Head ametikaaslased, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu kaheksanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kalle Laanet, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mitmel Keskerakonna fraktsiooni liikmel on arupärimine siseminister Ken-Marti Vaherile. See käsitleb õiguskantsler Indrek Tederi tähelepanujuhtimist tervishoiuteenuste osutajate olukorrale joobeseisundi tuvastamisel. Õiguskantsler viitab sellele, et politsei ja piirivalve seaduse § 7²⁶ lõiked 1 ja 6 ning § 7²⁷ lõiked 5 ja 9 ei ole kooskõlas põhiseadusega. Õiguskantsleri märgukirja koostamise tingis see, et tema poole olid pöördunud tervishoiuteenuste osutajad, kes näevad politsei ja piirivalve seaduses sätestatud joobeseisundi tuvastamise korra ellurakendamisel mitmeid probleeme. Sellest tulenevalt on meil lugupeetud siseministrile küsimusi. Esimene küsimus on, kas siseminister näeb eespool kirjeldatud olukorras probleemi. Teine küsimus. Õiguskantsleri hinnangul riivab politsei nõudmisel toimingu sooritamine intensiivselt proovi võtmisele allutatud isiku põhiõigusi, samas on joobeseisund süüteo koosseisuline tunnus, kui esineb kahtlus süüteo toimepanemises joobeseisundis, ning seetõttu on vajalik joobeseisundi tuvastamine. Millised on härra siseministri ettepanekud olukorra lahendamiseks nii, et vajalikud dokumendid saaksid kogutud ilma meditsiinieetika ja inimeste põhiõiguste riiveta? Kolmas küsimus: kuidas hindab siseminister õiguskantsleri ettepanekut luua Politsei- ja Piirivalveametis koosseisulised ametikohad töötajatele, kellel on vastav pädevus? Neljas küsimus: milliseid konkreetseid samme kavatsete astuda õiguskantsleri ettepanekute ellurakendamiseks?

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vladimir Velmani!

Hea lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan üle 14 Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme allkirjastatud arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. See on analoogne eelmise kõneleja tutvustatud arupärimisega, mis käsitles tervishoiuteenuste osutajate olukorda joobeseisundi tuvastamisel. Õiguskantsler Indrek Tederi märgukirjas, mis oli saadetud Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile, rõhutati, et politsei ja piirivalve seaduse § 7²⁶ lõiked 1 ja 6 ning sama seaduse § 7²⁷ lõiked 5 ja 9 ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega, pidades silmas tervishoiuteenuse osutaja õigust vabale eneseteostusele. Menetluse käigus küsiti seisukohta Eesti Arstide Liidult, Eesti Haiglate Liidult, Justiitsministeeriumilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Sotsiaalministeeriumilt ja Terviseametilt. Analüüsi tulemuste põhjal tegi õiguskantsler ettepaneku viia politsei ja piirivalve seaduse nimetatud sätted kooskõlla põhiseadusega ning analüüsida alaealiste õiguste kaitse tagamise piisavuse küsimust, koostöös erialaekspertidega narkojoobe tuvastamise regulatsiooni ning selgitada sundkorras uriiniproovi võtmise ohutust isiku põhiõiguste ja tervise kaitse seisukohalt. Sellest lähtuvalt on meil neli küsimust sotsiaalministrile ja jääme ootama tema vastuseid. Ma tänan!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Sven Mikseri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon annab täna menetlusse kodakondsuse seaduse muutmise seaduse, mis ei muuda Eesti kodakondsuspoliitika põhialuseid, kuid teeb siiski olulise sammu euroopalikkuse suunas. Vastavalt meie esitatavale eelnõule muudetaks kodakondsuse seadust selliselt, et alla 15-aastane alaealine, kelle kodakondsus on määratlemata ja kes on sündinud Eestis pärast 1992. aasta 26. veebruari, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, kui tema vanemad, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, ei ole poole aasta jooksul alates lapse sünnist kirjalikult teatanud, et ta ei soovi oma lapsele kodakondsust. Samuti antaks Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras ka alla 15-aastasele alaealisele, kelle vanemad on pärast lapse sündi saanud Eesti kodakondsuse. Juba 2009. aasta 1. oktoobril Riigikogus kõneldes ütles õiguskantsler Indrek Teder: "Kehtiva elamisloaga kodakondsuseta vanemate alla 15-aastastele lastele võiks naturalisatsiooni korras anda Eesti kodakondsuse, kui vanemad ei ole selle vastu. Täpsustuseks rõhutan, et see kodakondsuse omandamine on kodakondsuse omandamine naturalisatsiooniga, mitte sünniga. Selline käik oleks positiivne nii arutelu käivitamiseks kui ka reaalne tegu näitamaks, et Eesti võtab kõiki oma kaasmaalasi tõsiselt." Me loodame selle eelnõu kiiret ja konstruktiivset menetlemist ilma liigsete poliitiliste emotsioonideta. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Kalev Kotkase!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Enda ja kolleeg Eiki Nestori nimel annan üle avaliku teenistuse seaduse § 108 täiendamise seaduse eelnõu, milles käsitletakse sotsiaalmaksu maksmist olukorras, kus teenistussuhe on peatatud töövaidluse tõttu. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Tamme!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nimel on mul hea meel üle anda koduomanike kodukulude ohjeldamise seadus, mis küll ametlikult kannab nimetust käibemaksuseaduse § 15 muutmise seadus, kuna erinevalt koalitsioonierakondade esindajatest on meile normitehnilised reeglid täitmiseks. Seaduseelnõuga vähendatakse soojusenergia käibemaksu. Eelnõu eesmärk on leevendada koduomanike kõrgeid küttekulusid, vähendades toasooja käibemaksu 9%-le. Alates 2007. aastast aset leidnud märkimisväärne küttehinna tõus on toonud kaasa eluasemekulude kasvu Eesti leibkondade rahakotis. Näiteks kolmetoalise korteri küttekulu on kasvanud nelja viimase aastaga 64%. Põhjuseid pole vaja kaugelt otsida. 2009. aastal tõstis Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna juhtimisel käibemaksu Eestis väga lühikese etteteatamistähtajaga 20%-le, st neli korda. Samuti suurendati maagaasi aktsiisi määra ...

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased! Saalis on väga suur lärm ja siia ette ei kuule, mida Riigikogu kõnetoolis olev inimene räägib. Ma palun, et me austaksime oma ametikaaslasi ja ettekandjat! Palun, hea ettekandja!

... 367 kroonini 1000 kuupmeetri kohta. Majanduskriisis sattusid paljud koduomanikud tõsistesse raskustesse ning kommunaalmaksete võla tõttu on nii mõnedki pidanud oma korteritest loobuma. Me ei saa pidada normaalseks, et sügisel inimesed külmetavad, selle asemel et korteritesse soe sisse lülitada, või makstakse terve suvi eelmise talve kütteperioodi arveid. Ma arvan, et kodukulud peaksid olema esmased kulud, mis on inimestele jõukohased, ja ma loodan, et koalitsioon toetab seda eelnõu. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Peeter Võsa!

Mul on kolm arupärimist.

Siis on teil aega kuus minutit.

Esimene arupärimine on tervishoiuteenuste osutajate olukorrast joobeseisundi tuvastamisel. Arupärimine on justiitsminister Kristen Michalile. Õiguskantsler Indrek Teder saatis 23. mail Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile märgukirja, kus ta rõhutab, et politsei ja piirivalve seaduse § 7²⁶ lõiked 1 ja 6 ning § 7²⁷ lõiked 5 ja 9 ei ole kooskõlas põhiseadusega. Märgukirja koostamise tingis see, et õiguskantsleri poole pöördusid tervishoiuteenuste osutajad, kes näevad politsei- ja piirivalveseaduses sätestatud joobeseisundi tuvastamise korra ellurakendamisel mitmeid probleeme. Märgukirjast selgus, et peamised probleemid olid mis tahes tervishoiuteenuse osutaja kohustus võtta politsei käsul proovi ilma eelneva halduslepinguta, sundproovi võtmise võimalik ohtlikkus joobekahtlusega isiku tervisele, piisava pädevuse puudumine joobeseisundi hindamiseks, eriti mittealkohoolsetest ainetest tingitud joobe puhul, ning vastuolu arstieetika põhimõtetega. Menetluse käigus küsiti seisukohta Eesti Arstide Liidult, Eesti Haiglate Liidult, Justiitsministeeriumilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Sotsiaalministeeriumilt ja Terviseametilt. Vastavalt analüüsi tulemustele tegi õiguskantsler ettepaneku viia politsei ja piirivalve seaduse nimetatud lõiked kooskõlla põhiseadusega ning analüüsida alaealiste õiguste kaitse tagamise piisavuse küsimust, koostöös erialaekspertidega narkojoobe tuvastamise regulatsiooni ning selgitada sundkorras uriiniproovi võtmise ohutust isiku põhiõiguste ja tervise kaitse seisukohalt. Sellest tulenevalt ...

Hea ametikaaslane! Liigume edasi järgmise arupärimise või eelnõu juurde. Kaks minutit on täis.

Arupärimine on samuti justiitsminister Kristen Michalile. Lugupeetud härra justiitsminister! Juba mõnda aega püütakse Võrus saada selgust Võru endise maavanema ja linnapea Ülo Tuliku korruptsioonikahtlustuses. Nimetatud persooni puhul ei ole väidetavalt tegemist just kõige ausama riigiametnikuga, kuna ta kasutas oma mõjuvõimu maavanemana, et suunata Võru tööstusala rajamiseks planeeritud raha oma väimehe, Selista juhi Indrek Klampe taskusse. Linnapeana aitas Tulik saada Klampel tehingu, millega linn kohustus sinna oma kuludega tänava ehitama. Härra Tulik on sekkunud mitmeid kordi riigihankemenetlusse ja saanud seeläbi oma väimehele soodsaid otsuseid. Lisaks on välja toodud härra Tuliku õiguserikkumine seoses maade erastamisega. Riigikogu korruptsioonikomisjoni esimees Andres Anvelt leidis, et esitatud süüdistused on piisavad, et prokuratuur nende alusel kriminaalasja alustaks.
Lähtudes eeltoodust palume teil vastata järgmistele küsimustele. Kas olete teadlik eespool nimetatud härra Ülo Tuliku tegevusest? Milline on teie kommentaar prokuratuuri tegevusetusele selles olukorras? Kuivõrd on võimalik uurimist puudutavaid õigusakte rakendada sarnastel juhtudel erinevalt? Kas te justiitsministrina panustate korruptsiooniga võitlemisse? Kui jah, siis kuidas täpsemalt?
Samas küsimuses on ka arupärimine siseminister Ken-Marti Vaherile, ilma kedagi süüdistamata, kuid ma arvan, et igal Eesti inimesel on huvitav seda teada. Lugupeetud härra siseminister! Juba mõnda aega püütakse Võrus saada selgust Võru endise maavanema Ülo Tuliku korruptsioonikahtlustuses ... Kogu see jutt sarnaneb eelmisega, seetõttu läheksin küsimuste juurde. Küsimused siseministrile on järgmised. Kas olete teadlik härra Ülo Tuliku eespool kirjeldatud tegevusest? Milline on teie kommentaar olukorrale, kas teie hinnangul on selliste süüdistuste olemasolu korral põhjendatud kriminaalasja algatamata jätmine või sellega venitamine? Kuivõrd on selles kontekstis seletatav asjaolu, et kaitsepolitsei pidas kinni ja vahistas riigihanget väidetavalt mõjutanud Narva abilinnapea Andrei Filippovi ja tema suhtes menetlus käib? Mis asjaoludel ei ole Lõuna Prefektuuri korruptsioonikuritegude talitus, mille uurimisalluvusse Võru kuulub, selles asjas uurimist alustanud? Kuivõrd on võimalik, et uurimist ei alustata Lõuna Prefektuuri juhtivtöötajate härra Meelis Saarepuu ja Signe Trummi lähedaste suhete tõttu Ülo Tuliku väimehega? Millest tuleneb uurimisasutuste kiire tegutsemine keskerakondlaste väidetavate korruptsioonikahtluste olemasolul, kas see on mõistlikult kuidagi seletatav? Kas te siseministrina olete taganenud korruptsiooniga võitlemisest, mis põhjusel? Kuidas on õigusriigis võimalik selline olukord, et ajakirjandus kajastab kuu aega riigiametniku kahtlasi korruptiivseid tegusid ja uurimisametid vaikivad? Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Mailis Repsi!

Tere hommikust, lugupeetud juhtaja! Head ametikaaslased! Siinkohal tahaksin teile tutvustada sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille ma Keskerakonna fraktsiooni nimel ka üle annan. Nimelt on meie töötuse määr kahjuks senini väga kõrge, kuigi aeg-ajalt võib kuulda statistika poolt rõõmustavaid uudiseid, et näiteks hooajaliselt töötuse määr veidi langeb. Kuid üsna kiiresti peale seda tulevad faktid, et tegelikkuses võib see olla seotud hoopis n-ö statistikast kustutatud töötutega. Samal ajal on töökohti siiani loodud kahjuks veel üsna vähe, vaatamata lootusele, et kriis hakkab mööda saama. Kui vaadata töötute arvu piirkonniti ja ka selle järgi, kes on need töötud, siis töötute hulgas on üsna mitmeid gruppe, kellel on väga raske leida tööd ja kes vajavad selleks lisaabi. Üks väga selge ja muret tekitav grupp on noored inimesed, kuni 26-aastased. Õnneks on väga kõrge töötus, kui töötuid oli meie noorte hulgas üle kolmandiku, tänaseks vähenenud, kuid alla 26-aastaseid töötuid on siiski väga palju. Teine grupp, kes vajab eraldi tähelepanu, on puuetega inimesed, kellel on samuti tööd leida väga keeruline. Mõlema grupi jaoks pakume välja lahenduse, et kui nad on kuus kuud töötuna arvel olnud, siis võiks aasta jooksul sellest ajast, kui tööandja on nad tööle võtnud, rakendada sotsiaalmaksuvabastust. Aitäh ja head arutelu!

Head ametikaaslased, rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli eelnõu ning viis arupärimist ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Head ametikaaslased! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Asume nüüd menetlema tänaseid päevakorrapunkte. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimissoove ei ole, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kadri Simson, kas teil on protseduuriline küsimus?

See on seotud lõpphääletusega. Palun enne lõpphääletust kümme minutit vaheaega!

Selge. Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsioon on palunud kümme minutit vaheaega. Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 10.29.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Kell on 10.29 ning me jätkame oma istungit. Me jäime parasjagu pooleli sinna, et valmistasime ette seaduseelnõu 8 lõpphääletust. Nii et jätkame sealt. Kas võime alustada lõpphääletust?
Panen lõpphääletusele eelnõu 8. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 80 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, kuid on 3 erapooletut. Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 8 on seadusena vastu võetud. Esimene päevakorrapunkt on käsitletud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu 51 teine lugemine. Protseduuriline küsimus enne menetlemise algust. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Meie kodukorra § 73  "Päevakorra küsimuse arutamise võimatus" ütleb, et päevakorda ei ole võimalik arutada, kui selle aluseks olevad dokumendid ei ole Riigikogu liikmetele õigeaegselt kättesaadavaks tehtud. Praegu on selline lugu, et meil on päevakorras punkt, mille pealkiri on "Koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu", aga sellist seaduseelnõu ei ole võimalik kätte saada. Siin saali tagaosas Riigikogu liikmetele kättesaadavate seaduseelnõude seas sellise nimega seaduseelnõu ei ole.

Kui seda seaduseelnõu seal sahtlis ei ole, siis ma palun juhataja poole pealt vabandust ja palun, et juhtivkomisjon koos saali teenindava personaliga selle seaduseelnõu sinna paneb. Head ametikaaslased! Meil käib Riigikogu istung ja nii küsijal kui ka vastajal on päris keeruline rääkida, kui lärm saalis nii suureks läheb. Palun, Kadri Simson, protseduuriline küsimus!

Siin on tegemist mingi eksitusega, sest see paber, mis meile sahtlisse on pandud, kannab pealkirja "Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus". Sellist seaduseelnõu ei ole esimesel lugemisel olnud ja ka tekst ei vasta sellele, mis oli lugemisel ja mille kohta Riigikogu fraktsioonidel oli võimalik muudatusettepanekuid teha.

Hea ametikaaslane! Minul on jälle käes rahanduskomisjoni 7. juuni istungi protokoll, kus üks otsustest on järgmine: "Eelnõu 51 SE teine lugemine lõpetada ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 15.06.2011 ja panna eelnõu lõpphääletusele." Lisaks sellele leiab protokollist üles ka selle seaduse pealkirja, mida rahanduskomisjon oma 7. juuni istungil arutas, ja seaduse pealkirjaks on "Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus", mis on olnud üks komisjoni muudatusettepanek. Nii et see läheb täpselt kokku selle eelnõuga, mida me praegu arutame. Priit Toobal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mina olen samamoodi kimbatuses. Ma olen lühikest aega siin Riigikogu saalis olnud ja mina olen aru saanud, et seaduseelnõude arutamist alustatakse esimesest lugemisest. Mulle tundub, et seaduseelnõu pealkirjaga "Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus" arutamist alustatakse teisest lugemisest. Mis põhjusel esimene lugemine ära jäeti?

Hea ametikaaslane! Ma arvan mõistvat põhjust, miks te olete kimbatuses. Ega minagi ei ole kaua siin Riigikogus olnud, aga ühe koosseisu kogemus on mul siiski olemas. Nii nagu meil ikka, tehakse esimesel, teisel lugemisel muudatusettepanekuid. Neid on selle eelnõu kohta minu teada teinud üks fraktsioon ja lisaks ka juhtivkomisjon, kes on teinud muudatusettepaneku muuta seaduseelnõu pealkirja. Eiki Nestor, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma ei ole üldse kimbatuses selles mõttes, et seaduseelnõu tekst on muutunud. Aga Riigikogus on olnud hea tava, mis lähtub meie kodukorra 11. peatükist. Eelnõusid arutatakse mitmel lugemisel ja juhul, kui komisjon esitab täiesti uue teksti, nagu see täna on, siis on ka loomulik, et komisjon langetab otsuse eelnõu lugemine katkestada, et rahvasaadikud saaksid seaduseelnõu kohta oma ettepanekuid teha. Antud juhul rahanduskomisjon seda kahjuks ei teinud. Järsku peaks andma rahanduskomisjonile mõtlemisaega, et oma otsus uuesti üle vaadata?

Aitäh, hea ametikaaslane! Juhatuses me lähtume loomulikult Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ja selles seaduses on § 18 lõige 2, mis ütleb, et Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Samas, nagu te, hea ametikaaslane Eiki Nestor, mainisite, on olnud hea tava, et kui ühte eelnõu olulisel määral muudetakse, siis teine lugemine katkestatakse. Ma tuginen praegu oma puhtisiklikule kogemusele ja ütlen, et jah, see on meil olnud tava, aga me võime tuua ka näite, kus ei ole katkestatud. Käeoleva eelnõu puhul saan mina hinnata ainult teksti mahukuse järgi. Kui lugeda läbi praegu menetletav eelnõu, siis tekstiosa koos pealkirjaga koosneb 41 reast, millest 39 rida on uued või muudetud ja 2 rida on jäänud samaks. Eks hinnangu on siin andnud ka rahanduskomisjon ja eks ta peab kaaluma lisaks teksti mahule ka sisu. Kas rahanduskomisjon võiks seda küsimust uuesti arutada, nagu te pakkusite? See võimalus on komisjonil ju alati ja seda saab alati korraldada. Priit Toobal, palun, teie protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Erinevalt Eiki Nestorist olen mina jätkuvalt kimbatuses. Palun, kas te selgitaksite, kumba seaduseelnõu me siis käesolevas neljapäevases päevakorras punktina 2 arutama hakkame? Kas hakkame arutama Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu või me hakkame arutama koduomanikke maamaksust vabastava maamaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu?

Hea küsija, selle kimbatuse saan ma väga kergesti ära lahendada. Me hakkame arutama ikkagi seda seaduseelnõu, nagu see on meil päevakorrapunkti pealkirjas, aga selles seaduseelnõus on ühe muudatusettepanekuga tehtud päris tubli annus muudatusi, sealhulgas on muudetud ka pealkirja, ja pole välistatud, et teise lugemise lõppemise hetkeks on meil seaduseelnõul juba natuke täiendatud pealkiri. Väino Linde, palun!

Hea istungi juhataja! Head noored kolleegid! Kas ma saan õigesti aru, et me arutame ikkagi seaduseelnõu numbrimärgiga 51, mille esimene lugemine on juba Riigikogus toimunud ja mille rahanduskomisjon on täna teisele lugemisele pannud? Kodukorraseadusest tulenevalt on ainuke asi, mida Riigikogu tõesti lugemiste vahel muuta ei saa, eelnõu number, mitte selle sisu. Kas see on nii, hea istungi juhataja?

Hea ametikaaslane! Teil on täiesti õigus. Ma lisaksin ainult sellele teie mõttele, sellele numbrile taha ka täheühendi SE. Imre Sooäär, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan! Jätkan Väino Linde küsimusest. Kas sellel väidetavalt teisel eelnõul, millest Priit Toobal räägib, on mingi teistsugune number?

Hea ametikaaslane Imre Sooäär! Te asute geograafiliselt Priit Toobalile tunduvalt lähemal kui mina ja te võite seda tema käest küsida. Mul on raske hinnata, mida tema hetkel mõtleb. Kadri Simson, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma näen sellel eelnõul, mis olevat siin teisel lugemisel, numbrit 51, ometi on tekst absoluutselt teine kui see, mille kohta fraktsioonid said peale esimest lugemist muudatusettepanekuid teha. Ainus, mis varasemast seaduseelnõust alles on jäänud, on kaks rida seaduse jõustumise kohta, et seadus jõustub samal ajal, kui oli kirjas eelmises eelnõus, mis sama numbri all meil laual oli. Peale esimest lugemist oli fraktsioonidel võimalik teha muudatusettepanekuid, peale teist lugemist, kui see komisjoni ettepanekul lõpetatakse, ei ole meil võimalik eelnõu sisuliselt muuta. Või on? Kuidas saab Keskerakonna fraktsioon selle uue seaduseelnõu kohta, mis kannab sama numbrit, teha vastavalt kodukorrale muudatusettepanekuid?

Hea ametikaaslane, ma kordan siin oma vastust Eiki Nestorile. Minu meelest on meil olnud – ütlen seda oma kogemusele tuginedes – hea tava, et kui teksti on olulisel määral muudetud, siis teine lugemine katkestatakse. Samas ütleb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 104, et eelnõu võetakse teiseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul, ja selle ettepaneku on juhtivkomisjon, antud juhul siis rahanduskomisjon, teinud. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mina muutun ikka järjest murelikumaks. Kui samaks peab jääma ainult arutatava eelnõu number, kas siis ei või juhtuda midagi niisugust, et näiteks päevakorrapunkti all pealkirjaga "Vabariigi Valitsuse algatatud 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu" hakatakse arutama hoopis soolise võrdõiguslikkuse küsimust?

Hea ametikaaslane! Seda protseduurilist küsimust on mul raske seostada praeguse päevakorrapunkti protseduuriliste küsimustega. Nii et ma kahjuks ei suuda neid paralleele tuua. Eiki Nestor, palun!

Hea juhataja! Nüüd olen isegi mina kimbatuses. Ma olen siin 20 aasta jooksul saanud aru, et me arutame eelnõude sisu, nüüd tuleb välja, et numbreid. Kumba me peaks arutama, kas eelnõude sisu või numbreid?

Aitäh, hea ametikaaslane! Eks ilu ole alati vaataja silmades. Ma arvan, et sisu on ülioluline, aga selleks et tabelis jälgida, kuidas seaduseelnõusid tuleb arutada esimesel, teisel ja kolmandal lugemisel, on mingil hetkel loomulikult ka numbrid olulised. Taavi Rõivas, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Kas ma olen õigel teel, kui ma ütlen, et Riigikogu kodu- ja töökord ei näe ette õigusloome algkursuse läbiviimist suures saalis, ja kõik sellised kimbatused tuleks lahendada väljaspool saali? Ehk me võiksime lugeda kõik need protseduurilised küsimused vastatuks?

Aitäh, hea ametikaaslane Taavi Rõivas! Mul on raske siin lõpetada protseduuriliste küsimuste vooru, sest see võimalus on just Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega antud. Aga nii nagu ma vastasin eile ühele teie heale ametikaaslasele, vastaksin ma ka teie küsimusele: mina arvan, te võite olla kindel, et te olete õigel teel. Valdo Randpere, palun!

Mul on selline protseduuriline küsimus. Tahaks Keskerakonda natuke kimbatusest vabastada. Seaduseelnõu 51 kohta tehti parandusettepanekuid. Üks fraktsioon tegi kolm parandusettepanekut ja nendest üks oli samuti see, et muuta pealkirja. Nii et põhimõtteliselt oleks meil halvemal juhul olnud üldse kolmanda pealkirjaga seaduseelnõu. Ise te soovisite sama asja! Te olete nüüd saanud uue pealkirjaga seaduseelnõu, nii et ei olegi eriti vaja kimbatust üles näidata.

Hea ametikaaslane Valdo Randpere! Ega ma teie küsimusest täpselt protseduurilist küsimust välja ei lugenud, aga selline heatahtlik algatus aidata teist ametikaaslast, teist fraktsiooni on siin Riigikogu istungite saalis alati teretulnud. Nii et suur tänu teile selle eest! Kadri Simson, palun!

Lugupeetud juhataja! Käesoleva eelnõu tekst erineb täiesti sellest, mis oli siin laual esimesel lugemisel. Te ütlesite, et hea tava järgi peaks teksti sellise muutmise korral olema ka opositsioonil võimalus teha muudatusettepanekuid. Ometi on praegu olukord selline, et rahanduskomisjon on otsustanud häältevahekorraga üks poolthääl rohkem, kui oli vastuhääli, teise lugemise lõpetada. Ainuke võimalus, kuidas ka opositsioon saaks selle uue seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid teha, oleks see, kui rahanduskomisjon muudaks oma otsust ja otsustaks lugemise katkestada. Samas on meil praegu see punkt päevakorras ja rahanduskomisjonil ei ole võimalik vaheajal oma otsust ümber muuta ja kaaluda, kuidas vastavalt demokraatlikule parlamentaarsele korrale oleks ka opositsioonil võimalik anda oma panus uue seaduseelnõu teksti. Kuidas oleks seda olukorda võimalik lahendada?

Aitäh! Ma kõigepealt vastan teie väitele, et meil on täiesti uus seaduseelnõu. Sellega ma ei saa nõustuda, sest täielikult kattub § 2, mille pealkiri on "Seaduse jõustumine" ja kus on öeldud, et seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril. Nii et see on täielik kattumine. Hea tava kohta, millest te räägite, ütlen ma aga niipalju, et hea tava ei ole kahjuks või õnneks kuskile seadusesse sisse kirjutatud. Ja seadus ütleb, nii nagu ma olen ka enne vastanud, et ühe seaduseelnõu menetlust Riigikogus juhib juhtivkomisjon, mis on tõesti teinud otsuse, nii nagu ma ette lugesin, teha Riigikogu juhatusele ettepanek teine lugemine lõpetada. See otsus on saanud lausa 6 poolthäält, 5 vastuhäält ja erapooletuid ei olnud. Läheme edasi. Raivo Järvi, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, hea juhataja! Erinevalt paljudest sõnavõtjatest ei ole mina siin mitte esimest ega teist koosseisu ja mulle on väga tuttav dilemma de facto ja de iure vahel. Kõigile on teada, kummale poolele tuleb jääda. Aga nii sõjas kui ka armastuses on kõik vahendid lubatud ning selles olukorras avaldan tunnustust istungi juhatajale tema adekvaatse toimimise eest. Tänan!

Ma tänan! Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud juhataja! Mina kasutaksin protseduurilise küsimuse esitamise võimalust. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 92 lõige 1 ütleb, et eelnõu peab vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele, ja sama paragrahvi lõige 3 ütleb, et eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse selle algatamist või esitamist. Nüüd on meie ees koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus. Kas Riigikogu juhatus on arutanud ja pidanud põhjendatuks, et erinevalt meie kodu- ja töökorra seaduses nõutavast ei ole seekord asutud eelnõu esitamist seletama, põhjendama ja motiveerima mitte seletuskirjas, vaid pealkirjas? Kas see on edaspidi hea tava ja nõue, et seletuskirja võib osaliselt või täielikult lülitada hoopiski eelnõu pealkirja?

Aitäh, hea ametikaaslane! Nii nagu ma olen siin mitmel korral vastanud, eks seda head tava võib iga Riigikogu liige tõlgendada üht- või teistmoodi. Oma isikliku hinnangu olen ma sellele andnud, aga juhatajana saan ma hetkel lähtuda siiski nendest kodu- ja töökorra seaduse paragrahvidest ja lõigetest, mis on Riigikogu juhatusele ja juhatajale antud. Ja kui me hindame selle seaduseelnõu normitehnilisi küsimusi, siis juhtivkomisjon ei ole siin probleeme leidnud. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mind teeb veel üks asi murelikuks. Mind teeb murelikuks see, et kolleeg Taavi Rõivas soovitas protseduuriliste küsimuste esitamise lõpetada. Ma tahaksin talle meelde tuletada, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 "Protestid ja küsimused istungi läbiviimise korra kohta" lõige 2 ütleb, et kui Riigikogu liige soovib saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta, võib ta esitada istungi juhatajale küsimuse. Lõige 3 ütleb: "Soovist esitada protest või küsimus annab Riigikogu liige märku käe tõstmisega. Loa protesti või küsimuse esitamiseks annab istungi juhataja päevakorraväliselt. Lõige 4 ütleb, et istungi juhataja lahendab protesti või vastab küsimusele viivitamata. Nii et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus lubab Riigikogu liikmetel proteste ja protseduurilisi küsimusi esitada ning suur tänu, et istungi juhataja on kõikidele viivitamatult vastanud!

Ma tänan! See on õigus, Riigikogu liikmetel on õigus esitada protseduurilisi küsimusi. Ma ei näe siin protseduuriliste küsimuste esitamisel mingeid rikkumisi, võib-olla ainult ühte. Võib-olla alati ei ole istungi juhataja hetkel menetluses oleva eelnõu puhul lahendanud proteste või vastanud küsimustele viivitamata, on tekkinud väike viivitus, aga ma püüan olla parem. Peep Aru, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eks nad ajavad siin saalis minugi pea segamini. Küsimus on selline. Lugupeetud juhataja, kas ma olen ka õigel teel, kui ma saan asjast aru niimoodi, et komisjonid, sh ka lugupeetud rahanduskomisjon, võivad teha Riigikogu suurele saalile igasuguseid ettepanekuid, kaasa arvatud ettepanek teine lugemine lõpetada, aga Riigikogu suur saal otsustab, kas teine lugemine lõpetatakse või katkestatakse?

Aitäh teile, hea ametikaaslane! Täpselt nii see on. Seaduseelnõu 51 puhul ongi juhtivkomisjon teinud Riigikogu täiskogule ettepaneku teine lugemine lõpetada. Pea sassiajamise suhtes, hea ametikaaslane Peep, ma ütlen lihtsalt, et koos me oleme tugevad, ja ma usun, et me saame siin ka sellest probleemist üle. Juku-Kalle Raid, palun!

Suurimad tänud! Ma käisin just all välisukse juures. Simsonil ja Toobalil on seal mingi kohtumine, neid oodatakse seal. Olge hea, äkki oleks võimalik nad sinna saata, siis me saame oma tööd jätkata.

Ma tänan teid, hea ametikaaslane, kuid ma ei pea seda protseduuriliseks küsimuseks. Mati Raidma, palun!

Aitäh! Küsimus nagu paljudel teistelgi: kas ma mõistan õigesti, et Keskerakonna protseduurilised küsimused uue seaduseelnõu pealkirja kohta on otseses seoses muudatusettepanekuga nr 2, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja kus nad soovivad muuta pealkirja täiesti teiseks?

Aitäh teile, hea ametikaaslane! Mul on raske anda juhatajana hinnangut, mida Keskerakonna fraktsioon oma protseduuriliste küsimustega soovib. Ma olen püüdnud anda neile vastuse nii hästi, kui ma olen osanud. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni küsimus tuleneb sellest, et meie ees on täiesti uus seaduse tekst, mille kohta Keskerakonna fraktsioonil ega ühelgi teisel opositsiooni kuuluval fraktsioonil ei ole enam võimalik muudatusettepanekuid teha. Ma juhin tähelepanu, et kui see seaduseelnõu oli meil laual esimesel lugemisel, siis puudutas see maad, mille peal on kas korter või maja. Praegusel hetkel on meie ees seaduseelnõu, kus reguleeritakse juba ka põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumäära. Seda eelnõu on muudetud sellisel määral, et tuleb anda võimalus ka selle uue teksti kohta muudatusettepanekuid teha.

Aitäh! Seda kõike peab eelnõu menetlemisel oma tegevuses otsustama juhtivkomisjon ja juhtivkomisjon on siin oma otsused langetanud. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma kasutan siinkohal Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 70 kohaselt vastusõnavõtu võimalust, kuna hea kolleeg Juku-Kalle Raid kasutas oma protseduurilises küsimuses või seisukohas minu nime. Ma tuletan Juku-Kallele meelde Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse 8. peatükki, mis puudutab Riigikogu tööaega. Selle § 47 lõike 1 punkt 4 ütleb, et neljapäeval kella 10-st kuni 13-ni on Riigikogu liikmetel Riigikogu istungi ja tööaeg. Ma arvan, et sel ajal ei tohiks Riigikogu liikmed all kohtumisi kokku leppida, see on tööaeg.

Aitäh! Ma saan siinjuures ainult tunnustada häid ametikaaslasi, kellel on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse nüansid ja paragrahvid hästi käpas. Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Kas Riigikogu liikme ootus, et ta saab täna ära kuulata ka ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, on õigustatud ootus?

Kindlasti on see õiguspärane ootus, sest nii on koostöös otsustanud Riigikogu täiskogu esmaspäeval päevakorda kinnitades ja ma loodan, et ka Riigikohtu esimees. Kuidas tänane istung kulgeb, on keeruline öelda. Sven Sester, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Tahaksin teada, kas kodukorraseadus mõjutab või menetleb kuidagi sellist olukorda, kui kuus korda järjest küsitakse ühte ja sama küsimust. Kas te jäätegi kogu aeg ühtemoodi vastama ja nii lähevad tunnid ja tunnid?

Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui Riigikogu liikmel on protseduuriline küsimus, siis juhataja peab sellele vastama, ja näeb isegi ette, et viivitamatult vastama. Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Täna meie laudadel oleva seaduseelnõu ja eelmisel korral sama numbri all arutatud emotsionaalse mula ühisosa on täiesti olematu. Tänasesse seaduseelnõusse ma tahaksin teha muudatusettepanekuid. Kuidas ma saan mulle Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega ette nähtud õigust kasutada?

Hea ametikaaslane Kalev Kotkas ja teised head ametikaaslased! Mul on väga keeruline, praktiliselt võimatu anda sellele küsimusele head vastust, sest seda ei saagi teha. Mida mina saan täna siin teha? Kuna ma näen, et see diskussioon on praegu suunatud sellele, kas eelnõu 51 kohta saab teha veel muudatusettepanekuid või ei saa, siis ma saan kasutada ainult ühte võimalust, et need protseduurilised küsimused maha võtta. Mul on rahanduskomisjonile ja rahanduskomisjoni esimehele palve, et te koguneksite korraks ja arutaksite uuesti läbi küsimuse, kas see võimalus on või seda ei ole. Seda saab  rahanduskomisjon  teha. Ma võtan juhataja õigusega kümneminutilise vaheaja ja palun tehke seda. Istung jätkub 11.04.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, kell on 11.04, Riigikogu juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Ma soovin kõigepealt siiralt tänada rahanduskomisjoni esimeest ja rahanduskomisjoni liikmeid: aitäh teile, et te kogunesite! Ma olen rahanduskomisjoni esimehega vestelnud. Rahanduskomisjoni seisukoht on teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada. Rahanduskomisjoni enamus toetas seda häältega 6 : 5.  Ma loodan, et me võime nüüd minna edasi eelnõu menetlemise juurde. Sven Mikser, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Siiski üks väga rangelt protseduuriline küsimus, mis puudutab meie eelnenud protseduurilist arutelu. Nimelt kasutas kolleeg Toobal siin vastusõnavõtu võimalust, mille järel te õnnitlesite teda kodukorra hea tundmise puhul. Varasemad tõlgendused ütlevad, et vastusõnavõtt, nii nagu see on reguleeritud meie kodu- ja töökorra seaduse §-s 70, puudutab sõnavõttu, nii nagu see on reguleeritud sama seaduse §-s 69. Kumbki neist ei hõlma proteste ja küsimusi istungi läbiviimise korra kohta, mis on sätestatud §-s 74, ehk vastusõnavõtu õigust tegelikult protseduuriliste küsimuste puhul kasutada ei saa. Kas te võtaksite ehk tagasi oma õnnitlused kolleeg Toobalile kodu- ja töökorra seaduse põhjaliku tundmise puhul?

Aitäh! Ei võta ja ma edastan ka teile õnnitlused. Aga teil on õigus selles mõttes, mis te ette lugesite. Kas Inara Luigas soovib protseduurilist küsimust? Palun, Inara Luigas!

Minu küsimus on selline. Kui see seaduseelnõu esimest korda siia saali tuli, kandis see pealkirja "Koduomanike maamaksust vabastamise seadus". Me menetlesime rahanduskomisjonis seda seaduseelnõu ja teisel lugemisel me tutvusime koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Komisjoni liikmetele polnud enne seda seaduse teksti saadetud. Samuti polnud sellel seaduseelnõul seletuskirja. Sellel seaduseelnõul puudub ka Vabariigi Valitsuse arvamus. Kuidas me saame seda seaduseelnõu niimoodi käsitleda?

Aitäh! Ma olen enam kui veendunud, et juhtivkomisjon lähtus selle menetlemisel Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 101 lõikest 1, kus on öeldud, et juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks eelnõu uue teksti, millesse viiakse kõik arvestatud muudatusettepanekud ning juhtivkomisjoni enda tehtud muudatused. Ma usun, et ta lähtus sellest.
Head ametikaaslased! Mul on teile juhatajana siiras palve. Me oleme nüüd neid protseduurilisi küsimusi üpris tublisti menetlenud ja ma tänan teid nende eest, kuid ma usun, et oluline on kuulata ära ka komisjoni seisukoht, miks seda eelnõu on nii menetletud. Mul on siiras palve, et me läheksime nüüd selle eelnõu menetlemise juurde. Inara Luigas, protseduuriline küsimus.

Te lugesite ette § 101, kus öeldakse, et juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks eelnõu uue teksti, millesse viiakse kõik arvestatud muudatusettepanekud. Nende ettepanekutega, mis viidi sellesse seaduseelnõusse, me pole tutvunud. Nii et protseduuriliselt rikuti juba ka Riigikogu komisjonis reegleid.

Aitäh teile! Samas ütleb selle § 101 lause teine pool: "... ning juhtivkomisjoni enda tehtud muudatused." Ma tänan teid, head ametikaaslased! Läheme menetlusega edasi. Ma täpsustan, me oleme eelnõu 51 teise lugemise juures ja oleme jõudnud teise lugemise ettekandeni. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri, et seda eelnõu arutada!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma peatun sellel heal eelnõul, mis kannab numbrit 51 ja mille uus pealkiri, kui me selle täna saalis heaks kiidame, hakkab olema "Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus". Ma annaksin teile põhjaliku ülevaate: alustan pealkirja muudatusest, siis räägin teise lugemise katkestamisest ja seejärel lähen sisuteemade juurde. Ma loodan, et meie hilisem debatt ei ole enam nii piinlik, nagu see praegu oli, ja me hakkame rääkima sisust – kas on vaja maamaksuvabastust või ei ole, kuidas seda teha, millises suuruses jne. Ja kui me oleme jõudnud sisuteemadeni, siis annan ma teile ülevaate komisjoni töökoosolekutest, mis peeti ära 7. juunil ja ka vahetult kümme minutit tagasi, ja seejärel 6. juunil toimunud huvigruppide kohtumisest. Oma ettekande lõpetaksin nende muudatusettepanekutega, mis meil täna laudadel on, ja lõpuks räägin otsustest. Selline võiks olla minu tänase ettekande ülesehitus.
Alustan sellest, mille vastu täna on kõige rohkem huvi olnud. Paraku ei ole need tõesti sisupunktid olnud, millest täna on siin tund aega räägitud, vaid protseduurilised küsimused. Räägin ära selle pealkirja muudatuse loo. Niipalju kui mina olen kodutööd teinud, olen ma aru saanud, et on olemas selline dokument nagu Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri, ja selle punkti 38 lõige 1 sätestab nõuded seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu pealkirjale. Milline see punkt siis on? See ütleb nii: "Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu pealkirjas peab sisalduma muudetava või kehtetuks tunnistatava seaduse nimetus, millele võib vajadusel lisada ka eelnõu sisu avava teabe. Kui seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõus nähakse ette rohkem kui kahe seaduse muutmine või kehtetuks tunnistamine, näidatakse eelnõu pealkirjas muudetavate seaduste nimetuste asemel nende ühine reguleerimisvaldkond." Niisiis ei ole kuritegu lisada pealkirjale sisu avav teave, küll aga peaks pealkirjas tõesti olema nimetatud konkreetne seaduseelnõu, mida muutma hakatakse. Sellest on ka muudatusettepanekus lähtutud.
Nüüd teise lugemise katkestamisest. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 107 sätestab eelnõu teise lugemise katkestamise kohta järgmised nõuded. Riigikogu katkestab Riigikogu juhatuse, juhtivkomisjoni või eelnõu algataja ettepanekul eelnõu teise lugemise ilma hääletamiseta. Kui aga katkestamise ettepaneku teeb mõni fraktsioon, siis toimub hääletamine. Seadus peab olema vastu võetud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud eelnõu menetluse reegleid järgides. President on näiteks jätnud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastu võetud põhiseadusele mittevastaval viisil, kui selle menetlemisel on rikutud eelnõude menetluse reegleid sellisel määral, et see on käsitletav Riigikogu otsuse kujundamise protsessi olulise rikkumisena. Riigikogu otsuse kujundamise protsessi on rikutud näiteks juhul, kui üks osa Riigikogu liikmetest on jäetud ilma võimalusest võtta osa seaduse kujundamisest. Selline olukord on näiteks juhtum, kui eelnõu täiendatakse juhtivkomisjonis teemadega, mis ei ole vähimalgi määral seotud menetlusse esitatud eelnõu valdkonna ja eesmärgiga ning mille tulemusel Riigikogu liikmetel puudub ennekõike võimalus muudatusettepanekuid esitada, nende üle arutada ja neid hääletada.
Komisjon arutas teise lugemise katkestamist, kui ma ei eksi, siis oli see härra Nestori ettepanek. Komisjoni muudatus, mis on nüüd sisse viidud, on ilmselgelt seotud algatatud eelnõuga, sellega meil probleeme ei ole. Muudatus kannab algatatud eelnõuga sama eesmärki. Muudatus täpsustab maksusoodustust ja korrastab seonduvaid sätteid. Peamiselt seisnevad need muudatused normi asukoha muutmises. Esiteks on üks säte §-st 4 viidud üle § 11. Tegemist on maksuteoreetiliste rakenduste põhjustega, sisu jääb samaks. Kasutatava terminoloogia täpsustamine. Toodud on sisse "elamumaa", "maatulundusmaa õuemaa kõlvikuga", "tiheasustus" jne. Algataja algses sõnastuses muude täpsustuste tegemisega seonduvalt võiks öelda, et isikute võrdse kohtlemise tagamise teema puhul on sisse toodud hooneühistu ja täpsustatud on vabastuse rakendamist kaasomandi puhul.
Kooskõlas normitehnika juhendiga tervet paragrahvi muutes on antud uus sõnastus ning mahtu on andnud juurde ka vanast seadusest võetud lõikude juurdepanemine praegusele muudatusele. Lisatud on rakendusnorm, mida enne ei olnud – 1. jaanuari seisuga vabastuse kriteeriumid.
Mida veel võib öelda teise lugemise katkestamisega seonduvalt, on see, et üksnes eelnõu mahu muutumine ei ole käsitletav menetlusnormide rikkumisena, vähemalt nii tundub mulle, ega vaja täiendavate muudatuste esitamise võimaluse andmist. Teise lugemise katkestamisel ei saa me lähtuda sellest, et igale sõnastuse täpsustusele järgneb muudatusettepanekute esitamise tõenäosus. Siis me võiksimegi jääda sellisesse virvarri, kus me alati katkestame, kuni lõpuks on n-ö konsensuspoliitika ja ühtegi muudatust enam ei tule. Paraku meil ei ole konsensuspoliitikat ja enamus peab siin mingil ajahetkel otsustama.
Lõpetuseks teise lugemise katkestamise kohta ütlen, et juba eelnõu esimesel lugemisel kõlasid teemad, mida komisjon soovis edaspidise menetluse käigus täpsustada. Vabariigi Valitsuse arvamust selgitav Rahandusministeeriumi kiri juhtis tähelepanu peamistele täpsustamist vajavatele küsimustele ja need küsimused ongi leidnud kajastamist muudatusettepanekus. Nii et info on olnud kõigile õigeaegselt kättesaadav.
Läheksin nüüd sisu poole peale. Komisjon arutas eelnõu 7. juunil seoses oma põhiettekandega ja täna siis vahetult enne seda, kui ma ettekandjana siia tulin. Muudatusettepanekute tähtajaks laekus kolm Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut ja komisjon tegi ise eelnõus ühe muudatuse. Enne kui ma lähen nende muudatuste juurde, annan ülevaate, mida rääkis komisjonis eelnõu algatajate esindaja Urmas Reinsalu. Ta andis täiendava ülevaate, miks komisjon seda eelnõu menetlema peab, ja tõi välja neli põhjust. Esiteks, Eestis on inimeste eluasemega seotud sundkulutused leibkonnaliikme kohta suured ning see seaduseelnõu vähendab eluasemega seotud sundkulutusi. Statistikaametis tehtud leibkonna eelarve uuringu järgi kulutas leibkonnaliige 2010. aastal eluasemele 50 eurot kuus. Statistikaameti hinnangul on kulutused eluasemele masueelse ajaga võrreldes suurenenud  ja suurimad väljaminekud eluasemele on linnaelanikel. Teiseks, elamu- ja omandireformi tulemusel on ülisuur osa Eesti leibkondadest oma kasutuses oleva eluaseme omanikud, eraomanduses on ligi 90% elamufondist. Võrdlusena võib öelda, et  Soomes on see protsent 67 ja Saksamaal 42. Kui 1994. aastal kuulus Eesti riigile või kohalikele omavalitsustele 71% kõigist eluruumidest, siis 2002. aasta alguses oli see protsent vaid 4,2. Seetõttu on ka koduomanike kui inimeste, kes on oma püsiva elukoha omanikud, sotsiaalne struktuur ja majanduslik toimetulek väga erinev. Riigi eluasemepoliitikas valitud ulatusliku koduomandiga eluasemekorraldus eeldab riigilt meetmeid, mis soodustaksid võimet tulla toime eluasemega seotud püsikulude katmisega. Kolmandaks tõi eelnõu algataja komisjonis välja, et mõnes omavalitsuses on koduomandiga seotud kõrge maamaks absoluutarvudes muutunud ilmseks omandit liigselt koormavaks maksuks. Neljandaks, praegune suur koduomandiga seotud maksukoormus võib administratiivse survena viia miljööväärtuslike piirkondade kogukondade lagunemiseni.
Need olid siis eelnõu algataja esmased põhjendused eelnõu täiendavaks ülevaatamiseks komisjonis. Enne kui ma lähen muudatusettepanekute juurde, annan teile ülevaate ka 6. juunil toimunud töökoosolekust, kus osalesid huvirühmad või, ütleme, organisatsioonid, keda see eelnõu kas otseselt või kaudselt puudutab. Sinna olin ma nii komisjoni esimehena kui ka selle eelnõu juhtivmenetlejana komisjoni nimel kutsunud Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Maksumaksjate Liidu, Eesti Korteriühistute Liidu ja Eesti Omanike Keskliidu esindajad. Eraldi oli kutsutud veel Harku vallavanem Kaupo Rätsepp, et ta räägiks, kuidas seal vallas on läinud, sest Harku on üks nendest vähestest valdadest, kus maamaks on kaotatud. Kokkusaamine oli konstruktiivne. Ühelt poolt oli eelnõu algatajate ja ka kõigi komisjoni liikmete eesmärk saada informatsiooni, mida need huvirühmad, organisatsioonid asjast arvavad, et see info jõuaks otsustajateni, ja teiselt poolt saada vastus mitmele küsimusele.
Mis teemad üleval olid? Linnade liidu poolt tuli esimese küsimusena tulubaasi küsimus, mis on ka varem meil siinsamas saalis ja komisjonis üleval olnud, ehk siis see, kuidas tulubaasi kompenseeritakse, kui maamaks kaob. Linnade liidu esindajad palusid ka seletuskirja täpsustada, sest nad ei saa seletuskirjast täpselt aru, mida ja kuidas peaks tegema. Maaomavalitsuste liit tahtis teada, milline on selle seaduse alusel lähenemine tulevikus, kas tegemist on isiku- või krundikeskse lähenemisega. Ka nemad tõid välja tulubaasi küsimuse, nende jaoks oli veel ebaselge, kuidas tulubaasi kaetakse. Lisaks tõid nad välja riigi administreerimiskulude ja menetluse küsimused ehk siis selle, et iga muudatus maksab midagi, kas riik on selleks infotehnoloogiliselt ja rahaliselt valmis. Maaomavalitsuste liit tõstatas veel maa korralise hindamise küsimuse. Taheti teada, milline on praegu Vabariigi Valitsuse arvamus. Mõlemad liidud nentisid, et kuni neid vastuseid ei ole, on nad kõhkleval ja pigem negatiivsel seisukohal.
Maksumaksjate liit andis selle eelnõu arutelule väga selge positiivse joone. Nad toetavad seda, aga toodi välja ka mõned küsimused. Nende esindaja ütles, et kindlasti ei tohiks tulevane koduomanike maamaksust vabastamine toimuda nn mehhaniseeritud kujul ehk avalduste esitamise näol. See oleks kindlasti administreerimise poole pealt ja ka rahaliselt väga suur kulu. Tõsteti üles ka rendi- ja üüritulu saamisega seonduvad küsimused, et selle administreerimine Maksu- ja Tolliameti poolt ja kõik sellega seonduv peaks olema eelnõus sees.
Korteriühistute liit oli väga positiivne, selgelt toetati. Nad tegid küsitluse ja saatsid ka mulle küsitluse tulemusel saadud informatsiooni, mida nende liikmed arvavad. Kui te täna seda küsite, siis on mul võimalik sellest rääkida.
Eesti Omanike Keskliit oli väga toetav. Öeldi, et pigem peaks pindala hoopis suurendama. Anti pigem signaal, et tegelikult võiks 1500 m² või 2 hektari asemel vaadata hoopis suuremaid numbreid.
Lõpuks oli Harku vallavanema Kaupo Rätseppa sõnavõtt. Tema ütles, et nad olid pikalt mõelnud, kas teha see maksuvabastus või mitte, ja olid teinud telefonide positsioneerimise oma vallas. Ärge minult küsige, kuidas seda tehakse, ma ei tea, aga järelikult on võimalik vallas teada saada, kui palju telefoniühikuid mingitel päevadel pidevalt vallas on, ja sellest saab teha omad järeldused, et eeldatavalt võiks selles vallas nii palju inimesi reaalselt elada. Igal juhul on fakt, et see julgustas neid võtma vastu maamaksust vabastamise otsust. Tänane olukord on, nagu näitavad need andmed, mis meile koosolekulaua taga anti, et sellest perioodist alates on ennast valda sisse registreerinud ligi 500 inimest, mis omakorda tähendab vallale reaalseid täiendavaid tulumaksulaekumisi. Kindlasti ei saa sellist näidet tuua kõigi valdade puhul, aga vähemalt Harku näide kinnitab, et neil on olnud sellest maksuvabastusest ka täiesti reaalne kasu. Sellised olid 6. juuni kokkusaamise üldpunktid.
Nüüd ma lähen muudatusettepanekute juurde. Muudatusettepanekuid, nagu ma ütlesin, laekus Keskerakonna fraktsioonilt kolm ja ka komisjon ise tegi ühe muudatusettepaneku. Käiksin nad järjest läbi ja annaksin ülevaate muudatusettepanekutest. Siin on tegemist sisu küsimustega, mitte protseduuriliste küsimustega.
Alustan muudatusettepanekust nr 1, mis tuli komisjonilt endalt. Kõigepealt muudetakse eelnõu peakirja: koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus. Sellel teemal ma oma ettekande alguses rääkisin, sellel ma pikemalt enam ei peatu. Nii palju ütlen, et muudetud pealkirjas on sees nii konkreetne seadus, mida hakatakse muutma, kui ka täiendav informatsioon sisu kohta. Nüüd edasi järgmised muudatused. Muudetakse § 11 lõiget 1, mille kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik, sh korteriomandi omanik või maamaksu seaduse §-s 10 sätestatud maa kasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 hektari ning mujal kuni 2 hektari ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on isiku püsiv elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Eelnõu kohaselt on maamaksuvabastuse saamise eelduseks vajalik nelja asjaolu üheaegne esinemine. Mis need neli asja siis on? Kordame üle. Isik peab olema maa omanik või maa kasutaja maamaksu seaduse § 10 mõistes. Teiseks, maamaksust vabastatav maa peab olema elamumaa sihtotstarbega või maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisu kuuluv õuemaa kõlvik. Kolmandaks, maamaksust vabastataval maal peab asuma hoone. Neljandaks, maamaksust vabastataval maal asuvas hoones on maa omaniku või maa kasutaja püsiv elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Need neli tingimust peavad olema siis üheaegselt täidetud.
Lõikes 2 on võrdse kohtlemisega seonduv teema. Sisse on toodud hooneühistud, mida seal varem ei olnud, kuid mis ei muuda mingil juhul seaduse mõtet. Informatiivselt anti meile teada, et hooneühistuid, kui ma ei eksi, on Eestis 974 ja see muudatus puudutab nendest ligi 200 või natuke üle selle. Siin on väga selgelt määratletud, et hooneühistu elamumaa vabastatakse maamaksu tasumisest ...
Kas mu aeg on läbi?

Teil on aega 26 sekundit, aga alati võib kokkuleppel ettekandjaga anda ka aega juurde, kui ettekandja seda soovib.

Ma sooviksin küll, jah.

Kui palju te aega juurde soovite?

Kui palju on võimalik?

Mõistlikult.

Ma olen aru saanud, et opositsioon tahaks, et ma räägiks siin kolm tundi. Kolm tundi ma kindlasti ei taha rääkida, aga mul läheks võib-olla vaja kuni 10 minutit või pigem vähem.

Head ametikaaslased! Juhatajal on see õigus, aga ma küsin ka teie käest, ega te ei ole selle vastu.

Ma arvan, et nad ei ole vastu.

Ma tänan, et te aitate mul seda istungit juhatada! Ma palun, et anname ettekandjale vastavalt tema soovile kümme minutit aega juurde. Aitäh!

Saalis olid rahulolevad näod. Ma jätkan. Pigem tahangi põhjalikult rääkida, et me kõik saaksime ühtemoodi aru, mida me täna siin teeme. Leiame selle aja ega räägi mitte protseduurilistest asjadest. Lõige 2 seostub hooneühistuga ja selles on ära määratud, et füüsilisest isikust hooneühistu liikmete osamaksud vabastatakse proportsionaalselt, kui elukoht on vastavalt rahvastikuregistrisse kantud andmetele just selles konkreetses hoones, mis asub konkreetselt selles vallas või linnas.
Lõige 3 sätestab, et juhul kui maa on kaasomandis ning kaasomanike elukoht on rahvastikuregistri andmete järgi maamaksust vabastatud maal asuvas hoones, on kaasomanikud maamaksu tasumisest vabastatud lõikes 1 sätestatud tingimustel elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas jne vastavalt 0,15 ha ulatuses tiheasustuse ja 2,0 hektari ulatuses hajaasustuse puhul.
Lõige 4 on üle võetud. Ka teisel koosolekul, mis toimus täna istungi ajal, kui võeti vaheaeg, puudutati korra põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatavat maad jne. Tuletan meelde, et lõige 4 on võetud üle kehtivast seadusest ja pandud täiendavalt sellesse paragrahvi, et kogu paragrahv oleks kõigile üheselt hoomatav. Nii et eraldi muudatusi siin ei ole.
Lõike 5 puhul ei ole ka olulisi muudatusi. Nimetan siin seda, et eelnõu vastuvõtmise korral tekib olukord, kus kõik saavad maamaksuvabastuse, tiheasustuse puhul 0,15 ha ja hajaasustuse puhul 2,0 ha ulatuses, praegu on selle lõike järgi kohalikul omavalitsusel õigus vabastada pensionisaajad maamaksu tasumisest kuni 0,3 ha ulatuses tiheasustusega alal ja 2 ha ulatuses hajaasustuses. Nüüd muudetakse lõikes 5 see 0,3 ha 0,15-ks ehk kohalikul omavalitsusel on täiendavalt õigus vabastada pensionisaajaid sellest maksust veel 0,15 ha ulatuses. Pensionäridel jääb ikkagi võimalus, seda siis juba taotluse alusel, saada vabastust 0,3 ha ulatuses, millest 0,15 ha on seadusega automaatselt vabastatud.
Lõige 6 on analoogne ja puudutab represseerituid ja represseeritutega võrdsustatud isikuid. See on toodud täielikult üle varasemast seadusest, neil on täies ulatuses vabastus. Lõige 7 annab teada, et vaja on teha kirjalik avaldus, kui kohalik omavalitsus annab selle maksuvabastuse võimaluse. Jällegi on tegemist varasemast seadusest sisuliselt üksüheselt üle võetud lõikega, mingit muudatust ei ole.
Lõige 8 sätestab maksuvabastuse aluse tekkimise. Härra Riisalu, kas te kuulate mind? Aitäh, väga meeldiv! Maksuvabastust kohaldatakse vabastuse aluse tekkimisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui maksuvabastuse alus tekib 1. jaanuaril, kohaldatakse maksuvabastust samast päevast.
Selle muudatusettepaneku poolt, millest ma rääkisin, oli 6 inimest ja vastu oli vaid 1 inimene. Võiks öelda, et tegemist oli väga hea muudatusettepanekuga, vastuhääli praktiliselt ei olnud ja 3 jäid erapooletuks.
Teine muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt. Ka Keskerakonna ettepanek oli pealkirja muuta. Kuna komisjoni enda ettepanekut oli juba menetletud ja pealkirja muutmine oli leidnud toetust, siis tegin komisjoni esimehena ettepaneku, et me loeme selle pealkirja täpsustuse osaliselt arvestatuks, sest Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku sisu on tegelikult selles muudatusettepanekus arvestatud. Selleks, et lugeda osaliselt arvestatuks, on vaja konsensuslikku otsust. Kõik olid poolt, välja arvatud üks Keskerakonna fraktsiooni liige. Kuna täiskonsensust ei olnud, siis pandi ettepanek hääletusele. Ettepanek ei leidnud toetust, seda toetas 5 ja vastu oli 6. Me ei saanud lugeda ettepanekut osaliselt arvestatuks.
Teine Keskerakonna fraktsiooni ettepanek oli täpsustavat laadi, toodi sisse tiheasustus ja hajaasustus. Ja jällegi, kuna seda teemat oli juba varem komisjoni enda ettepaneku puhul arutatud, siis keegi eraldi hääletust ei nõudnud ja otsus arvestada teist muudatusettepanekut osaliselt leidis konsensusega toetust.
Viimane, neljas muudatusettepanek, mis oli Keskerakonna fraktsiooni kolmas muudatusettepanek, oli rakendussätte muutmise ettepanek. Eesmärk oli tuua sisse rahandusministri määrus, et kui tulu vähendatakse, siis see kompenseeritakse kohalikule omavalitsusele igal aastal 31. märtsiks täiendava eraldisega riigieelarvest. Algatajad toetavad kompenseerimise põhimõtet, kuid mitte pakutud kujul, konkreetse fikseerimisega maamaksu seaduses. Koalitsiooni esindajad kinnitasid komisjonis, et tullakse väga selgelt välja kompenseerimismehhanismidega. See ettepanek pandi hääletusele ja ka see ei leidnud toetust, poolt oli 5 ja vastu 6 komisjoni liiget.
Kui kõik need muudatusettepanekud olid läbi hääletatud, siis jõudsime oma menetluses selle etapini, kus meil oli vaja hääletada teise lugemise lõpetamist ja kolmandale lugemisele viimist. Need menetlusprotseduurid, mis ütlesid, et täna me teeme teise lugemise, olid juba varem ära tehtud. Kui me hääletasime teise lugemise lõpetamist, siis selle poolt oli 6 ja vastu 5, st komisjon leidis, et teise lugemise võib lõpetada (ma räägin 7. juuni koosolekust). Teine otsus oli, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine viia läbi 15. juunil. Selle poolt oli samuti 6 ja vastu 5 komisjoni liiget.
Ja kui täna toimus täiendav rahanduskomisjoni koosolek, kus me rääkisime samadel teemadel peamiselt teise lugemise katkestamise kontekstis, siis häältega 6 poolt, 5 vastu leiti, et teist lugemist jätkatakse ja lugemine lõpetatakse. See oli rahanduskomisjoni ettepanek suurele saalile. Aitäh!

Tänan! Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen tagasi seaduseelnõu punkti juurde, mis räägib hooneühistutest. Minu teada me kasutame kahte terminit, on hooneühistud, mis on vähem levinud, ja on korteriühistud, mida on palju rohkem nii meil siin Tallinnas kui ka mujal Eestis. Öelge, palun, kas selles seaduses on need kaks mõistet siis võrdsustatud, et hooneühistu ja korteriühistu on üks ja seesama asi? Või ei ole ja see tähendab siis, et  korteriühistud ei lähegi selle seaduseelnõu alla?

Aitäh! Hea on vastata sisulistele küsimustele. Ei, te ei saa valesti aru selles kontekstis, et hooneühistud ja korteriühistud on kaks eri asja, ja hooneühistuid on täna muidugi tunduvalt vähem kui korteriühistuid. Ütleme, maksuaspektist on see vahe, et korteriühistutes tuleb maamaksuteatis otse korteriomanikele ja hooneühistus tuleb see hooneühistule endale ning hooneühistu on sunnitud maksma. Ja kuna nad on natuke erinevas staatuses, siis on ka eraldi sisse toodud hooneühistu kui termin ja antud selgesõnaline viide, et ka kõigil hooneühistute liikmetel kui koduomanikel tekib võimalus maamaksust vabaneda. Korteriomanikele on selle eelnõu üldraamides see võimalus juba antud, igal korteriomanikul on see võimalus olemas.
Kui veel hooneühistu teemal rääkida, siis komisjonis oli üleval ka küsimus, milline on üldine suund, kas Eestis on suund hooneühistute arvu suurenemise või vähenemise poole. Tendents on selgelt hooneühistute vähenemise poole, vähemalt sel hetkel oli selline informatsioon. Põhjusi on siin palju, alates sellest, et hooneühistu liikmena on kindlasti raskem pangast laenu saada jne, sest hooneühistu liige on vastavalt mittetulundusühingute seadusele osa suurest ühingust ja seetõttu peab olema ühingu heakskiit. Probleem pidi praegu olema selles, et hooneühistu seadust peab üldse muutma ja et Vabariigi Valitsus võiks hakata sellega tulevikus tegelema. See tuli ka komisjonis välja, et kui hooneühistu tahaks täna muuta oma omandivormi ja saada näiteks korteriühistuks, siis on kohustus saada 100%-line nõusolek. See tekitabki probleemi, et kui nad ka tahavad muuta oma omandivormi, siis väga tihti 100%-lisust kätte ei saa, inimene ei pruugi olla Eestis või tal ei pruugi üldse selle vastu huvi olla. Aga ma arvan, et Vabariigi Valitsus võiks kindlasti selle peale mõelda ja muuta see 100% nõue võib-olla lihtsalt enamuse nõudeks. Aga see ei ole selle eelnõu praeguses menetlusetapis teema, mida me peaksime pikalt avama.

Rannar Vassiljev, palun!

Aitäh! Kas mul on õigesti meeles, et rahanduskomisjonis ega rahanduskomisjoni initsieeritud kohtumisel, kus osalesid ka omavalitsusliitude esindajad, ei ole seni arutatud kompensatsioonimehhanismi, seda, kuidas omavalitsustele seadusest tulenevat tulubaasi kaotust kompenseerima hakatakse?

Aitäh, hea küsija! Jällegi väga sisuline küsimus ja sisulistele küsimustele on meeldiv vastata. Selles on tera tõtt ja tera mittetõtt. Mida ma selle all silmas pean, on see, et kui küsimuseasetus on selline, kas  skeem, kuidas kohalikele omavalitsustele kompenseeritakse 2013. aastal kulu, mis neil on sel ajal tekkinud, on välja töötatud, siis peab ütlema, et seda mehhanismi ei ole välja töötatud. Kui me küsime, milline on selles suhtes praeguse koalitsiooni seisukoht, siis on väga selgelt välja öeldud, et selline kompensatsioon tuleb. Ma vaatan, et eilses infotunnis on peaminister Ansip öelnud vastuseks Eldar Efendijevi küsimusele: "Praeguse SKT mahu juures tähendaks see seda, et 11,4% asemel hakkaksid kohalikud omavalitsused saama 11,724% üksikisiku tulumaksust. See oleks õiglane kompensatsioon. Me kindlasti ei peaks karistama neid kohalikke omavalitsusi, kes on kodualuse maa maksu juba kaotanud, ja me kindlasti ei peaks premeerima näiteks seda kohalikku omavalitsust, kes on Tallinna elanikelt  kasseerinud 20 000, 30 000 või 50 000 krooni maamaksu aastas. Kui me kompenseeriksime selle 50 000 või ka 20 000 krooni suuruse maamaksu, siis me ju tunnistaksime, et see oli õiglane ja riik võtab nüüdsest selle kohustuse endale. Me ei kavatse seda teha." Vastuse mõte oli siis see, et kas see tuleb peaministri nimetatud üksikisiku tulumaksu protsentide või tasandusfondi kaudu, see selgub. Üks on selge: sellega ei tohi kindlasti venitada 2013. aastani, sest kohalikud omavalitsused sulgevad oma eelarved eelduslikult ikkagi juba 2012. aasta sügisel. Ma arvan, et siinkohal peaks kindlasti valitsust tagant kiirustama, et see võimaluse korral veel sel aastal välja töötataks. See indikatsioon on antud ka Rahandusministeeriumile.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Teie koostatud uues seletuskirjas on 8. punkt "Eelnõu terminoloogia". Te ütlete, et uusi termineid kasutusele ei võeta ja et eelnõu pealkirjas sätestatu mõttes tähendab koduomanik inimest, kes vastavalt rahvastikuregistri andmetele elab oma omandis oleval maal asuvas hoones, samuti hooneühistu füüsilisest isikust liiget. Te sisustate siin uue termini "koduomanik", mis läheb vastuollu selle sisustusega, mis on õigusaktides juba olemas, näiteks elamuseaduses, kus nähakse ette, et inimesel on õigus eluruumile ka siis, kui ta ei ole omanik, aga tal on näiteks eluruumi kasutamiseks eluruumi üüri leping, tal on liikmesus elamukooperatiivis, omandiõigus ruumile või muu seaduses ettenähtud alus. Tegelikult te kitsendate olemasolevat mõistet "õigus kodule", kui on olemas selleks ettenähtud seaduslik ja õiguslik alus, ja te väidate, et teil ei ole uut terminit.

Aitäh! Me jääme selles mõttes erinevale arvamusele, proua küsija. Me oleme endiselt seisukohal, et uusi termineid juurde ei tule ja et eelnõu pealkirjas sätestatud mõttes tähendab koduomanik inimest, kes vastavalt rahvastikuregistri andmetele elab oma omandis oleval maal asuvas hoones, samuti korteriühistu füüsilisest isikust liiget. Me oleme väga selgelt ära öelnud, mida me koduomaniku all silmas peame.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Te lugesite kenasti ette eelnõu seletuskirja, kus öeldakse, et Statistikaameti andmetel kulutavad leibkonnad eluasemele keskmiselt 50 eurot kuus, mis on tõesti palju. Kas te võiksite öelda, kui suur osa sellest summast keskmiselt kulub maamaksule? Rahanduskomisjoni esimehena olete kindlasti ka selle olulise arvu välja uurinud.

Ma võin teile rääkida, milline on inimestel maamaksu üldine määr. Ma võin öelda seda, et reaalne maamaksu keskmine määr tõusis kohalikes omavalitsustes 2009. aasta 1,59%-lt 1,62%-le 2010. aastal.  Kui te aga küsite, kui palju moodustab 50 kroonist maamaks ja kui palju moodustab näiteks elekter, siis ma pean tõesti ütlema, et seda suurusjärku mul praegu käepärast ei ole.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te juba tsiteerisite peaministri eilset arvamust, et puudujääv maamaksuraha kompenseeritakse omavalitsustele neile ülekantava üksikisiku tulumaksu osa 11,4%-lt 11,72%-le tõstmise abil. See situatsioon tuletab mulle meelde Eduard Vilde näidendit "Pisuhänd", täpsemalt Tiit Piibelehe tegevust, mida Vestmann hindas nii, et Piibeleht tuleb tema tütrele tema oma rahadega kosja. Koalitsiooni esindajad on kohalikele omavalitsustele korduvalt lubanud, et see hiljuti kärbitud protsent tuleb taastamisele. Kuidas te ise arvate, kas te peate seda tõesti õiglaseks ja kohalike omavalitsuste poolt tõsiselt võetavaks abinõuks?

Aitäh! Pean küll tõsiselt võetavaks abinõuks.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Mina tahan samuti püstitada kompenseerimisküsimuse. Arusaadav, et see mehhanism on diskussiooni teema. Praegu on arutusel praktiliselt ainult nägemus ja võimalikud variandid. Aga kõva sõna peaministri poolt oli see, et riik peaks võtma endale kohustuse tagasi maksta ja kompenseerida. Mul on selline küsimus: miks see kõva sõna ei võiks kajastuda seaduseelnõus? Siis ei oleks kahtlust, et see kompenseerimine tõesti tuleb ja et see kompenseerimine ei ole ühekordne, vaid jätkub ka edaspidi.

Aitäh! Väga hea vastata – sisuline küsimus! Räägime kõigepealt ära selle ühekordse või püsiva toetuse asja. See on õige tähelepanek ja eelnõu seletuskirjas on eraldi öeldud, et kompenseerimine peab toimuma püsivalt, mitte ainult aastal 2013, pärast mida öeldakse näiteks, et me oleme oma lubaduse täitnud. See püsivuse teema on väga selgelt indikeeritud.
Küsimuse teine pool oli, et miks see ei ole veel välja toodud. Hea küsija, praegu on veel ebaselge, milline on kulutuste tegelik tase. Me oleme opereerinud 16,6 miljoniga ehk ümardanud selle 17 miljonile. Me võtsime komisjoni istungil, kus olid ka Rahandusministeeriumi ametnikud, selle teema veel kord üles ja tahtsime komisjoni liikmetena täpsemalt teada, kuidas see 17 miljonit tuleb. Tuli välja, et 17 miljonit peaks olema sel juhul, kui võtta kõik need elamumaad, mida üldse on võimalik maksuvabastusega hõlmata, kõik elamumaad, mis Eestis on, et tekib n-ö vaipvabastus. Kuna reaalolukorras on vähemalt praeguse eelnõu järgi ette nähtud 1500 ruutmeetrit tiheasustusalal ja 2000 hajaasustuses, siis ei ole ka Rahandusministeeriumil lõplikku selgust, mis see arv on. Positiivne on selle juures see, et kui saabub lõplik selgus, siis suure tõenäosusega on see arv kindlasti alla 17 miljoni, läbi on käinud sellised arvud nagu 10–14 miljonit. Ma arvan, et kui see arv on lõpuks selgunud, kui me oleme seaduse vastu võtnud ja teame, mis on seadusandjate tahe, siis hakkab Vabariigi Valitsus sellega ka kindlasti tööle.

Palun, Neeme Suur!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Rahandusminister käsitles siinsamas saalis vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadust ja ütles, et tuleb siiski koguda makse ja sotsiaalkulutused rahastada kogutud maksudest. Muudatusi seadusandlikus keskkonnas tuleb vaadata koosmõjus, sest sellest koosmõjust koorub välja poliitika. Praegu on meil menetluses maamaksust vabastamise seadus, mille algpõhjus, nagu ka peaminister on siinsamas tunnistanud, on Tallinna linna maamaks. Maapiirkonna elanikule kingib maamaksuvabastus sadakond eurot aastas. Samal ajal on menetluses seadus, mis võtab sellesama maapiirkonna elaniku tööandjatelt ära konkurentsivõime olulise tugimeetme ja tuhandeid eurosid aastas, kokku 30 miljonit eurot aastas. Mis te arvate, kuidas need kaks seadust koosmõjus maapiirkonna elanikke mõjutavad ja mis on see poliitika, mida sellised muudatused tegelikult koosmõjus kannavad?

Aitäh! Teate, te olete juba oma küsimuse adresseerimisel, isegi mitte adresseerimisel, vaid küsimuse väljendamisel minu meelest natuke rappa läinud. Rappa olete läinud minu arvates sellega, et me ei räägi siin Tallinna elanike maamaksuvabastusest, vaid räägime kogu Eesti koduomanike maamaksuvabastusest. Ehk siis see seadus laieneb ka kõigile neile inimestele, kes elavad Ida-Virumaal või Lõuna-Eestis, see ei ole Tallinna-keskne. Kuna te juba niimoodi küsisite, siis on mul siinkohal hea võimalus rääkida, kuidas tunnetavad vabastusi inimesed, kes ei ela Tallinnas. Ma tsiteerin teile mõningaid kirju, mis on inimestelt tulnud. Kirju on tulnud nii Tallinnast kui ka mujalt. Toon teile näiteid. "Minu senine maamaks on olnud 168 eurot 611 ruutmeetrilt. Minu kodualune maa on ühisomandis minu abikaasaga, seega minu perekonna tegelik maamaksukoormus on 328 eurot aastas. Maad on kokku 1223 ruutmeetrit. Samas on minu pere suurus viis inimest, kellest kolm on minu lapsed. Minu arvates on see lisamaksukoormus päris suur meie perele." Või näiteks: "Kodualune maa tuleb vabastada maamaksust. Minu kulud maamaksule 1200 ruutmeetrilt (Siin on küll tegemist Tallinna inimesega – S.S.) Tallinna linnas asuvale elamumaale aastate kaupa on olnud 2007. aastal 1638 krooni, alates 2008. aastast, kui Tallinna linn tõstis järsult maamaksu, tõusis ta 1638-lt 4950-le Eesti kroonile ja 2011 on see summa 261,75 eurot." Või jällegi selline asi: "Olen kodualuse maa maksust vabastamise poolt," nii on inimene kirjutanud omanike keskliidule. "1200 ruutmeetrilt tasun aastas 508 eurot, asun Pirital." On tulnud ka muid emotsionaalseid kirju. Harjumaa puhul näiteks selline näide. Ma ei tea, mida inimene on arvanud sellise ütlusega, aga ta alustab oma kirja: "Õnneks ei ela isakese mõjupiirkonnas, vaid Harjumaal. On väike krunt ja seega maamaks Eesti rahas 700 Eesti krooni. Mille eest maamaks, kui olen maa erastanud?" Neid inimesi on palju. Suhelge oma valijatega ja te näete, et tegemist ei ole mitte Tallinna küsimusega, vaid tegemist on üle-eestilise küsimusega.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Mul on selline väga pragmaatiline küsimus. Nagu me maamaksuseaduse järgi teame, teostab järelevalvet selle maksu üle Maksu- ja Tolliamet. Samas me räägime selle seadusmuudatuse kontekstis, et riik annab oma eelarvest kohalikele omavalitsustele kompensatsiooniks teatud summa, ehk riigikassa vahendid mingil määral vähenevad. Räägime ka sellest, et selle maksu n-ö korraldamine, kontrollimine muutub keerulisemaks, kuna seadusesse tuuakse sisse päris palju erisusi, räägitakse hoonest, mis peab kindlasti olema aluseks jne. Minu küsimus on: ma ei näe seletuskirjas kulude juures maksuameti võimalikke lisakulusid selle maksu administreerimiseks. Kas sellest on komisjonis juttu olnud?

Aitäh! Hea sisuline ja väga konkreetne küsimus. Kui andmed on olemas, siis on ainult rõõm need teile edastada. Andmed on. Meil olid töögrupis lisaks Rahandusministeeriumi ametnikele – ma pean silmas seda töögruppi, kus eelnõu algatajad panid pead kokku – ka Maksu- ja Tolliameti esindajad ja me palusime neilt informatsiooni. Praegune informatsioon ütleb, et ühekordne menetluse administreerimise kulu kogu selle eelnõu seaduseks muutumise korral on 32 000 eurot. See on ühekordne kulu, mis on tõesti vaja ära teha, ja pärast seda töötab süsteem korrektselt. See on informatsioon, mis meil praegu olemas on.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma põgusalt tuletan meelde teemat, mille ma rahanduskomisjonis tõstatasin. Ma rääkisin seal Riigikontrolli auditis toodud faktidest. Pistelise kontrolli käigus tuvastati, et 85-st hiljuti ehitatud hoonest, mis praegu üheksas vallas seisavad, 48-l ei olnud ehitusluba, st kasutusluba. Samas see seadus eriti vahet ei tee, kas ehitis on ehitatud seaduslikult või mitteseaduslikult. Ma tegin konkreetse pakkumise, selle seadusega võiks saavutada väga hea tulemuse. See võiks olla seadus, mis tõkestab ebaseaduslike hoonete ehitamist. Mis sa arvad, miks komisjon otsustas sellega mitte tegelda?

Ma panin endale eraldi kirja mõningad märksõnad, millest komisjonis räägiti. Olen need siin sisuliselt kõik läbi käinud. Tõesti, üks teema oli, nagu sa, Mihhail, väitsid, ehitise kasutusloa teema, samamoodi nagu Rannar rääkis sel teemal, et see 0,15 hektarit tuli pensionäridele eraldi juurde. Aga ma tuletan sulle meelde, et ka komisjonis jäi kõlama selge arvamus, et see teema ei ole tegelikult kõnealuse seaduse ese. Seetõttu me ei saa sellega konkreetselt edasi minna.

Palun, Sven Mikser!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma palun vabandust, kui minu küsimus ei ole võib-olla näiliselt päris täpselt selle eelnõu teemaga seotud. Aga sisuliselt see vägagi on. Üks teie erakonnakaaslane on öelnud, et nimetatud küsimus ei ole niivõrd maksu-, kuivõrd moraaliküsimus. Ma loen välja ka seaduseelnõu mõnevõrra muutunud, aga jätkuvalt kaunikõlalisest pealkirjast, et selle seaduse eesmärk ei ole mitte niivõrd võtta ära üks autonoomne tulubaasi allikas kohalikelt omavalitsustelt, kuivõrd vähendada koduomanike kodu omamisega seotud maksukoormust. Seetõttu ma küsingi: kuna Eestis on eriti meie kliima tõttu ka teisi täiesti vältimatuid kodu omamisega seotud kulusid, sh maksulisi, siis milliseid alternatiive või ka täiendavaid koduomanike maksukoormust leevendavaid meetmeid komisjonis arutati? Kõik alternatiivid on kindlasti paslik läbi arutada. Näiteks võib tuua toasooja käibemaksu Euroopa Liidu asjaomaste direktiivide valguses – ka sellele seadusele on kindlasti võimalik anda ilus nimi, ütleme "Kodukollet soojas hoidev käibemaksuseaduse muutmise seadus". Kas sellist võimalikku alternatiivi arutati?

Aitäh! Kahjuks teil on ainult üks minut aega küsida, mul on palju rohkem aega vastata. Ma siis kõigepealt nimetan veel kord need põhjused, mille pärast see eelnõu täna siin saalis on. Neli põhjust. Ja need neli põhjust on järgmised. Esiteks, meie kulutused eluasemele on liiga suured. Teiseks, meie elamufondist väga suur osa on erakätes. Kui meil eluasemed poleks erakätes, siis ei oleks meil ju siin millestki rääkida. Aga meil on see näitaja 90%. Kolmas põhjus on see, et kodualuse maa maks on muutunud ilmselgelt koormavaks. Ja neljandaks, see tõsiasi võiks viia miljööväärtuslike piirkondade kogukondade lagunemiseni. Need on neli väga selget põhjust.
Küsimuse teine pool oli, kas komisjon arutas võimalikke muid maksusoodustusi, mis aitaks kaasa Eesti elanike maksukoormuse vähendamisele. Esimene pool oli, kas üldse maamaksust vabastust oleks vaja. Mis puutub sellesse küsimuse teise poolde, siis ma vastan: jaa, loomulikult! Me hakkame täna arutama näiteks tulumaksuseaduse muutmise seadust. Aastal 2015 väheneb tulumaks 21%-lt 20%-le – see on üks näide. Usun, et niisuguseid näiteid on kindlasti ka tulevikus võimalik tuua, sest rahanduskomisjon teeb selle nimel tööd, et muuta makse selliselt, et see oleks inimeste rahakotis selgelt tuntav.

Urve Palo, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Te olete mitu korda toonitanud, et teile meeldivad konkreetsed küsimused. Mul on väga konkreetne küsimus. Te ütlesite, et te olete saanud sellele eelnõule heakskiidu nii majaomanike kui ka korteriomanike liidult. On väga tore ja tunnustust vääriv, et te neilt hinnangut küsisite, ja muidugi ei pane see imestama, et te neilt heakskiidu saite. Kui saab kuskilt kokku hoida, siis seda me soovime ju kõik. Aga minu küsimus on järgmine. Kui te kaks aastat tagasi tõstsite käibemaksu 2% võrra, mis tõstis nii elamute ehitamise hinda kui ka elektri, vee ja kütuse hinda, kas te siis küsisite nendeltsamadelt liitudelt, kas nad on selle poolt? Ja kui te küsisite, siis mis nad vastasid?

Hea kolleeg! Vaadake, kui huvitav küsimus teil on! Te kinnitate, et räägite konkreetselt, aga tegelikult ei räägi konkreetselt. Te oleks võinud ju veel midagi küsida, mis ei puuduta seda seaduseelnõu. Hea kolleeg! Jääme selle seaduseelnõu piiridesse! Selle eelnõu menetlemise ajal me ei ole kordagi rääkinud nendest küsimustest, mis te praegu tõstatasite.

Rannar Vassiljev, palun!

Mul on võib-olla jälle liiga konkreetne küsimus. Ma saan aru, et siin käidi välja mõte, et omavalitsustele eraldatava füüsilise isiku tulumaksu protsent võiks olla 11,724. Peaminister on selle välja käinud. Mul tekkis järgmine küsimus. Rahandusministeerium praegu ei tea, kui suured on kulud, mille alusel arvestatakse välja võimalik proportsioonimuutus füüsilise isiku tulumaksu jagamisel. Niipalju kui mina kiiresti peast arvutada ja natuke loogikat kasutada suudan, siis mulle tundub, et välja pakutud viisil kompenseerimisega kannatavad need omavalitsused, kes ei ole ehitanud kõrgustesse ja kelle sissetulek on vähenenud aastast 2001, mil oli viimane korraline maa hindamine. Sellise lähenemisega me suurendame ääremaastumist. Kas mul võib õigus olla?

See on hea küsimus. See on kindlasti huvitava debati teema ja me võiksime seda komisjonis täiendavalt arutada. Kindlasti ei piisa teile küsimuse esitamiseks antud ühest minutist ja minu võib-olla kõrgemast ettevalmistustasemest selleks, et põhjalikumat debatti pidada, aga me võiksime kindlasti seda teemat arutada. Tuleme komisjonis selle teema juurde tagasi ja mõtleme selle peale. Peaminister ütles ka, et see on üks võimalus, et see ei ole selgelt lukku löödud. Lukku löödud aga on see, et koalitsioon on selgelt öelnud: kompensatsioon tuleb, ja tuleb pidev. See on väga oluline.

Yana Toom, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Mul on ettekandjale selline küsimus. Kui te lugesite – ja ilmselt lugesite – eilset Tallinna Linnavalitsuse otsuse seletuskirja, siis seal on huvitavad rehkendused. Nimelt see, et kaotatakse koduomanike maamaks ja tõstetakse ülejäänud maamaksu ning tulemuseks on rahaline võit. Sedasama skeemi rakendas kindlasti ka näiteks Harku vald. Aga kas te olete ka arutanud sellist võimalust, et te kaotate maamaksu ja teatud osa omavalitsusi läheb sama teed? Nimelt nad saavad ühelt poolt kompensatsiooni, teiselt poolt tõstavad ülejäänud maa maksu maksimumini ja siis on nende rahaline võit märksa suurem.

Aitäh, hea kolleeg! Ma ootasin seda, millal te tulete Tallinna teema juurde. Ma meelega ei puudutanud seda enne, kui te mult küsima hakkate. Teate, ma ütlen teile ausalt, et ma ei saagi aru, mida te siis, hea Keskerakond, tegelikult tahate. Kas te tahate maamaksust vabastada inimesi Eesti ühiskonnas või te ei taha? Miks ma seda küsin? Sellepärast, et seda mainis juba eelnõu esimesel lugemisel ka Urmas Reinsalu eelnõu algatajate esindajana. Toon siinkohal lihtsalt teile mõningad tsitaadid. 27. märtsil 2008 on Savisaar pannud pealkirja: "Maamaksu tõus mõjutab vaid tööjõus inimesi". Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul puudutab maamaksu tõus tööjõus inimesi, pensionäridele on mõju minimaalne. Tema sõnul peavad inimesed olema solidaarsed ja toetama üksteist maamaksu maksmise kaudu ka veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamises. Teine tsitaat, aastast 2009. Pealkirjaks on pandud: "Savisaar: maamaks jääb alles." Ja edasi: "Tallinna linnapea Edgar Savisaar kinnitas, et ei plaani kaotada maamaksu ning et enamus tallinlastest saab selle vajalikkusest aru. "Iga maksu langetamine või kaotamine nõrgestab meie riiki. Ka tuleb iga maksu alandamise puhul küsida, millisest avalikust teenusest me siis loobume või millise teise maksu kaudu me selle teenuse jaoks raha saame," ütles Savisaar täna online-pressikonverentsil. /- - -/  Savisaare sõnul on tubli enamus tallinlastest praegu maamaksu vajalikkust mõistnud ning selle laekumisega linnal probleeme pole. "Eks tallinlased teavad ka, et maamaksu tõus on suunatud pealinna kanalisatsiooni väljaehitamisele ja need tööd kulgevad meil igati plaanipäraselt," märkis ta." Lõpetuseks tahtis Savisaar veel kord juhtida tähelepanu ja rõhutada, et kõik jutud ja allkirjade kogumised – see oli aastal 2009 – maamaksu kaotamise poolt on eelkõige populistlik kampaania ja tema selles reaalselt võitu elanike jaoks ei näe. Seda ütles Savisaar aastal 2009.
2010. aastal ilmus uudis pealkirjaga "Savisaar: Harku võib maamaksu hiljem tagasi tuua". Selles on kirjas: ""Ma tahaks näha, kuidas see otsus tehakse," kommenteeris Tallinna linnapea Edgar Savisaar Harku valla plaani kaotada elanikel maamaks ning ütles, et see võidakse hiljem ikkagi tagasi tuua. "Helistasin eile ühele sealsele saadikule, kes kinnitas, et see on isamaaliitlasest vallavanema initsiatiiv, enne kui valimised tulevad," ütles ta Kuku raadio eetris olnud saates "Linnatund". Savisaar lisas, et ei välistaks, kui pool aastat pärast valimisi tehtaks vallas uus parandus ja toodaks maamaks tagasi. "Ma ei usu, et Harku vallal on nii palju raha, et võivad ühest maksust loobuda, et inimesed sellest kannatavad," ütles linnapea."
Ma ütleks selle peale, et hirmutamine on kuidagi olnud – palun vabandust, aga mulle tundub küll nii! – üks teie suundasid. See on minu isiklik arvamus. See, mis te nüüd Tallinnas tegite, on ühelt poolt väga hea. Tõesti, ma ütlen siiralt: see on väga hea. Minu jaoks ei ole tähtis, kellele läheb maamaksust vabastamise au. Võtke kogu see au endale, kui te selle asja lõplikult ära teete, issand jumal! IRL ja Reformierakond tunnevad heameelt, et tänu sellele eelnõule, mis meil praegu saalis on, on Tallinna Linnavalitsus end liigutama hakanud ja plaanib inimesed maamaksust vabastada. Usun, et kui me seda eelnõu poleks saali toonud, siis poleks selliseid liigutusi olnud. Ma ei ole praegugi kindel, et te asjaga lõpuni lähete. Aga kui lähete – väga tubli!
Nüüd selle teine pool: 2,5% maksu tõstmine ülejäänud maade eest. Aga miks te seda teete? Jah, teil on seaduse järgi õigus maamaks 2,5%-ni tõsta, kuid teile on kinnitatud, et aastal 2013 teile kompenseeritakse senine tulu, mis kaob. Miks te seda teete? Kas te tahate ettevõtjad Tallinnast minema ajada? Võib-olla see on teie eesmärk? Müügimaks, mille te kehtestasite, kannab ju tegelikult mingil määral samuti seda eesmärki. Või on teil mingid muud sihid? Mina seda kahjuks ei tea.

Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma juba esimese lugemise käigus juhtisin tähelepanu kohalike omavalitsuste kaasatusele või õigemini mittekaasatusele selle eelnõu menetlusse. Ma saan aru, et selle nädala esmaspäeval te kohtusite omavalitsustega ning saite linnade liidult ja maaomavalitsuste liidult pöördumise, mille üks adressaat olete teie, härra Sester. Nad tegid minu meelest väga hea ettepaneku: nad tahaksid näha täielikku seaduse rakendamiseks vajalike kulude analüüsi, milles on välja toodud ka tulubaasi vähenemine omavalitsusüksuste lõikes. See on väga tähtis. Kas te saate mulle siin praegu kinnitada, et see analüüs on teil nüüd olemas? Ning kas tulumaksuosa suurendamine 11,72%-ni kompenseeriks täiesti maamaksu kaotamise?

Mul on see kiri tõesti olemas. Mis puutub kompenseerimisse, siis sellest ma juba rääkisin, aga kordan nüüd pealegi üle. Kordamine on tarkuse ema. Kordan üle peaministri sõnad, mis ta ütles alles eile siinsamas infotunnis. Ta avaldas arvamust, et me ei tohiks karistada neid kohalikke omavalitsusi, kes on kodualuselt maalt juba maksu kaotanud. Me kindlasti ei peaks premeerima neid kohalikke omavalitsusi, kes on tõstnud maamaksu 2,5%-ni ehk maksimummäärani ja vastavalt sellele ka maamaksu sisse nõudnud. Mis selle ütluse mõte on? Minu arvates see, et riik arvestab seda, milline on olnud maamaksust kaetavate kulude baas Eestis tervikuna. Ma sain peaministrist niimoodi aru, et üldkompensatsiooni määramisel võetakse aluseks see üldnumber, ja usun, et sain temast õigesti aru.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Hea ettekandja! Esiteks ma avaldan nördimust, et te ei saanud minu eelmisele küsimusele vastata. Rahanduskomisjon ei ole seletuskirjas toodud arve suutnud piisavalt analüüsida. Minu teine küsimus on järgmine. Kui vana eelnõu oli menetluses, siis oli kummastav lugeda väidet, et 90% Eesti elanikest on koduomanikud. Mingit seletust sellele väitele ei olnud. Uues seaduseelnõus on vähemasti see viga ära parandatud, et on loobutud romantilisest keelekasutusest, aga seletuskirja 1. leheküljel on kirjas, et Eestis on eraomanduses ligi 90% elamufondist. Kindlasti pole romantiline väide ja tegelikkus võrdväärsed asjad. Kas te nõustute, et faktidega populistlik ringikäimine, mis kogu selle eelnõu menetlust on saatnud, on ebariigimehelik ja taunitav?

See küsimus kuulub tegelikult mittekonstruktiivsete küsimuste valda. Kõigepealt aga selle esimesest poolest. Usun, et ma olen vastanud täna kõigile küsimustele, kaasa arvatud teie küsimustele. Teie küsimus sisaldas ka seda, milline on üldine protsendi tõus. Ma ütlesin selle ära. Teiseks te küsisite, kas ma nõustun. Ma vastan: ei, ma ei nõustu.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Eelnõu, mille Rahandusministeerium või rahandusminister esimesele lugemisele esitas, sai tugevalt kritiseeritud selle nõrkade külgede pärast. Seda kritiseeriti siin saalis ja samuti massimeedias. Ja kõige olulisem oli see ministri kirjalik vastus meile. Siit ka minu selline küsimus: kas täna esitatud eelnõu ei ole enam konfliktis? Mõnes mõttes ka rahandusminister oponeeris esimest eelnõu. Kas praegu on eelnõu koostajate ja Rahandusministeeriumi positsioonid samad ja probleeme nagu pole?

Aitäh, Eldar! Väga sisuline küsimus ja sellele on meeldiv vastata. Kõigepealt aga täpsustaksin, et minu arvates Rahandusministeeriumist tulnud ministri kiri ei olnud mitte kritiseeriv, vaid konstruktiivne. Mulle tundub, et seal on väike vahe. Ta juhtis teatud asjadele tähelepanu, aga ta oli väga toetav. Vabariigi Valitsus oli selle eelnõu osas toetaval seisukohal, aga ta juhtis tähelepanu mõningatele punktidele, mida kindlasti võiks parandada.
Nüüd küsimuse teine pool: kas me oleme eelnõu nüüd parandanud? On see eelnõu niisugusel tasemel, et on valmis seadusena vastuvõtmiseks? Kas seal on arvestatud märkustega, mis Rahandusministeeriumi kirjas olid? Jah on! On! Alates sellestsamast pealkirjast, siis tihe- ja hajaasustuse küsimused, mis olid Rahandusministeeriumil küsimusena üleval ja mida soovitati täpsustada, siis see rakendussäte, kuidas seadus rakendub, ja mitmed muud küsimused, mis ministeeriumi saadetud kirjas olid. Need on kõik ilusasti lahendust leidnud ja selles mõttes tuleb – kasutan selle võimaluse siin ära – tegelikult mitut ministeeriumi tänada.
Väga tugevat tööd on teinud Rahandusministeerium ise. Olles hulga küsimusi konstruktiivselt üles tõstnud, on nad meil aidanud neid küsimusi ka lahendada. Samamoodi on palju aidanud Siseministeerium, Maksu- ja Tolliamet oma töötajatega – just administreerimisküsimused, alates ettevõtmise hinnast, aga ka see, kuidas see tegevus üldse käima hakkab. Siin on palju osapooli. Ma ei räägigi meie ametnikest, kelle igapäevatöö see loomulikult on. Tegelikult on tehtud väga head tööd! See ei ole olnud selline pärast pooletunnist tööd teie ette tulemine, siin on tunde ja tunde tööd tehtud. Produkt, mis täna laudade peal on, kannab selget eesmärki: Eesti Vabariigi koduomanikud peaksid saama pärast eelnõu seadusena vastuvõtmist tiheasustuse puhul 0,15 hektarilt ja hajaasustuse puhul 2 hektarilt maamaksuvabastuse.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Ma tänan, et tegelete sellise tänuväärse teemaga nagu koduomanike kulude vähendamine. Siin on väga palju räägitud õiglusest ja ebaõiglusest, sellest, kui ebaõiglane on see maks nende inimeste suhtes, kelle krunt on väga suur. Aga ma küsin: kui ebaõiglane on see nende inimeste suhtes, kes ei pea üldse maamaksu maksma? Näiteks 70% korteriomanikest ja 25% koduomanikest ei pea üldse maamaksu maksma. Ja samal ajal me teame, et Tallinna linnas on ligi 10% kinnisvarast juba välismaalaste käes ja paljudel juhtudel on see ka nende kodu. Kas Eesti maksumaksja hakkab nende taristuid korras hoidma? Ma arvan, et kõige õigem oleks toetada seda eelnõu, mille me täna üle andsime ja mis paneb ette vähendada koduomanikel soojuse pealt võetavat käibemaksu. Erinevalt tulumaksust – kõik ei ole palgasaajad! – mõjutaks see kõikide rahakotti.

Ega ma küsimusest täpselt aru ei saanud, kuna te oma lausete jada teises pooles kiitsite oma eelnõu, mille te täna üle andsite, esimeses pooles aga andsite mõista, kui ma õigesti aru sain, kui suur ebaõiglus tabab neid, kes praegu maamaksu ei maksa. Ja nüüd tekib ühiskonnas veel selliseid inimesi juurde. Kas see on ebaõiglane, et tuleb veel inimesi nende hulka, kellel maamaksuvabastus on juba olemas? Ma sain teie küsimusest just nii aru ja ütlen, et siin ma küll mingit ebaõiglust ei näe. Teie lausekonstruktsiooni peale võiks küsida, kas peaks ehk hakkama peale maksma nendele, kel täna juba maksuvabastus on. Meie eesmärk ja ma usun, et ka teie eesmärk on minna ja öelda oma valijatele, et jah, maamaks on olnud ebaõiglane ja te tahate, et see maks kaoks. Kui te selle sõnumi annate edasi oma valijatele, siis ma olen teiega täiesti ühel meelel.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Kui meil äsja oli arutusel põhiseaduse muutmise seadus, siis me saime teada, et see muudab 19 muud seadusandlikku akti ja see oli meile teada katsumus. Kas te arutasite komisjonis ka käsitletava seaduse muutmisega kaasnevaid seadusmuudatusi? Näiteks tõenäoliselt see seadus ei rakendu ilma rahvastikuregistri seadust muutmata. Kui suurt hulka ja milliseid seadusi käsitletav seadusmuudatus puudutab?

See muudatus minu andmetel muudab ühte seadust – see on maamaksuseadus. Minule teadaolevatel andmetel ei muuda see ühtegi teist seadust. Seda ma näen ka siis, kui vaatan muudatusettepanekuid, mis meil täna laual on. Ilmselt ei ole ka põhjust muuta ühtegi teist seadust. Kui need põhjused peaksid tekkima, siis kindlasti arutame need läbi – kas siis rahanduskomisjonis või, kui tegu ei ole rahapoliitiliste muudatustega, siis mingis muus komisjonis. Nii et küsimuse peale, kas on mingeid muid seadusi, mida hakatakse muutma, vastan: me muudame maamaksuseadust ja toome sisse sellise hea sätte, et inimeste kodu aluse maa maks kaotatakse.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kuigi komisjonis oli sellest üsna pikalt juttu, teeb mulle selle eelnõu puhul siiski muret asjaolu, et täielikult loobuti arvestamast koduomanike renditulusid, kui nad on midagi välja rentinud. Viidati muidugi keerulisele administreerimisele, aga ehk on mõne teise seaduse muutmisega võimalik seda olukorda parandada. Kui vaadata eile Delfis avaldatud galeriid nn kodude kohta, siis ma julgen küll väita, et nii mõnegi puhul ületab renditulu maamaksu võib-olla kordades. Minu arvates on riigi seisukohalt tegu lihtsalt minnalaskmisega, kui niisugune asi jäetakse arvestamata ja toetatakse inimest, kes saab suurt renditulu. Kas ei oleks võimalik, et säärane renditulu võetakse maamaksust vabastamisel või mittevabastamisel arvesse?

Hea Kalev, see on hea küsimus! Me arutasime tõesti seda komisjonis, ise olid ju ka kohal. Arutati, miks seda võiks arvestada ja miks ei pruugiks arvestada. Lõpuks jäi komisjon seisukohale, et võtta rendi-üüritulu eelnõust välja. Põhjendus oli, et kui see nõue kehtestada, siis selle täitmise kontrolli ei suudeta tagada. Administratiivselt oleks see üsna üle jõu käiv ülesanne. Ja teine põhjus, mis komisjonis toodi, on minu meelest ka väga selge: see säte piiraks põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt nende koduomanike õigust maksusoodustusele, kes üürivad välja näiteks üht tuba. Kui näiteks Tartu pensionär üürib talveks tudengile toa välja ja kui too rendi- või üüriklausel seaduses sees oleks, siis ta kaotaks automaatselt võimaluse maamaksust vabaks saada, kuigi ta ise elab ainult ühes toas. Sellepärast on väga selgelt sätestatud, et kui sa tahad maamaksust vabastust saada, siis pead ise samas elama. Ja kui sa ei ela seal elukohas ning saad rendi- või üüritulu, siis ei ole maksuvabastust ette nähtud, sest siis ei ole täidetud üht neist neljast tingimusest, mis ma enne teile ette lugesin.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus tuleneb muudatusettepanekutest ja puudutab maamaksuseaduse § 11. Eelnõu kohaselt on maamaksuvabastuse saamise eelduseks vajalik nelja asjaolu üheaegne esinemine. Ma neid nelja asjaolu ette lugema ei hakka, te teate neid väga hästi peast. Minu küsimus puudutab neist punkti 2 – maamaksust vabastatav maa peab olema elamumaa sihtotstarbega. Aga meil on väga palju selliseid majapidamisi, kus elamumaa sihtotstarbega on vaid teatud protsent maast. Mina ei tea, kui palju neid Eestis praegu on, aga neid on ja ilmselt teie teate seda arvu, kui palju neid protsentuaalselt on. Toon näiteks FIE-d, väikesed osaühingud – inimesed korraldavad ettevõtlust oma kodus, oma majas ning neil on 85% maast kasutusel elamumaana ja 15%  ärimaana. Selle järgi on nad ka maksu maksnud. Kas neile see seadus ei laiene?

Aitäh, hea küsimus! Kõik on väga selgelt paika pandud. Kunagi oli ka diskussioon selle üle, et ehk laiendada seda kõigile maaüksustele. Pakuti välja, et kasutamegi formuleeringut "kodu all olev maa". Eelnõu algatajatel on aga väga selge seisukoht, et maksuvaba peaks olema ikkagi vaid elamumaa või siis maatulundusmaa õuemaa kõlvik. Ja kui seal on tegu mingite protsentidega, siis vabastus tuleb ikkagi. Oletame, et teil on 85% elamumaa ja 15% ärimaa, siis te saate vabastuse sellelt elamumaalt. See on praegu väga selge seisukoht.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Mul on sulle ikkagi seesama küsimus. Ma ikkagi ei jäta seda maksu administreerimise valdkonda rahule. Endise täitevvõimu esindajana tunnen alati muret, kui seadus on natuke segane. Sa ütlesid mulle arvu 32 000 eurot. Ma saan aru, et need on andmebaasi ümberkorraldamisega seotud kulud jne. Siin selles seadustekstis räägitakse esimeses lõikes "hoonest", aga ei viidata mingi teise seaduse peale, mis määratleks, mis asi see "hoone" selle seaduse mõttes on. Selleks võib olla ka näiteks minu sissekirjutus rahvastikuregistris, registrisse kantud maa või suur televiisorikast. Tegelikult peab keegi seda hakkama kontrollima – on see siis kohaliku omavalitsuse ametnik või maksuametnik – ja sellega kaasnevad ka kulud. Miks te seda "hoonet" selgelt ei määratle?

Ma täpsustaksin kõigepealt ära, võib-olla ma kuulsin valesti, kas te mainisite 2000 eurot? Ahaa, 32 000 – siis käib jutt õigest arvust. Aga "hoone" on võimalik väga selgelt ära määratleda: kinnistusregistri andmed näitavad, kas on tegemist hoonega või ei ole. Ja rahvastikuregistrist on võimalik näha, kas inimene elab seal või mitte. Kui keegi tahab olla pahatahtlik, eks siis järelevalveorganid ja usun, et ka kohalik omavalitsus peavad seda jälgima. Siin on väga selgelt kirjas tingimused, millal õigus maamaksuvabastusele reaalselt tekib.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Tänane eelnõu provotseerib sellist käitumist, et üks abikaasadest jääb rahvastikuregistris registreerituks linnakorterisse, teine kirjutab ennast suvilasse või muusse maamajasse. Ja nii saab ühest kodust kaks ja saadakse kaks maamaksuvabastust. Inimestele ei saa sellist käitumist ette heita, kui see on majanduslikult kasulik ja paraku ka seaduslik. Aga see lööb segi pildi, kus meie inimesed tegelikult elavad ja kuhu nad on formaalselt sisse kirjutatud. Kas te algatajatena olete mõelnud ka selle eelnõu võimalikule negatiivsele teise ringi efektile?

Ärge minge provokatsioonidega kaasa! Ei ole mõtet minna provokatsioonidega kaasa! Ma arvan, et kui mingis kohalikus omavalitsuses näiteks makstakse sünnitoetust tunduvalt rohkem kui teistes kohalikes omavalitsustes, siis vaevalt et kõik rasedad naised lasevad ennast sisse kirjutada sellesse kohalikku omavalitsusse. Ei taha mina seda uskuda! Ma ei näe selles nii suurt probleemi, nagu teie eeldate.

Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ma hindan teie vaprust vastata siin meie küsimustele. Ma loen eelnõu seletuskirjast, et saamata jääva maamaksu kompensatsioon on 17 miljoni euro piires. Aga kindlasti jagan ma seisukohta, et kodualuse maa maksuvabastusega seotud summad jaotuvad territoriaalselt ebaühtlaselt ja see eeldab ka kompenseerimisel meedet, mis on proportsionaalne tulubaasi vähenemise ja jagunemisega. Aga minu küsimus puudutab administreerimiskulusid. Kui suured need ikkagi on? Selle juures on eriti tähtis, millised on korralduslikud lahendid, kuidas maksuvabastuste praktiline korraldus on kavandatud. Minu arust on väga tähtis, et see kohalikele omavalitsustele selge oleks.

Jälle kaheosaline küsimus. Aga ma tänan teid kõiki, kes te asjalikke küsimusi esitate! Meie eesmärk on ju siin selles saalis täpselt aru saada, mida me täna hääletama hakkame, ja just seepärast ma olengi mitu korda rõhutanud ühte, teist ja kolmandat asja. Nii et see ei ole mingi probleem. Istungi rakendamisel me küll sisuliselt tund aega tegelesime asjadega, mille puhul ma kõigest aru ei saanud, aga see ei sega mul praegu teile põhjalikult vastamast. Ma ei taha vastata lihtsalt ei või jaa, et see päevakorrapunkt kiiresti ammendada – üldsegi mitte.
Aga teie küsimus puudutas administreerimist. Ma arvan, kui me selle seaduse vastu võtame, siis saab Maksu- ja Tolliamet selge ülesande süsteem välja töötada. Kui me töögrupis Maksu- ja Tolliametiga rääkisime, siis me saime aru, mida see reaalsuses tähendab. Tegemist on teatavate IT lahendustega, mille reaalseks juurutamiseks on eraldatud 32 000 eurot. Ma kujutan ette, et ega seal midagi ületamatut ei ole. Ma ei ole küll selles vallas mingi spetsialist, aga teatavasti tänapäeva Eesti on e-riik ja kõik andmed on meil ju tegelikult olemas. Kinnistusregistrist saame teada, kui suured on maatükid, mis inimestel käes on, rahvastikuregistrist saame teada, kus inimesed elavad, nii et teatavate filtritega on võimalik see kõik ära teha. Ma eeldan, et tegemist on infotehnoloogiliste lahendustega, mis tuleb lihtsalt juurutada, ja nimetatud summa eest peaks see võimalik olema.
Siin on küsitud ka, miks peab eelnõu nii kiiresti menetlema. Selleks on mitu põhjust. Üks põhjus ongi see, et IT lahendused on ju vaja välja töötada. Kui me oleksime alustanud eelnõu menetlemist 2012. aastal samal ajal, siis poleks seda teha jõutud, rääkimata ootusest, mis kohalikel omavalitsustel on. Nii et usutavasti on hea, et me sellest just täna räägime ja anname võimaluse aastal 2013 seadust rakendama hakata.

Yana Toom, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud härra Sester! Savisaarele tihtipeale heidetakse ette, et ta juhib tähelepanu küsimusest kõrvale. Paraku juhtus see ka teiega, kuna Savisaart ennast siin ei olnud. Aga ma kordan oma küsimust. Ärme räägime Tallinna linnast, minu küsimus oli selline, et kui mingi X omavalitsus ühe käega kaotab koduomanike maamaksu ja teise käega tõstab ülejäänud maa maksu, siis võib ta saada rahalise võidu. Te määrate ka sellele omavalitsusele kompensatsiooni. Kas te arutasite, mis juhtub siis, kui mingi omavalitsus ühe käega võtab teie kompensatsiooni ja teise käega tõstab ülejäänud maa maksumäära maksimumini?

Proua Yana Toom! Ma olen täna väga vähe rääkinud Tallinna linnast. Küllap kõik saalis olijad võivad seda nentida. Kuigi me ei tea, mis on vähe ja mis on palju, aga mu enda meelest on kogu tänast temaatikat lahates sõna "Tallinn" minu lausetest läbi käinud väga harva. Nii et selle süüdistusega ma kindlasti nõus ei ole. Ma tahaksin Tallinnast tunduvalt rohkem rääkida, kuna ikkagi teemad, mis Tallinnaga seonduvad, eriti just erinevate maksupoliitikatega, on ka mulle südamelähedased. Aga ärme siis seda puudutame, kui te nii soovite! Puudutame teemat, mida sisaldas küsimuse teine pool, ehk kas komisjon arutas seda, et mõni omavalitsus tõstab muid makse, näiteks Tallinn tõstab praegu 2,5% väljapoole seda pinda jääva maa maksu. Ei, me komisjonis ei arutanud seda täpsemalt.

Karel Rüütli, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Seletuskirjas te toote väga selgelt välja, et Eestis on eluasemega seotud sundkulutused leibkonnaliikme kohta suurenenud ning see seadus on mõeldud neid kulutusi vähendama. On kirjas, et Statistikaameti hinnangul on kulutused eluasemele suuremad kui masueelsel ajal. Loomulikult on need kulutused kasvanud – te ju tõstsite masu ajal kõvasti käibemaksu. Te soovite justkui leibkondade kulutusi eluasemele vähendada, raiudes ukse seina, kus tegelikult uks on juba olemas. Selleks ukseks on ühe võimalusena kas käibemaksuerisuste kehtestamine või käibemaksu langetamine. Kas te olete kaalunud muid võimalusi eluasemekulutuste vähendamiseks? Kui jah, siis millised on need alternatiivid, mis inimesi veel aitaksid?

Aitüma! See on iseenesest väga hea küsimus ja poliitilist debatti teemal, kuidas vähendada inimeste kodukulusid, tahaks pidada tunde, kui oleks võimalik. IRL-il oli ka Riigikogu valimistel üks selgeid eesmärke kodukulude vähendamine. See eelnõu on üks sammudest sellel teel. Siin on veel mitu teemat üleval – need on seotud näiteks majade soojustamise ja üldse energiasäästuga. Nende teemadega me praegu tegeleme ja tahame ka tulevikus tegelda. Väga oluline on koduga seonduvate kulude võimalikult suur ohjeldamine. Siin on toodud ka näiteid, kui palju võiks majade soojustamise puhul inimestele täiendavalt raha kätte jääda. Riik ongi käivitanud vastavaid meetmeid, näiteks KredExi kaudu majade soojustamise programme. Nii et Vabariigi Valitsus tegeleb sellega.

Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra ettekandja! Kogu lugupidamises teie isiku vastu pean siiski kahjuks möönma, et minu eelmisele küsimusele te ei vastanud. Te püüdsite hoopis hakata peaministri mõtteid lugema ja see ei olnud minu arvates kõige korrektsem. Tuletan teile meelde, et ma tegelikult küsisin seaduse rakendamiseks vajalike kulude suuruse ja nende analüüside kohta. Kas need on tehtud ja kas teil on ka omavalitsusüksuste lõikes püütud välja tuua tulubaasi vähenemine? Ma saan aru, et see 16,6 miljonit eurot on üks arv, tulumaksu tõus on teine arv. Kas need summad jagunevad omavalitsuste lõikes ikka niimoodi, et kõik saavad oma kulud ära kaetud, mitte nii, et suurema sissetulekuga omavalitsused saavad sealt tulumaksukotist rohkem raha?

Mina ei saa aru, teie ei saa aru ja mina ei saa aru, millest teie aru ei saa. Te küsisite kõigepealt administreerimise kohta. Ma vastasin väga selgelt, kui suured on administreerimiskulud ja kuidas need on planeeritud. Nüüd te küsite teist korda, kas on tehtud kohalike omavalitsuste lõikes analüüs, kui palju täna üks või teine omavalitsus saab tulu. Selle küsimuse mõte on minu arusaamise kohaselt selles, et kompensatsioonimehhanismide kehtestamisel peaks sellest lähtuma. Ma ütlen veel kord: ei pea sellest lähtuma! Praegune suund on selline, et ei lähtuta mitte sellest, kas üks linn, Tallinn näiteks – palun vabandust, et ma jälle seda nime nimetasin! – saab mingi, ma ei tea, praegu vahest 50 või 30% summast, mis teeb siis kuus koma millegagi, ja 9 miljonit olid vist eluasemekulud selle eelnõu kontekstis – niisugune arv on läbi käinud –, ning et Harku näiteks, kus ei ole praegu üldse maamaksu, ei saa midagi. Praegune visioon ei lähtu ühe premeerimisest ja teise karistamisest, vaid sellest, milline on üldine tase kohalikel omavalitsustel maamaksu üldsumma alusel. See võetakse aluseks.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tahes-tahtmata tulen eelmise küsimuse juurde tagasi. Vaata, kui see oleks seadus pealkirjaga "Maamaksuseaduse § 1 muutmise seadus", siis ma nõustuksin sinuga ega esitaks küsimusi. Jah, jutuks olnud ehituslubade puudumine, kasutuslubade puudumine tõenäoliselt ei ole siis selle seaduse lahendada. Kuid selle seaduse pealkiri on "Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus". Koduomanikke! Aga selle seadusega saab maamaksust vabastatud ka inimene, kes ei ole seaduse silmis koduomanik, sest tal ei ole konkreetsele ehitisele hangitud ei kasutus- ega ehitusluba. Minu küsimus on: kuidas võiks niisuguses situatsioonis kommenteerida seda, et me keeldume võimalusest lahendada kõnealune probleem selle seadusega?

Aitäh, hea Mihhail! Ei, me ei keeldu selle lahendamisest. Meil on praegu kirjas neli väga selget tingimust, mille alusel on võimalik maamaksust vabastada. Ma kordan need veel kord üle, kui te tahate. Kui on täidetud need neli tingimust, on võimalik maamaksuvabastus saada. Mingit eraldi taotlust pole vaja. Mina siin ausalt öeldes probleemi ei näe.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, austatud istungi juhtaja! Lugupeetud ettekandja! Ma tunnen paljusid koduomanikke. Nende seas on väga erinevaid inimesi, nende seas on ka minu valijaid ja ma olen ise samuti koduomanik. Mina leian küll, et kui riik on andnud mulle võimaluse realiseerida oma vaimset ja füüsilist potentsiaali sel moel, mis võimaldab kodu pidada, siis ma toetan ka riiki maksuga. Aga see selleks. On olemas väga mitmesuguseid koduomanikke. Nende hulgas on näiteks ka represseeritud inimesed, kellel oli siiamaani õigus riigi võimaldatud hüvele maamaksuvabastuse näol. Kui nad pärast selle seaduse vastuvõtmist seda hüvet nautida ei saa, kas siis on neile kompensatsiooniks mingi teine hüve plaanitud? Kas rahanduskomisjon on seda võimalust arutanud?

Hea küsija! Mina ei saa küll aru, kas te tõesti tulete siia saali niimoodi, et üldse ei loe eelnõu läbi. Ärge teinekord enam nõnda tehke! Lugege ilusasti ikka eelnõu läbi, siis on teil lihtsam arukaid küsimusi küsida. Ma tsiteerin teile maamaksuseaduse muudetava § 11 lõiget 6, mis on muide kehtivast seadusest üle võetud: "Kohalik omavalitsus võib täiendavalt vabastada maamaksust represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas." Ma ei saa aru, mida te küsite.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ma palun ettekandjalt vabandust, et ma ei suutnud eelmist küsimust väga selgelt formuleerida. Seekord ma püüan olla täpne ja konkreetne. IRL müüs hiljaaegu Tallinna kesklinnas erakonnale kuuluva kinnistu. Selle omandas üks välismaa kodanik. Kui see välismaalane on sinna majja sisse kirjutatud, kas tema vabastatakse ka maamaksust? Ja kui vabastatakse, siis ma küsin: kas see on Eesti kodanike ja teiste maksumaksjate suhtes õiglane?

Aitüma! On kirjas neli tingimust, mille täitmise puhul inimene saab maamaksuvabastuse. Ma kordan üle, et oleks kõigile ühtmoodi arusaadav: pole tähtis see, kes midagi müüs ja kes midagi ostis. Neli tingimust on. Isik peab olema maa omanik või maa kasutaja maamaksuseaduse § 10 mõistes. Maamaksust vabastatav maa peab olema elamumaa sihtotstarbega või maatulundusmaa koosseisu kuuluv õuemaa kõlvik. Kolmandaks, maamaksust vabastataval maal peab asuma hoone, ja neljandaks, maamaksust vabastataval maal asuvas hoones on maa omaniku või kasutaja püsiv elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud andmetele. Kui inimene vastab kõigile nendele tingimustele, siis ta saab maamaksuvabastuse.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minul on tehniline küsimus selle kohta, et kui see seadus saab vastu võetud, kuidas siis hakkab olema. Pensionärid on pidanud tulumaksuvabastuse saamiseks avalduse esitama. Ka maamaksust vabastamiseks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada avaldus, et igaühe tahe oleks selgelt väljendatud. Kas pärast selle seaduse vastuvõtmist tuleb kõigil asjaosalistel esitada avaldus? Ja kui tuleb, siis kellele ja kuidas see peaks toimuma? Ning kui mõni seda ei soovi, vaid tahab toetada, nagu mõne teise seaduse puhul on väidetud, Eesti riiki või kohalikku omavalitsust, siis nad ei esita avaldust?

Viktor Vassiljevil on võimalus 2012. aastal oma maamaks kanda Tallinna linna tuludesse, sest ta andis selgelt mõista, et tema tahaks maamaksu maksta. Kuna aastal 2012 Tallinna linn vabastab maamaksust avalduse alusel, siis ta võiks teha avalduse, et vastav summa kantaks linna tuludesse. Aga nüüd teie küsimusest. Selle laudade peal oleva eelnõu jõustumisel ei ole vaja enam avaldust kirjutada. Riik sätestab väga selgelt: 1500 m² tiheasustuse puhul ja 2 ha hajaasustuse puhul on maksust vabastatud ja selleks ei ole vaja teha mingeid eraldi menetluslikke toiminguid, näiteks esitada avaldus. Ma kirjeldan, kuidas see võiks välja näha, ma ei tea, kas täpselt nii tuleb. Eeldan, et kui teil on alla 1500 m² maad selle seaduse jõustumisel 2013. aastal, siis suure tõenäosusega teile ei tulegi maksuteadet või tuleb maksuteade, et maamaks on 0 krooni. Kui teil on üle 1500 m² maad tiheasustusega alal, siis suure tõenäosusega tuleb teile tavaline maksuteade, mille on infotehnoloogia võimaldanud, ainult et nüüd juba kalkulatsiooniga, et teie maa näiteks on 1800 m², sellest 1500 m²  on maamaksust vabastatud ja näiteks 300 m² eest on teie maamaks selline. Ma ei tea, kas see infotehnoloogiliselt täpselt nii tuleb, seda näitab aeg, aga vastus teie küsimusele on: tõesti ei ole vaja eraldi avaldusi esitada. Väga hea, et te seda küsisite, sain selle nüüd siit kõnepuldist ära seletada ja see on ka stenogrammis olemas.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatet ettekandja! Ka mina pean teid tänama minu eelmisele küsimusele ammendava mittevastamise eest. Minu teine küsimus puudutab eelnõu pealkirja. Sissejuhatavas kõnes sa ütlesid, et väljend "koduomanikke maamaksust vabastav" on sisu täiendav informatsioon. Tegelikult sisaldab see veidi ka desinformatsiooni, sest maamaksuvabastus saadakse 1500 m² ulatuses, kui kodualune maa on linnas või mujal tiheasustusega alal, või siis 2 ha ulatuses, kui see on mujal. Kas me ei peaks oma retoorikat muutma ja nendele neljale üheaegselt kehtivale tingimusele lisama viienda, et maamaksuvabastus saadakse siis, kui on kodualust maad 1500 m² linnas või 2 ha maal?

Hea kolleeg! Tundub, et ma räägin nagu kurtidele kõrvadele. Mida rohkem ma räägin, mida põhjalikumalt – oma arust vähemalt –, seda rohkem küsitakse. Ei saa asjast aru! Mõtlen juba, et võib-olla peaks hakkama "ei" ja "jaa" vastama: et komisjonis seda ei arutatud, ja ongi nagu vastus. Oleksime võib-olla juba tund aega tagasi saanud alustada kõnedega, mida te olete siin, ma vaatan, rohkelt registreerinud. Aga minu vastus on, et minu arvates on praegu väga selgelt ära öeldud: 1500 m² tiheasustuse korral, 2 ha hajaasustuse korral. Ning väga selgelt on määratletud neli tingimust. Usun, et see informatsioon ja see tahe, mida poliitikud on selle eelnõu menetlemisel väljendanud, räägivad enda eest. Ma arvan, et siin on kõik väga ilusasti ja otseselt kirjas.

Protseduuriline küsimus, Eiki Nestor, palun!

Ma tänan! Ma olen sunnitud sekkuma. Ettekandja tegi siin küsijale ilmselgelt liiga. Kuna muudatusettepanek, mille kohta oli küsimus, on komisjoni tehtud, siis on ikka äärmine häbematus, kui komisjoni ettekandja ütleb, et me ei ole seda komisjonis arutanud. Palun vabandust!

Stopp-stopp-stopp! Nüüd te ajate midagi segamini!

Hea ettekandja, see oli protseduuriline küsimus juhatajale. Ma tänan!

Selge. Palun vabandust!

Aga, hea ettekandja, mina pean teie ees nüüd vabandama. Te võite jääda Riigikogu kõnetooli, aga võite ka hetke puhata, sest minule on üle antud üks tähtis dokument, millele on peale kirjutatud "Riigikogu juhatusele". Ja sisu on järgmine: palun pikendada tänast istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Alla on kirjutanud Toomas Tõniste, IRL-i fraktsiooni aseesimees. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Protseduuriline küsimus, Eiki Nestor, palun!

Palun enne hääletust vaheaega kümme minutit!

Head ametikaaslased! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 12.59.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Vaheaeg on lõppenud. Asume hääletama IRL-i ettepanekut pikendada tänast istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist. Palun, Mihhail Stalnuhhin, protseduuriline küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Mul on puhtprotseduuriline küsimus, mille vastus huvitab peale minu ka mõnd mu kolleegi. Sel ajal, kui ma esitan küsimust, saab kell 13 ja see tähendab, et istung peaks olema lõppenud. Kas me viime selle hääletuse siiski läbi, kuigi istung on juba lõppenud ja see oleks vastuolus meie töökorraga, või me lõpetame istungi?

Aitäh teile, hea ametikaaslane, et te sellele olulisele nüansile tähelepanu juhtisite! Samas soovin ma tänada ka meie eelkäijaid eri koosseisudes, kes on teinud väga hea kodu- ja töökorra seaduse. Nimelt selle § 64 lõige 2 ütleb, et istungit ei lõpetata enne poolelioleva toimingu lõppemist. Sulgudes on pooleliolevad toimingud ka ära nimetatud, sealhulgas "või muu toiming". Nii et me võime selle hääletuse ilusasti läbi viia. Küsimusi rohkem ei ole? Aitäh!
Head ametikaaslased, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 37 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Hea ettekandja! Ma tänan teid tänase ettekande ja vastuste eest! Ma tänan, ametikaaslased, ka teid! Tänane istung on lõppenud. Jätkame selle teema arutelu järgmisel nädalal. Soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 13.02.