Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu viienda töönädala esmaspäevast istungit. Nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun kõigepealt kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab kasuliku mudeli seaduse, patendiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ning kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetlemise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd mõningad teated. Esiteks, Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo ja Mai Treiali s.a 10. veebruaril algatatud teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu ning määranud juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni. Teiseks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 10. veebruaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb lepingulisi suhteid piima- ja piimatootesektoris, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma maaelukomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 17. veebruar kell 18. Kolmandaks, Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (901 SE) teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 15. veebruari kell 18. Neljandaks, Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (806 SE) teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 15. veebruari kell 18. Viiendaks, Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (286 SE) ning Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse eelnõu (762 SE) teiste lugemiste arutelude aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 15. veebruari kell 18.
Lugupeetud kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 64 rahvasaadikut, puudub 37.
Läheme nüüd päevakorra kinnitamise juurde. Palun tähelepanu! Siin on väike muudatus. Õiguskomisjon tegi juhtivkomisjonina ettepaneku mitte arutada selle töönädala kolmapäevase päevakorra 15. punkti, milleks on eelnõu 891 teise lugemise arutelu. Seetõttu jääb see eelnõu selle töönädala päevakorrast välja. Selle parandusega panen käesoleva nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 1. Päevakord on kinnitatud.

Alustame arupärimistele vastamist. Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Heljo Pikhofi, Eiki Nestori, Kalev Kotkase, Jaanus Marrandi, Sven Mikseri, Jaan Õunapuu, Mark Soosaare ja Hannes Rummu 13. detsembril 2010 esitatud arupärimine lumetormi kohta. Palun kõnepulti kolleeg Karel Rüütli!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! Möödunud aasta 13. detsembril tegid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajad arupärimise peaminister Andrus Ansipile, mille sisu on lühidalt järgmine.
Detsembri alguses tabas Eestit lumetorm ning tuhanded inimesed Harjumaal ja Virumaal jäid autodesse lõksu. Inimeste päästmine kestis enam kui ööpäeva. On mõistetamatu, miks hoolimata Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmaprognoosist ei kasutatud hädaolukorra seaduse §-s 10 sätestatud üldsuse informeerimise võimalust. Hädaolukorra seaduse §-s 9 on sätestatud, et avalikkust tuleb viivitamata teavitada hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, hädaolukorrast ja selle lahendamisest, kui teavitamata jätmine võib ohustada inimeste elu või tervist, tekitada suure varalise kahju või häirida muul viisil oluliselt tavapärast elukorraldust.
Tekib küsimus, miks jäeti vajalikud ettevalmistused vaatamata ilmaprognoosi olemasolule tegemata ega kaasatud teede sõidetavuse tagamiseks lisaressursse? Samuti soovime, et peaminister annaks hinnangu Siseministeeriumi haldusala ametkondade koostööle. Pärast teadet autode kinnijäämisest Padaorus jäeti ju liiklus ümber suunamata ja lasti probleemil paisuda kriisiks, mille tõttu liiklus ühel põhimaanteel jäi terveks ööpäevaks kinni. Eesti kaitsevägi väljendas valmisolekut saata lumeuputusega võitlema oma rasketehnika. Padaoru sündmuskohast umbes 50 km kaugusel asuvad nii Virumaa jalaväepataljon kui ka Tapa väljaõppekeskus. Soovime teada, kas peaministri hinnangul saanuks kriisiolukorra lahendamise professionaalsel juhtimisel kaitseväe kiiremini appi kutsuda.
Kui palju inimesi peab jääma teedel ööpäevaks lõksu, et Vabariigi Valitsus käsitaks toimuvat kriisiolukorrana ning tegutseks vastavalt?
Esitasime Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel peaministrile kümme küsimust, mis kõik on seotud kõne all oleva lumetormiga, aga puudutavad ka võimalikke tulevikuplaane analoogsete situatsioonide lahendamiseks. Soovime saada nendele küsimustele vastuseid. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Karel Rüütli! Palun nüüd kõnepulti lugupeetud peaministri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Küsimusi on peaministrile esitatud tervelt kümme ja mõned küsimused on õige mitmelauselised. Ma luban, et loen kõik need küsimused ette, aga ainult ühel tingimusel: kui te lubate, et kui 15 minutist ei piisa, siis te esimese küsimusena küsite mu käest, mis seal veel kirjas oli. Muidu ma jätaksin küsimused ette lugemata, aga ilmselt vastused ei oleks siis kuigi ülevaatlikud.
Esimene küsimus: "Kui valitsuse käsutuses oli Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmaprognoos, siis miks ei kasutatud hädaolukorra seaduse §-s 10 nimetatud informeerimise võimalust? Hädaolukorra seaduse § 9 lg 3 sätestab, et avalikkust tuleb viivitamata teavitada hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, hädaolukorrast ja selle lahendamisest, kui teavitamata jätmine võib ohustada inimeste elu või tervist, tekitada suure varalise kahju või häirida muul viisil oluliselt tavapärast elukorraldust. Kas jagate hr Pomerantsi seisukohta, et "kõik, kes aknast välja vaatavad, näevad niikuinii, mis olukord väljas on"?" Eelhoiatused võimalike raskete ilmastikuolude kohta saabusid Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist juba 9. detsembri ennelõunal. Hädaolukorra seaduse § 10 sätestab, et massiteabevahendi valdaja avaldab muutmata kujul ja tasuta Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni, eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi ja ministeeriumi või muu hädaolukorda lahendava asutuse teated hädaolukorra tekkimise vahetu ohu, hädaolukorra ja selle lahendamise kohta, sealhulgas teated eriolukorra väljakuulutamise, muutmise või lõpetamise kohta.
9. detsembril 2010 avaldati massiteabevahendite valdajate kaudu järgmised meediateated.
Kell 6.01. Maanteeinfokeskuse teade "Teeinfo" lisaga "Ettevaatust liiklemisel!".
Kell 6.30. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi tormihoiatus.
Kell 9.00. Päästeameti intervjuu Kuku raadiole saabuvast tormist ja käitumisjuhised elanikkonnale. Teised jaamad refereerisid seda intervjuud. Päästeameti intervjuu "Aktuaalsele kaamerale" saabuvast tormist ja käitumisjuhised olid eetris kell 18.30 ja kell 21.00.
Kell 14.16. Päästeameti pressiteade "Päästeamet hoiatab lumetormi eest" ja käitumisjuhised, jagati infotelefonide numbreid.
Kell 14.34. Eesti Energia teade "Tugev tuul võib põhjustada katkestusi".
Kell 15.47. Maanteeinfokeskuse teade "Kõrvalteedel võib esineda probleeme". Jne.
Seega avalikkust informeeriti ja teavitati hädaolukorra tekkimise vahetust võimalikust ohust vastavalt hädaolukorra seadusele. Siseminister Pomerantsi seisukoht ei kajasta kuidagi elanikkonna informeerimise ebaotstarbekust. Minister täiendas massiteabevahendites avaldatut. Ning lisaks antud hoiatustele peab iga inimene siiski ka ise oma liikumise läbi mõtlema. Teie arupärimises püstitatud konstruktsioon on kontekstist välja rebitud.
Teine küsimus: "Miks jäeti vajalikud ettevalmistused vaatamata ilmaprognoosi olemasolule tegemata ega kaasatud teedel sõidetavuse tagamiseks lisaressurssi? Kas me võime arvestada valitsuse samal tasemel otsustuskiiruse ja tegevusega, kui laekub informatsioon Eesti riigi vastu kavandatavatest aktsioonidest?" Vajalikke ettevalmistusi tehti. Pärast Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmaprognoosi ja tormihoiatuse avaldamist alustasid päästeasutused 9. detsembri ennelõunal ettevalmistusi saabuvaks tormiks. Häirekeskus suurendas valves olevate päästekorraldajate arvu, Ida-Eesti Päästekeskus sõlmis kokkulepped vajadusel kaitseväe rasketehnika kasutamiseks, samuti teavitas Ida-Eesti Päästekeskus kohalikke omavalitsusi vajadusest suurendada valmisolekut tormiks. Päästeamet teavitas 9. detsembri hommikul ja lõunal avalikkust, lisaks tormihoiatusele edastati käitumisjuhised elanikkonnale, samuti valmistusid Päästeamet ja päästekeskused kriisimeeskondade aktiveerimiseks. Virumaa Teed AS, kes Lääne-Viru maakonnas on Maanteeametiga sõlmitud lepingu järgne teehooldaja, kasutas lumetõrjetöödel peale oma 21 tehnikaühiku ka kogu maakonna alltöövõtjate tehnikat (11 ühikut).
Lumetormid ning Eesti riigi vastu kavandatavad ründed on oma olemuselt väga erinevad asjad. Kui Eesti julgeolekuasutustele laekub informatsioon riigi vastu kavandatavatest aktsioonidest, siis selleks puhuks on olemas väga operatiivsed teavitamise ja reageerimise meetmed.
Kolmas küsimus: "Kas teie hinnangul on riigil kohustus tagada liiklus riikliku tähtsusega põhimaanteedel, vaatamata kestvale lumesajule? Kas õhuke riik suudab osutada ja kas ta osutab eelnimetatud teenust ka nn maksuvabadel reedetel?" Riigil on väga selge kohustus tagada riikliku tähtsusega põhi- ja tugimaanteede läbitavus pidevalt, seega igal ajahetkel ja olenemata nädalapäevast ning ka kestvate lumesadude ajal. Riigi põhi- ja tugimaanteede hoiu korraldaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Maanteeamet peab tagama põhimaanteede läbitavuse.
Neljas küsimus: "Millise hinnangu annate Siseministeeriumi haldusala ametkondade koostööle, kes pärast teate saamist autode kinnijäämisest Padaorus jättis liikluse ümber suunamata ja lasi probleemil paisuda kriisiks, mis sulges ööpäevaks liikluse põhimaanteel?" Padaoru probleem sai alguse sellest, et Maanteeametil ja teehooldajal Virumaa Teed AS ei õnnestunud Padaorus tekkinud ummikut likvideerida ega Tallinna–Narva maantee läbitavust tagada. Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet jäid olukorra lahendamisse operatiivselt kaasamata. Politsei reageeris pärast asjaomase teate saamist liikluse ümbersuunamisega kohe ning korraldas autode suunamise Sämi–Sonda–Kiviõli–Varja teelõigule.
Viies küsimus: "Kaitsevägi väljendas valmisolekut saata lumepuhastusega võitlema oma rasketehnika. Padaoru sündmuskohast umbes 50 km kaugusel asuvad nii Viru jalaväepataljon kui Tapa väljaõppekeskus. Kas teie hinnangul saanuks kriisiolukorra professionaalsel juhtimisel toimuda kaitseväe kaasamine kiiremini?" 9. detsembril kell 14.20 oli Ida-Eesti Päästekeskusel olemas kokkulepe Kirde kaitseringkonnaga rasketehnika kasutamiseks. Lisaks kaitseväe tehnikale kaasati Padaoru juhtumi lahendamisse rasketehnikat piirkonna eri ettevõtetest: Aidu karjäär, Repo Vabrikud, Kunda Mobil, KNC, Flexa, OÜ Palgardi Kraana, AS Kunda Nordic Tsement. Tuletan meelde, et 9. detsember kell 14.20 – see oli ikkagi hulk aega enne, kui teesulg tekkis! Kaitsevägi kaasati esimesel võimalusel, kui Päästeametil oli selge, et päästetöid tuleb alustada erakordsetes ilmastikutingimustes. Padaoru juhtumi lahendamisse kaasati 54 kutselist kaitseväelast, 49 ajateenijat ning 20 kaitseliitlast. Kuna eelkokkulepped kaitseväe tehnika kaasamiseks olid sõlmitud ning infovahetus Päästeameti ja kaitseväe vahel toimus kõrgeimal tasandil, siis täiendava juhtimistasandi, Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni aktiveerimine ei oleks sündmuste lahendamist kiirendanud.
Kuues küsimus: "Kui palju inimesi peab jääma teedel ööpäevaks lõksu, et Vabariigi Valitsus käsitleks toimunut kriisiolukorrana ja tegutseks vastavalt?" Nii päästetööde kui ka hädaolukordade lahendamise juhtimine toimub põhimõttel, et sündmust juhitakse nii madalal tasandil kui võimalik ja nii kõrgel tasandil kui vajalik. Padaoru juhtumi puhul ei olnud tegemist üleriigilises plaanis hädaolukorraga. See oli tõsine, kuid lokaalne hädajuhtum, mille lahendamise eest vastutavad asjaomased asutused: regionaalsed maanteeametid, teehooldusettevõtted ja regionaalsed päästekeskused.
Seitsmes küsimus: "Mõned kommentaatorid on väitnud, et läinudsuvistel metsatulekahjudel Venemaa Föderatsioonis lasti lõõmata nõnda kaua seepärast, et oleks võimalik saada häid telekaadreid riigi liidrist lennukiga tulekolletele vett viskamas." Jäägu need väited küll küsijate südametunnistusele! Piinlik on neid siin korrata, aga läheme küsimusega edasi. "Kas härra Pomerantsi juhitud ministeeriumi tegevuse operatiivsuse, kus autodesse lõksu jäänud inimeste evakueerimist alustati alles 12 tundi hiljem, põhjustas saamatus või oli selle taga soov esitleda siseministrit sündmuskohal kriisi lahendajana?" Võrdlus Venemaa Föderatsiooni ja metsatulekahjudega teie arupärimises on kohatu. Siseministeeriumil ja Päästeametil oli valmisolek lumetormi saabumiseks olemas. Probleemiks oli Padaoru juhtumi kohta adekvaatse info puudumine ja teehooldaja vale hinnang olukorrale. Maanteeamet ja teehooldaja AS Virumaa Teed kinnitasid Päästeametile, et olukord on kontrolli all ning tee vabastatakse peatselt. Seda on Päästeamet ka kinnitanud, et adekvaatse info omamine oleks kiirendanud asjade kulgu kolme tunni võrra.
Kaheksas küsimus: "Kas kriisi lahendamises osalenud päästeametnikud saavad oma töö eest tasustatud või langes kirjeldatud osa nende tööst ajale, mille eest töötasu ei maksta?" Päästeteenistujad saavad tasustatud oma töö eest, mis on neile seadusega ette nähtud. Kogu sündmuskohal tehtud töö tasustatakse päästeteenistujatele alati täies ulatuses.
Üheksas küsimus. "Erakordselt rasked lumeolud ei ole põhjustanud probleeme üksnes riigimaanteedel, vaid ka vallateedel. Kas valitsusel on täpne ülevaade, kui palju inimesi jäi lumelõksu? Kui palju kavatseb Vabariigi Valitsus hüvitada kohalikele omavalitsustele erakordsetest lumeoludest tekkinud lisakulu?" 9. detsembril aitasid päästjad lumevangist vabaks ligikaudu 600 inimest. Padaorust evakueerimist soovinud või evakueerimist vajanud isikuid oli 177. Detsembrikuu vältel aitasid päästeteenistujad umbes tuhandel inimesel lumehangedest välja pääseda. Vabariigi Valitsus eraldas 13. detsembril 2010 valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 15 miljonit krooni kohalikele omavalitsustele lumekoristusega seotud kulude katmiseks.
Kümnes küsimus: "Kas teie hinnangul on siseminister Marko Pomerants oma ülesannete kõrgusel?" Siseminister Marko Pomerants on oma ülesannete kõrgusel ning usun, et ta andis Padaoru juhtumi lahendamisel oma parima. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Kas soovitakse avada sellel tähtsal teemal läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid siin saalis! XI Riigikogu neljas tööaasta hakkab lõppema. Pean ütlema, et mind, vanainimest, teeb siin väga kurvaks see, kui üks pool nimetab teist rumalaks või lolliks. Jäägu see nende inimeste südametunnistusele, kes niimoodi meie rahvusliku mõistusega ümber käivad. Olen autoroolis ise olnud hädaolukorras New Yorgi lähistel paduvihma ajal, kui viaduktialune oli üle ujutatud ja sajad autod seisid nii, et vesi hakkas autodesse tulema. Olen olnud lumevangis ka Taanis ja Saksamaal. Sealseid rahvusvahelisi teid eristab meie teedest see, et jalutad natuke ühes või teises suunas, ja sa leiad kas hädaabitelefoni või on tee ääres teade, millisel raadiosagedusel saab informatsiooni teeolude kohta.
Meil Eestis on kolm Euroopa tähtsusega maanteed, need on E20, E67 ja E263. Need ei ole lihtsad numbrimaanteed, mille numbrid kehtivad Iklast kuni Tallinnani või Narvast Tallinnani. Mõni neist algab lausa Põhjamere äärest, nagu E20, E67 aga Lõuna-Saksamaalt. Euroopa Liidu liikmena on meil siiski üsna tõsine kohustus neid teid käsitada mitte kui üksnes riigi põhimaanteid, vaid kui Euroopa olulisi liiklusartereid, kus liikleb üsna palju roolikeerajaid ja nendega koos reisijaid, kes meie kohalikku keelt ei oska. Seepärast ma arvan, et selliste olukordade ärahoidmiseks, nagu oli Padaorus, on äärmiselt tähtis, et liiguks täpne ja kindel informatsioon. Ja ka eesti keeles on see informatsioon meil nigelavõitu. Alles täna hommikul raadio ütles, et Pärnu lähistel Reiu kandis on E67-l liiklus avarii tõttu suletud, aga hiljem ei ole ma raadiost kuulnud, et see liiklus oleks avatud. Internetist ei ole ma samuti midagi leidnud selle kohta, kuidas seal olukord nüüd on. Kuna mul üks sõber täna, sõbrapäeval sealkandis sõitis, oli mul muidugi tema pärast mure. Õnneks oli tal mobiil ja ma tean, et tal läks hästi.
Ma tahaksin nii praegusele valitsusele kui ka järgmisele valitsusele, mis moodustatakse tõenäoliselt juba märtsikuu lõpus, väga südamele panna, et need maanteed on Euroopa Liidu elusooned.
Ja veel: sõitsin septembri lõpus mööda E67 maanteed Lääne-Euroopast Eestisse. Iga riigi piiril võtab sind vastu suur sinine tabloo kuldsete tähtedega, kuhu on kirjutatud ka riigi nimetus, kuhu sõitja jõuab. Eesti piiril Iklas sellist tablood ei olnud ei septembris ega hiljem ka oktoobris. Selle asemel ilutses seal uhke, vähemalt 10 x 15 m pannoo "Welcome to A. Le Coq country". Rääkisin sellest presidendi kärajatel, rääkisin sellest raadios kolmel korral. Tagajärg oli see, et too suhteliselt tumedal alusel "Welcome to A. Le Coq country" vahetati heledama, veel selgemini loetava pannoo vastu, kuhu oli kirjutatud seesama tekst, aga Eesti Vabariiki ei kusagil!
Nii et mõeldes lumetormile, mõeldes nendele kannatustele, mida inimesed seal taluma pidid, mõelgem, kuidas edaspidi neid vähendada ja kuidas Eesti teed muutuksid tõeliselt euroopalikeks teedeks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mark Soosaar! Palun nüüd kolleeg Mati Raidma! Kohapealt kaks minutit.

Aitäh! Soovin natukene täpsustada ühte momenti, mida hea kolleeg Mark siin mainis. Nimelt seda tähtsate teede ääres olevat hädaabitelefoni võrku, mis Euroopas on. Et see mõte siit nüüd lendama ei hakkaks, siis täpsustan: tegemist on süsteemiga, mis eksisteeris Euroopas enne seda, kui mobiiltelefon tekkis. Kui Euroopas mobiiltelefon levima hakkas, siis pakuti seda võrku ka Eestile, sest mujal hakati seda kui tarbetut maha võtma. Eesti ütles mobiiltelefonile lootes ära ja ma arvan, et me tegime õigesti.
Tegelikult on praegu Euroopas tee ääres olevad telefonid vanast ajast jäänud ja kogu sellel ideel ei ole seda efektiivsust kui enne mobiiltelefoni ajastut. Pigem tuleb ikkagi mõelda, kuidas me mobiilitehnoloogiaga saaksime süsteemi efektiivsemaks muuta ja ka üldsuse teavitamise. Peame ikkagi suutma rasketes tingimustes või hädaolukordades konkreetsetes kohtades inimestele ammendavat infot anda ja neid alarmeerida.

Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Lõpetan läbirääkimised. Palun vabandust, härra peaminister soovib ka läbirääkimistel osaleda!

Hea juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Ma ootasin ka küsimusi, aga kuna neid ei tulnud, siis annan ise mõne kommentaari.
Minu meelest on Padaoru juhtum kõigile selge. Kahetsusväärne, et nii läks, ja põhjusi, miks selline liiklussulg, kus inimesed jäid tundideks lumevangi, üldse tekkis, tuleks väga põhjalikult ka tulevikus analüüsida. Ning mitte ainult selleks, et anda hinnang, kes oli süüdi. Minu jaoks küsimus, kes oli süüdi, ei olegi nii oluline. Leian, et minister Marko Pomerantsile on kõvasti liiga tehtud, sest tegelikud süüdlased, miks üleüldse selline ummik tekkis, olid Maanteeamet ja teehooldajad, kes kogu aeg raporteerisid, et poole tunni pärast, ühe tunni pärast, kolme tunni pärast, siis jälle poole tunni pärast saavad kõik takistused kõrvaldatud ja liiklus avatakse. Kui lõpuks Päästeamet võttis asja juhtimise enda kätte, siis hakkasid sündmused üldiselt küllalt hea kiirusega lahenema. Ma ei arva, et selle konkreetse liiklusummiku põhjus oli siseminister Marko Pomerantsi või ka tema haldusala töötajate kehv töö. Ma näen personaalseid süüdlasi hoopis rohkem mujal.
Aga mida me peame õppima? Kindlasti peame õppima seda, et ei tohi lootma jääda ainult Päästeametile ja hädaabinumbritele. Et helistatakse 112 või 110, kui politseid on vaja, ja sellele kohe reageeritakse. Kui on selline suur torm ja tuisk, kus autod sadade kaupa lumehangedesse kinni on jäänud, siis see liin on üle koormatud ja vastajaid ei ole. Juba ammu on meie info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistid rääkinud, et seadusandja võiks seadustada ka eraettevõtete käes olevate andmebaaside avalikuks kasutamiseks andmise. Kui meil oleks olnud selline hoiatussüsteem, mis oleks arvestanud mobiiltelefonikõnede koondumisega ühele kitsale maanteelõigule, siis oleks kõigile selge olnud, et seal on probleem. Tahta, et need konkreetsed inimesed, kes hädaabikõnesid vastu võtavad, suudaksid üldistada probleemi ulatust ja fokuseerida probleemi just ühele konkreetsele maanteelõigule, oleks natuke liiga palju olnud. Kõnesid tuli ju igalt poolt Eestist küll ja küll.
Selline digitaalsete andmete kasutamine pole minu meelest õigustatud mitte ainult sellises kriisisituatsioonis vajaliku ohusüsteemi väljatöötamiseks, vaid üldse kodanike aitamiseks. Ma olen näinud roaming'u andmeid selle kohta, kui paljud Lätis elavad mobiiltelefonide omanikud käisid Tallinnas Madonna kontserdil. Väga ilus pilt on olemas ka sellest, kui paljud soomlased Tallinnasse saabuvad, kus kohas nad käivad ja kuidas Eestist lahkuvad. Loomulikult oleks mõistlik nendes kohtades, kuhu näiteks palju lätlasi koguneb või kuhu palju soomlasi koguneb või kuhu palju venelasi koguneb, pakkuda nendele inimestele nende emakeeles kas giidi abi või siis seda, et mõni politseinik oleks võimeline suhtlema nendes keeltes. Sellisest digitaalsete andmete kasutamisest võidaksid kõik inimesed – mitte ainult Eesti elanikud, vaid ka need, kes meie maad külastavad. Aga see on juba ülesanne järgmisele Riigikogu koosseisule. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Georg Pelisaare, Toivo Tootseni, Tiit Kuusmiku, Olga Sõtniku, Ester Tuiksoo, Inara Luigase, Valeri Korbi, Nikolai Põdramäe ja Eldar Efendijevi 11. jaanuaril esitatud arupärimine Eesti kodanike õiguste kohta Petserimaal. Palun kõnetooli kolleeg Georg Pelisaare!

Lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Tänavu 9. jaanuaril avaldati meedias teade Venemaa Föderatsiooni presidendi Medvedevi käskkirjast nimetusega "Piiriäärsete territooriumide määratlemine, kus välisriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ja välismaise päritoluga juriidilised isikud ei saa soetada omandiõigusi maatükkidele". Selles käskkirjas on loetletud 380 piiriäärset territooriumi, mille hulgas on ka Pihkva oblasti Petseri rajoon. Selle käskkirja järgi siis ei tohiks välisriikide kodanikud ega kodakondsuseta isikud olla nendel piiriäärsetel aladel asuvate maatükkide omanikud.
Venemaa haldusalas oleva Petseri rajooni territooriumile jäävad teatavasti tuhandete setude ja teiste Petserimaaga seotud Eesti kodanike sünnikodud. Selle käskkirja järgi jääksid ka nemad ilma õigusest olla oma sünnikodude omanikud või vähemalt nende sünnikodude maa omanikud. Teatavasti sätestab aga Eesti Vabariigi põhiseaduse § 122 üheselt, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste lepingutega. Arupärijad on arvamusel, et kuna Venemaa Föderatsioon pole siiani ühtegi teist piirilepingut heaks kiitnud, tuleb lugeda jätkuvalt kehtivaks Tartu rahuleping ja selles määratud maismaapiir.
Kõigest eeltoodust lähtuvalt on meil peaministrile viis küsimust. Palume peaministril lugeda ette kõigepealt küsimused ja siis anda ka vastused. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Georg Pelisaar! Palun teid kõnepulti, härra peaminister!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Enne kui ma selle arupärimise juurde lähen, ütlen lisaks veel paar sõna eelmise teema kohta. Kui ma räägin andmete vabasse kasutusse andmisest, siis pean loomulikult silmas isikustamata andmeid. Kellegi privaatsust loomulikult riivata ei tohiks.
Aga vastan nüüd teie arupärimisele. Esimene küsimus: "Kas ja milliseid Eesti kodanike põhiõigusi Venemaa presidendi käskkiri Teie hinnangul riivab?" Välisministeerium ei ole tuvastanud, et Venemaa Föderatsiooni presidendi korraldus 9. jaanuarist 2011 riivab Eesti kodanike põhiõigusi. Kodanike põhiõigused sätestab Eesti põhiseadus, mille § 32 kaitseb isiku omandit ja vara. Piirang, et välisriikide kodanikud ei saa piiriäärsetel territooriumidel asuvaid maatükke omandada, kehtib Venemaal juba alates 2001. aastast, kui jõustusid maakoodeks ja selle rakendamise seadus. Maakoodeks näeb ette, et piiriäärsete territooriumide nimekirja kehtestab Venemaa Föderatsiooni president. Tänavuse 9. jaanuari korraldusega president viidatud nimekirja ka kehtestas. Kuna aga piirang välisriikide kodanikele piiriäärsetel territooriumidel asuva maa omandamiseks kehtis alates 2001. aastast, ei halvendanud konkreetne korraldus välisriikide kodanike senist õiguslikku seisundit. Korraldus ei käsitle piiriäärsetel territooriumidel asuva vara staatust ning sellele laieneb endiselt Venemaa tsiviil- ja pärimisseadustik, mida ei ole muudetud. Samuti ei ole Eesti Välisministeeriumi hinnangul sellel korraldusel tagasiulatuvat jõudu. Aga Eesti Välisministeerium jätkab Venemaa Föderatsiooni presidendi korraldusega kaasneda võivate asjaolude täpsustamist.
Teine küsimus: "Vene Föderatsiooni valitsus kaitseb aktiivselt oma kodanike huve välisriikides. Kuidas kaitseb Eesti valitsus antud puhul oma kodanike huve ja põhiõigusi?" Eesti Vabariigi Välisministeerium on küsinud Venemaa Föderatsioonilt nii suulisi kui ka kirjalikke selgitusi. Sel eesmärgil on Välisministeeriumi 3. poliitikaosakonna peadirektor Märt Volmer kohtunud kaks korda Venemaa Föderatsiooni suursaadiku härra Juri Merzljakoviga. Samuti on Välisministeerium edastanud Venemaa saatkonnale Eestis kirjaliku noodi koos detailsemate küsimustega.
Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon on sõlminud 1993. aastal lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Lepingu artikli 1 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Kui Eesti kodanike isiklikud ja varalised õigused Venemaa Föderatsiooni territooriumil peaksid osutuma vähemkaitstuks kui Vene kodanikel, saab Eesti õigusabi lepingule tuginedes kasutada Eesti kodanike kaitseks diplomaatilisi vahendeid. Eesti Välisministeerium jätkab Venemaa Föderatsiooni presidendi korraldusega seonduvate asjaolude täpsustamist ja selgitamist.
Kolmas küsimus: "Teatavasti on Vene Föderatsioon võtnud tagasi oma allkirja Eesti-Vene uuelt piirileppelt. Kas näete seetõttu võimaliku olevat piirilepingu osas uute läbirääkimiste alustamist?" Eesti on Eesti-Vene piirilepingu omalt poolt allkirjastanud ja ka ratifitseerinud. Seega puudub alus alustada uusi selleteemalisi läbirääkimisi.
Neljas küsimus: "Kas Teie hinnangul Tartu rahuleping kehtib ja kas kehtivad ka sellest tulenevad Eesti Vabariigi territooriumil elavate Eesti kodanike õigused?" Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel 2. veebruaril 1920 allkirjastatud Tartu rahuleping on üks Eesti riikluse alusdokumente. Tartu rahuleping on kehtiv välisleping nii Eesti riigi kui ka tema kodanike jaoks.
Viies küsimus: "Kas ja millised õigused on Petserimaal elavatel Eesti kodanikel tulenevalt Tartu rahulepingust?" Eesti kodanikel on Eesti õigusruumis ühesugused õigused, sõltumata nende elukohast. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Teile on küsimusi. Kolleeg Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Teatavasti elab Petseri rajoonis põlisel Eesti territooriumil ka praegu üsna palju Eesti Vabariigi kodanikke. Mõned nendest on üsna vanad ja tahaksid ümber kolida Eestisse. Paraku on nõnda, et kui Eesti Vabariigi kodanikel, kes elavad praegusel haldusterritooriumil, arvestatakse pensioniõigusliku staaži sisse ka nõukogude ajal töötatud aastad, siis nendel Eesti kodanikel, kes elavad Petseri rajoonis ja tahaksid nüüd vanaduspõlve veeta Eestis, seda staaži ei arvestata pensioniõigusliku staaži hulka, kuna nad ei ole saanud Eestis töötada vähemalt 15 aastat. Kas te peate sellist suhtumist nende kodanike suhtes õigeks ja õiglaseks?

Mulle teadaolevalt on kahe riigi vahelise pensioneid reguleeriva lepingu eelnõu ette valmistatud ja see ootab allkirjastamist. Ma usun, et ka teie nimetatud probleem leiab selle lepinguga lahenduse.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Nagu te ise ka aru saate, on tegemist küsimusega, mis on tekitanud probleeme õige paljudele inimestele, kes elavad piiriäärsetes rajoonides ja kellel on teatud sidemed teisel pool piiri olevate maatükkidega. Miks ei ole antud põhjalikke selgitusi ka pressis, et asi inimestele ära seletada ja nende hirmusid maha võtta? Ma saan aru, et praegu kõik see läheb meil ka stenogrammi, aga kui paljud inimesed ikka stenogrammi loevad. Miks valitsus ei ole pidanud seda nii tähtsaks küsimuseks, et seda, kuidas öelda, laiemalt inimestele seletada ja valgustada?

Mulle tundub küll, et ma olen ajakirjandusest lugenud ka probleemi laiemat käsitlust, mitte ainult niisuguses küsimuse vormis, nagu see ajakirjanduses algul üles kerkis. Hiljem on räägitud ka sellest, et võrreldes 2001. aastaga nende inimeste õiguslik seisund, kel on kinnisvara Eesti praeguse piiri taga Venemaal, ei muutu. Kindlasti on esimesed jutud, mida hakati rääkima – võimalikust vara konfiskeerimisest või sundvõõrandamisest jne – ka ajakirjanduses ammu kummutatud. Minu meelest see teema rohkem kommentaare ei vaja. Aga kui keegi veel soovib kinnitust, siis seda infot, mida me oleme saanud Venemaa Föderatsioonist, me saame rahvale ka edastada.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Mainisite seda, et Eesti on piirilepingu Venemaa Föderatsiooniga ratifitseerinud. Kas see tähendab, et piirilepingut Venemaa Föderatsiooni ja Eesti vahel ei tule kunagi?

Mina nimetasin, et piirilepingud on ratifitseerinud Eesti Riigikogu. Aga Venemaa Föderatsioon neid teatavasti ratifitseerinud ei ole. Ma usun küll, et ükskord jõuab ka Venemaa Föderatsioon arusaamisele, et piirileping oma naabritega on vajalik, ja ma usun, et ükskord ratifitseerib selle mõlemapoolselt allkirjastatud lepingu ka Venemaa Föderatsioon.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kolleeg Pelisaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Ühelt poolt võisid peaministri vastused nendele küsimustele mõneti rahustada kõiki neid inimesi, kellel on kinnisvara Petseri rajoonis. Ehk tõepoolest ei maksa karta, et selle kinnisvaraga midagi juhtub. Veel enam, ehk ei ole samuti põhjust karta, et edaspidi ka selle kinnisvara haldamine oleks kuidagi kitsendatud.
Samas said need inimesed täna ilmselt ebameeldiva vastuse, kui kuulsid, et Eesti on piirilepingu ratifitseerinud ja loeb sellega piiriteemalised läbirääkimised Venemaaga lõppenuks. Siiani on inimestel, kes on otseselt oma kodukandiga Petserimaal seotud, ikkagi veel olnud lootus, et tänu Venemaa poolt piirilepingu tagasilükkamisele ja sellelt allkirja tagasivõtmisele alustatakse neid läbirääkimisi uuesti. Võimalik, et see nii ka juhtub, kui ametisse tulevad järgmine Riigikogu ja järgmine valitsus.
Aga hoopis tõsisem ja päevakajalisem probleem on nendel inimestel, kes veedavad praegu oma vanaduspõlve Petseri rajoonis. Need inimesed on kogu aeg teadnud, et nad elavad Eesti Vabariigis. Olles sündinud kas 1920. aastatel või veel enne seda, on nad ka 1950., 1960. ja 1970. aastatel arvanud, et nad elavad ja töötavad ikkagi Eesti Vabariigi territooriumil. Paraku on elusaatus ja seadused määratlenud nõnda, et kõik Eesti Vabariigi kodanikud ei ole võrdsed. Nagu ma ka oma küsimust esitades ütlesin, seaduse kohaselt arvestatakse pensioniõiguslikku staaži Nõukogude Liidus töötatud aastate eest nendel kodanikel, kes on seda tööd teinud praegusel Eesti Vabariigi haldusterritooriumil. Kes aga on heauskselt töötanud oma kodus Petseri rajoonis, nendel seda õigust paraku ei ole. Vastavalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele lepingule saavad nad taotleda eraldi pensioniaastate arvestamist vaid sel puhul, kui nad tulevad Eestisse Venemaa kodanikena. See on kummaline. Kui nad on Eesti kodanikud ning asuvad Eestisse elama, et veeta siin oma pensionipõlv, siis nad saavad taotleda vaid sotsiaalhoolekande seaduse alusel sotsiaaltoetust kui välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikud. Selle toetuse suurus on 2009 krooni kuus. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Läheme viimase arupärimise juurde, mis on Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Kadri Simsoni, Vladimir Velmani, Aivar Riisalu, Kalev Kallo ja Lauri Laasi 13. jaanuaril esitatud arupärimine segaduste kohta domeenireformiga. Kõnepulti on juba tulnud kolleeg Olga Sõtnik.

Proua juhataja! Härra peaminister! Head kolleegid! Meie arupärimine on järjekordne arupärimine seoses domeenireformiga. 27. septembril 2010. aastal vastas Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni arupärimisele domeenireformi ebaõnnestumise põhjuste kohta majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Vastates kinnitas ta, et 2008. aastal Eesti domeeninimede registreerimise korra parandamiseks kokku kutsutud töörühmas kaaluti ka võimalust viia reform läbi EENeti baasil. Minister Parts ütles oma vastuses: "EENnet esitas töörühma lõppdokumendi kohta küll mõned valdavalt sõnastuslikku laadi ettepanekud ja märkused, kuid mingit reformikava, millele arupärimises viidatakse ja mis väidetavalt valmis juba 2006. aastal, töörühmale arutamiseks ei esitatud." Enamgi veel, memorandumis, mille Juhan Parts valitsuskabineti nõupidamisel 20. novembril 2008. aastal esitas, väidetakse, et sihtasutuse moodustamise näeb ette töörühma koostatud kontseptsioon. Loa sihtasutuse moodustamiseks andis Vabariigi Valitsus selle nõupidamise tulemusel. EENeti kodulehelt on võimalik leida EENeti esitatud ettepanekud lõppdokumendi parandamiseks.
Esiteks, erinevalt sellest, mida minister oma vastuses väitis, on parandusettepanekuid kolm lehekülge. Kui need läbi lugeda, siis selgub, et tegemist ei ole sõnastuslikku laadi ettepanekutega. Teiseks, must valgel on kirjas, et töörühmas ei arutatud kordagi plaani asutada sihtasutus. Samuti ei näinud EENet tookord argumenti, miks peaks nii olulise funktsiooni riigi kontrolli alt ära andma. Kolmandaks, oma vastuses väitis minister Parts, et mingit reformikava 2006. aastaks ei valminud. EENeti kodulehelt võib leida EENeti nõukogu koosoleku protokollid. Protokollist nr 21 2005. aasta 5. septembri koosoleku kohta leiame, et nõukogu kiitis heaks reeglistiku ning arutas läbi tegevuskava. Koosolekul osales neli inimest, kes võtsid osa ka MKM töörühma tööst. Seega oli töörühm varasemast reformikavast vägagi teadlik. Neljandaks, oma vastuses Riigikogule ütles minister Parts, et EENeti nõukogus kinnitati tasumäär, milleks oli 400 krooni. Koosoleku protokollist selgub aga, et nimetatud 400 krooni on kehtestatud tasu ülemiseks piiriks. Täpne sõnastus on "kuni 400 krooni", mis on sisu poolest majandusministri väidetust oluliselt erinev.
Siit selgub, et viidates sihtasutuse asutamise vajaduse osas töörühmale, on minister Parts eksitanud nii Vabariigi Valitsust kui ka Riigikogu. Seoses sellega palume peaministril vastata järgmistele küsimustele. Esiteks: "Kas Te peate ministrite poolt valitsuskabineti ja Riigikogu eksitamist lubatud tegevuseks? Kui ei, siis milliseid sanktsioone on plaanis majandus- ja kommunikatsiooniministri suhtes rakendada?" Teiseks: "Paljudes riikides tegeleb domeeninimede registreerimisega hariduse ja teaduse andmesidevõrk. Kuivõrd õigeks peate seda, et Eesti Interneti Sihtasutus on loodud eraõigusliku ning mitte avalik-õigusliku asutusena?" Ning kolmandaks: "Miks on Teie hinnangul domeenireform toonud kaasa nii palju vastuolusid ning segadusi?" Aitäh!

Suur tänu! Palun teid, härra peaminister, kõnepulti!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
"Kas Te peate ministrite poolt valitsuskabineti ja Riigikogu eksitamist lubatud tegevuseks? Kui ei, siis milliseid sanktsioone on plaanis majandus- ja kommunikatsiooniministri suhtes rakendada?" Olen veendunud, et minister Juhan Parts ei ole tahtnud kedagi eksitada ei 27. septembril 2010 Riigikogus arupärimisele vastates ega 20. novembril 2008. aastal valitsuskabineti nõupidamisel domeenireformist rääkides. Ma ei tea, kas mul on üldse kohane hakata kellegi suuvoodriks ja asuda neid väiteid, mis te esitasite, kellegi teise eest kummutama. Tõe saaks välja selgitada hulga paremini siis, kui te küsiksite neid küsimusi otse adressaadilt ja ma ei peaks vahendaja olema. Aga kuna te juba küsisite, eks ma siis üritan vahendada.
Arupärijate väide nr 1: majandusminister valetas Riigikogu liikmete küsimustele vastates, nimetades EENeti esitatud parandusettepanekuid oma olemuselt sõnastuslikeks. Kommentaar väitele nr 1. Juhan Parts kirjeldas EENeti esitatud ettepanekuid kui – nüüd tuleb tsitaat – "valdavalt sõnastuslikku laadi ettepanekuid ja märkusi". Valdavalt! Neid ettepanekuid on tõepoolest olemuslikult erinevaid, nii sisulisi kui sõnastuslikke. Kuid ilmselt siiski ei ole peaministri roll analüüsida seda, kui suur hulk tekstis sisalduvatest ettepanekutest peab olema sõnastuslikku laadi, et sobiks kasutada sõna "valdavalt".
Arupärijate väide nr 2: must valgel on EENeti ettepanekutes kirjas, et töörühmas ei arutatud kordagi plaani asutada sihtasutus. Kommentaar väitele nr 2. Viidatud dokumendis on kirjas: "sest sihtasutusest on töörühmas seni olnud juttu vaid kui ühest alternatiivist". Julgen äsja tsiteeritud lauseosa põhjal järeldada, et töörühmas siiski oli juttu sihtasutuse asutamisest. Vaid nii palju saab arupärijatega nõustuda, et EENet viitab samas dokumendis organisatsioonilisele korraldusele kui "läbiarutamata küsimusele".
Arupärijate väide nr 3: EENet poleks eelistanud domeenide registreerimist eraõigusliku asutuse poolt. Kommentaar väitele nr 3. Minu arusaama kohaselt soovis EENet jätkata ise domeenide haldamist ja olles ise juriidiliselt Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, polnud ta motiveeritud eelistama eraõiguslikul alusel toimimist.
Arupärijate väide nr 4: EENetil oli juba 2005. aasta 5. detsembriks kinnitatud tegevuskava. Seega minister Parts valetas, kui ütles, et mingit reformikava 2006. aastaks ei valminud. Kommentaar väitele nr 4. Arupärijad viitavad samale dokumendile ühes lauses kui tegevuskavale ja juba järgmises kui reformikavale. Minu teada minister Parts ei eksinud, kui ütles, et mingit reformikava 2006. aastaks ei valminud. Aga mis vahe on reformikaval ja tegevuskaval, seda ma tahaksin pigem arupärijate käest teada saada.
Arupärijate väide nr 5: kuna EENeti nõukogus kinnitati tasumäär kuni 400 krooni, aga minister Juhan Parts ei kasutanud Riigikogu ees esinedes sõna "kuni", siis seega ta valetas. Kommentaar väitele 5. Minu hinnangul oli minister oma sõnakasutuses kõige enam ehk ebatäpne, kuid kindlasti ei pea ma seda valetamiseks.
Teine küsimus: "Paljudes riikides tegeleb domeeninimede registreerimisega hariduse ja teaduse andmesidevõrk. Kuivõrd õigeks peate seda, et Eesti Interneti Sihtasutus on loodud eraõigusliku ning mitte avalik-õigusliku asutusena?" Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt Eesti domeeninimede haldamiseks ja registreerimise korralduse parandamiseks loodud töörühm tegi ettepaneku luua selleks otstarbeks eraõiguslik asutus. Ma nõustun nendega.
Kolmas küsimus: "Miks on Teie hinnangul domeenireform toonud kaasa nii palju vastuolusid ning segadusi?" Suured reformid tekitavad paratamatult emotsioone. Alati leidub neid, kes on kohandunud status quo'ga, ning ka parimate reformide puhul on see paratamatu või peaaegu paratamatu. Kuid ma olen nõus sellega, et domeenireformi puhul on kõvasti jätnud soovida kommunikatsioon reformi läbiviijate ja internetikogukonna esindajate vahel. Kindlasti on üks ventiil nende pingete maandamisel Eesti Interneti Sihtasutuse kulude ja tulude avalikustamine, mis annab võimaluse igaühel ise hinnata, kas domeeni registreerimise tasu on õiglane või mitte.
Te nimetasite arupärimist ette kandes domeenireformi ebaõnnestunuks. Ma usun, et tehniliselt see reform ei ole ebaõnnestunud. Kuid kommunikatsioon on olnud ilmselgelt ebaõnnestunud. Me oleme suutnud eurole ülemineku korraldada nii, et inimesed on olnud informeeritud, tehniliselt on asi sujunud ja kõik osapooled on teadnud, mida nad tegema peavad ning miks miski asi toimub. Ausalt öeldes olen ma samamoodi nagu teie hämmeldunud, et ühe võrreldes eurotsooni astumisega siiski pisikese reformi läbiviimine on tekitanud nii palju rahulolematust ja nii palju küsimusi internetikogukonnas. Ilmselgelt oleks saanud selle reformi paremini läbi viia. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Teile on ka küsimus. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Alustan sellest, lugupeetud peaminister, et mulle jäi kõrva, et jäite kinni ühe sõnastusliku pisiasja taha. Ma olen tähele pannud, et osa inimesi, kes on läinud samasse kõnetooli, kus teie praegu olete, pöördub oma kõne alguses Riigikogu esimehe poole, teised aga Riigikogu spiikri poole. Vaevalt me küsime, mis vahe on Riigikogu esimehel ja Riigikogu spiikril. Sama kehtib reformikava ja tegevuskava kohta ning seda oleks kohane meeles pidada.
Aga minu küsimus teile on mitte teile kui majandusministrile hinnangu andjale, vaid teile endale. Paar nädalat tagasi sai Riigikogu infotunnis küsitud, et kui Eesti on väga uhke e-riigi staatuse üle, kas ei oleks õige selle nime väljateenimiseks anda igale Eesti kodanikule tasuta veebiaadress. Te ütlesite, et seda peab kaaluma. Kas te olete saanud aega ekspertidega nõu pidada? Ja kui olete, siis mida nad arvavad sellest mõttest?

Hea küsija! Teie teate sama hästi kui mina, et tasuta asju ei ole olemas. Keegi peab selle, mis saajale on tasuta, kinni maksma niikuinii. Kas on õiglane anda kellelegi midagi, mis saaja jaoks on tasuta, teades seda, et teised peavad selle kinni maksma? Ja arvestades ka asjaolu, et paljud nendest, kes saavad millegi justkui tasuta, seda tasuta saadud hüve ei asugi kasutama, tuleb asuda seisukohale, et tasuta andmine ei ole mõistlik.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Mul on hea meel, et te nõustusite minuga, et tegemist on tõepoolest reformiga, mis ei ole läinud nii, nagu esialgu oli plaanitud. Ehk tahtsime parimat, aga kukkus välja nagu alati. Aga fantaseerime natukene. Oletame, et pärast valimisi on meil uus majandus- ja kommunikatsiooniminister, kes kuulub Reformierakonda. Mis te arvate, kas on oodata, et seda valdkonda reformitakse natuke veel, et viia kõnealune kommunikatsioon vastavusse sellega, mida me kõik ootame? Vahest võiks ka Eesti Interneti Sihtasutuse juhtkonnas teha mõningaid muudatusi, et saavutada kõikide osapoolte konsensus selle asutuse tegevuse ja juhtkonna osas?

Ma ei soovi minna kaasa spekulatsioonidega, kes valimised võidab – loomulikult tahab Reformierakond valimisi võita. Ammugi ei soovi ma minna kaasa nende spekulatsioonidega, kes võiks eri haldusalades kunagi minister olla. Ma arvan, et meie ajakirjandus, meie kõikvõimalikud eksperdid on nende spekulatsioonidega praegu juba liialt innustunult tegelnud ja minu meelest kõik need, kes ennustavad Reformierakonnale mäekõrgust valimisvõitu, tegelikult ei teeni Reformierakonna huve. Minu meelest praegune rahva toetus ei ole sugugi selline, nagu seda on üritatud näidata. Mitu erakonda – Keskerakond, Reformierakond – on rahva toetuselt päris võrdsed ja nendes oludes ei ole kindlasti kohane hakata praegu tegema oletusi, mis saab siis, kui reformierakondlane on majandusminister, või mis saab siis, kui majandusministriks on Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja, või mis saab siis, kui majandusministriks on sotsiaaldemokraat. Tõtt-öelda siis, kui valimised võidaksid Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid, midagi head minu arvates ei saa. Keegi meist ei taha astmelist tulumaksu, automaksu, ei taha toiduainete käibemaksu määra alandamist, sest et see tähendaks seda, et riigieelarvesse jääks laekumata väga suured summad. Kroonides väljendatuna oleks see 3,4 miljardit krooni, aga teatavasti meie pensionide kogusumma on 20 miljardit krooni. Kust see raha kõik tuleb? Automaksust? Kas keegi tahab automaksu? Ma arvan, et inimesed siiski mõtlevad kõigepealt automaksule, mis keskmise Eesti auto esmaregistreerija jaoks oleks 55 000 krooni. Ootame valimised ära, ja siis tulevad koalitsiooniläbirääkimised. Koalitsiooniläbirääkimistel lepitakse kõigepealt kokku heas valitsemisprogrammis ja alles seejärel hakatakse ministrikohti jaotama.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Peaminister, ärge meie pärast nii kangesti muretsege! Kui teie neid makse ei taha, ega see ei tähenda seda, et pole mõningaid inimeste kihte, kes soovivad muutusi. Kas just makse, see on teine küsimus. Aga tõepoolest, teid parafraseerides on õige, et peaministri roll ei ole tingimata ministrit kaitsta. Lõpuks läbi lillede minister Ligi ja Partsi võrreldes te tõite selle kenasti välja. Kuid minu küsimus on see. Ma lugesin kuskilt ajakirjandusest, et selle sihtasutuse eesotsas on minister Partsi endine nõunik. Ma muidugi ei tea, kas see on tõsi. Aga IRL on viimasel ajal üles näidanud tohutut leidlikkust parteiliste ametikohtade loomisel. Ega nüüd ole tegemist järjekordse parteilise ametikohaga või on ajakirjandus seda valesti kajastanud?

Usun, et mitte.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Avan läbirääkimised. Kutsun kõnetooli kolleeg Kadri Simsoni.

Head kolleegid! Siia kõnetooli pidin ma tulema sellepärast, et meie lugupeetud peaminister võttis endale jälle õiguse siit kõnetoolist tõe monopoli esitada. Nimelt ütles ta, et mitte keegi Eestis ei taha astmelist tulumaksu. Paraku on nii, et peaministri ja peaministri partei arvamus ei ole veel ainukene tõde. Maksukoormuse jaotumine Eestis on vaidluste küsimus. Viimasel neljal aastal on maksukoormus võrreldes SKT-ga kasvanud kümnendiku võrra. Ja kui peaminister räägib endiselt madalatest maksudest, siis jätab ta tähelepanuta, et tõstetud on aktsiise, sealhulgas põllumeestele olulist aktsiisi, tõstetud on käibemaksu – mitte ainult toidukaubal, vaid ka ravimitel ja raamatutel. See tähendab, et maksukoormus on kasvanud märkimisväärselt.
Kui me vaatame, kui palju riigieelarvesse plaanitakse maksukoormusest lisatulu saada, siis, jaganud selle lisa-maksutõusu kõigi leibkondade vahel, saame teada, et iga leibkond, olgu peres üks inimene või seitse-kaheksa inimest, peab ära andma umbes 4500 krooni aastas. Nii suur maksukoormus käib väga paljudele inimestele üle jõu. Seejuures on maksukoormust kasvatatud just nii, et see mõjutab kõige rohkem väiksema sissetulekuga inimesi ja neid inimesi, kes veel ei teeni või enam ei teeni ehk lapsi, lastega peresid ja eakaid inimesi.
Küsimus astmelisest tulumaksust on ju küsimus sellest, kas inimesed, kellel on suurem sissetulek, võtavad ka oma osa kanda. Nemad on kõige rohkem võitnud sellest, et tulumaks on alanenud 26%-lt 21%-le. Nad on võitnud ka kõige rohkem paljudest praegu valitsuse tehtavatest kulutustest. Suurepalgalised võidavad tänu emapalgale märksa rohkem kui tudengid või mitme lapsega kodus olnud emad.
Astmeline tulumaks annaks Eesti riigile võimaluse alandada mitut käibemaksu, näiteks toasooja oma. Täna aknast välja vaadates saame kõik aru, et me elame riigis, kus toa kütmine ei ole luksus, valiku küsimus – see on sundtegevus. Aastal 2007, kui praegune peaminister taas valitsuskoalitsiooni moodustas, oli toasooja käibemaks 5%, nüüd on see 20%. See tähendab, et 1000-kroonise küttearve puhul lisandub riigimaksuna 150 krooni. Nii et mis puutub juttu, et valitsus teab, mis on hea – võib-olla ta tõepoolest teab seda, mis on hea väga kõrge palgaga inimestele. Võib-olla ta tõepoolest teab, mis on kasulik ministripalka saavatele inimestele. Aga et teada, mis on õiglane, tuleks kuulata ka tavaliste inimeste arvamust.
Ma panin sellele arupärimisele vastust kuulates tähele ka seda, et tegelikult ei soovitagi aru saada teistsugustest väidetest. Tahetakse kõike hoida mustvalgena. Teie väidate üht, aga mina ei ole teie väitega mitte mingil juhul nõus. See on teie väide. Kui oleks natuke avaram silmavaade, kui natuke rohkem teiste inimeste arvamusi kuulataks, siis suudetaks ka riiki juhtides märksa tasakaalukamalt ja õiglasemalt asju ajada. Nii et, lugupeetud peaminister, vähem ülbust, rohkem teistega arvestamist! Aitäh!

Lugupeetud peaminister, palun kõnepulti!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Hea sõneleja! Just äsja kuulsime arvamust, millele vastu väidelda justkui ei tohigi, mis on ainuõige ja mis, ma usun, esitaja meelest ei sisaldanud kübetki ülbust, aga mis mulle tundus suhteliselt ülbe väitena. Andestage, kui ma teist valesti aru olen saanud!
Aga väidetest endist. Jah, ma olen veendunud selles, et kui inimesed saaksid aru, mida tähendab automaks, mida tähendab kinnisvaramaks konkreetselt igaühele, siis langetaksid nad oma otsuseid teistmoodi, kui seda lihtsat teleklippi vaadates.
Mida toiduainete käibemaksu määra alandamine tähendab? Võtame Soome näite. Soomes alandati toiduainete käibemaksu määra 17%-lt standardmääralt 12%-le. Aga kuna ülemaailmne finantskriis tabas kõiki riike, kaasa arvatud Soomet, tuli seal ootamatult ka toiduainete käibemaksu määra tõsta 12%-lt 13%-le, aga muidugi tuli ka üldist käibemaksumäära tõsta. Aastal 2008 olid Soomes toidukaupade hinnad, võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, 120%, Eestis olid toiduainete hinnad, võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, 80%. Praegu, pärast seda, kui Eestis on toiduainete käibemaksu määra tõstetud täpselt nii nagu teistel kaupadel 18%-lt 20%-le, on Soomes toidukaubad kallinenud võrreldes Euroopa Liidu keskmisega 120%, Eestis 80%. Soomes alandati käibemaksumäära, Eestis tõsteti käibemaksumäära, kuid võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on toiduainete hindade suhe jäänud täpselt samaks. Kes on võitnud? Kindlasti on võitnud kaupmehed, aga igal juhul mitte tarbijad.
Kõige kallimad toiduained on Euroopa Liidu riikidest Iirimaal. Aga nagu siit kõnepuldist ka juba varem öelnud, ei saa Iiri valitsusele, kellel on hädasti praegu vaja lisavahendeid, on vaja käivet suurendada, et saada rohkem käibemaksu, anda nõu, et alandage toiduainete käibemaksu määra. Iirimaal on toiduainete käibemaksu määr nimelt null. Hind kujuneb nõudmise-pakkumise vahekorras ja need, kes räägivad, et – ma räägin küll veel kroonides – 3,4 miljardi krooni riigikassasse kogumata jätmine aitab lihtsat inimest, tegelikult ju valetavad. Ka ei ole neil mujalt maailmast näiteks tuua mingisugust kogemust, mis seda ootust ja väidet kinnitaks.
Eestis on maksukoormus kriisi ajal  kasvanud. Seda suuresti ka sel põhjusel, et me räägime maksukoormusest võrrelduna teiste majandusnäitajatega, räägime, et meil on kasvanud riigi osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus, sest erasektori osatähtsus on kiiremini kahanenud kui riigi osatähtsus. Ja kriisi ajal on see minu meelest igati loomulik. Me ei saa kindlasti eeskujuks võtta neid riike, kus maksukoormus on kriisi ajal kõvasti vähenenud. Me teame ka oma naabrite kogemustest, et mitmes riigis on väga suured probleemid maksude kogumise ja varimajandusega. Praegu majandus kasvab Eestis jälle kiiresti. Tööstustoodangu mahu kasvutempolt oleme Euroopa Liidus jälle esikohal. See loob hea aluse selleks, et tööjõu maksukoormust Eestis vähendada. Ma usun, et uus Riigikogu koosseis seda kindlasti ka teeb. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Head kolleegid! Nüüd on pärast minu haamrilööki võimalik registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma lihtsalt pidin siia kõnetooli tulema, sest peaminister viskas õhku mitu süüdistust. Kuigi need olid valdavalt suunatud meie kolleegide sotsiaaldemokraatide pihta, tahan neile vastata. Sotsiaaldemokraate enam saalis ei ole ja nii tuleb minul kaitsta opositsiooni au.
Kui peaminister on valinud endale vaenlase ja tahab temast pilti kujundada, siis räägib ta automaksust ja kinnisvaramaksust, aga jätab samas paljudest asjadest rääkimata. Keskerakond ei räägi automaksust ega räägi kinnisvaramaksust, küll aga räägime me õiglasemast maksukoormuse jagamisest. Seejuures kindlasti ei ole õige öelda, et meil ei ole teiste riikide näol eeskujusid võtta. On küll! Euroopas on kümneid riike, kelle jaoks on viimaste aastate majanduskriis olnud pehmem kui Eestis. On ka kümneid riike, kus tööpuudus on olnud väiksem kui Eestis. Ja on kümneid riike, kus hinnatõusud on olnud väiksemad kui Eestis.
Mitte ühtegi nendest riikidest ei saa kindlasti pidada ainuõige tee valinuks, aga me näeme, et on riike, mille valitsused on pehmendanud majanduskriisi mõju oma inimestele. Nad ei pea oluliseks mitte ainult seda, kuidas eelarve paberil välja näeb, vaid nad peavad oluliseks ka seda, kuidas riigi poliitika inimestele mõjub. Ning see on ka meie ettepanek. Kui peaminister hirmutas siin hüpoteetiliste maksudega, siis jättis ta mainimata enda lubadused. Tema erakonda kuuluv rahandusminister on andnud Euroopa kolleegidele lubaduse, et edaspidi alandatakse Eestis tööjõumakse. Me teame, et kui kõrgepalgalistele kehtestada sotsiaalmaksu piir, tähendab see miljarditesse ulatuvat auku nii pensionikassas kui haigekassas. Ka see auk vajab kellegi poolt täitmist. Või siis muutuvad ravijärjekorrad veel pikemaks. Ka jättis peaminister mainimata selle, et noori peresid ähvardab võimalus, et lõpetatakse tulumaksutagastus kodulaenu intresside pealt. Ei ole nii, et kõik valikud on kas mustad või valged.
Meie eesmärk on, et uus valitsus oleks tasakaalustatud. Ja midagi pole teha, peaministri partei vajab head tasakaalustajat sotsiaalselt mõtleva erakonna näol. Kui ikkagi on võimul ainult kaks parempoolset erakonda, kes suhtuvad asjasse nii, et majanduskriis Eestis tuleneb muu maailma mõjudest ja inimeste tööpuudus on nende enda probleem, siis ei ole Eestis enam hea ja turvaline elada.
Ma pean rääkima aga toidukaupade hinnast. Peaminister luges siin lennukalt ette protsente, kui palju maksab Soomes toidukaup ja kui palju maksab Eestis toidukaup. Väga paljud eestlased käivad Soomes. Paljud käivad seal ise tööl ja paljudel käivad seal sugulased tööl. Me näeme, et toidukaupade hinna vahe ei ole enam väga suur, küll on aga väga suur nii keskmise palga kui ka keskmise pensioni vahe. Eestis öeldakse, et midagi ei saa teha, toidukaup peabki meil olema enam-vähem sama kallis kui Soomes, aga sealsega võrdset palka ärge oodake. See ei rahulda enam noori ja hakkajaid Eesti inimesi. Nad hääletavad jalgadega ja lähevad siit Eestist ära.
Meie ettepanek on, et käibemaksu reguleerides saab odavdada mitmeid elutähtsaid asju. Nagu ma juba enne rääkisin, toasooja saab pakkuda mõistlikuma hinnaga. Teine murekoht on ravimid. Praegu on olukord selline, et ravimite käibemaksu tõsteti pea poole võrra. Kõige suurema koorma sellest sai haigekassa enda kanda. Kui seda koormat vähendada, siis on haigekassal võimalik rohkem raha suunata inimeste tervisesse, mitte maksta haigete raviks mõeldud raha riigimaksuna riigieelarvesse. Nii et tõepoolest, küttearved oleksid väiksemad, kui käibemaks oleks väiksem, ning ravimid oleksid inimestele paremini kättesaadavad, kui käibemaks oleks väiksem. Ja võib-olla ma nüüd olen peaministri arvates ülbe, kui ma seda väidan, aga ma siiski tahan öelda, et minu arvates selline asi nagu inimeste tervise arvel eelarveaukude lappimine ei ole kauges perspektiivis üldse mitte riigimehelik. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.17.