Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu seitsmenda töönädala teisipäevast istungit.

Kõigepealt kuulame ära Riigikogu liikme ametivande. Seoses Riigikogu liikme Peeter Kreitzbergi volituste lõppemisega tema surma tõttu asub Riigikogu liikmeks asendusliige Mart Meri. Palun teid, Mart Meri, Riigikogu kõnetooli ametivannet andma!

Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Siin ja praegu Peetrile mõeldes annan ametivande. Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Lugupeetud kolleegid! Nüüd on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel annan Riigikogu menetlusse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu käsitleb seda, kuidas oleks mõttekam korraldada alustavate eriarstide, sh perearstide mõjutamist, et nad valiksid töökohaks Eesti või lausa mõne konkreetse piirkonna, kuhu on kvalifitseeritud arste olnud raske leida. Samuti muudab see eelnõu tööturuteenuste ja -toetuste seadust, tagades, et tööd leida soovivate isikute abi saamise võimalused töö otsimisel jäävad edaspidi samasuguseks, nagu need on olnud alates 2007. aastast, kui paralleelselt seaduses sätestatuga osutas Eesti Töötukassa tööturuteenuseid ja maksis tööturutoetusi ka Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatava raamprogrammi raames. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Väga austatud juhataja! Head kolleegid! Annan Keskerakonna fraktsiooni 19 liikme nimel üle arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Arupärimine puudutab maareformi lõpetamist. Tulenevalt riigi vara kasutamise ja säilimise 2010. aasta ülevaatest juhib Riigikontroll tähelepanu valdade ja linnade maaküsimustele, mille lahendamine on takerdunud maareformi lõpuleviimise taha. Maareformi lõpuleviimise käigus on tähelepanu keskmes maa riigi omandisse jätmise ja munitsipaliseerimise vahekorra selgitamine. Riigikontroll on tuvastanud, et riigi maareservi moodustamise põhimõtted ei ole senimaani omavalitsustele läbipaistvad. Nimelt on omavalitsustele jäänud mulje, et riigi maareservi moodustatakse juhuslikult. Eesmärk on täita müügiplaani ja kasvatada riigi tulusid. Valdadel ja linnadel ei oleks maade riigi omandisse jätmise vastu midagi, kui riik selgitaks, milleks maa riigi omandisse jäetakse. Maa-amet kinnitab, et ta lähtub maade riigi omandisse taotlemisel riigi maareservi moodustamise põhimõtetest, mis ei ole avalik dokument. Meil on ministrile seitse küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Mul on äärmiselt hea meel teile tutvustada riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimelt, Keskerakonna fraktsioon esitab Riigikogu menetlusse eelnõu, et kaotada üks kärbetest, mis 2009. aastal üsnagi kiirelt vastu võeti seoses nn peaministri usaldushääletusega. Tuletan teile meelde, et alates 2009. aastast ei ole meil olemas ühte peretoetust, millega oldi üsna ära harjutud ja mis aitas lastevanematel kooliaasta alguses kuludega silmitsi seistes neid veidigi leevendada. Ehk me soovime teie lahkel kaasabil taastada koolitoetuse, mida määratakse kõigile lastele alates 7. eluaastast kuni 16. eluaastani ja kui laps jätkab õpinguid, siis vastavalt õpingute ajale, pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist selle kohta andmete saamist. Koolitoetust makstakse kolmekordses lapsetoetuse määras kooliaasta alguses. Vaadates ka s.a 1. septembri paiku ajalehtedes olnud tabeleid, on selge, et igal lapsevanemal on seoses laste koolisaatmisega väga suuri kulusid. See toetus on vaid üks võimalus, kuidas riik neid kulusid leevendada saab. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab eelnõude menetlusse võtmise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, esitab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamatult.
Nüüd asume teadete juurde. Kolmapäeval, s.a 9. novembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: keskkonnaminister Keit Pentus peaministri ülesannetes, justiitsminister Kristen Michal ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised kultuuriminister Rein Langile ning justiitsminister Kristen Michalile.
Nüüd, head kolleegid, asume kohaloleku kontrolli juurde.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 90 Riigikogu liiget, puudub 11.

Head Riigikogu liikmed! Alustame tänase päevakorrapunkti menetlemist. Selleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnetooli Riigikogu liikme Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on esitanud ühe seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle mõte on taastada kohalike omavalitsuste tulubaas kärbete-eelsel ehk 2008. aasta tasemel.
Me anname endale väga hästi aru, et selle taseme taastamine ühe aastaga võib olla keerulisem kui tulubaasi kärpimine ühe aastaga. Seetõttu näeme ette, et selle võiks jagada kahele aastale ehk aastatele 2012 ja 2013. Kui enne kärpeid laekus füüsilise isiku tulumaksust kohalikele omavalitsustele 11,93%, siis nüüd 11,4%. Teisisõnu, lisaks maksutulude vähenemisele vähendati omavalitsuste tulusid tulumaksuosast veel 4,7%. Meie arvamuse kohaselt võiks see protsent aastal 2012 olla 11,67 ja aastal 2013 võiks see olla 11,93, mis oleks seesama vana hea tase.
Samuti oleme eelnõu seletuskirjas maininud, et meie arvates tuleks ka tasandusfondi proportsionaalselt suurendada, sest muidu võidaksid sellest eelnõust ainult jõukamad omavalitsused ehk need, kes koguvad rohkem tulumaksu ja kus elavad rohkem teenivad inimesed, aga kaotaksid need omavalitsused, kus inimeste teenistus ja tööhõive on väiksemad. Me ei arva, et seda eelnõu peaks kuidagi siduma elamualuse maa maksuvabastusest tuleneva võimaliku tulumaksu laekumise suurenemisega, see kompensatsioon peaks sellele määra tõusule veel lisanduma.
Mis puudutab seaduse mõjusid ja kulutusi, siis eelarve tasakaalule see ettepanek ei mõju, küll aga tähendaks seaduse vastuvõtmine, et riigieelarvesse laekuks aastal 2012 tulumaksu vähem 15,4% ja aastal 2013 laekuks 32,4% vähem. Nagu ma ütlesin, see ei mõju eelarve positsioonile. See on konservatiivne lähenemine, aga optimistlik lähenemine on see, et see mõjub positiivselt. Teisisõnu, selle tõttu, et eelarves tulumaksuosa vähendatakse, ei pea otseselt suurenema menetletava riigieelarve miinus, kui me vähendame näiteks kulusid. Võib ka eeldada, et omavalitsused kasutavad seda raha osaliselt selleks, et osutada paremini teenuseid, võrreldes selle olukorraga, kui nad seda raha ei saaks, ehk sellega seotud kulud kasvavad. Aga mingi osa sellest rahast läheb kindlasti ka selleks, et omavalitsused võtavad järgmisel aastal vähem laenu. Selle loogika järgi mõjuks see riigieelarve tasakaalule pigem positiivselt.
Miks me selle eelnõu esitame? Siin on mitu põhjust. Üks põhjus on see, et meie arvates on see õiglane, sest see kärbe oli mõeldud ikkagi ajutise meetmena ja sellisena võiks seda ka käsitleda. Kindlasti on mõistlik, et omavalitsused teavad natuke aega ette, kas ja millal nende tulubaas võib muutuma hakata. Kärped tehti väga järsku, aga mis puudutab summade taastamist, siis minu arvates on informatsiooni andmine omavalitsustele igati mõistlik. Liiatigi oleme ise Riigikogus pannud neile seadusega kohustuse, et nad peavad oma tulusid ja kulusid planeerima. Praegu on see üsna keeruline, sest ei ole teada, mis saab täpselt maamaksu kompenseerimisest, ja ei ole teada, mis kujul taastub tasandusfond ning mis kujul taastub laekuv tulumaksuosa. Sama lugu on ka teederahaga. Nii et ma arvan, et on igati mõistlik teha omavalitsustele finantsplaneerimine lihtsamaks, anda neile muutustest mõistliku aja jooksul ette teada ja anda neile ka seadusest tulenevad garantiid selle kohta, millised nende tulud on, et nad saaksid ka oma kulusid adekvaatselt planeerida.
Lisaks sellele on praegu väga praktiline vajadus omavalitsuste tulude suurendamiseks. On väga mitmeid omavalitsusi, kes ei tule toime. Seda mitte sellepärast, et nad oleksid tohutult palju laenanud või et nad ei oskaks majandada. Nad ei ole laenanud ja oskavad majandada küll, aga tulubaas on lihtsalt nii väike ja kohustused on nii suured. Sellele teemale on tähelepanu juhtinud ka mitmed mittepoliitilised institutsioonid: õiguskantsler, Riigikontroll, president. Tegelikult on erinevad institutsioonid seda teemat minu meelest üsna põhjalikult lahanud ja seda probleemi on tõstatatud.
Kindlasti on üks teema haldusreform, aga selge on see, et haldusreform ei päästa omavalitsusi aastal 2012 ja 2013. Inimesed peavad endiselt teenuseid saama: teed tuleb lahti lükata, lapsed tuleb lasteaeda panna. Tegu ei ole mitte niivõrd kulutusega, mida riik võib teha siis, kui raha on, ja mitte teha siis, kui raha pole, vaid see on üks osa meie riigi juhtimisest, see on põhiseaduslik osa ja peaks olema autonoomne. Seoses autonoomiaga on kindlasti üsna palju kahtlusi. Ma usun, et meie ülesanne Riigikogus on tagada, et kõigil riigiinstitutsioonidel oleks võimekus oma ülesandeid täita. See oleks esimene samm selles suunas.
Lisaks need teemad, mis siin saalis tihti rohkem emotsioone tekitavad, nagu euroraha ja CO₂ kvoodiraha kasutamine. See on väga tihedalt seotud sellega, kuidas omavalitsused hakkama saavad. Suur osa euroraha ja CO₂ kvoodiraha kasutajatest on omavalitsused ja nende omafinantseeringuvõimekus on üsna piiratud. Võib küll öelda, et CO₂ kvootide müügi puhul ei ole see oluline, aga reaalsus on see, et arvestades, mis ajal on võetud tolleaegsete ehituste hinnapakkumised ja mida on ehitushinnad nüüdseks teinud, ja arvestades seda, et see vahe tuleb katta kõigil kohalikel omavalitsustel, võin ma küll siin täna pisut pessimistlikult ennustada, et paljude omavalitsuste jaoks tekib sellest väga suur probleem, mis võib lõppeda sellega, et me ei suudagi seda raha ära kasutada. Nii et see ei ole ainult omavalitsuste mure, vaid see on tegelikult kogu riigi mure.
Meediast on läbi käinud, et koalitsioonipoliitikud on rääkinud, et järgmisel aastal võiks omavalitsuste tulu suureneda umbes 8%. Minult on mitmed inimesed küsinud, kas nüüd on tõesti juhtunud see, et koalitsioon on nõus seda protsenti tõstma. Mina olen vastanud, et ma ei tea seda enne, kui esimene lugemine läbi on. Ma loodan, et siin ei ole mõeldud seda Rahandusministeeriumi poolt eelarvesse arvutatud võimalikku tulude suurenemist, mis kaasneb optimistliku käsitlusega meie tulevasest majanduskasvust, vaid koalitsioonil on tõesti tekkinud arusaam, et omavalitsuste tulusid tuleks suurendada. Ma loodan, et tänane hääletus seda näitab.
Ma saan üldiselt päris hästi aru selle asja praktilisest poolest. Hirmsasti häirib, eriti siin Toompeal olles ja all-linna vaadates, üks omavalitsus – Tallinna linn. Iga kord, kui omavalitsusteemade kohta sõna võetakse ja räägitakse sellest, et nende tulud on väikesed ja omavalitsused ei saa hakkama, siis tuuakse näiteks pealinn ja räägitakse sellest, kuidas pealinn teeb televisiooni. See on põhiline argument kogu selles debatis. Ma ei hakka siin andma hinnangut, kas Tallinna televisioon on mõistlik või mitte, küll aga võin öelda, et enamik eestlasi ei ela Tallinnas. Ma arvan, et ei ole õige karistada kõiki teisi omavalitsusi sellepärast, et meil on poliitilistel või ka põhjendatud põhjustel erinev arvamus selle kohta, kas üks omavalitsus kasutab oma raha otstarbekalt. See ei saa kindlasti muutuda selles debatis põhiliseks argumendiks. Omavalitsus on vaba raha niimoodi kulutama. Linna kodanikud, kelle hulka paljud neist kritiseerijatest kuuluvad, saavad kohalikel valimistel selle kohta oma arvamuse öelda. Ma arvan, et see juhtum ei peaks olema see põhjus, miks karta omavalitsuste tulubaasi taastamist. Ma julgen küll öelda, et suurem osa omavalitsusi käib rahaga suhteliselt mõistlikult ringi, vähemalt nii hästi, kui nad oskavad, ja nad lähtuvad sellest, mida näeb ette nende arvamus selle kohta, mida rahaga teha tuleks.
Ma arvan, et seekord on Riigikokku valitud hea koosseis. Paljud Riigikogu liikmed on ise vahetult kursis kohaliku omavalitsuse juhtimisega, osa on seda tööd väga lähedalt kas seest- või väljastpoolt näinud. Ma usun, et selle koosseisu seas võiks arusaam, et omavalitsus on osa riigist ja omavalitsus ei ole kuluallikas, vaid teatud teenuste osutaja ja ta teeb seda üldiselt suhteliselt mõistlikult, olla üsna laialdane. Loodan, et seda näitab ka hääletus. Aitäh!

Aitäh! Nüüd küsimused. Taavi Rõivas.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Sa pühendasid märkimisväärse osa oma ettekandest Tallinna televisioonist rääkimisele. Aga olgem ausad, eks see kangelaslik võitlus rahandusminister Padari eestvedamisel tehtud maksumuudatuse vastu meenutab natuke sotside enda osalusel loodud Tallinna televisiooni vastu võitlemist all-linnas. Teatud sarnasused siin on. Valitsusliidust opositsiooni liikudes on sotsiaaldemokraadid teatud metamorfoosi läbi teinud. Võib-olla ei puuduta see sind isiklikult, küll aga su erakonda. Aga minu küsimus puudutab seda väidet, et selle eelnõu mõju avaliku sektori eelarve tasakaalule on null. Kas sa, palun, täpsustaksid korrektsuse ja stenogrammi huvides, et see mõju saab null olla üksnes siis, kui omavalitsused seda raha ära ei kuluta, vaid suunavad selle kas reservidesse või laenude tagasimaksmiseks? Muul juhul on mõju negatiivne.

Siinkohal, hea kolleeg, pean mainima, et ma kõnes rääkisin, et väide, et see mõju on null, on üks variant. Tegelikult on üks variant veel, nimelt see, kui selle kulu katteks vähendatakse riigieelarves teisi kulusid. Sellisel juhul on võimalik see stsenaarium, et mõju muutub lausa positiivseks. Sotsiaaldemokraadid on teinud ka oma muudatusettepaneku eelarve kohta, kus me näeme sellele ette katteallika. Sellest tulenevalt on see mõju vähemalt null, kui see ei ole lausa positiivne.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kuulates ja vaadates neid uudiseid, mis iga päev maailmast tulevad, tundub teie eelnõu suhteliselt optimistlik. Isegi rahandusminister siin Riigikogu ees eelarvet kaitstes mainis, et ka järgmise aasta riigieelarve on võib-olla tsipa optimistlik. Mis annab teile optimismi uskuda, et me tõesti jõuame reaalnumbrites 2008. aasta tasemele ja sealt veel edasi? Võib-olla tuleb hoopis veel rohkem kärpima hakata, kui maailmas majanduspilved veel tumedamaks lähevad.

Ma jagan ja olen juba varem jaganud rahandusministri arvamust, et järgmise aasta eelarve on võib-olla pisut optimistlik. Täpsustan: me ei räägi sellest, et omavalitsuste tulud peaksid jõudma 2008. aasta tasemele, vaid sellest, et see maksumäär, kui palju eraldatakse tulumaksust omavalitsustele, jõuaks 2008. aasta tasemele, mis oli 11,93%. Selge on see, et nii optimistlikud me ei ole, et me arvaksime, et omavalitsuste tulud jõuavad sellele tasemele, mis oli aastal 2008. Seda ei juhtu ei aastal 2012 ega aastal 2013. See ei tundu realistlik.

Aitäh! Palun, Sven Sester!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Mul on küsimus nende protsendimäärade kohta. Te olete eelnõus ette näinud, et kahe lähima aasta jooksul tõuseb tulumaksumäär 11,4%-lt 11,93%-le. Kas see on mingi analüüsiga seotud või te lähtute lihtsalt sellest, et kunagi on see 11,93% selleks määraks olnud? Kas see on seotud mingi analüüsiga, et te just konkreetselt sellise protsendini tahate jõuda, aga mitte näiteks 11,95%-ni või koguni 12%-ni? Äkki olete kena ja annate ka selle kohta ülevaate.

Me analüüsisime põhjalikult lähiajalugu ja jõudsime selleni, et see on kõige suurem protsent, mis siiani on olnud. See on kärbete-eelne protsent. Selle seaduseelnõu eesmärk on viia omavalitsustele laekuva tulumaksu määr sellele samale tasemele, mis oli enne kärpeid. Me ei pretendeeri sellele, et me üritaksime lahendada kõiki omavalitsuste rahastamisega seotud probleeme. Ka ei ürita me selle eelnõuga täpsustada, millised ülesanded on omavalitsuse pädevuses ja millised on riigi pädevuses. Seda võib vaadata kui esmaabi või päästerõnga viskamist praegustele omavalitsustele. See ei ole kindlasti probleemi struktuurne lahendus, küll aga on see vajalik selleks, et omavalitsused aastail 2012 ja 2013 kuidagi toime tuleksid.

Aitäh! Palun, Raivo Järvi!

Suur tänu! Me teame kõik – eks see küsimus kerkib ikka ja jälle esile –, et kõikide omavalitsuste seas on meil üks n-ö kvaasiriik, mis mängib riiki kõikide oma regaalidega. Ma ei küsi üldsegi mitte provokatiivselt, vaid pigem uudishimust. Sa mainisid siin tasandusfondi justkui sellist võrdsustavat instrumenti. Hästi laias laastus, numbreid nimetamata, kuidas sulle tundub selle projekti raames, kas Tallinna tulu suureneb oluliselt, väheke või jääb sinna vahepeale?

See eelnõu ei käsitle Tallinna väljaspool Eestit asuva omavalitsusena ehk tegu on täpselt samasuguse omavalitsusega nagu kõik teised. Ka Tallinnale laekuva tulumaksu määr tõuseb samale tasemele, nagu see oli aastal 2008. Ei taha me Tallinnale kingitusi teha, ei taha me teda ka karistada.

Aitäh! Palun, Jüri Ratas!

Tänan, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Selle eelnõu kohta on andnud oma arvamuse ka Vabariigi Valitsus ja rahandusminister on sellele kirjale alla kirjutanud. Ta väidab oma kirjas, et inflatsioonist kiirem tulumaksu kasv on suurendanud omavalitsuste võimalusi ülesannete täitmisel. Hea ettekandja! Palun informeerige mind! Kas te oskate öelda, missugused on need ülesanded, mille täitmisel on omavalitsuste võimekus viimase kolme-nelja aasta jooksul suurenenud?

Pean siinkohal tunnistama oma teadmatust, sest ma ei tea neid ülesandeid.

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Teie eelnõu võiks toetada, kui meil oleks kindlus või teadmine, et me oleme majanduskriisist väljunud ja maailma majandus on uuesti tõusuteel. Mäletatavasti vähendati kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu protsenti ikkagi reaktsioonina majanduskriisile, mis tabas kogu maailma majandust ja ka meie riiki. Mis on need prognoosid, millele tuginedes te saate väita, et on kindlus, et me oleme kriisist väljunud ja saame selliseid julgeid otsuseid teha?

Nagu olen korduvalt maininud, minul see kindlus puudub, pigem on mul selles osas sügav kahtlus. Aga nagu ma mainisin ka kõnes, me ei peaks käsitlema omavalitsuste tulubaasi sellise kulutusena riigieelarvest, mida võib teha siis, kui raha on, ja mida ei tehta siis, kui raha on vähe. See ei ole kingitus kellelegi, see on reaalne raha, selleks et saaks osutada ühte osa riigi teenustest, neid teenuseid, mille osutamine on jäetud kohalike omavalitsuste ülesandeks. Mõnikord tundub, nagu me arvaksime, et majanduslangus mõjutab ainult riigieelarvet ja selle tulusid. Ei, see mõjutab kohalikke omavalitsusi täpselt samamoodi. Kui peaks järgnema uus majanduslangus, siis see mõjub kohalikele omavalitsustele veel laastavamalt, nende finantsvõimekus väheneb veelgi. Ma arvan, et selles valguses on vastupidi, meil ei peaks tekkima kahtlus, et seda raha on seal vaja, vaid meil peaks tekkima kindlus, et omavalitsused ei tule muidu toime, kui me nende jaoks vahendeid ei taasta.

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus. Sa rääkisid oma ettekandes nagu mingist imerelvast või -rahast, mis tekib ei millestki, ei muutu mitte millekski ja kuidagi ei mõjuta eelarvet. Sa ajasid küll segamini protsendid ja summad. Tegelikult on selle seaduseelnõu mõju 15,4 miljonit eurot järgmisel aastal, mitte 15,4%, ja 32,4 miljonit eurot ülejärgmisel aastal. Aga sinna juurde viitasid krüptiliselt, et teil on mingi ettepanek selle kohta, kuidas seda kompenseerida. Kas sa äkki avaksid seda ettepanekut? Mina kahtlustan, et äkki on see jälle see teie astmeline tulumaks. Sel juhul oled sa sinna sisse ehitanud loogikavea. Katsu see nüüd ise välja rehkendada ja mulle vastata, kas see on astmeline tulumaks, millele sa mõtled või millele sa viitad, või ei ole.

Me võime pärast arutada, kas see on astmeline tulumaks ja kuidas see mõjutab seda osa, mis läheb kohalikele omavalitsustele. Aga mis puudutab meie ettepanekut, siis meil on kompleksne ettepanek, kus on olemas kulupool ja tulupool ning need on tasakaalus. Riigieelarve eelnõu muudatusettepanekute hulgas on see välja toodud. Võin kinnitada, et meie kompleksse muudatusettepaneku üks katteallikas on ka sinu poolt palavalt armastatud astmeline tulumaks.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Oma vastuses kolleeg Aivar Sõerdi küsimusele ütlesid sa väga selgelt, et sina ei jaga optimismi maailma majanduskasvu prognooside osas. See on väga tervitatav. Kas sa oled sotsiaaldemokraatide hulgas erand? Ehk kas teie erakonnas on lõhe, kas teil on neid, kes on pessimistlikumad, ja neid, kes on optimistlikumad, ning need optimistid on sind selle eelnõuga siia n-ö tanki saatnud? Kuidas sellest aru saada?

Eks kõikides fraktsioonides ole erinevaid arvamusi, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei ole selles osas Riigikogus erand. Aga mis puudutab seda, kas see eelnõu on kuidagi seotud valitseva optimismiga, siis ma seletan ühe korra veel. Me ei näe ette, et kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine peaks olema sõltuvuses sellest, kui hästi laekub riigile makse. See on põhimõtteline küsimus. Kui riigile laekub vähem makse, siis on tal keerulisem oma kulutusi katta. Täpselt sama kehtib ka kohalike omavalitsuste puhul. Nii et vastupidi, pigem seetõttu, et maailma majanduses valitsevad keerulised ajad ja optimismiks ei ole võib-olla ülearu palju põhjust, seda eelnõu menetleda tulebki ja see protsendi muutus tulekski sisse viia. Selge on, et kui majandus ei kasva või isegi langeb, siis on raske ette näha, et omavalitsuste tulud mingil kujul kasvada saaksid. Need teenused, mida omavalitsused osutama peavad, jäävad endiseks ja see raskus, mis on seotud nende teenuste osutamisega, jääb endiseks ega muutu järgmistel aastatel kindlasti väiksemaks, arvestades veel erinevaid inflatsioonitegureid. Kõige rohkem on omavalitsusi otseselt mõjutanud soojuse hinna tõus, mis on viimasel ajal olnud väga drastiline. Arvestades, et omavalitsustel on väga suur hulk hooneid, mida tuleb kütta, võin kinnitada, et omavalitsuste eelarvete jaoks on see väga suur lisakoormus, võrreldes senisega.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Koalitsioon on hakanud kahtlema, kas järgmisel aastal Eestis majanduskasvu üldse on. Kas võib väita, et riigieelarve on valesti kokku pandud? Mille baasil siis on võimalik, et kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaksuosa peaks järgmisel aastal 8% suurenema? Kas sa oskad seda kommenteerida?

Ma arvan, et see on kohane küsimus riigieelarve menetluse ajal, et selgeks teha, kust täpselt need protsendid tulevad ja kas need on optimistlikud või mitte. Igal juhul mulle tundub, et vähemalt see 8%, millest räägitakse, on lihtsalt nähtud ette ühes tulevikuvisioonis, mis, olgem ausad, ei anna omavalitsustele mingit reaalset garantiid, et nende tulud tegelikult suureneda võiksid.

Aitäh! Palun, Sven Sester, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen korra veel tagasi selle teema juurde, mille algatas Taavi Rõivas, nimelt, seaduse rakendamisega seotud kulude ja tulude juurde. Te ütlete oma eelnõu seletuskirjas, et järgmisel aastal on kulud 15,4 miljonit eurot ja 2013. aastal 32,4 miljonit eurot. Põhjendate, et samasugune on siis ka kohalike omavalitsuste tulupool, mistõttu eelarve tasakaal peaks paika jääma. Aga mul on ikkagi küsimus. Kui riik annab kohalikele omavalitsustele täiendavalt 15,4 ja hiljem 32,4 miljonit eurot, siis see peab ju millegi arvel tulema. Kas te olete ikkagi plaaninud ja ette näinud, mille arvel riik seda teeb? Kas ta teeb mingeid kärpeid, tõstab mingeid makse või on siin mingi kolmas tee? Kas te olete enne eelnõu saali toomist ka sellega arvestanud ja selle peale mõelnud? Olge nii kena, andke teada.

Jah, oleme ikka. Just eile olid rahanduskomisjonis arutelu all muudatusettepanekud, sh üks muudatusettepanek sotsiaaldemokraatide fraktsioonilt, mis sisaldas sedasama tulude vähenemist, mis selle ettepaneku tõttu riigil tekib, ja vastavaid kuluallikaid. Ma usun, et see on rahanduskomisjoni protokollis olemas, seal on ka katteallikad näha. Ma ei saa vastata mitte sellepärast, et ma ei tahaks, vaid küsimus on selles, et meil on ette nähtud kompleksne lahendus. Ma ei saa öelda, et üks või teine konkreetne katteallikas vastab just sellele konkreetsele numbrile. Meil on asi n-ö paketis. On väga raske katteallikat välja tuua. Kas see on kaitsekulutuste suurenemise tempo aeglustumine, suurenemine 1,75%-st 1,77%-ni SKT-st, selle asemel et suurendada seda 2,0%-ni SKT-st, mis suurendaks kaitsekulutusi 22%? See võib olla see katteallikas. Meil ei ole sellele katteallikale konkreetset nime. Kuid meie eelnõu seda sisaldab.

Aitäh! Palun, Taavi Rõivas, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Sa oled ennast osa vastustega küll ikka väga sügavale rappa keerutanud. Väitega, nagu ei peaks omavalitsuste tulubaas olema üldse seotud maksulaekumistega, et tegemist on mingi eraldi kategooriaga, mida sa nimetasid põhimõtteliseks küsimuseks, anna andeks, ei ole küll kuidagi võimalik nõustuda. Täpselt sama põhimõtteline küsimus on hariduskulud, täpselt sama põhimõtteline küsimus on sotsiaalkulud ja päästekulud. Need on kõik põhimõttelised küsimused. Aga paraku on reaalsus see, et kõik need peavad olema seotud ka maksulaekumistega ehk reaalselt riigi tuludega, riigi võimekusega kulutusi teha. Siin ei ole mingit eraldi raha, mis taevast kukub. Minu küsimus on seetõttu üsna üldine ja filosoofiline: kas te olete natukenegi õppinud maailmas toimuvast finantskriisist?

Jah, olen küll. See võiks olla lühike vastus. Aga ma selgitan veel kord. Kommunikatsioonis on vaja kahte osapoolt, et info liiguks. Kui üks osapool, sõltumata sellest, kumb osapool, hästi ei tööta, siis info ei liigu. Ma ütlen ühe korra veel, et ma absoluutselt ei vaidlusta seda, et omavalitsuste tulud vähenevad. Need vähenevad automaatselt, kui toimub majanduslangus ja kui vähenevad inimeste sissetulekud. Küsimus on selles, et kui meil on kaks potti, üks on riigi pott ja teine on omavalitsuste pott, ja mõlemad tekivad oma reeglite järgi või vähemalt võiksid tekkida, ning kui riik nüüd näeb, et tema potis jääb raha vähemaks, kas tal on siis õigus veel lisaks sellele vähenemisele, mis tekib omavalitsustel iseenesest, veel üks tükk ära võtta. See on täpselt seesama tükk, mis on tegelikult ära võetud ja millele seletuskirjas vihjatakse, öeldes, et lisaks majanduslangusest tekkivale tulumaksu vähenemisele, mis on täiesti loomulik ja mis mõjutas kõiki omavalitsusi, otsustas riik veel lisaks 4,7% ära võtta. Ma arvan, et see ei ole õiglane. See on põhimõtteline küsimus. Keegi ei vaidlusta seda, et omavalitsuste tulud majanduslanguse ajal vähenevad.

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on natuke kummaline kuulata, et kui me arutame eelnõu ja küsitakse katteallikate kohta, siis on vastus umbes selline, et me rahanduskomisjonis arutasime, katteallikaid ma täpselt öelda ei saa, see on kompleksne lahendus, võib-olla tuleb rahaline kate sealt, võib-olla kuskilt teisest kohast. Ma sooviksin küll konkreetselt saali ees kuulda, kust see raha tuleb ja kelle arvel.

Ma ütlen veel kord, et ma ei saa täpselt öelda, milline see katteallikas on. Aga me puudutasime näiteks seda, et kaitsekulutusi võiks järgmisel aastal suurendada 22% asemel 8%. See on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanek. Üksi sellest vabaneb ca 40 miljonit eurot, aga selle eelnõu maksumus on 15,4 miljonit eurot. Kui tahtmist on, siis võib vabalt väita, et see raha tuleb sealt. Tegelikult, nagu te ise näete, jääb kaitsekulutuste aeglasemast suurendamisest raha järele palju rohkem, kui on vaja kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamiseks. Nii et katteallikad on selles mõttes olemas.

Aitäh! Palun, Aadu Must!

Aitäh, juhataja! Aitäh, lugupeetud ettekandja! Te saite Reformierakonna käest päris tugevasti sugeda, sest nende põhimõte on selles, et reforme tuleks teha nii, et reformiga, jumal hoidku, midagi ei muudeta. Ideaal on õhuke riik, kus ongi kriisis kultuur, haridus, omavalitsused, korrakaitse. Kas teie viimasest vastusest võib välja lugeda siiski seda, et tuleks muuta eelarve prioriteete ja et midagi muuta, võiks ka midagi muuta?

Jah, ma arvan küll, et eelarves on kindlasti asju, mille prioriteetsuses võib pisut kahelda. Ma usun, et eelarve menetlemise käigus tuleb eri fraktsioonidelt selle kohta ettepanekuid. Lõpuks on tegu ainult valitsuse arusaamaga, aga meie siin oleme ikkagi parlamentaarse riigi parlament. Ma usun, et on täiesti normaalne, et parlamendil on arvamused ka eelarve kohta ja need ei pruugi alati kokku langeda Vabariigi Valitsuse arvamusega. Selles mõttes võin kindlasti kinnitada, et sotsiaaldemokraatide arvates on eelarves prioriteete, mida võiks muuta. Neid on tulupoolel ja ka kulupoolel.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Lõpuks me siis saime teada, et on olemas väga selgelt kindlaksmääratud katteallikas – kaitse-eelarve. Millised on teie arvates need faktid ja tendentsid maailmas, mille põhjal võiks öelda, et riigikaitset tuleks arendada hästi aeglaselt või et see ei puutugi nagu väga asjasse? Mis innustab teid nendele patsifistlikele initsiatiividele? Millised on need faktid?

Aitäh! Nagu ma mitu korda olen üritanud öelda, meie eelnõu ei ole seotud konkreetselt ühegi katteallikaga. Nii et ei ole korrektne väita, et seetõttu, et omavalitsuste võimekus suureneb, kaitsevõimekus väheneb. Ei ole korrektne neid kahte asja vastandada. Aga kui rääkida kaitsekulutustest, siis, ausalt öeldes, see tuleneb loogikast. Väga raske on öelda, et ühe või teise valdkonna kulutusi tuleks eelarves, mis on endiselt defitsiidis, mille kulud endiselt ületavad tulusid, ühel aastal järsku suurendada 22%, sõltumata sellest, kui vajalik või mittevajalik see valdkond meie jaoks tundub. 22% suurenemist ühes valdkonnas on proportsiooni mõttes pisut palju. Loomulikult, valdkonna sees võib see suurenemine ühes või teises kohas selline olla, aga see, et kaitsevaldkond on ainukene valdkond, mida tuleks kõikide teiste arvel eelisarendada, ei tundunud väga mõistlik.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Hea ettekandja! Ma ei saa aru, miks need reformierakondlased nii närveerivad. Iga küsimusega muutuvad nende küsimused naeruväärsemaks. Nädalavahetusel üks vend hõiskas, et küll on tore, omavalitsused saavad kvoodiraha juurde. Võib-olla sa seletad neile, milline on vahe, kui omavalitsus saab kindla protsendi tulumaksust või kvoodiraha investeeringuteks.

Hea näide on see, et kui me räägime lasteaiast ja kvoodiraha ei ole konkreetselt sellele objektile mõeldud, siis ühel juhul on selle jaoks võimalik raha eraldada, teisel juhul mitte. Teisisõnu, ükskõik mis kulutusi omavalitsustel vaja teha on, kvoodirahast neid teha ei saa, välja arvatud selle konkreetse objekti heaks, mille jaoks seda CO₂ kvoodiraha on eraldatud. Selle raha abil võib muuta mõne omavalitsuse mõne objekti energiasäästlikumaks, nagu selle mõte ongi, aga see üldiselt ei lahenda neid struktuurseid probleeme, mis omavalitsustes juba praegu on, ja võimalik, et järgmisel aastal need progresseeruvad.

Aitäh! Palun, Jüri Ratas, teine küsimus!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu meelest käid sa oma vastustes küll päris ilusasti tee peal, olgu see siis sirge tee või looklev metsarada, ja eirad väga ilusasti neid soid, mida sulle siin ette heideti. Nii et sa oled oma vastustes selge sõnaga. Valitsuskoalitsioon räägib solidaarsusest, sellest, et omavalitsused peaksid olema samamoodi solidaarsed, nagu on riik. Kas sa tuletad meile meelde, kui 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu protsenti kärbiti 11,93%-lt 11,4%-le (see oli tol hetkel umbes 440 miljonit Eesti krooni), kas riik vähendas selle võrra ka oma eelarvetulusid, oma eelarvelaekumisi või jäi see raha riigieelarvesse teiste kulutuste katteks?

Seda on raske öelda. Pigem ma toon selle paralleeli, et kui omavalitsustele minev maksuosa tol aastal vähenes, siis tõstis riik käibemaksu 2% ehk muutis reeglistikku, nii et ta sai rohkem raha koguda. Omavalitsustel seda võimalust enam üldse ei ole. Tol hetkel oli, aga seda sai ka rakendada võib-olla ainult selles omavalitsuses, kus see teoreetiliselt võimalik oli, ühelgi väiksemal omavalitsusel tegelikult mingil moel oma tulusid suurendada võimalik ei olnud. Loomulikult võib öelda, et mõnes kohas sai pisut maamaksumääraga mängida, aga sisuliselt hoovad puudusid. See on põhiline probleem. Riigil on alati võimalik kulutuste katteks tulusid suurendada, omavalitsustel praegu reaalselt selline võimalus puudub. See on päris põhimõtteline probleem.

Mati Raidma, palun!

Suur tänu! Siin sai mainitud kaitsekulutusi ja teie soovi siin jõulisi samme teha. Selline lähenemine asjale natuke üllatab, aga kuna kiideti selget sõna, siis minu küsimus ootab ka vastuseks selget sõna. Üks põhjus sammudeks oli nende kulutuste järsk suurenemine. Kas see tähendab, et kohalike teede rahastamise 40%-line suurenemine on sotsiaaldemokraatide mõistes kurjast ja kuradist ning sotsiaaldemokraadid on jäigalt selle vastu? See protsent on suurem kui riigikaitsekulutuste suurenemise protsent.

Aitäh! Hea küsimus. Ma soovitan vaadata ka seda, mitu protsenti on omavalitsuste teede rahastamine vähenenud. Mäletatavasti moodustas kohalikele teedele minev raha 15% aktsiisist, praegu on see pisut üle 6%. Kui arvestada, et see kärbiti 15%-lt 5% peale ja lisaks vähenes veel aktsiisilaekumine, siis võib välja arvutada, mitu protsenti omavalitsuste teederaha tegelikult vähenes. Arvestades sellist vähenemist, kui me üritame nüüd panna omavalitsusi kuhugi suurde pilti, siis ma arvan, et on väga raske leida sealt suurest pildist sarnast n-ö langustrendi läbi teinud valdkonda. Nii et kindlasti ei ole see kurjast. Vastupidi, me näeme, et kui aktsiis väheneb, siis see väheneb täpselt samamoodi mõlema jaoks, nii riigi jaoks kui ka omavalitsuste jaoks. Kui minnakse veel omavalitsuste n-ö poti kallale, et vähendada nende osa niigi vähenevast aktsiisilaekumisest, siis ma arvan, et see ei ole põhimõtteliselt õige. See on suhteliselt hea illustreeriv materjal ka selle probleemi kohta, mida see eelnõu üritab lahendada.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin, teine küsimus!

Normaalne inimene kõhkleb ja kahtleb ning seda on näha. Koalitsioon kõhkles ja kahtles ning seda näitas ka hääletustulemus, kui me hääletasime EFSF-i poolt. Sotsiaaldemokraadid seisid nagu raudmüür kõhklemata selle eest, et need kaks miljardit eurot peavad Eestist läinud olema. Teil polnud kahtlusi. Küsimus: kas teie soov ka rahaliselt midagi kohalike omavalitsuste heaks teha on siiras või te hääletasite siiralt nende kahe miljardi äraandmise poolt?

Ma sain aru, et see küsimus oma loogikalt puudutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni võimalikku käitumist selle eelnõu hääletusel. Ma arvan, et eks see ole paista. Mulle tundub, et meid on seekord saalis rohkem kui EFSF-i hääletuse ajal. Ma usun, et poolthääletajate protsent on samasugune kui tookord.
(Igor Gräzini vahelehüüe.)

Aitäh, Igor! Me lõpetame praegu selle diskussiooni. Järgmine küsimus, Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Me räägime ainult langetatud tulumaksuprotsendi uuesti endisele tasemele tõstmisest, aga tegelikult on probleem sügavam. Vähendati ju tasandusfondi ja lisaks sellele mõjutas omavalitsuse finantsvõimekust kõige rohkem see, et tõsteti käibemaksu ja aktsiisi. Need tuleb omavalitsusel kinni maksta. Seda kusagilt tagasi ei saa. Defitsiit on ju tegelikult suurem.

Jah, nii see on. Nagu me eelnõu seletuskirjas mainime, me näeme meie ettepanekus riigieelarve kohta ette, et tegelikult tuleks samas mahus suurendada ka tasandusfondi. Summa ei ole küll niisama suur, aga proportsioon on sama. Muidu see tõesti aitaks ainult jõukamaid omavalitsusi, aga mitte neid, kes endaga nii hästi toime ei tule. Siin on mainitud käibemaksutõusu, aktsiisitõusu, üldist inflatsiooni. Olles konstruktiivne, ei saa öelda, et kõik põhjused, miks omavalitsuste kulud on kasvanud, oleksid kurjast valitsusest tingitud, siin on palju laiemaid põhjusi. Aga reaalsus on see, et omavalitsuste tulud on vähenenud ja eri valdkondade inflatsiooni tõttu on kulud ühele või teisele tegevusele reaalselt kasvanud. See on tõsine probleem.

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eks need küsimused siin natukene naeruväärseks viimasel ajal ole läinud. Aga ma tahan teederaha koha pealt meelde tuletada 2009. aastat, kui kütuseaktsiisist laekus kohalikele eelarvetele tõepoolest 15%. Praegu laekub 5%, järgmisel aastal tahetakse see 6,7% peale tõsta. Nii et see 40% tõusu ei ole küll, ma arvan, veel see koht, kus koalitsioon peaks väga hõiskama. Hea ettekandja! Kas te arvate, et kohalike omavalitsuste eelarved järgmiseks aastaks on nii kaetud, et nad saavad oma kõikide ülesannetega hakkama, või toimub see, millest kolm aastat tagasi ka opositsioon rääkis, et omavalitsustelt võetakse raha ära, siis saab tõestada, et nad ei saa oma ülesannetega hakkama?

Olen ise omavalitsuses töötanud ja, ütleme, mitte selles omavalitsuses, kus hakkamasaamine oleks väga kriitiliseks osutunud. Ma võin öelda, et ka korralikes, täiesti toimivates omavalitsustes on olukord väga keeruline. Reaalselt ei tegelda seal juba paar aastat sellega, et midagi arendada, vaid reaalselt tegeldakse sellega, et ellu jääda. Pilt valdades on tegelikult päris nukker. Soovitan siiralt vallavanematega rääkida. Ma usun, et nad räägivad sedasama, et nad ei ole juba mitu aastat saanud midagi arendada, vaid kogu nende funktsioon valla juhtimisel ja teenuste pakkumisel ongi see, et püütakse kuidagi ellu jääda, pakkudes neid teenuseid, mida see kogukond vajab. See on tõsine probleem.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Rannar Vassiljev! Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 24. oktoobril, kui Rannar Vassiljev algataja esindajana seda meile tutvustas. Eelnõu eesmärk on taastada kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva füüsilise isiku tulumaksu määr 2008. aasta tasemel.
Küsimused ja teemad, mida rahanduskomisjonis tõstatati, puudutasid loomulikult esimeses järjekorras eelnõu mõju riigieelarvele, sest paratamatult on nii, et mis tahes suurt kulu tähendaval ettepanekul peab olema konkreetne ja selge katteallikas. Küsimus suurele saalile täna on: kas teie saite piisava selgusega kindluse, mis see katteallikas on? Ma palun, et te seda arvestaksite, kui te hääletama asute. Rahanduskomisjonis ei saadud väga selget vastust selle kohta, mis see katteallikas olla võiks, aga kehtivate reeglite kohaselt peab igal suurt kulu kaasatooval eelnõul olema juures samaväärne katteallikas. Kui katteallikat ei ole ja on nii, nagu seletuskirjas kirjas on, et seaduse mõjud avaliku sektori tasakaalule on nullilähedased või päris null, sest samas mahus suurenevad kohalike omavalitsuste tulud, siis saab eeldada kahte võimalust. Esiteks, mõju on null ainult juhul, kui kohalikud omavalitsused ei võta seda raha reaalselt kasutusele, mis on ilmselgelt asjakohatu või põhjendamata ootus, või, teiseks, nagu eelkõneleja mainis ja ta rääkis seda ka komisjonis, siis, kui riik samavõrra kulusid kärbib. See on see vaidlus, mis ka rahanduskomisjonis kõige rohkem tähelepanu pälvis. Tegelikkuses tähendab see eelnõu ikkagi väga ulatuslikku teise valdkonna kulude kärpimist või maksutõusu. Isegi kui siia ei ole konkreetset katteallikat kirja pandud, siis see ei tähenda, et mõju ei oleks olemas.
Räägiti tasandusfondist, räägiti kohalike omavalitsuste laenudest, mis tegelikult puudutavad seda teemat ainult servapidi, kuid see, milline on kohalike omavalitsuste laenuvõime järgmistel aastatel, oli päris põhjaliku arutelu all. Valitsuse esindaja andis infot, et kohalikele omavalitsustele tehti pakkumine, et nende tulubaasi suurendatakse 20 miljoni euro võrra, juhul kui omavalitsused defitsiiti ei suurenda, aga omavalitsused ei võtnud seda ettepanekut vastu. Juhin tähelepanu, et 20 miljonit eurot oleks oma mõju poolest kõikidele omavalitsustele umbes kolmandiku võrra suurem, kui on selle eelnõu mõju järgmisel aastal.
Arutati ka kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, mis on samuti vaid servapidi selle eelnõuga seotud, aga kuna komisjonis see diskussioon tekkis, siis on ilmselt korrektne seda teile mainida.
Nüüd valitsuse arvamusest. Valitsus arutas seda eelnõu 14. juulil ja valitsuse otsus oli eelnõu mitte toetada järgmistel põhjustel. Esiteks, praeguses majandusolukorras ei ole põhjendatud protsendimäära tõus, sest 2004. aastast alates on omavalitsustele tulumaksu laekumine suurenenud 1,7 korda, samal ajal on tarbijahinnaindeks muutunud 1,4 korda. Seega on inflatsioonist kiirem tulumaksu kasv reaalsuses suurendanud omavalitsuste võimalusi ülesannete täitmisel. Teiseks, omavalitsuste eelarvete toetamiseks on võimalik kasutada erinevaid lahendusi. 2011. aasta riigieelarves on välisabivahenditest suunatud nende infrastruktuuri arendamisse 146 miljonit eurot. Sellele lisanduvad toetused keskkonnainvesteeringuteks. Heitmekvoodi müügist laekuvast tulust on kohalike omavalitsuste energiasäästuprojektidele planeeritud ca 40 miljonit eurot.
Omalt poolt lisan täienduseks, et järgmisel aastal kõik need võimalused, mis puudutavad kohalike omavalitsuste investeeringuid, suurenevad veelgi. Riigieelarves on järgmisel aastal investeeringute maht rekordiliselt suur, mitte kunagi ei ole see maht nii suur olnud, see on 28% suurem kui käesoleval aastal. Kui absoluutselt iga investeering asub niikuinii ühe või teise omavalitsuse territooriumil ja mõjutab ka kohalikku elu, siis väga suur osa nendest investeeringutest läheb omavalitsuste eelarvete kaudu kõige otsesemalt kohaliku elu edendamiseks.
Kui te lubate mul anda isiklikku laadi hinnangut, siis ütlen, et mina küll ei nõustu sellega, et need kümned või sajad miljonid eurod, mis lähevad koolide ja lasteaedade kordategemiseks, mis lähevad kohalikesse teedesse, ei edenda kohalikku elu või et need miljonid oleksid kuidagi vähem väärtuslikud kui need, mida omavalitsus saab oma eelarve kaudu tulumaksust. See miljon läheb täpselt samamoodi kohaliku elu edendamiseks ja aitab tegelikult omavalitsustel mitmel puhul ka tulevikus kulusid kokku hoida.
Rahanduskomisjon otsustas võtta eelnõu päevakorda 8. novembril (see otsus oli konsensuslik) ja otsustas lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi (poolt 5, vastu 4, erapooletuid 0). Aitäh!

Aitäh! Nüüd küsimused. Rannar Vassiljev, esimene küsimus.

Aitäh! Ma saan aru, et see lahendus, kus kulu suurenemine ei ole konkreetselt seotud kas mingi tulu suurenemisega või mingi kulu kärpimisega, ei sobi. Minu teada ei ole riigieelarves suur hulk kulutusi seotud konkreetse tuluga või mingi muu kulu kärpimisega. Sellest tulenevalt on mul selline küsimus. Kui riik suurendas kaitsekulutusi 22%, mis siis oli konkreetne katteallikas? Teisisõnu, mis seetõttu konkreetselt tegemata jäi?

Aitäh! Ma usun, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonis on piisavalt teadmist ja ajaloolist kogemust selle kohta, kuidas omavahel erinevad eelarve terviktekst ja konkreetsed eelnõud või eelarve kohta tehtavad muudatusettepanekud. Kui eelarves on ühel poolel tulud ja teisel poolel kulud, siis iga konkreetne muudatus peab hõlmama väga konkreetset katet. See konkreetne kate võib olla selline, et kuskilt teisest kohast võetakse raha ära või tõstetakse mingit maksu või mis iganes see lisatuluvõimalus on. Need asjad ei ole puhttehniliselt võttes ühesugused. Seetõttu ma kutsun üles edaspidi kõiki eelnõusid vormistama nii korrektselt, et iga uus kulu, mida opositsioon või minu poolest ka koalitsioon soovib sisse viia, oleks konkreetse katteallikaga kaetud. See on elementaarne menetlusloogika, mis on väga selgelt nii töökorralduses kui ka seadustes välja toodud.

Aitäh! Palun, Urve Palo!

Hea eesistuja! Lugupeetud esineja! Kui ema annab lapsele kümme eurot ja käsib selle eest konkreetset kaupa osta, siis järgmine päev ei saa ta lapsele anda kaheksa eurot, käskides ikka sama kaupa osta, rääkimata sellest, et ema nõuaks, et kaheksa euro eest tuleks veel rohkemgi osta. See ei ole lihtsalt võimalik. Aga riik on omavalitsustega täpselt niimoodi käitunud. Ta on vähendanud omavalitsuste tulubaasi, aga kohustusi pole vähendanud. Vastupidi, kohustusi on viimastel aastatel juurde tulnud kas või uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tõttu, aga neid näiteid on veel. Minu küsimus: kui riik ei ole valmis omavalitsuste tulubaasi suurendama, äkki on riik siis valmis omavalitsuste kohustusi vähendama ja neid oma õlgadele võtma? Võimalusi on palju, kas või näiteks lasteaiaõpetajate palgad, mis on eri omavalitsustes väga erinevad. Aga neid võimalusi on rohkemgi.

Aitäh! Kui mu mälu ei peta, siis lugupeetud küsija oli sellel raskel ajal, kui riik pidi tegema kärpeotsuseid ja koomale tõmbama nii riigi kui ka omavalitsuste kulutusi, valitsuse liige. Mul on väga raske parlamendi liikmena õigustada seda, mida teie omal ajal tegite või ei teinud. Aga niipalju, kui mina mäletan, kaasnes tulumaksu osakaalu vähenemisega väga selgelt omavalitsuste konkreetsete ülesannete vähendamine. Samas soovitan seda teemat hinnata väga selgelt kontekstis. Majanduslangus oli üle-eestiline. Ei ole reaalne, et olukorras, kus riik tõmbab igas valdkonnas raha kokku, saaksid omavalitsuste kulud ainult suureneda. See ei ole realistlik. Kui me vaatame, kes on reaalselt rohkem kärpinud, siis omavalitsused ei ole siin paraku sugugi punase laterna osas. Riik pidi väga paljudes valdkondades kulusid koomale tõmbama. See on majandusreaalsus ja see ei sõltu mitte niivõrd meist endast, kuivõrd ümbritsevast keskkonnast.

Aitäh! Palun, Karel Rüütli!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on käinud alates märtsist üheksal maakonnavisiidil. Pilt, mida me oleme nende visiitide raames näinud, on selline, et maaelu püsib väga paljuski kohalikel patriootidel, kes teevad mitte millestki midagi. Ma ei ole kindel, kui kaua nendel inimestel jaksu jagub. Aga me oleme kohtunud ka väga paljude Reformierakonda kuuluvate vallajuhtidega. Kui me oleme palunud neil nimetada ühe olulise probleemi, siis selleks on omavalitsuste tulubaas, mida oleks vaja suurendada. Aga eriti kurvaks muutuvad Reformierakonda kuuluvad vallajuhid siis, kui me palume neil pöörduda oma erakonna juhtide poole. Kas teie erakonnas on sisedemokraatiaga ikka kõik korras?

Aitäh! See küsimus ei puuduta mitte kuidagi rahanduskomisjoni arutelu. Aga ma arvan, et Reformierakond on läbi aegade olnud sisedemokraatia osas teistele erakondadele eeskujuks. Muuseas, ka maakonnavisiitidega läheme meie juba mitmendale ringile, vähemalt selle aja jooksul, kui mina olen parlamendis olnud. Need mured ja rõõmud, mis kohapeal on, on meile väga hästi teada. Aga probleem ei ole mitte selles, kui suur on konkreetne maksuosa, vaid probleem on selles, et meie üldine jõukus ei ole sellisel tasemel, nagu me sooviksime. Ma väga palun, kui te teete ka selle konkreetse eelnõu katteallika kohta selliseid ettepanekuid, mis Eestis majanduskasvu summutavad, olgu selleks näiteks jõhker maksutõus, et te siis mõtleksite selle peale, kas te tahate, et elu sealsamas maapiirkonnas oleks parem ka viie ja kümne aasta pärast, või te tahate teha korraks rõõmu paariprotsendilise tulumaksu laekumise kasvuga ja unustada tulevane majanduskasv sellises mahus, nagu see võiks tulla siis, kui Eesti maksusüsteem on Euroopas konkurentsivõimeline ja majanduskasvu soosiv. Ma soovitan ka sellele mõelda.

Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Aitäh, hea juhataja! Reformierakond proovib ennast näidata maksupühakuna, kelle jaoks maksudest rääkimine on tabu, eriti kui rääkida mõnest struktuursest muutusest. Ometi on meie maksukoormus viimastel aastatel pigem suurenenud kui vähenenud, aga see selleks. Sa räägid hästi palju ka katteallikatest, sellest, et igal asjal peab olema katteallikas. Ma küsin natuke ajalugu meenutades. Kui üleöö teatati 2%-lisest käibemaksu tõstmisest, mis pani omavalitsustele tegelikult paraja paugu, kas teil oli siis niisama kirglik arutelu sellel teemal, kust omavalitsused selle kulu katteks allika leiavad?

Aitäh! Maksudest rääkimine ei ole Reformierakonna jaoks kindlasti mitte tabu. Vastupidi, meil on Eesti erakondade hulgas, ma julgen arvata, ilmselt kõige tugevam maksukompetentsus. See on lihtsalt üks teemasid, millega Reformierakond on alates 1994. aastast väga tõsiselt tegelnud. Mis küsimust puudutab, siis pean ütlema, et see ei olnud rahanduskomisjonis arutelu all.

Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Kui mälu mind ei peta, siis mingil ajal olid sa rahanduskomisjoni esimees. Olid ju? See oli eelmises koosseisus. Endise rahanduskomisjoni esimehe kohta räägid sa uskumatuid asju. Näiteks juhid meie tähelepanu sellele, et peab miskipärast protestima selle vastu, et selles eelnõus ei ole näidatud katteallikat. Ei peagi olema. Kui me arutaksime eelarvet, siis iga muudatuse juures peaks olema katteallikas ära näidatud. Selles eelnõus peab olema näidatud võimalik mõju ja see mõju on seletuskirjas ka näidatud. Millega võib sellist apsu selgitada? Miks sa räägid kogu aeg sellest, mida ei pea üldse selles eelnõus olema?

Aitäh! Väga õige tähelepanu juhtimine, hea küsija! Tõepoolest, ma kordan täpsemalt üle. Esiteks, eelnõu seletuskirja punktis 5 on öeldud: "Võttes aluseks riigieelarve strateegias prognoositavat tulumaksu laekumist kohalikele omavalitsustele, on kulu riigieelarvele 2012. aastal 15,4 miljonit eurot ja 2013. aastal 32,4 miljonit eurot. Samas mahus suurenevad kohalike omavalitsuste tulud, mistõttu riigisektori eelarve tasakaalus muutused ei kajastu." Seda arutas rahanduskomisjon väga põhjalikult ja jõudis selgele arvamusele, et see väide on väär. Nagu ma ütlesin, riigisektori eelarve tasakaalus, avaliku sektori eelarve tasakaalus, kui täpne olla, ei kajastu muutused üksnes juhul, kui mitte ükski omavalitsus ei võtaks kasutusele seda raha, mis rohkem laekub. Ma usun, et igaüks siin saalis mõistab, et see on ebareaalne ootus. Õige on tähelepanek, et see konkreetne katteallikas, mille arvel raha võtta, peab olema esitatud riigieelarve kohta tehtud muudatusettepanekus. Ma tänan selle tähelepanu juhtimise eest! Aga ma arvan, et sellises debatis, kus me arutame suurt lisakulu riigile, oleks kohane, kui eelnõu algataja esindaja ütleks võimalikult selge sõnaga, mis on planeeritud katteallikas. See oleks sellises debatis kohane, sest kui öelda, et see raha võib tulla kaitsekuludest, aga võib tulla ka suuremast tulumaksust, siis see ei jäta tõsiselt võetavat muljet, olgem ausad. On väga raske hääletada mis tahes hea ettepaneku poolt, kui me tegelikult ei tea, kas katteallikas on realistlik, kas see on üldse olemas. Seetõttu oleks kohane, isegi kui eelnõu seletuskirjas ei ole konkreetset allikat toodud, selles debatis seda nimetada.

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kas Reformierakonna ja IRL-i algatatud kodualuse maa maksuvabastuse eelnõu menetledes sai Riigikogu teada konkreetse katteallika? Kas sinu kriitika meie eelnõu kohta pole seetõttu mitte kuidagi silmakirjalik või on meil mingid topeltstandardid kasutusel?

Aitäh! Need eelnõud jõustuvad erineval ajal. Kuna kodualuse maa maksu kaotamisest teatati ette palju pikemalt kui selle eelnõuga seotud muudatustest, siis oli ka katteallika täpsustamisel, kas see on siis tulumaksuprotsent või mingi konkreetne eraldis, teatav ajavaru. Aga ma kinnitan teile, nii nagu kinnitati ka maksuvabastuse eelnõu tegemise ajal, et see maksuvabastus omavalitsustele kompenseeritakse. Ma ei ole teinud saladust sellestki, milline on minu isiklik eelistus.

Aitäh! Palun, Sven Mikser!

Aitäh! Hea ettekandja! Teie vastust eelmisele küsimusele võib iseloomustada umbes samuti, nagu teie iseloomustasite eelmise ettekandja vastuseid küsimustele. Teil on äärmiselt novaatorlik ja tegelikult täiesti eksitav ning varasema praktikaga vastuolus olev tõlgendus nii kodukorraseadusest, eelarve baasseadusest kui ka üldistest menetlusnormidest. Kas te tõepoolest väidate, et kompleksne muudatusettepanek eelarve kohta, mis ühe ettepaneku raames suurendab mitut kuluartiklit, samal ajal vähendades teisi kuluartikleid ja suurendades mitut tuluartiklit, on kuidagi vastuolus kodukorraseadusega või eelarve baasseadusega? Mina väidan, et ei ole.

Aitäh! Kui lähtuda pelgalt nendest tunnustest, mida küsija mainis, siis ka mulle tundub, et konkreetne ettepanek ei ole kodukorraseadusega kuidagi vastuolus. Ma olen siin rahanduskomisjoni esindajana. Rahanduskomisjoni arutelu ajaks ei olnud esitatud ettepanekut eelarve muutmiseks. Seega ei olnud meil võimalik rahanduskomisjoni arutelu ajal näha seda kompleksset paketti, millele hea küsija, ma usun, praegu viitas. Siis ei olnud teada isegi sellises konkreetsusastmes, nagu see praegu esitatud muudatusettepanekus toodud on, mis see katteallikas olla võiks. Aga ma ütlen veel kord, et see on stiili- ja maitseküsimus. Mina eelistaksin sellise kaaluga eelnõu puhul, et siia oleks väga otseselt sisse kirjutatud, kas see raha tuleb näiteks kaitsekulude vähendamisest. See on üks valik, et me seame ühele kaalukausile tulumaksu omavalitsusele laekumise paariprotsendilise suurendamise ja teisele kaalukausile Eesti kaitsevõimekuse. See oleks aus valik. Või siis võiks olla konkreetselt öeldud, et katteallikas on astmeline tulumaks ja sellest tulenev tulumaksu laekumise kasv. Ka see oleks aus valik. Mitte kunagi ei kipu olema seda, et on nii hea eelnõu, et see tähendab kellelegi lisatulusid, aga lisakulusid mitte kunagi mitte kuskilt ei tule. Ma soovitan nii eelnõude tegemisel kui ka poliitilises diskussioonis olla selles mõttes korrektne, et öelda ikkagi välja, mis see poliitiline valik on. Poliitiline valik on teil praegu see, et omavalitsused saavad 2% maksulaekumist juurde ja kõikidel omavalitsuse elanikel tuleb astmeline maksutõus. Selge, klaar valik. Nii öelgegi!

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Austatud komisjoni liige! Me oleme sinuga ühes komisjonis. See eelnõu oli komisjonis arutelul enne riigieelarvet. Tänaseks on kõrgelt austatud rahanduskomisjon vaadanud läbi ka muudatusettepanekuid riigieelarve kohta. Kas selle riigieelarve kohta, mille nimi on 2012. aasta riigieelarve, on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitanud muudatusettepaneku, mis katab need kulud, mis on selles eelnõus ette nähtud, ja näeb ette ka tulud, et need kulud saaksid kaetud?

Aitäh! Hea küsija paneb mind selles mõttes raskesse olukorda, et ma pean siin tutvustama komisjoni arutelu, kuid arutelu ajaks seda ettepanekut esitatud ei olnud. Komisjoni arutelu ei saanud kuidagi lähtuda tulevikus võib-olla laekuvast muudatusettepanekust. Aga jah, tänaseks on see ettepanek laekunud, seal on kirjas ka need asjad, millele ma juba viitasin, ehk oluline kaitsekulutuste kasvu vähendamine ja tulumaksu astmeline tõus. Palun vabandust, et ma lähen natuke spekulatsioonidesse, aga küsija ise provotseeris seda! Ma usun, et kui see ettepanek riigieelarve muutmiseks oleks olnud rahanduskomisjoni laual, siis tõenäoliselt oleks rahanduskomisjonis toodud välja asjaolu, et majanduskasv on palju jätkusuutlikum eelarve kasvu allikas kui maksutõus. Kui me vaatame ainuüksi järgmisel aastal kohalikule omavalitsusele laekuvat tulumaksu, siis riigieelarve kohaselt kasvab see 7–8%. Arutatav eelnõu suurendaks omavalitsustele laekuvat osa vaid umbes 2%. Me näeme siin 3–4-kordset vahet. Nii et veel kord: kui see eelarve muudatusettepanek oleks olnud rahanduskomisjoni laual, siis see arutelu oleks olnud kindlasti teistsugune, võib-olla oleks see olnud natuke konstruktiivsem, aga tulemus, ma usun, oleks olnud sama.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et see eelnõu esitati 16. juunil, kui 2012. aasta riigieelarvet ei olnud veel kellelgi võimalik lugeda. Tulenevalt sellest väitest, et igal potentsiaalseid kulusid tekitaval eelnõul võiks olla konkreetne katteallikas, küsin, kas rahanduskomisjonis meenutati ka kevadel esitatud eelnõu, millega 2015. aastal vähendatakse üksikisiku tulumaksu 1%, ja kas tollel eelnõul oli olemas konkreetne katteallikas ehk mis 2015. aasta eelarves seetõttu konkreetselt tegemata jääb?

Aitäh! Ma ei tahaks hakata siin selgitama eelarve koostamise baasreegleid. Ma usun, et teie fraktsioonis on see teadmine tegelikult olemas ja teil on võimalik kogenud kolleegidelt selle kohta pärida. On väga selged tehnilised erinevused järgmise aasta eelarve kohta tehtavate ettepanekute ja nende ettepanekute vahel, mis tehakse eelarvete kohta, mida veel esitatud ei olegi. Ei ole mõtet seda väga pikalt arutada. See eelnõu, tõepoolest, esitati suvel, aga arutelu siin saalis toimub täna. Täna me juba teame, et tegelikult on selle eelnõu kulude katteallikaks maksutõus. See maksutõus (ma usun, et kõik siin saalis viibijad ei pruugi seda teada) ei tähenda mitte ainult astmelise tulumaksu kehtestamist, vaid see tähendab ka maksumäära tõusu näiteks kõikidel õpetajatel, päästeametnikel, ka omavalitsusjuhtidel. Minu meelest oleks algataja esindaja seda eelnõu tutvustades võinud seda infot siin saalis olijatega jagada, et me saaksime teha läbimõeldud ja kaalutletud otsuse.

Aitäh! Palun, Urve Palo, teine küsimus!

Proua esimees! Hea esineja! Olgu kohe öeldud, et sotsiaaldemokraadid on esitanud ka selle ettepaneku, et töötuskindlustusmakse peaks 0,8% vähenema. Miks te jätsite selle praegu mainimata? See tähendab, et päästeametnikel mingit maksutõusu ei tule. Aga minu küsimus on järgmine. Te ütlesite, et te ei ole valmis suurendama omavalitsuste tulubaasi, te ei ole valmis võtma kohustusi vähemaks. Ma küsin: kui omavalitsustel ei jätku raha, et kohustusi täita, ja praegu see olukord selline on, siis millist nõu te annate omavalitsustele, milliseid kohustusi nad peaksid eirama ja nende täitmisele vilistama, nii nagu näiteks valitsus vilistab Riigikohtu lahendi täitmisele? Andke palun nõu!

Aitäh! Kõigepealt, kui täpne olla, siis töötuskindlustusmakse vähendamise ettepanekut ei ole rahanduskomisjonile laekunud ei sotside ega kellegi teise poolt. Seda esiteks. Teiseks, ma ei ole kindlasti nõus sellega, nagu riik või valitsus vilistaks Riigikohtu otsuste peale. See on täiesti meelevaldne väide. Kolmandaks, kui te annate mulle võimaluse nõu anda, siis kõige esimesena ma annaksin nõu oma koduomavalitsusele. Ma annaksin nõu tegelda esimeses järjekorras nende asjadega, mis on kohaliku omavalitsuse ülesanded. Need asjad on teehoid, heakord, lasteaiad. Need on teemad, mis minu koduomavalitsuses on totaalselt unarusse jäetud, samas tegeldakse paljude muude asjadega. Me võime siin saalis vaielda, kas need on õiged või valed asjad, võib-olla ei kuulu selle otsustamine meie kompetentsi, võib-olla saame seda otsustada ainult kodanikena ja valijatena, aga puhtalt seaduse järgi ei ole need kindlasti omavalitsuse esmased ülesanded. Nii et kui te küsite, milline on minu nõuanne omavalitsustele, siis kindlasti ei pea ma õigeks hakata tallinlasena teistele omavalitsustele mingeid tarkusi jagama. Seda ma kindlasti kohaseks ei pea. Kohapealsed inimesed on kõige targemad ise otsuseid tegema. Aga Tallinna elaniku ja kodanikuna ütlen küll, et esimeses järjekorras tuleks tegelda sellega, mis on omavalitsuse ülesanne, ja alles teises järjekorras sellega, mis linnajuhtide edevust toidab.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Vaatasin nii pühapäeval kui ka eile "Aktuaalset kaamerat". Teie ja teie koalitsioonipartner Sester väitsite, et järgmisel aastal laekub omavalitsustele tulumaksu 8% rohkem. Samal ajal aga palgad ei kasva, tööpuudus on uuesti suurenema hakanud, väljaränne kiireneb. Millest teie optimism, et kasv on 8%, ja kas te olete kindlad, et omavalitsused kavandavad 8%-list tulumaksuosa laekumise kasvu? Mina olen kindel, et seda ei tee ei Reformierakonda ega ka IRL-i kuuluvad omavalitsusjuhid, teistest rääkimata. Kas teil on teistsugused andmed ja millest teie seesugune optimism?

Aitäh! Tüüpiline opositsiooni küsimus, mis sisaldas suure hulga valeväiteid ja lõpuks täiesti asjakohase küsimuse. Kust alustada? Täiesti valed väited on need, nagu oleks põhjust arvata, et järgmisel aastal on tööpuudus suurem kui sel või eelmisel aastal. Tööpuuduse trend on selgelt langev ja seda tasub meeles pidada. Täpselt samamoodi me näeme, et palgad on kasvamas. Seda võib julgelt öelda juba selle aasta andmete põhjal. Keskmine nominaalpalk on Eestis praegu kõrgem kui kunagi varem. Mis puudutab järgmise aasta palgalaekumisi, siis me peame loomulikult usaldama prognoose. Aga eelarve tegemine nii käibki, et võetakse aluseks kõige läbikaalutum ja analüüsitum teadmine, mis poliitikutel kasutada on. Iga majandusprognoos, mille on koostanud pädevad institutsioonid, on alati parem eelarve koostamise alus kui poliitiku kõhutunne. Seetõttu julgen öelda, et kui Rahandusministeeriumi ametlik prognoos näeb ette, et kohalikele omavalitsustele laekub tulumaksu 615 miljoni asemel 664 miljonit, siis see on see teadmine, millest lähtuvalt on kohane eelarvet koostada.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Pean nördimusega tunnistama, et sa ei ole siin puldis komisjoni ettekandja, sa oled oma erakonna esindaja ja pead meile poliitilist miitingut. Umbes nii, nagu seda eile tegi rahanduskomisjonis kultuuriminister, kes kasutas juhust ja hakkas rääkima Tallinna lauluväljakust ja valetas meile nii, et suu suitses. Seda, et Kaitseministeeriumi kulutusi on vaja suurendada, me tõesti komisjonis arutasime. Kui sa juba argumentatsiooni esitad, miks sa ei räägi sellest argumentatsioonist, mille mina esitasin, miks sa ei räägi sellest, et riigihanke läbiviimisel Kaitseministeeriumis on tehtud vigu, et üüritakse pindu jne?

Aitäh! Teie aeg on täis.

Sa ju mäletad seda.

Head ametikaaslased! Ma usun, et te kõik panite tähele, et etteheide teemast kõrvalekaldumise kohta tehti mulle, aga samas etteheite tegija või hea küsija ise küsis teemal, mis absoluutselt ei puuduta kohalike omavalitsuste tulubaasi, veel vähem eelnõu 74. Nagu Rannar Vassiljev enne väga õigesti märkis, selleks et kommunikatsioon toimiks, on vaja, et mõlemad osapooled sellele kaasa aitaksid. Ma palun, et küsimused puutuksid teemasse, siis ma kindlasti ka vastan teemasse puutuvalt. Mul oleks komisjoni ettekandjana väga mugav vastata vähemalt kahele kolmandikule teie küsimustest nii, et seda konkreetset küsimust komisjon ei arutanud, aga ma loodan, et te hindate seda, kui ma püüan vastata sisuliselt ja anda edasi põhjendusi, miks ühe või teise otsuseni jõuti.

Mihhail Stalnuhhin, palun, repliik kohalt!

Pigem on mul protseduuriline küsimus. Kui esineb komisjoni ettekandja, kas siis tõesti ei ole võimalik suunata teda nii, et ta annaks edasi neid mõtteid, mida komisjonis arutati, ega ajaks meile kärbseid pähe? Väideti, et mina kaldun kuskile kõrvale, aga ma rääkisin sellest, mis toimus komisjonis, kui me seda küsimust arutasime. Miks ma ei saa oma küsimusele vastust?

Aitäh! Kuna küsimus oli mulle, siis ma vastan. Küsija küsib ja ettekandja vastab vastavalt nendele teadmistele, informatsioonile ja faktidele, mis tal olemas on. Ma kindlasti ei hakka Taavi Rõivase suuvoodriks ja usun, et eelmisele küsimusele saadi vastus. Palun, Kajar Lember, teine küsimus!

Aitäh! Ma tänan väga sisuliste vastuste eest! Me kuulsime sõnumit, kui suur maksukompetentsus on ühes erakonnas. Ole hea, seleta puhtalt maksuteoreetiliselt, kuidas muutub riigi avaliku sektori tasakaal, kui riigieelarvest laekuvat tulumaksuosa omavalitsustele suurendatakse. Kui riigile laekuvast tulumaksust omavalitsustele suunatud osa suurendatakse, kuidas see siis mõjutab riigieelarve tasakaalu?

Aitäh, hea küsija! Ma olen natuke nõutus positsioonis. Ma hea meelega peaksin teile maksuteoreetilist loengut, aga sellega ma ärritan meie head ametikaaslast Mihhail Stalnuhhinit. Teeme nii, et me arutame seda pärast omavahel ja ma selgitan siis teile seda hea meelega. Muidu heidetakse ette, et me ei püsi teemas.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite natuke aega tagasi, et iga otsusega kaasneb poliitiline valik. See on õige. Ma suunan oma küsimuse komisjoniteemale. Kas ma olen õigesti aru saanud, et komisjon tegi poliitilise valiku ja eelistab avaliku sektori rahaliste vahendite koondamist kesksesse riigieelarvesse, seega ka tsentraalset riigijuhtimist kohalike omavalitsuste tulubaasi ja kohalike omavalitsuste jätkusuutlikkuse suurendamisele?

Aitäh! Ei, te ei saanud õigesti aru. Sel ajal, kui komisjonis seda eelnõu arutati, ei olnud teada konkreetset katteallikat. Seetõttu oli komisjonil väga raske erinevate valikute vahel valida. Meil oli laual eelnõu, mis tähendas riigieelarvele märkimisväärset lisakulu, aga ei olnud märgitud, mille arvel seda teha. Kui sel hetkel oleks selge katteallikas laual olnud, nagu ma enne ütlesin, oleks arutelus ilmselt rohkem plusse ja miinuseid kaalutud. Me lähtusime sellest teadmisest, mis meil komisjonis arutelu päeval olemas oli.

Palun, Jaan Õunapuu, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei hakka siin rääkima sellest, kuidas kohalikud omavalitsused selle eelarve piires täna ja tulevikus hakkama saavad. Neid küsimusi on siin piisavalt olnud. Ma arvan, et siin saalis istujad saavad sellest olukorrast suurepäraselt aru. Ma esitan oma küsimuse kolleeg Nestori küsimuse jätkuna. Te ütlesite, et kui seda teemat arutati, siis ei olnud teil veel olemas riigieelarve muudatusettepanekuid, mille sotsid esitasid. See on väga loogiline. Ma tuletan meelde, et ka kevadsessioonil me arutasime sotside ettepanekul kohalike teede raha küsimust. Siis te olite küll esimese lugemise nõus lõpetama. Täna te tegite komisjoni nimel ettepaneku seda mitte teha.

Küsimus!

Jah, ma küsin. Kas te ei ole komisjonis arutanud, et võiks selle eelnõu ikkagi teisele lugemisele suunata?

Ka see küsimus ei puuduta eelnõu. Aga ma sattusin segadusse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja eelnevast sõnavõtust, kes ütles, et kui valdkonna rahastamine suureneb 22%, siis seda on proportsionaalselt pisut palju, see on liiast, olgu valdkond nii oluline kui tahes. See oli tsitaat. Investeeringuid kohalike omavalitsuste teedesse me suurendame järgmisel aastal 40%. Ma arvan, et see ei ole liiast. Ma usun, et kui oleks võimalik, siis me suurendaksime neid rohkemgi. Ma lihtsalt loodan, et me kuuleme ka sotsiaaldemokraatide sõnumites teatavat järjepidevust, et omavahelist dialoogi oleks võimalik paremini pidada. Aga kui vastata väga konkreetselt küsimusele, mis küll ei puudutanud eelnõu, siis pean ütlema, et ma ei tea, et rahanduskomisjonil oleks plaani seda teemat teist korda arutada. Kuid ma võin eksida ja soovitan seda küsida rahanduskomisjoni esimehelt.

Aitäh! Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tõenäoliselt on ka sulle teada, et selle seaduseelnõu eesmärk on planeerida kohalike omavalitsuste reaalset finantsvõimekust. Ka eelnevatest väljaütlemistest saime teada, et omavalitsustel on järgmisel aastal oodata enneolematut rahasadu, mis tuleb kvoodimüügist. Loomulikult on seda raha vaja väga oskuslikult ära kasutada. Teatavasti liigub ka ehitusturg koos kvoodirahaga üles, tõusu poole. Kui tekib olukord, et kohalikul omavalitsusel tuleb ühe või teise objekti finantseerimisel rahast puudu, siis peab kohalik omavalitsus ise sellesse panustama. See on järgmisel aastal suur oht. Palun üldista, kuidas on kohalikul omavalitsusel võimalik neid objekte alustada ja lõpetada ehk ehitusega hakkama saada!

Aitäh! Väga hea küsimus. Kvoodimüük ei ole kaugeltki mitte ainuke allikas, kust kohalikel omavalitsustel on järgmisel aastal võimalik investeeringuteks vahendeid saada, aga tõepoolest, kümneid haridusasutusi, vallamajasid ja muid omavalitsustele ning omavalitsuste elanikele, mis on eeskätt oluline, olulisi asutusi kvoodimüügist saadavate vahendite abil nii sel kui ka järgmisel aastal energiasäästlikumaks renoveeritakse. Energiasäästlikkus tähendab tihti ka uute akende, uste, küttesüsteemide või fassaadide tõttu oluliselt kenamat ja esteetilisemat välimust ning kenamat keskkonda. Nende projektide puhul ei ole omafinantseeringut. Küll aga on tõsi, et mõningal juhul tundub mõistlik koos akende ja uste vahetusega vahetada ära ka näiteks parkett, kui põrand on amortiseerunud või midagi säärast. Enamasti, kui vahetatakse ära aknad ja uksed, finantseeritakse selliseid kaasnevaid töid nagu seinte värvimine kvoodimüügi rahast, aga parketivahetus ei ole energiasäästuga vältimatult seotud ja seda ei ole võimalik puhtalt nendest lepingutest tulenevalt CO₂ kvootide müügi rahast teha. On väga raske tõestada, et parketivahetus kuidagi energiasäästule kaasa aitaks. Seetõttu ei ole see selle projekti raames eesmärgipärane. See on paraku tõesti nii kohalike omavalitsuste kui ka riigiasutuste endi otsustada, kas on võimalik parkett ära vahetada koos teiste tööde tegemisega või tuleb see jätta järgmisteks aastateks. Aga ma rõhutan veel kord, et need summad, mis ainuüksi kvoodimüügist omavalitsustele lähevad, ületavad selle eelnõu mõju umbes kümme korda. Kui me vaatame lisaks investeeringuid teedesse, kui me vaatame lisaks eurovahendite täiendavat kasutamist, siis me räägime hoopis erinevatest suurusjärkudest. Me oleme teinud tohutult tähtsa küsimuse sellest, kas omavalitsuste tulubaas eelnõu tulemusel suureneb 1% või ei. See eelnõu suurendab tulumaksu omavalitsustele laekumist pisut üle 2% ja omavalitsuste kogutulubaasi pisut üle 1%. See on see, millest me räägime. 1% omavalitsuste tuludest ei ole kindlasti mitte omavalitsuste võimekuse põhiküsimus. Palju olulisem küsimus on see, kas Eesti maksupoliitika ja eelarvepoliitika soosivad majanduskasvu ja elanike tulude kasvu, selleks et majanduskasvust tuleks lisamaksulaekumine ka omavalitsuste tuludesse. Juhin veel kord tähelepanu, et ainuüksi majanduskasvust tulenev tulude kasv järgmisel aastal omavalitsustes ületab selle eelnõu mõju kolm korda. Veel kord: majanduskasv on oluliselt jätkusuutlikum eelarvetulude kasvu allikas kui maksutõus.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Repliigi korras ütlen, et endise ajakirjanikuna suhtun ma väga suure lugupidamisega verbaalsesse kommunikatsiooni. Ma soovitan teil siiralt õhtul lugeda läbi tänase istungi stenogramm, mida paraku veel ei ole, siis te näete ka ise, et vähemalt viis korda te juhtisite meie tähelepanu asjaolule, et teie erakonnas on mingisugune kompetentsus, mida opositsioonierakondadel justkui ei ole. Minu meelest ei ole see viisakas argument, aga see selleks. Teine asi on see, et te vist ikka ei saanud hästi aru Urve Palo küsimusest. Mul on siiras soov, et jätame praegu kõrvale meie koduomavalitsuse. Kas te saate, palun, anda nõu ka nendele väikestele omavalitsustele, kes sellise tulubaasi alusel ei tule ilmselgelt oma ülesannetega toime? Mida peaks tegema näiteks Karusoo vald, kellel ei ole televisiooni, raadiojaama ega seinalehte, aga kelle ülesanded ei ole piisavalt finantseeritud?

Aitäh! Kõigepealt, kui küsijad küsivad tehnilisi selgitusi üldiste menetlustavade, menetlusnormide, eelarvetehniliste reeglite või millegi säärase kohta, siis võib paratamatult jääda mulje, et kui ma vastates selgitan, kuidas need asjad käivad, siis ma justkui sooviksin kedagi õpetada. Loomulikult ei ole see nii. Vabandust, kui selline mulje jäi! Ma soovin ikkagi selgitada. Kui küsitakse, kuidas asjad käivad, siis eks ma selgitan, kuidas need käivad. Ilmselt oli siis küsijal põhjust seda küsida ja ju on ka minul põhjust vastata. Nüüd konkreetsete valdade juhtimise juurde. Ma ei pea põhimõtteliselt õigeks, et tuleb keegi "tark Tallinnast" ja hakkab õpetama, kuidas kohapeal valda pidada, kuidas linna tulusid planeerida. Ma olen veendunud, et kohalikud inimesed on ise kõige targemad elukorralduslikke otsuseid tegema. Mitte mingil juhul ei suruks ma omavalitsustele peale Tallinna juhtimispraktikat. Minu meelest on omavalitsustele tehtud suurim karuteene see, et kuna Tallinn on kõige suurem ja kõige nähtavam omavalitsus, siis väga tihti ka meie siin omavalitsustest rääkides teeme selle vea, et näeme kõige esimese omavalitsusena Tallinna. Me näeme kõike seda, mida Tallinn on totaalselt valesti teinud, ja arvame, et omavalitsused ongi sellised. See on kõige suurem valearvamus, mis olla saab, sest enamik omavalitsusi on oma asjade ajamises palju võimekamad kui kõige suurem omavalitsus. Paraku on see nii. Võtame mõne väikese omavalitsuse, näiteks Elva linna. Elva endine linnapea oli just Riigikogus külaskäigul. Elvas on lasteasutused korras, põhiteenused toimivad, teed saavad koristatud. Võtame Konguta valla, mis on väike vald Elva kõrval. Jällegi on peamised asjad need – olgu nendeks rahvamaja, koolimaja, lasteaed –, millesse kogukond kõigepealt panustab, alles seejärel hakatakse arutama, kas teha lehte, telekanalit ja mupot ning igasuguseid selliseid vigureid. Tallinnas on need asjad paraku vastupidi. Kõigepealt tuleb mupo ja siis tulevad kõik ülejäänud asjad, milleks enamasti kahjuks raha ei jätku.

Palun, Karel Rüütli, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kui tohib, ma jätkan Urve Palo küsimusega, millele ma kahjuks vastust ei saanud. Millised võiksid olla need ülesanded, mille täitmisest omavalitsused n-ö loobuvad, kui neil tulenevalt tulubaasi vähenemisest raha nende täitmiseks ei ole? Väga pikalt oleme kuulnud seda, et Tallinnas on kõik halvasti. Aga Eestis on 226 omavalitsust ja Tallinn on ainult üks nendest. Minul on tekkinud tunne, et teatud hulk või grupp "tarkasid" on välja mõelnud plaani, kuidas keskvõim hoiab omavalitsusi lõa otsas, et need ei muutuks iseseisvaks ja tugevaks.

Aitäh! Ekslik on arvamus, nagu järgmisel aastal omavalitsuste tulubaas kuidagi väheneks. Seetõttu on see küsimus juba oma põhieelduste poolest vale. Kui me räägime konkreetselt tulumaksu laekumisest, siis järgmisel aastal omavalitsustel tervikuna, kõiki kokku võttes, kasvab tulumaksu laekumine 615 miljonist 664 miljoni euroni. See on 49 miljonit eurot ehk üle kolme korra rohkem, kui see eelnõu vahendeid ette näeb.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu eelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et esitasin seoses tööpuudusega vale väite, tööpuudus teie hinnangul vähenevat. Kuid kindlasti on ka teile teada, et juba kolm nädalat järjest on isegi registreeritud tööpuudus suurenenud, rääkimata pikaajalisest tööpuudusest. Vahemärkusena: teie poolt palavalt kiidetud Elva teed on väikelinnadest konkurentsitult halvimas seisus, nii et see näide ka väga hea ei olnud. Aga ma tulen tagasi teie optimistliku hinnangu juurde, et omavalitsustele laekuv tulumaksuosa on järgmisel aastal 8% suurem. Tartus kuuluvad koalitsiooni Reformierakond ja IRL. Mulle teadaolevalt ei kavanda Tartu selleks protsendiks mitte 8, vaid 3,1. Miks teie erakonnakaaslased Tartust teie optimismi ei jaga või on see 8% jälle lihtsalt üks number avalikkuse lollitamiseks?

Aitäh! Kui Tallinnast Elvasse sõita ja Elva vahel ringi liikuda, siis jätavad Elva teed Tallinna teedega võrreldes küll peegelsileda mulje. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab iga konkreetse omavalitsuse eelarve planeerimist, siis loomulikult on see iga omavalitsuse enda pädevuses. Mitte midagi halba ei ole selles, kui omavalitsused planeerivad oma eelarvet kas või ülejäägiga, kui nad planeerivad oluliselt konservatiivsemalt, kui seda on varem tehtud. Ma pean seda üldprintsiibina õigeks ja mõistlikuks. Taas kord räägime liiga palju Tallinnast, millega tehakse, nagu ma ütlesin, suur karuteene ülejäänud omavalitsustele, sest Tallinna vead on kõige paremini igale poole näha. Kuid enamik omavalitsusi planeerib oma eelarvet konservatiivselt. Nad ei pea seetõttu ka eelarveaasta keskel nentima, et ühe või teise asja tegemiseks on raha puudu, vaid neil on hoopis võimalus eelarveaasta keskel vajaduse korral lisakulutusi teha või raha reservidesse või võlakoorma vähendamisse suunata. Ma pean üldiselt väga kiiduväärseks, kui üks või teine omavalitsus oma eelarvet konservatiivselt planeerib.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh! Hea ettekandja! Kuulan siin huviga sinu pidetuid, kuid hingest tulevaid argumente, millega sa püüad sotsiaaldemokraatide väga head eelnõu tõrjuda. Liigume nüüd Tallinnast Tartu poole. Kas sa oled ikka päris kindel, et Tartul on piisavalt raha, et tõsta lasteaiaõpetajate ja õpetaja abide palka?

Aitäh! Ma arvan, et me oleme selle konkreetse eelnõu juba peaaegu kaks tundi kestnud diskussiooni jooksul muutnud suuremaks, kui see tegelikult on, sest see, ma rõhutan veel kord, suurendab omavalitsuste tulusid umbes 1%. See 1% ei ole omavalitsuste tulubaasi põhiküsimus. Palju olulisem arutelu peaks ka omavalitsuste tulubaasi kontekstis olema see, mis meil seisab ees ühes eelarve aruteluga, kui tulevad ettepanekud tõsta makse, kui maksutõusu abil soovitakse tulevast majanduskasvu kärpida. Need arutelud tegelikult mõjutavad ka omavalitsuste tulubaasi kriitiliselt. See omavalitsuse tuludesse järgmisel aastal lisanduv 1% on loomulikult suure märgilise tähendusega jne, aga kui sellega tuleb kaasa astmelise tulumaksu eelnõu, mille sotsid on ette valmistanud, koos selle punktiga, mis tõstab tulumaksu kõigil palgasaajatel, sh õpetajatel, päästjatel, omavalitsusjuhtidel, omavalitsuste sotsiaaltöötajatel, absoluutselt kõigil, siis tuleb arvestada, et ausalt rääkides ja koosmõju vaadates ei ole selle eelnõu mõju sugugi nii väga hea, nagu austatud küsija ütles.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult on ka 1% kohalikele omavalitsustele ju suur raha. Kui rääkida sinu ettekandest, siis ettekande alguses sa ütlesid, et kohalikud omavalitsused saavad palju raha CO₂ kvootide müügist, struktuurifondidest investeeringute jaoks, teeraha suureneb, ka toetusfond suureneb. Kuid me teame väga hästi, et see on nn sildistatud raha, selle kasutusotstarvet ei saa muuta. Kohalikud omavalitsused on justkui selle raha vahendajad, kes peavad selle raha suunama teatud kindlatesse objektidesse. Kuid kui jätta nüüd Tallinn kõrvale, siis väikestel omavalitsustel on veel palju muresid. Näiteks soovitakse aidata perearste, hättajäänud isikuid, korraldada natuke paremini ühistransporti, et õpilased pääseksid kooli jne.

Palun küsimust!

Kas sa tõesti arvad, et see üksikisiku tulumaksumäära tõus on nii väike raha, et see ei aita neid asju korraldada?

Aitäh! 1% on suur raha ka õpetajatele, päästjatele, omavalitsustöötajatele, kõigile nendele, kelle palgast see 1% tahetakse ära võtta, selleks et see omavalitsuste eelarvesse anda. Nendes omavalitsustes, kus palgafond moodustab olulise osa omavalitsuse eelarvest, tähendab see ühe käega 1% juurdeandmine ja teiselt poolt äravõtmine kokkuvõttes väga väikese võiduga mängu. Ma rõhutan veel kord, et need summad, mis omavalitsustele antakse teistelt ridadelt investeeringute jaoks, on isegi kümneid kordi suuremad kui see 1%, millest me praegu räägime. Ma ei ole kindlasti nõus sellega, et need kümned miljonid eurod, mis lähevad lasteaedade, koolide, rahvamajade, vallavalitsuste hoonete renoveerimiseks, oleksid kuidagi vähem väärtuslikud kui need eurod, mida omavalitsus oma eelarve kaudu ise jagab. See raha läheb täpselt samamoodi kohaliku elu edendamiseks. Tehakse ära kulutus, mida omavalitsus muidu peaks ise tegema sellestsamast omavalitsuse eelarvest. Kui tuleb investeering, mis on mõnes omavalitsuses võib-olla isegi pool aasta eelarvest, ja selle abil tehakse mõni suur objekt korda, siis selle kõrval rääkida 1%-st kui kõige kriitilisemast asjast ei ole lihtsalt aus ega korrektne. Räägime koosmõjust ja arutame tõsisemalt siin parlamendis seda, mida me ikkagi saavutame sellega, kui me teeme koolid, lasteaiad ja vallamajad korda. Mina arvan, et see on suur võit. See annab juba ainuüksi kokkuhoitud elektri- ja küttekulude pealt tõenäoliselt rohkem raha omavalitsuste eelarvetesse kui see 1%, millest me siin täna nii põhjalikult räägime. Veel kord: see 1% ei ole tasuta saadud. See 1%, mida omavalitsustele sotside eelnõus juurde pakutakse, võetakse, nagu me tänase arutelu käigus oleme teada saanud, kõikide palgatöötajate taskust, suurendades nende tulumaksumäära, ja lisaks muudetakse ka tulumaksuastmeid.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Vähemalt kaks kolmandikku kohalikest omavalitsusest on permanentsetes raskustes kohustuste täismahus täitmisel. Tänapäevane maksumudel ja muidugi ka majanduse olukord ei aita seda probleemi lahendada. Siit minu küsimus. Võib-olla on aeg üle vaadata kogu kohalike omavalitsuste tulubaasi mudel ja ka nende kohustused. Võib-olla on koalitsioonil oma arusaam, kuidas seda asja parandada. Me aastast aastasse arutame neid küsimusi, aga raskusi tuleb ainult juurde.

Aitäh! Ma usun, et teemapüstitus on õige ja põhjendatud. Neid debatte on parlamendis kohane kogu aeg pidada. Me peame kogu aeg otsima lahendusi, kuidas ühte või teist asja paremini korraldada. Ma ei ole nõus hinnanguga, et kaks kolmandikku Eesti omavalitsustest on oma kohustuste täitmisel permanentsetes raskustes, sest raskused kohustuste täitmisel ei tähenda ju mitte seda, et raha ei laeku piisavalt, vaid see viitab sellele, et on tehtud otsuseid, mis käivad üle jõu. Küsimus on siin juba finantsdistsipliinis. Nii et kui küsimus selliselt esitada, siis mina küll ei ole nõus, et kaks kolmandikku omavalitsusi sellises seisus oleks. Aga ma juhin tähelepanu ühele huvitavale ja mõneti kurvastavale asjaolule. Need omavalitsused, kes on kõige suuremates raskustes, ei ole sugugi mitte kõige väiksemad omavalitsused ja sugugi mitte need, kuhu ühe inimese kohta laekuks kõige vähem tulumaksu. Kui me vaatame kas või omavalitsuste defitsiiti ja võlakoormat, siis mitu aastat on kõige suuremates võlgades olnud tulumaksu laekumist elaniku kohta arvestades justkui Eesti kõige jõukam omavalitsus Viimsi. Tulumaksu ühe inimese kohta laekub päris hästi ka Tallinnas ja Pärnus, ometi on ka nendes omavalitsustes olnud kohustuste täitmisega raskusi. Pärnu puhul, tõsi küll, on mulle jäänud mulje, et need probleemid on jäänud minevikku ja uus linnavalitsus suhtub finantsdistsipliini hoopis teistmoodi kui eelmine. Mida ma sellega öelda tahan? Finantsdistsipliini peavad järgima kõik asutused, eeskätt avalikud asutused, sh omavalitsuste asutused või omavalitsused ise. See ei ole paraku otseses korrelatsioonis tulubaasi suurusega.

Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Mulle jääb arusaamatuks, miks te kogu aeg kordate seda 1%, sest 1% selles eelnõus ei võrdu tegelikult 1%-ga ühe kohaliku omavalitsuse eelarves. See võib seal moodustada hoopis teise protsendi. Aga küsimus on see: kas te usute siiralt, et 226 Eesti omavalitsust on hea finantsdistsipliini korral võimelised täitma kõiki neile seadusega delegeeritud kohustusi?

Aitäh! Vaat see küsimus eeldab küll väga pikka vastust ja see eeldab ka pikka arutelu. Ma kahtlustan, et meil ei ole täna selleks nii palju aega. Ka mul on oma arusaam sellest, kuidas omavalitsused saaksid ja võiksid koostööd teha. Aga veel kord: ma ei pea põhimõtteliselt õigeks seda, et keegi Tallinnast tuleb väga detailselt dikteerima, kuidas kohapeal otsuseid või eelarves kulutusi teha. Aga mis puudutab seda 1%, 15,4 miljonit eurot, siis omavalitsuste tulubaas järgmisel aastal on 1 369 000 000 eurot, siit võite ise täpse rehkenduse teha, kui suure osa see 15,4 miljonit kõikide omavalitsuste tulubaasist moodustab. Tõsi on see, et osa omavalitsuste puhul on see pisut suurem, nimelt nendel, kes on jõukamad, arvestades tulumaksu laekumist ühe elaniku kohta. Väiksemad ja vaesemad omavalitsused võidavad sellest veel vähem kui see 1%. Nii et 1% ümber me selle eelnõu mõjudest rääkides paraku tiirutame. See on, nagu öeldud, mitu korda väiksem kui see võit, mis omavalitsustel on järgmisel aastal majanduskasvu tõttu.

Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaidlen sulle vastu. Sa ütlesid, et kogu struktuurifondidest eraldatud raha, mis läheb kohalike omavalitsuste infrastruktuuri renoveerimisse, justkui edendab elu ja muudab kohalikud omavalitsused elujõulisemaks. Me oleme tegelikult tihtipeale kuulnud, et raha kasutamine ei ole tingitud sellest, et on vaja midagi renoveerida, vaid justkui sellest, et on vaja raha ära kulutada. On jõutud ka selleni, et kaks-kolm infrastruktuuriobjekti seisavad ega leia kasutust ehk need renoveeritud objektid muutuvad kohalikele omavalitsustele veelgi koormavamaks. Nii et nende asjadega tuleb väga ettevaatlik olla. Teiseks tahan öelda, et Sven Sesteril oli väga õige küsimus, kui ta tundis huvi, miks soovitakse tõsta kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu määra just 11,93%-le, aga mitte rohkem. Kas võib tekkida olukord, kus Riigikohtu lahend näeb ette hoopis kõrgema protsendi?

Aitäh! Kiire vastus konkreetsele küsimusele on pigem ei. Aga kui teil on infot selle kohta, et kuskil tehakse investeeringuid selleks, et raha lihtsalt ära kulutada, siis ma oleksin väga tänulik, kui te seda infot jagaksite. Ma usun, et kui mitte kõik, siis vähemalt lõviosa nendest objektidest, mis CO₂ kvootide müügist saadud vahendite abiga üle Eesti korda tehakse (neid on üle Eesti praegu töös 471, neid jagub igasse maakonda), on sellised, et nende kordategemine aitab väga selgelt kaasa elu edendamisele. Need on kulutused, mida omavalitsused kas kooli, lasteaia või vallamaja heaks oleksid pidanud tegema niikuinii, varem või hiljem. Tegelikult vabaneb tänu sellele nende konkreetsete omavalitsuste eelarvetes vahendeid, selleks et teha midagi muud, seda, mis selles omavalitsuses parajasti kõige olulisem on. Mina arvan küll, et need vahendid lähevad kõige otsesemalt kohaliku elu edendamiseks. Rõhutan veel kord, et need summad on kümneid kordi suuremad kui see eelnõust tulenev summa suurenemine, millest me täna siin räägime. Soovitan kõigil rahvasaadikutel vaadata Riigi Kinnisvara AS-i kodulehelt reaalajas, kuidas üks või teine projekt kulgeb. See konkreetne teema oli ka rahanduskomisjonis arutelul. Ma ka rahanduskomisjonis palusin kolleegidel vaadata Riigi Kinnisvara AS-i kodulehekülge www.rkas.ee/co2, kus on interaktiivsel kaardil võimalik iga konkreetse objekti, iga konkreetse valla, iga konkreetse maakonna kohta näha, mida kuskil tehakse, seda koos piltide ja muude selliste asjadega. Ma usun, et kõigil rahvasaadikutel on sealt huvitavat infot saada.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea esineja! Te tõite siin Elva teede näite. Ma võin öelda, et Elva teede remontimisel näitas reformierakondlik linnavalitsus üles küll ennekuulmatut saamatust. Sellest ju kirjutati lehtedes, nii Tartu Postimehes kui ka kohalikus lehes, sellest räägiti televisioonis, volikogus esitati kümneid arupärimisi. Minul isiklikult on video sellest, kuivõrd algeliselt seda remonti tehti. Mitu aastat olid Elva teed täielik songermaa, kuskilt poolt ei saanud linnale läheneda. Millele te tuginesite, et te sellise ebaadekvaatse näite tõite? Kuidas niivõrd mööda näidet üldse saab tuua? Te ei ole ilmselt asjaga kursis.

Aitäh! Nagu ma ütlesin, tallinlasele tunduvad Elva teed peegelsiledad. Teie ei ole küll Elva elanik, aga mul on hea meel, kui Elva kohalikud inimesed on kriitilised, sest iga võimu suhtes peab kriitiline olema, olgu see võim kui tahes hea. Ma usun, et kui see kriitika jõuab omavalitsusjuhtideni, siis sellega ollakse kindlasti sunnitud tegelema, ükskõik milline see omavalitsus on. Aga kui teile ei meeldi Elva teede näide ja te ütlete, et seda on võimalik kuidagi subjektiivselt hinnata (ma ütlen veel kord, et Tallinnaga võrreldes on need teed peegelsiledad), toome siis lasteaedade näite, mida ma ka enne nimetasin. Õnneseene lasteaed on ammu korras, Peedul on lasteaed ammu korras. Lasteaiad, ma julgen öelda, tehti korda esimeses järjekorras. Kui käia mööda Eestit ringi, siis selgub, et see on tegelikult vägagi tüüpiline. See ei ole ainult Elva küsimus, see on igal pool nii, see on ka Jõgeval nii, kui tuua näide teie valimisringkonnast. Eks igal pool ole omavalitsustel raha puudu ja alati on tahtmised suuremad kui võimalused, aga väiksemad omavalitsused kipuvad esimeses järjekorras investeerima nendesse kohtadesse, mis on kogukonna jaoks kõige olulisemad: lasteaiad, koolid, ka spordirajatised, kõik sellised asjad. Alles seejärel, kui raha peaks tõesti üle jääma, hakatakse mõtlema sellistele asjadele nagu mupod, linnalehed ja kõik muu selline, mis on küll võib-olla linnajuhtide arvates vahva, aga linnaelanike jaoks täiesti ebaoluline.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Minu esimese küsimuse alus oli kevadine debatt siin saalis, kui esines riigikontrolör. Tema hinnangud olid need, mis ma välja tõin. Ta tõi välja, et kohalikel omavalitsustel on kolm probleemi: esiteks, tulubaas, teiseks, kohustuste rida ja kolmandaks see, et ei ole täpselt reglementeeritud riigi ja kohalike omavalitsuste kohustuste täitmine. Minu teine küsimus või küsimuse teine pool on see: kas koalitsioonil on arusaam, kuidas nendest probleemidest välja tulla, või peab teie pakutud 8% kõik need küsimused ära lahendama?

Aitäh! Ma olen siin rahanduskomisjoni esindajana ja mul ei ole voli rahanduskomisjoni nimel kommenteerida Riigikontrolli ettekannet. Aga vastus konkreetsele küsimusele on järgmine. Kindlasti parandab ka see tulumaksu 8% suurem laekumine omavalitsuste võimalusi. Kui me vaatame natuke pikemal ajateljel, siis näeme, et omavalitsuste tulubaas on aasta-aastalt kasvanud kiiremini kui inflatsioon ehk omavalitsuste reaalne võimekus on suurenenud. Võtame baasiks aasta 2000 või 2004, mis iganes aasta. 2008. aasta on siin ainuke erand. Ma usun, et me kõik siin saalis mõistame, et 2008 oligi omavalitsuste tulubaasi mõttes ebaloogiline aasta, sest majandus langes, aga omavalitsuste tulubaas ikka veel kasvas. See on majanduslikult väga lihtsalt selgitatav, sest üksikisiku tulumaksu laekumine käibki majandustõusude ja -langustega kaasas pisut inertsena. See ongi nii. Tarbimismaksud käivad konkreetsete majandusmuudatustega palju kiiremini kaasas. Aga ma soovitan vaadata natukene pikemat ajatelge, hinnata kogu arengut ja te näete, et tegelikult on omavalitsuste tulubaas aasta-aastalt väga selgelt kasvanud.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Ma tahtsin, hea esineja, lõpuks küsida, ega te juhuslikult praegu linnu segamini ei ajanud. Elva asub Tartu–Valga maantee ääres. Ega teil sassi ei läinud? Selles linnas on suur rahulolematus teede olukorraga, prügimajandusega, seal on veevärk käest ära. Emajõe Veevärk tõstis vee hinna lakke. Seal on kohalik reformierakondlik ajaleht, mis avaldab ainult Reformierakonna vaateid. Võib-olla see jutt, mida te rääkisite, ei käinud Elva kohta? Võib-olla te pidasite silmas Põlva linna, kus on ilusad tänavad, linn on korras ja kus võimul on Keskerakond? Äkki te eksisite?

Aitäh! Ma kindlasti ei eksinud. Ma käin Elvas väga tihti. Ma mäletan ka kohalike valimiste tulemusi, kui linna juhtiv erakond pälvis, kui ma ei eksi, 54% valijate toetuse. Ma arvan, et see on palju asjakohasem hinnang kohaliku omavalitsuse tegemistele, kui suudame anda meie siin kaugelt vaadates, olemata kumbki Elva püsielanik. Aga ma soovitan ka teil käia lisaks Põlvale vahepeal Elvas, käia läbi Peedu lasteaiast, vaadata Õnneseene lasteaeda, käia üldse linnas ringi. Ma arvan, et see, mida te seal näete, on tegelikult palju ilusam, kui teie negatiivsest sõnavõtust võib-olla mulje võis jääda.

Rohkem küsimusi registreeritud ei ole. Suur tänu, Taavi Rõivas! Ma avan läbirääkimised. Palun, Jüri Ratas!

Austatud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Olgu kohe alustuseks öeldud, et Keskerakond toetab tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 74 edasist menetlemist ning on vastu nii juhtivkomisjoni kui ka valitsuse seisukohale, et eelnõu tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Avaldan tänu ja tunnustust Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonile selle väga hea eelnõu koostamise ja esitamise eest! Põhimõtteliselt samadel seisukohtadel on viimased peaaegu kolm aastat olnud ka meie, Keskerakonna fraktsioon, kes on seisnud kohalike omavalitsusüksuste tulubaasi taastamise eest, nii et omavalitsustele laekuva tulumaksu määr oleks 11,93%. Oleme samuti esitanud Riigikogu menetlusse mitmeid eelnõusid, mis nägid ette, et omavalitsuste tulubaas tuleks taastada, kuid kahjuks ei ole need jõudnud esimesest lugemisest kaugemale. Ei pea olema eriline hiromant, ennustamaks, et suure tõenäosusega läheb ka täna nii, et tagasilükkamise ettepanekut hääletades süttib rohelisi tulukesi rohkem kui punaseid. Aga vahel juhtub ka nii, et võidavad avarduv silmapiir ja terve mõistus.
Nimetatud tulubaasi taastamise ettepanekud ei ole sündinud mitte ainult opositsioonierakondade büroodes, vaid need on lähtunud kohtadelt, kohaliku omavalitsuse üksustelt enestelt. Nende alusel on sündinud ka Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud valitsuskomisjonile ja Riigikogule, milles muu hulgas taotletakse üksikisiku brutotulust tulumaksuna omavalitsuste eelarvetesse laekuvaks osaks samuti 11,93%. Seega on menetletaval seaduseelnõul laiapõhjaline toetus. Viimati tegi koostöökogu selle ettepaneku käesoleval aastal eelarveläbirääkimiste käigus järgmise aasta eelarve kohta. Siin kahjuks juba traditsiooniliselt ühisosa ei leitud.
Samal ajal tulubaasi vähendamisega on viimastel aastatel märkimisväärselt kerkinud kulutused kütusele, toasoojale, kohalikule transpordile, mis kõik on pingestanud kohaliku omavalitsuse üksuste eelarveliste otsuste tegemist ning kahandanud teenuste osutamise võimalusi ja kvaliteeti. Kasvanud on kohalikelt omavalitsustelt toimetulekutoetust taotlevate elanike hulk. Enamiku kohaliku omavalitsuse üksuste võimalused investeeringute tegemiseks ja ka omafinantseeringute osa katmiseks Euroopa Liidu tõukefondidest finantseeritavate objektide rajamisel on kahanenud ebapiisavalt väikeseks. Kahjuks ei soovi ka Vabariigi Valitsus tervikuna omavalitsusi tugevdavat põhimõtet toetada. Rahandusministri kirjast tuleb välja, et inflatsioonist kiirem tulumaksu kasv on suurendanud omavalitsuste võimalusi ülesannete täitmisel. Huvitav, missuguseid? Kas on rohkem lund lükatud või on suudetud rohkem tänavaauke parandada või pakutakse lastele riigi tugeval käepigistusel rohkem võimalusi huvialaringides osaleda? Kahjuks mitte. Ma ei saa kuidagi nõustuda sellega, et omavalitsuste võimekus oleks viimastel aastatel suurenenud. Hoopis vastupidi, omavalitsused on aasta-aastalt kahjuks võimekust kaotanud.
Omavalitsuste näljapajukil hoidmise juures on tõsine probleem ja suuresti asja iva omavalitsuste reform. Kas me seadusandjana ütleme, et riigis on kohalike omavalitsusüksustega kõik korras, ning soovime rääkida 1500-aastasest võidukäigust või näeme tõsist probleemi teenuste kättesaadavusega elanike hulgas? Tõsi on see, et ainult tulumaksueraldise pooleprotsendilise tõusuga me seda probleemi tervikuna ei lahenda. Kuid igasugune sõnum omavalitsustele, et nendega arvestatakse ja lähtutakse partnerlusest riigiga, on igal juhul mitu korda parem kui praegune tagasiminek ja eiramine.
Ma palun kaks minutit lisaaega!

Kaks minutit lisaaega.

Ütleme ausalt ja otse, et Eesti kohalike omavalitsuste süsteemi on vaja muuta ja tänapäevastada. See tähendab, et alustada ei tule mitte piiridest ja omavalitsuste arvust, vaid palju keerukamast ja raskemast lülide-probleemide ahelast. Alustada tuleb Riigikohtu 16. märtsi 2010. aasta lahendi täitmisest, siia kõrvale tuleb võtta Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi 26. oktoobri 2010. aasta seisukohad Eesti valitsusele. Kas neist kummalegi on tähelepanu pööratud? Suuresti mitte. Kuid just teenuste kirjeldamisest ja kohustuste jagamisest saab alguse omavalitsusreform, millega kaasneb eelarve põhimõtete paikapanek.
Lubage mul tsiteerida põhiseaduse kommenteeritud väljaannet: "Eesti omariikluse taastamist 1980. aastate lõpus ja iseseisva riigi haldusorganisatsiooni loomist alustati samuti kohalikust omavalitsusest. [- - -] Ajaloolises plaanis on kohalikul omavalitsusel Eesti riikluse tekkes, selle taastamises ja – mis kõige tähtsam – ka püsimises väga oluline roll, sest demokraatlikus ühiskonnas seob kohalik omavalitsus riigi tsiviilühiskonnaga."
Keskerakonna fraktsioon leiab, et valitsus on kohalikud omavalitsusüksused jätnud teenimatult vaeslapse rolli, ometi peaksid nende suhted olema partnerlussuhted, üksteist arvestavad ja võrdväärsed. Head ametikaaslased! Meile on täna antud ajalooline võimalus teha selge ja üpris vajalik otsus oma rahva teenimisel. Tehkem siis seda! Aitäh!

Aitäh! Palun, Sven Sester!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma tahan kõigepealt avaldada tunnustust komisjoni esindajale Taavi Rõivasele, kes andis teemast päris korrektse ja asjaliku ülevaate, ning kui temalt taheti teada saada arvamusi, mis puudutasid tema koduerakonda või üldse poliitilist reaalsust, ja asju, mis ei olnud konkreetselt komisjonis arutusel, siis võttis ta vaevaks ka nendele küsimustele vastata. Minu meelest on korrektne vastata kõigile küsimustele.
Tulen nüüd konkreetse eelnõu juurde. Ma tegin seda debatti kuulates ja vaadates mõningaid märkmeid. Annan teile edasi need mõtted, mida on IRL-i fraktsioonis arutatud ja mis on minu paberitele kirja pandud.
Kõigepealt räägin riigi tulude vähendamisest, mis on selle eelnõu arutamisel ka siin saalis kõne all olnud. Nimelt, selle eelnõuga on ette nähtud, et aastal 2012 tekib 15,4 miljonit eurot ja aastal 2013 32,4 miljonit eurot riigi kulusid ja kohaliku omavalitsuse tulusid. Tegemist ongi riigi seisukohalt kuludega. Järelikult on tegemist olukorraga, kus riik peaks otsima lisameetmeid, kuidas valitsussektori eelarve positsiooni tasakaalustada või parendada. Me ei saa sellest üle ega ümber, tahame seda või ei taha. Järelikult, me peame hakkama mõtlema, milliseid katteallikaid me peaksime leidma. Kas selleks on astmeline tulumaks või mingite muude kulude kärpimine?
Mõni nädal hiljem esitasid ka sotsiaaldemokraadid oma arusaama, kuidas see võiks välja näha. Meie fraktsioon ei ole seisukohal, et me peaksime praegu astmelist tulumaksu rakendama. Juba see muudab meie jaoks edasise arutelu väga raskeks, samamoodi raskendavad seda mitmed muud võimalikud tulude suurendamised või lisakärped, mida sotsiaaldemokraadid on ette näinud. Väga raske on rääkida, kui ei ole reaalset katteallikat, kui ei ole ühist kokkulepet ega ühist arusaama.
Korraks peatun majanduse olukorral. 2004. aastal laekus kohalikele omavalitsustele 5,5 miljardit Eesti krooni, 2010. aastal 9,5 miljardit. Tegemist on 4-miljardilise vahega selle aja jooksul. Veelgi tähtsam on vaadata seda protsentides, mis annab alati parema pildi. See tähendab 1,7-kordset suurenemist aastatel 2004–2010. Et oleks parem võrrelda, siis peaks vaatama ka tarbijahinnaindeksit ehk inflatsiooni. Tarbijahinnaindeks on selle aja jooksul suurenenud 1,4 korda. Juhin tähelepanu, et laekumised on suurenenud 1,7 korda, tarbijahinnaindeks ehk inflatsioon 1,4 korda. Mida see tähendab? See tähendab, et inflatsiooni kasv on olnud väiksem ja kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu kasv on olnud suurem. See tähendab, et kohalikel omavalitsustel on olnud võimalik oma ülesandeid paremini täita, võrreldes konkreetsel juhul 2004. aastaga.
Kolmandaks räägin tasandusfondist. Riigieelarves on, nagu teate, mingil ajal loodud meede tasandusfondi näol. Seda kasutatakse peaasjalikult just nende kohalike omavalitsuste puhul, kes ei tule oma ülesannete täitmisega toime. See võimaldab ka individuaalset lähenemist ja see on viinud olukorrani, kus mitmele kohalikule omavalitsusele ...
Ma palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

... laekub eraisiku tulumaks sisuliselt sajaprotsendiliselt. Ka selliseid kohalikke omavalitsusi on Eestis.
Tahan siit puldist eraldi ära mainida, et lisaks tulumaksuosale on kohalike omavalitsuste toetamiseks ka mitmeid muid allikaid. 2012. aastal on riigieelarves välisvahendeid kohalike omavalitsuste infrastruktuuri arendamiseks ette nähtud 146 miljonit eurot, lisaks veel keskkonnainvesteeringud ja heitmekvootide müügist saadav raha. See arutelu, mis siin vahepeal oli, et sellise raha puhul oleks nagu tegemist puhverarvega ja kohalik omavalitsus ei saa seda raha ise kasutada, on vale selles mõttes, et raha läheb ju kohalikule omavalitsusele. Minu meelest ei ole tähtis see, kes konkreetselt raha käsutab, vaid minu meelest on küsimus selles, et kohalikele omavalitsustele suunatud raha parendab konkreetselt mingit avalikku asutust, näiteks kooli, lasteaeda vms. Minu meelest on tähtis see, mitte see, kes konkreetselt raha kasutamist otsustas.
Juhin tähelepanu, et 2012. aastal on Eesti riigis investeeringuteks ette nähtud 1,25 miljardit eurot, seda on selle aastaga võrreldes 28% rohkem. Väga suur osa sellest rahast läheb kohalikele omavalitsustele. Ärge jätke seda tähelepanuta!
Kui vaadata järgmist aastat, siis on tõsi, et Rahandusministeerium on planeerinud üksikisiku tulumaksu laekumise suurenemist. Nagu te aru saate, läheb osa sellest ka kohalikele omavalitsustele. Ma arvan, et see on väga oluline informatsioon. Siit arutelust on ka läbi käinud, et kui me räägime muudest investeeringutest, siis investeeringud kohalikele teedele on selle aastaga võrreldes 40% suuremad. See tähendab ligi 5,7 miljonit eurot.
Tulles tagasi oma kõne alguse juurde, ütlen, et loomulikult võib alati diskuteerida selle üle, kas see protsent võiks olla 11,93 või 12,0 või mingi kolmas suurus. Me jõuame ikka tahes või tahtmata selle juurde, et see peab tulema millegi arvel. Siin ongi poliitilise debati koht. Mille arvel me mingeid investeeringuid teeme? Hästi lihtne on öelda, et ma tahan ühte, teist ja kolmandat asja, aga alati peab nende sõnade taga olema reaalne vastutus. Mitmed inimesed siin tsiteerisid mind. Ma ütlesin, et õigus ettepanekuid teha on olemas, aga peab olema ka vastutus ja kohustus. Öelgem ausalt välja, kui me tahame tõsta inimeste tulumaksu ja tahame võtta neilt rohkem raha rahakotist ära. See on poliitilise valiku koht.
Selle jutu lõpetuseks ütlen, et IRL praegu ei toeta seda eelnõu ja me väljendame seda arvamust hääletusel. Aitäh!

Aitäh! Palun, Sven Mikser!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Ma ei hakka üle kordama põhiettekandja Rannar Vassiljevi öeldut, miks seda eelnõu on vaja ja miks seda on väga vaja. Aga rääkides sellest, kas me oleme ausalt välja öelnud, mis tuleb mille arvel, pean ütlema, et me oleme seda absoluutselt ausalt teinud. Meie eelarve kohta esitatud kompleksne muudatusettepanek on täiesti avalik ja kõigile näha. See räägib sotsiaaldemokraatide prioriteetidest, mille hulgas on olulisel kohal lastetoetuste suurenemine, õpetajate palga tõus, omavalitsuste olukorra parandamine. Loomulikult oleme ära näidanud ka katteallikad. Tõsi, nimetatud ca 15 miljonit eurot moodustab mahult umbes ühe seitsmendiku sotsiaaldemokraatide komplekssest muudatusettepanekust. Kui valitsus oleks astunud täiesti pretsedenditu sammu ja esitanud riigieelarve eelnõu meie ette näiteks mais, siis oleksime saanud kindlasti juunis paralleelselt selle eelnõu esitamisega teha muudatusettepaneku eelarve kohta. Paraku, nagu ilmselt kõik eelkõnelejad hästi teavad, valitsus tavapäraselt ja vastavalt seadusele esitab eelarve eelnõu meie ette alles septembris.
Palju on siin räägitud sellest, kas eelnõu on vastavuses kodukorra, eelarve baasseaduse ja üldiste menetlusnormidega. Kindlasti on. On räägitud sellest, millisel erakonnal on kõige parem maksuteoreetiline ettevalmistus. Samal ajal räägivad selle erakonna esindajad siin väga kentsakat juttu, kuidas riigieelarvesse ja kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuva tulumaksuosa muutmine tähendab riigile mingeid lisakulutusi. Head kolleegid! Ei tähenda. Tõsi, see tähendab seda, et juhul, kui omavalitsuse eelarvesse laekuvat tulumaksuosa suurendada ja riigieelarvesse laekuvat tulumaksuosa vähendada, siis muutub tulevane tulude projektsioon ja see võimaldab tulevikuks planeerida väiksemaid kulutusi. Täpselt nagu omal ajal, kui vähendati omavalitsuste eelarvesse laekuva maksu protsenti, siis pidid omavalitsused vähendama oma tulude projektsiooni ja vastavalt vähendama ka planeeritavaid kulutusi. Eelarve tasakaalu see eelnõu tõepoolest ei puuduta, sest me teame, et nii riigieelarve kui ka kohalike omavalitsuste eelarved on ühtemoodi hõlmatud avaliku sektori eelarve tasakaalu arvestuses. See tähendab, kui proportsioon muutub kohaliku omavalitsuse eelarve kasuks, võrreldes praegusega, siis avaliku sektori eelarve tasakaalu see iseenesest ei mõjuta, välja arvatud juhul, kui riik planeerib rohkem kulusid, kui tulud võimaldavad. Seda, on koalitsioon kinnitanud, nemad ei armasta ega harrasta.
Äärmiselt kummaline on kuulda siit puldist võltsvagadust teemal, et mina küll ei taha omavalitsustele ette kirjutada, kuidas nad peavad ära elama, oma kulusid ja tulusid planeerima, eks see ole kohalike inimeste otsustada. Riik muudab tulubaasi järjest väiksemaks, võtab tulusid ära, aga ütleb, et küllap te ise teate kõige paremini, kuidas järelejäänud osaga ära elada. Hästi armas! Räägitakse ka sellest, et kvoodiraha tulvab peale oluliselt suuremal määral, kui meie pakutud eelnõus taastatav tulumaksuprotsent juurde toob. See võib ju tõsi olla, aga ma arvan, et küllap kohalikud inimesed vaatavad suuril silmil ja mõningase hämmeldusega, kuidas üks minister eraldab sel aastal seda kvoodiraha päästedepoode soojustamiseks, renoveerimiseks, seal akende vahetamiseks ja need tööd juba käivad, aga teine minister on teatanud otsusest mõni nendest depoodest järgmise aasta märtsis sulgeda. Kohaliku elu edendamine missugune!
Nüüd sellest, et majanduskasv toob eelarvesse mitu korda rohkem raha kui meie pakutud tulumaksuprotsendi muutmine. Majanduskasv on loomulikult tore asi, ainult et majanduskasvust tuleb osa maksudena kokku korjata, et see eelarves kajastuks. Kui riik teise käega pidevalt vähendab omavalitsuste omatuluallikaid ja vähendab seda osa tulumaksust, mis laekub kohalike omavalitsuste eelarvetesse, siis majanduskasv üksinda ei suuda seda mitte kuidagi kompenseerida.
Ma palun lisaaega!

Lisaaeg kolm minutit.

Siit puldist kõlas küsimus, kas me oleme optimistid ja kui me oleme optimistid, siis mis annab meile optimismiks alust. Kindlasti annaks kõige suurema aluse optimismiks peaministri kõnede kuulamine, aga eks me ole neid juba piisavalt kaua kuulnud, et mitte nii lihtsalt optimismi õnge jääda. Küll, ma arvan, näitavad valitsuse planeeritavate kulude struktuur ja kasvu või kahanemise või paigalseisu numbrid, et ka ministeeriumid on tuleviku osas märkimisväärselt erineval määral optimistlikud. Nii leiab valitsus, et näiteks Kaitseministeeriumis on piisavalt raha, selleks et järgmisel aastal kulutusi 22% suurendada, samal ajal nendib haridusminister, et tal ei ole raha, et õpetajate palka tõsta.
Jõuamegi tagasi algusesse. Võtmesõna on prioriteedid. Küsimus ei ole mitte selles, kas oodatav majanduskasv võimaldab ühtesid või teisi kulutusi teha. Loomulikult peavad kulud ja tulud olema tasakaalus või vähemalt tasakaalulähedases seisundis, järgmise aasta eelarve puhul me ju tasakaalust ei räägi. Küll aga on valitsuse ja eelkõige Riigikogu võimuses määrata ära prioriteedid ja kulutused, mis on meie arvates Eesti riigi lähiaja ja ka pikaajalise arengu seisukohalt olulised. Kohalike omavalitsuste finantsvõimekus, kohalike omavalitsuste suutlikkus täita neid ülesandeid, mis talle on seadusega, sh põhiseadusega pandud, peavad olema Eesti riigi seisukohast prioriteetsed kulutused. Aitäh!

Suur tänu kõikidele ettekandjatele! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 74 esimesel lugemisel tagasi lükata. Meil tuleb see läbi hääletada. Valmistume hääletusprotseduuriks.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 74. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu on 33, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud. Tänane päevakord on ammendatud ja istung lõppenud. Head päeva jätku!

Istungi lõpp kell 12.34.