Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu kuuenda töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Viktor Vassiljev!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Mul on Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Riigikontroll juhtis riigi vara kasutamise ja säilimise ülevaates tähelepanu sellele, et tervishoiu rahastamise puudujäägi katmiseks piisab Eesti Haigekassa reservidest aastani 2019, kuid mitte kauemaks. Seejärel tuleb tervishoiusüsteemi täiendavalt rahastada kas riigieelarvest või inimeste omaosaluse suurendamise teel. Aastal 2010 avalikustatud Eesti haiglavõrgu jätkusuutlikkust käsitlev audit näitas üheselt, et senise haiglavõrgu säilitamiseks ei ole piisavalt patsiente ega arste, ka mitte raha hoonetesse ja seadmetesse investeerimiseks. Riigikontrollile vastuseks tõi sotsiaalminister välja, et haiglavõrgu ümberkorraldamist on otsustatud suunata investeeringutega ning haiglad on astunud teatud samme. Minister lubas, et lähiajal on plaanis kohtumine kõigi haiglajuhtidega. Riigikontrolli hinnangul on ministeerium küll haiglavõrgu optimeerimise kontseptsiooni välja töötanud, kuid selle ellurakendamine on pidurdunud. Meil on ministrile järgmised küsimused. Millal plaanitakse asuda haiglavõrgu optimeerimise kontseptsiooni ellu rakendama? Kas ning milliseid haiglaid võib reformimise käigus oodata sulgemine? Aastateks 2011–2015 koostatud programmis ei ole haiglavõrgu reformi käsitletud. Millistel põhjustel? Mitmel korral ja milliste tulemustega on minister kohtunud haiglajuhtidega? Kas haiglavõrgu reformi ignoreerimine Vabariigi Valitsuse poolt võib tähendada, et patsientide omaosalus suureneb? Aitäh!

Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Hea juhataja! Head kolleegid! Esitan mitme sotsiaaldemokraadi nimel arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile. Selle sisu on lühidalt järgmine. Teatavasti on Rahandusministeerium ja Riigi Kinnisvara AS korraldanud Eesti kasutamata saastekvoodiühikute müügist laekunud raha suunamise riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste soojapidavuse suurendamiseks. Sellest rahast on päris suur hulk läinud Riigimetsa Majandamise Keskusele. Renoveeritavate objektide hulgast leiab näiteks kaks metskonnahoonet, mis vaid mõni aasta tagasi valiti kaunimate metskonnakeskuste hulka. Samas on rahast ilma jäänud lasteaiad, mille energiatõhusus ja hoolitsetuse aste jäävad RMK hoonetest kaugele maha. Lähtudes eeltoodust on meil järgmised küsimused. Mis põhjendusega seda raha suunati? Kuidas seletada, miks RMK hooneid seal nimekirjas nii palju on? Põhiline kriteerium oli kasusaajate hulk ja CO₂ vähenemise maht. Kuidas RMK hoonetesse minevad ressursid nendele kriteeriumidele vastavad? Veel on oluline, et põhikriteeriumiks olev CO₂ kokkuhoid on ühe hoone põhiselt tegelikult nagu salastatud, seda kuskilt välja ei loe, keegi seda teada ei saa ja keegi seda meile kommenteerida ei soovi. Viimasena küsime, kas Riigi Kinnisvara AS-i kaudu kõikide nende väga erinevas mahus investeeringute tegemine on riigile mõistlik. Me tahamegi teada, kui palju see maksma läks. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees need adressaatidele viivitamata.
Me läheme teadete juurde. Kolmapäeval, s.a 26. oktoobril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Mart Laar peaministri ülesannetes, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja välisminister Urmas Paet.
Teiseks, Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised peaminister Andrus Ansipile ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Head kolleegid! Nüüd asume kohaloleku kontrolli juurde.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 90 rahvasaadikut, puudub 11.

Me alustame tänase päevakorra punktide menetlemist. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks siseminister Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on eelnõu nr 83, elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohta võib lühidalt öelda järgmist. See on väga lühike eelnõu, millega lahendatakse päästetöö korraldamise küsimus ühel konkreetsel objektil. See objekt on Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i Eesti elektrijaam, mis on Eesti suurim elektritootja (80% elektrist peaks tulema sellest elektrijaamast). Juba mitmeid aastaid on selles elektrijaamas paikneva päästekomando rahastamisel ja töö korraldamisel kasutatud üsna ebamäärast skeemi. Elektrijaama päästekomando on riikliku päästeasutuse ehk Ida-Eesti Päästekeskuse koosseisuväline struktuuriüksus, mida finantseerib elektrijaam, kuid töötajad on riigiasutuse töötajate nimekirjas.
Tegemist on ainsa riigi päästeasutuse hallatava päästeüksusega, mis on ette nähtud vaid ühe konkreetse objekti kaitseks. Sellist päästekomando ülesehitust ja töökorraldust, nagu elektrijaama komandos on, ei ole päästeseadusega ette nähtud, vaid tegemist on kahe poole vahel sõlmitud lepingu alusel tegutseva päästekomandoga. Leping sõlmitakse üheks aastaks. Lepingu uuendamisel on juba aastaid tekkinud vajadus see küsimus õiguslikult lahendada. Eelnõu seda ka teeb ja järgmiselt. Narva Elektrijaamade Eesti elektrijaam, kes on hädaolukorra seaduse mõistes ühtlasi elutähtsa teenuse osutaja, peab oma teenuse toimepidevuseks tagama vajaliku päästetöö tegemise oma territooriumil. Vajaliku päästetöö tegemise all mõeldakse eelkõige tulekustutustöid ja muid esmaselt vajalikke tegevusi elektrijaamas kuni päästeasutuse töötajate saabumiseni. Elektrijaama ülesandeks jääb esmase võimekuse tagamine ehk oma päästekomando ülalpidamine.
Kui rääkida üldisest vastutusest, siis päästetöö eest kogu riigis vastutab loomulikult Päästeamet. Ettevõtja esmase päästetöö tegemise kohustuse täpsustamiseks näeb seaduseelnõu ette volitusnormi Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks, kus määratakse kindlaks täpsemad nõuded elektrijaama päästeüksusele ja sellele, milline on koostöö riikliku päästeasutusega.
Seega, head Riigikogu liikmed, Narva Elektrijaamade Eesti elektrijaam saab eelnõuga endale kohustuse tagada oma territooriumil esmane päästevõimekus. Selline nõue ei ole Eestis kaugeltki esmakordne. Iseseisva esmase päästevõimekuse peavad tagama ka Eesti Energia kaevandused, Tallinna Lennujaam ja samuti on oma päästeüksus olemas Eesti Raudteel. Eelnõu sisu on loomulikult läbi arutatud Eesti Energia töötajatega ning Siseministeerium on nendega selle eelnõu osas üksmeelel. Elektrijaamale selle muudatusega lisakulutusi ei kaasne, sest nagu enne sai välja toodud, elektrijaama päästekomando ülalpidamist rahastavad nad ka praegu. Selle eelnõu lõpus olev majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muudatus on normitehnilise sisuga. Tänan teid!

Aitäh! Palun küsimus, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kindlasti on see vajalik ja õige seaduseelnõu. Aga ma küsisin ka komisjonis ministeeriumi esindajalt, miks alles nüüd selleni jõutud on. Kas selle seaduseelnõu ettevalmistamise jooksul sai selgeks, miks sellega venitatud on? Teadaolevalt oli kaevandustel ja lennujaamal see asi ammu seaduse järgi paika pandud. Miks see asi elektrijaamades oli n-ö maa ja taeva vahel?

Tänan küsimuse eest! Ma ei ole selles ametis väga pikalt olnud. Ma oletan, et üks põhjus võib olla selles, et märkimisväärne hulk päästetegevust reguleerivatest seadustest, kaasa arvatud päästeseadus, sai ju alles eelmise koosseisu lõpus vastu võetud. Sellest tulenevalt on nüüd jõutud nimetatud teema reguleerimise juurde, toetudes uutele seaduslikele regulatsioonidele. Aga selge on see, et parem hilja kui mitte kunagi.

Aitäh! Palun, Mati Raidma!

Suur tänu! Palun vabandust, et ma ei ole selle eelnõuga detailselt kursis! Aga küsimus on mul järgmine. Kas idee on see, et elektrijaamadel peab olema päästekomando, nii nagu lennuväljal, kaevandusel jt, või nad võivad osta seda teenust eraturvafirmalt, turult?

Ma eeldan, et eraturvafirmalt keegi seda teenust ostma ei hakka. Tegemist on ikkagi Narva Elektrijaamade Eesti elektrijaama päästekomandoga, mis tagab esmase päästevõimekuse. See oleks tõenäoline lahendus pärast selle seaduse vastuvõtmist.

Aitäh! Palun, Mati Raidma, teine küsimus!

Aitäh! Minu küsimus sisaldas selle küsimuse 15-aastast ajalugu. Kas see eelnõu võimaldab osta seda teenust vabade hindadega erafirmalt?

Ma arvan, et see eelnõu ei sätesta üldist regulatsiooni, selle sätestab päästeseadus. Päästeseaduses öeldakse, et on võimalik kaasata kolmandaid isikuid päästetööde tegemisse, aga üldine päästekohustus Eesti territooriumil on loomulikult Päästeametil. Me saame selle juurde tagasi tulla, kui kellelgi on mingisugune võimekus olemas. Loomulikult on päästeseaduses olemas võimalus sõlmida vabatahtlikega, priitahtlike päästjatega eraõiguslikud lepingud. Mis puudutab selle teenuse ostmist turvafirmalt, siis ma jään praegu vastuse võlgu. Minu teada ei ole Eestis ühtegi sellist teenuseosutajat, nii et mulle tundub, et ei ole ka sellist võimekust. Võib-olla sa, Mati, tead täpsemalt, aga minu arust seda ei ole.

Aitäh! Palun, Raivo Järvi!

Suur tänu! Kas ma sain sinust õigesti aru, et see teenus eeldab teatud spetsiifilist kompetentsi ja justkui sertifikaati? Küsimus: kas me ei hävita niivõrd spetsiifilise funktsiooni täitmise pädevust, mis meil justkui olemas on?

See spetsiifiline funktsioon on tegelikult ikkagi ju üldine päästeteenuse osutamine. On selge, et teatud eraldi sätestatavaid kvalifikatsiooninõudeid võiks Narva Elektrijaamade Eesti elektrijaamas ette näha. Selle jaoks on antud ka volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks, et arvestada selle konkreetse spetsiifilise objekti eripära. See on peamiselt ka ettevõtte omaniku küsimus. Kindlasti on võimalik teatud erikvalifikatsioon ette näha, sest selliseid objekte ei ole tõesti palju. Nagu ma mainisin, elutähtsa teenuse osutajaid, kellel on oma päästekomando, on Eestis teisigi. Ka need on igaüks oma spetsiifikaga. Võtame kas või Eesti Raudtee või Tallinna Lennujaama, ka nemad on lisaks Narva Elektrijaamadele sellised kohad, kus võiks ette näha eraldi nõudeid isikutele, kes esmast päästeteenust osutama hakkavad. See tähendab, et 15–20 minuti jooksul, kuni jõuavad kohale päästeteenuse osutajad Päästeametist, on Narva Elektrijaamade Eesti elektrijaama päästekomandol kohustus ise lahendada tekkinud olukord, ükskõik milline see siis täpselt on.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Ken-Marti Vaher! Ma palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Urmas Reinsalu!

Austatud eesistuja! Austatud parlamendiliikmed! Majanduskomisjon arutas seda seaduseelnõu oma 10. oktoobri istungil. Üldine meeleolu oli eelnõus sätestatud eesmärke mõistev ja toetav. Seetõttu otsustasime komisjonis konsensusega suunata see eelnõu siia saali esimesele lugemisele, see lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata järgmise töönädala teisipäeva kell 12.
Arutelu komisjonis oli lühike. See keskendus sellele, et komisjon tegi eelmise istungjärgu ajal visiidi Narva Elektrijaamadesse. Puudutati turvalisuse probleemi, mis seondub elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Komisjoni istungil osalenud Siseministeeriumi esindaja härra Tauno Suurkivi selgitas, nagu minister ütles, et see eelnõu reguleerib kehtivat olukorda, määrates kindlaks täpse õigusliku aluse seoses kohustusega tagada päästetöö tegemine oma territooriumil, järgides põhimõtet, et eriliigilistel objektidel päästetöö tegemise toetamise kohustus sätestatakse valdkondlikes seadustes. See pole pretsedent, seadusandja on päästeseaduse rakendussätetega juba kehtestanud vastavad sätted lennundusseaduses ja kaevandamisseaduses. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Urmas Reinsalu! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 83 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 1. novembri kell 12.
Esimene lugemine on lõpetatud.

Me asume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Keskkonnakomisjon arutas jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekuid 10. oktoobri istungil. Ettepanekuid oli tulnud kolm. Neist üks oli Riigikogu liikmetelt Tõnis Kõivult ja Liisa Pakostalt. See käsitles nõuete karmistamist reoveesette tahendus- ja kompostimisväljakute jäätmekäitluskohana kasutamisel tiheasustuse puhul. Pandi ette takistada keskkonnahäiringu ehk haisu levikut täielikult tõkestavas, suletud ruumis, st ladestada sellised jäätmed kinnistes ruumides. Komisjon arutas seda teemat tõsiselt ja leidis, et tiheasustusega aladel, kus elanikke häirib ebameeldiv lõhn, mis jäätmekäitlusest ja jäätmete hoiustamisest tekib, tuleks nõudeid karmistada. Samas ei ole praegu olemas täpseid kalkulatsioone, mis see maksab sel ja kõigil teistel juhtudel, ning ei ole teada, millise ajagraafiku alusel elanikke häirivat haisu selliste meetoditega vähendada saab. Selle teema juurde tullakse kindlasti tulevikus tagasi. Aga kuna eelnõu algatati selleks, et võtta üle Euroopa direktiiv ja sellega on kiire, siis niisugust laiaulatuslikku täiendavat uut avangut me teemaderingi ei võtnud. Algatajad võtsid oma ettepaneku tagasi, kui nad kuulsid, et ministeerium ja komisjon on valmis teemaga edasi tegelema teistes vormides.
Komisjon otsustas algatada ministeeriumiga kooskõlastatult muudatusettepaneku, millega fikseeriti, et tootjad võivad näidata enne 2005. aasta 13. augustit turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete müügil jäätmekäitluskulusid seadme hinna eraldi osana. Erinevate kategooriate puhul on ministri otsustada, kas see kehtib 2012. aasta 13. augustini või 2014. aasta 13. augustini. Seni oli see regulatsioon täies ulatuses ministeeriumi mõjuväljas, nüüd võeti selle regulatsiooni n-ö üldotsus seadusesse, aga delegeerimine ministrile jäi alles. Keskkonnakomisjon tegi selle ettepaneku oma nimel.
Teine muudatusettepanek, mis on tehtud keskkonnakomisjoni nimel, puudutab seaduse võimalikku jõustumist, kui Riigikogu selle eelnõu heaks kiidab. Üks punkt, mille jõustamisega on rohkem aega, lahutatakse teistest osadest, aga ülejäänud seadus jõustatakse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Kuna direktiivi ülevõtmisel oleme vajalikust tempost niikuinii maha jäänud, siis on otstarbekas seadus peale vastuvõtmist võimalikult kiiresti jõustada.
See on komisjoni poolt kõik. Kui me läheme selle eelnõuga edasi niisugusel moel, nagu komisjon on ette pannud, siis on ettepanek teha järgmine lugemine ehk seadus Riigikogus vastu võtta võimalikult kiiresti.

Aitäh! Palun, Rein Aidma, teie küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui palju see kooskõlla viimine siis hiljaks on jäänud?

Selle lugemise seletuskirjas mul seda kirjas ei ole, aga minu mälu järgi on see praegu nii poole aasta küsimus.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Punktis 42 räägitakse, et jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas. Mis sa arvad, kas selle seadusmuudatuse rakendamisega tekib ka mingisugune teistsugune käsitlus näiteks põletustehaste või ladestuskohtade rajamisel? Praegu on selline komme, et me veame jäätmeid üle Eesti kokku vähestesse ladestuskohtadesse ja üksikutesse põletuskohtadesse. Aga kas nüüd tekib näiteks soomlaste eeskujul teine käsitlus ja hakatakse rajama regionaalseid taaskasutuskohti või väiksemate piirkondade taaskasutuskohti?

Aitäh! Seda teist käsitlust tõenäoliselt Eesti-suguse suhteliselt piiratud territooriumiga riigi puhul ei teki. Küll aga oli see eelnõu ettevalmistamise faasis tõsise arutelu all. Jäätmekäitlejad on teinud ka sellise ettepaneku, et formuleeringut "võimalikult lähedal" edaspidi mitte kasutada, kuna Eesti on nii väike, et vahemaid võiks üldse mitte rõhutada, tuleb otsustada, kus kohas Eestis on võimalik ühte tüüpi jäätmeid ladustada või käidelda, vahemaad pole olulised. Samas me võtame üle direktiivi ja me leidsime, et direktiivi põhimõte, et see koht peaks olema võimalikult lähedal, oleks otstarbekas ühe printsiibina siiski ära nimetada. Seda me siin ei muuda. Üldiselt ei tähenda see seda, et me anname täiskäigu tagasi ja igasse maakonda hakatakse midagi looma. Ka näiteks 200 kilomeetri pikkune distants, mida peetakse suhteliselt normaalseks, ületab Eestis paljude maakondade piire. Nii et ei, väga tihedalt sellist asja kindlasti ei tule. Aga täiskäiku ühe ladestus-, ühe käitluskoha poole me ka ei võta. Otsuseid tehakse otstarbekusest lähtudes. Tekst on pärit direktiivist.

Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Tõnis Lukas! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Keskkonnakomisjon on teinud kaks muudatusettepanekut. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada esimest ettepanekut täielikult. Teine muudatusettepanek on samuti keskkonnakomisjonilt, on ettepanek seda täielikult arvestada. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Kalle Pallingu!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu 80 esimene lugemine lõpetati 28. septembril s.a ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 5. oktoober kell 12. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Keskkonnakomisjon vormistas ühe muudatusettepaneku, millega muudetakse eelnõu § 1 punkti 3. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse jäätmeseaduse § 4 lõigetega 4–6, mille kohaselt võib Keskkonnaamet osutada oma põhitegevusega seotud kiirgusohutust tagavaid tasulisi teenuseid, kui see ei takista tema põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist. Tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad kehtestab keskkonnaminister määrusega. Muudatusettepaneku kohaselt kehtestatakse Keskkonnaameti osutatavate tasuliste teenuste loetelu ning tasude ülem- ja alammäärad kiirgusseadusega (jäätmeseaduse § 4 uus lõige 6) ning keskkonnaminister kehtestab oma määrusega nimetatud teenuste täpsustatud loetelu ja konkreetsed tasumäärad teenuste osutamiseks tehtud kulutuste ulatuses. Tasude kujunemisel võetakse aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadme- ja üldkulud. Muudatusettepaneku aluseks on põhiseaduse § 113, mis kohustab seadusandjat kehtestama kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused seadusega. Riigikohus on möönnud, et seadusandja võib delegeerida avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamise täidesaatvale võimule ainult juhul, kui seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda kohustuse alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises või muus, mis tagab selle suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel, võimaldab kohustatud subjektil piisava täpsusega näha ette kohustuse ulatust ning tagab isikute võrdse kohtlemise.
Komisjoni 10. oktoobri istungil toimunud arutelu käigus tõdeti, et Keskkonnaamet on Eestis ainuke pädev asutus, kellel on kompetents ja seadmed kiirgusohutust tagavate teenuste osutamiseks. Olgu öeldud, et lähimad analoogse teenuse osutajad asuvad Soomes ja Lätis. Kiirgusseadusega kehtestatavad teenustasude alammäärad on arvutatud asjakohase valemibaasi alusel. Enamiku teenustasude ülemmääraks on tasu alammäära kolmekordne suurus. Keskkonnaministrile on antud volitus kehtestada teenuste täpsustatud loetelu (nn alamteenused) koos konkreetsete tasumääradega teenuste osutamiseks tehtud kulutuste ulatuses, arvestades kiirgusseadusega kehtestatud teenustasude ülem- ja alammäärasid ning võttes aluseks teenuste osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadme- ja üldkulud.
Muudatusettepanekute vormistamisel osalesid ja jagasid selgitusi Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Evelyn Pesur ning Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar. Eelnõus on tehtud ka tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu.
Keskkonnakomisjon otsustas oma 10. oktoobri istungil teha Riigikogu täiskogule ettepaneku lõpetada eelnõu 80 teine lugemine ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele.

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalle Palling! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Vaatame läbi muudatusettepaneku, mille on teinud keskkonnakomisjon. Juhtivkomisjon on otsustanud seda ettepanekut täielikult arvestada. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada.
Seaduseelnõu 80 teine lugemine on lõpetatud.

Me läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentuse!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eelnõu käsitleb CO₂ geoloogilist säilitamist. Selle eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nõuded, mille seab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ. Direktiivi kohaselt oleks tulnud vajalikud õigus- ja haldusnormid jõustada juba 25. juuniks s.a. Nii et Riigikogule on palve seda üsna spetsiifilist eelnõu toetada, et me saaksime oma kohustused täita ja need nõuded meie õigusruumi üle võtta.
Viidatud direktiiv on üks õigusakt Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketi kuuest õigusaktist, millega seatakse eesmärgiks vähendada 2020. aastaks CO₂ õhku paiskamist 20%. CO₂ säilitamise tehnoloogia peamine rakenduseesmärk on omakorda vähendada fossiilkütustel töötavate elektrijaamade CO₂ heitkoguseid CO₂ heidetest kokku kogudes ja sobivasse, kindlatele tingimustele vastavasse geoloogilisse säilituspaika püsivaks säilitamiseks juhtides. CO₂ kogumise tehnoloogiat saab Eestis rakendada ka näiteks tsemenditootmisel tekkinud heitkoguste vähendamiseks.
Tulenevalt meie teadlaste tehtud geoloogilistest uuringutest võib väita, et Eestis puuduvad sobivad CO₂ maapõues säilitamise võimalused. Seega ei ole peetud vajalikuks võtta Eesti õigusesse üle direktiivi artikleid, mis käsitlevad CO₂ maapõues säilitamist, säilitamisloa ja uuringuloa temaatikat, säilitamiskoha seiret ja kontrolli, säilitamiskoha sulgemist ja muud seonduvat. Kuna meie geoloogilised tingimused ei võimalda maapõues säilitamist, siis me neid tingimusi ka üle võtma ei pea. Küll aga on seaduse eesmärk luua võimalus, mitte kohustus, suurtes käitistes CO₂ kogumiseks ja transportimiseks, et väljaspool Eesti territooriumi CO₂ sobivates säilitamiskohtades maapõues säilitada. Toon lihtsalt ühe näite. Taani on selline riik, kus sellised võimalused on olemas ja kuhu teoreetiliselt oleks ka meil võimalik CO₂ veeldatud kujul juhtida. Seatud eesmärkidega prognoositakse, et aastal 2020 säilitatakse Euroopa Liidus maapõues kokku seitse miljonit tonni CO₂ ja aastal 2030 jõuab maapõues säilitatava CO₂ hulk 160 miljoni tonnini.
Eelnõuga, mis teie ees on, muudetakse päris mitut seadust: välisõhu kaitse seadust, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, keskkonnavastutuse seadust, maapõueseadust, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadust ning ka veeseadust. Välisõhu kaitse seaduse muudatusega võetakse üle direktiivi terminoloogia, seatakse nõuded CO₂ transporditorustikule ja sellega liitumisele, esitatakse kogutava CO₂ koostise ja aruandluse nõuded ning seatakse suurte põletusseadmete käitajatele kohustus hinnata CO₂ kogumise ja transpordi võimalikkust. Maapõues säilitamiseks kogutava CO₂ transportimisele seatakse piirang, mille kohaselt kogutud CO₂ ei tohi maapõues säilitamise eesmärgil transportida väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatusega täiendatakse § 6 lõikes 1 esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste nimekirja CO₂ transporditorustiku ja sellega seotud pumbajaamade ehitamise ja CO₂ kogumisega.
Oluline säte seoses direktiivi ülevõtmisega on lisatud maapõueseadusse. Sellega keelatakse CO₂ maapõues säilitamine Eesti Vabariigi territooriumil ja mandrilava all, kuna, nagu ma eespool viitasin, geoloogiliste teadusuuringute põhjal on mitmeid kordi välja toodud, et püsivaks säilitamiseks ja lekkekindluse tagamiseks sobivaid CO₂ geoloogilise säilitamise kohti Eestis lihtsalt pole. Erand tehakse teadusuuringute raames toimuva alla 100 kilotonni CO₂ säilitamisele.
Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muudatusega sätestatakse, et CO₂ kogumisega tegeleval käitisel on vaja kompleksluba.
Veeseaduse muudatusega keelatakse CO₂ säilitamine merealal ehk CO₂ juhtimine veesambasse või merepõhjale või säilitamine geoloogilistes formatsioonides merepõhja all.
Kuna heitkogustest CO₂ kogumine on tehnoloogilises mõttes väga kulukas, siis näiteks Eesti energiasektoris praegu CO₂ kogumist maapõues säilitamise eesmärgil meile teadaolevalt planeeritud ei ole. Euroopa Liidu lubatud heitkogustega kauplemise süsteem peaks toimima finantsstiimulina CO₂ säilitamisega alustamiseks, kuid praegu on CO₂ heite ühe tonni võrra vähendamise eest pakutav hind madalam kui CO₂ ühe tonni kogumis- ja transporditehnoloogia kasutamise tegelik maksumus. Nii et nõuded me oma õigusruumi üle võtame, aga meile teadaolevalt praegu meie energiasektoris CO₂ kogumist maapõues säilitamise eesmärgil, nagu öeldud, planeeritud ei ole. Küll aga palun Riigikogult selle väga vajaliku eelnõu vastuvõtmiseks toetust. Aitäh!

Kas keskkonnaministrile on küsimusi? Kõigil on kõik selge. Aitäh, keskkonnaminister Keit Pentus! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Jaanus Tamkivi!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas seda eelnõu oma 17. oktoobri istungil. Istungi juhataja juba ütles, et kõigil on kõik selge. Järelikult tegi minister väga hea ja põhjaliku ettekande. Seetõttu ma seaduse sisust ülevaadet tegema ei hakka. Küll aga tekkis komisjonis seoses selle seaduseelnõu aruteluga mitmeid küsimusi. Nendest annangi väikese ülevaate. Küsimustele vastasid Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Meelis Münt ning peaspetsialist Reeli Jakobi.
Komisjoni liikmetel oli küsimus, miks on eelnõus sees CO₂ säilitamist kirjeldavad sätted. Vastus oli, et säilitamise sätteid seal otseselt ei ole. Maapõueseaduses sätestatakse, et Eesti Vabariigi territooriumil on CO₂ maapõues säilitamine keelatud. Samas tagab direktiiv, et oleks võimalik teha uuringuid. Nii et tulevikus võib siin tulla teatud muudatusi, kui selles valdkonnas teadmisi juurde tuleb.
Oli küsimus, kuidas CO₂ üldse tekib ja mis juhul Eestis seadus rakendub. Vastus oli, et Eestis CO₂ säilitamine ei rakendu, kuid transportimine teistesse riikidesse võib rakenduda. Näiteks Lätis on väikese mahuga maardlad olemas ning sinna CO₂ transportimine ja seal selle mahutamine on küll võimalik, kuid samas ei ole see majanduslikult otstarbekas.
Küsiti, millised need tingimused üldse on, miks Eestis CO₂ ladestada ei saa. Reeli Jakobi vastas, et selle olukorra määravad ära geoloogilised tingimused. Settekivimid on õhukesed, aga CO₂ võib hakata säilitama allpool 800 meetrist. Meil selliseid geoloogilisi tingimusi kahjuks pakkuda ei ole.
Küsiti veel, et kui 27 riigist 25 ei võtnud õigel ajalt direktiivi nõudeid üle, siis kui paljudel oli see tingitud just nimelt geoloogilistest põhjustest. Vastus oli, et on teada, et sama põhjus oli Soomel ja Rootsil, pisut ka Lätil.
Oli küsimus, kas eksperdihinnangu geoloogilise sobivuse kohta on teinud Eesti teadlased. Vastus oli, et tõepoolest on selle teinud Eesti teadlased, nimelt, Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi teadlased.
Küsiti Eestis teadlaste pakutud võimaluse kohta CO₂ sidumiseks, nn CO₂ sekvestreerimise kohta mineraalse karboniseerimise põhimõtteid kasutades, lihtsamalt öeldes, kuidas CO₂, mis energia tootmisel korstna kaudu välja lendab, põlevkivituhaga uuesti kokku siduda ja selle abil emissioone vähendada. Meelis Mündi vastus oli, et Euroopa Komisjon annab selle kohta oma seisukoha aastatel 2012–2013. Nii et seda veel hinnatakse. See võib olla üks reaalne võimalus Eesti jaoks, kuidas ta saab oma CO₂ emissiooni vähendada.
Oli veel küsimus, kui kestev see säilitamine on ja kust algavad riskid. Vastus oli selline, et direktiivi järgi on tegemist puhtalt CO₂ säilitamisega. Nõue on, et säilituskoha omanik peab tagama säilitamise 50–100 aasta jooksul ja seda reservuaari ka pidevalt seirama.
Oli küsimus maapõueseaduse muudatustes nimetatud 100 kilotonni kohta. Mida see Eesti mõõtmes tähendab? Vastus oli, et tegemist on teatavasti, nagu ministergi juba rääkis, lubatud kogustega teadusuuringute tegemiseks. Siin kommertseesmärki olla ei saa. Arvutuslikult on see 1% Eesti energiasektori aastasest CO₂ emissiooni mahust.
Selline oli lühidalt öeldes komisjonis toimunud arutelu. Komisjoni otsuste kohta niipalju, et otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu täna esimesele lugemisele, teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada (see oli konsensuslik otsus) ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. november 2011 kell 16. Tänan tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi tekkinud? Endiselt ei ole küsimusi. Suur aitäh, Jaanus Tamkivi! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 104 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 8. novembri kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud.

Meie tänane viies päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun algatajate esindaja Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Et te saaksite iseseisvalt otsustada selle eelnõu edasise menetluse üle, mitte pelgalt järgida fraktsiooni juhiseid, panen ma alustuseks selle eelnõu natukene suuremasse konteksti ehk ma ei räägi ainult lastest, kellest see eelnõu räägib, vaid räägin natukene ka täiskasvanutest. Nimelt, hiljutine rahvusvaheline uuring MIPEX leidis, et teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eestis ühed kõige karmimad kodakondsuse saamise reeglid. Samale seisukohale on jõudnud ka Eesti ametkonnad. Politsei- ja Piirivalveamet märgib: "Vaatamata viimastel aastatel määratlemata kodakondsusega isikute seas tehtud väga aktiivsele teavitustööle, on kodakondsuse saamise sooviavalduste arv olnud alates 2005. aastast langustrendis, sest kehtiva kodakondsuse seaduse sätted ei soosi kodakondsuse taotlemist." Need ei ole mitte minu, vaid Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Raivo Küüdi sõnad.
Kui me vaatame arve, siis avaneb küllaltki kurb pilt. Me mäletame, kuidas kevadel avaldas Siseministeerium rõõmsaid pressiteateid selle kohta, et määratlemata kodakondsusega isikute arv on vähenenud, see on alla 100 000 inimese. Räägiti sellest, kuidas Politsei- ja Piirivalveameti aktiivne teavitustöö lastevanemate seas on suurendanud taotluste arvu. Justkui see oleks põhiline põhjus, miks kodakondsuseta inimeste arv väheneb. Tegelik pilt on aga selline, et 2010. aastal sai naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse kõige vähem inimesi alates Eesti taasiseseisvumisest. See arv vähenes eelmisel aastal 3500 inimese võrra, samas kui naturalisatsiooni korras tuli Eesti kodanikke juurde vaid 1184 ehk kolmandik sellest. Kodakondsuse taotlemise vähenemise tähtsamad põhjused on esiteks Venemaa Föderatsiooni kodanikuks saamine ning teisel kohal on ka väga efektiivne meede ehk mittekodanike surm. Sellepärast me ühelt poolt näeme, et aastate jooksul on kodakondsuseta isikute arv pidevalt vähenenud, aga samal ajal on vähenenud ka Eestis Eesti kodakondsuse saanute arv. Ainuke asi, mis ei ole vähenenud, on Venemaa kodanike arv. Selleks et teha Siseministeeriumi pressiteated objektiivsemaks, tuleb sinna lisada küllaltki ebamugav fakt, et 2011. aasta seisuga elab Eestis rohkem Venemaa kodanikke kui määratlemata kodakondsusega isikuid. Selle kõige olulisem tagajärg on muidugi see, et Venemaa kodakondsus taastoodab Venemaa kodakondsust, kuna Venemaa kodanike lapsed on automaatselt Venemaa kodanikud, lisaks on Venemaa kodaniku ja mittekodaniku laps samuti automaatselt Venemaa kodanik. Ehkki lähiperspektiivis ei pruugi see aktuaalne olla, võiksid siin saalis viibijad mõelda Venemaa põhiseaduse § 61 punkti 2 üle, mis räägib Venemaa kodanike kaitsest välismaal.
Nüüd seaduseelnõu juurde. Arvestades, et valitsus on konservatiivide nõudmisel öelnud, et kodakondsuspoliitika põhimõtteid ei muudeta, püüavad sotsiaaldemokraadid läheneda sellele asjale konstruktiivselt. Nimelt, kõne all olev eelnõu 68 püüab lahendada seda tõsist probleemi, millest ma just rääkisin, ehk muuta meie kodakondsuse korraldust natuke euroopalikumaks ning astuda väike samm mitte pelgalt kodakondsuseta inimeste arvu vähendamise, vaid ka Eesti kodanike arvu suurendamise suunas, muutmata seejuures kodakondsuspoliitika põhimõtteid.
Kehtiva kodakondsuse seaduse § 13 lõike 4 järgi saab alla 15-aastane püsivalt Eestis elavate määratlemata kodakondsusega vanemate laps lihtsustatult, naturalisatsiooni korras kodakondsuse, kui vanemad talle seda taotlevad. Paraku on kurb tõsiasi, et kolmandik lastevanematest kas teadmatusest või mingil teisel põhjusel seda ei tee. Kindlasti on mõnel juhul tegemist pragmaatilise otsusega, et laps saaks SRÜ-s viisavabalt reisida. Kuid haruldased ei ole ka juhtumid, kus laps on jäänud kodakondsusest ilma vanemate teadmatuse tõttu. Mitmed sellised juhtumid on jõudnud juba õiguskantsleri menetlusse ja ühest eriti markantsest juhtumist rääkis mõni nädal tagasi telesaade "Pealtnägija". Sellepärast on paljud rahvusvahelised organisatsioonid ja ka õiguskantsler Indrek Teder väljendanud arvamust, et see süsteem võiks olla vastupidine. Nimelt võiksid kõik mittekodanike lapsed saada naturalisatsiooni korras ilma taotluseta Eesti kodakondsuse, kui nende vanemad kuue kuu jooksul ei soovi sellest loobuda. See ongi selle eelnõu eesmärk.
Siin juba kauem olnud rahvasaadikutele võib-olla meenub eelmise koosseisu ajal Keskerakonna esitatud väliselt sarnane eelnõu, ent selles sooviti mittekodanike lastele anda sünnijärgset kodakondsust. See oleks tõesti olnud Eesti kodakondsuspoliitika põhimõtete muutmine. Nagu öeldud, me püüame olla konstruktiivsed ning sellepärast rõhutame, et tegemist oleks endiselt naturalisatsiooni korras antava kodakondsusega.
Et kummutada mõni valitsuse arvamuses leidunud mitte kõige pädevam kommentaar selle eelnõu kohta, ütlen, et praktiliselt näeks see välja niimoodi, et kui laps sünnib, on ta kuus kuud määratlemata kodakondsusega, kuni oodatakse vanemate võimalikku loobumistaotlust. Kui seda ei tule, siis lapse kuuekuuseks saamisel teeb valitsus otsuse anda talle kodakondsus. Seega säiliks valitsuse kaalutlusõigus ja ära jääks bürokraatlik taotluse esitamine. Samuti jääks ära praegu olulisi inimressursse nõudev teavitustegevus. Ma küsisin siseministrilt teavitustöö ulatuse kohta kirjaliku küsimuse, mille vastuse te saate välja otsida, kui kellelgi on selle vastu huvi. Seal räägitakse, kui olulisi inim- ja ka küllaltki suuri raharessursse see nõuab. Kui keegi püüab väita, et taotluse ärajätmine tähendab kodakondsuspoliitika põhimõtte muutmist, siis tekib mul küsimus, kas tõesti saab taotluse esitamist pidada kodakondsuspoliitika aluseks.
Lõpetuseks. Lapsi, keda see seaduseelnõu puudutab ehk neid, kelle vanemad ei ole tahtnud või osanud kodakondsust taotleda, on praegu alla 2000. Arvestades, et meil sünnib aastas ligi 15 000 last ehk meie demograafiline olukord on küllaltki raske, on see kindlasti päris suur arv. Tuleks tähele panna, et see on oluliselt suurem arv, kui inimeste arv, keda aasta jooksul Eestis naturaliseeritakse, ehk inimeste arv, kes Eesti kodanikuks saavad. Teisalt on see muidugi küllaltki väike samm selle väga suure kodakondsusprobleemi lahendamise teel, kuid lisaks puhtpraktilistele väljunditele oleks sellel sammul kindlasti väga suur ja oluline sümboolne tähendus, nimelt see, et Eesti riik näitab, et ta hoolib kõikidest siin elavatest inimestest. Ma loodan, et Riigikogu suudab seda seaduseelnõu menetleda ilma suurte poliitiliste emotsioonideta, sest ma arvan, et need ei ole siin kohased. Aitäh!

Aitäh! Teile on laekunud hulk küsimusi. Palun, Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Teie ettekandel oli väga huvitav sissejuhatus, mis meenutas meile veel kord, et Venemaa kodanike arv Eestis kasvab. Tegelikult ei taha ükski riik, et teise riigi kodanikkond tema territooriumil kiiresti suureneks. Seepärast ma küsin teie käest, kes te paistate asjaga hästi kursis olevat, küsimuse, millele pole 20 aasta jooksul suutnud vastata ükski Eesti riigiametnik. Kui puhkeb sõjaline konflikt Venemaa ja Eesti vahel, milleks, ma saan aru, Eesti kaitsevägi kogu aeg valmistub, mida te arvate, kuidas käituvad selle konflikti päevil siinsed Venemaa kodanikud?

Ma siiralt loodan, et sellist konflikti ei tule. Selle tõenäosus on vähemasti praegu kaduvväike. Aga ma ka oma kõnes viitasin, et saalis viibijad võiksid lugeda Venemaa Föderatsiooni põhiseaduse § 61 lõiget 2. Eks igaüks teeb sellest omad järeldused.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Sisuliselt tooks teie eelnõu praegusesse regulatsiooni sisse kuuekuulise lõtku. Ma soovin teada, mis selle kuue kuu jooksul täpselt muutub, näiteks vanemate teadlikkuses. Miks see aeg ei ole siin näiteks aasta või pikem, kust see kuus kuud tuleb? Mis eelise see konkreetne kuus kuud annab? Sa mainisid ettekandes, et kodakondsuse juures on väga sageli probleem vanemate teadlikkuses, nad ei ole oma õigustest teadlikud. Kas te olete mõelnud sellele, et võib-olla aitaks mingi teavitusprogramm, äkki saaks tõhusama teavitamise abil olukorda leevendada, et inimesed oleksid teadlikud oma võimalustest kodakondsust taotleda?

Aitäh! Vastuseks küsimuse esimesele poolele ütlen, et mõni rahvusvaheline organisatsioon on soovitanud kolme kuud, mõni on soovitanud kuut kuud. See on otsustamise koht. Liiga pikaks ei maksa seda aega jätta, sest see staatuse muutus toob endaga kaasa teatud legaalsed tagajärjed ehk staatus peaks olema suhteliselt kiiresti ära fikseeritud. Küsimuse teisele poolele vastan, et teavituskampaaniat tehakse siiamaani, see on kindlasti toonud kaasa teatud tulemusi, aga mitte nii häid, kui me tahaksime. Üks variant on seda tööd tõhustada ja teine variant on minna teist teed. Me mõtleme tihti kodakondsusest nii (täiskasvanud inimeste puhul on see tõenäoliselt õigustatud), et inimesel peab olema tekkinud väga tugev side riigiga, ta peab olema siia integreerunud, selleks et saada selle riigi kodanikuks. See on meie kodakondsuspoliitika aluspõhimõte. Ma arvan, et laste puhul töötab see teistpidi. Me saame neid inimesi meie ühiskonnaga rohkem siduda, kui me anname neile kohe alguses kodakondsuse, misjärel on, ma väidan, tunduvalt suurem tõenäosus, et neist saavad Eestile lojaalsed kodanikud ja Eesti patrioodid.

Aitäh! Palun, Tõnis Lukas!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Prantsusmaa teeb kõvasti tööd, et integreerida oma ühiskonda nii neid, kes ei ole veel integreerunud, kuigi on sündinud Prantsusmaa pinnal, kui ka neid, kes tulevad väljastpoolt Prantsusmaad. Kõike tehakse keele baasil, seda te teate. Aga küsimus ei ole praegu selles. Automaatselt ei rakendu kodakondsuse saamise võimalus ka Prantsusmaal sündinute puhul enne 15. eluaastat. Nii et liberaalsuse mõttes on Euroopas meiega võrreldavaid riike, me ei ole sugugi kõige konservatiivsemad, kuigi võib-olla võiksime olla. Küsimus on selles, mis juhul Venemaa kodanikud meile ohtlikuks saavad. Kas Venemaa manipuleerib meiega või kas Venemaa võib sekkuda, kui Venemaa kodanikel on Eestis paha olla? Kumb variant on õige?

Esiteks, ma ei saa päris hästi aru, miks peaks just Prantsusmaad näiteks tooma, me võime tuua ka teisi näiteid. Prantsusmaa ei ole võib-olla integratsiooni poolest Euroopas kõige paremal positsioonil. Näiteks võiks tuua Saksamaad ja tõenäoliselt ka Soomet. Aga kui rääkida küsimuse teisest poolest, siis see on omapärane spekulatsioon, kuidas keegi teine reageerib sellele, mismoodi meie kodakondsuspoliitika on üles ehitatud. Ma ka viitasin, et siin võivad mingisugused tagajärjed olla, aga selle eelnõu mõte on siiski muus, hoolimata sellest, mida teevad kõik teised ümberringi. Sellepärast ei rõhuta ma ka seda, et rahvusvahelised organisatsioonid nõuavad ühte, teist ja kolmandat. Ma räägin sellest, et Eesti riigi tuleviku seisukohast on oluline, et me suudaksime võimalikult palju inimesi oma ühiskonda tuua ja Eesti patriootideks teha.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Mul on siiralt hea meel, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tuleb välja eelnõuga, mille vastu sotsiaaldemokraatide fraktsioon Riigikogu eelmise koosseisu ajal hääletas. See selleks. Tegelikult on minu küsimus järgmine. Ilmselt on see pigem sümboolse tähendusega samm, sest neid peresid, kus mõlemal vanemal on hall pass, ei ole võib-olla sadu, neid on kümneid. Meil on lapsi, kellele see lihtsustatud kord laieneb, aga nende mõlemad vanemad ei pruugi olla kodakondsuseta, pigem on üks neist Venemaa kodanik, Valgevene kodanik või mingi muu riigi kodanik. Kas teil on mingit statistikat, kui palju neid lapsi olla võiks?

Jah, ma seda täpset arvu ei esitanud. Sel ajal, kui me eelnõu koostasime, oli neid lapsi, kes selle seaduse alla käisid, aga ei olnud taotlenud lihtsustatud korras kodakondsust, 1737. Kui seda eelnõu 10. oktoobril põhiseaduskomisjonis menetleti, siis öeldi, et neid on pisut üle 1600. Ma kahtlen, kas need 130 last, kelle võrra see arv kolme kuuga vähenes, said vahepeal Eesti kodanikuks, tõenäoliselt said nad lihtsalt 15 aastat vanaks. Ma olen nõus, et muidugi on tegemist sümboolse sammuga, aga ma ei alahindaks ikkagi seda, kui 1600 inimest, kes on Eestis sündinud ja siin elavad, saavad Eesti kodanikuks.

Aitäh! Palun, Juku-Kalle Raid!

Sa ütlesid, et tehakse teavituskampaaniat. Võib-olla tõesti, kuigi mul on suhteliselt palju vene sõpru, kelleni see teave eriti jõudnud ei ole. Osa neist kodanikest, kellele see võiks olla mõeldud, on lihtsalt ignorantsed, mõttetult ignorantsed. Kui suur mõte on tegelda mõttetult ignorantsete inimestega?

Ma tõenäoliselt ei väljendaks ennast selliste sõnadega, aga kindlasti on nii eesti kui ka vene rahvusest inimesi, kes ei suuda väga hästi aru saada oma tegude pikaajalisest mõjust, eriti kui see puudutab nende laste valikuid. Ma arvan, et Eesti riik peaks nendega päris kindlasti tegelema ja mida rohkem ta tegeleb, seda parem. Küsimus on selles, et selle konkreetse teavitustööga on väga palju tegeldud. Siseminister vastas mulle, et lisaks sellele, et on avaldatud infovoldikuid, on 153 ametnikku nõus iga päev vanemaid nõustama, on tehtud meediakampaaniaid, on käidud 61-s vene õppekeelega koolis sellest rääkimas jne. Tehtud on päris palju, aga saavutatud on vähem, kui me tahaksime. Kuid teha sellest järeldust, et me ei peaks sellega üldse tegelema, ma arvan, ei ole päris õige.

Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma pean kõigepealt alustama ülestunnistusega, et geograafia oli ainuke aine, mis oli mul lõputunnistusel kolm, aga loogikaga oli mul kõik hästi. Sellepärast ma tahtsin sinu käest paluda, kas sa meenutaksid mulle ja Tõnis Lukasele, kui pikk on Venemaa ja Prantsusmaa vaheline piir. Äkki sa ühtlasi oskad öelda, kui suure osa Prantsusmaa rahvastikust moodustavad Venemaa kodanikud.

Aitäh, Indrek! Ma arvan, et sinu teadmised geograafiast ei olnud nii viletsad, et sa ei teaks vastust sellele küsimusele. Ma loodan, et Tõnis Lukase teadmised geograafiast olid natuke paremad.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Selline mitmekultuuriline riik nagu Kanada on kodakondsuse teemaga aastaid väga põhjalikult tegelnud. Seal on neid regulatsioone viimase kümne aasta jooksul väga mitu korda muudetud. See on viinud selleni, et on tekkinud sünnitusturistide voog ehk püütakse ajastada sünnitus nii, et turistina Kanadas olles laps haiglas kätte saada, sest Kanada pinnal sündinud saavad automaatselt kodakondsuse, teatud kitsendustega. See on viinud selleni, et immigratsiooniametnikud on püüdnud takistada nende inimeste riiki tulekut, kelle rasedus on viimases perioodis. Aga see on pikem teema. Ma tahtsin lihtsalt küsida, kas eelnõu võiks ka Eestis potentsiaalselt tekitada n-ö sünnitusturistide voo, et Eestisse hakatakse tulema selleks, et saada siin sündivale lapsele Eesti kodakondsus.

Ma võib-olla ei väljendanud ennast päris täpselt. Kindlasti on meie kodakondsuspoliitika aluspõhimõte ilmselgelt ius sanguinis ja selleks see põhimõtteliselt jääb. Sellist korda, nagu on Kanadas, meil ei tule. Kehtiva korra järgi, mis ei muutu, peab lisaks sellele, et laps peab olema Eestis sündinud pärast 1992. aastat, olema täidetud ka teine, kolmas, neljas ja viies nõue. Üks nendest on see, et inimene peab olema kaheksa aastat Eestis elanud, nendest viimased viis aastat püsivalt. Nii et see kord siin ei rakendu.

Aitäh! Palun, Tõnis Lukas!

Aitäh! Mul on veel üks küsimus, mis puudutab Prantsusmaad, aga ka teisi riike. Prantsusmaa integreerib küllalt resoluutselt sissesõitnuid keelenõuete kaudu ja see on andnud Prantsuse ühiskonnas, jättes sotsiaalprobleemid kõrvale, tõepoolest üsna häid tulemusi, võrreldes Saksamaaga, kes nii resoluutselt oma keelepoliitikat integratsiooni osana läbi ei vii. Muide, Prantsusmaale emigreerub järjest rohkem Venemaa kodanikke, nii venelasi kui ka teiste rahvuste esindajaid, ja ka Venemaa territooriumilt pärit asüülitaotlejaid on seal päris palju. Niipalju geograafiast. Kas praegu on märgata, et Venemaalt Eestisse tulemiseks on huvi suurenenud? Mida te arvate, kas Venemaalt püütakse lähiajal Eestisse tulla, selleks et siia elama asuda?

Ma ei tea, kas just selleks, et siia elama asuda, aga me teame olukorda teatud liiki elamislubade taotlemisega, mis sel aastal probleemiks oli. Üldiselt oli muidugi tegemist inimestega, kes Eestist väga huvitatud ei olnud. Nad tahtsid lihtsalt Schengeni ruumis vabalt liikuda ja minna tõenäoliselt sinnasamasse Prantsusmaale. Aga taas kord: ma ei taha liiga palju võrrelda Eestit teiste riikidega, sest küsimus ei ole selles, mida teeb Venemaa, küsimus ei ole selles, mida teeb Prantsusmaa, vaid küsimus on selles, mida me ise teeme selle väga spetsiifilise, peaaegu unikaalse probleemiga, mis meil on.

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Juku-Kalle Raid esitas oma küsimuses huvitava hüpoteesi, et tegu võib olla ignorantsete vanematega, kellele ei mõju ükski teavitustegevus. Kas teile ei tundu, et kui see nii on, siis on teie esitatud eelnõu seda õigustatum? Riik peaks siis just selle otsuse ära tegema, sest ignorantsete vanemate lapsed ei pruugi ju sugugi ignorantsed olla.

Aitäh! Ma olen teiega täiesti nõus.

Aitäh! Palun, Urve Palo!

Hea eesistuja! Hea esineja! Võib-olla sa rõhutad veel kord üle, miks riigile on üldse oluline, et selle elanikud oleksid ka selle riigi kodanikud. Mida see riigile annab, arvestades, et Eestis on unikaalne olukord, kus 8% riigi elanikest ei ole selle riigi kodanikud? Miks me selle pärast üldse muret tunneme?

Aitäh! Jah, meil on 8% inimesi, kes ei ole meie riigi kodanikud, vaid on teise riigi kodanikud. Lisaks on umbes niisama palju inimesi, kes on üldse kodakondsuseta. Aga selle olulisus on üks asi, mida on välja toodud. Siin me oleme. Ma arvan, et see ei ole meile väga mugav koht, aga meid on võrreldud eelkõige Lätiga. Eesti ja Läti on Euroopa riigid, kus on kõige suurem probleem pikaajalise demokraatliku kaasamisega. On selge, et mittekodanike puhul on üks probleem see, et nad ei saa osaleda valimistel ja seetõttu on nende võimalused osaleda poliitilises demokraatlikus protsessis piiratud. Teine asi on üldisem: kui inimesed ei ole selle riigi kodanikud, siis nad ka ei tunne ennast selle riigi kodanikena, mistõttu neid üldse ei huvita see, mis siin riigis toimub. Ma arvan, et meie pikaajaline huvi on see, et hoolimata sellest, mis probleemid meie rahvusvähemustel on, peaksid nad olema haaratud demokraatlikusse poliitikasse ja ühiskonnaellu, et nad ei läheks kuskile teistele radadele. Me nägime seda ka ise mõni aasta tagasi. Prantsusmaast rääkides, ütlen seda Tõnis Lukasele, ma arvan, et võrreldes Saksamaaga on Prantsusmaal sellega probleeme. Mõnikord lähevad sotsiaalsed pinged natuke teist teed pidi kui demokraatlik poliitika.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh! Tegelikult on see väga armas, kui kaks venelast, nagu teie ja mina, arutame siin neid asju sulaselges eesti keeles ja peame mõnele kolleegile selgitama, et see on normaalne ja keeleoskus ei olene tegelikult kodakondsusest, nii kurb kui see ka ei ole. Aga nüüd küsimuse juurde. Äkki on teil infot selle kohta, mis saab nendest lastest, kelle vanemad ei ole õigel ajal lihtsustatud korras kodakondsust taotlenud. Kas nad saavad Venemaa kodakondsuse või halli passi või mis edasi juhtub?

Aitäh! Kas te mõtlete neid lapsi, kellele vanemad ei taotlenud kodakondsust, kui laps oli alla 15 aasta vana ja kes on nüüd vanemaks saanud? See seaduseelnõu seda ei reguleeri. Nendega on nii, nagu on.

Kuhu nad edasi lähevad?

Kuhu nad üldiselt edasi lähevad? Nii ja naa. Mul ei ole praegu statistikat käepärast, seda statistikat on suhteliselt keeruline saada. Aga oleks huvitav välja uurida, kuhu nad täpsemalt liiguvad. Ma arvan, et nii ja naa, umbes nagu üldiseltki: kolmandik jääb kodakondsuseta, kolmandik saab Eesti kodanikuks ja kolmandik Venemaa kodanikuks.

Aitäh! Jääme siiski registreeritud sõnavõttude juurde. Sellist vestlust siin saalis vabalt ei arendata. Palun, Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Eeldusel, et see seadusmuudatus hakkab kehtima, siis kuidas sa, hea ettekandja, riigiõiguslikult mõtled sellele, et sel puhul tekib n-ö kodakondsuse äravõtmiseks üks täiendav alus? Selleks piisab lihtsalt vanemate avaldusest ja ongi kõik, sest eelnõus on ju kirjas, et laps saab automaatselt Eesti kodakondsuse, aga poole aasta jooksul võetakse see vanemate avalduse alusel tegelikult ära. See ei pruugi riigiõiguslikult sugugi olla nii, nagu te esialgu plaanisite.

Aitäh! Ma arvan, et te ei kuulanud mind piisavalt. Ma rääkisin oma kõnes ka praktilisest poolest, sellest, kuidas see asi välja hakkaks nägema. Esimesed kuus kuud jääks see laps määratlemata kodakondsusega isikuks ja siis, kui ta saab kuuekuuseks, kuid vanemad ei ole esitanud loobumistaotlust, teeb valitsus oma otsusega ta Eesti kodanikuks. Sellist vahepealset asja ei ole ja kelleltki millegi äravõtmist ka ei ole.

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Austatud ettekandja! Praeguse korra kohaselt taotlevad vanemad lapsele kodakondsust. Siis me vähemalt näeme, et üks osa lastevanematest on kodakondsusest huvitatud. Sinu ettepaneku kohaselt tekiks olukord, kus me ei tea, kas üldse keegi nendest kolmest (üks laps ja kaks vanemat) on sellest huvitatud. Ainuke, kes peaks vastutuse võtma ja millestki aru saama, on valitsus, kes lapsele kodakondsuse annab. Kas sinu arvates piisab sellest, et valitsus otsustab ja tegelikult me ei tea, kas laps või tema vanemad on üleüldse Eesti kodakondsusest huvitatud? Kas kodakondsuse saamiseks ei peaks siiski näitama üles ka mingit oma huvi ja initsiatiivi?

Aitäh! Me räägime siin lastest. Täiskasvanute puhul see tõenäoliselt nii ongi, aga laste puhul on natuke raske rääkida huvist, nii sünnipäraste Eesti kodanike laste kui ka mittekodanike laste puhul. Ei saa ju rääkida, et üheaastasel lapsel on mingisugune huvi ja side riigiga jne. Küsimus on selles, et kui vanemad ükskõik missugustel põhjustel kodakondsust ei taotle – kas nad ei ole huvitatud, kas nad arvavad, et nende laps seda ei taha, või nad lihtsalt ei tea sellest –, siis tagajärjeks on see, et kui laps saab 15-aastaseks, siis ta avastab, et see võimalus ei ole tal enam avatud ja on suhteliselt kahtlane, kas temast saab edaspidi Eesti kodanik või saab temast mõne muu riigi kodanik. Mida see tähendab tema võimaluste jaoks osaleda Eesti elus ja kuidas see muudab tema huvi selles elus osaleda? Lisaks, ma arvan, on teatud grupp inimesi, kes hakkavad Eestisse võib-olla mitte kõige sõbralikumalt suhtuma.

Aitäh! Palun, Urve Palo, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Eestis puudub 8%-l elanikest üldse kodakondsus, lisandub ligi 10% teiste riikide kodanikke. Me oleme täna palju rääkinud Prantsusmaast. Prantsusmaal ei ole kõigest mõnel protsendil alalisest elanikkonnast Prantsusmaa kodakondsust. Aga seal on ka niiviisi, et kui noor inimene lõpetab Prantsusmaal kooli, siis ta saab automaatselt kodakondsust taotleda ja kui ta ei ole seda taotlenud, siis 18-aastaseks saamisel saab ta selle automaatselt. Eestis on paraku niiviisi, et kui sa oled Eesti riigis koolis käinud ka 9 või 12 aastat, pead ikkagi tegema lisaeksameid, kui sul ei ole Eesti kodakondsust või kui sa oled kodakondsuseta. Minu küsimus on: kas ei võiks ka Eestis olla niiviisi, et kui sa lõpetad siin kooli, siis on võimalik automaatselt taotleda Eesti kodakondsust, ilma lisaeksamiteta, sest koolisüsteem peaks ju tagama nii keeleoskuse kui ka Eesti riigi ja ühiskonna tundmise?

Aitäh! Ma olen sellega täiesti nõus. Võimalik vastuargument on see, et kooli lõpetades ei valda vene lapsed piisavalt eesti keelt. Minu meelest ei ole probleem nendes lastes, vaid õpetamise kvaliteedis. Mina olen põhimõtteliselt sellega nõus, aga konkreetselt see eelnõu on tunduvalt kitsam.

Aitäh! Palun, Andrei Korobeinik!

Austatud ettekandja! Vastustest sain ma aru, et selle seaduse sihtgrupp on 1500 last ja meil on umbes 150 ametnikku, kes on valmis neile igapidi nõu andma, mis teeb n-ö kümme klienti ühe ametniku kohta, ja on ette nähtud mitu aastat, selleks et kliendiga tegelda. Samas me saame aru, et see süsteem väga hästi ei toimi. Kas sul on ülevaade, kuidas see teavituskampaania välja näeb? Kas see võiks äkki olla personaalsem? Kas see piirdub infovoldikute avaldamisega?

Aitäh! See kampaania on suhteliselt hästi üles ehitatud. Kui ma ise peaksin seda tegema, ega ma palju paremini teha ei oskaks. Esiteks, juba sünnitusmajas antakse lastevanematele infovoldikud ja antakse teada, et neile pakutakse personaalset nõustamist, kui nad seda soovivad. Kui soovitakse, siis võtab üks nendest 153 ametnikust selle lapsevanemaga ühendust. Siseministri sõnade järgi kestab üks suuline nõustamine umbes kümme minutit. Kui vanem ei ole otsustanud, siis talle veel helistatakse jne. See on küllaltki personaalne lähenemine, aga selle efektiivsus on paraku ikkagi väike.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Jevgeni Ossinovski! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Andres Herkeli!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Ma pean kõigepealt tõdema, et kodakondsuspoliitika küsimused tekitavad siin saalis endiselt päris elavat arutelu ja nii oli see ka põhiseaduskomisjonis, kui me seda eelnõu esmaspäeval, 10. oktoobril käsitlesime. Algatajate esindajana oli kohal härra Ossinovski, kes  tänagi asjaomased seisukohad kenasti ette kandis, valitsuse esindajana vahendas valitsuse positsiooni Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. Komisjonis tekkisid suures osas samad küsimused, mis tänases diskussioonis.
Võib-olla lähemalt kahest tähtsamast teemaplokist, mis esile kerkisid. Kõigepealt küsimus, kas pakutud muudatuse näol on tegemist kodakondsuspoliitika aluste muutmisega või on tegemist pelgalt tehnilise küsimusega. See oli esimene vaidlusküsimus. Teine aga puudutas alla 15-aastaseid lapsi, kes on määratlemata kodakondsusega ja kelle vanemad on määratlemata kodakondsusega. Arutati, kas nende naturalisatsiooniga on olulisi probleeme või on tegemist küsimusega, mis järk-järgult laheneb ise ja millega suurt muret ei ole.
Eelnõu esitaja seisukohtadel ma siin ei peatu, kuna need on väga selgelt Riigikogu täiskogule juba esitatud. Küll aga selgitan valitsuse seisukohta, mida Ruth Annus vahendas, rõhutades arusaama, et Eesti põhimõtete järgi isikule antakse kodakondsus taotluse alusel ja riigi sellekohase otsusega. Meie kodakondsuspoliitikaga ei ole kooskõlas see, kui kodakondsus antakse ilma isiku selge tahteavalduseta või siis väga väikeste laste puhul nende vanemate tahteavalduseta. Ruth Annus osutas muu hulgas ka sellele, et nagu siin juba ettekandja nimetas, et eelnõu algatamise ajal oli selliseid alla 15-aastaseid isikuid 1737, siis nüüd on neid juba alla 1600. Nii et tegemist on tõepoolest langeva trendiga. 2004. aastal oli selliseid inimesi Eestis üle 11 000, mis kõneleb sellest, et suuri probleeme sellistel lastel kodakondsuse saamisega ei ole.
Küsimustest, mis komisjonis püstitati, markeerin veel mõned, aga mitte väga pikalt. Küsiti, kui palju võib olla neid lapsevanemaid, kes lapse esimese eluaasta jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniametile lapse kodakondsust puudutavat soovi ei teata, ja milliseks jäävad nende võimalused lapse täisealiseks saamiseni. Vastus oli säärane, et määratlemata kodakondsusega lapsi sünnib meil aastas umbes 600 ja neist umbes 500 saab kas Eesti kodakondsuse – seda valdavalt – või mõne välisriigi kodakondsuse esimese eluaasta jooksul. Järelikult on sadakond last, kelle puhul see probleem jääb lahendamata, ja seda kas vanemate teadliku otsuse põhjal või siis on tegemist mingite sotsiaalset laadi probleemidega. Aga võimalus lapse 15. eluaastani see küsimus lahendada jääb ja ei ole harvad juhud, kus vanemad jätavadki selle otsuse lõpuks lapse enda teha. 15-aastasena saab laps siis ise otsustada, mida ta soovib.
Natuke veel kord sellest, kas on tegemist väheneva probleemiga või mitte. Ma juba osutasin, et niisuguseid lapsi on Eestis järjest vähem, ka selle eelnõu menetlemise käigus on nende arv pidevalt kahanenud. 1992. aastal oli Eestis määratlemata kodakondsusega isikuid umbes pool miljonit, nüüdseks on see arv langenud alla 100 000 piiri. Komisjonis küsiti ka nende praegu ca 1600 määratlemata kodakondsusega lapse vanuselise struktuuri kohta. Vastus oli, et see jaotus on ilmselgelt ebaühtlane. Pigem on tegemist varasematel aastatel tekkinud probleemiga, mis järjest väheneb. Nüüd ei sünni kodakondsuseta lapsi enam kuigi palju juurde. Samas ei saa eeldada kogu probleemi täielikku äralangemist, aga selle põhjus on pigem tõsiasi, et määratlemata kodakondsusega inimesed on Eestis väga hästi kaitstud ja nad on väga heas õiguslikus seisundis.
Komisjon tegi otsuse saata eelnõu esimesele lugemisele Riigikogu saali tänaseks ja määrata komisjonipoolseks ettekandjaks siinesineja. Kuulati ära arvamused, mida eelnõuga edasi teha. Arvamused lahknesid küsimuses, kas esimene lugemine lõpetada või eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Komisjoni esimees pani hääletusele ettepaneku esimene lugemine lõpetada, mis sai poolt 5 ja vastu 5 häält ehk ei leidnud toetust. Seega tekkis komisjonis võrdlemisi komplitseeritud olukord, aga nagu niisugustel puhkudel on kombeks tõlgendada, on komisjoni seisukoht, et eelnõu tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Tahtsin midagi muud küsida, aga teie viimased laused kõlasid väga huvitavalt. Kas see tähendab, et kui komisjoni esimees oleks hääletamisele pannud ettepaneku esimest lugemist mitte lõpetada ja hääletustulemus oleks 5 : 5 olnud, siis me arutaksime praegu saalis komisjoni ettepanekut esimene lugemine lõpetada?

Jah, see võib olla niimoodi küll ja niimoodi see Riigikogu praktikas on olnud. Aga ma lohutan teid, et suur saal ei ole põhiseaduskomisjoni kummitempel ja kõigil on siin võimalus hääletada oma äranägemise järgi. Aitäh!

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Nagu te märkisite, on tegemist väheneva tendentsiga ja selle eelnõu seadusena vastuvõtmine ei kujutaks endast mingit poliitilist ohtu Eesti rahvale. Tegemist oleks hea tahte žestiga ehk nagu ütleb õiguskantsler, see oleks reaalne tegu näitamaks, et Eesti võtab kõiki oma elanikke tõsiselt. Kas oskate seletada, miks valitsuskoalitsioon on nii kangekaelselt selle hea tahte žesti vastu, kuigi Isamaa ja Res Publica ühe osapoole, Res Publica esimene esimees professor Taagepera pakkus seda juba mitu aastat tagasi? Või on nii, et kui õiguskantsler teeb ettepaneku või pooldab kodakondsuspoliitika aluste muutmist Eestis, siis olete sellepärast vastu? Milline on põhjus vastu olla?

Aitäh küsimuse eest! Jah, vastuolemise põhjus on seotud arusaamaga, et see muudatus siiski teatud põhimõttelisi aluseid korrigeerib. See ei ole pelgalt tehniline muudatus. Ja selles osas meie arvamused komisjonis läksid ka kõige teravamalt lahku. Kui ma nüüd seda eelnõu tagasilükkavat seisukohta vahendan, siis põhjus oli tõepoolest see, et kodakondsuse saamine ilma sellekohase selge tahteavalduseta tähendaks kodakondsuspoliitika seniste aluste muutmist. Me võime vaielda selle üle, kas see oleks ulatuslik muutmine ja kui põhimõtteline see oleks, aga siiski on oluline vahe, kas tegu on inimese selgelt väljendatud tahtega Eesti kodakondsus saada või seda tahet väljendatud ei ole. Riigi kohus on aga kindlasti saada võimalikult teadlikke kodanikke ja asjaomane konkreetne tahteavaldus aitab sellele kaasa.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Aitäh! Hea esineja! Te kiitsite Eesti kodakondsuspoliitikat jälle taevani, nagu te olete seda teinud juba aastat 20. Aga kas komisjonis oli juttu ka sellest, et kui meie kodakondsuspoliitika nii hea on – seda on viimastel aastatel mujal Euroopas küll väga kõvasti kritiseeritud –, miks siis siinsed venelased tahavad seda muuta ja toovad selle küsimuse oma valitud saadikute kaudu Riigikogu saali? Tähendab, olukord neid siiski ei rahulda. Kas arutati seda?

Seda niimoodi ei arutatud ja mul puudub ka ettekujutus sellest, kui suur selle muudatuse toetuse kandepind Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas on. Aga sõltumata rahvusest nad otsustasid niisuguse eelnõu esitada ja me menetleme seda väärikalt nii nagu teisigi eelnõusid. Mis puutub kõikvõimalikesse rahvusvahelistesse seisukohtadesse, siis tuletan meelde, et Eesti vastab kõigi kriteeriumide järgi Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide standarditele. Aeg-ajalt tehakse tõesti mingeid täiendavaid ettepanekuid, aga need on niisugused ettepanekud, mille osas meil on kindlasti kaalutlusõigus.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Tuletan meelde, et tegemist on vastsündinud lastega. Seda ühelt poolt. Ja teiselt poolt on mul praegu käes siseministri allkirjaga arvamus, milles Ken-Marti Vaher põhjendab, et imikule ei tohi seepärast kodakondsust anda, et tema puhul ei ole selge tema tavaline elukoht, tema huvide keskne asukoht, perekondlikud sidemed ja ustavus riigile.
Millise analüüsiga, millise meditsiiniaparaadiga või üldse kuidas te soovitate uurida, kas imik on ustav riigile või ei ole?

Aitäh küsimuse eest! Ma vastan kohe põhjalikumalt. Alla aastaseid lapsi puudutavad tahteavaldused tulevad kahtlemata nende vanematelt. Ma ütleksin, et küsimuses kõlab teatud pahatahtlikkus. Kui vanemad otsustavad selle lahtiseks jätta, kui vanematel puudub ettekujutus, mida nad oma lapsele soovivad, või soovivad nad selle jätta lapse otsustada, siis lapsel on aega seda kaalutleda kuni 15-aastaseks saamiseni. Küll aga ma kasutaksin seda küsimust selleks, et osutada veel ühele asjale, mis ennist jäi rääkimata. Kui umbes 5/6 juhtudel valivad vanemad nende laste kodakondsuse nende esimese eluaasta jooksul, siis see suurel määral toimub tegelikult välismaalaste seaduse alusel ja põhjusel, et taotleda tuleb elamisluba. Nii et on üks niisugune hoob, mis paneb inimesed selle peale juba varakult mõtlema. Kordan, et 600-st jämedalt öeldes sadakond on neid, kes lükkavad selle otsuse tegemise edasi.

Aitäh! Palun, Sven Mikser!

Aitäh! Austatud ettekandja! Teie ettekandest jäi mulje, et eksisteerib äärmiselt must-valge binaarne liigendus: kodakondsuse seaduse muudatused saavad olla kas pelgalt tehnilised või siis sellised, mis muudavad kodakondsuspoliitika põhialuseid. Me teame, et teatud traditsioonilistes, sügavalt religioossetes ühiskondades on see probleem, et jumalasõna, pühakirja tõlgendatakse jumalaga koeksistentsena, seetõttu muutumatu ja igavesena. Ja kui pühakiri on seaduste aluseks, siis varem või hiljem need ühiskonnad jooksevad sellise probleemi otsa, et nad ei suuda kohanduda muutuva maailmaga. Ma isiklikult leian, et pilt on mõnevõrra värvilisem, et selline must-valge binaarne vastandus ei ole õigustatud. Usun, et kodakondsuse seadust on võimalik muuta ka selliselt, et muudatused ei ole üksnes tehnilised ...

Küsimus, palun!

 ... vaid on sisulised ja vajalikud, aga ei muuda põhialuseid. Kas teie arvates selline võimalus eksisteerib?

Me peame siin lõpuks langetama otsuse, kas seda eelnõu toetatakse või ei toetata, ja Sven Mikseril on kahtlemata võimalik öelda, et ta loobub must-valgest liigendusest ja jääb selles küsimuses erapooletuks. Tegelikult on siin tõesti vastuolu ja erinevad tõlgendused, mida näitab ka komisjoni hääletustulemus. Me saame sellest probleemist erinevalt aru. Jah, üks osa komisjonist leidis, et tegemist on kodakondsuspoliitika aluste muutmisega, eeskätt teadliku tahteavalduse küsimuses. Teine pool komisjonist leidis, et tegemist on pigem tehnilise muudatusega. Mõlemad seisukohad on olemas ja mina komisjoni esindajana ei saa kuidagi öelda, et üks seisukoht on halvem kui teine. Võib-olla ma hiljem tulen siia pulti tagasi ja väljendan ka oma isiklikku seisukohta, aga komisjoni esindajana ma seda ei saa.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsin komisjonis arutatu kohta. Komisjoni protokollis on kirjas, et tegu on võib-olla tõesti aja jooksul väheneva probleemiga, aga ikkagi probleemiga, millele on juhtinud teiste hulgas tähelepanu ka meie õiguskantsler. Kas kohal viibinud Siseministeeriumi esindaja või komisjoni liikmed avaldasid arvamust, millal see probleem siis ära võiks laheneda? Nii kaua, kui probleem on õhus, on meie kohus see lahendada. Kas oli juttu ka sellest, millal me siis võime öelda, et seda probleemi Eestis enam ei ole ja teemat ei ole vaja üldse päevakorda võtta?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et selle probleemi täielikku ärakadumist meie oma eluajal ei näe. Kodakondsuseta isikuid on riikides ikka ja nendel sünnib ka lapsi. Aga küsimus on selles, kas see on ulatuslik probleem, kas meil on tegemist väga paljude määratlemata kodakondsusega isikutega või enam mitte. Eesti riik on kindlasti astunud väga pikka sammu sinnapoole, et probleem on hakanud  vähenema. Niisugust olukorda, et üldse ei ole kodakondsuseta isikuid ja nendel ei sünni lapsi, ilmselt kunagi ei tule.

Juku-Kalle Raid, palun!

Andres, sa ütlesid, et tegemist on sellise 1600-pealise kontingendiga. Vähenemise tendents on ja võib-olla see ongi siin kollase nupu koht. Aga ma ei saa ikkagi aru, kui see kildkond väheneb päris kiiresti, miks üldse selle asjaga täna tegelda?

Kodakondsuspoliitika on alati olnud teravate arutelude objekt. Ma arvan, et komisjoni arutelu oli võib-olla tarvilik mõnede küsimuste taasteadvustamiseks – kas või selle taasteadvustamiseks, et tegelikult on Eesti riigis kõik asjad korras. Aga nagu ma juba ütlesin, komisjoni ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. See on nüüd saali valiku küsimus, kas me tegeleme sellega edasi või ei tegele. Eks iga Riigikogu liikme küsimus iseendale on, miks ja mille nimel ta ühele või teisele klahvile vajutab.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete mitu korda ütelnud, et see seaduseelnõu siiski teatud põhimõttelisi aluseid korrigeerib Eesti kodakondsuspoliitikas ja et meie kodakondsuspoliitika ei näe ette kodakondsuse andmist ilma tahteavalduseta. Oleme seni võtnud kodakondsuspoliitikat kui ühte väga jäika poliitikat. Oleme väga palju rääkinud inimressursist, täpsemalt Eesti inimressursi nappusest ja pidevast vähenemisest. Kas te ei arva, et senine kodakondsuspoliitika, mis on sündinud vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist, on meie praeguses inimressursi olukorras liiga jäik? Kas ei ole käes paras hetk natukenegi Eesti kodakondsuspoliitika põhimõtteid muuta?

Mina isiklikult arvan, et see ei ole olnud liiga jäik. Aga komisjonis küsimust päris sellisel kujul ei tõstatatud.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Kas komisjon arutas ka sellist inimlikku küsimust, mida hea kolleeg Ossinovski siin nimetas. Et nende sadakonna imiku puhul, keda see küsimus puudutab, võib olla tegu kas vanemate teadliku valiku või pere sotsiaalsete probleemidega. Kui nüüd riik saaks linnukese kirja, aga perega keegi sisuliselt edasi ei tegeleks, kas see oleks hea lahendus? Mulle isiklikult tundub, et hoopis sellise perega järjekindel tegelemine oleks sellele lapsele parem. Kas seda sotsiaalset probleemi ja selle lahendamist ka arutati?

Aitäh küsimuse eest! See küsimus kerkis küll üles. Ruth Annus selgitas, et nende isikute hulgas tõepoolest on inimesi, kes on sotsiaaltöötajate pideva pilgu all. Nii et see probleem on olemas ja nende inimestega Eesti riik kindlasti tegeleb. Aga nagu ma juba ütlesin, selle medali teine külg on, et määratlemata kodakondsusega inimeste staatus ja õigused Eesti riigis on heal järjel. Ent nendega tegeldakse.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina viibisin ka sellel põhiseaduskomisjoni istungil ja tänu sellele tean öelda, te olete jätnud rääkimata ühest teemast, mis seal arutlusel oli ja millele mina tähelepanu pöörasin. Ja nimelt: kodakondsuseta inimeste arv meil küll väheneb, aga samas on olulisel määral suurenenud Venemaa kodanike arv. Kas te võiksite natukene valgustada ka seda arutelu komisjonis?

Palun vabandust, et ma selle välja jätsin, aga see arutelu juba kajastus siin suure saali küsimuste-vastuste voorus reljeefselt. Ja oma ettekandes ma komisjonis kõlanud seisukohti vahendades sellele siiski oma arvates ka osutasin. Jah, Venemaa kodanikud Eestis võivad olla probleem. Samal ajal on üsna illusoorne lootus, et kui see on nende inimeste teadlik valik, siis ühe riikliku regulatsiooniga me ütleme neile nii: meie arvame, et te ei peaks seda valikut tegema. Ei usu, et see annaks mingi kvalitatiivselt teistsuguse tulemuse, et me saaksime sellise manipulatsiooni abil väga teadlikke Eesti Vabariigi kodanikke juurde. Seda lihtsalt ei juhtu. See on meie seisukoht küsimuse niisuguse püstituse puhul.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Kas komisjonis arutleti ka sel teemal, et Eesti on nüüd taas 20 aastat iseseisev olnud, aga meid on siin 15–20% vähem kui 20 aastat tagasi? Seega kas senine kodakondsuspoliitika on olnud toeks meie rahvaarvu vähenemisele või suurenemisele? Tegelikult on ju tegemist vägagi suure miinusega, inimesi on 15–20% vähem, ja minu arvates on ka kodakondsuspoliitika sellele vähenemisele kaasa aidanud. Kas oli sellel teemal juttu?

Aitäh, härra Kaljuvee! Me olime eelmises Riigikogu koosseisus mõlemad põhiseaduskomisjonis ja seal arutati ka väljarännet Eestist. Kahtlemata on see probleem. Mis aga puutub määratlemata kodakondsusega inimestesse Eestis, siis mulle tundub, et nad peavad Eestit küllaltki heaks elupaigaks ning nende massilist väljarändamist ei ole toimunud.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Ma küsin veel, kuna te tundute olevat väga hästi kursis viimaste arvandmetega. Te ütlesite, et neid lapsi, kes kõne all olevasse kategooriasse kuuluvad, on praegu juba alla 1600. Seega mõne kuuga on neid 130 võrra vähemaks jäänud. Kas te teate ka, tänu millele see vähenemine on toimunud? Kas nendest inimestest on saanud Eesti kodanikud või on nendest saanud Venemaa kodanikud või on nad lihtsalt 15-aastaseks saanud ja sealt grupist välja langenud või näiteks on nad Eestist ära läinud? Kas teil selline statistika on olemas?

Ma arvan, et kõik need tegurid võivad olla esindatud. Aga nagu valitsuse esindaja ka komisjonis ütles, on varem sündinud aastakäikudes selliseid lapsi märksa rohkem ja järelikult on 15-aastaseks saamine üks oluline põhjus, miks nende arv on vähenenud. Mis puutub kõige värskematesse andmetesse, siis sain Siseministeeriumist äsja täpsustuse, et eelmise nädala lõpu seisuga oli meil alla 15-aastaseid määratlemata kodakondsusega isikuid 1593 ning elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavaid määratlemata kodakondsusega isikuid kokku 98 481.

Aadu Must, palun!

Aitäh! Korduvalt on räägitud sellest, et Eesti kodakondsuse võtmise alternatiiv on võtta Vene kodakondsus, ja me oleme käinud nagu kassid ümber palava pudru, arutades, kas seda arvu peaks vähendama või mitte. On küsitud, mida teevad Vene kodanikud näiteks siis, kui peaks puhkema sõda Eesti ja Venemaa vahel. See küsimus on küll natuke naiivne, sest kui sõda puhkeb, siis sõdiva riigi kodanikud interneeritakse. Kas te olete mõelnud selle peale, kui palju peaks meil sel juhul olema interneerimislaagreid ja kas on võimalik need inimesed kõik ära interneerida? Kas see on võimalik? On see üldse plaanis või valime mingisuguse muu praktika? Ja kas ei oleks ikkagi otstarbekas seda potentsiaalset hulka vähendada, vähemalt lojaalsete inimeste osas?

Aitäh, härra Must! Ma pean sellele küsimusele vastama nõndaviisi, et põhiseaduskomisjonis seda teemat ei arutatud. Ma ei tea, millisesse Riigikogu komisjoni te kuulute, aga võib-olla peate selle tõstatama riigikaitsekomisjonis. Mina jään vastuse võlgu.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et Eestis on määratlemata kodakondsusega inimestele võrdlemisi head tingimused loodud ja et nad ka ise peavad Eestit võrdlemisi heaks paigaks, kus elada. Me teame ka, et üks meie naaberriik on nendele isikutele loonud soodsamad tingimused riiki sisenemiseks kui Eesti kodaniku passi omavatele inimestele. Samas tahaksin anda teile võimaluse ümber lükata eksimulje, mis võib-olla jäi ja mida te kindlasti ei mõelnud: kuidas teile tundub, kas määratlemata kodakondsus on või peaks olema ihaldusväärne staatus?

See ei tohiks olla ihaldusväärne staatus, kuigi teatud viisareeglitega on sellele võib-olla tõepoolest kaasa aidatud. Aga samal ajal on arenenud demokraatliku riigi kohus tagada oma territooriumil elavatele inimestele võimalikult hea õiguslik seisund. Ja minu jaoks on oluline, et Eesti ei ole kindlasti riik, kus selliste inimeste õigusi rikutakse, ehkki tihtipeale võib teatud teiste riikide praktika tõttu tekkida assotsiatsioon, et määratlemata kodakondsusega isikutel on peale kodakondsuse, mis on jäänud määratlemata, kindlasti ka midagi muud puudu. Eestis see õnneks nõnda ei ole. Aga see staatus ei tohiks olla ihaldusväärne.

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan nüüd läbirääkimised. Palun kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mihhail Stalnuhhini!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi õilsa ettepaneku vähemalt pakkuda Eestis igale vastsündinud lapsele kodakondsust ja Eesti Keskerakonna fraktsioon on sellega nõus. Pikemat põhjendust vist ei ole vaja. Piisab meeldetuletamisest, et ka 2008. aastal oli analoogiline eelnõu siin saalis olemas, ainult ettekandja oli teisest soost – see oli Evelyn Sepp – ja number oli teine: 306.
Põhiseaduskomisjon teeb mitte sugugi vähem õilsa ettepaneku selle eelnõu menetlemine lõpetada, sest tema kaitseb ... kuidas see oligi?... kodakondsuspoliitika põhimõtteid. Vaat sellega nõustuda ei saa ja nagu korralik inimene, ma selgitan seda seisukohta.
Kui mu mälu mind ei peta, siis eelmine aasta sündis Eestis umbes 14 000 last. Tähendab, kui tempo ei ole langenud, siis iga päev sünnib keskmiselt 40 last. Praegu see nii ei ole nagu vanasti, aga kujutage ette, et ühes sünnitusmajas on sellises meie saali suuruses ruumis kõrvuti need 40 last – ilusad roosad ja helesinised tekikesed ümber. Keegi pahatahtlik inimene võiks selle asja peale kohe küsida, et see on meie ühiskonna mudel: punane pass – Venemaa Föderatsioon, sinine pass – Eesti Vabariik, aga kus on hallid tekid? Neid ei ole. See tähendab, on poisid ja tüdrukud, mitte midagi muud. Imikud on äsja söönud, rinda imenud ja magavad rahulikult, aga nende uni ei ole nii muretu, nagu tahaks.
Kuningas Herodese ajast on väikelapsi ähvardanud mingid ebameeldivused. Ja ebameeldivusi hakkabki tulema. Astub sisse Eesti Vabariigi siseminister Ken-Marti Vaher, võtab taskust ühe paberi ja hakkab kõva häälega lugema: "Rahvusvaheline õigus ei luba anda massiliselt kodakondsust isikutele, kellel puudub riigiga sügavam side." Kellele ta seda ütleb? Ta ütleb seda eile sündinud lastele! Mida teie teeksite nende voodi ääres? Minister jätkab: "Rahvusvahelise kohtu arvates on" – siin tuleb see peamine lause! – "sidemete üle otsustamisel tähtis välismaalase tavaline elukoht, tema huvide keskne asukoht, perekondlikud sidemed ja ustavus riigile." Selge see – mis huvi võib neil olla! Üks kägiseb, teine pissib pampersi sisse. Ma tuletan veel kord meelde: me ei räägi nende vanematest, me räägime lastest, äsja sündinud lastest. Komisjonipoolne kaasettekandja ei suutnud mulle selgeks teha, kuidas on võimalik kontrollida imiku ustavust riigile. See küsimus jääbki õhku rippuma. Minister loeb edasi: "On oluline rõhutada, et Eesti kodakondsuse andmisel kehtib põhimõte, et kodakondsuse võib saada isik, kes on integreerunud Eesti ühiskonda." See tähendab, et selles ruumis, kus need 40 imikut on, on väidetavasti 30 Eesti ühiskonda integreerunud, 10 aga ei ole. Kui nii, siis palun selgitage mulle, mis asi on integratsioon ja kuidas te kavatsete neid 24-tunnise elustaažiga lapsukesi integreerida!
Vaadake, kolleegid, iga hea asja võib põhja lasta, nagu ütles Gerassim, kui ta Mumuu tiiki uputas.
Palun natuke aega juurde!

Palun, kolm minutit juurde!

1983. aastal olin ma Kasahstanis ja mul oli seal säärane õnn, et meile anti lihakonservi, mis oli toodetud 1949. aastal. Meie kodakondsuspoliitika on nagu seesama konserv. See on sügavkülmikus seisnud ega vasta enam meie dieedile. See on vaja vähemalt üles sulatada ja kontrollida, ega ta juba ei haise.
Nii et Keskerakonna fraktsioon toetab seda seaduseelnõu ja selle dialoogi jätkamist ning palub komisjoni otsust mitte toetada! Aitäh!

Tänan! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Andres Herkeli!

Lugupeetud juhataja! Kuna ma olin enne siin puldis põhiseaduskomisjoni esindajana pisut kammitsetud olukorras, siis markeerin nüüd mõne sõnaga Isamaa ja Res Publica Liidu seisukohad. See viimane sõnavõtt, naljatlemine teemal, millised mõtted on peas vastsündinud lastel ja kuidas nad otsustavad, ei olnud kindlasti kuigi kohane. Nende laste eest tõepoolest saavad selle otsuse teha nende vanemad ja Eestis on põhimõte, et kodakondsus jookseb ius sanguinis'e liini pidi, mitte sünnijärgselt, ja see on kõigiti asjakohane.
Nüüd mõnest osutusest, mis siin täna võrdlemisi dramaatiliselt kõlasid. Kõigepealt väide, et kodakondsuse taotlejate arv on langustrendis sellepärast, et kodakondsuse saamine Eestis on raske. Ma käisin meie delegatsiooni koosseisus eelmisel nädalal Prantsusmaal – meid on siin mitu inimest, võib-olla mõni tahab veel pärast mind kõnepulti tulla. Tutvunud sealse kodakondsuspoliitikaga, ei saa kuidagi järeldada, et Eesti kodakondsuspoliitika on eriti karm. Kodakondsuse taotlemise langustrendi põhjused on loodetavasti tänastest küsimustest-vastustest selgelt välja tulnud. See trend on esile tõusnud eeskätt sellepärast, et määratlemata kodakondsusega isikute staatus on hästi kaitstud. Teiseks, kodakondsuseta isikute probleemi on Eestis lahendatud väga intensiivselt. Nagu juba öeldud, me oleme seda lahendanud nüüd juba pea 20 aasta vältel, kusjuures alguses oli määratlemata kodakondsusega isikuid umbes pool miljonit. Et sellise languskõvera pealt tekib teatud stabiliseerumine, on täiesti loogiline ja loomulik, nii et ma ei näe siin väga suurt probleemi.
Lõpuks küsimus, mida teha inimestega, kes on teadlikult valinud Venemaa kodakondsuse. Kuidas neist teha tulevikus Eesti kodanikud? See ei ole kindlasti lahendatav sellega, et me lihtsalt jätame selle otsustusetapi vahelt ära, et mingisugust otsustamist pole vajagi. See pigem hägustab inimeste arusaama sellest, mis on üldse kodakondsus ja mis on kuuluvus ühe või teise riigi kodanikkonda. Me oleme seisukohal, et need otsused tuleb teha teadlikult kas lastel, kui nad on pisut suuremad, või nende vanematel. Ja selle võimaluse äravõtmine on tõepoolest kodakondsuspoliitika ühe olulise põhimõtte muutmine. Kui siin parafraseerida veel kord Jaak Alliku ja Juku-Kalle Raidi vahel küsimuste esitamise kaudu tekkinud mõttevahetust, siis võiks öelda nii, et ignorantsete lapsevanemate mitteignorantsed lapsed saavad 15-aastaselt teha täiesti mitteignorantse valiku. Tänan!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Sven Mikseri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu algataja esindajana ma kindlasti ei pea siin üle kordama, et me toetame esitatud eelnõu ning loodame saali toetusele ja mõistmisele. Kodakondsuse seadus on üks Eesti Vabariigi seadusi, mis, jumal tänatud, ei ole meile Jumalast antud, vaid on meie endi vastu võetud ning mida me aegade ja olude muutumisel või ka siis, kui me sellesse seadusesse sisse kirjutatud või sinna sisse ununenud apsudest teadlikumaks saame, kindlasti saame muuta. Meie ettepandud muudatus ei ole pelgalt tehniline. See on sisuline ja see on märgiline. Ning see märk on kindlasti positiivne – see ei ole selline, mis õõnestaks või püüaks läbi saagida meie kodakondsuspoliitikat või, hoidku jumal selle eest, meie riikluse põhialuseid. Ei!
Umbes-täpselt kaks aastat tagasi ütles siinsamas Riigikogus õiguskantsler Indrek Teder: "Kehtiva elamisloaga kodakondsuseta vanemate alla 15-aastastele lastele võiks naturalisatsiooni korras anda Eesti kodakondsuse, kui vanemad ei ole selle vastu. Täpsustuseks rõhutan, et see on kodakondsuse omandamine naturalisatsiooniga, mitte sünniga. Selline käik oleks positiivne nii arutelu käivitamiseks kui ka reaalne tegu näitamaks, et Eesti võtab kõiki oma kaasmaalasi tõsiselt."
Me oleme rääkinud päris pikalt sellest, et me võiksime Eestis jõuda ühel heal päeval ja miks mitte juba nähtavas tulevikus selleni, et meie inimeste suhet oma riigiga võib iseloomustada kui Eesti kodakondsusel põhinevat patriotismi.
Üks ettekandjatest ütles, et kodakondsuseta olek või siis määratlemata kodakondsus ei peaks olema ihaldusväärne, see ei peaks olema ühes riigis elava inimese normaalne staatus. See tähendab, et selliste inimeste arv peaks vähenema. Jah, tõsi, too arv ongi aastatega vähenenud, aga see peaks kindlasti veelgi vähenema sellelt ligi 100 000-lt, mis see näitaja praegu on.
On ka küsimus, mis riigi kodakondsuse need inimesed valivad – need inimesed, kes on näiteks 15 aastat siin elanud ning suhelnud Eesti riigi ja tema süsteemidega. Küsimus on: kas me julgustame neid inimesi? Kas me anname neile Eesti riigina märku, et me soovime neid endi hulka kaaskodanikeks, või anname neile mingisuguse teistsuguse signaali? Olgem ausad, täiesti neutraalne Eesti riik selles küsimuses ju olla ei saa. Sotsiaaldemokraadid leiavad kindlasti, et me peaksime neid inimesi julgustama saama Eesti kodanikeks, olema kodanikud koos kõigi sellest tulenevate kohustuste ja õigustega.
Eelnenud sõnavõttudes avaldati ka arvamust, et kuna kõnealuste isikute arv on statistiliselt vähenev, trend on positiivne, siis on sellega justkui mõttetu tegeleda. Ma arvan, et kui meie võimuses on lahendada mõne seaduseapsu või -lünga korrigeerimisega tuhande või saja või kümne või isegi ühe inimese probleem, siis meie kui Eesti seadusandjate kohus on seda teha. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 68 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 68 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 47 Riigikogu liiget, vastu 40 ja 2 erapooletut leidis ettepanek toetust. Eelnõu 68 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Oleme viienda päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu 67 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Analoogne meie fraktsiooni esitatud eelnõu oli menetluses ka eelmises kogus ja eesmärk oli lahendada probleeme, mis on tekkinud füüsiliste isikute ja riigi vahel sellel hetkel, kui nad maksavad makse. Tollest eelnõust läks tookord käiku pool ehk siis Riigikogu pidas võimalikuks seda, et kui füüsiline isik lõpetab oma tegevuse, isa annab näiteks oma talu pojale üle, siis riik ei peaks tulumaksuga sinna vahele torkima minema. Tõsi, nüüd on selgunud, et seda seadusega antud võimalust täpsustav ministri määrus on veel siiamaani vastu võtmata, aga küll me jõuame rahandusministri käest ka lõpuks küsida, millal see määrus vastu võetakse.
Tookord jäi teine pool eelnõust lahenduseta ja me pakume selle teile nüüd uuesti välja sellel lihtsal põhjusel, et peame seda õigeks. Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise eelnõu eesmärk on väga lihtne: tagada haigestumise korral samasugused tingimused sellele inimesele, kes käib palgatööl, ja sellele inimesele, kes töötab füüsilisest isikust ettevõtjana. Asi on ju selles, et esimesed kolm päeva koheldakse neid võrdselt ja alates üheksandast päevast ka ühtemoodi ehk siis sõltuvalt sellest, kuidas nende pealt on sotsiaalmaksu makstud või kuidas nad ise on sotsiaalmaksu maksnud, saavad nad ka haigusraha. Neljandast kaheksanda päevani jätkab tööandja palgatööd tegevale isikule palga maksmist, aga füüsilisel isikul ei ole kedagi, kes saaks talle palga maksmist kuidagi jätkata. Ettepaneku sisu on lihtne: kompenseerida füüsilisest isikust ettevõtjale see osa tema haiguspäevadest sellisel põhimõttel, et kui palgatöötajal kompenseeritakse saamata jäänud palk, siis füüsilisest isikust ettevõtja puhul võiks maksude kaudu arvestada seda, et tal jääb tulu saamata. Selle mahaarvatava summa leidmine ei olegi teab mis keeruline, sest FIE on sotsiaalmaksu maksnud ka varem. See käiks tema varem makstud ja deklareeritud tulude alusel ehk nende päevade võrra, kui ta haige on, oleks tal õigus haiguslehe alusel vähendada oma sissetulekuid ja seetõttu maksta ka vähem makse. Nii nagu palgasaajal kuulub haigushüvitis tulumaksu alla, peaks ka FIE-l kuuluma see mahaarvamine maksustamisele tulumaksuga ja siit siis vajadus muuta tulumaksuseadust.
Nii lihtne see ettepanek ongi, ei midagi keerulist. Kutsun kõiki üles seda toetama!

Tänan! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse!

Tere päevast kõigile! Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjoni nimel teen teile väikse kokkuvõtte, kuidas sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu 67, tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu komisjonis menetleti.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas eelnõu selle aasta 8. juunil  ja rahanduskomisjoni päevakorras oli see arutusel 18. oktoobril, eelmisel nädalal. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Eiki Nestor. Vabariigi Valitsuse seisukohti tutvustas eelnõu arutelus Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja kohal oli ka Tanel Ruusmaa, kes on selle osakonna peaspetsialisti asendaja. Nagu lugupeetud Eiki Nestor siin juba mainis, esitaja sõnastuses on eelnõu eesmärk võrdsustada füüsilisest isikust ettevõtjate ehk kõnekeeles FIE-de olukord haigushüvitise osas palgatöötaja omaga. Selleks soovitakse anda FIE-dele õigus arvata ettevõtlustulust maha haiguse tõttu saamata jäänud ettevõtlustulu 4.–8. haiguspäeva eest ja mahaarvamise aluseks oleks Maksu- ja Tolliametile esitatud eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmed. Esitaja plaani järgi on eelnõu kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril.
Arutelu komisjonis oli töine ja sugugi mitte nii kirglik, nagu eelmises päevakorrapunktis käsitletud eelnõu arutelu teises komisjonis tundus olevat. Härra Nestor andis ülevaate selle eelnõu mõttest, eesmärgist ja selgitas asjaolusid. Ta ütles ka komisjonis, et on väga rõõmus selle üle, et varem esitatud samasisulisest eelnõust võeti vastu üks osa, mis sisaldas veel ühte muutust FIE-de olukorras. Selle järgi võivad nad anda oma ettevõtte lastele üle tulumaksuvabalt. Nüüd on mitmendat korda Riigikogu ees selle eelnõu teine pool (eelmine eelnõu oli 841 SE).
Arutelu käigus esitas Rahandusministeeriumi esindaja Vabariigi Valitsuse seisukohad. Valitsus ei toeta eelnõu ja sellekohane seisukohavõtt esitati Rahandusministeeriumi kirjas juba 26. juulil. Põhjendused olid järgmised. Öeldakse, et tulumaksuseadus ei ole tervishoiuküsimusi puudutava regulatsiooni sätestamiseks sobiv seadus, need küsimused tuleks reguleerida pigem ravikindlustuse seaduses. Eiki Nestor esitas küll vastulause, et FIE-le saab hüvitada vaid saamata jäänud tulu, mitte palka, mistõttu tulumaksuseadus on just sobiv koht. FIE-de ja töötajate ühesugune kohtlemine ei ole põhjendatud, öeldakse valitsuse seisukohtades, sest töötegemise ning sellega seotud maksukohustuse kujunemise põhimõtted on FIE-del ja töölepingu alusel töötavatel isikutel erinevad.
Selgitan seda natukene. Sellest kirjast tulenevalt on töötajal alluvussuhe tööandjaga, väike otsustusvabadus tööülesannete täitmisel ja ka töötegemisega kaasneva maksukohustuse kujunemise suhtes ning tööandjal on huvi kontrollida hüvitise maksmise põhjendatust. FIE on teistsuguses olukorras, temal alluvussuhe puudub, ta on enamasti omaenda peremees, ta on vaba töötegemise aja, koha ja mahu kujundamisel ning tal on ka suuremad võimalused oma maksukohustuse kujundamisel. Samuti toodi välja see, et maksuhalduri koormus esitatud deklaratsioonide kontrollimisel oleks maksusoodustuse mõjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur ja eelnõu annab rahandusministrile volitused, mis tuleks põhiseaduse kohaselt ette näha seadustes. See oli üks põhjendus, miks see eelnõu ei ole vastuvõetav. Nimelt ütleb põhiseaduse § 113, et kõik maksuõigussuhte elemendid peavad olema kindlaks määratud seadusega, aga selles eelnõus antakse rahandusministrile suuremad volitused.
Komisjonis oli veel küsimusi seaduseelnõu rahalise mõju kohta. Vastati, et negatiivset mõju ei ole. Käsitleti mõningaid maksuspetsiifilisi küsimusi, mis puudutas näiteks seda, et FIE-l tekib otsekohustus tulumaksu deklareerida ja pole väga kindel, kas see rõõmustab FIE-sid. Rahandusministeeriumi poolt oli selline info.
Komisjon langetas järgmised otsused. Ühehäälselt otsustati saata eelnõu tänaseks esimesele lugemisele. Hääletati ka seda, kuidas eelnõuga käituda, ja eelnõu otsustati esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli kuus ja vastu viis komisjoni liiget. Selline oli komisjoni otsus. Aitäh teile!

Tänan, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjoni arutelul oli jutuks ka meie eelnõu n-ö teise ringi efekt ehk siis see, et FIE võimalus saada  4.–8. haiguspäeva eest haigushüvitist motiveeriks FIE-t paremini ja ausamalt oma sotsiaalmaksu maksma?

Seda teemat komisjon ei käsitlenud. Ma tean, et see oli päevakorras, kui eelnõu siin eelmisel korral menetleti, aga seekord see päevakorras ei olnud. Mina isiklikult ütlen selle kohta niimoodi, et mina usun inimeste maksukuulekusse ja aususesse eelkõige ja ainult.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 67 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 67 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 45 Riigikogu liiget, vastu 25, erapooletuid ei ole. Eelnõu 67 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kuues päevakorrapunkt on käsitletud.

Läheme edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu 69 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Tarmo Tamme!

Väga austatud juhataja! Head kolleegid! Tutvustan teile seaduseelnõu, mis näeb ette toasoojale madalama käibemaksu kehtestamist. Meie ettepanek on alandada käibemaksu 20%-lt 9%-le. Käesoleva eelnõu eesmärk on leevendada koduomanike kõrgeid küttekulusid toasooja käibemaksu vähendamise teel.
Koduomanik on isik, kellel on elukoht, kus tal on tekkinud kodutunne. Vaadates kas või selle aasta sügisesi hinnatõuse, me näeme, et kohati on sooja hind tõusnud kuni 40%. Alates 2007. aastast on aset leidnud märkimisväärne küttehinna tõus ja see on toonud kaasa eluasemekulude osakaalu suurenemise Eesti leibkonna rahakotis. Näiteks on ühe kolmetoalise korteri küttekulu kasvanud nelja aastaga 64%. Toasooja hinda on kergitanud üldine soojaallikate hinna tõus, aga ka käibemaksuga seotud muutused. Kui me ikkagi elame selles maailma piirkonnas, kus talved on külmad, siis ei tohiks elamine meie inimestele  olla karistuseks. Ei ole normaalne, kui sügisel viivitatakse majade kütmisega, et hoida kokku raha, ja tulemuseks on hallitavad korterid ning nohused lapsed. Tavaks on saanud, et eelmise talve küttekulude maksmine lõpetatakse järgmise kütteperioodi alguseks. Ja siis tekib küsimus, kust leida raha, et neid elamuid, kortereid renoveerida ja soojustada. Tubade kütmine ei ole luksuskaup, vaid inimeste esmavajadus, nagu näiteks toit või ravimid.
Ülikõrged kommunaalkulud ei puuduta ainult eramajade omanikke, vaid ka korteriomanikke. Swedbanki eraisikute teabekeskuse hinnangul on elamukulude osakaal keskmise leibkonna rahakotis kasvanud väga lühikese ajaga 14,3%-lt 18,8%-le. Eesti inimestest elab 68% korterelamutes, millest 70% on vanemad kui 30 aastat. Külmade talvede tõttu on elanike soojakulud viimastel aastatel oluliselt suurenenud.
Kui see eelnõu leevendab põhiliselt nende koduomanike kodukulusid, kes elavad korterelamutes, kus kasutatakse kaugkütet, siis Keskerakonna fraktsioon on andnud Riigikogu menetlusse ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatuse, millega vähendatakse alates 1. jaanuarist 2013 elektriaktsiisi Euroopa Liidu alammäärani, milleks on 1 euro. Sellega kaitstakse koduomanikke, kes kasutavad oma kodu kütmiseks elektrienergiat. Nende kahe eelnõuga kaitseb Keskerakond kõiki Eesti koduomanikke. Küttekulude vähendamisest võidavad kõik koduomanikud, erinevalt kodualuse maa maksu kaotamisest, mille puhul võidab elamuomanik oluliselt rohkem kui korteriomanik. Kui siia lisada see, et uuest aastast kaob ära erimärgistatud kütus, siis kasvab osal korteriomanikel, majaomanikel küttehind veel kuni kolmandiku võrra.
Toasooja käibemaksust rääkides tuleb meenutada ajalugu. Seitse aastat kehtis toasoojale 5%-line käibemaks, kuid 10. detsembril 2003 otsustati käibemaks tõsta 18%-ni. Nii viidigi käibemaks alates 1. juulist füüsilistele isikutele, elamu- ja korteriühistutele, kirikutele ja kogudustele, haiglat pidavatele isikutele ning riigi-, valla- ja linnaeelarvest finantseeritavatele juriidilistele isikutele või asutustele 18%-ni. Kui 2007. aastani oli põhiliselt keskkütteks kasutatav maagaas aktsiisivaba, siis 14. juunil 2007 tehti otsus, et see tõstetakse 157 kroonile 1000 m³ gaasi kohta. Nii et ühel ajal mõjusid nii käibemaksu tõus kui ka aktsiisi tõus. Nagu te kõik väga hästi mäletate, tehti aastal 2009 kolm negatiivset lisaeelarvet. Teise negatiivse lisaeelarvega tõsteti 2009. aasta juulis kaupade ja teenuste käibemaksu määra 18%-lt 20%-ni, seda kõigil nendel kaupadel, mille kohta ei kehtinud erandid. Seega kergitati ka toasooja käibemaksu määra 2% võrra. Lisaks sellele tõsteti veel maagaasi ja teiste fossiilsete kütuste aktsiisi. Maagaasi aktsiis on nullist tõusnud 367 kroonini 1000 m³ kohta. Gaasitarbijaid lohutati sellega, et maailmaturul on gaasi hind langemas, aga kuna gaasi hind on seotud vedelkütuse hinnaga, siis on siingi toimunud suur hinnatõus. Mitme piirkonna korteriühistud ei ole suutelised soojatootjatele õigeaegselt sooja eest tasuma ja nii tekivad võlad, mida makstakse järgmise kütteperioodi alguseni. Nii kestab see aastast aastasse ja vaba raha, mille abil elamuid soojustada, ei saagi inimestel tekkida.
Pidev kaudsete maksude tõstmine on viinud meid olukorda, kus riigieelarve täitmise nimel tuleb koduomanikel kanda suurt koormat. Käibemaksu langus annaks inimestele märku, et riik hoolib neist, ja nad ei peaks otsima endale uut elukohta kuskil soojemates riikides. Kuna inimeste ostujõud on juba pikka aega vähenenud, siis oleks õige aeg mõelda sooja käibemaksu alandamise peale. See peaks sobima ka mõlemale koalitsioonipartnerile, kes võitlevad selle nimel, et vähendada kodukulusid, ja selle nimel, et vähendada makse. Inimestel jääks rohkem vaba raha kätte ja nad saaksid kasutada seda oma äranägemise järgi. Millal on siis veel parem makse vähendada kui mitte ajal, kui meil riigis on korralik majanduskasv?
Seletuskirjas on toodud ka selle seaduseelnõu analüüs. Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigustega. Seaduse mõjul väheneks käibemaks 20%-lt 9%-le alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Selle kulu eelarvele oleks 17,1 miljonit eurot ja kulude katteallikana me näeme astmelist tulumaksu. Aitäh teile!

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Ma loodan, et sa mäletad selle aasta valimisreklaami, kindlasti mäletad. Isamaa ja Res Publica Liit lubas, et vähendab inimestele kommunaalkulusid poole võrra. Samas kannad sina praegu ette eelnõu, mis aitaks neil oma lubadust täita, vähemalt soojuse kogumaksumusest teeb see umbes ühe kümnendiku või ühe üheteistkümnendiku. Arvestades kommunaalkulutuste bilanssi, oleks 5% juba olemas. Mis sa arvad, miks nad ei toeta selliseid asju, mis selgelt aitavad täita nende valimislubadusi?

Aitäh küsimuse eest! Enne valimisi lubati paljutki, aga ma tean, et mitmest lubadusest on juba taganetud. See oleks tõesti üks konkreetne meede, mille kaudu me saaks vähendada kõikide koduomanike kodukulusid. Ja ma ütlen veel kord, et me elame sellises karmis kliimas, kus on talv, mil inimeste rahakotist läheb ikkagi 20% ainult eluasemekuludele. Milleks meil siis veel raha jätkub? Aga miks nad eelnõu ei toeta, seda peaks ilmselt nende käest küsima.

Palun, Aivar Sõerd!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Eelmisel nädalal tõi riigikontrolör oma ettekandes välja tõsiasja, et meie riigieelarves on fikseeritud kulude osatähtsus kasvanud 75%-ni, ehk siis vabalt ümberjagatavat raha on ainult üks neljandik. Selle üks põhjus on, et maksutulud on juba ette ära suunatud. Meil on praegu jäänudki vaid kaks maksu, mis laekuvad 100% eelarvesse – need on käibemaks ja raskeveokimaks. Oma eelnõu menetlusse andes te olite teadlikud, et see eelnõu vähendab käibemaksu laekumist. Kas te arvate, et me tõesti peaksime veelgi suurendama fikseeritud kulusid ja vähendama vabalt ümberjaotatavate vahendite osa?

Aitäh, küsimuse esitaja! Küsimus on selles, kus kohast käibemaksu võetakse. Käibemaksu saab võtta sealt, kus see ei mõjuta otseselt inimeste heaolu ja nende eluolu meie karmis talves. Loomulikult käibemaksu laekumine selle võrra väheneb, aga ma arvan, et inimesed kasutavad vabanevat raha teistmoodi ja käibemaks ei jääks riigile laekumata.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Tarmo Tamm! Riigikogu juhatusele on laekunud Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek pikendada Riigikogu täiskogu istungit teisipäeval, 25. oktoobril 2011. aastal kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Enne kui me asume  päevakorrapunkti edasi käsitlema, peame selle ettepaneku läbi hääletama. Valmistume hääletamisprotseduuriks.
Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast Riigikogu täiskogu istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 55 Riigikogu liiget. Kuna 95 Riigikogu liikme kohalolek eeldab pikendamiseks 63 poolthäält, siis ei leidnud ettepanek toetust.
Palun järgmiseks ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Rannar Vassiljevi!

Aitäh! Eelnõu arutati rahanduskomisjonis 17. oktoobril, mil eelnõu tutvustas Tarmo Tamm ja Vabariigi Valitsuse arvamuse esitas Rahandusministeeriumi aktsiisi- ja tollipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla. Vabariigi Valitsusele see eelnõu eriti ei meeldinud. Ja miks ei meeldinud? Põhjused olid kokkuvõtlikult järgmised: nimelt konstateeriti fakti, et käibemaks on üldine tarbimismaks riigieelarvesse tulu saamiseks ja vähendatud maksumäära rakendamisel saavad soodustust ka need, kes tegelikult riigi tuge ei vaja. Toetused peavad olema vajaduspõhised, mitte kõigile ühesugused. Lisaks öeldi ka, et maksusüsteemi kaudu soojusenergia üldine toetamine soodustab liigtarbimist ega motiveeri kokku hoidma ning keskkonda säästma, mis siis vist tähendab, et kui küte on odavam, siis köetakse rohkem, ollakse palavamas toas. Raha poole pealt toodi välja, et  käibemaksumäära alandamine 9%-le võiks tulude väiksema laekumise tõttu maksma minna ligikaudu 18 miljonit eurot. Üldiselt peab Vabariigi Valitsus efektiivsemaks meetmeks otsetoetusi abivajajatele.
Komisjonis kerkisid üles järgmised teemad. Küsiti, milline on algataja arvates viis, kuidas eelarvest puudujäävad 18 miljonit eurot kompenseerida. Algataja vastus sellele oli, et astmelise tulumaksu kaudu. Samuti oli komisjonis liikmeid, kes arvasid, et soodustuse põhjendatus on küsitav, sest suuremad kasusaajad on just luksuspindade omanikud ja millegipärast toodi näitena eriti Kadrioru kortereid. Algataja kommentaar sellele oli, et 68% inimesi elab kortermajades ja oma kütteliiki valida ei saa, lisaks väheneks toimetulekutoetuse saajate arv, sest praegu arvestatakse küttekulusid ka toimetulekutoetuste puhul. Siis küsiti komisjonis, miks on algatajad eelistanud just soojusenergiat, mitte näiteks lastekaupu. Algataja kinnitas, et lastekaupade käibemaksu vähendamise mõttest ei ole loobutud, aga üldiselt on soojusenergia hea koht, kus käibemaksu vähendada, kuna Konkurentsiamet piirab hinda ja seetõttu jõuaks hinnasoodustus suhteliselt hästi lõpptarbijani. Samuti tõstatati probleem, et maainimesed ei saa sellest käibemaksu vähendamisest suurt abi, sest maal kasutavad paljud puukütet. Algataja kommenteeris, et käibemaksu vähendamine on hea viis üldise olukorra leevendamiseks, ja võrdles seda kodualuse maa maamaksust vabastamise mõttega. Lisaks mainis algataja komisjoni istungil, et sellest muudatusest võidaksid ka kohalikud omavalitsused. Lõpetuseks küsiti algatajatelt, kas nende meelest on tegu hea eelnõuga. Algataja kinnitas, et nende meelest on tegu hea eelnõuga, kuid vaatamata sellele vastusele otsustas komisjon eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääled olid napilt, aga kindlalt 6 : 4. Aitäh!

Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur aitäh, Rannar Vassiljev! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Kuna juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 69 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb see meil läbi hääletada. Valmistume hääletamisprotseduuriks.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 69 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu 26 Riigikogu liiget. Ettepanek leidis toetust ja eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Kaheksas päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks on Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin. Palun!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Euroopa Komisjoni hinnangul peab Eesti tõhustama aktiivset tööturupoliitikat, võttes kasutusele meetmed, mis hõlmavad noori ja pikaajalisi töötuid ning suure tööpuudusega piirkondi. Eelnõu eesmärk on töö kaotanud puudega inimese või noore (noorsootöö seaduse mõttes) võimalikult kiire töölerakendamise soodustamine ning majanduse elavdamine ajal, mil Eestis on töötuse määr 14,4%.
Lugupeetud kolleegid! Koalitsiooni soov ammendada tänane päevakord siin saalis ja sellel ajal langeb kokku minu sooviga olla kuskil teises kohas, sest täna on see haruldane juhtum, kus palju tähtsam ja huvitavam toimub väljaspool seda saali, nimelt Lossi platsil. Nii et sellega on kõik ja ma vastan meelsasti teie küsimustele. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi on. Palun, Siim Kabrits!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on hea meel, et te sellise teema olete ette võtnud. Kas te olete kaalunud ka muid meetmeid, et seda probleemi lahendada? Sotsiaalmaksuerisustega on kindlasti lihtne mängida, aga võib-olla mõned muud meetmed aitavad tööpuuduse leevendamisele rohkem kaasa.

Aitäh küsimuse eest! Jah, me oleme kaalunud ja neid meetmeid, mida me kavatseme teile pakkuda, on üsna ja üsna palju. Karta on, et sama tulemusega, nagu see ja kõik eelmised ettepanekud, mis on tehtud. Nii et pikemalt ma praegu teile jutustama ei hakka, räägime komisjonis ja hiljem siin saalis.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Mihhail Stalnuhhin! Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Andrus Saare!

Proua juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu oli rahanduskomisjoni istungi päevakorras 18. oktoobril s.a. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Mihhail Stalnuhhin. Vabariigi Valitsuse seisukohti tutvustas eelnõu arutelus Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Eelnõu eesmärki, küll väga lühidalt, Mihhail Stalnuhhin siin tutvustas: eesmärk on töö kaotanud puudega inimese ja noore võimalikult kiire töölerakendamise soodustamine ning selle kaudu majanduse elavdamine.
Arutelust komisjonis. Algataja esindaja sõnul on eelnõu põhiseisukoht, et kuus kuud töötuna arvel olnud puudega inimese või noore töölevõtmisel tasub sotsiaalmaksu riik. Sotsiaalmaksu tasub riik 12 kuu vältel ulatuses, mis ei ületa ühes kuus kahekordset töötasu alammäära. Vabariigi Valitsust esindava Rahandusministeeriumi esindaja komisjonis esitatud seisukohad olid järgmised. Vabariigi Valitsus ei toeta eelnõu. Esitatud olid ka Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi kirjad. Eestis rakendatakse puude või vähese töökogemusega isikutele, kellel töö leidmine on raskendatud, juba mitmeid tööle värbamist soodustavaid meetmeid, näiteks palgatoetus, tööharjutusteenused, mitmesugused toetused puudega isikute töölevõtmisel. Töötukassa osutab töötutele tööturuteenuseid ja muud tööle saamiseks vajalikku abi ning hüvitab tööandjale pärast puudega isiku töölevõtmist osaliselt ka töökoha ning töövahendite ümberkorraldamise maksumuse. Kehtiva seaduse kohaselt maksab riik sotsiaalmaksu töövõimetuspensioni saava isiku eest sotsiaalmaksu maksmise aluseks olevalt kuumääralt. Seda ületava töötasu osa eest maksab sotsiaalmaksu tööandja. Vajaduse korral saab puudega isik kasutada tugiisikuga töötamise teenust. Vastavalt tulumaksuseadusele ei maksustata tulumaksuga puudega inimese isikliku mootorsõiduki kasutamist sõiduks elukoha ja töökoha vahel. 16–24-aastase töötu saab palgatoetusega tööle rakendada, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu ega ole tööd leidnud. Vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on tööandjal õigus maksta enne tööleasumist töötuna arvel olnud isiku eest sotsiaalmaksu tegelikult töötasult. Neid meetmeid on veelgi.
Tuleb tunnistada, et diskussioon komisjonis just väga pikk ei olnud. Arutleti selle üle, mis vanuses on inimene noorsootöö seaduse mõttes. See vanus on 7.–26. eluaastani. Komisjoni liikmete seas jäi kõlama arvamus, et vajalikud meetmed noortele ja puudega isikutele töö leidmise hõlbustamiseks on mitmesuguste tööturuteenuste ja toetuste näol juba kehtestatud.
Kogu sellele informatsioonile tuginedes langetas komisjon järgmised otsused: saata eelnõu tänaseks esimesele lugemisele (see otsus oli konsensuslik) ning eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata (selle poolt oli 6 ja vastu 5 komisjoni liiget). Aitäh!

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Sa ei valgustanud kogu komisjoni arutelu. Seal läks lahti väike arutelu, kui Rahandusministeeriumi esindaja mainis, et omal ajal siin väga tulisel arutelul olnud kodualuse maa maamaksust vabastamise administreerimise kulud on peaaegu sama suured, kui on see vabastuse summa. Sellel teemal tekkis väike arutelu, vahest räägiksid sellest ka.

Ma ei pidanud väga viisakaks tooniks hakata siin kiitma kodualuse maa maksust vabastamist. Sellest oli juttu niipalju, kui Rahandusministeeriumi esindaja kommenteeris lehes ilmunud väidet, et kas maksude administreerimine ei või väga kalliks minna. See pakkus väga elavat aruteluainet just opositsioonipoliitikutele.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kas teie komisjonis oli arutelul ka statistika või oli informatsiooni selle kohta? Näiteks te mainisite teenusena ära tugiisiku kasutamise puudega inimese töökohal. Kas teil on üldse statistikat, kui palju seda Eestis kasutatakse ja kuidas see võimalik on, sest riik seda teenust ei rahasta ja see sõltub väga palju omavalitsusest. Tõsi, tööturuameti kaudu on seda lühiajaliselt võimalik taotleda, aga kas teil oli sellise küsimuse arutelul ka andmeid senise kasutuse kohta?

Tuleb tunnistada, et statistikat meil selle kohta ei olnud ja seda ei küsitud ka. Toodi välja ainult meetmed, mida on võimalik kasutada.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Suur tänu, Andrus Saare! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Kuna juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 70 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb see meil läbi hääletada. Me asume hääletamisprotseduuri juurde.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 70 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu 26 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust ja eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.
Tänaseks on päevakorrapunktid läbi arutatud ja istung on läbi saanud. Suur tänu osalemast! Ilusat päeva jätku!

Istungi lõpp kell 12.49.