rahandusministeeriumi ametlikus hinnangus, mis põhineb analüüsil, öeldakse, et sellest eelnõust tulenevalt võiks laekuda 60–70 miljonit eurot. Keskerakonna fraktsioon ise ütleb, et see summa võiks olla 180 miljonit eurot. Komisjonis oli arvamusi, et ka see 60–70 miljonit eurot on mitmel põhjusel liiga optimistlik. Need põhjused olid minu meelest vägagi tõsised. Miks me pühendasime nii palju aega sellele, kui suur see mõju on? Sellepärast, et seesama eelnõu oli riigieelarve teisel lugemisel märgitud Keskerakonna muudatusettepanekute katteallikana ja neid muudatusettepanekuid oli umbes 180 miljoni euro ulatuses. Kui selgus, et eelnõu tegelik mõju on märksa väiksem, siis me saime loomulikult info, et osa muudatusettepanekuid on reaalse katteta.
Komisjon langetas järgmised otsused: saata eelnõu täiskogu päevakorda 22. novembril 2011. aastal (see otsus tehti konsensuslikult) ja teha ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata (selle otsuse poolt oli 6 ja vastu 5 komisjoni liiget). Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Küsimus kolleeg Heljo Pikhofilt.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mind tõesti üllatab, et sa oled nii jäigalt vastu õpetajate ja päästjate palga tõusule, sellele, et riigil jätkuks laste tarbeks raha ka peale vanemahüvitise maksmise perioodi lõppu, et lastevanemad võiksid olla kindlad, et nad saavad oma lapsed siin Eesti riigis ka üles kasvatatud. Valitsuserakondade põhiline argument on olnud see, et raha ei ole. Praegu on konkreetne katteallikas astmelise tulumaksu näol ette näidatud. Miks sa oled vastu sellele, et tõsta õpetajate ja päästjate palka?

Aitäh! See on väga hea küsimus. Kui eelnõu tegelik mõju on kõige rohkem 60 miljonit eurot lisalaekumist, aga eelnõu pannakse katteallikaks kõikvõimalike kulutuste tõstmisele kokku 180 miljoni euro ulatuses, siis võib igaüks välja arvutada, et kaks kolmandikku nendest lahketest lubadustest, mida on sellest eelnõust lähtudes tehtud, on reaalse katteta. Seda esiteks. Teiseks, kui lõpuni aus olla, siis veel eile me arutasime siinsamas saalis elektriaktsiisi langetamise eelnõu, mis oleks säästnud 1,2 eurot iga leibkonna kohta kuus, aga samas oleks see riigile läinud maksma 30 miljonit eurot ehk pool astmelisest tulumaksust laekuvast rahast. Uskuge või mitte, astmeline tulumaks ei anna eelarve tuludesse nii suurt lisalaekumist, et selle abil oleks võimalik kõiki suuri probleeme ära lahendada. Kaugel sellest. Mõne probleemi saaks tõesti ära lahendada, sest mingi lisaraha sealt tõenäoliselt laekuks. Ma rõhutan veel kord, et 33% on väga suur maksumäära tõus ja mingit lisaraha, kas see on 60 miljonit või pisut vähem või rohkem, on sealt võimalik oodata. Aga nagu öeldud, juba elektriaktsiisi langetamise korral oleks pool sellest rahast läinud. Teine väga põhimõtteline asi on see, et astmelise tulumaksu kehtestamine ja üldse signaal järsu maksutõusu kohta vähendaks ilmselgelt investorite huvi Eesti kui investeerimiskeskkonna vastu. Sellel oleksid otsesed tagajärjed Eesti tulevasele majanduskasvule. Kui astmelise tulumaksu tõttu jääks Eestisse tulemata kas või iga 50. investeering, siis juba sellest piisaks, et astmelise tulumaksu mõju oleks ka eelarvele tervikuna negatiivne. Ka sellistele asjadele tuleb mõelda. Mis puudutab õpetajate, politseinike ja päästjate palkade tõusu, siis vastupidi Heljo Pikhofi väitele juhtisin ma ka eilses pressiteates tähelepanu sellele, et valitsusliidu poliitika on suunatud nii üldisele palgatõusule kui ka õpetajate, politseinike ja päästjate palkade tõusule. Mina näen küll seda perspektiivi, et nii õpetajatel, politseinikel kui ka päästjatel on tulevikus kõrgem palk kui 1331 eurot. Jah, seda ei saa teha ühe aastaga, loomulikult. Seda ei saa võib-olla teha ka kahe või kolme aastaga, aga ma näen selgelt seda perspektiivi, eriti kui me vaatame, kui kiiresti Eestis minevikus keskmine palk kasvas ja üldse palgad kasvasid. Seetõttu ma näen juba täna ette, et see eelnõu hakkab tulevikus raha ära võtma ka õpetajatelt, päästjatelt ja politseinikelt. See on minu mure. See eelnõu ei sätesta, et poolteisekordset keskmist palka ja seda ületav tulu oleks maksustatud 33%-ga. See eelnõu ütleb jäigalt: tulult üle 15 972 euro aastas ehk 1331 euro kuus on maksumäär 33%. Tuletage meelde, kui suur oli Eestis keskmine palk veel näiteks kümme aastat tagasi, ja te saate aru, et see mure, et keskmise palga saaja hakkab kolme, viie või kümne aasta pärast selle eelnõu tõttu palju rohkem maksu maksma, on õigustatud. Me ei pea seadusi tehes vaatama ainult järgmist aastat, vaid ikka pikemalt ette.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Mul on see esimene küsimus, mitte teine. Ma Simsonilt ei küsinud mitte kordagi.

Vabandust, mul oli ees lihtsalt teine koht!

Te räägite, lugupeetud ettekandja, palkadest, mis olid kümme aastat tagasi. Tuletage meelde ka hindu, mis olid kümme aastat tagasi. Ainult viimase nelja aastaga on tarbijakorv kaks korda kallimaks muutunud. Nüüd minu küsimus. Kui mõnes linnavolikogus mingit küsimust hääletatakse ja inimesel on selle otsusega seotud isiklikud huvid, siis otsustamise hetkel väljub ta ruumist. Meil oli nüüd niiviisi, et opositsioon oli sotsiaalse õigluse poolt, aga teie esindasite neid, kes soovisid säilitada enda sissetuleku suurust. Kas te ei näe selles korruptsiooni ilmingut?

Aitäh! Alustan lõpust. Igaüks siin saalis peab suutma olla üksikküsimuste arutelul ka riigimees ja nägema mõjusid Eesti majanduse kui terviku arengule. Uskuge mind, härra Stalnuhhin, me teeme siin päevast päeva otsuseid, mis mõjutavad nii meie kui ka meie laste käekäiku tulevikus, ja mõjutavad tihti paremuse poole. Ma ei pea näiteks kuidagi korruptiivseks otsust Eestile suurt laenu mitte võtta, kuigi see on kindlasti minu tütre jaoks kasulik otsus, aga see on samavõrra kasulik ka kõikidele teistele. Kui te küsite, kas ükskõik kelle puhul oleks maksutõusu vastu hääletamine korruptiivne, siis ma vastan ei, sest maksutõusu vastu hääletamine on meelepärane tegu kõikide Eesti inimeste jaoks, mitte ainult meie jaoks. Seda esiteks. Mis puudutab seda, et esineb ka selline nähtus nagu inflatsioon, siis see on õige tähelepanek. See, et viimase nelja aasta jooksul on tarbijahinnad kahekordseks kasvanud, kindlasti täpne ei ole, aga see ei ole praegusel juhul tähtis. Tähtis on see, et kui ka tulevikus võib inflatsiooni eeldada, siis seda enam hakkab see eelnõu, mis kehtestab nominaalpalgale, mitte reaalpalgale, kõrgema maksumäära, inimeste elu mõjutama. Kui ükskõik mis põhjusel, kas inflatsiooni tõttu, elujärje tõusu tõttu või, mis on loogilisem, mõlema koosmõjus ka järgnevatel aastatel inimeste nominaalpalk kasvab, siis iga palgatõus suurendab nende inimeste hulka, kes hakkavad maksu maksma kõrgema määra järgi ja kelle üheks tulumaksumääraks saab 33%.

Palun, kolleeg Jaak Allik, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Kui peaks nii minema, nagu arvavad paljud või mitmed maailma juhtivad majandusteadlased ja ilmselt ka teie, nagu me kuulsime, et algab üsna kiire inflatsioon ja Eesti õpetajate palgad tõesti tõusevad nelja aastaga 1500 euroni, siis miks te eeldate, et Eesti Vabariigi Riigikogu ei võiks seda seadust muuta?

Aitäh! Vaadake, meie ees on üsna konkreetne eelnõu, mis kehtestab konkreetse maksumäära konkreetsest summast alates ja see summa on 1331 eurot kuus. Kui selline eelnõu peaks Riigikogus läbi minema, siis loomulikult võivad tulevased Riigikogu koosseisud seda muuta, võidakse tagasi minna varasemale süsteemile, võidakse tõsta seda maksumäära 33%-lt 40%-le. Igasuguseid asju võidakse teha. Aga meie ees täna siin laual on eelnõu, mis maksustab 33%-ga kõik sissetulekud alates 1331 eurost. Sellest mustvalgest eelnõust peame oma otsuse tegemisel lähtuma.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui ma esimese küsimuse esitasin, siis ma ei lausunud sellist sõna nagu "tarbijahinnaindeks". Need on luulud. Ma rääkisin tarbija- ehk ostukorvist. Öelda, et need andmed ei vasta tõele, on eriti küüniline. See uudis tuli selle aasta jaanuaris. Tarbijakaitse tegi neid uuringuid mitme aasta jooksul. Selle aasta jaanuaris me saime teada, et viimase nelja aastaga on ostukorv hinna poolest kahekordistunud. Põhimõtteliselt pole mul mingit küsimust. Aga äkki sa tahad tagasi võtta oma sõnad, et ma jagan siin valeinformatsiooni.

Aitäh! Ma arvan, et kumbki meist ei süüdista teist valeinformatsiooni jagamises. Nagu ma ütlesin, ei ole selle teema arutelul määrava tähtsusega see, kui suur on olnud inflatsioon, kui suur on ühe või teise tarbija jaoks olnud ostukorvi kallinemine. Selge on see, et mingis ulatuses on inflatsiooni ka tulevikus. Iga inflatsiooniprotsent muudab suuremaks nende inimeste hulga, kes selle eelnõu tõttu hakkavad kannatama ehk kes peavad maksma kõrgemat, 33%-list maksumäära. Ma ütlen veel kord, et valitsusliidu poliitika eesmärk laiemalt on see, et Eesti majanduskeskkond oleks atraktiivne, et Eesti majandus kasvaks, kasvaksid ka palgad, kasvaksid inimeste sissetulekud. Eelnõu on selle eesmärgiga otseses vastuolus, sest kui valitsuse eesmärk on inimeste sissetulekuid kasvatada, siis teie tahate panna piiri ette ja öelda, et 1331 eurot on see piir, millest rohkem teenimine peaks olema tulevikus kõigi jaoks patt. Meie eesmärk on vastupidine, meie eesmärk on see, et pigem peaks keskmine palk kasvama suuremaks kui 1331 eurot. Inimeste sissetulekud peaksid Eestis kasvama ka tulevikus.

Palun, kolleeg Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Härra ettekandja! Seda teemat juba mainis kolleeg Jaak Allik, aga ka mind tegelikult hämmastab see, et ma olen siin Riigikogus olnud mõne kuu, aga lõviosa seadustest, mida me siin arutame, on ikka olnud seaduste muutmise seadused. Nii et see retoorika, et me nüüd võtame vastu seaduse, mis on justkui kivisse raiutud, ei vasta päris tõele, pole siin kivisse midagi raiutud. Aga küsimus on tegelikult meie enda palga kohta. Kui see eelnõu läbi läheks, siis ühe riigikogulase tulumaks oleks veidi suurem kui Eesti keskmine palk. Kas te näete oma unistustes mingit teist võimalust meie palka, mis Eesti oludes on küllaltki kõrge, kuidagi õiglasemaks muuta?

Aitäh! Iga Riigikogu liige peaks sada protsenti oma ajast pühendama Eesti rahva teenimisele, mitte oma sissetulekutega tegelemisele. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab seda, kas ka tulevikus peaks pidevalt hakkama Eesti maksusüsteemi radikaalselt muutma, siis minu seisukoht on pigem eitav. Ma absoluutselt ei eita, et ka tulevikus muudetakse tõenäoliselt näiteks aktsiisimäärasid. On üsna loogiline, et viinaaktsiis liigub sünkroonis tarbijahinnaindeksiga, et ei juhtuks nii, et viinapudeli hind poes jääb samaks, samal ajal kui kõigi toiduainete hinnad kasvavad. Me näeme aktsiisitõuse ette kindlasti ka tulevikus, selles ei ole kahtlust, aga see ei ole maksusüsteemi muutmine. See eelnõu tähendab aga väga põhimõttelist maksusüsteemi muutust. Ma rõhutan veel ka seda, et kui Riigikogu kiidaks selle eelnõu esitatud kujul heaks, siis tekiks Eesti maksukorralduses väga suur kaos, sest lihtsalt ei oleks võimalik tulumaksu arvestada. Uskuge, ei ole võimalik maksusüsteemi teiseks muuta vaid nii, et me muudame ühe protsendi ära. Nagu ma ütlesin, näiteks erisoodustuste maksustamine toimub praegu tänu ühtsele maksumäärale hoopis teise süsteemi järgi, sest maksustatakse tööandja tasemel ilma isikustamata. Kui me peaksime hakkama isikustama iga üksikut erisoodustust, siis see tekitaks tohutu halduskoormuse, mis ei ole kindlasti mõistlik. Eesti maksusüsteemi suur pluss on olnud selle lihtsus, ühetaolisus ja arusaadavus. Makse peab olema lihtne maksta. See mõjutab oluliselt ka maksulaekumisi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Avan läbirääkimised. Kutsun kõnepulti Sven Sesteri Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana.

Proua juhataja! Head kolleegid! Kuulasin seda debatti siin, aga ega ma täpselt aru ei saanudki, mida eelnõu algataja Keskerakond siis tegelikult tahab. Ausalt ei saanud aru. Ma ütlen teile mõned arvud. Vaatame, kas need tulevad teile tuttavad ette: 935, 1126, 148, 434, 554 ja 780. Tegemist on seaduseelnõudega, mida Keskerakond on viimaste Riigikogu koosseisude ajal algatanud astmelise tulumaksu kohta. Palusin Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnal välja otsida, millal on need eelnõud algatatud, millised soovid on sel hetkel olnud ja kas asi on lõpuks sumbunud või mitte. Üllatav on see, millele ma ka oma küsimuses tähelepanu juhtisin, et tegelikult tundub, et ega te ka ise täpselt ei tea, mida te tahate. Miks ma seda arvan? Kui ma vaatan neid eelnõusid, mis on aegade jooksul siin üle antud, siis neis on pakutud nelja maksuastet, kolme maksuastet, kahte maksuastet, on olnud ka erinevaid protsente. Mul on tunne, et te olete nagu tuulelipud ja pigem on see teie jaoks mäng. Te teate, et see ei leia enamuse tuge ja te panete neid arve paberi peale suhteliselt suvaliselt, korralikult planeerimata. Seda näitab ajalugu.
Eriti huvitav ja kurioosne on see, et te olete aegade jooksul rääkinud, et te võitlete madalapalgaliste inimeste huvide eest, olete astunud samme (vähemalt paberi peal), pannes mingi perioodi tulule väiksema protsendi. Tõesti, varem te olete pakkunud, et mingi konkreetse summa maksumäär oleks 15%. Lähiminevikus, eelmise aasta 14. juunil te algatasite järjekordselt astmelise tulumaksu eelnõu. Te pakkusite, et aastatulu kuni 70 000 krooni oleks maksustatud 18%-ga. Minu meelest aga eriti viimane eelnõu näitab, et tegelikult te ei mõtle madalapalgaliste inimeste peale. Ma oleksin aru saanud, kui te oleksite esitanud tõesti teie n-ö potentsiaalse lipulaeva, eelnõu, kus oleks ära toodud mingi summa, oleks see siis 600 või 500 eurot, mille maksuaste oleks näiteks 15% ümber. Siis ma oleksin aru saanud, millest te räägite ja et teie ettepanekud on vastavuses teie selle mõttega, et te tahate madalapalgaliste tulumaksu muuta väiksemaks ja tahate, et kõrgepalgalised maksaksid rohkem tulumaksu. Seda praegu tegelikult näha ei ole. See on esimene tähelepanek.
Kui asja sisust rääkida, siis minu meelest on põhimõtteline erinevus selles, kas me maksustame tulu või tarbimist. Nii lihtne see tegelikult ongi. Koalitsiooni arusaam on olnud (see käib tõesti mõlema erakonna kohta), et me tahame vähendada tulult võetavat maksu. Me tahame, nagu ütles eelkõneleja rahanduskomisjoni esindaja näol, sissetulekute kasvamist. Vaadake, selle kasvava sissetuleku kasutamiseks saate te ise vastu võtta otsuseid. Te olete selle raha peremees. Te teate, mida te tahate osta, kui palju te tahate osta ja kas te üldse tahate midagi osta. Tarbimine, konkreetselt ka aktsiisid ... Ma võtaksin aega juurde.

Kolm minutit.

Tarbimist kui sellist, jah, peaks maksustama. Siin on põhimõtteline ideoloogiline vahe. Tundub, et me ei saa sellest üle ega ümber.
Head kolleegid! Ma ütlen veel ühe asja. Viimaste Riigikogu koosseisude ajal te ei ole valitsuses olnud, aga te olete taasiseseisvunud Eesti ajal valitsuses olnud. Minu meelest ei hakatud sel ajal astmelist tulumaksu reaalselt ellu viima. Ma veel kord ütlen: mulle tundub, et te tegelikult ei ole siirad, ei ole tõsised, teie jaoks on tegemist lihtsalt mänguga. Aga mina arvan, et seda mängu ei peaks mängima. Rääkimata sellest, et eelnõu tooks kaasa halduskoormuse kasvu, tuleb silmas pidada, et praegune süsteem on lihtne, selgelt jälgitav, selgelt hoomatav ning seda ei peaks muutma. IRL-i fraktsioon on väga selgelt seisukohal, et seda eelnõu ei ole vaja toetada. Loodame, et te selliseid eelnõusid sellest puldist enam üle ei anna. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Palun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Ma tulin siia kõnetooli arvutiga seetõttu, et tegin lahti Riigi Teataja. Kolleeg Sven Sester luges ette, kui mitu korda Keskerakonna fraktsioon on algatanud astmelise tulumaksu eelnõusid. Aga kas te teate, kui palju on sellel sajandil muudetud tulumaksuseadust? Seda on muudetud nii palju, et kui ma hakkaksin praegu neid muutmisi ette lugema, siis minu kaheksa kõneminutit kuluksid sellele ära. Viimati muudeti seda seadust veebruaris 2011, enne seda jaanuaris 2011, detsembris 2010, oktoobris 2010, juunis 2010, aprillis 2010 ning siis mitu korda septembris ja augustis. Seda seadust on pidevalt muudetud. Kui mu kiire kokkulugemine mind ei petnud, siis sellel sajandil on seda tehtud 70 korda. See näitab, et tulumaksuseadus on pidevas muutumises, ka siis, kui see on meil selline lihtne ja lihtsakoeline, samasugune, nagu kasutavad Jamaica, Tuvalu, Serbia, Iraak, Türkmenistan ning Trinidad ja Tobago. Need riigid, kes kasutavad samasugust süsteemi, jõuaksin ma praegu ette lugeda küll. Aga need on riigid, kellest me tahame erineda, samal ajal kui need riigid, kelle tasemele me tahaksime oma elatustasemega jõuda, kasutavad astmelist tulumaksu.
Kui ma eelnõu tutvustasin, siis ma palusin mitte rääkida rumalusi ja mitte meelega eksitada. Taavi Rõivas, ärge ka teie enam nii tehke! Rahanduskomisjoni ettekandjana siin puldis rääkisite brutopalgast või palgast 1331 eurot, kui ometi on seletuskirjas selgelt välja toodud, et see muudatus puudutab inimest, kelle brutopalk on vähemalt 1518 eurot. Me räägime maksustatavast tulust, mis on märksa väiksem kui brutopalk, sest enne on brutopalgast maha arvutatud maksuvabastused. Nii et, Taavi Rõivas, ärge enam nii tehke!
Mis puutub aga valitsusliidu poliitikasse, siis, jah, astmeline tulumaks ongi välja käidud selleks, et lõppeks kaudsete maksude tõstmine. Näiteks tõsteti 2010. aastal elektriaktsiisi, toasoojaaktsiisi ja kütuseaktsiisi ning sellest planeeriti riigieelarvesse 880 miljonit krooni lisatulu. See koormus jaguneb ebavõrdselt. Eriti suure osa võtab aktsiisitõus ära neilt inimestelt, kelle sissetulek on väike, sest nemad enam millekski muuks suurt ei säästa kui ainult elamiskulude, toidu, mõnikord ka ravimite eest tasumiseks. Tarbimismaksude tõusu probleem ongi see, et neil on väga suur regressiivsus, mistõttu vaesemad leibkonnad maksavad nende maksude näol ära suhteliselt suurema osa oma eelarvest.
Rääkides maksuastmetest ja sellest, et kunagi võib ka õpetaja või politseiniku palk olla 1518 eurot, siis me kõik ju töötame selle nimel, et me sellesse aega jõuaksime. Keegi meist ei taha, et mingid sissetulekud oleksid Eestis külmutatud. Praegu tundub küll, et külmutatud on ainult lastetoetused. Aga kui palgad tõusevad, siis suhteline võit jääb alles ka kõrgepalgalistele, sest rohkem makstud maksuraha eest saadakse rohkem avalikke hüvesid. Ilma astmelise tulumaksuta on õpetajate palga tõus kindlasti palju kaugemal mägede taga kui koos astmelise tulumaksuga.
Lõpetuseks tahan öelda kahele eelkõnelejale, et jäi mulje, nagu Eesti riik ei kannaks välja halduskoormust, mida astmeline tulumaks meie õlule paneb. Jäi mulje, nagu see oleks ületamatu koorem, mida ükski arenenud riik ei ole seni üle elanud. See on maksusüsteem, mida kasutab enamik Euroopa riike, ja sellega saab ka Eesti riik hakkama. Me ei pea leiutama jalgratast. Meil on natuke rikkamad naabrid, kes seda maksusüsteemi kasutavad. Ainuke võimalus leida raha meie haridussüsteemile, õpetajatele, päästjatele ja politseinikele ongi maksusüsteemi muutmine. Me oleme selgelt kaudsete maksude tõstmise vastu. Mul on hea meel, et Taavi Rõivas ütles, et maksutõusude vastu võib hääletada. Ka meie oleme kogu aeg nii hääletanud. Loodame, et ka teie ei hääleta enam rohkem maksutõusude poolt, mis puudutavad tavalisi Eesti inimesi.
See arutelu on olnud väga viljakas. Ma tänan teid saalis viibimise eest! Ma usun, et me jätkame neid arutelusid. Reformierakond on sageli oma meelt muutnud, küll muudab ta ükskord meelt ka maksusüsteemi suhtes. Aitäh!

Aitäh, Kadri Simson! Palun kõnelema Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eestis kehtib proportsionaalne tulumaks alates 1994. aastast. Ma olin ise selle töögrupi koosseisus, kes seda maksureformi ette valmistas. Olime tol ajal maailma riikide seas ainukesed, kes julgesid proportsionaalse tulumaksu sisse viia. Nüüdseks on meie julge samm leidnud palju järgijaid ja pälvinud maailmas laialdast tunnustust.
1994. aasta maksureformi põhimõtted, mis olulises osas kehtivad tänapäevani, olid tululiikide võrdne kohtlemine, lai maksubaas ja lihtne administreerimine. Maksusüsteem, mis tol ajal sisse viidi, pidi toetama majanduskasvu ja on seda edukalt teinud tänapäevani. Paljuski tänu sellele, et meil on progressiivne maksusüsteem, on meie riigi rahandus korras. Kui me vaatame riike, kes on praegu suure võlakoorma all, siis nende hädade üks põhjus on see, et maksusüsteem on vananenud, ajale jalgu jäänud ega too riigile nii palju tulu, kui heaoluriik tänapäeval nõuab. Meie riigi rahanduse seis on ikkagi väga tugev, võrreldes võlakriisis olevate riikidega. Ma arvan, et ma üldse ei liialda, kui ma ütlen, et see on nii tänu sellele, et meil on proportsionaalne tulumaks. Kui me tahaksime tõesti majanduskasvule hoopi anda, siis astmeline tulumaks seda muidugi teeks.
Nüüd vormilisest küljest. Me arutame täna siin eelnõu, mille algataja praegu räägib, kuidas see kõik tegelikult mõeldud oli, et need probleemid, mille kohta Riigikogu liikmed täna küsisid, lahendatakse rahandusministri rakendusaktide abil jne. See ei ole võimalik, normi loob seadus. Rakendusakt ei loo normi. Sellest tulenevalt ei sobi see eelnõu, mida me siin arutame, mitte kuidagi kehtiva tulumaksuseaduse muutmiseks, sest see läheb vastuollu elementaarsete asjadega. Seda loetelu ma ei jõua lõpetada, mul saab enne aeg otsa. Juba maksustatava tulu mõiste on kehtivas seaduses defineeritud hoopis teisiti kui eelnõu seletuskirjas. Rääkimata erisoodustuste maksustamisest, rääkimata sellest, kuidas tulumaksu kinni peetakse. Täna tuli välja, et astmeline tulumaks ja selle kinnipidamine diskrimineerib neid inimesi, kes on pool aastat töötud olnud või kes töötavad hooajatöödel. Ma arvan, et eelnõu algatajad ei olnud neid küsimusi läbi mõelnud. Siit ka minu soovitused: tehke korralik astmelise tulumaksu seadus, kui te üldse tahate, et seda küsimust oleks võimalik konstruktiivselt arutada.
Aga lõpetuseks ma tsiteerin Danske Banki peaanalüütikut Lars Christenseni. Võib tuua arvukalt arvamusi selle kohta, mida arvavad nende riikide ettevõtjad, kus astmelist tulumaksu on rakendatud.

Kas soovite lisaaega? Kolm minutit.

Ma arvan, et Lars Christenseni paar nädalat tagasi antud vastus Postimehe ajakirjaniku küsimusele on väga ilmekas näide. Ajakirjanik küsis: "Taas kõlab üha valjemini ettepanek kehtestada astmeline tulumaks." Lars Christensen vastas: "Skandinaavia on viimased 20 aastat liikunud kõrgete progressiivsete tulumaksumäärade muutmise, Eesti mudeli poole. Kui arvate, et Skandinaavia senine mudel peaks olema eeskujuks, siis on see vale suhtumine. [- - -] Me ei tohi maksustada haridust ja tööd, aga progresseeruv tulumaks seda just teeks. Ainus võimalus sissetulekute ebavõrdsusega võidelda on luua töökohti." Kuldsed sõnad, mida ütles tark inimene, kes ise töötab ettevõtjana riigis, kus on progresseeruv tulumaks.
Kordan veel kord, miks ma hääletasin rahanduskomisjonis selle poolt, et eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada. See eelnõu on esitatud sellisel kujul, et seda ei olegi võimalik konstruktiivselt arutada. Rahanduskomisjoni koosolekul ei olnud isegi võimalik seda arutelu lõpetada, sest eelnõu algataja ei suutnud vastata elementaarsetele küsimustele selle kohta, kuidas seda seadust praktikas rakendada. Mina kindlasti seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Palun, Sven Mikser!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnenud debatis omistati eri riikides kehtivatele maksusüsteemidele võimet põhjustada sedavõrd erinevaid hüvesid ja vigu, mis neis riikides ja ühiskondades eksisteerivad, et ma tahan öelda üht. See, et Jaapanis toimus sel kevadel hävitav maavärin ja tsunami tegi hävitustööd, ei tulenenud sellest, et nimetatud riigis kehtib progressiivne tulumaks.
Teiseks, kuna siin debatis kõlas jälle väide, et maksustamine on karistus, siis ma tahan öelda, et ei, maksustamine ei ole karistus. Kui maksustamine oleks karistus, siis ma ei saaks üleüldse aru, miks Eesti Vabariik karistab 20%-lise käibemaksuga üksikema, kes on sunnitud oma lastele poest ostma vorsti, mille sees ei ole liha. Kui räägitakse ideoloogilisest veelahkmest, kas tuleks maksustada tulu või tarbimist, siis ma arvan, et Eesti riik ei pea küll julgustama eelnimetatud tarbijat oma tarbimist kuidagi piirama.
Kolmandaks, siin on räägitud sellest, et maksudega ei mängita. Maksude üle just tulebki siin saalis vaielda. Tuleb vaielda selle üle, kas need maksud, mis Eestis kehtivad, on õiglased, kas need võtavad lisaks sellele, kui palju keegi oma tulust ära maksab, arvesse ka seda, kui palju talle pärast kätte jääb. Teiseks tuleb vaielda selle üle, kas need maksud, mis Eesti riigis kehtivad, annavad piisavalt tulu, et teha ära need vajalikud asjad, mida Eesti riigis tuleb teha.
Sotsiaaldemokraadid otse loomulikult toetavad arutelu jätkamist teisel lugemisel. Siis me jõuame võib-olla natuke kaugemale tänasest arutelust, mille kohta kolleeg Eiki Nestor eravestluses väga tabavalt ütles, et kahjuks meenutab see seni veel on-line-kommentaariumi. Jätkakem sisulist mõttevahetust selle üle, milline peaks olema Eestis kehtiv tulumaksumudel, et see oleks ühteaegu tõhus ja õiglane! Aitäh!

Suur tänu! Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu tagasi lükata, siis tuleb meil see läbi hääletada. Me asume hääletusprotseduuri ette valmistama.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu 97. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 49, vastu 39, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Head kolleegid, järgmine päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 98 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 98. Käesoleva eelnõuga muudetakse vanemahüvitise maksimaalset määra, asendades hüvitisele õiguse tekkimise kalendriaastaks Vabariigi Valitsuse kinnitatud ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras arvutatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordse suuruse kahekordse suurusega. Teisisõnu on sotsiaaldemokraatide ettepanek alandada vanemahüvitise lage kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse peale, mis aitaks tõsta üksikvanema lapse toetust lapsetoetuse kahekordselt määralt lapsetoetuse seitsmekordse määrani. Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus muuta peretoetuste kasutamine efektiivsemaks, suurendades toetusi vaesusriskis olevatele peredele.
Head Riigikogu liikmed! 2010. aasta mais avaldatud OECD põhjalik Eesti sotsiaalprogrammide analüüs näitas, et vähene raha, mis sotsiaaltoetusteks eraldatakse, jõuab tõeliste abivajajate asemel hoopis päris heal järjel olevate inimeste taskusse. Kogu perede toetuseks jagatavast maksumaksja rahast läheb viiele rikkaimale inimestegrupile tervelt 59%. Samal ajal näitab statistika, et suurem osa lapsi kasvab just viies vaesemas grupis. Perede toetamise raha jagamise ühiskonna rikkamale osale tingib kehtiv vanemahüvitise maksmise kord. Euroopa Liidu liikmesriikides läheb sotsiaaltoetusteks keskmiselt 27% SKT-st, Eestis 12,5%. Kui vanemahüvitist ei oleks, oleks kogu sotsiaaltoetustele minev summa üliväike, on öelnud Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk. Võrk nõustub OECD analüütikutega, et Eestis võiks olla rohkem tulude ümberjagamist, siis jaguks ka vaesematele. Uuringud on näidanud, et kui töötus kõrvale jätta, elavad kõige suuremas vaesuses, kitsikuses just üksikvanemaga ja paljulapselised pered.
Ühe vanemaga perede suur vaesusrisk tuleneb ennekõike pere koosseisust. Üheainsa võimaliku töölkäija puhul on ju rahateenija ja ülalpeetavate suhe halvem kui kahe vanemaga peredes. Eestis elab vaesuses või lausa süvavaesuses enam kui 45 000 last, neist ligi 40% ühe vanemaga peredes. Üksikvanema lapse toetus on püsinud muutumata juba 2000. aastast peale. Seda makstakse lapsetoetuse kahekordses määras ehk 19 eurot kuus neile lastele, kelle sünniaktis puudub kanne isa kohta või on see tehtud ema ütluse alusel. Seega on toetusele õigus ainult ühel osal üksikema kasvatatavatest lastest – neid on ligikaudu 23 200 – ega puuduta peresid, kus vanemad on näiteks lahku läinud või isa on surnud. Eurostati andmetel on aga Eesti naiste ja meeste palgalõhe tervelt 30% ja seda loomulikult naiste kahjuks. See kahetsusväärne näitaja on üks kõrgemaid Euroopa Liidus. Statistikaameti värskemad andmed (aastast 2009) arvestavad üheliikmelise leibkonna elatusmiinimumiks ehk teisisõnu absoluutse vaesuse piiriks 170 eurot, millest 75 eurot ja 29 senti kulub toidule. Võtame miinimumpalka, see tähendab 270 eurot kuus saava üksikema, kes kasvatab ühte last ning kelle laps saab riigilt 19 eurot lapsetoetust ja 19 eurot üksikvanema lapse toetust. Lihtne arvutus näitab, et see pere elab alla absoluutse vaesuse piiri. See on ka üks esmapõhjusi, miks üksikvanema peres on kõige rohkem töist vaesust. Tragi ema võib küll rabelda kui orav rattas töö, lasteaia, kooli ning kodu vahel, kuid pere toimetulek ei küüni ometi vaesuspiirist ülespoole. Töise teenistuse kõrval mängivad selliste perede toimetulekus olulist osa muud sissetulekuallikad: riigi ja kohalike omavalitsuste rahalised toetused, tasuta lasteteenused. 2007. aasta Euroopa elukvaliteedi uuringud näitavad, et ühe vanemaga pered elavad kehvemates elamistingimustes kui kahe vanemaga pered. Nad on sagedamini üürilised, mitte omanikud, sest neil pole mingit võimalust osta või liisida omaette eluruumi. Et elatakse peost suhu, on üksikvanemad rohkem kimpus igakuiste kommunaalmaksete, st elektri-, vee- ja sidekulude tasumisega. Kui aga üksikvanem hätta satub, pole tal tihtipeale kelleltki abi otsida ega oodata, sest peret ümbritsev-toetav sotsiaalsete suhete võrgustik on ahtam kui kahe vanema puhul.
Tartu Ülikooli dotsendi Dagmar Kutsari 2009. aasta uuringust selgub, et vaesemast perest pärit laps kogeb teiste eakaaslastega võrreldes tõenäoliselt suuremat materiaalset ilmajäetust. Tal on vähem võimalusi nii huvitegevuseks kui ka osalemiseks oma eakaaslaste tegevustes, vaba aja veetmiseks, näiteks kinos, teatris käimiseks jne. Laste endi hinnangul on neil teistega võrreldes ka vähem sõpru ning nad on iseendaga vähem rahul.
Head ametikaaslased! Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud laste ja perede arengukavast 2012–2020 võime lugeda: "On elementaarne, et perepoliitiline meede peab muude kasutegurite kõrval silmas eelkõige lapse ja pere heaolu ja nende õigust riigi kaitsele. Peredele ja lastele suunatud rahaliste vahendite suurendamise kõrval on oluline tõsta ka süsteemisisest kuluefektiivsust, vähendades väiksemas vaesusriskis olevate sihtgruppide toetusi ning tõstes suuremas vaesusriskis olevate gruppide omi, kaotamata samas end õigustanud universaalset lähenemist." Arengukava viitab ka Praxise uuringule, millest selgub, et nii suurtele peredele suunatud toetused, lapsetoetus kui ka üksikvanema lapse toetus on laste vaesuse vähendamisel kõige kuluefektiivsemad. Analüüsi kohaselt jõuab üksikvanema lapse toetus enim vaesuses elavate lasteni, kuid pole piisav nende laste vaesusest väljatoomiseks. Teisisõnu on toetuse tase liiga madal, et täita vaesuse ennetamise eesmärki. See kõik on Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud laste ja perede arengukavas.
Kinnitan omalt poolt, et sotsiaaldemokraatide eelnõu seadusena vastuvõtmine muudab perede toetamise efektiivsemaks, suurendades toetusi vaesusriskis olevate perede abistamiseks, ning vähendab hästi toime tulevatele peredele ettenähtud toetusi. Eelnõu koostajad on arvestanud nii perede õigustatud ootusi kui ka seda, et muudatusi saaks arvestada 2012. aasta riigieelarve koostamise protsessis. Seega peaks seadus jõustuma kümme kuud pärast väljakuulutamist.
Tuleva aasta riigieelarvest nõuaks üksikvanema lapse toetuse tõstmine ümmarguselt 1,5 miljonit lisaeurot. Eelnõu koostajad teavad küll, et mõnikümmend eurot kuus on sirguva noore tegelike vajaduste kõrval pisku. Kui aga riik ja omavalitsused leiaksid võimalusi toetada puudust kannatava lapse lasteaias käimist, huviharidust, ühistranspordi kasutamist, teisigi elementaarseid asju, milleta üks laps ei saa istuda ega astuda, oleks seda juba pisut rohkem. Sotsiaalpoliitika esmaülesanne ongi lähtuda laste ja noorte vajadustest ja seda juba täna, muidu meil homset ei tulegi. Aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale on rida küsimusi. Palun, Taavi Rõivas!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma saan oma küsimust alustada positiivse tõdemusega, et ka sotsiaaldemokraadid on asunud tähtsustama lastehoiu rahastamist, sest minu kodulinna lastehoiule te panite Tallinna TV loomisega küll paraja põntsu sel ajal, kui te veel linnavõimu juures olite. Aga mu küsimus on põhimõtteline. Nii nagu Aivar Sõerd oli selle töögrupi liige, mis lõi Eestile vägagi palju edu toonud tulumaksusüsteemi, olin mina selles töögrupis, mis lõi minu meelest Eestis väga selgelt sündimust kasvatanud vanemahüvitise süsteemi. Seetõttu saan ma suurepäraselt aru, et sellise vaid paar protsenti vanemahüvitise eelarvest kokkuhoidva muudatusega te tegelikult lõhute tuhandete noorte perede kindlustunnet, sest keegi ei tea, mida te tulevikus muutma hakkate.

Küsimus, palun!

Kas see asi on seda väärt?

Ma arvan, kui te kirjutate arengukavas, et tänaseid peretoetusi peaks efektiivsemaks muutma ja seda süsteemi sees, siis ma loodan, et seda ka tehakse. Kui meil praegu on vanemahüvitise lagi üle 2000 euro ja miinimum 278 eurot, siis on vahe kasvanud juba ligi kaheksakordseks. Veel hiljaaegu oli see vahe umbes seitsmekordne. See pole millegagi põhjendatud, et ühed saavad nii palju raha ja teised saavad vähem raha. Aga tegelikult on meie eesmärk suurendada üksikvanema lapse toetust, mis on aastast 2000 olnud muutumata ja mille suurus on naeruväärne. Kui sa mäletad, siis peaminister, vastates infotunnis siit kõnetoolist minu küsimusele, mida ta ostaks lapsele 19 euro eest, pidas seda summat, isegi kolmekordset seda summat nii naeruväärseks, et ta ütles, et ta ei tea, mida ta selle raha eest ostaks. Ma arvan, et üksikvanema lapse toetust on vaja kindlasti suurendada. Ja see, et pere, kus ema käib tööl ja teenib palka, ei ela ära, elab alla absoluutse vaesuse piiri, peaks minu arvates panema meid kõiki siin Riigikogu saalis vägagi muretsema.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! See eelnõu on muidugi samm edasi, võrreldes praeguse olukorraga selles valdkonnas. Samas arvan ma, et kõik lapsed tulevad maailma ühesuguselt ja on ühesugused ning kõigil neil on ühed ja samad vajadused: saada toitu, mähkmeid, riideid, ravi, meelelahutust, mänguasju jne. Need vajadused on ju kõigil lastel loomulikud ja ühesugused. Minu arvamus on, et vanemahüvitis võiks olla võrdne kõigi laste jaoks, sest kahe lapse vahel, kes siia ilma tulevad, ei ole mitte mingit vahet. Mida te sellest arvate?

Aitäh küsimuse eest! Siin võib olla kaks ideoloogiat. Üks on see, et hüvitis on kõigile ühesugune. Aga kui ta praegu juba on palgast sõltuv, siis ma arvan, et siin suuri ja järske muudatusi tehes me mingil moel petaksime inimeste õigustatud ootusi. Kui me tõmbame seda lage allapoole, kahekordse peale, siis me saame öelda, et me kellegi olukorda ei halvenda, ma mõtlen, kahekordse keskmise palga peale. Ma arvan, et ka selle rahaga on võimalik see poolteist aastat ära elada ja lapsega kodus olla. Aga võrdsust peaks meil Eesti riigis igal juhul olema rohkem, mitte nii, et me kindlustame ainult vanemahüvitise ajal teatud vanemate, teatud perede lastele äraolemise, aga kui see poolteist aastat on möödas, siis vaadaku igaüks ise, kuidas ta hakkama saab.

Aitäh! Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Aitäh! Mul on üks maailmavaateline küsimus. Ma ise usun sellisesse sotsiaalsüsteemi, mis toetab last, mitte tema vanemaid, ja me ei tohiks anda mingitki motiivi selleks, et lapse sünnitunnistusele jäetakse kanne isa või ema kohta tegemata. Miks te olete valinud selle tee, et ühe vanema puudumist sünnikandes hüvitatakse rahalise preemiaga?

Sotsiaaldemokraadid pole seda teed valinud. Kehtivas seaduses on see säte juba sees ja see polnud sotsiaaldemokraatide seaduseelnõu, mis on seaduseks saanud. Aga on igati normaalne, et ka üksikvanemate lapsed elaksid paremini, kui nad täna elavad, et nende emad ei peaks nii palju muretsema, et nad võiksid olla kindlad, et saavad oma lapse üles kasvatada. Ja see pole sageli emast tulenev põhjus, miks kannet isa kohta sünnitunnistuses ei ole. Isasid ei puuduta see mitte vähimalgi määral, emad sünnitavad.

Aitäh! Palun, Taavi Rõivas, teine küsimus!

Aitäh! Kõigepealt sõbralik tähelepanek, et toetus ja hüvitis ei ole Eesti sotsiaalsüsteemis kindlasti sünonüümid ja selliselt ei saaks neid ka ettekandes käsitleda. Te rääkisite minu meelest väga huvitavalt ja õigesti, et lastetoetused peaksid keskenduma inimeste vajadusele, peaksid olema suunatud eeskätt  neile, kes abi vajavad. Samas on sotsiaaldemokraadid olnud risti vastu lastetoetuste vajaduspõhiseks muutmisele. Ma näen tugevat vastuolu teie varasemate ja praeguste sõnavõttude vahel. Aga minu küsimus on, et see eelnõu ei lahendaks ju kübetki või kui, siis õige pisikese kübeme selle lastetoetuse rahavajadusest, sest kui mu mälu mind ei peta, on tegemist umbes paari protsendiga, mis õnnestuks vanemahüvitise eelarvest kokku hoida. Kas te teate neid summasid täpselt ja kinnitate, et tegemist on täiesti erinevate suurusjärkudega?

Aitäh küsimuse eest! Ma peaksin sulle vastama pikemalt. Sina maksuala inimesena, riigieelarvega tegelejana peaksid väga hästi tegema vahet, mis on toetus ja mis hüvitis. Teatavasti on meil olemas peretoetused ja peretoetuste alla käib ka vanemahüvitis. Kui sa räägid, et vanemahüvitis ei ole toetus, siis mina vaidlen sulle vastu. Ka need, kes pole kunagi saanud palka, saavad vanemahüvitist, see tähendab, et neid ikkagi toetatakse, nad pole enne palka saanud. Nii et kindla peale on tegu toetusega.

Aitäh! Palun, Maret Maripuu!

Aitäh! Hea ettekandja! Küsin, et saada teada, millised on sotsiaaldemokraatide järgmised sammud. Praegu te teete ettepaneku vähendada vanemahüvitist. Kas te tulevikus plaanite teha muudatusi ka sünnitushüvitise väljamaksmises või te olete nõus, et 140 päeva eest makstava sünnitushüvitisega võiks jääda nii, nagu praegu on, st et see sõltub 100% inimese eelnenud panusest ja makstud maksudest?

Aitäh! Kõigepealt tahan öelda, et selliseid plaane meil küll ei ole. Tegelikult on meie plaan tõsta üksikvanema lapse toetust, et see ei oleks enam kahekordne lapsetoetuse määr, vaid oleks seitse lapsetoetuse määra. Seda hüvitist, mida sina siin nimetasid, meil plaanis vähendada ei ole. Need on kaks täiesti ise asja.

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Me kuulsime siin mõtteavaldust, et vanemahüvitis on oluliselt tõstnud sündimust Eestis. Kui nüüd vaatamata Reformierakonna erakordsele heldusele ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koledale kitsidusele mõne protsendi sünnitusealiste naisterahvaste suhtes sündimus Eestis mõningate demograafilis-biloogiliste seaduspärasuste tõttu lähimail aastail siiski katastroofiliselt väheneb, nagu on kuulda, kas te näete siis mingit võimalust selle vanemahüvitise seaduse abil demograafilis-bioloogilisi seaduspärasusi muuta, nagu arvatavasti seni on ju tehtud?

Aitäh küsimuse eest! Juba eelmise aasta üheksa kuuga võrreldes on sel aastal olnud 785 sündi vähem. Ja mis paneb inimesi mõtlema, on ikkagi see, kuidas lapsed suureks kasvatada. Kui on kindlustunne, et ma saan oma lapsed selles riigis ...

Ettekandja, palun korraks vabandust! Härra Riisalu, kui te soovite vestelda oma kolleegidega, siis seda võib teha nii, et ei sega ettekandjat. Tänan! Heljo Pikhof, palun jätkake!

Kui vanemad teavad, et nad suudavad oma lapsed siin üles kasvatada, neile inimväärset lapsepõlve pakkuda, korraliku hariduse anda, siis sünnib ka rohkem lapsi. Lapsi ei sünni siis, kui me ei ole kindlad, kas me peale vanemahüvitise perioodi lõppu oleme samamoodi kindlustatud. Riik peab pakkuma kinnitust, et iga laps on oodatud. Praegu on meil riigi võõraslapsed ja on oma lapsed. Osa lapsi, kes elavad peredes, mis on kindlustatud, saab riigi poolt väga heldelt raha juurde, ja teiste perede lastele, võtame kas või üliõpilaste lapsed, riigis raha napib.

Aitäh! Palun, Urve Palo!

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Sa ütlesid väga kenasti, et lõpliku otsuse, kas laps sünnib või mitte, teeb ikkagi naine. Ma olen sellega täiesti nõus. Samal ajal on Eestis väga levinud ütlus – isegi uuringud kinnitavad seda –, et Eesti naised sünnitavad nii palju lapsi, kui nad usuvad suutvat üksi üles kasvatada. Mis sa kostad selle kohta, et kui nüüd üksikvanema lapsetoetus tõuseb, kas see võiks siis meie naiste kindlustunnet homse päeva ees suurendada – nii nendel, kellel on partner, kui ka nendel, kellel ei ole? Et nad on siis tõepoolest kindlad, et suudavad lapse üles kasvatada, ükskõik milline olustik riigis on või kas neil on tööd või ei ole, et laps saab elada täisväärtuslikku elu ja areneda nii, nagu on õige ja hea. Mis sa arvad, kas see aitab kaasa?

Aitäh! See aitab kindlasti kaasa ja eelkõige aitab see kindlasti kasvatada üles need lapsed, kes on juba täna sündinud. Ega me ei saa mõelda ainult sellele, et sünniks uusi ja uusi lapsi, peame mõtlema ka sellele, kuidas need lapsed üles kasvavad, missugune on nende enesetunne. Teatavasti näitavad ka uuringud seda, nagu ma juba enne ütlesin, et kui sa oled vaesest perest, siis sa ei saa lapseeas käia muusikakoolis, trennis, kus teised lapsed käivad – teised lapsed lähevad trenni, muusikakooli, sina jääd koju. Puberteedieas lähevad teised lapsed sünnipäevale, kinno, teatrisse, sina jääd koju, ja ühel päeval vaatad, et pole ka sõpru. Lapsed ju suhtlevad, käivad isegi kohvikus, aga kui sul ikkagi senti raha taskus ei ole, siis oled sina tänaval, samal ajal kui teised on koos kohvikus, teatris või kinos. Mis te arvate, kuidas see mõjutab lapse enesetunnet? Me peame ikka sellistele asjadele ka mõtlema, kuidas elavad need lapsed, kes on üksikvanema peres, kes on topeltsurve all – ärge arvake, et see laps ei mõtle, kus ta isa on jne. Enamik siin saalis on mehed, te võiksite selle peale ka mõelda, kuidas need naised oma lapsed üles kasvatavad.

Aitäh! Palun, Liisa-Ly Pakosta, teine küsimus!

Aitäh! Ma ei saanud oma küsimusele vastust, mis põhjustel te olete ikkagi valinud sellise tehnilise, mitte sisulise lahendi. Sisuline lahend oleks see, kus lapse toetamine sõltuks sissetulekust lapse kui ühe leibkonnaliikme kohta. Võrdleme näiteks kahe töötu vanemaga peret ja jõuka üksikvanema peret. Miks te olete valinud sellise tehnilise lahenduse, mitte sisulise?

Aitäh, Liisa-Ly! Kui sa nimetad tehniliseks lahendiks materiaalset toetamist, siis ma ei saa hästi aru. Kas vanemahüvitis on ka tehniline lahend? Tegelikult me tahame üksikvanema lapse toetust suurendada sellepärast, et lapsed saaks suureks kasvatatud, et nad ei elaks enamasti süvavaesuses. Ega siis need naised, nagu ma alguses ütlesin, ei teeni nii palju nagu meie siin Riigikogus. Meeste ja naiste palgalõhe on Eestis väga suur ja seda naiste kahjuks. Väga paljud naised saavad miinimum- või selle lähedast palka.

Aitäh! Palun, Marianne Mikko!

Suur tänu, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Suur tänu selle põhjaliku selgituse eest! Ma tahaksin lihtsalt täpsustada, kui paljusid see eelnõu puudutab, ma mõtlen, kui palju on üksikemasid Eesti Vabariigis. Kas mul on õigesti meeles, et neid naisi on umbes Viljandi linna jagu?

Aitäh! Ma just enne vaatasin arve. Ma ütlen nüüd laste järgi, lapsi on 23 213. Naisi on natukene vähem. See arv on aastati püsinud kümne aasta jooksul enam-vähem sama. Mingil ajal on see olnud ka 25 000, sellesse vahemikku see laste arv jääb.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et seaduse tähenduses üksikvanem on üksikema või üksikisa. Paar korda olen aga lugenud sellistest juhtumitest ja suvel sain Saaremaal isiklikult tuttavaks vanaemaga, kes kasvatab ühte poissi. Poisi vanemad on läinud kuskile välismaale ja jäljetult kadunud, teist aastat ei anna endast mitte mingit märki. Mis sa arvad, kas on võimalik teha selliste raskete olukordade jaoks seadusesse niisugused muudatused, et see üksikvanaema või üksiktädi, kelle peres laps kasvab, oleks ka selle seaduse tähenduses üksikvanem?

Aitäh! Ma kordan üle, et isa selle seaduse mõttes kindlasti üksikvanem olla ei saa. Aga siia juurde käib veel ka selline sõnastus nagu "teadmata kadunud". Kui vanemad on teadmata kadunud, siis teatud aja jooksul saab hakata taotlema üksikvanema lapse toetust. Mida ma veel tahaks öelda: me ei saa rõhuda ainult sellele, et meil on põhimeede, vanemahüvitis, mille eesmärk on, et lapsi sünniks Eestisse rohkem. Kuigi see ei ole suurt aidanud, nagu näitavad uuringud, on vanemahüvitis iseenesest väga hea meede, ma rõhutan seda. Lapsed sünnivad küll Eestis, aga siis minnakse ära, minnakse Soome, minnakse Rootsi, kus on lastele parem keskkond, kus laste peale mõeldakse, kus iga laps on oluline, ja enamasti need pered siia tagasi ei tule. Mihhail, mul läks meelest ära, kuidas küsimus täpselt oli, aga kui sa kordad, siis ...

Aitäh! Me läheme järgmise küsimuse juurde, te võite täpsustada hiljem, peale istungit. Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul lõikas ikka väga kõrvu, et selle seaduse kontekstis isa ei tähenda mitte midagi. Ma ei saa aru, kuidas Marianne Mikko võrdõiguslikkuse eestseisjana suudab veel üldse saalis olla ja ei tee meil praegu lossi ees protestiliikumist. Olen ise olnud üksikisa, küll mitte vastsündinud lapsele, aga on ju ajakirjandusestki läbi käinud sellised juhud, kus isad on võtnud sünnitusmajast vastsündinud lapse, sest ema on põgenenud. Mis siis nendest isadest saab, ma küsin, kus on siin õiglus?

Aitäh küsimuse eest! Mul tuli nüüd meelde, mis ma tahtsin Mihhailile vastata. Tegelikult on kaks ise asja – on üksikvanema lapse toetus, aga on olemas veel elatisraha. Ja elatisraha maksmisega on meie riigis väga kehvad lood. See, mis praegu kehtivas seaduses on, et elatisraha on võimalik nõuda kolm kuud enne kohut, on naeruväärne. Seda tuleb kindlasti muuta, sest üksikvanemate, üksikisade hulk on järjest kasvanud. Järjest juhtub nii, et üks vanem väsib lapse kasvatamisest ära. Meie ühiskonnas on aga kujunemas selline arusaam, et kui ema ja isa lähevad omavahel riidu, siis see pole nagu üldse riigi asi, kes siis lapse eest hoolt kannab, et küll nad ise lahendavad selle probleemi. Elatisraha maksmise korda tuleb kindlasti muuta, see seadus vajab väga põhjalikke korrektiive. Niimoodi edasi minna ei saa, et üks vanem hoiab lapse kasvatamisest kõrvale, ei maksa ei elatisraha ega ei aita ka muul viisil.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui ma õigesti aru sain, siis kolleeg Rõivasel oli tõsine mure nende vanemate pärast, keda pidi olema tuhandeid ja kes teenivad üle kolme kuu keskmise palga. Et võib-olla on nad juba lapse ära teinud, arvestades, et nad saavad kolme keskmise palga suurust vanemahüvitist, ja nüüd me rikume nende õigustatud ootuse printsiipi. Võib-olla me võiksime siis arutada selle seaduse jõustumist üheksa kuu pärast, et ka kolleeg Rõivas võiks sellega nõustuda?

Aitäh märkuse eest! Tegelikult ma ütlesin juba enne ka, et seadus jõustub kümne kuu pärast, et antakse aega. Aga mõned arvud veel. Maksimumsuuruses vanemahüvitise saajaid on praegu 466 ja neid, kes saavad vanemahüvitist kuupalga alammääras, on 2409. Nii miinimumpalga saajad kui ka need, kes pole enne töötanud, saavad hüvitist ühesuguses suuruses, 278 eurot. Nii et neid inimesi, kes seda hüvitist miinimummääras saavad, on ligi 6000 ja neid, kes saavad maksimummäära, kõige suuremat hüvitist, on 466. Kolme ja kahe keskmise palga saajate vahele jääb terve rida inimesi, neid andmeid mul täpselt ei ole.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma kordan oma küsimust, kuna ma ei saanud mulle arusaadavat vastust. Kui meesterahvas võtab sünnitusmajast kolmandal päeval vastsündinud lapse, sest selle lapse ema on kadunud, kas see isa on siis sünnitanud emaga samas staatuses teie seaduse kontekstis või on temal mingi eriline seisund? Kui tal on mingi eriline seisund, siis ma väidan, et te kohtlete sugusid ebavõrdselt.

Aitäh, Aivar Riisalu! Ma arvan, et sa oled minuga nõus, et ikkagi naine sünnitas selle lapse, mis sest, et sa kolmandal päeval sealt selle lapse võtsid.

Aitäh! Palun, Marianne Mikko, teine küsimus!

Ma muretsen muidugi väga rahvasaadik Riisalu pärast ja kõikide üksikisade pärast. Mõistes rahvasaadik Riisalu muret, ongi mul küsimus, milline on proportsionaalne suhe. Kas võiks ütelda, et üksikvanemate hulgas on pooled isad ja pooled emad, kes kasvatavad lapsi, või milline see arv on?

Aitäh küsimuse eest! 96% nendest, kelle juurde lapsed jäävad ja kes lapsi üksi kasvatavad, on emad.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Heljo Pikhof! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 98 oli sotsiaalkomisjonis arutusel esmaspäeval, 14. novembril. Eelnõu kandis ette Heljo Pikhof, kes eelnõu sisu ka teile päris põhjalikult tutvustas. Ühelt poolt on ettepanek vähendada vanemahüvitise piirmäära kolmelt keskmiselt palgalt kahele ja teiselt poolt tõsta üksikvanema lapse toetust 3,5 korda, võrreldes praegusega.
Komisjoni arutelu oli võrdlemisi lühike. Komisjonis kerkis küsimus, kust leitakse tehtud ettepanekutele eelarves rahaline kate. Kui ühelt poolt – ma tuginen eelnõu algataja andmetele – vanemahüvitise piirmäära vähendamine säästaks riigile 3 miljonit eurot, siis üksikvanema toetuse suurendamine tõstaks eelarvekulusid 14,4 miljonit. Selles suhtes väike korrektsioon eelnõu tutvustusele – proua Pikhof ütles, et üksikvanema toetuse maksumus on 1,1 miljonit eurot. Teie seletuskirja tekstis on välja toodud 14,4 miljonit.
Nagu ma ütlesin, oli arutelu suhteliselt lühike, sest eelnõu algataja ei täpsustanud, kust see 3 miljoni ja 14,4 miljoni euro vahe kaetakse. Vestlus oli umbes samasugune nagu eile siin, kui me arutasime sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis puudutas elektriaktsiisi alandamist. Vastus oli selline, et küll te selle raha leiate, te olete head raamatupidajad, võtke seina seest! Selline see arutelu oli.
Lõpptulemusena tegi komisjon häältega 6 : 4 ettepaneku esimest lugemist mitte lõpetada. Konsensuslikult võeti vastu otsus, et see eelnõu on meil täna siin lugemisel, ja kaasettekandjaks määrati mind. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! Palun, Heljo Pikhof, teie küsimus!

Aitäh! Võib-olla ma kordan üle, mis ma enne ütlesin. Ma ütlesin, et 1,5 miljonit läheks sellel aastal lisaraha, aga me ju räägime kahest kuust! Ma ütlesin seda ka komisjonis, et eelnõu hakkab kehtima kümne kuu pärast. Lahutame sellestsamast 14-st maha selle, mis me vanemahüvitisest kokku hoiame, ja siis saame 12 kuu summa kätte. See on väga lihtne arvutus ja me oleme toonud välja ka ühe kuu kokkuhoiu vanemahüvitise näol. Nii et ma kordan üle, et see aasta oleks see summa 1,5 miljonit. Ja ma pole kunagi öelnud, et seina seest raha võtta, see ei vasta küll tõele, ikkagi riigieelarvest. Ma arvan, et 1,5 miljonit leitakse, kui soovitakse.

Aitäh! Ei kuulnud küsimust. Jevgeni Ossinovski, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et selle seaduseelnõu puhul on  säästu ja kulude vahel käärid, 3 miljonit ja 14,4 miljonit. Samas te ütlesite, et komisjonis oli arutelu päris lühike. Kas komisjon arutas teisi võimalikke lahendusi, näiteks suurendada üksikvanema toetust mitte 3,5 korda, vaid natukene vähem? Ma arvan, te ei eita fakti, et 38% üksikvanema leibkondadest elab vaesuses. See on väga tõsine probleem, millega peaks kindlasti tegelema.

Aitäh! Ei, sellist ettepanekut komisjonis eraldi arutuse all ei olnud. Lisaksin veel, et meile esitati ka valitsuse seisukoht. Korrektsuse huvides peaksin sellel põgusalt peatuma. Valitsus samamoodi ei toeta eelnõu. Üks põhimõtteline lähenemise erinevus, mis pakutu ja valitsuse seisukoha vahel on, on see, et vanemahüvitise seadus ei ole suunatud abivajajate toetamisele, vaid selle eesmärk on töö ja pereelu ühitamine. See on demograafiline meede, mitte sotsiaaltoetus. Siin on toodud veel mõned põhjused, miks valitsus seda eelnõu ei toetanud, aga neid te saate lugeda materjalide juurest.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh! Nagu mulle öeldi, kestis see arutelu 7–10 minutit, kuigi protokolli mul ees ei ole. Kui kümme minutit arutatakse üle 20 000 inimese saatust, siis mul on selline populistlik küsimus: kui sotsiaalkomisjonis arutataks kogu Eesti rahva saatust, kui palju see aega võtaks?

Aitäh küsimuse eest! Mul on väga raske spekuleerida, kui kaua selline arutelu võiks aega võtta. Aga selles osas on võib-olla jäänud vale mulje, nagu poleks komisjoni liikmed süvenenud teemasse. Päris kindlasti süvenesid, kaasa arvatud komisjoni esimees. Ettekandjal ei olnud ka erilist indu teistele komisjoni liikmetele täiendavat informatsiooni anda. Me arutasime rahastamise küsimust, kuulasime ära, mis on eelnõu algataja eesmärk. Nii et ärge saage valesti aru, tegelikult me käsitlesime probleemi väga tõsiselt. Et see võib-olla minutite arvus nii konkreetselt ei väljendunud, ei tähenda, et me seda teemapüstitust kuidagi alavääristasime või tõsiselt ei võtnud.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof, teine küsimus!

Aitäh! Komisjonis ma eeldan alati, et eelnõu on läbi loetud. Sotsiaaldemokraatide eelnõu oli väga põhjalik ja ma vastasin kõikidele küsimustele. Indu peate teie üles näitama. Aga minu küsimus puudutab Hanno Pevkuri allkirjastatud arvamusavaldust selle eelnõu kohta. Siin on kirjutatud: "Eelnõu algatajad on seisukohal, et kahekordse keskmise palga suuruses makstav vanemahüvitis on piisav kompenseerimaks saamata jäänud tulu ega aseta neid peresid vaesusriski. Seda seisukohta ei ole toetatud analüüsiga." Mu küsimus on: millise analüüsiga on siis toetatud seda seisukohta, et vanemahüvitise lagi peab kindlasti olema kolmekordne keskmine, et muidu inimesed langevad vaesusesse?

Aitäh! Kõigepealt, kui te ütlete, et eelnõu on väga põhjalikult tehtud, siis siinkohal ma ei saa teiega nõustuda. Kõik küsimused kindlasti ei saanud vastust, seda võivad tunnistada ka teised komisjoni liikmed. Kas või seesama eelarve teema, st kust leitakse tehtud ettepanekutele kate. Mis puudutab valitsuse seisukohta, siis mul on raske kommenteerida Hanno Pevkuri kirja. Tema argumente peate tema enda käest küsima. Kõik on teile siin ära toodud ja mina tema eest kindlasti kõnelema ei hakka.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Kas te kirjeldaksite mulle natuke lähemalt, mis see tähendab, kui eelnõu kaitsjal ei ole komisjonis indu? Kas ta siis tukub või on vait või ei ole adekvaatne? Mis tähendab, et ei ole indu? Saalis oli küll indu.

Aitäh! See küsimus tekkis sellest, et kui pikalt me eelnõu komisjonis arutasime. See oli puhtalt minu spekulatsioon, et võib-olla eelnõu ettekandjas ei olnud sellist erilist usku, et veenda meid eelnõu headuses. Ja kui me küsisime rahastamise kohta, siis selle kohta me tõesti vastust ei saanud. Pärast seda pani komisjoni esimees eelnõu hääletamisele ja hääletamistulemust ma teile siin ka presenteerisin.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Remo Holsmer! Avame läbirääkimised. Ma palun kõnetooli Liisa-Ly Pakosta!

Aitäh! Selle tehnilise arutelu juures ma tooksin ühe sisulise põhjuse, miks Isamaa ja Res Publica Liit seda eelnõu ei toeta. Me arvame, et laps peab olema see, keda toetatakse. Kujutagem ette Katit ja Matit, kes kohtuvad, üheksa kuu pärast sünnib laps. Mis tahes põhjusel otsustab Kati, et sünniakti läheb kirja ainult tema ise, saab suuremat toetust. Vaat kus motivatsioon! Kahekümne aasta pärast on Mati rikas mees, ta on saanud ju vahepeal ka kolmandiku rohkem palka, aga ta ei teagi, et tal on laps. Laps on isast, tema toetusest, võimalikust pärandist ja kogu sellest vahepealsest kõrgemast palgast ilma. Me oleme seisukohal, et laps peaks saama Eesti sotsiaalsüsteemist toetust nii, et see ei sõltuks sellest, kui palju lahtreid on sünnitunnistusel täidetud. Aluseks peaksid olema selle lapse vajadused. Olgu ta üksikvanemaga laps, kasvatagu teda tädi või onu või Aivar või Kati ja Mati, kes on mõlemad olnud pikalt töötud. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Eiki Nestor, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Komisjoni kaasettekandja ettekanne ei tekitanud minus mingit indu ega ka arusaamist, et keegi oleks komisjonis tahtnudki midagi arutada. Mis me nüüd teeme?

Me läheme päevakorraga edasi. Kuna kõnesoove rohkem ei ole, siis ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 98 tagasi lükata. Me valmistume hääletamisprotseduuriks.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 98. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Poolt 50, vastu 37, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust ja eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Austatud Riigikogu! Me läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 114 kolmas lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma annan teile siinkohal edasi Vabariigi Valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmanda lugemisega kaasneva informatsiooni. Komisjon arutas eelnõu 21. novembril. Istungil osales Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Kaie Koskaru. Tähtajaks Riigikogu fraktsioonidelt ja komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Küll aga koostas rahanduskomisjon koostöös Rahandusministeeriumiga kaks muudatusettepanekut ja mõlemat muudatusettepanekut arvestati täiesti konsensuslikult. Esimene neist on Justiitsministeeriumi-sisene kulude ümbertõstmine ja see tuleneb Eesti põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamisega seonduvalt väljaantava põhiseaduse kommenteeritud väljaande rahastamisest. Teine sätestab seaduse varasema jõustumise, kui te vaatate oma muudatusettepanekute tabelit, siis jõustub see Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Kui vaadata kokkuvõtvalt veel eelnõu ennast, siis valitsus esitas selle Riigikogule 24. oktoobril. 2011. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõus ettenähtud muudatustega täpsustatakse ministeeriumide jooksva aasta kulusid. Eelarve tulude ja kulude maht ei ole muutunud. Riigikogus toimunud menetluse käigus on eelnõusse juba varem sisse viidud kaheksa täiendavat vajadusest tulenevat muudatust kuludes ja finantstehingutes. Nende vajadus selgus juba pärast eelnõu esitamist Riigikogule. Kõik muudatused on suuremas osas olnud tehnilised.
Komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu päevakorda 23. novembril ehk siis täna, kolmas lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Sven Sester! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1 ja muudatusettepanek nr 2 on mõlemad rahanduskomisjonilt ja juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada neid täielikult.
Me asume eelnõu 114 lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 114. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 57, vastu 2, erapooletuid ei ole. Seaduseelnõu 114 on seadusena vastu võetud.

Tänase päevakorra neljas punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 92 kolmas lugemine. Kas on läbirääkimissoove? Kõnesoove ei ole. Panen eelnõu lõpphääletusele.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 92. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 58, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 92 on seadusena vastu võetud.

Meie viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 83 kolmas lugemine. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Valmistume lõpphääletuseks.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 83. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 65, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 83 on seadusena vastu võetud.

Kuues päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 106 kolmas lugemine. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Valmistume lõpphääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 106. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
73 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 106 on seadusena vastu võetud.

Me läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Jersey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 111 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu teisele lugemisele saatmiseks 15. novembril 2011. Tähtajaks muudatusettepanekuid ei olnud laekunud, seetõttu komisjonis mingit täiendavat arutelu ei tekkinud. Komisjon tegi konsensusliku otsuse võtta eelnõu päevakorda 23. novembril, st täna, teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale küsimusi ei ole. Läbirääkimisi avada ei soovita. Me valmistume lõpphääletuseks.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Jersey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 111. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
69 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 111 on seadusena vastu võetud.

Kaheksas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise 18. septembril 2006 Singapuris allakirjutatud tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 112 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Mihhail Stalnuhhini!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esimesel lugemisel oli eelnõu 9. novembril. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 14. november kell 18. Selleks ajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon arutas eelnõu teistkordselt 15. novembril 2011 ning tegi konsensusliku otsuse võtta eelnõu päevakorda 23. novembril, teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale küsimusi ei ole. Läbirääkimisi avada ei soovita. Me valmistume lõpphääletuse protseduuriks.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise 18. septembril 2006 Singapuris allakirjutatud tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 112. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
64 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõu 112 on seadusena vastu võetud.

Üheksas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 103 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa!

Head Riigikogu liikmed! Riigikogu arutas lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmist siinsamas saalis 26. oktoobril. Ettenähtud tähtajaks Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Küll aga tegi eelnõu algataja juhtivkomisjonile kaalumiseks kolm ettepanekut. Majanduskomisjon arutas eelnõu uuesti 14. novembril ning arutelul osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistid Hindrek Allvee ja Jens Haug.
Kui me räägime nendest kolmest ettepanekust, mis algataja tegi, siis ainult üks nendest on sisuline, see puudutab Ohutusjuurdluse Keskuse juhi määramist. Kui esialgu esitatud eelnõus määras selle juhi majandus- ja kommunikatsiooniminister, siis arutelude tulemusena viisime sisse muudatuse, mille järgi Ohutusjuurdluse Keskuse juhi määrab ametisse majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Muudatusettepaneku sisu on tagada Ohutusjuurdluse Keskuse juhi suurem sõltumatus ja vabadus. Teine muudatusettepanek oli keeleline ja kolmas muudatusettepanek puudutas seaduse jõustumise aega, milleks nüüd on määratud 1. jaanuar 2012.
Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 103 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 23. novembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia kolmas lugemine läbi 7. detsembril ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik otsused langetasime komisjonis konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult.
Teine lugemine on lõppenud.

Me läheme järgmise, kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 100 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Proua juhataja! Head kolleegid! Annan teile siinkohal ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõust. Selline on siis lõplik pealkiri pärast seda, kui vastavad muudatusettepanekud heaks kiidetakse.
Annaksin kõigepealt veel kord ülevaate eelnõu üldeesmärkidest. Kõigepealt, alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks ja riigieelarve laekumiste suurendamiseks tõstetakse järgmisel aastal alkoholiaktsiisi 5%. Teiseks, valitsussektori ja valitsussektorisse kuuluvate riigi juriidiliste isikute rahavoo ja võlakohustuste efektiivsemaks juhtimiseks konsolideeritakse haigekassa ja töötukassa rahalised vahendid riigikassa reservidega. Kolmas oluline punkt on see, et tulenevalt suurenenud riskidest maailmamajanduses ja seeläbi kasvanud valitsussektori defitsiidi kontrollimise vajadusest piiratakse järgmisel aastal kohalike omavalitsuste laenamise võimalusi selliselt, et netovõlakoormus ei suurene üle 60% põhitegevuse tuludest.
Eelnõu sisaldas oma algsel kujul ka kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise efektiivsema korraldamise küsimusi ning prokuratuuri palgakorraldust reguleerivaid muudatusi, aga oma sisemise debati tulemusena rahanduskomisjon loobus nende kahe teema menetlemisest selle eelnõu raames. Põhjus oli see, et nende küsimuste sisuliseks arutamiseks on tunduvalt pädevamaid komisjone. Rahanduskomisjon saatis nendele komisjonidele ka vastavasisulise ettepaneku ja tänaseks päevaks on mainitud sätete kohta konkreetselt eraldi eelnõud algatatud.
Kuna eelnõu sisaldas olulisi kohalikke omavalitsusi, haigekassat ja töötukassat puudutavaid sätteid, siis kutsus komisjon eraldi kokku nõupidamised ja ümarlauad, mis toimusid 15. novembril. Oma koosoleku raames saime kokku Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajatega ning Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajatega. Kuulasime ära nende huvigruppide seisukohad ja Rahandusministeeriumi täpsustavad selgitused.
Kui rääkida muudatusettepanekutest, siis  tähtajaks esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon kuus ja Eesti Keskerakonna fraktsioon kolm muudatusettepanekut. Komisjon arutas eelnõu 100 esimese lugemise järel s.a 8. ja 15. novembril. Nimetatud muudatusettepanekutest leidis konsensuslikku toetust (kokku oli sel hetkel üheksa ettepanekut) neli ning komisjon tegi omalt poolt veel kolm muudatust. Ühe jõustumissätet puudutava muudatusettepaneku võttis selle esitaja komisjoni istungil tagasi. Seega on praegu teie ees laudadel kokku 11 muudatusettepanekut. Kui vaadata muudatusettepanekuid ja ühte ning teist ka eraldi kommenteerida, siis ettepanekuga nr 2 täpsustatakse haigekassa ja töötukassa vahendite riigi kontsernikonto koosseisu üleviimise korralduslikku poolt. Ettepanekuga nr 4 täpsustatakse algataja esindaja ettepanekul kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses kohaliku omavalitsuse laenamise piirangud selliselt, et kui omavalitsuse netovõlakoormus vastab ülempiirile, mis on näiteks üle 60%, ei ole see omavalitsus seaduse rikkuja. Muudatuse tulemusena on sellistel omavalitsustel võimalus saada välisabi toetust, kuid siis tuleb arvestada, et kui see üle 60%-ne positsioon on käes, siis ei saa omaosaluse katteks enam laenu võtta. Selgemini sätestatakse, et võlakohustusi võivad võtta ainult need omavalitsused, kellel netovõlakoormus jääb alla 60% piiri, kusjuures täiendavat laenu võttes ei tohi hilisem netovõlakoormus suureneda üle 60% põhitegevuse tuludest.
Vastavalt muudatusettepanekutele 5 ja 6 ning 8 ja 9 jäetakse eelnõust välja eelmainitud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse ning prokuratuuriseaduse muudatused. Seetõttu on muutunud ka eelnõu pealkiri, millest ma täna siia kõnepulti tulles alustasin.
Tahaks korra veel pöörata tähelepanu nn paketteelnõude valdkondlikkusega seotud probleemistikule. Seekord leiti lahendus valdkonnakomisjonide heas koostöös eelnõu sisulise lammutamise kaudu ning rahanduskomisjoni, Riigikogu esimehe ja peaministri kirjavahetuse tulemusena. Kuid paketteelnõude menetlemine oma muudes aspektides väärib tulevikus siiski kindlasti veelgi paremat praktikat ja lahenduse otsimist, et selliseid olukordi ei tekiks.
Ettepanekuga nr 11 lükkas komisjon alkoholiaktsiisi tõusu jõustumise ühe kuu võrra edasi. Algselt oli see kuupäev 1. jaanuar, komisjoni ettepanek on 1. veebruar. Alkoholitootjad oma pöördumises pidasid algselt eelnõus sätestatud tähtaega liiga lühikeseks ja nende selgitused, mis nad andsid kirjalikus vormis, olid komisjonile aluseks seda kuupäeva ühe kuu võrra edasi nihutada.
Lõpetuseks meie otsused. Rahanduskomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda s.a 7. detsembril. Aitäh teile!

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas sa oleksid nii hea ja kannaksid veel kord ette selle seaduseelnõu pealkirja.

Loomulikult olen nii hea ja kannan pealkirja veel kord ette, kui te seda soovite. See saab olema selline: "2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus".

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Palun protseduuriline küsimus, Priit Toobal!

Aitäh! Ma tänan Kalle Laanetit, et ta palus selle pealkirja uuesti ette lugeda. Väljajagatud päevakorra järgi menetleme meie teistsuguse pealkirjaga eelnõu kui komisjoni esimees.

Ma saan aru, et küsimus oli esitatud mulle. Ma palun ettekandjal täpsustada!

Aitäh! Kui te panite tähele, siis ma ütlesin, et see seadus saab olema sellise nimega pärast seda, kui me oleme muudatusettepanekud läbi hääletanud. Praegusel hetkel ei ole tõesti embrüokaitse seaduse muudatused ja prokuratuuri palgakorralduse reguleerimise sätted välja hääletatud, aga ma mainisin selle eraldi ära, et kui me need muudatusettepanekud läbi hääletame, siis saab see seadus lõpuks olema sellise nimega.

Tänan selle täpsustuse eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Palun, Inara Luigas!

Austatud kolleegid! Lugupeetud juhataja! Kui me räägime sellest seaduseelnõust, siis me näeme, et see on tüüpiline kobarseadus, mis ei luba Riigikogu liikmetel individuaalselt läheneda igale seadusmuudatusele üksikult. Selles mõttes on väga raske hääletada, sest seaduseelnõus on nii häid aspekte kui ka vastuolulisi kohti. Kui nüüd rääkida kõigepealt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmisest, siis selle muudatusega muudetakse elektriaktsiisi väga vähe, 5%. Tunnistatakse, et see on väikene maksutõus ja sellega laekub riigieelarvesse ca 10 miljonit eurot. Kuid tõdegem, selline maksutõus näitab, et ka koalitsioonipartnerid saavad aru, et meie riigis on vaja teatud maksumuudatusi ja on vaja täiendavaid maksulaekumisi. Konkreetselt ma vihjan, et kõik võiksid ikkagi süveneda astmelise tulumaksu eelnõusse.
Selle seaduseelnõu juures räägitakse, et see väike maksumuudatus on kaubandusele vastuvõetav ja ka tarbijad ei märka sellist maksutõusu, aga seaduseelnõu juures pole kaugeltki põhjalikke analüüse selle kohta, kui palju seadusmuudatus mõjutab salaturgu. Eesti Kaupmeeste Liit on saatnud rahanduskomisjonile märgukirja, et nii suur salakauba osakaal, nagu Eesti Konjunktuuriinstituut on teada andnud, teeb kaupmehed väga murelikuks. Kui me räägime salakauba protsentidest, siis salakaubavedajate käes on 31% sigaretiturust ja 25% viina omast. Siinkohal me võiks küsida, mis on parem, kas suunata maksumaksja raha Maksu- ja Tolliametile, kes teeb rangemat järelevalvet kogu turul toimuva üle, mis mõjub positiivselt riigieelarvele, või lihtsalt tõsta aktsiisimaksu, mis suurendab salakaubaturgu.
Mis puudutab haigekassa seadust ja töötukassa seadust, siis valitsus põhjendab olukorra tekkimist loomulikult sellega, et vahendite koondamine riigikassasse ja ühtne haldamine tagab valitsussektori rahavoo ja võlakohustuste parema juhtimise. Praegu jäävad kogu kontsernikonto haldamisest välja veel kohalike omavalitsuste vahendid. Vabariigi Valitsus põhjendab seda muudatust ka sellega, et vähendatakse finantsriske, kulusid ja arvestuse pidamine finantsvarade üle muutub paremaks. Tehakse halduslepingud, millega kinnitatakse ja tõendatakse, et oma raha saavad juriidilised isikud – töötukassa ja haigekassa – kasutada igal ajal. Kuid kui me vaatame Vabariigi Valitsuse viimase aja heldeid rahaeraldusi fondidesse ja kas või näiteks rekonstruktsioonipanka, loodavasse ESM-i fondi, siis me näeme, et kõik need reservid kasutatakse väga kiiresti ära ühel eesmärgil. Tekib küsimus, et kui ikkagi likviidsed vahendid saavad otsa, kuidas siis tagatakse töötukassa ja haigekassa raha kasutamine?
Kui rääkida kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest, siis käesoleva aasta lõpus lõpeb 2009. aasta 1. märtsist kehtestatud erakorraline laenupiirang ja kõik kohalikud omavalitsused ootasid, et finantsjuhtimise seaduse muudatuse tulemusel nad saavad võtta suuremaid laenusid, seega teha ka suuremaid investeeringuid. Kuid laenu määr 60% jääb kehtima ka aastal 2012 ja alles 2013. aastast laenuvõtmise võimalus suureneb. Siinjuures tahaks öelda ...

Hea ettekandja, kas soovite lisaaega? Kolm minutit juurde.

... et riik on pannud ennast tugevama positsiooni, kus riigil on võimalus kontsernikassa kaudu kasutada likviidseid vahendeid, kuid kohalikud omavalitsused on taas jäänud raskemasse olukorda.
Kõike seda arvestades teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku seaduseelnõu 100 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Palun kõnetooli Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Keeruline on seda kõnet pidada. Selle eelnõu asjus peetakse debatti ühel teemal rohkem, teisel teemal vähem. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse kohta ütlen lihtsalt niipalju, et seadus läbis eelmises Riigikogus pika, põhjaliku, tõsise arutelu ja tehti ka koostööd kohalike omavalitsustega. Seda seadust nüüd muutma hakata on minu meelest lihtsalt häbematus nende suhtes.
Oma põhilise jutu tahan rääkida nendest reservidest, mis siis nüüd ära kaaperdatakse. Ka sellel teemal on ju väidetavalt debateeritud, vähemalt nii püütakse väita. See debatt ei ole üldse õnnestunud. Kas teate, miks? Sellepärast, et härrasmehed nimega Ansip ja Ligi ei ole üleüldse aru saanud, mille üle vaidlus käib. Avage oma arvutid, lugege värsket uudist: Eesti tööandjad marssisid välja nii haigekassa nõukogust kui ka töötuskindlustuse nõukogust. Nad ei ole seda kunagi varjanud. Miks nad seda teevad? Teevad lihtsalt selle tõttu, et näiteks töötuskindlustus on loodud valitsuse, ametiühingute ja tööandjate koostöös ning see ülesehitus, millel ta põhineb, on ammu kokku lepitud. Eesti tööandjad, ja uskuge mind, ka ametiühingud on tüdinenud sellest, et Ansip ja Ligi laamendavad ning nemad vaatavad siis sealt selja tagant korraks välja ja ütlevad: oi, aga meie ei ole nõus. Selle asja nimi ei ole sotsiaalne dialoog, selle asja nimi on midagi muud ja nende sõnum on lihtne.
Mille üle siis tegelikult debatt on, millest aru ei saada? Loomulikult, kui mingi suurem hulk raha on koos, siis on seda lihtsam ja kergem juhtida ning on ka võimalus rohkem teenida. Rahandusministeerium, tõele au andes, pole sellist skeemi, nagu see praegu on, kunagi toetanud, ka mitte siis, kui need kaks kindlustust sündisid. Rahandusminister oli valitsuse istungil haigekassa seadusele vastu, aga valitsus kiitis eelnõu heaks ja Riigikogu võttis vastu. Töötuskindlustus sellel kujul võeti ka nii vastu, et pigem hea küll, aga rahandusminister ei toetanud seda. See on põhimõtte küsimus. Riigis ei saa ajada asju nii, et Rahandusministeerium ütleb kõigile, kaasa arvatud sihtotstarbeliste kindlustuste puhul, mida peab tegema. Riigis saab ajada asju ainult nii, et ka teised ministeeriumid ütlevad Rahandusministeeriumile, mida too peaks tegema. Sihtotstarbelise raha puhul on oht ju täna näha! Ehk mis siis juhtub, kui käitutakse vastupidiselt? Me kogume kõrge maksemääraga töötuskindlustusse raha. Maksame siis välja. Seal on hulk inimesi, kellel pole praegu kindlustuse õigust. Nendest summadest ei peaks saama kindlustust 30% pöördujatest, vaid 60–70%. Aga ei, seda me ei tee, sellele on valitsus vastu. Mis me tast siis sinna kogume? Järgmiseks aastaks on reserv 400 miljonit, üle selle juba. Ei, me tasakaalustame sellega eelarvet. Vaat just seda ei tohigi teha! Valitsus peab tasakaalustama eelarve oludes, kus tööpuudus on suur, teiste meetoditega.
Mida me siis lõppkokkuvõttes saavutame sellega? Mul on kahju, et Isamaa ja Res Publica Liit sellega nõus on. Ma ei saa ausalt öeldes teist eriti aru.

Kas te soovite lisaaega?

Loomulikult, ma olen alles poole peal.

Palun, kolm minutit juurde!

Ma toon lihtsa näite. Me saaksime ju rahanduslikus mõttes täpselt sama tulemuse, kui me tõstaksime tulumaksu ja vähendaksime töötuskindlustuse makset – riigi tulude ja kulude tasakaal oleks samasugune. Seda me teha ei saa, sest Friedmani pilt Ansipi kabinetis või magamistoas kukub maha, läheb kildudeks. Mis me siis lollitame neid inimesi selle madala tulumaksumääraga? Miks me peame täiesti teadlikult peksma kõrvale Eesti riigis niigi vaevu püsiva koostöö elu korraldamisel, ajama sealt minema need inimesed, kes Eestis palka maksavad ja on siiamaani sisuliselt ilma rahata kümme aastat edukalt juhtinud sotsiaalkindlustust? Ikka selleks, et saaks oma lubadused täita, et Friedmani pilt jumala pärast maha ei kukuks ega kildudeks ei läheks!
See lähenemine, et Rahandusministeerium on kõik kõiges, on väga ohtlik. Nii ei tule mingit arengut! Ka Rahandusministeerium peab ükskord pakkuma katteallikaid, leidma lahendusi ja mitte selliseid, kus raha sihtotstarve on juba ette määratud. Kõik teavad, et selleks teda kogutakse, selleks kasutatakse, ja mitte keegi ei võta teda ära.
On täielik ülbus väita, et näiteks haigekassa jaoks ei muutu midagi. Muutub küll! Ta hoiab täna oma raha riigikassas, aga ta teab, et seda raha muuks kasutada ei või. Kui kunagi hakati paigutama töötuskindlustuse raha, siis kaaluti ka mitut varianti, kus seda raha hoida. Ja riigikassas raha hoidmisest loobuti ainult ühel põhjusel (muuseas, seda toetas tollel ajal riigikassa juhataja, kes oli nõukogu liige): see on rumalus, kui meil kõik reservid on ühes kohas. Pigem on mõistlik hoida neid eri kohtades, riskid on väiksemad.
Nüüd me võtame uued riskid, paneme selle raha kokku. Teeme rumalust, tapame kahte kindlustust. Ja kõik selle nimel, et tulumaks peab alanema! Pisar tuleb silma, kellel õnnest, kellel kurbusest.

Suur tänu! Palun järgmisena kõnetooli Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tegelikult ma räägin, nagu viimasel ajal kombeks, kaks ühes põhimõttel ehk selle eelnõu ja järgmise eelnõu kohta ka. Ühine nimetaja on mõlemal juhul kobareelnõu. Aga ma alustan kiitmisega. Kiidan rahanduskomisjoni selle eest, et ta suutis kõnealusest eelnõust lahti haakida kaks sisulist eelnõu, kuigi me nägime ju härra rahanduskomisjoni esimehe ettekande puhul saalis ka segadust, sest me ei saanudki aru, millist seaduseelnõu me tegelikult arutame. See tekitab väga palju segadust, kui meil on ühe seaduseelnõu alla koondatud ääretult palju erineva sisuga eelnõusid. Meenutame president Ilvese kõnet siin saalis 12. septembril 2011. aastal. Alustan tsiteerimist: "Erineva eesmärgiga seadusmuudatusi pole praegu enam kohane menetleda üheskoos. Ma palun teid, võtke aega, arutage erinevaid eluvaldkondi eraldi." Kas me teeme seda? Ei tee. Järelikult me ei pea presidendi palveid millekski. Kobareelnõude menetlemisel ei ole küsimus mitte ainult eksitavas pealkirjas, vaid erinevast sisust tulenevalt tekib väga suur segadus ka selle poole pealt, et kui ma tahan näiteks olla eelnõu teatud punktide poolt, aga samas mõnede vastu, siis ma pean järjekordselt mõtlema, kuidas ma siis nüüd hääletan.
Kobareelnõud on tekitanud tõsist segadust Riigikogu kõige erinevamatel tasanditel, alustades Riigikogu liikmetest ja ma saan aru, et suisa Riigikogu juhatuseni välja. Riigikogu juhatus on pidanud tegema ka esimehe allkirjaga märgukirju valitsusele ja komisjonidele. Me peaksime tulevikus väga tõsiselt mõtlema selle peale, milliseid valitsuse eelnõusid me võtame arutusele ja milliseid mitte. Aga mis tehtud, see tehtud. Katsume minna edasi, õppides oma vigadest, mida väga paljudel puhkudel ei ole küll soovitud Riigikogus teha. Aga ehk läheme sel korral teist teed. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Sven Sester, kõnetooli!

Proua juhataja! Head kolleegid! Sõna võtma ajendas mind mingil määral hea kolleeg Eiki Nestor, kes natuke aega tagasi siin kõnetoolis oli. Ma ei hakka pikemalt peatuma eelnõu nendel punktidel, mis räägivad kohalikust omavalitsusest või alkoholiaktsiisi tõstmisest, las see pool olla. Kuna hea kolleeg Nestor kulutas enamiku oma kõneajast haige- ja töötukassa teemale, siis ma mõtlesin, et ütlen paar sõna ka omalt poolt. Nimelt peame siin saalis aru saama ühest asjast: Eesti Töötukassa ei ole tekkinud iseenesest ja seda ei ole asutanud ka ei ametiühingud ega tööandjad, seda on teinud Eesti riik oma seadustega. See on esimene asi. Tegemist on avalik-õigusliku juriidilise isikuga ja riik on loonud selle iseseisva õigussubjektina selleks, et anda talle täitmiseks teatavad avalik-õiguslikud ülesanded. Need ülesanded, mida riik näeb ette konkreetsele avalik-õiguslikule institutsioonile, on järelikult ka need, mida riik peab mõistlikuks anda üle, mitte luua mingit eraldi riigiasutust. Sellest tulenevalt ei saa avalik-õiguslikul juriidilisel isikul juba olemuslikult olla selliseid ülesandeid, mis ei oleks osa riigi enda ülesannetest. Veelgi enam, avalik-õiguslikul juriidilisel isikul ei saa olla riigi omadest suuremaid ülesandeid, ta ei saa ise määratleda oma õigussubjektsust. Samuti ei saa avalik-õiguslikul juriidilisel isikul olla õigusi või kohustusi, mille piiride kindlaksmääramine riigi poolt oleks välistatud.
Kui rääkida konkreetse muudatusettepaneku sisust, siis mis tegelikult juhtub? Juhtub see, et haigekassa ja töötukassa hoiavad oma vaba raha oma kontodel, need liidetakse riigi pangakontodega kontserni koosseisu ja riigikassa juhib ühtsena riigi ja kassade rahavooge. Sõlmitakse hoiulepingud – on väga oluline mainida, et tegemist ei ole laenulepingutega, vaid hoiulepingutega –, kuna kassade raha asub nende kontodel. Neil on piiramatu õigus teha igal ajal väljamakseid põhiülesannete täitmiseks. See on väga oluline indikatsioon, et võtta maha seda hirmu, nagu ei oldaks enam oma raha peremehed. On piiramatu õigus kasutada oma raha põhiülesannete täitmiseks. Riik maksab sellele intresse.
Kui vaadata nüüd, mis kasu haigekassa ja töötukassa saavad, siis tahate või ei taha, aga haigekassa ja töötukassa juhtkond ei tegele tugifunktsioonide ehk siis finantsvarade haldamisega – see on konkreetselt tugifunktsioon. See ei ole nende eesmärk ja nende ülesanne, nad ei tegele investeerimisega, nad ei tegele järelevalvega. See ei ole nende ülesanne ka praegu ja see ei peaks tulevikuski nende ülesanne olema. Kulude kokkuhoid on sellise portfellihalduse, pangateenuse tasude puhul tunduvalt lihtsam, lihtsustub ka raamatupidamine.
Eiki Nestori väide, et hoiame mune eri korvides, on minu meelest siinses loogikas täiesti vastupidine. Miks? Toon näite. Töötukassa varasid juhtivad finantsspetsialistid võtavad vastu otsuse suunata raha konkreetsele A-võlakirjale, ükskõik, mis A on, haigekassa spetsialistid võtavad samamoodi vastu otsuse suunata sellelesamale konkreetsele A-võlakirjale ja lõpuks võtab selle otsuse vastu ka riigikassa. Me saavutame vastupidise efekti – kolme eri institutsiooni finantsspetsialistid on võtnud vastu otsuse suunata täpselt ühele ja samale võlakirjale. Kui tegemist on riigikassaga ehk siis üldise mastaabi efektiga, siis selliseid asju ei juhtu. Sel juhul võetakse riigikassas vastu üldine, globaalne otsus.
Palun kolm minutit juurde!

Kolm minutit juurde.

Ka mul on üht-teist veel rääkida, olen jõudnud alles poole peale. Niisiis, kulude kokkuhoid, likviidsus. Finantsriskid on tunduvalt väiksemad. Kui praegu töötukassa ja haigekassa soovivad oma finantsvahendeid kuhugi investeerida, siis nad võtavad paratamatult riski ja saavad selle eest ka riskipreemiat, intressi. Kui nad teevad seda riigikassa kontsernikonto kaudu, siis nad saavad intressi, aga riski neil ei ole – riigikassa garanteerib neile igal ajal väljamakse. See on oluline nüanss. Kui te küsite, kas riigil ka mingit kasu on, siis jah, loomulikult on ka riigil kasu.
Esiteks tekivad mastaabi efektid, needsamad investeerimismahud ja efektiivsem haldamine, teenustasud on väiksemad, tegelikult paraneb kogu riigi rahanduse kvaliteet. See on kogu sektori sisene rahavoo ja finantsriskide juhtimine. Need on olulised nüansid.
Tõsilugu, ma ei saa aru, mis hirmudega on tegu. Ma olen seda mitu korda varem öelnud ja ütlen selle ka siinkohal välja. Vaatan ka tänast uudist, mida Eiki Nestor mainis, ja näen, et see on: "Tööandjad lahkuvad protestiks haigekassa ja töötukassa nõukogust". Tsiteerin: "Tööandjad leiavad, et kui valitsus liidab haige- ja töötukassa reservid riigikassaga, siis võtku valitsus ka täielik vastutus, mistõttu tööandjate keskliidu esindajal pole mõtet istuda sotsiaalfondide nõukogudes."
Mis vastutus? Millest me räägime? Riik nagunii vastutab kõikide asjade eest! Milles on probleem? Tõsilugu, ma ei saa sellest probleemist aru. Aeg-ajalt on tekkinud küsimus või hakkab tekkima küsimus, et huvitav, kas kellelgi on väga selge huvi tegelda investeerimisteenustega, siis ma saaks sellest asjast tõesti aru.
Nii et sain vähemalt südamelt ära öelda. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Eiki Nestor, kohapealt kaks minutit!

Aitäh! Mul ei lähegi nii kaua. Kuna minu nime nimetati, siis on mul õigus vastulauseks. Kulla kolleegid, saage ükskord aru, et Riigikogu ei ole riik ja Jürgen Ligi ei ole avalik sektor! Riik on ka tööandjad, töötajad, põllumehed, õpetajad – see kõik on kokku riik. Riigikogu on ainult Riigikogu. Ja kui sellest aru ei saa, siis pole ka tõesti lootust, et üldse millestki aru saadakse.

Kas lõpetasite? Aitäh! Sven Sester, palun, kohapealt kaks minutit!

Aitäh, proua juhataja! Ma kuulasin ära, mida Eiki Nestor ütles. Kuna ma nimetan tema nime, saab ta uuesti midagi öelda, aga ma olen temaga täiesti nõus. Ma olen temaga täiesti nõus: riik ei ole ainult Riigikogu. Sellele ma vastu ei vaidle.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Me asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. On 11 muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Me asume hääletusprotseduuri ette valmistama.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 34, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 1 ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 2 on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 3 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Me asume seda muudatusettepanekut hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 39, vastu 49, erapooletuid ei ole jäi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni tehtud muudatusettepanek nr 3 toetuseta.
Muudatusettepanek nr 4. Selle on teinud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5. Selle on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7. Selle on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Asume hääletamisprotseduuri ette valmistama.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 39, vastu 48, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek nr 7 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 8 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 9 on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Selge. Me valmistume hääletamiseks. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 39, vastu 48, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek nr 10 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 11 on teinud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada seda täielikult. Sellega oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Riigikogu juhatusele on laekunud kaks ettepanekut. Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 100 teine lugemine katkestada.
Juhatusele on laekunud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 100 teine lugemine katkestada. Kuna need on sisuliselt samad ettepanekud, siis ma panen need ettepanekud hääletusele korraga. Me valmistume hääletamisprotseduuriks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt tulnud ettepaneku eelnõu 100 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 38, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 100 teine lugemine on lõpetatud.

Austatud kolleegid! Päevakorrapunkt nr 11 on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, Kohtute Raamatupidamiskeskuse Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üleviimisega seotud seaduste, riigieelarve seaduse ning Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 101 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 101 oma 15. novembri istungil, kuhu oli külalisena palutud ka Rahandusministeeriumi asekantsler Marek Helm. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 14. novembriks laekus kaks ettepanekut. Kolmanda, sisult tehnilise muudatusettepaneku algatas põhiseaduskomisjon ise.
Esimese ettepaneku eelnõu muutmiseks tegi riigikaitsekomisjon. Selle sisu oli jätta eelnõust välja sõnad "kaitseväe juhataja", et vältida vastuolu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse kui eriseaduse vahel. Põhiseaduskomisjon leidis, et see on asjalik ettepanek.
Teise muudatusettepaneku esitas Riigikogu liige Eiki Nestor, see ettepanek oli sõna-sõnalt järgmine. Ma loen selle ette: "Lepingus ei saa ette näha sätteid, mis takistavad hoiustajal täita talle seadusega pandud ülesannete täitmist." Rahandusministeerium ja põhiseaduskomisjon ei toetanud muudatusettepanekut, leides, et ei näe selle lause järele vajadust. Puudub vajadus korrata üle põhimõtet, et lepingud peavad olema seadusega kooskõlas ja et seadust tuleb täita. Eelnõus 100, millega siin just tegeldi ja millega muudetakse Eesti Haigekassa seadust ning töötuskindlustuse seadust, on kirjas, kuidas nende kassade vahendeid kasutatakse. See on seadusega reguleeritud ja puudub vajadus seda üle korrata. Sellest tulenevalt, nagu ma juba märkisin, ei toetanud põhiseaduskomisjon Nestori muudatusettepanekut.
Kolmanda muudatusettepaneku tegi põhiseaduskomisjon ise, kuna me leidsime, et Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lõikes 5 on tehtud viide juba kehtetule seadusele ja selline lapsus tuleks võimaluse korral kõrvaldada. Selle me siis ka ette panime.
Kokku võttes otsustas põhiseaduskomisjon teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 2 ja 1 liige ei hääletanud. Teiseks otsustas komisjon teha juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, ettepanek kolmas lugemine läbi viia 7. detsembril, ja viimaseks otsustas komisjon teha Riigikogu juhatusele ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Selle poolt oli 6 liiget, vastu 2 ja 1 liige ei hääletanud.
Lõpetuseks informatsioon kobareelnõudest, millest kolleeg Laanet eelnevalt juba kõneles. Tahan lihtsalt teada anda, et põhiseaduskomisjon plaanib võtta oma töökavasse kobareelnõude menetlemise: selgitada, mis on kobareelnõu, mis ei ole, ja kuidas neid siis vastavalt käsitleda ja menetleda. Aga see on lihtsalt informatsiooniks edaspidise kohta. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Muudatusettepanek nr 1, selle on teinud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada seda täielikult. Ettepaneku nr 2 on teinud Eiki Nestor, juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta see arvestamata. Muudatusettepanek nr 3 on põhiseaduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada seda täielikult.
Seaduseelnõu 101 teine lugemine on lõppenud.

Meie järgmine, 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 124 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on au teile tutvustada sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 124. On ettepanek muuta eelnõuga tegevusloaga lapsehoiuteenuse osutajale kehtestatud lapsehoidja haridusnõudeid ja teise ettepanekuna võimaldada täiskasvanud eestkostetavale või eestkostet vajavale isikule määrata ka hooldaja. Mõlemad muudatused muudavad praegust olukorda ja seda olukorda, mis tekib alates 1. jaanuarist, paremaks ja vähendavad ka takistusi, mis igapäevases elus ette on tulnud. Lapsehoidjat käsitlev muudatus peab võimaldama lapsehoidjana töötada mitte ainult nendel, kellel on lapsehoidja kutsetunnistus, vaid ka koolieelse pedagoogika või eripedagoogika või sotsiaaltöö eriala lõpetanutel, sest neil on olemas vajalikud teadmised ja oskused. Kehtiva seaduse järgi ei saaks alates järgmise aasta 1. jaanuarist lapsehoiuteenuse puhul lapsehoidjana töötada lasteaiaõpetaja, kellel puudub kutsetunnistus. Lapsehoidja haridusnõuete kehtestamisel 2007. aastal ei olnud Eestis veel tegevusloaga lapsehoiuteenuse osutamise praktikat ning lapsehoidja kutsestandard oli just valmis saanud. Nii otsustati tollal hakata kasutama kutsestandardit, mida teiste sotsiaalteenuste töötajate kvalifikatsiooninõuetes kasutatud ei ole. Aeg on aga näidanud, et lapsehoidjana soovivad töötada ka kõrgema kvalifikatsiooniga inimesed, keda ei ole põhjust kohustada lapsehoidja kutsetunnistust saama, sest neil on juba dokumendid, mis nende haridust tõendavad. Vastavalt ettepandule avanebki mitme lapsehoiuga seotud eriala lõpetanutele võimalus töötada lapsehoidjana ilma kutsetunnistuseta.
Teine muudatus, mis puudutab eestkostet ja hooldust, võimaldab määrata hooldaja täiskasvanud inimesele, kes lisaks eestkostele vajab ka hooldust. Seni kahjuks see regulatsioon puudub ja praktikas on ilmnenud takistusi hooldaja määramisel. Hooldust puudutav muudatus avardab kohaliku omavalitsuse võimalusi hoolduse korraldamisel, võimaldades eeskostet vajavale inimesele määrata ka hooldaja. Eestkostet ja hooldust samaaegselt võivad vajada inimesed, kes oma haiguse või puude tõttu vajavad mitmekülgset abi. Eestkostja ei pea eeskostetavat hooldama, tema ülesanded ja nende ulatuse määrab kindlaks kohus. Eestkostetav võib lisaks vajada hooldajat, kelle ülesanne on tagada pidev järelevalve ning abi igapäevaelu toimingutes.
Kui inimene vajab korraga nii hooldajat kui eestkostjat, on ettepandu kohaselt edaspidi võimalikud järgmised stsenaariumid. Esiteks, eestkostja, kelle määrab kohus, ja hooldaja, kelle määrab omavalitsus, kahe eraldi inimesena; teine variant on see, et kohus on määranud eestkostja ning kohus määrab sama isiku ka hooldajaks, kui ta selleks ka omavalitsuse hinnangul sobib. Hooldaja ja eestkostja on üks ja sama isik. Samas, kohus võib määrata ka eestkostjaks inimese, kes on juba hooldajaks määratud. Seega on võimalik n-ö mõlemat pidi otsustada.
Me kindlasti toetame sotsiaalkomisjoni otsust eelnõu esimene lugemine lõpetada ja suunata eelnõu teisele lugemisele. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Reet Roosi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas esmaspäeval, 14. novembril Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 124. Kohale olid kutsutud sotsiaalminister Hanno Pevkur, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Merle Tomberg ja Sotsiaalministeeriumi õigusnõuniku kohusetäitja Anu Linnamägi. Eelnõu tutvustas sotsiaalminister Hanno Pevkur. Eelnõuga tehtav muudatus võimaldab lapsehoidjana töötada mitte ainult neil, kel on lapsehoidja kutsetunnistus, vaid ka teistel inimestel, kellel on sobivad teadmised ja oskused. Arutasime ka teist muudatust, millega saab määrata hooldaja täiskasvanud inimesele, kes lisaks eestkostele vajab ka hooldust.
Otsustasime teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu 124 täiskogu istungi päevakorda 23. novembril ja esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg võiks olla 30. november kell 6 õhtul. Otsuse tegime konsensusega. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 124 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. novembri 2011 kell 18. Oleme lõpetanud selle päevakorrapunkti käsitlemise.

Läheme päevakorrapunkti nr 13 juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu 125 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Rahandusminister palus vabandust paluda, et ta ei saa teie ees olla, ja palus härdalt mind, et ma selle valitsuse algatatud eelnõu ette kannaksin.
Niisiis, valitsus on teinud ettepaneku suurendada osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas ehk lühendatult IBRD-s. Panga kapitali suurendamise eesmärk on reageerida klientide suurenenud laenuvajadustele pärast majandus- ja finantskriisi. Panga aktsiakapitalis suureneb Eesti osalus 247 aktsia võrra, mille koguväärtus on ca 30 miljonit USA dollarit, kui täpsemalt öelda, siis 29 796 845 dollarit. Rahas sissemakstav osa moodustab 6% ehk ca 1,8 miljonit dollarit, kui täpselt öelda, siis 1 787 811 dollarit.
Osaluse suurenemise makseid on võimalik teha osade kaupa. Eestil on kavas jaotada maksed alates 2012. aastast nelja aasta peale. Iga-aastase makse suurus on orienteerivalt 375 000 eurot. Riigieelarve strateegias on selleks finantseerimistehinguks vahendid plaanitud, ülejäänud osas võtab Eesti riik endale n-ö potentsiaalse kohustuse. Sissenõutava osaluse realiseerimise risk on valitsuse hinnangul väga väike. Kui vaadata panga ajalugu, siis alates 1944. aastast ei ole liikmesriikidelt kordagi sissenõutava kapitali tasumist nõutud. Pank laenab nii keskmise sissetulekuga riikide valitsustele kui ka krediidivõimeliste väikese sissetulekuga riikide valitsustele. Suurimad laenajad on seni olnud India ja Brasiilia. Aastatel 1992–2006 oli Eesti Maailmapanga klientriik, 2006. aastast on Eesti pangas juba doonorriik.
Teen loomulikult ettepaneku nõustuda rahanduskomisjoni ettepanekuga Riigikogu otsuse eelnõu positiivselt edasi menetleda! Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seaduseelnõus on välja toodud ka see, et otsuse rakendamine toob Eesti riigile kaasa otsesed varalised kohustused summas 1,5 miljonit eurot. Need kohustused jagunevad nelja aasta peale. Kas need kohustused kaetakse reservide arvel?

Aitäh küsimuse eest! Täpsuse huvides: tegemist on Riigikogu otsusega, mitte seadusega. Jah, oleme teinud ettepaneku, et need nelja aasta jooksul tehtavad väljamaksed on ühes aastas, nagu ma ütlesin, 375 000 eurot. Ja selleks kasutatakse riigieelarve vahendeid – ei ole öeldud, et selleks kasutatakse reserve. Konkreetsel ajal, kui see investeering tehakse, kui summa ülekandmise aeg tuleb, siis Rahandusministeerium otsustab, mis rea pealt see võetakse.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Suur aitäh, ettekandja! Kaasettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Andrus Saare!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 125 "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" 14. novembril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin Põder.
Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 247 aktsia ulatuses, mille kohaselt tehakse alates 2012. aastast nelja aasta jooksul sissemakseid nimetatud panga aktsiakapitali. Seda tehakse, nagu eelkõneleja juba ütles, 1,788 miljoni USA dollari ehk ligikaudu 1,5 miljoni euro ulatuses.
Nüüd küsimused ja teemad, mida komisjonis arutati. Panga üldine eesmärk on vaesuse vähendamine ning inimeste elustandardi parandamine oma liikmesriikides ning selle saavutamiseks pakutakse finants- ja nõustamisteenuseid ulatuslikust nimekirjast. Eesti osalus panga aktsiakapitalis on 0,06%. 2010. aruandeaastal – see on juulist 2009 kuni juunini 2010 – anti pangast laene 44 miljardi USA dollari ulatuses. Eesti ei ole peale 2000. aastat pangast laenu võtnud, küll on seda teinud meie naaberriik Läti. 2006. aastal muutis Eesti oma staatuse pangas laenajariigist doonorriigiks. Eesti plaanib maksekava maksed jaotada, et jõuda reaalselt rahas sissemakstavas osas 6%-ni aktsiakapitalist nelja aasta jooksul alates 2012. aastast. Iga-aastase makse suurus on orienteerivalt 375 000 eurot.
Komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu päevakorda 23. novembril, s.o täna, lõpetada esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. detsember kell 18. Need otsused sündisid konsensusega. Aitäh!

Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Andrus Saare! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 125 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. detsembri 2011. aastal kell 18.
Päevakorrapunkt nr 13 on käsitletud.

Läheme järgmise, 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks olekuga seotud õigusaktide muutmise seaduse eelnõu 132 esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Selle seaduseelnõuga teeme ettepaneku muuta kolme õigusakti: esiteks, Eesti IMF-i liikmeks astumist käsitlevat Ülemnõukogu otsust "Nõusoleku andmise kohta Eesti Vabariigi astumiseks Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga ning nende juurde kuuluvate organisatsioonide liikmeks"; teiseks, Eesti Vabariigi poolt rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks olemisega seotud varaliste kohustuste võtmise ja täitmise seadust ning kolmandaks, Eesti Panga seadust.
Seoses sooviga osaleda IMF-i käesolevas ja ka järgnevates kvoodi suurendamistes on Eesti Pank teinud ettepaneku muuta eelnimetatud õigusakte. Samuti on Eesti Pank valmis Eesti kvoodi – see on 65,2 miljonit SDR-i, mis hinnanguliselt või sellise lähtearvuna on 71 miljonit eurot – ning kvoodi suurendused – see on 28,7 miljonit SDR-i ehk suurusjärgus 31 miljonit eurot – ise sisse maksma. Sellest tulenevalt täpsustatakse seadusega Eesti Panga õigusi Eesti Vabariigi varaliste kohustuste võtmisel ja Eesti Vabariigi esindamisel IMF-is, Eesti esindamist IMF-i aktsionäride nõukogus ning ka riigisisest koostööd IMF-i töös ning otsustusprotsessis osalemisel.
Eesti Vabariigi kõik seisukohad Rahvusvahelises Valuutafondis esitab Eesti Pank kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga. Kooskõlastamise tingimused määravad Eesti Pank ja Rahandusministeerium omavahelises kokkuleppes. Eesti Panga president esindab ametikohajärgselt Eesti Vabariiki Rahvusvahelise Valuutafondi aktsionäride nõukogus aktsionärina. Praktikas on see nii ka praegu, kuid see ei ole seaduses otsesõnu välja öeldud. Vabariigi Valitsus nimetab aktsionäride nõukokku ka asendaja.
Seaduseelnõu heakskiitmine on Eesti osaluse suurendamise heakskiitmise eeldus. Valitsus soovib, et eelnõu jõustuks veel käesoleval aastal, kuna kvoodi suurendamise nõusolek tuleb Rahvusvahelisele Valuutafondile edastada selle aasta lõpuks. Me toetame ka rahanduskomisjoni tehtud menetluslikke otsuseid. Aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale on küsimus. Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Rahvusvahelises Valuutafondis hakkab nüüd Eesti Vabariiki esindama Eesti Pank ja kõik seisukohad, mis Eesti Pank võtab vabariigi nimel, kooskõlastatakse Vabariigi Valitsusega. Selleks tehakse ka kirjalik kokkulepe, kus määratakse kõik tingimused. Kas see kirjalik kokkulepe on juba tehtud? Ja kas see kirjalik kokkulepe ei peaks olema selle seaduseelnõu lahutamatu osa? Ka Riigikogu liikmed võiksid teada, kuidas, millistel tingimustel hakkab Eesti Pank Rahvusvahelises Valuutafondis Eesti Vabariiki esindama.

Nagu ma juba ütlesin, esindab Eesti Pank ka praegu Eestit Rahvusvahelises Valuutafondis. Praktika ongi selliseks kujunenud, et Eesti Panga president esindab meid seal, samuti on valitsusel õigus määrata sinna asendaja. Mis puutub sellesse lepingusse, siis lepingut ei saa enne sõlmida, kui selleks on juriidiline alus ehk seadus. See seadus ongi praegu teie ees laual. Seepärast tuleb seadus vastu võtta ja kui see on tehtud, siis tekib Eesti Pangal ja Rahandusministeeriumil ka võimalus too kokkulepe sõlmida.

Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! See tähendab seda, et peale selle seaduseelnõu jõustumist seadusena saame lugeda ka kokkuleppeid. Aga minu küsimus on eelnõu selle lõigu kohta, milles antakse Eesti Pangale volitused osalemiseks ja Eesti esindamiseks muudes rahvusvahelistes organisatsioonides. Kas te oskate täpsustada, millistes organisatsioonides veel on pangal õigus meie riiki esindada ja millised on üldse panga volitused esindamiseks?

Ma ei ole väga kindel, et Eesti Pank selle seaduse alusel veel mõne rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks astub. See oleks siin eraldi sees olnud. Mis organisatsioone mõeldud on, võib seletuskirjast lugeda. On selge, et kui me muudame rahvusvahelise koostööga seotud õigusakte, siis me peame Eesti Pangale ka need volitused andma. Palun lugege seletuskirja esimesel leheküljel alt kolmandat lõiku. Selle viimane lause ütleb, et "muudes rahvusvahelistes organisatsioonides esindab Eesti Pank Eesti Vabariiki Vabariigi Valitsuse volitusel". Ilma Vabariigi Valitsuse volituseta Eesti Pank iseseisvalt ühtegi otsust või esindamist endale võtta ei saa.

Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tolle lõigu viimane lause kinnitab, et Eesti Pank saab tegutseda Vabariigi Valitsuse volitusel. Aga kuhu jääb nendes küsimustes parlamendi roll? Kas parlamendi seisukohta ei küsitagi, kui mõne muu rahvusvahelise organisatsiooniga leping sõlmitakse?

Hea Riigikogu liige võiks tutvuda juba kehtivate õigusaktidega. Praegu Eesti Pangale mingit uut õigust ei anta, sellessamas lõigus on kirjas, et selles osas jääb kehtima senine regulatsioon. Selle regulatsiooni on Eesti Vabariigi parlament delegeerinud Vabariigi Valitsusele. Parlament ongi sellesama seadusega varem sätestanud, et kui Eesti Pank soovib osaleda mõnes rahvusvahelises organisatsioonis, siis on selleks vaja meie valitsuse nõusolekut.

Suur tänu, sotsiaalminister Hanno Pevkur! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esindaja Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 132 oma 15. ja 21. novembri koosolekul ning otsustas konsensusega eelnõu algataja esindaja nõusolekul pärast Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga esindajate ärakuulamist esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul.
Vastavalt Eesti Panga ettepanekule viiakse, nagu eelkõneleja ütles, osa eelnõuga kavandatud Ülemnõukogu otsuse muudatusi üle Eesti Panga seadusesse. Vastavalt täiendatakse eelnõu §-ga 3. Eelnõu täiendati ka jõustumissättega, milles nähakse ette jõustumine järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõu peaks seadusena jõustuma hiljemalt s.a viimasel päeval, kuna sellega tehtavad muudatused on aluseks Riigikogu menetluses oleva Rahvusvahelises Valuutafondis osaluse suurendamise otsusega, mis jõustub üheaegselt käesoleva eelnõu seadusena jõustumisega ja mille alusel tuleb hiljemalt tänavu detsembriks edastada Rahvusvahelisele Valuutafondile kinnitus, et Eesti riik on nõus kvoodi suurendamises osalema.
Euroopa Liidu õigus kohustab liikmesriikide ametiasutusi konsulteerima Euroopa Keskpangaga iga Euroopa Keskpanga pädevusvaldkonda kuuluva õigusakti eelnõu puhul. Tänase eelnõu puhul on Euroopa Keskpangaga konsulteerimine vajalik, kuid kahjuks pole seda õigel ajal enne eelnõu Riigikogus algatamist tehtud. Konsulteerimise kohustus käib ka eelnõusse Riigikogus menetluse käigus tehtud muudatuste kohta ja seetõttu edastas rahanduskomisjon eelnõu muudetud kujul Euroopa Keskpangale arvamuse avaldamiseks. Komisjon loodab Euroopa Keskpangalt saada seisukoha 8. detsembriks ning nii on võimalik see seadus tänavu lõpuni menetleda ja õigel ajal jõustada.
Annan ülevaate ka komisjoni arutelust. Komisjoni liikmed tundsid huvi järgmiste teemade vastu. Kõigepealt oli küsimus Eesti Panga sõltumatuse kohta olukorras, kus teatud küsimustes langetab Eesti Pank ministeeriumiga kooskõlastatud otsuseid. Nii ministeerium kui ka Eesti Pank kinnitasid, et IMF käsitleb laiemaid teemasid, kui on kehtestatud Eesti Panga pädevus, ja seetõttu on väljaspool Eesti Panga pädevust olevates ja Rahandusministeeriumi pädevusse jäävates küsimustes sätestatud kooskõlastatud tegutsemise kohustus.
Tunti huvi ka Ülemnõukogu otsuse muutmise vastu. Vastus oli selline, et Ülemnõukogu otsus on IMF-is osalemise alus ja praegu kehtivast õiguspraktikast lähtudes tuleb seda muuta seadusega.
Päriti veel, milline saab olema Eesti riigi kvoodi suurus pärast seda, kui me otsustame selle eelnõu seadusena jõustada. Vastus oli, et kvoot suureneb ca 32,6 miljoni euro võrra ja saab olema kokku 106,8 miljonit eurot, mis on 0,039% IMF-i kvootide üldmahust.
Oli ka küsimus Riigikogu rollist suhetes IMF-iga. Vastus kõlas selliselt, et Riigikogu peab otsustama ka edaspidi kvoodi suurenemise, kui fondi aktsionärid selle kunagi päevakorrale tõstavad.
Komisjoni konsensuslik ettepanek oli eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. november kell 18. Aitäh!

Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur aitäh, Aivar Sõerd! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 132 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. novembri 2011. aastal kell 18. Eelnõu esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine, 15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu 133 esimene lugemine. Palun ettekandjana kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eelmise seaduseelnõuga vältimatult seotud otsuse eelnõuga saab Riigikogu anda nõusoleku suurendada Eesti kvooti Rahvusvahelises Valuutafondis 28,7 miljoni SDR-i võrra ja volitada Eesti Panka tegema kvoodi suurendamiseks vajalikke toiminguid. Nagu eelmise seaduseelnõu arutamisel oli kuulda, saab Eesti kvoot kokku olema 93,9 miljonit SDR-i ja Eesti Vabariigi osalus IMF-is on protsentidena väljendades 0,039. Tasub meenutada, et juba 2010. aasta 20. oktoobril ratifitseeris Riigikogu 2008. aastal kinnitatud IMF-i põhikirja muudatused, mille kohaselt Eesti kvoot suurenes, ja käesoleva otsuse eelnõu teeb ettepaneku see kvoodi suurendus ära maksta.
Sissemakse kvoodi suurenduse eest teeb Eesti Pank oma vara arvel. Kvoodi tasumisel rahvusvahelises valuutas hoiustab IMF vahendid sama riigi keskpanka ehk siis vara jääb Eesti Panka. IMF-i bilansiarvestuses tasakaalustavad kvoote selle sissemaksed keskpanga bilansis, ning kui IMF seda kasutusele ei võta, siis ei mõjuta üldjuhul keskpanga bilansi kogumahtu ka see tehing. Kui IMF kasutab riigi nn reservpositsiooni, siis tasub ta selle eest ka SDR-i intresse.
Riigikogus 2010. aasta 20. oktoobril ratifitseeritud Eesti kvoodi suurendamine parandas Eesti esindatust IMF-is, sealhulgas võimalusi laenu saada, ja suurendas hääleõigust otsustusprotsessis. Eesti häälte arv on praegu 1393 häält ehk 0,06% kõikidest häältest. Nagu te näete, on häälte maht meil suurem kui kvoodi üldmaht. Toetame rahanduskomisjoni tema menetluslikes otsustes. Aitäh!

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas teil on informatsiooni selle kohta, kuidas teised liikmesriigid on käitunud? Kas nad teevad makseid oma riigieelarvest või esindavad sissemaksete tegemisel ka neid rahvuspangad?

Aitäh! Iga riiki eraldi ei hakka välja tooma, aga minu teadmist mööda on riikide praktika erinev. Otsuseid teevad nii pangad kui ka valitsused. Ma ei oska öelda, kas rahanduskomisjonis oli see arutusel või mitte, aga seda, milline teiste riikide praktika on, saab kindlasti rahanduskomisjoni kaudu Rahandusministeeriumis täpsustada. Väga täpse vastuse jään võlgu. Küll on tõsi see, et 2008. aastal kinnitatud IMF-i põhikirja muudatused on IMF-i liikmeskonna seas valdavalt ratifitseeritud, nii nagu ka Eesti Riigikogu selle 2010. aastal ratifitseeris. Me oleme selle protsessiga lihtsalt sealmaal, et 2010. aastal ratifitseeritud otsus, mis suurendab Eesti häälte arvu, jõuab nüüd ka makseni.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekandjale! Palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esindaja Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 133 eesmärk on anda nõusolek IMF-is Eesti kvoodi suurendamiseks ja volitada Eesti Panka osaluse suurendamiseks vajalikke toiminguid tegema. Kui palju meie kvoot suureneb ja kui suure protsendi hakkab meie kvoot moodustama IMF-i kvootide üldmahust, seda juba eelkõneleja käsitles. Samuti seda, et osaluse sissemakse teeb tervenisti Eesti Pank ja valitsus kutsub tagasi praeguse fondi liikmesusega seotud valitsuse võlakirjad.
Rahanduskomisjon arutas eelnõu 15. ja 21. novembril koos Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi esindajatega. Käsitlesime otsuse eelnõu komisjonis koos eelnõuga 132, mis loob aluse IMF-is osalemise suurendamiseks Eesti Panga kaudu. Komisjoni konsensuslik ettepanek oli eelnõu esimene lugemine lõpetada. Teiseks, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. november kell 18. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas sina oskad kommenteerida, miks meil Eestis tuleb selline otsus, et neid kohustusi ei täida mitte Vabariigi Valitsus, vaid need üllad kohustused võtab enda kanda Eesti Pank?

Aitäh! Nii nagu kõlas vastus teie eelmisele küsimusele, milline on riikide praktika, on ka minule teadaolevalt see väga erinev. Aga te oleks kindlasti võinud paluda rahanduskomisjonis ammendavat ülevaadet. IMF-is on väga palju riike nii eurotsoonist, Euroopa Liidust kui ka teistelt mandritelt. See ülevaade on päris pikk. Seda siin praegu käigu pealt anda ei ole võimalik, aga kui teil on huvi, siis te kindlasti selle ülevaate saate.
Ma proovin meelde tuletada, kas Eesti Pank või Rahandusministeerium käsitles rahanduskomisjonis konkreetselt seda küsimust. Aga me räägime praegu Eesti riigi osalemisest ja põhiline on see, et me saame kvooti juurde. Me saame kvooti juurde, me saame juurde hääleõigust koos sellest tulenevate õigustega. Eelmine kvoodisüsteem ei olnud meie riigi suhtes väga õiglane, nii et kvoodi suurendamise otsus iseenesest on meile kindlasti soodne ja tähtis on, et me suudame selle eest ka sissemakse teha. Antud juhul teeb seda Eesti Pank ja Eesti Pangal on selleks vahendid olemas. Nagu te eelnõu seletuskirjast saate lugeda, ei avalda see Eesti Panga bilansile olulist mõju. Nii et mina leian, et see lahendus on riigile tervikuna kõige soodsam.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Aivar Sõerd! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 133 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 133 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2011. aasta 30. novembri kell 18. Oleme läbinud 15. päevakorrapunkti.

Me asume järgmise, 16. päevakorrapunkti juurde ja see on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu 113 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kaitseminister Mart Laari!

Lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud juhataja! Teie ees on riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle 2009. aasta juulis vastu võetud Euroopa direktiiv, millega kehtestatakse kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete läbiviimiseks eraldi reeglid. Selle direktiivi vastuvõtmise ja kehtestamise eesmärk on avada seni suhteliselt suletud Euroopa Liidu kaitsehangete turg, muuta kaitsehangete korraldamine läbipaistvamaks sedavõrd, kuivõrd seda on võimalik teha riikide olulisi julgeolekuhuve arvestades. On olemas tugev eeldus, et edaspidi korraldatakse suurem osa Euroopa kaitsehangetest direktiivi alusel avalikuna ja vaid teatud mahus säilivad selles valdkonnas piirangud. Selle direktiivi tähtsus Eesti jaoks on üsna selge. Nimelt loob direktiiv Eesti ettevõtluseks varasemast soodsamad võimalused Euroopa Liidu riikide kaitsehangetes osalemiseks, kuna, nagu ma juba enne ütlesin, selle direktiivi vastuvõtmise järel on Eesti ettevõtjatel tunduvalt paremad võimalused siseneda sellesse varem suhteliselt suletud turgu. Need on lühidalt öeldes põhjused, mispärast selle direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse on meie riigile kasulik. Teiselt poolt on meil selle direktiivi ülevõtmise tähtaeg niikuinii piiri peal. Nii et kasu ja käsk langevad praegu õnnestunult kokku ja seetõttu ma loodan, et Riigikogu selle eelnõu, mida on eri ametkondades põhjalikult arutatud, vastu võtab. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur aitäh, Mart Laar! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu arutelu toimus koos riigikaitsekomisjoniga 14. novembril. Annan arutelust väikse ülevaate. Riigikaitsekomisjoni esindajad soovisid lisaselgitusi ingliskeelsest direktiivist eesti keelde tõlgitud mõistete kohta. Küsiti, kas on õiguslikult korrektne kasutada eelnõus sõnastust "käesoleva seaduse mõistes", kui mõeldud on direktiivi? Kas riigihangete seadus on laiem kui eelnimetatud direktiiv? Rahandusministeeriumi esindaja vastas, et kaitsehangete direktiiv ja riigihangete seadus tervikuna toetub riigihangete direktiivile, ja seetõttu pidas Rahandusministeerium otstarbekaks kasutada eelnõus pakutud sõnastust. Teine selgitus oli, et keerulisematel juhtudel rakendatakse võistlevat dialoogi. Euroopa Komisjon soovitab võistlevat dialoogi rakendada näiteks PPP-projektide puhul, kus hankija tehnilisi kirjeldusi ei ole võimalik enne hanke väljakuulutamist paika panna. Võistlevat dialoogi on Eestis rakendatud suuremate hangete puhul, näiteks ministeeriumide korraldatud ühishanked.
Kolmandaks öeldi, et ingliskeelse originaaliga võrreldes ei ole kogu teksti eesti keelde tõlgitud ning samas on eestikeelseid termineid lisatud. Vastus oli, et eelnõu on koostatud kehtiva riigihangete seaduse pinnalt. Näiteks ei sisalda direktiiv kaubabörsi mõistet, direktiivis on toodud tooraineturu noteeritud ja ostetud tooted, kuid 2007. aastal pidasid eelnõu autorid vajalikuks nimetada seda kaubabörsiks. Sama terminikasutust on jätkatud.
Direktiiv koosneb liikmesriikidele kohustuslikest sätetest – neist, mis tuleb siseriiklikku õigusesse üle võtta, ja sätetest, mille ülevõtmine siseriiklikku õigusesse on jäetud liikmesriigi otsustada. Nende osas on tehtud analüüs, kas need on Eesti õiguskorras vajalikud sätted ja kas muud siseriiklikud õigusnormid seda juba ei reguleeri. Juhul, kui mõõde on siseriiklikult juba reguleeritud, siis pole dubleeriv reguleerimine mõistlik.
Riigikaitsekomisjon soovitas ministeeriumidel veel kord teha seaduseelnõu tekstile keeleline korrektuur, seejuures ühtlustada eelnõu terminoloogia Eesti õiguse omaga, tagamaks eelnõu õigusselgus. Majanduskomisjon ja riigikaitsekomisjon palusid eelnõu algataja esindajal arvestada riigikaitsekomisjoni arvamuses toodud ettepanekuid. Seejärel otsustati konsensusega saata Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 23. novembril, teha täiskogule ettepanek eelnõu 113 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, see on 7. detsember kell 12. Aitäh!

Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande eest! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 113 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2011. aasta 7. detsembri  kell 12.
16. päevakorrapunkt on läbitud.

Läheme 17. punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu 119 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kaitseminister Mart Laari!

Lugupeetud Riigikogu! Austatud juhataja! Mul on au esitada Riigikogule otsuse eelnõu, mis puudutab Eesti kaitseväe üksuse kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis. Selle eelnõuga pikendatakse kaitseväe kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude koosseisus kuni 2012. aasta 31. detsembrini. Miks on meile oluline sellel missioonil osaleda, seda on viimastel nädalatel ka Riigikogus arutlusrühmades ja nõupidamistel arutatud. Tahan tänada Riigikogu liikmeid ja riigikaitsekomisjoni, kes on neid arutelusid organiseerinud, kuigi pean tunnistama, et avalikkuse huvi nende vastu pole olnud just nii elav, kui võiks eeldada. Seal on olnud kõigil soovijatel võimalik küsida ja ka vastuseid saada Afganistani missiooni eri aspektide kohta. Kordan ainult lühidalt üle, et see missioon on tõepoolest oluline nii Eestile, Afganistanile kui ka NATO-le laiemalt. Meile seetõttu, et on selge, et vaid siis, kui sa ise oled valmis teisi aitama, on sul endal lootust abi saada. Afganistanile selleks, et üritada välja tulla oma äärmiselt keerulisest olukorrast. NATO-le selleks, et tegemist on siiski tema kõige suurema välioperatsiooniga ja sellesama missiooni käigus NATO kas võidab endale usaldatavust  juurde või kaotab seda. Meile, Eestile kui NATO liikmele on see usaldatavus äärmiselt oluline.
Nii et see on igas mõttes meile oluline ja seepärast jäetakse ka meie üksuse koosseisu ülempiir samaks, mis see on varem olnud. Me jätkame panustamist Ühendkuningriigi juhitud Helmand Task Force'i koosseisus asuva jalaväekompaniiga, rahvusliku toetuselemendiga, isetehtud lõhkekehade kahjutustamise meeskonnaga, erioperatsiooni sihtüksusega ja staabiohvitseridega. Samuti on kavas panustada ajutiselt, 2012. aasta aprillist kuni juuni lõpuni kirurgimeeskonnaga, mille esimese vahetuse tegevust oli mul endal võimalik Afganistanis jälgida. Hinnangud sellele meeskonnale olid kõik ülivõrdes, mida oli äärmiselt meeldiv kuulda.
Usun, et see otsus ei ole midagi uut ega üllatavat, see on meie traditsioonilise poliitika jätkamine ja ma loodan, et Riigikogu otsustab seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Palun, Marianne Mikko!

Aitäh! Härra minister! Ma muidugi kahetsen, et kui meil oli ühisistung väliskomisjoniga, siis teil ei olnud mahti sinna tulla. Ma esitasin seal ühe küsimuse, millele ma ei saanud Kaitseministeeriumist head vastust. Küsimus ei olnud mitte ründav, vaid aru saada püüdev. Kui palju maksab üks meie sõdur Afganistanis? Ma palusin Kaitseministeeriumil teha arvestus võrreldes näiteks Briti sõduriga.

Aitäh! Mul on endal ka tõesti kahju, et ma sellel koosolekul ei saanud osaleda. Just selle koosoleku alguses maandus lennuk, mis mind Ameerika Ühendriikidest tagasi tõi, ja saabusin Riigikogu komisjoni ette niipea, kui ma nägin välja sedamoodi, et ma võisin Riigikogu komisjoni ette tulla. Selles ei ole jumala eest vaja näha mitte mingit pahatahtlikkust. Küsimus on aga tõsine ja ma arvan, et see informatsioon on kindlasti vajalik. Ma pean tunnistama, et selle informatsiooni leidmine, st kui suur see kulu täpselt on, ei olnudki nii lihtne. Eriti keeruline, pean tunnistama, oli arvutada see kulutus Ühendkuningriigi kohta. Aga nüüd on mul tõesti võimalus esitatud küsimusele vastata.
Kui me võtame kõikvõimalikud asjad kokku – maksud, puhkusetasud, relvastuse kulum, strateegiline transport ja kõik muu, nii palju kui neid kulusid on võimalik arvestada –, siis ulatub see summa Eestil kuni 8000 euroni kuus ehk ca 100 000 euroni aastas kaitseväelase kohta.
Kui vaadata Suurbritannia kulusid, siis neid on mitmel põhjusel tunduvalt raskem arvestada, kuna juba nende riigikaitsesüsteem on teisel alusel üles ehitatud. Kui ma aga võtan selle ühe osa kulutustest, mis ei hõlma konkreetseid personali palgakulusid, st tegelikkuses on summa märkimisväärselt suurem kui see, mis ma nüüd ütlen, siis on Suurbritannia missiooni kulutused ühe kaitseväelase kohta 392 000 naela aastas. Kui nüüd kiiresti rehkendada, siis on see Eesti omast tunduvalt-tunduvalt suurem summa. Ja kui panna palgakulud veel juurde, siis kasvab see summa üsna märkimisväärselt. Kui on soovi teada saada, siis meil on enam-vähem olemas ka need Suurbritannia palgakulutused, kuid seal on nii keeruline lisatasude süsteem, et päris täpselt ütelda on praktiliselt võimatu, kui pole sinna põhjalikult sisse elanud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kaitseminister Mart Laar! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Arutuse all oleva eelnõu kohaselt pikendatakse Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega Afganistanis NATO juhitava rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude missioonil ISAF kuni 2012. aasta 31. detsembrini. Afganistani missiooni näol on tegemist NATO olulisima sõjalise missiooniga, millele laienevad vastavad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid. Täpsustuseks eelnõu seletuskirja juurde märgin siinkohal, et s.a 12. oktoobril võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni nr 2011, millega senist resolutsiooni pikendati kuni 2012. aasta 13. oktoobrini.
Eelnõuga seotult oli s.a 10. novembril Riigikogu konverentsisaalis riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni avalik ühisistung teemal "Arengud Afganistanis". Sellel istungil osalesid välisminister Urmas Paet, Eesti eriesindaja Afganistanis Väino Reinart, Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots ja teised kutsutud isikud. Vastutus Afganistani julgeoleku eest antakse praeguse kava kohaselt Afganistani valitsusele ja julgeolekujõududele üle 2014. aasta lõpuks. Seejärel panustatakse eelkõige ja senisest enam tsiviilülesehitustöödesse.
Avalikul ühisistungil tõdeti, et vastutuse üleminek 2014. aastal ei tähenda, et NATO väed täies koosseisus kohe sealt välja tuuakse. Toimub vägede järkjärguline vähendamine ning sõltuvalt Afganistani valitsuse soovist ei saa välistada, et NATO jätkab näiteks treeningmissiooniga või Afganistani territooriumile jäävad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni või välislepingute alusel NATO vägede vähendatud koosseisud. Need otsused on alles kujunemisprotsessis. Näiteks tänavu 5. detsembril toimub Bonnis rahvusvaheline konverents, kus võetakse vaatluse alla Afganistani tulevikuarengud. Järgmise aasta mais toimub NATO tippkohtumine Chicagos, kust kindlasti on oodata konkreetsemaid sõnumeid tegevuskavade kohta.
Käesoleva aasta 10. novembri avalikule ühisistungile järgnes riigikaitsekomisjoni korraline istung, kus riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist. Eelnõu esitaja esindajatena osalesid sellel riigikaitsekomisjoni istungil kaitseminister Mart Laar ning Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Ühtlasi on eelnõuga seotud ka riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni s.a 8. novembri väljasõiduistung Kaitseväe Peastaabis, kus komisjonid said kaitseväe esindajatelt ülevaate Eesti kaitseväe osalusest rahvusvahelistes missioonipiirkondades toimuvas.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 10. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu s.a 17. novembri istungi päevakorda. Ettekande eelnõu kohta teeb kaitseminister Mart Laar, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Samuti otsustasime 10. novembri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek käesoleva otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata s.a 1. detsember kell 18. Tänan!

Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur aitäh, Mati Raidma! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 119 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 119 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2011. aasta 1. detsembri kell 18.

Järgmine, 18. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus" eelnõu 122 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kaitseminister Mart Laari!

Lugupeetud Riigikogu! Austatud juhataja! Teie ees on Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab otsust pikendada kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus kuni 2012. aasta 31. detsembrini. Mõlemad operatsioonid on määratud selleks, et tagada meresõidu ohutus ja võitlus piraatidega selles toimepiirkonnas Aafrikas. Eesti on panustanud sellesse operatsiooni alates 2010. aasta lõpust kümneliikmelise laevakaitsemeeskonnaga, seda koostöös Saksamaa ja Prantsusmaaga. Eelnõu näeb ette kuni 15 kaitseväelase kasutamise, mis võimaldab vajaduse tekkides saata sinna ka staabiohvitsere. See on Eestile väga oluline missioon, sest see on kõige tähtsam Euroopa Liidu juhitud operatsioon, kuhu me panustame, ja poliitilisel tasemel olime ühed esimesed, kes piraatlusvastase tegevuse vajadust Euroopa Liidus laiemalt teadvustasid. Meie laevakaitsemeeskonnad on teinud selle missiooni käigus väga head tööd. Mul oli võimalik mõni päev tagasi neid ka isiklikult Eestis tervitada ja tänasel kohtumisel Euroopa Liidu saadikutega oli tõesti rõõm kuulda, kuidas nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa esindajad meie meestele veel kord kiitust jagasid. Nii et see iseenesest väike missioon on tegelikult toonud Eestile väga head kuulsust, loonud väga hea maine ja me võime nende meeste üle, kes sellel operatsioonil on Eestit esindanud, tõelist uhkust tunda. Aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale ei ole ühtegi küsimust. Kõik on selge. Aitäh! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Marianne Mikko!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Härra minister! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 10. novembri istungil. Eelnõu esitaja esindajatena osalesid istungil kaitseminister Mart Laar ning Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Tänavu 8. novembril toimus riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni väljasõiduistung Kaitseväe Peastaabis, kus saime ülevaate olukorrast Atalanta missiooni piirkonnas ja Eesti kaitseväeüksuse tegevusest. Otsuse eelnõu kohaselt jätkaks Eesti laevakaitsemeeskond osalemist nii Euroopa Liidu piraatlusevastases operatsioonis Atalanta kui ka NATO mereoperatsioonil Active Endeavour. Seejuures on piraatlusevastane operatsioon Atalanta Euroopa Liidu kõige olulisem sõjaline operatsioon ning Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti jaoks oluline viia ellu Euroopa Liidu ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Just seda aitab teha ka osalemine operatsioonis Atalanta. Euroopa Liit pikendas oma operatsiooni Atalanta mandaati 2010. aasta sügisel kuni 2012. aasta 31. detsembrini. Värskelt tegi sedasama ÜRO Julgeolekunõukogu.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 2011. aasta 10. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 17. novembri istungi päevakorda. Eelnõu esitleb ettekandjana kaitseminister Mart Laar, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati mind. Veel otsustas riigikaitsekomisjon selsamal 10. novembri istungil, seda samuti konsensusega, teha Riigikogule ettepanek käesoleva otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ja palub Riigikogu esimehel määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. detsember kell 18. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Marianne Mikko! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 122 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2011. aasta 1. detsembri kell 18.

Me jätkame 19. päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu 117 esimene lugemine. Palun kõnetooli kaitseminister Mart Laari!

Lugupeetud Riigikogu! Austatud juhataja! Teie ees on otsuse eelnõu, mis käsitleb võimalust kasutada vajaduse korral kuni 45 kaitseväelast NATO reageerimisjõudude kooseisus 1. jaanuarist 2012. aastal kuni 31. detsembrini samal aastal. Tänavu Eesti kaitseväelased NATO reageerimisjõududes ei osale, kuna tegemist on uuele reageerimisjõudude mudelile ülemineku aastaga. Alates järgmisest aastast muutub aga senine pooleaastane valmisolekuperiood reageerimisjõududes aastaseks missiooniks. Selleks jõuks, millega me oma panuse nendele jõududele anname – ja kahtlemata on tegu Eestile väga oluliste jõududega –, on 2012. aastal miinijahtija Sakala. Sakala meeskond koosneb küll ligikaudu 35 mereväelasest, aga laeva meeskonda võib olla väljaõppe eesmärgil mereväelasi juurde vaja. Seega on mandaati tarvis kuni 45 kaitseväelase kaasamiseks. Usun, et see missioon on väga mitmes mõttes Eestile tähtis, nii nagu ka NATO reageerimisjõud. Kindlasti annab see ka olulise panuse meie mereväe väljaõppesse. Aitäh!

Ettekandjale küsimusi ei ole registreeritud. Suur aitäh, kaitseminister Mart Laar! Palun kaasettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Lauri Laasi!

Lugupeetud proua juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 10. novembri istungil. Eelnõu algataja esindajana osalesid komisjoni istungil kaitseminister Mart Laar ning Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Riigikaitsekomisjonis tõstatus teema, et varasemates sellesisulistes Riigikogu otsustes oli nii pealkirjas kui tekstis märgitud NRF-i rotatsiooni number, nt 2010. aastal oli number 15. Kuni 2011. aastani olid NRF-i operatsioonid pooleaastased, alates aastast 2012 on rotatsioonid pikemad ja kattuvad kalendriaastaga. Sellest tulenevalt nimetatakse NRF-i rotatsioone ka vastavalt kalendriaasta numbrile, nt järgmise aasta rotatsioon on NRF 12. Konkreetne rotatsiooninumber on eelnõust välja jäetud põhjusel, et ei tekiks segadust juba olnud ja Riigikogu varasemates otsustes nimetatud rotatsiooninumbritega. Kuna viimane NRF-i pooleaastane rotatsioon kandis nime NRF 15, siis kattuksid nimed kuni aastani 2015. Pärast 2015. aastat kaalub riigikaitsekomisjon eelnõu pealkirjas rotatsiooninumbrite taastamist.
Komisjonis tekkis ka küsimus, kas kõnealusel missioonil osalevad ajateenijad. Minister ja teised ministeeriumi esindajad vastasid sellele, et ajateenijad missioonil ei osale.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 10. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesoleva otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 17. novembri istungi päevakorda. Eelnõu esitaja nimel ettekandjaks paluti kaitseminister Mart Laar, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati mind.
Eelnõuga oli otseselt seotud ka riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni 8. novembri väljasõiduistung Kaitseväe Peastaabis, kus komisjonid said kaitseväe esindajatelt ülevaate Eesti kaitseväe osalusega rahvusvahelistest missioonidest ning missioonipiirkondades toimuvast.
Tänase eelnõu kohaselt panustab Eesti NRF-i miinijahtija Sakala näol. Siinkohal on miinijahtija nime mainimine vajalik, sest eelnõu seletuskirjas seda ei olnud ja see lisati sinna komisjoni ettepanekul. Sakala meeskonna suurus on kuni 45 kaitseväelast.
Paari sõnaga ka sellest missioonist. Eesti osalemine NATO reageerimisjõududes tuleneb NATO-liikmesusest. NRF-i annavad oma panuse kõik NATO riigid, välja arvatud Island, kellel pole oma kaitseväge, ja nimetatud reageerimisjõud on tähtis vahend ka NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel, kui see peaks vajalik olema. NRF-i kasutamise otsustab NATO Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRF-i kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul.
Eeltoodust lähtuvalt otsustas riigikaitsekomisjon 10. novembri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 1. detsember kell 18. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Lauri Laasi! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu 117 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. detsembri 2011. aastal kell 18.

Järgmine päevakorrapunkt on 20. Selleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu 118 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kaitseminister Mart Laari!

Lugupeetud Riigikogu! Austatud juhataja! Mul on au esitada Riigikogule otsuse eelnõu, mis käsitleb kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos. Eelnõu puudutab kuni kolme kaitseväelase kasutamist – neid oleks NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude koosseisus võimalik kasutada 2012. aasta 31. detsembrini. Kosovos toimunu ja vajadus seal rahutagamismissiooni teostada on meile ilmselt kõigile teada. Samas võib tõdeda, et tegemist on olnud ühe tõeliselt eduka missiooniga. Seda näitab ka see, et kui kõige keerukamatel aegadel Eesti osales tollel missioonil 122 kaitseväelasega, siis praegu on Kosovos kaks meest ja kui vajadus tuleb, võib selle arvu suurendada, kui Riigikogu seda otsustab, kolmeni. NATO selge otsus on, et sellest Kosovos teostatavast missioonist lahkutakse üheskoos. Ja kuigi praegu on olukord missiooni piirkonnas keeruline ja sinna on rahutagamisjõudude reservist mehi juurde saadetud, on siiski kahtlematult tegemist positiivse näitega, kuidas selliseid missioone teostada ning millised tulemused sellel võivad olla. See on võimaldanud meil oma osalust märkimisväärselt vähendada. Aitäh!

Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur aitäh, kaitseminister Mart Laar! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Tõnu Juuli!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud järelejäänud kolleegid! Käesoleva otsuse eelnõu kohaselt jätkab Eesti oma panuse andmist Kosovos NATO juhitaval rahvusvahelisel missioonil KFOR, mille aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 1244. Eelnõu kohaselt täidab Eesti oma NATO-liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi. Praegu teenib KFOR-i peakorteris Prištinas üks Eesti kaitseväelasest vanemallohvitser. Lisaks kaitseväele annab Eesti Kosovos panuse tsiviilmissiooni EULEX.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 7. novembri istungil, kus eelnõu algataja esindajana osales Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Riigikaitsekomisjon otsustas istungil üksmeelselt teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu istungi päevakorda 23. novembriks 2011. Ettekandjaks paluti kaitseminister Mart Laar ja komisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Samal istungil otsustati üksmeelselt teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu 118 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks peaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele olema kümme tööpäeva, seega 7. detsember kell 18. Tänan!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ma ei näe. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 118 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. detsember 2011 kell 18.
Esimene lugemine on lõppenud ja 20. päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume edasi järgmise, 21. päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu 120 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kaitseminister Mart Laari!

Lugupeetud Riigikogu! Austatud juhataja! Esitan Riigikogule otsuse eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamiseks Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis. Täpsemalt öeldes on tegemist kuni kolme kaitseväelase kasutamisega NATO väljaõppemissioonil Iraagis 2012. aasta 31. detsembrini. Nimetatud väljaõppemissioon loodi Iraagi valitsuse ettepanekul ja palvel. Eesti on missiooni loomisest peale osalenud selles ühe kuni kolme staabiohvitseriga, samuti oleme Iraagile annetanud relvi, laskemoona ja ka arvutiklassi sisustuse. Tegemist on meie jaoks olulise operatsiooniga, mis kuulub NATO prioriteetide hulka. Praegu teenib selle väljaõppemissiooni staabis kaks Eesti kaitseväelast – üks staabiohvitser ja üks väljaõppeinstruktor. Loodan, et Riigikogu selle mandaadi annab ja me saame seda tähtsat ülesannet jätkata. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ministrile küsimusi? Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni aseesimehe Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 7. novembri istungil. Eelnõu algataja esindajana osales riigikaitsekomisjoni istungil Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Tänase eelnõuga oli seotud ka riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni 8. novembri väljasõiduistung Kaitseväe Peastaabis, kus komisjonid said kaitseväe esindajatelt põhjaliku ülevaate sellest, mis Eesti kaitseväe osalusega rahvusvaheliste missioonide piirkondades toimub.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 7. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesoleva otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu istungi päevakorda kolmapäevaks, 23. novembriks 2011. Eelnõu esitaja ettekandjaks paluti kaitseminister Mart Laar, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja.
NATO väljaõppemissiooni NTM-I eesmärk on vaid Iraagi julgeolekujõudude väljaõppeasutuste nõustamine ning jälgimine, mistõttu julgeoleku tagamise operatsioonides ei osaleta. Arutluse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt täidab Eesti oma NATO-liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi.
Riigikaitsekomisjon otsustas 7. novembri istungil konsensusega esitada algataja nõusolekul Riigikogu otsuse eelnõu 120 esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõu muudetud kuju tekst on saalis kättesaadav ning muudatus on tekstis alla joonitud. Muudatuse kohaselt seatakse eelnõus Eesti kaitseväelaste kasutamiseks Iraagis eeltingimus, et missiooni pikendatakse vaid siis, kui Iraagi Vabariigi ja NATO vahel sõlmitakse vägede staatust käsitlev kokkulepe – Status of Forces Agreement ehk SOFA.
Vägede staatust käsitlev kokkulepe sätestab eriõigused, millest kõige tähtsam on see, et Eesti kaitseväelastele laieneb lähetajariigi ehk Eesti jurisdiktsioon. Selle teema tõstatas riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, mille tulemusena esitatigi eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Vabariigi Valitsus toetab eelnõu esitajana seda muudatust. Muudatuse vajadus tuleneb varasematest poliitilistest kogemustest selles küsimuses.
Ühtlasi täpsustab riigikaitsekomisjon eelnõu seletuskirjas esimese lehekülje lõiku neli ja märgib, et eelnõu kohaselt ei pikendata mitte kaitseväe üksuste kasutamise tähtaega, vaid kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega. Ametikohtadest lähtuvalt ei moodusta need kaitseväelased püsivat allüksust, sest teenivad eri ametikohtadel kas staabiohvitseri või väljaõppeinstruktorina.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 7. novembri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva ehk siis 7. detsember kell 18. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 120 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. detsember 2011 kell 18.
Esimene lugemine on lõppenud ja 21. päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 121 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kaitseminister Mart Laari!

Lugupeetud Riigikogu! Austatud juhataja! Teie ees on Riigikogu otsuse eelnõu, mis käsitleb Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Me oleme siin täna lõpetanud mitme sellise eelnõu esimese lugemise, mis käsitlevad rahvusvahelisi kohustusi puudutavaid missioone, olgu need Euroopa Liidu või NATO omad. Nüüd on meie ees ÜRO rahutagamismissioonil osalemise pikendamine.
Tegemist on väga ammuse ÜRO juhitava rahutagamismissiooniga, mis sai alguse juba 1948. aastal. Tänapäeva maailmas ja eriti just selles regioonis toimuva seisukohalt on see väga oluline missioon. Eestil ei ole ÜRO liikmena kindlasti mitte ainult õigused, vaid ka kohustused, ja viimaste hulka kuulub ÜRO rahumissioonidel osalemine. See missioon ongi üks nendest ja ma loodan väga, et Riigikogu seda toetab, otsustades missiooni tähtaega meie jaoks kuni 2012. aasta 31. detsembrini pikendada. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Ülo Tuliku!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Lugupeetud minister! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 121 enne esimesele lugemisele esitamist oma 7. novembri istungil. Eelnõu esitaja esindajana osales komisjoni istungil Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Eelnõuga oli otseselt seotud ka riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni 8. novembri väljasõiduistung Kaitseväe Peastaabis, kus saime kaitseväe esindajatelt põhjaliku ülevaate, mis toimub Eesti kaitseväe osalusega rahvusvaheliste missioonide piirkondades, sealhulgas arutluse all oleva eelnõuga seotud missioonipiirkonnas.
Riigikaitsekomisjonis tõstatus küsimus, et eelnõu pealkirjas on sätestatud missioonipiirkonnana mitu riiki – Liibanon, Iisrael, Egiptus ja Süüria. Täpsustuseks eelnõu seletuskirja juurde märgib riigikaitsekomisjon, et alates 1997. aastast on Eesti poolt ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisu lähetatud sõjalised vaatlejad teeninud põhiliselt Iisraeli ning Süüria territooriumil. Eelnõu kohaselt saaksid meie ÜRO vaatlejad vajadusel asuda ka Liibanonis ja Egiptuses.
Kuna kaitseminister tegi põhjaliku ettekande, siis pole eelnõu sisu mõtet üle korrata. Rõhutan asjaolu, et kõnealuse sõjalise vaatlusmissiooni aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu 1948. aasta resolutsioon nr 50. Täienduseks eelnõu seletuskirjale lisan, et ÜRO sõjalise vaatlusmissiooniga seonduvat täpsustab ka ÜRO Julgeolekunõukogu 1949. aasta augusti resolutsioon nr 72. ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu saavutamisele kriisipiirkondades. Tegemist on puhtal kujul ÜRO sinikiivrite vaatlusmissiooniga.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 7. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu istungi päevakorda kolmapäevaks, 23. novembriks. Eelnõu esitaja ettekandjaks paluti kaitseminister Mart Laar, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati mind. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva ehk s.a 7. detsember kell 18. Tänan!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Viimastel päevadel on sündmused Süürias üsna suurel määral muutunud, riigisisesed pinged on kasvanud plahvatusohtlikuks. Kas teie riigikaitsekomisjoni liikmena olete seisukohal, et komisjon võiks seda teemat natuke sügavamalt käsitleda, sest tolles piirkonnas võib tekkida järjekordne sügav konflikt?

Aitäh! Ma ei arva, et riigikaitsekomisjon peaks selle pärast küsimust uuesti arutama. Eks sealne olukord ole kogu aeg plahvatusohtlik olnud. Ja nagu ohu puhul ikka, on selles oma tõusud ja mõõnad. Ei usu, et riigikaitsekomisjon peaks sel põhjusel uuesti kokku tulema.

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 121 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. detsember 2011 kell 18. Esimene lugemine on lõppenud ja 22. päevakorrapunkt käsitletud.
Head ametikaaslased, rohkem päevakorrapunkte täna pole. Istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 19.16.