Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud Riigikogu! Austatud peaminister! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 12. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei soovita.
Läheme teadete juurde. Kolmapäeval, 18. detsembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 76 Riigikogu liiget, puudub 25.
Läheme tänase päevakorra juurde.


1. 10:01 Peaministri ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas

Aseesimees Laine Randjärv

Meie esimene päevakorrapunkt on peaministri ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Tutvustan teile selle arutamise korda. Kõigepealt on peaministri ettekanne kuni 30 minutit, seejärel küsimused ettekandjale. Iga Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel on läbirääkimised, milles võivad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Sellega saabki esimene päevakorrapunkt läbi.
Alustame nüüd: peaministri ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Palun ettekandeks kõnetooli peaminister Andrus Ansipi!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Riikide pikaajaline konkurentsivõime sõltub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika edukusest ja mõjust majandusele. Soodne majanduskeskkond aga võimaldab kaasata teadmusmahukaid välisinvesteeringuid ning tegeleda teaduse ja innovatsiooniga – need anumad on ühendatud.
Statistika on meid teadus- ja arendustegevuse võimekuselt teist aastat järjest paigutanud parimate Euroopa riikide hulka. 2012. aastal moodustas Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht SKT-st 2,19%. Majandussektorite kogukulutused teadusele ja arendusele ulatusid 2012. aastal 380,69 miljoni euroni. Kuigi seda on absoluutsummas umbes 1% vähem kui aasta varem, peegeldab see pikaajalist positiivset arengusuunda. Võrreldes 2007. aastaga, kui praegune Euroopa Liidu rahastamisperiood alguse sai, on kulutuste kogumaht enam kui kahekordistunud. Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasv on olnud Euroopa Liidu kiireim.
Seitse aastat tagasi oli ettevõtlussektori osakaal teadus- ja arendustegevuse kulutustes majandussektorite võrdluses umbes 44%, praegu on see näitaja veidi enam kui 57%. Üksikute aastate lõikes on rahastamisproportsioonides küll kõikumist olnud, aga viimasel kümnel aastal on ettevõtlussektori panuse suurenemine olnud kindel suundumus. Rahul saame olla, kui aastaks 2020 on ettevõtlussektori panus kaks kolmandikku teadus- ja arenduskulutustest ning riigis tehtud teadus- ja arendustegevuse kulutuste kogumaht moodustab vähemalt 3% SKT-st.
Ettevõtlussektori teadus- ja arendustöö mahukamad tegevusalad on endiselt töötlev tööstus ning info- ja sidesektor. 2007. ja 2012. aasta võrdluses on nendel tegevusaladel kasvanud teadus- ja arenduskulutuste maht vastavalt 3,5 ja 1,8 korda. Teistel tegevusaladel on areng olnud tagasihoidlikum. Töötleva tööstuse puhul on tegevusalasisene panustamine uurimis- ja arendustegevusse küllaltki diferentseeritud. Toodete konkurentsivõime tagamiseks on enam investeerinud elektriseadmete, arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootjad. Väiksemate investeeringutega on läbi saanud näiteks mööbli-, paberi- ja puidutoodete tootjad.
Teadus- ja arendustegevuses agaramate ettevõtete toodang on rahvusvahelistel turgudel läbilöögivõimelisemaks osutunud. Elektriseadmete eksport on 2007. ja 2012. aasta võrdluses hoolimata kriisist kasvanud enam kui 2,2 korda, mööblieksport samal ajal vaid 1,3 korda. Suuremad eksporditulud tähendavad omakorda aga paranenud võimekust uurimis- ja teadustöösse panustada. Ka loodav lisandväärtus kasvab teadusmahukamatel tegevusaladel kiiremini. Paranev ettevõtete tootlikkus, tööhõive, suurenenud investeeringud ning üldine heaolu kasv on just need majanduslikud ja ühiskondlikud mõjud, mille saavutamist me eeldame, kui räägime teaduse ja innovatsiooni olulisusest ning tulemustest.
Austatud Riigikogu! Eelmisel ja lõppeval aastal oleme pälvinud teaduse ja innovatsiooni valdkonnas tunnustust nii Euroopa kui maailma tasemel. Kvaliteetsete Eesti teaduspublikatsioonide arv kasvas 2012. aastaks 1618-ni, mida oli 550 võrra enam kui 2007. aastal. Toona prognoosisime publikatsioonide kasvu maksimaalselt 1200-ni. Patenditaotluste arv miljoni elaniku kohta on võrreldes 2007. aasta näitajaga kahekordistunud.
Eesti teadlasi on saatnud edu ka seitsmendas raamprogrammis. Novembri seisuga on selles partnerina osalenud 489 Eesti organisatsiooni, kellega seotud projekte on Euroopa Liit rahastanud rohkem kui 80 miljoni euro ulatuses. See näitab meie teadlaste ning teadusalgatuste head võimekust konkureerida rahvusvahelises teaduskogukonnas.
Esimese eestlasena sai eelmise aasta lõpus Eesti Maaülikooli professor akadeemik Ülo Niinemets Euroopa Teadusnõukogu kogenud teadlase grandi taimede ja kliima omavaheliste seoste uurimiseks. Granti taotles 2304 teadlast, selle sai 296. See on väga suur objektiivne rahvusvaheline tunnustus meie tipptasemel teadlasele.
Tippteadlaste järel- ja juurdekasv ning teadlaste erasektorisse liikumine on endiselt oluline väljakutse. Võrreldes 2007. aastaga oli teadlaste ja inseneride arv 2012. aasta lõpuks kasvanud ligi 900 inimese võrra. Täistööajaga teadlasi ja insenere oli 2012. aastal 4582, kellest 1421 oli hõivatud erasektoris. Käivet deklareerivaid ehk tegutsevaid ettevõtteid on meil umbes 80 000. Kuigi teadlaste ja inseneride rakendamine ettevõtlussektoris on viimasel seitsmel aastal mõõdukalt kasvanud, vajaksime trendi hüppelist paranemist. Käimasolevatele haridussüsteemi reformidele lisaks peaksime otsima täiendavaid lahendusi, mis pakuksid erasektorile paindlikke ning tõhusaid võimalusi teadlaste ja inseneride palkamiseks.
Septembris jõustunud välismaalaste seaduse muudatused on õige samm, soodustamaks tippspetsialistide Eestisse saabumist ning siin töötamist. Muudatus võimaldab Eesti ettevõttel vajaliku tippspetsialisti või teadlase välismaalt tööle võtta mõne päeva jooksul. On hea, et need muudatused kohalduvad ka välistudengitele. Eestis lõpetas õppeaastal 2011/2012 doktoriõppe 190 inimest. Viimased kuus-seitse aastat on keskmine doktoriõppe lõpetajate arv olnudki umbes 180 inimest.
Jah, võrreldes 1990-ndatega oleme edenenud hästi, kuid kiireks edasiminekuks vajame enamat. Talentide meile meelitamise ja siin rakendamise küsimus ei ole väljakutse ainult Eestis, vaid lahendusi otsivad aktiivselt ka teised riigid. Hiljuti avaldatud INSEAD-i globaalses talentide konkurentsivõime indeksis hinnati Eesti atraktiivsus 103 riigi seas 23. koha vääriliseks. Kuigi Eestit peetakse vähe avatuks, nähakse meie eelisena hästi arenenud üldist elukeskkonda ning haritud elanikkonda. See on märk sellest, et võiksime olla tunduvalt loovamad ja enesekindlamad globaalsel talentide "näppamise" võistlusel, aga ka oma talentide rakendamisel.
Eesti teaduse ja teadlaste positsioon rahvusvahelises kogukonnas on paranemas. Teaduse rahvusvahelistumise programmi kaudu oleme ligi 13 miljonit eurot suunanud Eesti osalemiseks rahvusvahelistes teadusalgatustes. Koostöös naabritega plaanime nii taristuinvesteeringuid kui osalemist uues Euroopa Liidu teadusrahastus "Horisont 2020".
Edu alus on koostöö. Tänu sellele saame praegu põhjendatult rääkida Eestist kui kosmoseriigist. ESTCube'i töökindlust ning andmeedastuskvaliteeti hinnatakse maailmas kõrgelt, Inglise teadusajakiri New Scientist on seda kirjeldanud kui edulugu. ESTCube'i sünd on kindlasti üks niisuguseid ettevõtmisi, mida ühiskond ja ärimaailm teadlastest töötajatelt ootabki – Soome teadlase Pekka Janhuneni idee on konverteeritud millekski käegakatsutavaks. Nanosatelliidil katsetatav elektriline päikesepuri võib anda võimaluse ehitada kiireim inimese loodud sõiduk maailmas, mille kiirus ületaks 30 km/s. Praegu on selleks kosmosesüstik Voyager 1, mis liigub kiirusega ligikaudu 17 km/s.
Samasuguse eduloona toon kindlasti välja ning tunnustan teadlasi ja eksperte, kes on viimastel aastatel töötanud Eesti transgeense tehnoloogia arendamise vallas. Juuni lõpus Eesti Maaülikoolis sündinud esimene transgeenne kloonvasikas Juuni oli teine omasugune maailmas. Teaduses on küllaltki tavapärane, et viljade noppimiseni kulub palju aega. Esimesena kirjeldas loomade kloonimist 1886. aastal Tartus töötanud professor August Rauber. See oli 127 aastat tagasi! Nüüd võime aga öelda, et sajanditagune idee avab uusi uksi tänapäeva teadusmaailmas. Vasikas Juuni panust Eesti biotehnoloogiasse on raske üle hinnata. Puhaku ta rahus!
Head kuulajad! Eesti teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on olnud üks neist valdkondadest, mida me peame ühiselt riiklikuks prioriteediks. Seitse aastat tagasi leppisime kokku ning sõnastasime riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia olulisemad väljakutsed ning eesmärgid. Käesoleva aastaga lõppeva perioodi tulemustest valmib põhjalikum aruanne järgmise aasta esimeses pooles.
Leian, et viimasel seitsmel aastal oleme toona püstitatud eesmärkide suunas jõuliselt liikunud. See kinnitab meie seniste valikute õigsust ning soodsat pinnast teadus- ja innovatsioonipoliitikale uue tähenduse andmiseks. 2012. ja 2013. aastal on läbi viidud mitmeid protsesse eri poliitikavaldkondade strateegiliste raamistike kujundamiseks aastani 2020. Homme tuleb siinsamas saalis esimesele lugemisele järjekorras kolmas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014–2020 "Teadmistepõhine Eesti".  Uus strateegia seab senisest tugevamalt esikohale riigi konkurentsivõime ning elanike heaolu kasvu, kasutades teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni potentsiaali. See tähendab eelkõige väljaarendatud teadus- ja innovatsioonikeskkonna avamist ettevõtjatele ning eeldab ülikoolide ja teadus- ning arendusasutuste tihedamat koostööd ettevõtlussektoriga.
Eesti teaduse tipptasemele lisaks peame senisest veel enam seadma fookusesse majandusstruktuuri muutmise, teadmistemahukuse, ühiskondlikele ja sotsiaalsetele väljakutsetele vastamise, kohaliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahvusvahelistumise. Uue strateegia koostamise käigus viidi läbi ka kasvuvaldkondade analüüs OECD nutika spetsialiseerumise metoodika alusel. Kvalitatiivset ning kvantitatiivset uurimismeetodit kasutades leiti Eesti majandusarengu seisukohast parima kasvupotentsiaaliga sektorid. Nende suuremate arengutakistuste eemaldamisel võiksime luua majanduses uut lisandväärtust.
Suurimat potentsiaali Eesti majanduse arendamiseks tasub otsida info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate horisontaalsest kasutuselevõtust, meditsiinitehnoloogiatest ning kohalike ressursside kasutamisest. Kasvuvaldkondade arendamine peab kindlasti hakkama teenima laiemaid huvisid. Ühiskonnas käivitunud debatt geneetika ning personaalmeditsiini tuleviku teemal on vaid üks võimalik näide sellest, mis suunas me peaksime edasi liikuma. Samasuguste valikute ees seisavad mitmed teisedki elualad, mille arendamise eeltingimustesse oleme investeerinud.
2014. aastast algav uus struktuurivahendite periood annab meile euroraha näol lisavõimaluse, reageerimaks riigi olulisematele pikaajalistele väljakutsetele. Eesti 5,89 miljardi suurusest Euroopa Liidu ühiseelarve osast plaanib valitsus suunata ligikaudu 600 miljonit eurot teadmistemahuka ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majanduse hüvanguks, sellest summast omakorda umbes 360 miljonit koos riigipoolse finantseeringuga teadus- ja arendustegevuse meetmesse. Struktuurivahendite eesmärk on anda kindla perioodi jooksul positiivne impulss mingis valdkonnas arenguhüppe saavutamiseks. Euroopa Liidu innovatsiooni monitooring toob Eesti tugevusena välja teadus- ja arendustegevuseks vajalike ressursside hea kättesaadavuse. Oleme selle näitaja poolest tulemustabelis kolmandal kohal. Probleem on aga teadus- ja arendustegevuse väheses majanduslikus mõjus. Selles osas oleme liikmesriikide seas 21. positsioonil.
Eestile tähendab see seda, et tuleb pidevalt otsida tasakaalu võimaluste, vajaduste ja mõjususe vahel. Meie teadus- ja innovatsioonikeskkonna kõrget taset arvestades tuleks asjaomaseid tasakaalupunkte otsida eelkõige teaduse ja ettevõtlussektori paremast sünergiast. Avaliku rahaga saame toetada vaid jätkusuutlikke tegevusalasid, uurimisvaldkondi, teadusasutusi ja ettevõtjaid.
Ressursside mõistlikum kasutus on meie teadussüsteemi kestlikkuse pant. 2010. aastal rakendatud Eesti teaduse infrastruktuuri investeeringute teekaart on näide sellest, mida tähendab fokuseerimine riigile olulistele teadussuundadele. Minu hinnangul on see pakkunud piisavalt kindlust teadlaskonnale tulevikuplaanide tegemisel. Järgmise aasta alguses jõuab lõpule teekaardi uuendamine, mille raames hinnatakse 2010. aastal teekaarti lülitatud objektide ja uute ideede perspektiivikust. Uuendatakse ka teekaarti kuuluvate objektide nimekirja. Enesestmõistetavalt peavad suuremahuliste riiklike teadus- ja arendustegevuse investeeringute ning teiste riigile finantsilisi kohustusi võtvate algatusotsuste pärisosaks saama realistlikud pikaajalised rahastamiskavad.
Austatud Riigikogu! Euroopa innovatsiooni tulemustabelis on Eesti Euroopa Liidu riikide hulgas 14. kohal. Paigutume innovatsiooni järgijate hulka, kuid seitsme aasta pärast ei tohiks me sellega rahulduda. Uue teadus- ja innovatsioonistrateegia meetmed, tegevused ning mõjud peavad jõudma kaugemale tipptasemel teaduse eesmärgist. Peame selle eest ühiselt seisma nii mõtetes kui tegudes.
Albert Einstein on öelnud: "Hullumeelsus on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinevaid tulemusi." Soovin kriitilist meelt kõigile inimestele, kelle otsustest ning tegudest sõltub Eesti kolmanda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia edukus! Meie seni tehtud valikud on meid aidanud tänasesse päeva. Homsed otsused on ees. Kasutagem privileegi õppida iseenda senistest valearvestustest ja õnnestumistest! Tänan Riigikogu koostöö eest teaduse ja innovatsiooni arendamisel!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Asume küsimuste esitamise juurde. Palun, Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Aitäh, proua juhataja! Hea peaminister, tänan teid ettekande eest! Minu küsimus on järgmine. Teaduspõhise majanduse üheks oluliseks strateegiliseks eesmärgiks on seatud kõrgel tasemel mitmekesine Eesti teadus. Selle alaeesmärgi saavutamisel on väga tähtis teadlaskarjääri populaarsus. Samas me teame, et nooremteaduri palk on väga väike, see ei motiveeri noori teadureid edasistele õpingutele pühenduma ja teadlaskarjääri jätkama. Millised võiksid olla hoovad, mille abil tagada teadlaskarjääri populaarsus?

Peaminister Andrus Ansip

Ma ei jaga arvamust, et teadlaskarjäär või teadlase seisus ei ole populaarne. Andekad inimesed soovivad väga oma kitsal erialal maailma tippu jõuda ja ma tunnustan kõiki, kes on oma teadmisjanu teadustööd tehes ühiskonna teenistusse rakendanud. Jah, nii nagu kõigil erialadel, on ka teadlastel ootus, et palgad suurenevad. Palgad ongi viimastel aastatel suurenenud ja suurenevad ka järgmisel aastal, aga mingit ennaktempos palgahüpet lubada võimalik ei ole. Ühiskond elab vastavalt oma võimetele.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia kasvuvaldkondadeks on valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, meditsiinitehnoloogiad ja kohalike ressursside efektiivsem kasutamine. Miks just need valdkonnad on välja valitud?

Peaminister Andrus Ansip

On väga põhjalikult kaalutud paljusid valdkondi ja lõpuks on nimetatud prioriteetseteks need kolm. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arendamine ja laiem horisontaalne kasutamine on Eesti puhul vägagi loogiline, sest Eesti kui eduka e-riigi kuvand on tuntud igal pool maailmas. See on valdkond, kus me oleme olnud päris edukad ja kus saavutatut tunnustatakse ka väljaspool. Mõistlik on ikka arendada neid valdkondi, mis on kiirelt juba seni arenenud. Sama võib öelda ka meditsiinitehnoloogiate kohta. Meditsiinitehnoloogiad laiemas mõttes, aga kitsamalt just geeniuuringutega seotud valdkonnad on need, kus Eesti on edu saavutanud. Kolmandaks, kohalike ressursside parem kasutamine. Siin on keskmes just kohalike loodusressursside parem kasutamine. Ka see on valdkond, kus keegi teine meie eest meie tööd ära ei tee. Samas oleme oma kohalike ressursside kasutamisel üksjagu edukad olnud. Näiteks põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia vallas on Eesti teadmised unikaalsed terves maailmas. Võib päris kindel olla, et nüüd, kui kogu maailm otsib mittekonventsionaalseid energiaallikaid, hakatakse järjest enam hindama Eesti põlevkiviteadlaste seniseid ja ka tulevikus tehtavaid teadustöid. Olgu öeldud, et Eesti põlevkiviteadlased on väga hinnatud igal pool maailmas. Meil on probleeme, et hoida neid teadlasi tegelemas Eesti põlevkiviga.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Jaak Allik

Lugupeetud härra peaminister! Tore oli kuulda, et me oleme teadustegevuse võimekuselt Euroopa parimate hulgas ning et Eestist on saanud kosmoseriik. Aga teie ettekandes polnud sõnagi sotsiaal- ja humanitaarteaduste olukorrast Eestis. Kuidas hindate Eesti sotsiaalteaduste taset ning kui suur on nende kasulikkus riigi juhtimiseks vajalike otsuste vastuvõtmisel?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Olukord on hea. Ma rääkisin teadusest laiemalt, mitte ainult loodus- ja täppisteadustest. Laiem lähenemine hõlmab ka sotsiaalteadusi. Teadlaste panus riigi arengusse võiks alati olla suurem – nii loodusteadlaste, inseneride kui ka sotsiaalteadlaste panus. Ma olen täheldanud, et sotsiaalteadlased on hakanud järjest enam, sh ka artiklites, mis on publitseeritud inimarengu aruandes, hoidma kätt ühiskonnaelu suundumuste pulsil. Need ei ole ühiskonnakauged käsitlused, need on vägagi praktilised käsitlused ja nende põhjal, ma usun, langetab oma otsuseid ka austatud Riigikogu.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marianne Mikko!

Marianne Mikko

Suur tänu! Härra peaminister! Te rääkisite Euroopa Teadusnõukogu makstavast kogenud teadlase grandist ja sellest, et Eestis oli Tartu Maaülikooli professoril Ülo Niinemetsal au esimese eestlasena see saada. Siinkohal võib ütelda, et kuuest Balti riikidele jagunud grandist lausa kolm on Eestisse jõudnud. See kõlab statistiliselt päris uhkelt, kui tausta ei tea. Pisut tausta teades võin kinnitada, et Rootsi Chalmersi Tehnikaülikoolile on eraldatud viis Euroopa Teadusnõukogu granti, nendest üks on see üliprestiižne kogenud teadlase grant. Seetõttu ma küsingi, mida peaks valitsus teaduspoliitikat kavandades teistmoodi tegema, et Eestisse tuleks rohkem teadusgrante. Kuidas saavutada, et näiteks Tallinna Tehnikaülikoolile jaguks neid kolm?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Teie küsimuse toon justkui andis hinnangu meie teadlastele. Ma saan aru, et võrreldes ühe Rootsi ülikooli teadlastega näevad meie teadlased Euroopa grantide taotlemisel teie arvates suhteliselt kehvakesed välja. Oma kõnes rõhutasin ma asjaolu, et seitsmenda raamprogrammiga eraldatava raha taotlemisel on Eesti teadlased olnud väga edukad ja seda tuleks võtta suure tunnustusena. Meie teadlaste saadud toetussummad on arvestades nii sisemajanduse kogutoodangut kui ka riigi elanike arvu olnud suhteliselt suured ja Eesti teadlased selles mõttes Euroopa Liidu kõige edukamate hulgas. Praegu mina küll ei tahaks teadlasi õpetama hakata, mida nad veel paremini peaksid tegema. Pigem ootan nendelt õpetussõnu, mida valitsus peaks paremini tegema, selleks et nemad veelgi edukamad saaksid olla. Minu meelest meie teadlased väärivad täit tunnustust. Loomulikult, alati on võimalik võrrelda mõne tippülikooliga, kelle granditaotlusi on rahuldatud rohkem kui Eestis tervikuna, aga kui me võrdleme riike omavahel, siis Eesti on olnud väga edukas.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jüri Morozov!

Jüri Morozov

Austatud peaminister! Te märkisite oma kõnes õigesti, et IT-valdkond on kindlasti Eesti jaoks tuleviku kasvuvaldkond. Seda kasvu vormivad aga ikka inimesed ja iga indiviidi jaoks laotakse vundament noorpõlves. Praegu valitseb kahjuks selline olukord, et põhikooli tasemel ei ole arvutiõpe, IT-valdkond riiklikku ainekavasse lülitatud. Mida teie kui valitsusjuht sellest arvate? Kas Haridus- ja Teadusministeerium ei arva, et see on riigi teaduse arenguks vajalik või on siin mingi muu probleem?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Enamasti on arvuti kasutamine gümnaasiumi tasemel ja ka põhikooli tasemel läbiv. Ma olen ise ka lapsevanem ja olen märganud, et meie laps on arvuti kasutamises päris osav. Ja see osavus ei ole tal tulnud mitte ainult iseõppijana ja kodust, vaid enamasti on see pärit ikkagi koolist. Eri aineid õpetatakse nii, et õppimisprotsess eeldab ka interneti kasutamist, mitmesuguste otsingumootorite kasutamist, erinevaid andmetöötluse võimalusi jne. Mina ei kurdaks meie õpilaste arvuti kasutamise oskuste üle, need on päris head.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mart Meri!

Mart Meri

Aitäh! Austatud peaminister! Te oma ettekandes ei maininud kordagi Eesti Teadusagentuuri nime, ometi on tegemist kõige tähtsama Eesti teadust korraldava asutusega. Milline on teie hinnang teadusagentuuri tegevusele aastal 2013?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Hinnangu annavad teadlased. Minu hinnang on positiivne. Teadusraha jaotamine tekitab alati pingeid ja on inimesi, kes ei ole rahul raha jagamise korraga. Samas on raha jaotamise tulemuste näol enamasti tegemist ikkagi õiglase ja objektiivse jaotusega ning mõne aja möödudes on inimesed konstateerinud, et süsteem töötab. Selleks et mingeid põhjalikumaid hinnanguid anda, peaks Eesti Teadusagentuur töötama pikemat aega sama rutiini järgi. Siis on võimalik välja tuua mingisuguseid süsteemseid puudusi või ka suuremaid plusse. Aga mina olen praegu teadusagentuuriga rahul ja arvan, et teadlaskonna enamus samuti.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Juku-Kalle Raid!

Juku-Kalle Raid

Aitüma! Hea Andrus! Meie teaduse infrastruktuur ja teadlaste kvalifikatsioon on maailma tasemel – olen absoluutselt nõus. See ei ole meil mingi pudelikael. Aga pudelikael on ka olemas, ja nimelt: teadus- ja arendustegevust pärsivad tööjõu ja maksupoliitikaga seotud tegurid. Teadus- ja arendustegevuse vallas kodus olevad inimesed on just viimasele tähelepanu pööranud. Eesti ei ole sugugi väikeste maksudega riik, pigem on ta maksukoormuse tõttu järjest vähem innovatsioonisõbralik. Seda on märkinud "Akadeemiline KesKus" – see on Margus Maidla toimetatud artiklisari Eesti ühiskonna ja teaduse seostest – ning väitnud mitmed teadlased. Just koormav maksupoliitika takistab nende arvates teadus- ja arendustegevust, selliste ettevõtete teket, mis kasutaksid just Eesti teadlaste saavutusi. Oled sa mõne teadlasega kohtunud või koguni kuulda võtnud kellegi nõuannet, kuidas saaks teadus- ja arendustegevust maksupoliitika abil soodustada?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Minu kohtumised teadlastega on regulaarsed, tänagi toimub Teadus- ja Arendusnõukogu istung. Tavaliselt need istungid kestavad umbes kolm tundi. Teadlastega kohtun ma aga märksa sagedamini, mitte ainult Teadus- ja Arendusnõukogu raames. Teie väide oma põhiolemuses ei ole argumentidega põhjendatav. Eestis moodustasid teadus- ja arendustegevuse kulutused kolm aastat tagasi 1,64% võrreldes sisemajanduse kogutoodanguga, mullu aga oli nende osatähtsus juba märksa suurem: eelkõige tänu investeeringutele põlevkiviõli tööstusesse oli see näitaja koguni 2,39%. Arvati, et pärast seda hüppelist kasvu teadus- ja arendustegevuse kulutused langevad jälle sinna 1,64% tasemele, aga võta näpust. Mullu moodustasid teadus- ja arendustegevuse kulutused võrreldes sisemajanduse kogutoodanguga 2,19%. See on väga hea teadus- ja arendustegevuse tase, see on korralik arenenud tööstusriikide tase, kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Arvudes mõõdetavad näitajad ei anna alust väita, et teadus- ja arendustegevus või innovatsioon teeks Eestis vähikäiku. Vastupidi, kui mõõta sisendit, teadus- ja arendustegevuse summasid, siis me oleme viimase viie aasta jooksul olnud riik, kus teadus- ja arendustegevuse investeeringud kasvavad Euroopa Liidus kõige kiiremini.
Maksukeskkonna mõju teadus- ja arendustegevusele on kindlasti olemas. Kurjad statistikud on täheldanud isegi niisugust korrelatsiooni, et nendes riikides, kus kunagi on teadus- ja arendustegevuse investeeringutele tehtud maksusoodustusi, jääb teadus- ja arendustegevuse tase kõrgeks ka siis, kui soodustused on juba ammu ära kaotatud. Eks see ole suuresti ka ettevõtja deklareerimisharjumuse küsimus. Ma loodan siiski, et Statistikaameti esitatavad teadus- ja arendustegevuse andmed on rohkem ikka objektiivsed kui subjektiivsed, lihtsalt kellegi tunnetatud. Eesti maksukeskkond on olnud kogu aeg lihtne, selge ja läbipaistev ning see on kindlasti taganud Eestile edu. Ma ei pea põhjendatuks hakata seda maksusüsteemi kõikvõimalike maksuerisustega, maksualandustega keeruliseks muutma. Kui maksusüsteem muutub keeruliseks, siis maailmast on ju teada, et keerulise süsteemi puhul maksude kogumise efektiivsus kahaneb ja maksusüsteemi haldamise kulukus kasvab. Ka viimane OECD raport ütleb Eesti maksusüsteemi kohta, et meie maksusüsteem on kõige kuluefektiivsem. Kõige väiksemate kulutustega me kogume protsentuaalselt kõige rohkem raha kokku – mõtlen protsendina SKT-st. Kui süsteem töötab, siis minu meelest ei ole mõtet hakata seda lõhkuma. Jälle see tuntud torujüri reegel: ära kunagi näpi toru, mis ei leki – lähed igaks juhuks vinti peale keerama ja keerad toru lõhki.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesinaine! Lugupeetud peaminister! Kindlasti on meil põhjust olla uhke selle üle, et Euroopa kontekstis on Eesti üsna tubli väikeriik ja võrreldes saatusekaaslastest maadega ka igati konkurentsivõimeline. Samal ajal võiksime aga vaadata ka Euroopa üldiseid strateegiaid, mida te kindlasti ka väga hästi teate. Me oleme üsna mures selle pärast, kuidas paistab Euroopa võrdluses Ameerikaga, eriti aga Aasia väga innovaatiliste riikidega. Üks välja toodud põhjustest on see, et säravaid noori inimesi on meil rahvaarvust tulenevalt suhteliselt vähe, aga ka ettevõtlus- ja arendustegevuse soovi on meie noorte hulgas suhteliselt vähe. Kas te valitsuse tasandil olete seda arutanud ja millised on teie mõtted sel teemal?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ettevõtlusõpe on meil paljudes koolides väga heal tasemel. Meil on õpilasettevõtete konkursid, tegevus toimub. Minu meelest see olukord nii halb enam ei ole nagu kümmekond aastat tagasi, kui väga paljud noored end ettevõtjana ette ei kujutanud. Gümnaasiumi tasemel saavutatu on kindlasti tunnustamist väärt.
Teie viide Aasiale võib olla kohane, aga võib ka mittekohane olla. Kui viite aluseks on PISA test ning Shanghai, Hongkongi ja Singapuri saavutatud supertulemused, siis jah, nad on tõesti paremad, kui meie oleme. Aga meil ei ole mõtet ka oma PISA testi tulemusi kuidagi vähem hinnata, need on väga head tulemused. Ma olen päris kindel, et kui oleks mõõdetud ainult ühe Eesti linna, näiteks Tallinna õpilaste teadmisi, siis oleksime Shanghai, Singapuri ja Hongkongi tulemustele lähemal, kui me praegu oleme. Aga need PISA testi tulemused on tõesti väärt, et nende üle uhkust tunda. Ma küll ei tahaks, et tuleb jälle keegi, kes ütleb, et riik on PISA testides küll edukas olnud ja rahvas tundub ka statistiliste parameetrite järgi haritud olevat, aga haridus pole jõudnud inimeseni. Ma loodan, et neid väiteid ei tule.
Ettevõtlusega aga on lugu selline, et ei pea olema eesmärki kasvatada igast inimesest ettevõtja. Teadupärast on elanikkonna hulgas kõige rohkem ettevõtjaid mõnedes küllalt tagasihoidliku elujärjega Ladina-Ameerika riikides, kus koguni 80% elanikest tegutseb ettevõtjatena. Aga kui see ettevõtlus seisneb ainult oma töö müümises, ilma et see tähendaks töökohtade loomist teistele inimestele ja ilma et see tähendaks eksporttoodangut, siis see väga ihaldusväärne eesmärk Eesti jaoks olla ei tohiks. Samas võiks Eestis ettevõtlust ja ettevõtjaid, sh ka noorte hulgas, rohkem kindlasti olla.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Juba eelmisel aastal sai alguse Eesti teaduse reformimine. Reformi tulemusena soovitakse rahastada senise 1884 täiskoha asemel 600–650 teadlase töökohta. Millest on tingitud nii suur langus teaduse finantseerimisel ja mis saab nendest teadlastest, kelle tööd riik enam ei tasusta?

Peaminister Andrus Ansip

Teadlasi on märksa rohkem ning eks neid tasustatakse ka edaspidi riigieelarvest, samuti seitsmenda raamprogrammi summadest grantide alusel. Mul on hea meel konstateerida, et teadlaste arv pole mitte kahanenud, vaid kasvanud. Teadlase töö on ihaldusväärne ja populaarne. Nagu ma olen täna juba mitu korda öelnud, teadus- ja arendustegevuse investeeringute maht on Eestis järjepidevalt kasvanud, kusjuures see kasv on olnud viimastel aastatel suurim Euroopa Liidus. Väited, et teadlaste arv on vähenenud, väga kohased ei ole.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kaja Kallas!

Kaja Kallas

Aitäh! Hea peaminister! Te mainisite oma kõnes nutika spetsialiseerumise programmi, mille käigus valiti välja kolm valdkonda. Kui ma sellest programmist ettevõtjatega räägin, siis kuulen tihti etteheidet, miks just nende valdkond sinna kolme hulka ei kuulu. Ma isiklikult küll usun, et kõik külgnevad majandusharud võiksid samamoodi võita, kui nendes kolmes valdkonnas maailmas konkurentsieelis saavutatakse. Mis oleks teie sõnum sellistele ettevõtjatele?

Peaminister Andrus Ansip

Ega ju valdkonnad küsi, kas nad on välja valitud või ei ole. Kui kuskil on suur arengupotentsiaal, siis olenemata sellest, kas keegi on neid välja valinud või neid üle lugenud, nemad arenevad ikka edasi. Riik aga põhimõtteliselt peab fokuseerima ka teadus- ja arendustegevuse vahendeid teatud prioriteetsetele valdkondadele. Väike riik ei suuda näiteks fundamentaalteadusi arendada kogu laias spektris, nii nagu suured riigid seda saavad teha. Teatud spetsialiseerumine, teatud vahendite fokuseerimine on kindlasti vajalik. Aga sellest ei ole õige teha järeldust, et kui mõni tegevusvaldkond fookusesse ei lange, siis on riik selle arengu ära lõiganud. Teadus- ja arendustegevuse vahendeid on ikkagi 2,19% sisemajanduse kogutoodangust ja riigi osa selles on alla poole. Keda stimuleeritakse rohkem, keda vähem – see valikute tegemise raske töö jääb igaveseks kestma.
Kui me ei fokuseeriks avaliku sektori raha kasutamist, tähendaks see vahendite killustamist ja lootus, et kusagil toimub läbimurre maailma tipptasemele, muutub kaduvväikeseks. Paraku on prioriteetsete valdkondade valimisega alati olnud see probleem, et kõigepealt sõelutakse välja kolm valdkonda, siis pärast pikka arutelu lisatakse kolm valdkonda juurde ja kui arutelu läheb veel laiemasse ringi, pannakse rahva tungival nõudmisel juurde veel kolm valdkonda. Sisuliselt on need üheksa valdkonda kokku nii laiad, et kogu teaduse spekter ongi juba kaetud ja eesmärki fokuseerida raha kasutamist ei saavutata. Samas ma ei pea seda äärmust, et rahastataksegi kolme kitsast valdkonda, ka sugugi kasulikuks ja Eestile heaks eesmärgiks. Me ju teame, mis on juhtunud mõne monofunktsionaalse asulaga, kus kogu elu on sõltunud ainult ühest tööandjast. Kui see tööandja enam turul konkurentsivõimeline ei ole, siis on probleem kogu asula kestmises. Põhimõtteliselt on see analoogia rakendatav ka riigile ja seetõttu väga kitsast spetsialiseerumist mina riigi jaoks heaks ei pea.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urmas Klaas!

Urmas Klaas

Aitäh, proua aseesimees! Austatud peaminister! Ma jagan teie optimistlikku vaadet ning ka rahulolu meie teadus- ja arendustegevusega. See on tõepoolest sisuga täidetud ja ma usun, et avalik tunnustamine viib elu kindlasti rohkem edasi kui nutmine ja hädaldamine. Te märkisite oma kõnes väga õigesti, et üks kasvuvõimalus peitub meil kindlasti selles, et teadus- ja arendustegevuse majanduslik mõju võiks olla suurem. See tähendab, et teaduse ja ettevõtlussektori koostöö peaks olema tihedam ning sünergia tuntavam. Ülikoolid arvavad, et ettevõtted ei mõista päris hästi, mis kasu ülikoolidest on – usutakse, et ülikoolid teevad mingisugust rasket fundamentaalteadust ja need asjad nagu hästi kokku ei lähe. Mis te arvate, mida annaks meil paremini teha, et teadus- ja ettevõtlussektori koostöö oleks tõhusam ja tooks rohkem kasu?

Peaminister Andrus Ansip

Teadlaste ja ettevõtjate koostöö on aasta-aastalt järjest paremaks muutunud. Sellest annab tunnistust ka erasektori suurenev osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutustes. Enne kõlas siin küsimus teadlaste rahastamisest. Tulevikus ilmselt hakkab teadus- ja arendustegevuse kulutustest märksa suurem osa minema inimestesse. Viimase 20 aasta jooksul on meil teadustaristu nüüdisajastamise probleem olnud küllalt suur, praegu aga saame hea tundega öelda, et suur osa teadustaristust on juba tänapäeva tasemel. Kui 2007. aastal oli Eesti teadustaristust ajakohastatud umbes 20%, siis praeguseks on see näitaja 80%. Hoonetesse enam nii palju teadus- ja arendustegevuse vahendeid ei peaks minema, nüüd saab raha suunata inimestele. See tähendab ka seda, et ettevõtjatel on, kellega teadusvallas koostööd teha. Järjest enam meie ettevõtjaid ongi hakanud mõistma, et tipptasemel konkurentsis läbilöömiseks tuleb luua sidemed teadlastega.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Neeme Suur

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Meie ülikoolid peavad olema konkurentsivõimelised ja sellega seoses kindlasti ka rahvusvahelised. Hiljuti lugesime, et Tartu Ülikoolis on kadunud eestikeelne filosoofiamagistri õppekava, sellest sai hoogu debatt eestikeelse teaduse ja kõrghariduse üle. Mis te arvate, kas eesti keelel on teadus- ja kõrghariduskeelena tulevikku ning kuidas on tagatud eesti keele kui teaduskeele säilimine ja areng?

Peaminister Andrus Ansip

Kindlasti rahvusülikool peab õpetama eesti keeles. Kui eesti keel teaduskeelena ei ole kasutatav, siis sellel keelel kindlasti tulevikku ei ole. Aga ei Tartu Ülikoolil ega Eesti riigil tervikuna pole plaanis jätta eesti keel teaduskeelena kasutamata. Eesti keelel on tulevikku. Õige pea me arutame valitsuses jälle eesti keele strateegiat, selle strateegia uuendamine ja strateegia alusel töö tegemine on pidev protsess. Mina ei näe küll praegu mitte mingisugust ohtu eesti keele püsimisele.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Hea peaminister! Euroopa Komisjon on liikmesriikidele, ka Eestile ette heitnud või probleemina välja toonud, et teadus- ja arendustegevus on üsna killustunud. Tegelikult on see siin saalis ka täna läbi käinud, et teadusasutused ja ettevõtjad võiksid märksa rohkem leida ühist keelt selles osas, millega teadusarendus täpselt tegelema peaks, et sellest kõige rohkem kasu oleks. Arengufond on oma nutika spetsialiseerumise analüüsis välja käinud mõtte, et meil võiks olla kasvualade arendustegevuse innovatsioonikeskus, kelle üks roll oleks just edendada klastrite ja eri teadusasutuste vahelist koostööd. Kui ma olen küsinud selle kohta haridusministrilt ja majandusministrilt, siis nende sümpaatiat see idee võitnud ei ole. Mida teie arvate?

Peaminister Andrus Ansip

Koostöö klastrite raames on kindlasti maailmas tihedas konkurentsis läbilöömiseks vajalik. See on pigem eeldus kui mingisugune moodne lahendus. Klastrid tekitavad sünergiat ja ettevõtete areng klastris on märksa kiirem kui iseseisvalt edasi pürgides. Missuguseid ametlikke meetmeid tuleks rakendada, et klastreid rohkem tekiks, seda on minul küllalt raske öelda. Tavaliselt klastrid tekivad iseseisvalt ilma formaalse reguleerimiseta, ja kui nad on tekkinud, siis riigid hakkavad neid toetama. Minu arusaamist mööda toetab ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus väga selgelt Eestis tegutsevaid klastreid. Mõnede klastrite puhul, kui me räägime teadusklastritest, saame öelda, et tegemist on Põhjala-Balti piirkonna klastritega. Näiteks kui jutt on geenitehnoloogiast, siis võime tervet seda piirkonda nimetada klastripiirkonnaks. Ma ei usu sellesse, et moodustame ühe asutuse, ja klastrid tulevad. Nii lihtsad need asjad tavaliselt ei ole, aga iga hea ettepanek vajab kaalumist.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Arto Aas!

Arto Aas

Aitäh, austatud peaminister! Me oleme täna päris palju Eestist rääkinud ja ka mina arvan, et asjad liiguvad õiges suunas õige tempoga. Aga ma tahan küsida teie arvamust Euroopa Liidus toimuvate arengute kohta. Ühest küljest on hea uudis, et Euroopa Liidu järgmise eelarve perspektiivis innovatsioonile ning teadus- ja arendustegevusele eraldatavad summad kasvavad päris jõudsalt. Teisest küljest aga teeb murelikuks, et Lõuna-Euroopa riikides on investeeringud teadus- ja arendustegevusse küllaltki väikesed, jäädes kõvasti maha Skandinaavia riikide ja üldse Põhja-Euroopa omadest. See tähendab seda, et kaugemas perspektiivis nad lõikavad oma kasvuvõimalused ära ning lõhe põhja ja lõuna vahel süveneb. Mida teie sellest arvate? Teil on ju olnud arvukaid kohtumisi ka oma kolleegidega Lõuna-Euroopast.

Peaminister Andrus Ansip

Teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurus ei peegelda väga adekvaatselt teadus- ja arendustegevuse seisu konkreetses riigis. On ju teada, et teatud tööstusvaldkondades on teadus- ja arendustegevuse tähtsus uue produkti loomisel väga suur, teistes valdkondades uue produkti loomine nii palju teadus- ja arendustegevust ei eelda. Need riigid, kus on hästi arenenud näiteks farmaatsiatööstus või autotööstus, peaksid juba postuleeritult olema teadus- ja arendustegevuses ees maadest, kus põhilised tegevusalad on seotud näiteks metsanduse ja metsatööstusega. Lihtsalt üks tööstusharu eeldab suuremaid teadus- ja arendustegevuse investeeringuid uue toote loomises kui teine tegevusala.
Ma ei tahaks neid pingeridasid kuidagi selliselt koostada, et mõni riik paistaks halvas valguses. Pingeridade koostamise eesmärk ei tohiks olla kedagi halvustada. Samas on teada, et Lissaboni strateegias seati eesmärk investeerida teadus- ja arendustegevusse erasektori ning avaliku sektori ühise panusena 3% sisemajanduse kogutoodangust. On olnud kriitikuid, kes on öelnud, et see eesmärk oli liiga ambitsioonikas ja Lissaboni strateegia läks vett vedama. Usun, et see on liiga kergekäeline väide ja Eesti puhul see paika ei pea. Meie jaoks on Lissaboni strateegias seatud eesmärk, too 3% sisemajanduse kogutoodangust, eesmärk, mille poole me kõik oleme tahtnud ka siin Riigikogu saalis konsensuslikult püüelda.
Kriisi ajal on arenenud tööstusriikides investeeringud teadus- ja arendustegevusse enamasti kasvanud. Sellel on oma suhteliselt lihtne seletus. Kui majanduslanguse ajal hakatakse autosid vähem ostma, siis peab autotööstur selleks, et saada pärast kriisist väljumist jälle autosid müüa, oma toodangut olulisel määral uuendama, et tarbijal tekiks soov uus auto soetada. Seetõttu vanades tööstusriikides panustatakse kriisi ajal eriliselt teadus- ja arendustegevusse. Kõigile on teada, et vana moest läinud tehnikat ei taha keegi pärast kriisi soetama hakata.
Samas on teadus- ja arendustegevus valdkond, kus on küllalt kerge kulutusi kärpida, täpselt nagu  kaitsetööstuses või riigikaitses. Teadus- ja arendustegevuses on investeeringute osatähtsus väga suur ja kui seal jätta mingid aparaadid soetamata, siis on lihtne eelarvekulutusi kärpida. Aga kaugemas tulevikus maksab see, nagu ka teie oma küsimustes väitsite, nendele riikidele kätte. Eks see kõik ole optimeerimise küsimus. Kui ikka raha ei ole, raha väga napib, siis on minu arvates ainult riikide valitsused ja parlamendid pädevad langetama otsuseid, missugused on prioriteetsed valdkonnad, millele tuleb kindlasti vahendeid leida, ja kus annab kulutusi kärpida.
Mul on hea meel, et Eestis ei ole kunagi isegi kaalutud ulatuslikku teadus- ja arendustegevuse summade kärpimist. Vastupidi, meil on valitsenud üksmeel selles, et teadus- ja arendustegevusse tuleb investeerida. Nagu ma tänagi ühe näite najal viitasin, idee väljakäimisest selle rakendumiseni võib minna enam kui sada aastat. Olen enne siit kõnepuldist öelnud ja kordan veel, et teadus- ja arendustegevusega on nii nagu porgandiga: kui kevadel seemet mulda ei pane, siis sügisel ei ole mõtet peenra äärde minna, et porgand üles võtta. Kui seemne mulda paned, siis on sügisel vähemalt lootust, kui suvi otsa on porgandi eest hoolitsetud. Tulemust ei pruugi ka siis tulla, saak võib ikalduda, aga kui seemet mulda ei pane, siis tulemust kindlasti ei saada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Igor Gräzin

Austatud härra peaminister! Ma tulen tagasi keeleteema juurde. Probleem on selles, et teadlastel on omad kutsed ja kvalifikatsioonid ja nendele vastavad palgad. Kui kutset ja kvalifikatsiooni määratakse, siis hinnatakse muu hulgas ka avaldatud teaduspublikatsioone. Teaduspublikatsioonid, mis on avaldatud eesti keeles väljaspool ajakirju Keel ja Kirjandus ning Looming (Akadeemia näiteks sinna hulka ei kuulu), ei lähe teaduspublikatsioonidena mitte kunagi kirja. Ehk teiste sõnadega, õigusteadlane, kes kirjutab eesti keeles, või morfoloog-lingvist, kes kirjutab eesti keeles, ei saa isegi nooremõpetajaks sel põhjusel, et ta ei ole justkui teadust teinud. Kas oleks võimalik seda süsteemi kuidagi niimoodi muuta, et teatud spetsiifilised eestikeelsed puhtteaduslikud tekstid siiski võetakse arvesse teadlase kvalifikatsiooni määramisel?

Peaminister Andrus Ansip

Küllap on eestikeelsetes teadusajakirjades võimalik avaldada ka eestikeelseid teadusartikleid. Kui keegi tahab avaldada kas teadusliku või populaarteadusliku artikli mõnes seltskonnaajakirjas või ajalehes, siis seda ei loeta teaduspublikatsiooniks mitte kusagil maailmas. Teaduslikud artiklid on ikkagi mõeldud avaldada spetsiifilistes väljaannetes ning ainult nende väljaannete põhjal peetakse statistilist arvestust, mille järgi seatakse pingeritta teadlasi, teadusasutusi ja ka riike. Aga see pole mitte ainus parameeter.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, peaminister Andrus Ansip! Asume läbirääkimiste juurde. Palun kõnetooli Mart Meri!

Mart Meri

Aitäh! Palun igaks juhuks lisaaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kaheksa minutit.

Mart Meri

Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! Peaaegu täpselt aasta tagasi oli siin samal teemal arutelu, mille käigus ma mainisin ühe ebakindlust tekitava tegurina teadmatust, milliseks kujuneb Euroopa Liidu teadusrahastu maht uuel finantsperioodil. Siis levis tõsiselt võetavaid kuuldusi, et esialgu kavandatud teaduseelarvet kärbitakse kõvasti, võib-olla koguni kuni nullkasvuni. Need kuuldused õnneks osutusid valeks, otse vastupidi: Euroopa Liidu järgmise seitseaastaku teadusuuringute ja innovatsiooni rahastu suureneb ligi 30%, ulatudes 80 miljardi euroni. See on suurepärane uudis ka Eesti teadlastele, kes on seitsmenda raamprogrammi teadusraha taotlemisel vägagi edukad olnud. Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest on Eesti olnud üks edukaimaid, kui mitte kõige edukam.
Ent tuleme tagasi Eesti siseasjade juurde aastal 2013. Sügisel hakkas siin levima kuuldusi, mille sisu tõrkus mõistus uskumast. Kontrollisin, otsisin algallikaid, rääkisin inimestega – nii akadeemikute, doktorite kui ka mõne teadusasutuse juhiga –, võtsin kuuldust maha emotsioone kajastava indeksi, aga ikkagi jäid jutud õhku sellisel määral, et olen nende sisu hakanud pidama peaaegu et Eesti teaduspoliitika reaalsuseks.
Mida siis räägitakse? Näiteks seda, et seni riigi raha toel tegutsevast umbes 1900-st täiskoormusega teadustöötajast jääb palgale vaid 600–650, st üks kolmandik. See ei kõla usutavalt, aga ma leidsin selle kuulduse algallika, mis ei ole kellegi muu kui Eesti Teadusagentuuri juhi Andres Koppeli artikkel 4. oktoobri Sirbis. Tsiteerin: "Lihtne arvestus näitab, et praeguse sihtfinantseerimise ja institutsionaalsete toetuste ressursiga saab konkurentsivõimelise palgaga kindlustada umbes 450–500 teadlase töökohta. / ... / Personaalsete toetuste arvelt lisandub sama loogikaga rehkendades veel umbes 150." Edasi tsitaat jätkub: "Teadusagentuur määratleb oma uurimistoetuste eraldamisel vaid arvestusliku rahastatavate töökohtade arvu, arvestades seda, kui paljude töökohtade toetuseks raha olemas on." Niisiis, see 450–500 pluss 150 ongi kokku need 600–650 arvestuslikku töökohta, millele peaks justkui mahtuma kolm korda rohkem teadlasi.
Muidugi võib ette kujutada, et ühele arvestuslikule töökohale saab peita kaks poole koormusega teadustöötajat ja et iga kolmas läheb erasektorisse või välismaale. Aga selle poole koormusega pole ka enam lihtne. Teatavasti viis teadusagentuur äsja läbi institutsionaalsete uurimistoetuste taotluste hindamise, see tähendab suurte teaduskollektiivide, uurimisrühmade, teadusasutuste pikaajaliste uurimisteemade hindamist. Esmased hindajad olid enamasti väliseksperdid, kes koostasid oma hinnangud kaugtööna, Eestis viibimata, ja nende retsensioonid on salastatud. Pärast esimest hindamisvooru oli veel kaks. Lõpphinnangu on asutused ja uurimisrühmad küll endale lugemiseks saanud, kuid tagasiside on olnud paljudele mõru. On selgunud, et hindamise reegleid on käigu pealt muudetud või rakendatud valikuliselt, kas või sellesama poole kohaga töötamise puhul. Mõni teema on mõne osakoormusega töötava rühmaliikme tõttu läbi kukutatud, mõni jälle mitte.
Et mitte jääda tühisõnaliseks, tsiteerin seekord akadeemik Jüri Engelbrechti, endist Teaduste Akadeemia presidenti, 15. novembri Sirbist. "Vaatasin mitmeid retsensioone nendele taotlustele, mis rahastamisest ilma jäid. On huvitav tõdeda, et pikka aega edukale teadustegevusele koos paljude doktorantidega öeldakse: nii ei tehta üldse! Ometi on üle maailma laboreid, kus just nii tehakse, terved ajakirjad on pühendatud sellelaadsetele probleemidele jne. Näiteid retsensioonidest võib tuua palju, millest paraku ilmneb seegi, et retsensendid ei olnud teinekord taotlust korralikult läbi lugenud või nõudsid erialaterminite selgitust."
Mul ei ole praegu käepärast andmeid, kui palju teadusteemasid sellisel viisil läbi kukkus. Aga julgen küll järeldada, et teadusagentuur on seekord ilmselgelt rikkunud klassikalise evalveerimise reegleid, mille tulemusena on otsuseid langetatud formaalsete ja salastatud retsensioonide alusel, ilma dialoogi või vaide esitamise võimaluseta. Nagu üks teine akadeemik, rahvusvaheliselt tuntud teadusrühma liider ütles: "Retsensioonid on rumalusi täis."
Strateegilisi, st tulevikku mõjutavaid küsitavusi on Eesti teadusaastas 2013 veelgi. On teadusvaldkondi, mis ei eelda suurte uurimisrühmade olemasolu. Näiteks humanitaarias või rahvusteadustes võib oivalisi tulemusi saavutada ka üksikuurija või väga väike uurimisrühm. Üksikuurija või näiteks ka Eesti-Soome tandem või väikerühm ei kvalifitseeru aga institutsionaalsete toetuste saajaks, vaid peab taotlema personaalset toetust. Praeguse rahastamisreformi tagajärjel pääseb sõelast läbi vaid 10% personaalse toetuse taotlejaid. Humanitaar-, sh rahvusteadused, aga ka sotsiaalteadused on jäänud tugeva surve alla.
Seda me ilmselt tajume ka homme siin saalis, kui arutusele tuleb Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia aastani 2020. See on selles mõttes paradoksaalne, et Eesti on seitsmenda raamprogrammi teaduskoostöö kategoorias silma paistnud just nimelt humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas – seda, muide, koos julgeoleku- ja kosmosevaldkonnaga.
Jah, mõistagi, teaduskorraldus vajab hooldamist, vajab järelkasvu koolitamist, võimalusi teenekate teadlaste väärikaks taandumiseks. Teaduse missiooniks peab olema tajutavalt positiivne mõju ühiskonnale, inimesele, loodusele. Teadusuuringud on järjepidev ja sihipärane tegevus uute teadmiste saamiseks. Rohmakad ümberkorraldused teaduskorralduses võivad tekitada haavu, mis kinni ei kasva, parimal juhul need ehk armistuvad. Võimalik, et aasta 2013 lähebki Eesti teaduslukku haavade tekitamise aastana. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ma palun kõnepulti kolleeg Ene Ergma! Kaheksa minutit.

Ene Ergma

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud peaminister!
Härra peaminister, tänan teid huvitava ettekande eest! Me kuulame peaministri ettekannet teadus- ja arendustegevusest igal aastal, aga kui tõsiselt me oleme mõelnud teaduse rollile meie elus? Arvan, et mitte eriti tõsiselt. Toon kaks näidet, üks neist on kaugest minevikust.
Kui Faraday käis välja oma elektromagnetilise induktsiooni teooria, küsis Inglise kuninglik varahoidja tema käest: "Mis sellest kasu on?" Faraday vastas lühidalt: "Sir, varsti te panete selle maksu alla." Mulle tuli Faraday meelde eelmise aasta riigieelarve arutelude ajal, kui me väga kaua arutasime elektriaktsiisi üle.
Teiseks, head kolleegid, enamik teist kasutab sülearvuteid, kuid kas olete mõelnud, et hoiate enda käes tööriista, mille võimsusest kasutate ainult mikroskoopilist osa? Tavakodaniku kasutuses on nüüdseks sellised arvutivõimsused, millest teadlased alles paarkümmend aastat tagasi võisid ainult unistada. Progress toimub aga tänu sellele, et teadusmaailmas otsitakse pidevalt uusi lahendusi.
Nüüd Eesti teaduse juurde. See aasta on olnud hea. Nagu juba peaminister märkis, meie noorte väike ESTCube-1 sai mai algul ESA kanderaketi Vega abil tuule tiibadesse ja lendab edukalt meie kohal 600 kilomeetri kõrgusel. See start viis meid kosmoseriikide hulka, 42. riigina on meil orbiidil oma satelliit. Veel rohkem aga rõõmustab mind, et üks ESTCube'i autoreid Kaupo Voormansik käis välja originaalse idee, kuidas kasutada Copernicuse satelliidi Sentinel andmeid (tuletan teile meelde, et Copernicus ja Galilei on kaks kõige suuremat tulevast Euroopa Liidu kosmoseprogrammi) linnade pindala kasvu hindamisel. See omakorda võib aidata keskkonnakaitset planeerida ja infrastruktuuri arendada. Tartu Ülikooli meeskond tuli Copernicus Mastersi konkursi võitjaks, ja seda 144 projekti seas, mis esitati 23 Euroopa riigist.
Möödunud aastal kõnelesin teile firmast Skeleton, mis tegeleb nanopoorsel süsinikul põhinevate superkondensaatoritega. Nüüd on Euroopa Kosmoseagentuuri ja Eesti koostööprojekti raames valminud SpaceCap prototüüpide katsetamine ESA poolt olnud nii edukas, et kaks tõelist kosmosetööstuse hiidu – EADS Astrium ja Thales Alenia teevad konkureerivaid pakkumisi, et saada Eesti firma Skeleton partneriks. Samas on kosmosesektoris avaldunud juba ka reaalne huvi kommertstoodete vastu, näiteks võib tuua läbirääkimised kompaniiga Qinetiq toodete müügiks väljaspool Eesti ja ESA programme.
Möödunud nädalal otsustas Eesti kosmoseasjade nõukogu teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku arutada ESA-ga liitumisläbirääkimisi valitsuskabinetis ning volitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust tegema ettevalmistusi kõnelusteks, et saada ESA täisliikme staatus. Härra peaminister, ma väga loodan, et te toetate seda ettevõtmist.
Nüüd aga tahan tuua hoopis teistsuguse näite, ja seda biotehnoloogia sektorist. See puudutab Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskust. Vähiuuringute TAK-i partneril aktsiaseltsil Kevelt on eesmärk jõuda ravimiga Virexxa, mis on emaka limaskesta vähi vastase ravimi kandidaat, nii Euroopa kui ka USA turule. Vähiuuringute TAK-i ja tema partnerite välja töötatud molekulaargeneetiliste testide rakendamine Eesti haiglates on laienenud. See tähendab, et patsiendid saavad täpsema diagnoosi ja põhjendatuma ravi. Lisaks saab hinnata teatud vähipatsientide perekonnaliikmete päriliku vähi riski. Selle tulemusel on teravdatud monitooringu abil võimalik pärilikke vähkkasvajaid diagnoosida ning ravida varases faasis. Kokkuvõttes säästetakse nii inimeste tervist kui ka haigekassa ressursse.
Aga tulen veel kord tagasi noorte juurde. Tallinna Tehnikaülikoolis on tehtud väga tähtis samm, et kõrgtasemel teadus- ja arendustegevus leiaks kiire tee ettevõtlusesse. Sel sügisel avati innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory. Selle keskuse põhieesmärgid on tuua põnevasse keskkonda kokku üliõpilased, teadlased ja ettevõtjad, et lahendada ettevõtete tootearendusprobleeme ning rikastada tudengite teoorias õpitut praktilise prototüüpimise ja ettevõtetega koostöö kogemusega. Nii saaksid noored inimesed pärast õpingute lõpetamist alustada tööd ettevõttes kohe, ilma lisaväljaõppeta. Samuti populariseerib Mektory inseneeriat tehnikateaduste järelkasvule ning toetab koostöös Tehnopoliga üliõpilaste start-up firmasid. Üks Mektory eesmärk on maksimaalne rahvusvahelistumine. Kaasatud on mitme riigi ülikoolid, üliõpilased ja õppejõud, et erinevate kultuuride, tööharjumuste, ideede ja huvitavate lahenduste kokkuviimisega edu saavutada.
Kahjuks see lühike aeg – kaheksa minutit – ei luba mul pikemalt rääkida, mis kõik on aasta jooksul toimunud Eesti teaduselus. Ma ei ole pessimist ega arva, et kõik on halvasti. Väga palju on hästi, aga väga palju on tekkinud ka probleeme. Neid on alati. Kui rääkida sellest, kuidas pannakse paika prioriteetsed suunad, siis ma olin ise juures, kui esmakordselt räägiti Eesti prioriteetidest. Siis oli 22 prioriteeti! Saate aru, need ei ole enam prioriteedid, need on 22 suunda. Isegi kõige suuremad riigid piirduvad vähemate eelissuundadega. Mul oli võimalus kindlaks teha, mis toimub Hiinas – neil on ainult kaheksa prioriteeti. Nii et mis puutub prioriteetidesse, siis tehkem vähem, aga tehkem paremini.
Lõpetuseks. Minu erakond Isamaa- ja Res Publica Liit on kõige teaduslembesem erakond. Seda näitab kas või nelja Eesti Teaduste Akadeemia liikme kuulumine erakonda. Viimase, Andres Öpiku me valisime alles äsja akadeemikuks tehnikateaduste alal. Tahan kinnitada, et IRL jätkab teadus- ja arendustegevuse toetamist ka edaspidi. Suur tänu teile!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Urmas Klaasi!

Urmas Klaas

Proua aseesimees! Head kolleegid! Austatud peaminister! Reformierakonna fraktsiooni nimel rääkides ma kindlasti jagan seda tunnustavat kammertooni, mis saatis peaministri traditsioonilist ülevaadet teadus- ja arendustegevusest ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Tõepoolest, asjad liiguvad õiges suunas. Kui me varasematel aastatel oleme mures olnud, et meie kulutused teadus- ja arendustegevusele, nii avaliku kui erasektori omad, peaksid märksa kasvama, siis nüüd me räägime üha enam, et need kulutused võiksid olla täpsemini sihitud. Siis tooksid need majanduslikus mõttes rohkem kasu. Nagu ka peaminister oma kõnes väga õigesti mainis, probleem on teadus- ja arendustegevuse väheses majanduslikus mõjus. Teaduse ja ettevõtlussektori sünergia peaks suurem olema. See eeldab aga, et teadus- ja ettevõtlussektor teevad paremat koostööd.
Meie arvates on teadus- ja arendustegevuse hoogsama arengu võtmesõna oskus näha seoseid erinevate valdkondade vahel ning haarata tervikut ehk siis horisontaalne koostöö, millest räägib ka Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 "Teadmistepõhine Eesti", mida me hakkame homme arutama. Me oleme täna rääkinud pikalt ja põhjalikult teadus-arendustegevuse ülemisest tipust ehk nn puhtast teadusest ja selle saavutuste ellurakendamisest. Lubage mul aga juhtida tähelepanu tervikule ehk seostele üldharidusega, teadus- ja arendustegevuse seosele üldharidusega. Kui seda vundamenti ei ole, siis ei ole ka seal tipus võimalik vilju noppida ja mõelda, kuidas või mida me saame maksustada ja kust ühiskond rohkem kasu saab. Ma soovitan teil kõigil tutvuda õpilasleiutajate konkursi tulemustega. Meie üldhariduskoolides õppivad lapsed pakkusid välja 626 ideed. Ja seda noorte leiutajate konkurssi ei korralda mitte keegi muu kui meie Eesti Teadusagentuur – seda küll koos teistega. Niisugune tegevus on väga tähtis ja sellepärast on reformide läbiviimine üldhariduse valdkonnas, mida me praegu teeme, teadus- ja arendustegevuse seisukohalt ääretult oluline.
Kui jutt on üldharidusest ja haridusest laiemalt, siis me ei tohi hetkekski unustada, et teadmiste kõrval on hariduse kaks muud komponenti oskused ja loovus. Oskuste all mõeldakse ka oskust teha koostööd ja sotsiaalseid oskusi. Nende arendamine on võtmetähtsusega. Ma tahan toonitada, et üldharidust ümber korraldades on tähtis akadeemilise gümnaasiumihariduse arendamine, nn puhaste gümnaasiumide loomine. Praegu on siht aastaks 2020 tagada, et igas maakonnakeskuses on puhas gümnaasium. See loob otsese aluse selleks, et teadus- ja arendustegevus oleks meil alati heal järjel. Ettevõtlusõpe peab olema kõigis koolides, ja mitte ainult gümnaasiumiastmes, vaid ka kõigis põhikoolides.
Palun lisaaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, kolm minutit juurde!

Urmas Klaas

Ettevõtlusõpe peaks olema võimalikult tihedalt seotud reaalse ettevõtlusega, mis tähendab, et ettevõtlust õpetaksid ka tegelikud ettevõtjaid.
Astume sammu edasi, räägime kõrgharidusreformist, mis siin saalis mõni aeg tagasi ülikooliseaduses sai heaks kiidetud. Kõrgharidusreform näeb teadus- ja arendustegevuse tõhustamiseks ette hulga võimalusi, mida me veel ei ole piisavalt kasutanud. Pean silmas näiteks seda, et seadusandja lõi võimaluse asutada meie kõrgkoolides erasektori stipendiumid, et sel moel tihendada ettevõtluse ja kõrgkoolide seost ning saavutada, et noored akadeemikud mõtleksid oma karjääri peale ka ettevõtluses. Meil on tõesti probleem selles, et ettevõtluses on vähe doktorikraadiga inimesi. Kui ettevõtetes oleks rohkem akadeemiliselt kompetentseid inimesi, kelle teadmistest on kasu, siis firmad näeksid ka tulu, mis tõuseb ülikoolide ja ettevõtete vahelisest koostööst.
Reformierakonna fraktsioon tunnustab Vabariigi Valitsust, meie ministeeriume, kõrgkoole ning teadus- ja arendusasutusi hea töö eest teadus- ja arendustegevuse arendamisel, aga leiab, et on veel hulgaliselt kasutamata võimalusi. Peame silmas just võimalikku koostööd eri valdkondade ja eri asutuste vahel. Ning veel kord: koostööoskuse arengu seisukohalt on hästi tähtis kõik see, mida me praegu teeme üldhariduse ümberkorraldamisel. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Nüüd kutsun kõnetooli peaminister Andrus Ansipi, et anda talle võimalus lõppsõna öelda. Palun!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu, tänan sisuka arutelu eest! Ma nõustun Mart Meri kriitikaga institutsionaalsete grantide jagamise kohta. Jah, see on teadlasringkondades tekitanud küllalt palju küsitavusi, et retsensioonid on siiamaani salastatud. Eks salastamine tekitab kõigis eluvaldkondades alati spekulatsioone ja suuri probleeme. Tundub, et ka teadusgrantide jagamisel on kõige suurem probleem seotud sellega, et retsensioonid on kõigile asjaosalistele saladuseks jäänud. Kui asjaosalised ei saa retsensioone ise hinnata, siis jäävad kõhklused ja kahtlused, kas raha jagamine ikkagi päris õige oli. Ma tean, et teaduste akadeemial on uue aasta alguses plaanis sellealane seminar. Samas ei ole institutsionaalsete grantide jagamine ainus teadusraha jagamise viis. Sellele lisanduvad personaalsed grandid ja baasrahastamine. Nii et teadlastel ei maksa küll tulevikku pessimismiga vaadata.
Eesti teadlaste ja inseneride summaarne täistööaja ekvivalent on järjepidevalt kasvanud. Kui 1999. aastal oli Eestis kõikides sektorites 3002 teadlast ja inseneri, siis 2012. aastal oli neid 4582. Kasv on olnud märkimisväärne. Samas on tubli kasv olnud ka kõrgharidussektoris. 1999. aastal oli meil 1991 teadlast inseneriharidussektoris, 2012. aastal oli neid 2534. Riiklikus sektoris on samal ajavahemikul teadlaste ja inseneride arv kahanenud, aga see on suures osas seletatav üleminekuga riiklikust sektorist kõrgharidussektorisse ehk avalik-õiguslikku sektorisse. 1999. aastal oli meil 620 teadlast riiklikus sektoris ja 2012. aastal oli neid 546. Samas erasektoris on teadlaste ja inseneride arvu kasv olnud ikka väga märkimisväärne: 1999. aastal 379, aasta varem, 1998. aastal 291 ja 2012. aastal 1421 teadlast erasektoris. Veel kord: 1999. aastal oli Eestis teadlasi kõikides sektorites kokku 3002, 2012. aastal 4582. Seega teadlaste arvu kasv on olnud päris märkimisväärne ja ma prognoosin, et see suureneb ka tulevikus. Seda eelkõige tänu sellele, et uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil suunatakse teadusrahast märksa enam teadlastele ja vähem läheb betooni, majadesse. Meie teaduse infrastruktuur ehk taristu on praeguse eelarveperioodi jooksul suures osas juba ajakohastatud.
Loomulikult tuleb toetada Riigikogu esimehe kosmoseinitsiatiive. Need on meie jaoks olulised olnud ja jäävad loomulikult kõigi valitsusliikmete silmis oluliseks ka tulevikus. Aga tänan südamest teid veel kord konsensusliku toetuse eest Eesti teadus- ja arendustegevusele!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu, härra peaminister! Esimese päevakorrapunkti arutelu on ammendunud.


2. 11:34 Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Me liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 teise lugemise jätkamine. Palun ettekandeks kõnetooli maaelukomisjoni aseesimehe Aivar Koka!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Eelnõu teine lugemine katkestati tänavu 10. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 12. detsember kell 10. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Komisjoni poole pöördus Notarite Koda, kes tegi ettepaneku jätta eelnõust välja maareformi seaduse § 351 täiendamine lõigetega 8 ja 9, mis näevad ette hoonestusõiguse lepingu ja reaalkoormatise seadmiseks asjaõiguslepingu sõlmimise kirjalikus vormis senise notariaalse vormi asemel.
Maaelukomisjon arutas eelnõu teise lugemise jätkamise ettevalmistamiseks oma 12. detsembri istungil. Istungil osalesid ka Siseministeeriumi ja Maa-ameti esindajad. Notarite Koja ettepanekut komisjon ei toetanud, pidades lepingu notariaalsest vormist loobumist mõistlikuks, sest see kiirendab oluliselt hoonestusõiguse seadmist ja võimaldab riigil kulusid kokku hoida. Notarite Koja kirjas märgitud abikaasade õiguste kaitse on võimalik sama hästi tagada maareformi seaduse § 221 lõikega 42. Selline regulatsioon võimaldab esitada hoonestusõiguse seadmise avalduse mõlemal abikaasal ühiselt ja annab abikaasadele nõudeõiguse kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hoonestusõiguse seadmise korral on tegemist kinnistusraamatu esmakandega ja hoonestusõiguse võõrandamise korral on tehingu notariaalne vorm kohustuslik. Seega iga järgmise tehingu puhul on notaril kohustus kontrollida, kas tegemist on abikaasade ühis- või lahusvaraga. Komisjon otsustas sõnastada kolm muudatusettepanekut.
Eelnõu paragrahvi 1 täiendatakse uue esimese punktiga: muudetakse maareformi seaduse § 21 lõikeid 2 ja 3, mis reguleerivad maa erastamist välismaalasele ja välismaisele juriidilisele isikule. Mõlemal juhul sätestatakse täiendav võimalus erastada kinnisasjaga piirnevaid, iseseisva kasutusvõimaluseta maid, mis on nimetatud § 22 lõikes 13.
Veel täpsustatakse hoonestusõiguse seadmist juhul, kui ehitis on abikaasade ühisvara. Maareformi seaduse § 351 täiendatakse lõikega 10, milles sätestatakse hoonestusõiguse seadmine mõlema abikaasa kasuks nende ühise avalduse alusel ning abikaasa õigus saada kantud hoonestusõiguse omanikuna kinnistusraamatusse, kui ehitis on abikaasade ühisvara.
Eelnõu § 3 punktis 4 täpsustatakse maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse § 8 lõiget 2. Lisaks eelnõu senises tekstis olnud lõike esimese lause muutmisele täiendatakse lõike teist lauset ja muutmise sättes esitatakse kõnealuse lõike terviktekst.
Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt ei kuulu kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil vajalik maa omandamisele. Sellesama paragrahvi lõike 42 kohaselt otsustab sellise maa võõrandamise võimaluse maavanem. Muudatustega täpsustatakse § 8 lõike 2 teist lauset, et maa võõrandamise ulatuse väljaselgitamisel arvestab maavanem ka kohaliku omavalitsuse huvi, lähtudes kohaliku omavalitsuse kehtestatud strateegilistest dokumentidest, näiteks kinnitatud arengukavast või kehtestatud planeeringust.
Maaelukomisjon otsustas esitada eelnõu teise lugemise jätkamiseks Riigikogule täna ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, võtta kolmas lugemine täiskogu päevakorda 19. detsembril. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Eelnõu 516 muutmiseks on juhtivkomisjon ehk maaelukomisjon teinud kolm ettepanekut. Vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, ettepanek on arvestada täielikult.
Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 516 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.


3. 11:39 Tolliseaduse, karistusseadustiku ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmise seaduse eelnõu (515 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse, karistusseadustiku ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmise seaduse eelnõu 515 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Arto Aasa!

Arto Aas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tutvustan selle eelnõu muudatusettepanekuid ning menetlust esimese ja teise lugemise vahel. Tuletan meelde, et eelnõu peamine eesmärk on karmistada karistusi sularaha deklareerimata üleveol piirilt piirile ja võimaldada kaubaautode kaalumist. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 21. oktoobril, esimene lugemine toimus täiskogu ees 12. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 26. november kell 17, selleks ajaks ei laekunud ühtegi ettepanekut fraktsioonidelt ega Riigikogu liikmetelt. Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette eelnõu komisjoni istungiks 4. detsembril ja komisjon arutas seda 12. detsembril. Komisjoni istungil osales ka Rahandusministeeriumi esindaja Eve-Ly Kübard. Komisjon otsustas teha eelnõu kohta kaheksa muudatusettepanekut, millest kolm esitas komisjonile Rahandusministeerium. Ette rutates võib öelda, et kõik kaheksa muudatusettepanekut kiideti heaks konsensusega.
Muudatusettepanekud on teile kättesaadavad, neid oli kaheksa, nagu ma juba ütlesin, enamik keelelised ja tehnilised parandused. Näiteks muudatusettepanekus nr 1 vahetatakse sõna "väljendites" sõnaga "sõnaühendites". Muudatusettepanek nr 2: varasem sõnapaar "Euroopa Liit" asendatakse sõnaga "liit" jne. Muudatusettepanekus nr 6 on natuke sisulisem parandusettepanek. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus jõustub 2014. aasta 1. juulil ja seal on kirjas, et võetakse kasutusele majandustegevusega seotud toimingute tegemiseks ühtne kontaktpunkt ehk Eesti teabevärav, mille kaudu hakkavad ettevõtjad majandustegevusega seotud teateid esitama. Seepärast on seaduseelnõu muutmiseks tehtud ettepanek, et eelnõuga esitatakse tolliseaduse § 721 lõikele 4 kaks sõnastust, millest teine hakkab kehtima koos majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega 2014. aasta 1. juulil. Muudatusettepanekus nr 7 tehti täpsustus, et varem oli ühes paragrahvis juttu süüteost, edaspidi räägitakse kuriteost. Sellised keeleliselt formaaljuriidilised täpsustused siis. Ja veel üks sisulisem muudatusettepanek oli viimane, nr 8. Otsustasime seaduse jõustumise tähtaega ühe kuu võrra edasi lükata, kuna menetlus on võtnud pisut kauem aega. Algselt oli plaanis seadus jõustada 1. jaanuaril 2014, komisjon aga arvas konsensusega, et Vabariigi Presidendil ja turuosalistel on mugavam, kui seadus jõustub 1. veebruaril 2014.
Kõiki muudatusettepanekuid toetati komisjonis konsensusega, ka neid protseduurilisi ettepanekuid, mida ma praegu ette lugema hakkan. Majanduskomisjon otsustas esitada eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda 17. detsembriks ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, on ettepanek viia kolmas lugemine läbi 19. detsembril. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Arto Aas! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Seaduseelnõu kohta on majanduskomisjon teinud kaheksa muudatusettepanekut ja me vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjon – arvestada täielikult; nr 2, juhtivkomisjon – arvestada täielikult; nr 3, juhtivkomisjon – arvestada täielikult; nr 4, juhtivkomisjon – arvestada täielikult; nr 5, juhtivkomisjon – arvestada täielikult; nr 6, juhtivkomisjon – arvestada täielikult; nr 7, juhtivkomisjon – arvestada täielikult; nr 8, juhtivkomisjon – arvestada täielikult.
Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 515 teine lugemine lõpetada. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud, teine lugemine on lõppenud.


4. 11:45 Erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (439 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 439 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Rait Maruste

Proua juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjoni s.a 23. mail algatatud eelnõu 439 esimese lugemise arutelu toimus Riigikogu täiskogus 24. oktoobril ja esimene lugemine lõpetati. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määras Riigikogu juhatus 7. novembri. Tähtajaks laekus üheksa muudatusettepanekut: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi neli ettepanekut, Andres Herkel ja Juku-Kalle Raid tegid kahe peale kolm ettepanekut ning Andres Herkel ja Juku-Kalle Raid tegid kumbki ka eraldi ühe ettepaneku. Lisaks esitas põhiseaduskomisjon eelnõu 439 kohta ka ise neli muudatusettepanekut. Komisjon arutas tehtud ettepanekuid kolmel istungil: 19. novembril, 3. detsembril ja 9. detsembril. Järgnevalt lubage mul tutvustada esitatud ettepanekuid ja nende suhtes võetud seisukohti.
Esimese muudatusettepaneku esitajad on Riigikogu liige Juku-Kalle Raid ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Muudatusettepaneku sisu on muuta erakonnaseaduse § 6 lõiget 2 ning sätestada, et erakond registreeritakse, kui sellel on vähemalt 500 liiget. Kehtiv seadus teatavasti näeb ette 1000 liiget. Kuna Juku-Kalle Raidi ja sotsiaaldemokraatide ettepanek oli sisult samane, siis otsustas komisjon liita need üheks ettepanekuks, millel on kaks esitajat. Sama sätte muutmise ettepaneku tegi ka Andres Herkel, kes pakkus, et erakonna võiks registreerida siis, kui sellel on vähemalt 200 liiget. Andres Herkel leidis, et ühiskonnale tuleks anda signaal, et erakonna asutamiseks vajalike liikmete arvu vähendamine soodustab erakondlikku mitmekesisust. Samas ütles Andres Herkel komisjoni istungil, et juhul kui Juku-Kalle Raidi ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ülalnimetatud ettepanek leiab komisjonis toetust, siis võtab ta oma ettepaneku tagasi. Pikema arutelu tulemusel otsustas põhiseaduskomisjon, et erakonna registreerimiseks vajalike liikmete arvu võiks viia 1000 liikmelt 500-le, suurendamaks poliitilist mitmekesisust ja loomaks paremaid võimalusi uute erakondade tekkeks. See muudatusettepanek on põhimõtteliselt samasuunaline ja kooskõlas ka rahvakogult tulnud ettepanekuga võimaldada asutada erakonda väiksema arvu liikmetega. Hääletustulemusega poolt 5, vastu 4, erapooletuid 2 leidis see ettepanek põhiseaduskomisjonis toetust. Andres Herkel võttis oma ettepaneku tagasi.
Muudatusettepaneku nr 2 sisuks on sisend, mille andis erakondade rahastamise järelevalve komisjon, et korrigeerida ja muuta erakondade aruandluse nõudeid. Muudatusettepanekus nähakse ette, et erakond ei esita enam valimiskampaania aruannet eraldi. Selle asemel esitab ta erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kvartalite kaupa tulude ja laekumiste aruande ning teeb seda kvartalile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Kulude aruandes esitab erakond tehtud kulud järgmises jaotuses: poliitilise tegevuse kulud, tööjõukulud ja majandamiskulud. Lisaks näeb muudatusettepanek ette, et poliitilise tegevuse kulud esitab erakond järgmiselt: reklaamikulud liigiti (tele-, raadio-, interneti-, väli- ja ajakirjanduslik reklaam, reklaamtrükised), suhtekorralduskulud, publikatsioonide kulud, avalike ürituste kulud ja muud poliitilise tegevuse kulud. Eraldi esitatakse majandamis- ja personalikulud. Põhiseaduskomisjon leidis, et erakonnaseaduses nimetatud valimiskampaaniat ja sellega seotud kulusid pole võimalik selgelt määratleda ei sisu ega perioodi mõttes, mistõttu on neid kulusid võimatu või väga raske kontrollida. Erakond on poliitiline ühendus, mille eesmärk on oma poliitiliste huvide väljendamine ning võimu teostamine, ja seda pidevalt, mitte ainult ühel perioodil. Komisjon leidis, et iga kvartali kohta esitatav aruanne annab nii valijaskonnale kui ka erakondade rahastamise järelevalve komisjonile võimaluse saada operatiivselt ülevaade erakonna tegevusega seotud kuludest ning võrrelda neid erakonna tulude ja saadud laenudega. Selline aruandlusskeem vähendaks oluliselt erakondade halduskoormust ja perioodiliselt tehtav aruanne võimaldaks jälgida erakondade majandus- ja rahandustegevust raamatupidamislikult. Muudatusettepaneku kohaselt avalikustatakse erakonna kulude kvartaliaruanne erakondade rahastamise järelevalve komisjoni veebilehel, kus avalikkusel on võimalik seda analüüsida ja hinnata.
Muudatusettepanekud nr 3 ja 4 käsitlevad annetamist. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning sellega soovitakse muuta erakonnaseaduse § 123, sätestades, et annetus erakonnaseaduse mõistes on Eesti Vabariigi kodakondsusega, alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja tehtud annetus. Ühesõnaga, täpsustatakse nõudeid, mida esitatakse annetajale. Komisjon otsustas muudatusettepanekut toetada, leides, et pakutud regulatsiooni tuleks täpsustada, märkides ära, et annetada võivad Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõigusega ja pikaajalise elaniku staatusega isikud. See ettepanek kiideti ka heaks.
Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning sellega soovitakse muuta erakonnaseaduse § 127 lõikeid 1 ja 2, mis kehtivas regulatsioonis näevad ette erakondadele riigieelarvest tehtavate eraldiste alused. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanek näeb ette, et eraldised riigieelarvest peaksid olema jaotunud selliselt, et 50% jagatakse võrdselt kõigi Riigikogusse valituks osutunud erakondade vahel ning 50% jagatakse proportsionaalselt saadud häälte arvu järgi. Muudatusettepaneku arutamisel komisjonis avaldati arvamust, et kui nimetatud muudatusettepanek vastu võtta, siis väheneb tegelikult häälte kaal, kuna sellisel juhul jagatakse vaid 50% eelarvelistest vahenditest vastavalt häälte arvule ja see viiks proportsionaalsest valimissüsteemist tuleneva jaotuse nihkesse. Sel põhjusel otsustas komisjon ettepanekut mitte toetada (poolt oli 3, vastu 7 ja erapooletuid 1).
Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Andres Herkel ja Juku-Kalle Raid ning see seondub muudatusettepanekuga nr 5. Ettepanek on, et riigieelarvelist toetust saaksid erakonnad alates nendest, kes on saanud 1% häältest. Ka see ettepanek ei leidnud peale arutelu toetust (poolt oli 3, vastu 7 ja erapooletuid 1). Tuletan meelde, et varem olime nõustunud sellega, et riigieelarvelist toetust hakatakse maksma alates nendest erakondadest, kes on saanud vähemalt 2% valimiskünnisest.
Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning selle sisu on kehtestada erakonna maksimaalseks lubatud reklaamikulude summaks 500 000 eurot aasta kohta. Erakonnaseaduse kohaselt loetakse reklaamiks otseseid või kolmandate isikute vahendusel tehtud kulutusi reklaamile televisioonis, raadios, internetis, ajalehtedes, ajakirjades, trükistes jne. Komisjon otsustas peale pikka arutelu seda ettepanekut mitte toetada. Põhjendus on, et sellest nõudest kinnipidamist on äärmiselt keeruline jälgida, sest erakonna tegevus on pidev ning tõmmata joont reklaami, teavituse ja tavalise tegevuse vahele on äärmiselt raske, komplitseeritud ja lõputuid vaidlusi kaasatoov. Selle pärast ja ka suure halduskoormuse tõttu otsustati ettepanekut mitte toetada (poolt oli 4, vastu 6, erapooletuid 1).
Muudatusettepanek nr 8 on tehnilist laadi ja tuleneb varem tehtud ettepanekutest.
Muudatusettepanekud nr 9 ja 10 on esitanud kolleegid Raid ja Herkel. Nende sisu on muuta Riigikogu valimise seadust, alandades valimiskünnist 5%-lt 4%-le. Andres Herkel selgitas, et see soodustaks värskete, uute poliitiliste jõudude tõusmist seadusandja tasemele või poliitilisele areenile. Kaalusime ka seda väga pikalt ja põhjalikult, leides lõpuks siiski, et meie 5% on üsna Euroopa keskmise lähedal ja tänapäeva tingimustes pole selle saavutamine ületamatu raskus. Pealegi, kui me toome künnise väga alla, siis võivad sellega kaasneda parlamendi suurem killustatus, potentsiaalselt suurem ebastabiilsus ja väiksem tõhusus. Seetõttu jäi ettepanek arvestamata (poolt 5, vastu 6 ja erapooletuid 0).
Viimase, 11. ettepaneku tegi põhiseaduskomisjon ja see puudutab eelnõu jõustumise aega. Algselt oli ette nähtud jõustada eelnõu seadusena järgmise aasta 1. jaanuaril, kuid pikale veninud ettevalmistustöö tõttu, mis on olnud küll väga põhjalik, me pakume uut jõustumisaega, 2014. aasta 1. aprilli.
Põhiseaduskomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 17. detsembri päevakorda ja tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada. Tänan!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Rait Maruste! Jätkame küsimustega. Palun, kolleeg Andres Herkel!

Andres Herkel

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Viienda ja kuuenda muudatusettepaneku kirjeldamisel läks teil vist midagi natuke segamini. Need olid sotsid, kes tahtsid toetust hakata maksma 1%-st alates, mitte mina ja Juku-Kalle Raid. Ma tahan küsida aga ühe selgituse kohta. Kust üldse peaks tulema selline arusaam, et proportsionaalne valimissüsteem tähendab seda, et raha tuleb ka jagada proportsionaalselt? Kas siis majoritaarse valimissüsteemi puhul tuleks raha jagada majoritaarselt ehk kõik läheb võitjale?

Rait Maruste

Hea kolleeg! Põhimõtteliselt on teil selles mõttes õigus, et need asjad ei ole omavahel otse seotud. Aga kui me kasutame proportsionaalset valimissüsteemi, siis see peaks kuidagi kajastuma ka erakondade finantseerimises. Kui meil on riigieelarveline finantseerimine ja me lähtuksime sellest 50 : 50 printsiibist, siis oletades, et Riigikogus on neli erakonda, saaks igaüks sellest 25% ja ülejäänu läheks jaotamisele vastavalt häälte kaalule. Häälte proportsionaalsuse mõju eelarvelisele finantseerimisele väheneks kaks korda. Selline on mu selgitus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Jaak Allik

Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et see on nüüd põhiseaduskomisjoni esimene reageering nn Jääkeldri ja rahvakogu protsessile. Ma kardan, et need kosmeetilised parandused rahvakogus osalenuid just väga ei rõõmusta. Kas põhiseaduskomisjon kavatseb jätkata rahvakogul tehtud ettepanekute arutamist, eriti just valimisseaduse osas? Ma olin väga üllatunud, et põhiseaduskomisjon ei toetanud isegi valimiskünnise langetamist 4%-le. Kui kaugele on jõudnud see nn Lukase-Herkeli paranduse arutamine, mis jagaks vähemalt kompensatsioonimandaadid pisut õiglasemalt? See läbis vist esimese lugemise. Kas see tuleb kunagi Riigikogus ka teisele lugemisele?

Rait Maruste

Hea kolleeg, me oleme rahvakogu ettepanekutega tegelnud väga pikka aega. Kõik, kes komisjonis on ja selle töös osalevad, võivad kinnitada, et me oleme tegelnud sellega pikka aega ja põhjalikult, et saaks võimalikult mõistliku ja kõiki pooli rahuldava tulemuse. Küll aga oleme olnud seda meelt, et meil on siiski parlamentaarne riik ja parlament ei saa olla rahvakogu täitevorgan, kes viib kõrvalekaldumatult ellu kõik talle lauale tõstetu. See ei tähenda, et ma kuidagi alahindaksin ja alavääristaksin rahvakogu initsiatiivi, aga meil on parlamentaarne riik ja parlamendil on kohustus vaadata asju laiemas kontekstis ning teha võimalikult tasakaalukad ja läbimõeldud otsused, mida me olemegi püüdnud teha.
Mis puudutab valimisseadust, siis meie komisjoni otsus oli, et lõpetame erakonnaseadusega asjad ära ja siis võtame ette valimisseaduse, niipalju kui seal teha vaja on. Niisiis ei ole midagi kõrvale jäetud ega unustatud. See puudutab ka Juku-Kalle Raidi ja Andres Herkeli ettepanekut, mis tuleb päevakorda järgmisel aastal.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Andres Herkel, teine küsimus!

Andres Herkel

Aitäh, proua juhataja! Teine küsimus on muudatusettepaneku nr 2 kohta. Kui ERJK leiab, et valimiskampaania aruande asemel tulevad kvartaliaruanded ja poliitilise tegevuse kulud on mõistlik konsolideerida eraldi rubriikidesse, nagu te siin eespool nimetasite, siis ühest küljest miks mitte. Samas võttis Riigikogu eelmisel nädalal vastu eelnõu, millega ettevõtjad pannakse oma tehinguid maksuametile hoopis detailsemalt deklareerima. Erakondadelt võtame detailsuse kohustuse maha ja ettevõtjatele paneme selle peale – kas see natuke imelik ei ole? Kuidas seda seletada?

Rait Maruste

Kõigepealt ma palun vabandust oma eksituse pärast, mida sa õigesti tähele panid ja millele tähelepanu juhtisid. Selle aruandluse detailsus ja sisu said väga põhjalikult läbi arutatud tulenevalt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni enda ettepanekutest. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon on kollegiaalne organ, kus on esindatud erinevad vaated, hoiakud ja ootused, ning need muudatused said väga põhjalikult läbi arutatud ka erakondade peasekretäridega. Kas see on parim võimalik lahendus, seda ma ei tea, eks elu näitab. Mingiks ajaks peaks aga jätma selle asja rahule, et saaks hakata välja kujunema mingisugune rutiin, traditsioon ja tava. Elu näitab, kas see regulatsioon on õnnestunud või mitte, aga praegu püüdsime teha parimat. Kas see kõik õnnestus, ei tea.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Rahvakogu, mis mõneti oli avalikkuse ootuste väljendus, üks selgemaid taotlusi oli suurendada Eesti poliitilist konkurentsi, et olukorras, kus parlamendierakonnad saavad disproportsionaalselt palju finantsilisi ja organisatoorseid soodustusi, oleks ka teistel võimalik poliitilisel mänguväljal kuidagi võistelda. Selles küsimuses on võtmetähendus ikka just nimelt valimiskuludel. Te libisesite sellest küsimusest väga kiiresti üle. Tegelikult on rahvakogu 90%-liselt öelnud, et on vaja piirata valimiskulude mahtu. Sisuliselt te olete sellest küll rääkinud, aga tegelikku soovi asja analüüsida ja mingisugust regulatsiooni välja pakkuda ei ole olnud. Miks see niimoodi on?

Rait Maruste

Põhimõtteliselt olid vist kõik komisjonis osalejad seda meelt, et poliitilise kampaania kulusid võiks piirata või peaks piirama. On mõttetu põletada raha röögatuteks telereklaamideks erakanalites jne. Aga kuidas seda kõike teha, et see ei tooks kaasa lõputuid vaidlusi, et ei peaks looma eraldi järelevalveorganit, kes ülekulutamis- ja vaidlusaluseid juhtusid lahendab ja hindab, mis tagajärjed sellel kõigel on? Arutanud seda edasi-tagasi, leidsime, et see on üsna lootusetu ettevõtmine. Päris kõrvale ei ole see siiski jäänud, sest ühe segmendiga tuleb ilmselt edasi tegelda. Teatavasti on meil ju menetluses ka nn Valdo Randpere eelnõu selle kohta, kuidas kontrollida avalike vahendite väärkasutust erakondlikus tegevuses. Teema on endiselt laua peal. Kui on mingisugune hea lahend, kuidas teha järelevalvet ja muid seda laadi asju, kuidas vaidlusi ära hoida, siis oleks väga hea, meie oleme valmis ettepanekuid arutama.
Ma olen isiklikult väga selle vastu, et poliitilist protsessi peaks juhtima politseilise järelevalve ja sanktsioonidega. Demokraatia ei peaks toimima nii, et on olemas politseinik, kes käib järel ja mõõdab plakati üle või vaatab, kuidas see plakat paistab siit nurgast või sealt nurgast, kas on nähtav või ei ole nähtav. Minu arust ei ole see tee, mida pidi me peaksime edasi minema.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Andres Anvelt

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mu mõte keerleb sellesama küsimuse ümber, millele sa tegelikult praegu vastasid. Paragrahv 121 räägib erakonna rahastamise põhimõtetest ja selle lõige 3 konkureerib mingil määral korruptsioonivastase seaduse §-ga 5, mis räägib avaliku vahendi korruptiivse kasutamise keelust ja selle teo eest karistamisest. Reaalne elu näitab, et selle avaliku vahendi kasutamisel varjutakse valimiskampaaniaeelsesse aega või tehakse kampaaniat mitte konkreetset isikut, vaid midagi muud reklaamides. Mis sa arvad, kas arutatava eelnõu § 121 ja kehtiva korruptsioonivastase seaduse nimetatud paragrahv lahendavad selle probleemi, mida me viimastel valimistel nägime?

Rait Maruste

Ma ei oska öelda. Me saame teha seda, et need rikkumised oleksid hukka mõistetavad, või väljendada selget hoiakut, et sellised asjad ei ole lubatud. See loob aluse järelevalveks avalikkuse ja üksteise üle. Nagu ma enne ütlesin, ei ole kindlasti lahendus see, kui me hakkame poliitilist protsessi juhtima politseiriigile omasel viisil, st näeme ette karistuse või poliitiliste parteide politsei või spetsialiseerunud politsei, kes hakkab parteide tegevust jälgima. Seejärel tuleks võimalikke rikkumisi kuidagi menetleda, kohtulikult lahendada jne. Ma arvan, et see ei ole küll tee, kuidas me peaksime edasi minema. Pigem on see poliitilise kultuuri ja käitumistavade kujundamise küsimus ja see on pikk tee. Me püüame teha nii hästi, kui me oskame ja saame, sest teha saab ju ikka seda, milles kokku lepitakse. Kui kokku ei lepita, siis on raske midagi teha.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Indrek Saar!

Indrek Saar

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Paragrahvis 123 on selline muudatus: "Erakonna juhatus võtab vastu annetuse vastuvõtmise korra. Annetuse vastuvõtmise kord avalikustatakse erakonna veebilehel." Kas sa võiksid selgitada, mis on selle muudatusettepaneku eesmärk, mis selle tulemusena paremaks läheb ja vahest ka seda, millest muudatusettepanek on alguse saanud?

Rait Maruste

Erakond on mittetulundusühing nagu iga teinegi, aga teistest MTÜ-dest eristab erakonda see, et nad saavad suures ulatuses riigieelarvelisi vahendeid ja ka annetusi. Kuna erakonnad viivad ellu poliitikat, siis peaks annetuste tegemine olema võimalikult läbipaistev ja arusaadav, sest igasugune kahtlus tekitab küsimusi ja väärtõlgendusi. Seda ei ole kellelegi vaja. Annetuste vastuvõtmise kord annaks selguse, mis viisil erakond annetusi kogub, kuidas ta need registreerib jne. See loob suurema läbipaistvuse ja võrreldavuse erakondade vahel ning loodetavasti korrastab ka seda tegevust, s.o annetuste vastuvõtmist, kui erakonnad ise eneseregulatsiooni korras endale reeglid kehtestavad.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Austatud komisjoni esimees! Eelnõu vaadates ja rahvakogu ettepanekuid meelde tuletades peaksin ma ütlema, et komisjon ei ole vist päris õigesti aru saanud, mida meie, poliitikute käest oodatakse. Eelnõu on minu meelest lahja. Aga mind pani küsima üks sinu väide, et mitu riiki, näiteks Saksamaa ja veel mõned Euroopa riigid, on piiranud näiteks reklaamikampaaniate mahtu, seadnud kindlad reeglid, et vältida raha suurt mõju poliitikale. Sinu jutust jäi mulje, et seal on poliitilised protsessid kuidagi kehvasti juhitud. Mis neil seal siis viga on?

Rait Maruste

Hea küsija, üks asi on öelda, et seame kindla mahu. Aga kas me oskame väga täpselt piiritleda, mis sinna mahu alla käib? Missugune tegevus käib mahu alla ja kes teeb kindlaks, kas sellest mahust on kinni peetud või ei ole, missuguse tegevusega on mahtu ületatud? Minul isiklikult ei ole midagi selle vastu, kui me suudaksime seda teha, aga me peame mõtlema ratsionaalselt, kas me suudame sellega hakkama saada. Minu meelest suurem probleem kui see, on tegelikult meie olukord, kus erakonnad on kujunenud riigierakondadeks, kes saavad riigieelarvest põhiosa oma sissetulekutest, ja seetõttu hääletame ise erakonna liikmetena erakondadele eraldatud raha suuruse üle. See nagu ei tekita üldse probleeme, küll aga raha kulutamine. Nii et võib-olla oleks mõistlik mõelda ka teistele viisidele, kuidas erakondade finantseerimist tagada. Võib-olla oleme senise lahenduse puhul keeranud natukene vindi üle. Näiteks Itaalia parlament keelas hiljuti  erakondade riigieelarvelise finantseerimise üldse ära. Näiteid võib tuua igasuguseid, sõltub ikkagi sellest, missugune on konkreetse riigi poliitiline traditsioon, tava, ja vastavalt sellele siis ka käitutakse. Ühe või teise eeskujuks võtmine iseenesest probleemi ei lahenda.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma küsin edasi riigierakondade ja valimiskulude n-ö koosmõju kohta. Praegu saavad kõik parlamendi erakonnad riigieelarvelist toetust üle miljoni euro, sh suurima fraktsiooni erakond saab umbes poolteist miljonit eurot. Oletame, et tulevad valimised ja näiteks Reformierakond saab suhteliselt hea valimistulemuse ning näiteks Erakonna Eestimaa Rohelised tulemus jääb alla valimiskünnise. Kuidas te hindate, kui suur osa valimistulemusest on tingitud sellest, et Reformierakonnal on palju paremad ideed, ja kui suur hulk on tingitud sellest, et Reformierakond saab teha mitme miljoni euroseid valimiskampaaniaid, mida mõni teine erakond ei ole võimeline tegema?

Rait Maruste

Eks erakonnapoliitika ongi ideede võitlus, ideede valijateni viimine ja valijate veenmine. Ja kui üks erakond suudab oma programmi, vaateid paremini selgitada, siis on tal suurem valijate toetus. Demokraatliku poliitika olemus on ka see, et iga nelja aasta tagant toimuvad valimised, ning ei ole sugugi garanteeritud, et Reformierakond need võidab ja sotsiaaldemokraadid ei võida, võib-olla juhtub vastupidi. Täna oleme rääkinud ainult muudatusettepanekutest, aga eelnõus endas on teatavasti sees ka see, et me suurendame kordades nende erakondade finantseerimist, kes ei ületa valimiskünnist. Kui erakond kogub vähemalt 2% häältest, saab ta 30 000 eurot, kui kogutakse 3-4%, siis 60 000 ja lõpuks 4-5% puhul on 100 000-eurone riiklik toetus. See on üsna märgatav, mitmekordne võrreldes sellega, mis praegu on. Nii et elame-näeme, kuidas see asi toimib, võimalik, et me peame neid reegleid tulevikus jälle muutma.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Juku-Kalle Raid!

Juku-Kalle Raid

Suur aitäh! Tulen korraks tagasi selle 4%-se valimiskünnise juurde. Üldiselt on mulle jäänud mulje, et suur osa koalitsioonist arvab, et konkurents ühiskonnas on edasiviiv jõud. Mida rohkem on konkurentsi, seda parema tulemuse saame. Nüüd, kui on tekkinud idee suurendada konkurentsi poliitikas, nimetad sa seda miskipärast killustamiseks. Ma ei saa sellest hästi aru, et muidu konkurents ei ole ühiskonna killustamine, aga niipea kui see tungib parteimaastikule, siis on see killustamine ja väga halb. Äkki seletad mulle selle asja lahti.

Rait Maruste

Kolleeg ehk teab, et Eesti esimesel iseseisvusajal oli Riigikogus 14 erakonda ja iseseisvuse taastamise järel oli esimeses Riigikogus vist 11 erakonda. Nende kokkusaamine üheks koalitsiooniks ja ühtse poliitika kujundamine oli suur vaev. Esimesel iseseisvusperioodil lõppes see rahva suure pettumusega poliitikas, sest poliitikud ei suutnud oma suures konkurentsiihas omavahel kokku leppida ja saabus vaikiv ajastu. Iseseisvuse taastamise järel oli meil ka väga muljetavaldav poliitiline mitmekesisus ja ometi jõuti väga kiiresti arusaamisele, et poliitilist maastikku tuleb konsolideerida, et oleksid tugevad, selge maailmavaatega erakonnad. Sinnamaani me oleme nüüd välja jõudnud, aga tuleb välja, et jälle ei ole hea. Sellepärast olime suhteliselt ettevaatlikud valimiskünnise allatoomisega, sest võib juhtuda ju ka niimoodi, et need tavapärased väljakujunenud erakonnad jäävad viigiseisu ja Riigikogusse tuleb nendele lisaks üks nišierakond. Euroopas on praegu mitu näidet, kus mitmesugused väikesed niši- või radikaalsed erakonnad on saanud poliitika kujundamisel kaalukeeleks. Kas me tahame olukorda, kus poliitiline maastik sõltub ühe või teise radikaalse või vähem radikaalse erakonna kaalukeele rollist, on mõtlemise koht. Ma ei ütle, et see tingimata peaks niimoodi juhtuma, aga see on võimalik. Me peame sellele mõtlema!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jüri Morozov!

Jüri Morozov

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Oma ettekandes te ütlesite, et Riigikogu töö stabiilsuse saavutamiseks on hea, kui poliitilisi erakondi on Riigikogus vähem esindatud, ja see, kui neid on rohkem, st kui valimiskünnis on allapoole toodud, tekitab Riigikogu töös ebastabiilsust. Kummas te näete suuremat ohtu demokraatliku riigi arengule ning demokraatia hoidmisele ja säilitamisele, kas selles, kui Riigikogus valitseb enamuse stabiilne teerullipoliitika, või selles, kui Riigikogus on esindatud palju poliitilisi jõudusid ja peetakse demokraatlikku parlamentaarset debatti?

Rait Maruste

Kui te küsite minu isiklikku eelistust, siis mina eelistan selgel maailmavaatelisel positsioonil olevaid erakondi, sest need kujundaksid lõppkokkuvõttes poliitika, mis on ettearvatav ja ettenähtav. Kui meil aga kõigi valimiste järel on parlamendis uus kompositsioon erakondadest, kelle maailmavaatelist positsiooni on väga raske määratleda, siis moodustada samal ajal ühtset koalitsiooni mingisuguse poliitika elluviimiseks või tagamiseks on äärmiselt raske. See nõuaks läbirääkimisi ja kooskõlastamisi, mida omal ajal nimetati lehmakauplemiseks. Parlamentaarses demokraatias on see isegi võimalik ja on toiminud, aga see sisaldab endas riske ja kindlasti muudab selline suur mitmekesisus parlamendi töö vähem efektiivseks, aeglasemaks, sest on vaja läbi rääkida, läbi rääkida, läbi rääkida, kooskõlastada jne.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Indrek Saar, teine küsimus!

Indrek Saar

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Meie ees oleva seaduseelnõu § 1 punktis 6 on veel üks muudatusettepanek, mille kohta ma palun sinu selgitust. Veendunud liberaalina sa kindlasti nõustud minuga, et Eesti krediidiasutused on valdavalt professionaalsed, toimivad hästi ja saavad oma tööga hakkama. Neid ei pea kuidagi riiklikult reguleerima ja nad suudavad hinnata, milline ettevõte, asutus või isik on võimeline ajama oma rahaasju jätkusuutlikult ja milline mitte. Siiamaani on see kehtinud ka erakondade suhtes, nad võivad krediidiasutustelt laenu küsida, ja kui krediidiasutus arvab, et neile võib laenu anda, siis ta annab neile laenu. Nüüd tuleb meil siia sisse muudatus, mis ütleb, et laenulepingutest tulenevate kohustuste summa ülempiir on 25% erakondadele riigieelarvest eraldatavast summast. Näiteks 3% künnise ületanud erakonna puhul on see siis ainult umbes 15 000. Mille jaoks seda piirangut vaja on? Kas Riigikogu on tõesti sellise seaduse tuima mustvalge rakendamise kaudu targem otsustaja kui Eesti Vabariigi krediidiasutused?

Rait Maruste

Hea küsija, ega siis krediidiasutused ka ikka päris omatahtsi toimetada ei saa. Ka neil on panganduse järelevalved ja mängureeglid, milline nende laenukoormus võib olla ja kui suurde defitsiiti nad võivad oma kohustustega minna. Ka selle muudatusettepaneku taga on sama mõtteviis, et erakonnad kulutaksid mõistlikul määral, arvestades oma reaalseid võimalusi, et ei tekiks olukorda, kus erakond laenab ennast lõhki ja pärast on sügavas hädas laenukoormiste täitmisega, ega satuks sõltuvusse "heategijatest". Mina saan aru niimoodi, et see muudatusettepanek on erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ja erakondade peasekretäridega läbi räägitud. Kas see on optimaalne või mitte, eks elu näitab, aga mõtteviis selle taga oli hoida erakondi mõistliku majandamise raamides.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaak Allik, teine küsimus!

Jaak Allik

Lugupeetud ettekandja! Kas seoses teie sooviga suurendada veelgi parlamendi efektiivsust ja valitsuskoalitsiooni stabiilsust poleks paras aeg hakata Eestis üle minema majoritaarsele valimissüsteemile? Mõne aja pärast jääb siia saali siis kaks erakonda ning see oleks veel stabiilsem ja efektiivsem.

Rait Maruste

Aitäh! Ma saan aru, et see on natuke irooniline kommentaar. Meie põhiseadus näeb ette proportsionaalsuse põhimõtte, nii et me peame praegu jääma ikka senise süsteemi sisse ja hoolitsema selle eest, et see süsteem toimiks võimalikult tõhusalt ja efektiivselt.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea komisjoni esimees! Mina küsin poliitilise konkurentsi kohta, mis oli tõesti üks rahvakogu põhiettepanekutest. Siin on tähelepanu pööratud valimiskünnise alandamisele – komisjon seda ei toetanud –, justkui oleks see ainuke meede, kuidas poliitilist konkurentsi suurendada. Tähelepanuta on minu meelest jäänud vähemalt kolm küsimust, mida eelnõu lahendab: nõutava liikmete arvu vähendamine 1000-lt 500-le, kautsjoni vähendamine poole võrra ja ka nende erakondade rahastamise suurendamine, kes jäävad allapoole valimiskünnist ehk ei saa 5% häältest. Kas sa oled minuga nõus, et need on tegelikult küsimused, mis suurendavad poliitilist konkurentsi?

Rait Maruste

Mul jääb üle selle tähelepanekuga ainult nõustuda. Ma oleksin võinud seda ka enne öelda, aga kuna eelnõu on olnud tükk aega menetluses, siis ma eeldasin, et seltsimehed on sellega tutvunud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Juku-Kalle Raid, teine küsimus!

Juku-Kalle Raid

Aitüma! Muidugi on see eelnõu tore ja väga hea, et see üldse siin teisel lugemisel on. Aga vähemalt minu arust seab tänane rahastamissüsteem suuremad parteid väga eelisolukorda ja teeb uute parteide sisenemise poliitmaastikule kui mitte võimatuks, siis väga raskeks. Ma saan aru, et see on näiteks sullegi väga mugav, aga kas sa oled kindel, et see on meile parim, kui me põlistame mingi asja igavesest ajast igavesti? Mina näiteks ei ole selles kindel.

Rait Maruste

Hea küsija! Kõigepealt, minu huvides see küll ei ole, mind siin järgmises koosseisus ei ole ja mul on selle koha pealt üsna ükskõik. Aga ma muretsen Riigikogu töövõime pärast, see on mu kohustus. Me teeme sammu selles suunas, et mitmekesisus suureneks. On tõsi, et me oleme selle sammu astumisel ettevaatlikud olnud. Kui 20 aasta jooksul on välja kujunenud üks rütm ja praktika, siis võivad radikaalsel pöördel olla ettearvamatud tagajärjed. Seepärast mõtlesimegi, et astume sammu soovitud suunas, vaatame, missugust toimet see avaldab, ja kui see ei avalda toimet, siis tuleme asja juurde uuesti tagasi, kui meil tahtmine on.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Priit Toobal

Aitäh! Minu teine küsimus on mõnevõrra laiem ega puuduta konkreetselt selle eelnõu kõiki muudatusettepanekuid. Küsin kõikvõimalike piirangute ja keeldude kohta, mida Eestis on erakondadele seatud. Kas sa oskad öelda, kuidas on nendega Euroopas teistes riikides, kuhu me oma piirangute ja keeldudega positsioneerume? Kas meil on neid teiste riikidega võrreldes rohkem või vähem?

Rait Maruste

Aitäh! Ka hea küsimus. Ma ei ole küll teinud võrdlevat analüüsi, pole selleks aega olnud, aga kui rääkida teiste poliitikutega ühest või teisest riigist, siis on ilmne, et meie erakondade õiguslik regulatsioon on kaugelt-kaugelt sügavam ja laiem, kui teistes riikides tavaks on olnud. Ma tean lähemalt näiteks Rootsi erakondade finantseerimist ja nad ei saa üldse aru, millest ma räägin. Nendel on džentelmenlik kokkulepe, et niimoodi asjad käivad, ja keegi ei tee sellest probleemi. Mismoodi nad täpselt käivad, seda keegi ei tea, aga nii nad kuidagi käivad. Ühesõnaga, regulatsioon, meie positiivse õiguse mõttes täpne regulatsioon puudub. Igal riigil on omad tavad ja minu siiras soov oleks küll jätta need regulatsioonid mõneks ajaks paigale. Las nad settivad, kujunevad välja teatud tavad, hoiakud ja praktikad. Laseme sellel kõigel settida ja siis võib-olla korrigeerime jälle, sest praegu oleme üsna lähedal sellele, et me reguleerime asju üle. Lõppkokkuvõttes on erakond ju samasugune MTÜ nagu kõik teisedki. Miks me keerame siis erakondade finantstegevuse reguleerimisel vindi nii põhja, kui vähegi annab, ja teised MTÜ-d elavad suhteliselt leebe regulatsiooni tingimustes?

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Eiki Nestor

See eelnõu on ju sündinud paljuski rahvakogu ettepanekute alusel. Seoses sellega meenub mulle üks Eesti Päevalehest loetud artikkel, kus rahvakogusse suhtuti suure eelarvamusega, selles nähti isegi ohtu Eesti põhiseaduslikule korrale ja meenutati pronksiööd. Kas põhiseaduskomisjoni esimehel on selle eelnõu menetlemisel tekkinud samasugune suhtumine rahvakogu ettepanekutesse? Ma küsin seda meelega sellepärast, et ka artikli autor seisab praegu meie ees.

Rait Maruste

See tõlgendamine, millest sa rääkisid, oli sinu tõlgendamine. Ma olen endiselt veendunud, et Eesti Vabariik on parlamentaarne riik ja parlamentaarsel riigil on omad mängureeglid. Käsitleda demokraatlikult ja legitiimselt valitud parlamenti ühe rahvakogu otsuste kõrvalekaldumatu elluviimise organina on põhimõtteliselt vale. See ei tähenda sugugi, et ma alahindan rahvakogus siiralt kaasa töötanud inimesi, aga põhimõtteline lähenemine ei tohiks siiski selline olla. Parlamendil on ja talle jääb suveräänne õigus ettepanekuid, kui need tema ette tõstetakse, hinnata, kaaluda ja teha ka teistsugune otsus. Kindlasti andis rahvakogu positiivse impulsi vaadata seda probleemidepundart uuesti, teha seal korrektiive, aga ma olen kaugel mõttest, et parlament oleks rahvakogu täitevorganina toimiv asutus, nagu ma juba korra väljendusin.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rait Maruste!
Kolleegid, mulle on tulnud palve. Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. See tuleb meil läbi hääletada.
Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid 3. Ettepanek leidis toetust ja me töötame täna kuni kella 14-ni.
Head kolleegid, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Indrek Saar! Kaheksa minutit.

Indrek Saar

Lugupeetud kolleegid! Meie ees on seaduseelnõu, mille puhul tahan kindlasti tänada neid ...

Esimees Ene Ergma

Palun nüüd vaikust!

Indrek Saar

... tuhandeid inimesi, kes on Eesti ühiskonnas selle seaduseelnõu koostamisel ühel või teisel moel kaasa mõelnud! Paraku, nagu kolleeg Eiki Nestor oma küsimuses ütles, ei ole põhiseaduskomisjoni enamus ikka päris täpselt aru saanud, mida ühiskond küsis erinevates vormides, olgu nendeks siis rahvakogu, mida põhiseaduskomisjoni esimees on lehes tõepoolest pronksiööga võrrelnud, või muud arutelud, mõttevahetused, arvamuste avaldamised.
Kui vaadata käesolevat seaduseelnõu, siis on siin siiski ka mõned toredad asjad. Esiteks on mul hea meel, et kolleege õnnestus veenda selles, et Eesti Vabariigi alalistelt elanikelt, nendelt inimestelt, kes on võib-olla terve oma elu Eestis elanud ja osalevad kohalikel valimistel, on põhjust eeldada vähemalt sama suurt huvi Eesti poliitika vastu kui nendelt miljonitelt inimestelt, kes elavad Lätis, Prantsusmaal, Bulgaarias, Küprosel ja teistes Euroopa Liidu riikides ning on vastavalt ka nende riikide kodanikud. See pool, et me oma riigi residentidelt ei võta siiski ära õigust teha erakondadele annetusi, on kindlasti positiivne. Teine pool, mis puudutab seda, et kõik Euroopa Liidu kodanikud saavad hakata meie erakondadele annetama, jutustab meile tulevikus kindlasti nii mõnegi naljaka või ka natukene kurvema loo. Aga eks vaatame siis, milliseks kujuneb see praktika, kus 28 riigi kodanikud saavad Eesti erakondadele annetusi teha.
Kindlasti on positiivne siin juba mainitud erakondade asutamise piirangu vähendamine 1000-lt liikmelt 500-le ja valimistel osalemise kautsjoni kahekordne vähendamine, mis kõik on olnud ka sotsiaaldemokraatide ettepanekud. Kui me tuleme riigieelarvelise rahastamise juurde, siis nendel erakondadel, kes saavad 2–5% häältest, rahastamine tõesti mõnevõrra kasvab, ja kuna see kasvab lausa mitu korda, siis on eriti koalitsioon loomulikult rääkinud sellest, et me oleme ju teinud väga suure muudatuse ja oleme suuremeelsed. Aga kui asja sisusse minna, siis sellest peaaegu 5,5 miljonist eurost, mis erakondadele riigieelarvest toetuseks eraldatakse, moodustab see heal juhul 2–3%. Väga palju, ausalt öelda, konkurentsisituatsioon selle 2–3% ümberjagamise tulemusel ei muutu, kui ülejäänud erakonnad, keda praegu on siis neli, võtavad ära 97–98% rahast ja teevad sellega suuremahulisi valimiskampaaniaid. Sotsiaaldemokraadid esitasid oma muudatusettepaneku ja ma loodan, et kõigil, kes saali tulevad, on põhjust hääletada selle poolt, et jagamine käiks juba siin eespool nimetatud proportsioonides: 50% kõigi parlamenti valitud erakondade vahel ja 50% kõigi valimistel osalenud erakondade vahel vastavalt häälte arvule, kusjuures ka erakond, kes on kogunud vähemalt 1% häältest, saaks jätkuvalt 10 000-eurost toetust.
Sotsiaaldemokraadid tegid samuti huvitaval kombel rahvakoguga kooskõlas ettepaneku piirata valimiskulusid. Eesti ühiskonnas on väga selgelt olnud juttu sellest, et valimistulemused sõltuvad liiga palju rahalisest panusest. Siin on arvutatud korrelatsiooniks 0,9 ehk siis see, kes siin Riigikogu saalis istuvad, sõltub 90% ulatuses sellest, kui suur on kulutatud raha hulk. Selle kohta on mitmel moel arvamust avaldatud, kaasa arvatud rahvakogus tehtud kokkuvõte, et valimiskuludele tuleks seada piirang. Siinkohal on ka võimalik hääletada sotsiaaldemokraatide muudatusettepaneku poolt ja ma loodan, et seda tehakse, sest vastasel juhul konkurents küll ei suurene.
Paraku ei kajastu selles eelnõus rahvakogu ettepanek keelata Riigikogu liikmetel kuulumine riigile kuuluvate äriühingute nõukogusse. Nagu me teame, on Reformierakonna seisukoht, et seda ei tohiks keelata, ja kuigi ülejäänud olid ettepaneku poolt, nad vetostasid selle.
Seaduseelnõus on veel mõned asjad, millele tuleks kindlasti tähelepanu juhtida. Kui siin räägiti, et poliitiline mitmekesisus võiks selle seaduseelnõu taustal veidi suureneda, siis juhin teie tähelepanu mõningatele nüanssidele. Näiteks seesama muudatusettepanek, mille kohta ma eespool küsisin ja mis ütleb, et laenulepingutest tulenevate kohustuste summa ülempiir on 25% erakondadele riigieelarvest eraldatavast summast. See tähendab, et neil erakondadel, kes oleksid tahtnud laenulepingu abil võrdsustada oma kampaaniavahendite summat teiste omadega, nagu väiksed erakonnad siiamaani tihtipeale tegid, et mingilgi määral kampaanias püsida, et mingilgi määral püsida pildil nende vastu, kes panevad kampaaniasse miljon või ka kaks miljonit eurot, seda võimalust oluliselt piiratakse. Tegelikkuses piiratakse selle kaudu poliitilist konkurentsi, kui vaadata, mis selle asja võimalik mõju on.
Samamoodi on punktiga 18, mis ütleb, et erakondade rahastamise järelevalve komisjonil on lõikest 1 ja lõikest 11 tulenevate ülesannete täitmiseks õigus erakonnalt, valimisliidult ja üksikkandidaadilt nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist. Kui audiitorkontroll läheb revideerima erakonda, kes on saanud 2–3% toetust ja on neli aastat oodanud oma järgmist võimalust, siis ei ole see erakond tõenäoliselt panustanud väga palju raha selleks, et hoida oma raamatupidamist laitmatus korras. Suurematel konkurentidel on suurepärane võimalus saata sinna audiitor ja öelda: "Näete, me ju ütlesime, et nendel väikestel erakondadel on rahaasjad korrast ära!". Tuletan meelde, et erakondade rahastamise järelevalve komisjonis on neli häält konkurentidel ja ainult kolm põhiseaduslikest institutsioonidest saadetud ekspertidel. Need eksperdid tulid komisjoni ka viimase seadusmuudatusega aastal 2010, pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid olid sel teemal tükk aega ülejäänutega vaielnud. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni on praegu saadetud kindlasti väga tublid inimesed. Aga kui väikestel erakondadel tahetakse n-ö kraan kinni keerata, siis on olemas suurepärane mehhanism, mis võimaldab teha seda erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ja n-ö püha ürituse kaudu.

Esimees Ene Ergma

Aeg!

Indrek Saar

Lõpetuseks kutsun teid toetama sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekuid ja kahetsen, et poliitiline mitmekesisus paraku selle seaduseelnõuga väga palju ei suurene. Tänan!

Esimees Ene Ergma

Palun igaühel jälgida, et aega on kaheksa minutit! Palun, kolleeg Andres Herkel!

Andres Herkel

Proua juhataja! Austatud kolleegid!  Palun igaks juhuks ka kaheksa minutit!

Esimees Ene Ergma

Kaheksa minutit.

Andres Herkel

Põhiseaduskomisjoni liikmena olen olnud erakonnaseaduse muudatuste menetlemise juures algusest saati ja see algus ulatub tagasi õieti eelnõu esitamise eelsesse aega, kui ühiskonnas juba kristalliseerus selline arusaam, et midagi on meie erakonnasüsteemis ja selle rahastamises valesti. Olin selle protsessi juures täpsemalt öeldes kuni möödunud esmaspäevani, mil mind, kuidas öeldagi, põhiseaduskomisjonist diskvalifitseeriti, et tagada "õigesti hääletajate" ülekaal.
Paar sõna erakonnaseadusest ja Eesti erakonnaõigusest üldiselt. Terviklikku lähenemist siin minu arvates ei ole, sest juba aastaid on erakonnaõigust kujundanud huvid, mitte süsteemne arusaam. Praegune erakonnaseadus tervikuna meenutab üht palju paigatud lapitekki ja kõnealused muudatused teevad selle teki ausalt öelda veel kirjumaks. Mõned austatud kolleegid on mulle ette heitnud ühe mõiste kasutamist, mis neile on tundunud halvustav. See mõiste on kartellierakonnad või ka erakonnakartell. Olen sellega tähistanud olukorda, kus meie erakonnamaastik on nelja parlamendipartei riikliku superrahastamise tõttu külmutatud ning sisenemisbarjäär uute jõudude ja uute inimeste poliitikasse tulekuks on ebamõistlikult kõrge. Erakonnad on saanud Eestis endale sellise staatuse, milleni muud kodanikuühendused ei küüni. Sellega on erakonnad end lahti rebinud tavalistest MTÜ-dest, seda nii rahastamise kui staatuse osas. Lubage aga osutada sellele, et kartellierakonna mõiste ei ole Herkeli väljamõeldis. See pole ka Tõnis Saartsi väljamõeldis, kes seda minu teada Eesti avalikus diskursuses esimesena kasutas. Ei, kartellierakonna mõistet on kasutatud politoloogias üle 20 aasta ning mõistena see otse hinnanguline ei ole. Nii nagu pole ka erakonnamaastiku kartellistumine üksnes Eesti probleem. Küll aga on see probleem Eestis kaugemale läinud kui teistes Ida-Euroopa riikides. See on läinud liiga kaugele. Olen sellest kirjutanud pikemalt ajalehes Sirp 25. juulil, enne kui see ajaleht kuulsaks sai. Sellest on kirjutanud ka inimesed, kes on minust politoloogias targemad.
Aga nüüd eelnõu sisust. Kas erakondade rahastamine muutub selle eelnõuga õiglasemaks? Kas nn väikeparteide sundtapmine lõpeb? Siin on mõned positiivsed elemendid – kautsjoni vähendamine poole võrra ja künnise alla jäänud erakondade veidi suurem toetamine praegusega võrreldes –, kuid olen eelkõnelejaga nõus, et põhimõttelist muudatust see ei too. Lõppkokkuvõttes tuleb siit pigem kopsakam kirsturaha, mitte päris eluõiguse andmine.
Eesti proportsionaalne valimissüsteem on iseenesest väga skandinaavialik, väga põhjamaalik. Kuid öelge üks Skandinaavia riik, kus parlamendierakondade arv on sellise valimissüsteemi juures vaesunud neljani – sellist ei ole. Ainult meie elame vaesumise märgi all ja arutatav eelnõu kinnistab suuresti selle, et Eestisse jääb aegade lõpuni neli kartellierakonda või riigierakonda, kui see mõiste tundub suupärasem. Mulle tegelikult meeldis, et põhiseaduskomisjoni esimees seda siit puldist küsimusele vastates kasutas. Järelikult saadakse probleemi olemusest aru.
Õiglasema konkurentsi saavutamiseks kutsun ma toetama enda ja Juku-Kalle Raidi, samuti sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekuid, mis tagavad võrdsema rahastamise, alandavad valimiskünnist ja erakonna moodustamiseks vajalikku liikmete piirmäära (õieti ainus ettepanek, mis komisjonis läbi läks). Eesti vajab avatud konkurentsi, mitte kinnist süsteemi. Kui me räägime sellest majanduses, miks me siis, jumal hoidku, ei peaks rääkima sellest oma poliitilise süsteemi kujundamisel.
Peatun veel paaril üksikasjal, mis lisati eelnõule viimasel komisjoni istungil, millest mina enam osa võtta ei saanud. Pean silmas sedasama erakondade aruandluse üleviimist kvartalirütmile ning kuluaruandluse sellist konsolideerimist, mis avab näiteks üksikute reklaamitehingute asemel üldmahud ja jagab need rubriikidesse: reklaam, suhtekorraldus jne. Saan aru, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni jaoks pole siin olulist vahet – mis siis ikka, nii saab ka teha, nii on lihtsam, on ratsionaalsem ja komisjon saab vajaduse korral kogu andmestiku välja nõuda. Võib-olla üksnes ajakirjanduse uudishimu on vähem rahuldatud. Küll aga tundub see muudatus olevat just nimelt kummalises vastuolus – selle küsimuse ma esitasin ka komisjoni esimehele – Riigikogus nädal tagasi tehtud otsusega, mis muudab ettevõtjate poolt maksuametile esitatava andmestiku palju detailsemaks. Siin tekib küsimus, kas eesmärk ongi siis teha erakondade elu lihtsamaks ja ettevõtjate oma keerulisemaks. Need asjad ei ole siin praegu nagu sünkroonis. Kindlasti pole see mõistlik signaal, mida me anname.
Head kolleegid! Võib-olla pole ma suutnud kõiki oma seisukohti aastate jooksul piisava järjekindlusega kaitsta, kuid kui avada Riigikogu stenogramm detsembrist 2003, täpselt üks päev vähem kui kümme aastat tagasi, mil arutati Res Publica eestvõttel tehtud olulisi erakonnaseaduse muudatusi, ja kõrvutada minu toonast kõnet, mille ma pidasin Isamaaliidu fraktsiooni nimel, tänasega, siis ma räägin tegelikult ühte ja sama juttu, edastan ühte ja sama sõnumit. See sõnum on: ärgem monopoliseerigem poliitilist maastikku, see võib minna Eestile väga kalliks maksma! On inimesi, kes, nagu kunagi öeldi, stoilise rahuga kõiguvad kaasa partei joonega. Mina olen praegu jäänud oma joone juurde, pigem on partei kuidagi joonega eest ära läinud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea juhataja! Head kolleegid! Võtan kaheksa minutit kõneaega.
Seaduseelnõude teisel lugemisel saab sõjaväelaslikult öelda, et lubage vabalt rääkida, teine lugemine ongi see koht. Tänast arutelu kuulates ja Eesti üleüldist demokraatiasituatsiooni aluseks võttes on ju selge, et ühiskonnas on mure poliitilise võimu monopoliseerimise pärast. Tundub, et neli parlamendierakonda teevad justkui midagi väga kuritegelikku ja et maailm kukub kohe-kohe kokku. Ma tunnistan teile ausalt ja otse, et mul on olnud erakordne au, olles küll poliitiliselt identifitseerunud Keskerakonna liikmena, aga suheldes normaalsete inimestega ka kodaniku ja inimesena, olla koos umbes kolme seltskonnaga, kes on kõik proovinud teha uut parteid. Ma võin need isegi üles lugeda. Ühed olid vabamehed ja Occupy Wall Streeti aktivistid ehk ACTA aktivistid, kes olid täiesti veendunud, et nad teevad uue partei. Ma olen natukene käinud ka Vaba Isamaalise Kodaniku koosolekutel ja neutraalse inimesena rääkinud eelkõige majandusest. Ma olin täiesti šokeeritud, kui ma kiitsin Eesti esimest taasiseseisvusaja peaministrit Mart Laari ja ütlesin, et maareformi läbiviimine oli siiski õige, sest see taastas õigluse, ja selle peale teatas hääl rahva hulgast, et ära seda Laari kiida, ta lõhkus meil kolhoosid ära. Siis ma olin juba väga ehmunud. Kolmas katse oli see, kui me koos heade sõprade ettevõtjatega proovisime Rahvaliitu päästa. Mõte oli meil üllas, et teeme valdadesse ettevõtjate klubid ja võtame kohalikel valimistel kõik vallad üle.
Miks nendest kolmest, välja arvatud Vaba Isamaaline Kodanik, kellest suhteliselt suure tõenäosusega siiski saab poliitiline jõud (mina hoian neile igati pöialt), ei ole mitte midagi saanud? Rahvaliitlasi ma näen valdavalt sotsiaaldemokraatide hulgas ja kuskil väga konservatiivsete meeste hulgas. Kallid inimesed, häda ei ole ju tegelikult mitte selles, et Eestis puudub demokraatia. Häda on selles, et inimesed lähevad teisel kuul tülli nimekirja pärast, et kes on partei esimees, kes on teine, kes kolmas mees. Kui nad on omavahel tülli läinud, sest tööd teha keegi väga ei taha, aga nimekirja esikümnes tahaksid kõik olla, siis on lihtne hakata otsima põhjuseid, miks demokraatia Eestis ei toimi. Öeldakse, et raha ei ole, et üleüldse on parlamendierakonnad kogu demokraatia monopoliseerinud. Tehakse mitmesuguseid kummalisi katseid, otsitakse kogu aeg süüdlasi ja siis öeldakse, et 1000 liiget on liiga palju. Parteis, kus on isegi 13 000 liiget, ongi tegelikult 1000 aktiivset inimest, kes saavad aru, mis ümberringi toimub. Isegi kui meil on 100 aktiivset inimest, on ülejäänud 400 nii ehk naa ainult ilmavaatelised toetajad, st sadakond inimest leiabki ühes normaalses poliitilises ühenduses rakendust. Rahvakogu näitas seda ju kõige paremini: 500 inimest kutsuti ja natuke üle 300 tuli kohale. See on klassikaline näide, et demokraatia ongi väheste väljavalitute, kes tõepoolest sellest asjast midagi arvavad, korraldada. Otsida selle kõige juures lõputult süüdlasi, kuidas mitte midagi ei ole võimalik teha, on pehmelt öeldes siiski vale. Selle tõttu ma arvan, et need asjad, mida praegu Riigikogus menetletakse, on kõik väga õiged, aga kurvastusega tuleb nentida, et mitte ükski nendest abinõudest demokraatiat kuidagiviisi suurendada ei taha ja nendega ei olegi võimalik demokraatiat suurendada. Demokraatia suurendamine ei toimu seadustega, rahaga ega igasuguste leevendustega, mida me võime viia absurdini.
Keskerakonna näite varal on ju tore öelda, kui me vaatame kas või Riigikogus esindatud teisi erakondi, et meile ei ole sealt mitte kedagi tulnud, aga sotsid on Keskerakonna juhitud, Reformierakond sai meilt hiljuti jõulist täiendust, mitte kõige jõulisemalt küll Riigikokku, aga Tallinna Linnavolikokku sai ta meilt väga korralikku täiendust. Ja sel hetkel, kui Reformierakonda astus Vilja Savisaar, kes on sellestsamast puldist öelnud, et Andrus Ansipist hullem on ainult katk, toimus minus sisemine kirgastumine. Ma läksin Edgar Savisaare juurde ja ütlesin: "Edgar Savisaar, kui ma siiamaani olen olnud sinu oponent, aeg-ajalt ei ole ma sinu otsustega rahul olnud ja mulle ei meeldinud, et Meelis Pai tõmbas selle vahtplastist asja üles, siis nüüd, Edgar, mina olen sinu mees, kui sul on vaja kedagi rindele saata, siis sa võid mind saata." Vaat see on Eesti poliitikas kõige naljakam olukord. Küsimus ei ole sisus, küsimus on isikutes ja küsimus on isikute pettumuses, isikute suutmatuses partei seeski ennast teostada, olla sihipärane, leida endale teema, võidelda, ajada oma asja. Ja kui see kõik meie jaoks kinni jookseb, siis meile meeldib hakata jälle süüdistama, et raha ei ole, võimalusi ei ole ja künnised on liiga kõrged. Lõpuks võiksid need inimesed, kes mõtlevad millegi parteisuunalise peale, küsida parlamendierakondade käest: aga miks rahvas meid ei toeta? Kas selles on süüdi Rait Maruste juhitud põhiseaduskomisjon?
On veel üks naljakas lugu, mis mulle meenub, kui sellesse teemasse laiemalt sisse vaadata. Kui Jaan Männik oli Eesti Panga Nõukogu esimehe kohalt ära tulnud, siis esimeses avalikus esinemises pärast seda ütles ta, et teeb uue partei. Saatejuht küsis, kas tal on kedagi sinna juba planeeritud ka. "Ei, peale minu ei ole veel kedagi," oli vastus. Kas te ei leia, et see on valest otsast alustamine? Kõigepealt otsi endale mõttekaaslasi. Kui sa oled lugupeetud inimene, siis sul on kindlasti positsioon ühiskonnas. Ühenda siis enda ümber mingisugune hulk mõttekaaslasi ja proovige tegelikult ka see töö ära teha. Mina tunnistan ausalt ja otse, et kui mis tahes parteide peasekretärid peaksid siitilmast lahkuma ja mina veel elus olen, siis nende hauale viin ma kindlasti väga suure pärja. See töö, mida nad iga päev teevad, on muuseas töö, mida ei taha teha isegi kõige viletsam karjakoer, sest see ei ole lihtne töö, see on väga vastik töö. Sellepärast tahan ma kõikidele heitunutele, eelkõige Keskerakonnast lahkunud heitunutele, öelda, et küsimus ei ole seadustes, küsimus ei ole selles, mitu inimest moodustavad partei, küsimus ei ole selles, mitu eurot teil taskus on. Küsimus on selles, kas te põlete selle riigi pärast või ei põle, sest kui te põlete, siis te teete selle töö ära. Siiamaani olen ma seda põlemist näinud aga ainult Keskerakonnas. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Pärast seda kõnet ei ole enam kedagi, kes sooviks veel kõnelda, seepärast ma lõpetan läbirääkimised.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on 11 muudatusettepanekut. Esimese on esitanud kolleeg Juku-Kalle Raid ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teise on esitanud põhiseaduskomisjon, arvestatud täielikult. Kolmanda on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. Neljas on põhiseaduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Viies on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Indrek Saar!

Indrek Saar

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Ene Ergma

Suurima heameelega. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Juku-Kalle Raid ja Andres Herkel. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Indrek Saar!

Indrek Saar

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Ene Ergma

Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on esitanud kolleegid Juku-Kalle Raid ja Andres Herkel. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Indrek Saar!

Indrek Saar

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Ene Ergma

Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud põhiseaduskomisjon, on arvestatud täielikult. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud Juku-Kalle Raid ja Andres Herkel. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Muudatusettepanekute hääletamist saavad nõuda ainult fraktsiooni esindajad. Palun vabandust, ettepaneku esitaja ka! Palun, kolleeg Andres Herkel!

Andres Herkel

Aitäh, proua juhataja! Kartsin juba kõige hullemat. Palun seda ettepanekut hääletada!

Esimees Ene Ergma

Sotsiaaldemokraadid oleks teid niikuinii aidanud, nii et kõige hullemat ei oleks tulnud. Ma palun vabandust, et tegin sellise vea!
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Juku-Kalle Raid ja Andres Herkel. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Juku-Kalle Raid ja Andres Herkel. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Andres Herkel!

Andres Herkel

Aitäh! Palun hääletada!

Esimees Ene Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille on esitanud Juku-Kalle Raid ja Andres Herkel. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 39, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viimase, 19. muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. See tähendab, et eelnõu 439 teine lugemine on lõpetatud.


5. 13:06 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine punkt on meil põhiseaduskomisjoni algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 518 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Rait Maruste!

Rait Maruste

Austatud juhataja! Head kolleegid! Algtõuke selle eelnõu ettevalmistamiseks andis rahvakogu. Probleemitõstatuse analüüs näitas, et meil on õigusaktidega reguleeritud üksikisikute pöördumisele vastamise kord ja rahvahääletuse seaduse kaudu on reguleeritud rahvahääletus kui selline, kuid puudub vahelüli ehk grupilise ettepaneku tegemise ja menetlemise kord, nn kollektiivse pöördumise ehk petitsiooni regulatsioon. See menetlus on Euroopa demokraatias tuttav. Euroopa Liit aktsepteerib ja kasutab kodanikualgatuse petitsiooni vormi, mis näeb ette, et kodanikualgatuse esitamiseks on vaja koguda vähemalt 1 miljon allkirja ning alla kirjutanud isikud peavad pärinema vähemalt 1/4 kõikidest liikmesriikidest. Petitsiooniõigust aktsepteerib Euroopa Parlament ja see on ette nähtud näiteks ka Saksamaa põhiseaduse artiklis 17, mis ütleb, et igaühel on õigus üksikult või kollektiivselt pöörduda kirjalike palvete ja kaebustega pädevate ametite ja rahvaesinduse poole. Bundestagis tehtud uuring näitab, et 29-s Euroopa riigis on parlamendile esitatava petitsiooni süsteem mingil kujul olemas. Kahekümnes riigis on rahval võimalik pöörduda palvega otse parlamendi poole ja see on valdavalt niimoodi just vanades, väljaarenenud demokraatiaga riikides. Euroopa Parlamendi andmetel ei ole Euroopa Liidu riikides parlamendile esitatava petitsiooni süsteemi sisse viidud Küprosel, Maltal ja Rootsis. Bulgaaria kohta uuringu läbiviimise ajal andmed puudusid.
Selle eelnõu kohaselt, mida meie siin püüame edendada, mõistetakse kollektiivse pöördumise all rahvaalgatuse korras kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks Riigikogule esitatavaid ettepanekuid, mille elluviimine on Riigikogu pädevuses. Eelnõus nähakse ette konkreetsed nõuded, millele kollektiivne pöördumine peab vastama. Esimene nõue on, et pöördumise esitamiseks on vaja koguda vähemalt tuhat toetusallkirja. Teine nõue on, et pöördumises peab olema konkreetne kehtiva regulatsiooni muutmise või ühiskonnaelu parema korraldamise ettepanek, millele on lisatud kolmeleheküljeline põhjendus senise olukorra muutmise vajaduse kohta. Oluline on, et ettepanek ei jääks n-ö loosungi tasemele, vaid et senist olukorda oleks analüüsitud ja toodud välja, mida, mis moel ja milleks on vaja muuta ja mis mõjusid esile kutsuda. Pöördumisele tuleb lisada elektrooniline nimekiri toetusallkirja andnud isikutest, kuhu märgitakse isiku nimi ja isikukood. Nimekiri on vajalik selleks, et rahvastikuregistri abil kontrollida, kas allkirja andnud isik on olemas ja kas isik on õigustatud allkirja andma – kas ta on nõutud vanuses ja on alaline elanik. Toetusallkirju võib koguda nii paberil kui ka elektrooniliselt, st toetusallkirjad võivad olla täies ulatuses nii paberil kui ka elektroonilisel kujul. Paberile kogutavate allkirjade juurde lisatakse allkirja andnud isiku nimi ja isikukood, elektrooniliselt kogutavate allkirjade juures kohaldatakse digitaalallkirja seadust, et digiallkirja andja oleks tuvastatav isikukoodi abil. Toetusallkirju võivad anda kõik 16-aastaseks saanud Eesti alalised elanikud. Alalise elanikuna mõistetakse käesolevas ettepanekus Eestis elavat Eesti kodanikku ja Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku, kellel on alaline elamisõigus, või ka Eestis elavat välismaalast, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba. See ring on natuke laiem kui valimisõiguse puhul seepärast, et anda inimestele võimalus tulla oma tähelepanekute ja ettepanekutega seadusandja ette.
Nendest formaalsetest nõuetest kinnipidamise, nende järgimise kontroll peaks eelnõu kohaselt lasuma Riigikogu juhatusel, kes saadab petitsiooni allkirjade kontrollimiseks rahvastikuregistrile. Kui nii allkirjade kui ka sisu vorminõuded on täidetud, siis saadab Riigikogu juhatus petitsiooni menetlemiseks edasi asjaomasele komisjonile, kes peab võtma seisukoha, mis selle pöördumisega teha – kas nõustuda sellega ja algatada mõne valdkonna reguleerimiseks eelnõu, nõustuda sellega osaliselt, teha mingisugune korrektiiv või ka lükata ettepanek tagasi. Viimasel juhul peab komisjon põhjendama, miks ta ettepaneku tagasi lükkab. Ühesõnaga, see ettepanek on parlamendile siduv protseduuriliselt, mitte sisuliselt.
Tulevikus näeme, kuidas selle ettepanekuga läheb. Meil on ju ka varem olnud seda laadi platvorme, näiteks TOM, Täna Otsustan Mina, mis mingi aja toimis, aga vajus siis ära. Lootus on, et see süsteem hakkab toimima ja inimesed saavad suurema kaasarääkimisõiguse, kuid on ka võimalik, et ta ei hakka toimima. Ei tea.
Kas tuhat toetusallkirja on palju või vähe? Me arutasime seda. See on äratundmise küsimus. Leidsime, et peaks olema optimaalne suurus. Kui kolleegid aga menetlemise käigus leiavad, et see piirarv on liiga suur või, vastupidi, liiga väike, eks me siis arutame veel ja leiame mõistliku lahenduse. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Rait Maruste! Küsimusi on. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Hea kolleeg! Kas te võite kommenteerida, kuidas te otsustasite komisjonis, et vanus on 16 aastat, kui kohalikus omavalitsuses ja volikogus on võimalik aktiivselt osaleda 18-aastaselt? Oleks hea, kui te kommenteeriksite seda.

Rait Maruste

Jah, see oli meil komisjonis arutusel. Mõtlemise taga on see, et tänapäeva noored küpsevad kiiremini ja on terve hulk ühiskonnaelu valdkondi, mis neid otseselt puudutavad, milles nad on osalised. Miks siis anda ettepanekutegi tegemise õigus ainult täiskasvanutele, hääleõiguslikele inimestele ja jätta noored, kellel on oma aktiivne hoiak, kes sooviksid mingisugust sõnumit edastada, isegi ettepaneku tegemisest kõrvale? See ongi põhjus, miks võiks laiendada ettepanekute tegemise ringi ja anda noortele võimalus. On terve rida hariduselu küsimusi, võib-olla ka mingisuguseid muid teemasid, mis nendele korda lähevad, ja nad peavad saama nendes kaasa rääkida. Kordan veel kord, et see ei ole Riigikogule siduv sisu osas. Riigikogu peab protseduuriliselt võtma selle probleemi lauale, analüüsima seda ja kas siis olema nõus või mida iganes Riigikogu komisjon otsustab teha. Kaasarääkimise võimaluse peaksime aga noortele andma.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Te küll juba ütlesite lõppsõnas, et olete valmis kaaluma seda määra, et kas 1000 on paras või peaks see olema väiksem või suurem. Aga kui me just eelmisena arutatud seaduses sätestasime, et erakonna moodustamiseks on vaja 500 liiget, siis sellest loogikast lähtudes võiks võib-olla kaaluda seda 500 ka siin, sest see on ju päris suur jõud. Näiteks sotsiaalkomisjoni töö praktikas on nii, et kui ka üks inimene meile kirjutab ja tal on väärt mõte, siis komisjon alati arutab seda.

Rait Maruste

Jah, teil on õigus, et ka praegu on ju kodanikel võimalus saata kirju ja me saame komisjonis samuti iga päev kirju. Aga siin on natuke kaugemale mõeldud selle koha pealt, et kollektiivne petitsioon peaks kirjeldama suuremat probleemi, analüüsima kolmel leheküljel, miks olemasolev regulatsioon ei rahulda, mida taotletakse ja mida selleks tegema peaks. See oleks nagu rohkem organiseeritud ja korrastatud ettepanek. Kas see arv on nüüd 500, 1000 või 5000 – arutame seda, mina olen selle koha pealt täiesti avatud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mulle tundub, et selle seaduse üks osa, mis puudutab allkirjade kogumist, on päris tugev ja päris tore, aga komisjonis asja otsustamine paistab olevat selle seaduseelnõu nõrgem osa. Kui põhjalikult seda ettepanekut, milles üldjuhul protesteeritakse mingisuguse kehtiva korra vastu, muidu ei hakataks ju allkirju koguma, arutatakse ja kuidas menetlus seal välja näeb? Või hääletatakse esimesel koosolekul asi maha ja siis sumbub kogu see helge mõte õige pea?

Rait Maruste

Ega me seda väga täpselt ette ei tea, kuidas komisjonid käituvad. Praegu on olukord ju selline, et niisugust vormi üldse ei ole. Kui mingisuguse valdkonna korrastamiseks või reguleerimiseks hakatakse allkirju koguma, siis saab see teatud avaliku kajastuse ja komisjonil on kohustus ettepanek arutusele võtta. Kui ta ettepanekuga ei nõustu, siis peab ta põhjendama, miks ta selle tagasi lükkab. Meil on ju mitmesugused kaasamise tavad jne. Kui teema jõuab komisjonis arutelule, siis ma usun, et komisjonil on nii palju poliitilist ja riigimehelikku mõtlemist, et arutelu juurde kutsutakse ka ettepaneku tegijad või selle vastu seisjad. Ühesõnaga, kaasatakse avalikkust ja probleem saab laiapõhjaliselt läbi arutatud. Petitsiooniõigus on aga enamikus riikides reguleeritud siiski nii, et see ei saa automaatselt kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Vastasel juhul oleks see rahvaalgatus, aga see on juba teine asi. Ja rahvaalgatus on meil eraldi reguleeritud, see on põhiseaduslik protseduur.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rait Maruste! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Priit Toobal Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Priit Toobal

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon on algatanud seadusmuudatused, mis annavad jõustumise korral rahvale õiguse esitada Riigikogule kollektiivseid ettepanekuid. Korrektselt esitatud ettepanek mingi küsimuse arutamiseks ja seaduste algatamiseks või muutmiseks paneb parlamendile ülesande see komisjoni päevakorda ning sealt edasi, kui komisjon toetab, ka täiskogu päevakorda võtta ja menetlust alustada. Tuletan meelde, et selle aasta kevadel juba peeti Riigikogus samasisulisi debatte, kui arutati Keskerakonna fraktsiooni algatatud rahvaalgatuse võimaldamist. Siis küll hääletasid koalitsioonierakondade saadikud selle idee maha, kuid ma tunnen heameelt, et nüüd on selle juurde tagasi tuldud ja mingis mõttes püütakse rahvaalgatuse ideed seadustada.
Põhiseaduskomisjoni algatus ja Keskerakonna eelnõu on küll oma detailides erinevad, kuid kannavad siiski sama eesmärki. Kui Keskerakonna fraktsioon soovis rahvaalgatuse ehk kodanike õiguse algatada seaduseelnõusid kirjutada sisse põhiseadusesse, andmaks sellele veelgi rohkem kaalu, siis praegune eelnõu näeb ette märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmist. Ma ei saa öelda, et oleksime selle lahendusega täiesti rahul, sest Riigikogu juhatusele ja komisjonidele jääb siiski suur võimalus algatust blokeerida. Samuti peaks veel arutama algatuseks vajaliku 1000 allkirja nõuet. Keskerakonna esitatud eelnõu pakkus allkirjade nõudeks 25 000, et kindlustada just sisuliste ja ühiskonnas suurt kõlapinda leidvate rahvaalgatuste jõudmist parlamendini. Kui rahvaalgatuse korras algatatud eelnõusid on liigväikese toetusallkirjade nõude tõttu palju, siis võib tekkida oht, et idee, mille kohaselt rahvas saab parlamendile arutamiseks esitada suurt huvi pälviva teema, devalveerub.
Kuna ka rahvakogus toetust leidnud ettepanekute seas oli rahvaalgatuse võimaldamine, siis on sellele eelnõule õigustatult suunatud ühiskonna veidi suurem tähelepanu. Rahvaalgatuse võimaldamise olulisimad väljundid on kodanike võimalus tõstatada probleem ning tinglikult algatada seaduseelnõu, sõltumata Riigikogus esindatud erakondade osalusest selles algatuses. Ühtlasi võiks see leevendada n-ö poliitikatüdimust ja elavdada kodanikuühiskonna tegevust. Seetõttu pooldame ka lähenemist, et toetusallkirjade kogumine toimuks omaalgatuslikult, mitte riiklike valimisjaoskondade kaudu, nagu seda mõnes riigis praktiseeritakse.
Teatud määral on rahvaalgatus Eesti poliitilises kultuuris juba olemas kohalike omavalitsuste tasemel, kus vastavalt kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusele on vähemalt 1% hääleõiguslikel valla- ja linnaelanikel õigus teha kohaliku elu küsimustes algatusi, mis tulevad arutusele võtta. Sama lugu on Euroopa Liidu institutsioonidega, kus rahvaalgatuseks tuleb koguda miljon allkirja. Oluline on märkida, et 1920. aasta põhiseadus andis võimaluse 25 000 hääleõiguslikul kodanikul esitada Riigikogule rahvaalgatuse korras eelnõu. Niisiis pole tegemist mingisuguse uudse lähenemisega ei Eesti ega Euroopa mõttes ning selle põhimõtte seadusesse toomine ei muuda oluliselt riigi poliitilist pilti.
Keskerakonna fraktsioon oleks küll eelistanud võimalust kirjutada rahvaalgatus põhiseadusesse, kuid oleme valmis toetama ka põhiseaduskomisjoni väljatöötatud lahendust. Peamine on, et rahvaalgatuse korras Riigikokku jõudnud eelnõu kohustab rahvasaadikuid sellesse väga tõsiselt suhtuma. Ka võimuerakondadel on seda keeruline sahtlisse jätta. Rahvaalgatuse võimaldamine aitab meie poliitilist kultuuri parandada ja ehk ka inimesi parlamendile veidi lähemale tuua. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Priit Toobal! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 518 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2014. aasta 10. jaanuari kell 16. Eelnõu 518 esimene lugemine on lõpetatud.


6. 13:23 Teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu (489 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu 489 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti Riigikogu liikme kolleeg Tarmo Tamme!

Tarmo Tamm

Proua juhataja! Head kolleegid! Mul on täna au tutvustada Keskerakonna fraktsiooni septembris algatatud teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on väga hea eelnõuga, mis lahendaks tänaseks juba aastaid kestnud kohalike teede alarahastamise probleemi. Eelnõu eesmärk on parandada kohalike teede olukorda. Seadusmuudatus annab kohalikele omavalitsustele kindluse, et järgmiste aastate riigieelarvetes suurendatakse kohalikele omavalitsustele laekuvate teehooldusvahendite osa. Eelnõu näeb ette, et 2014. aastal eraldatakse kütuseaktsiisist teehoiuks kasutatavast rahast kohalikele omavalitsustele vähemalt 15%, 2015. aastal 20%, 2016. aastal 25% ja alates 2017. aastast 30%.
Endise omavalitsusjuhina julgen öelda, et kohalikud teed on auklikud eeskätt süstemaatilise alarahastamise tõttu. Oponendid üritavad pareerida seda väidet vastuväitega, et omavalitsused ei kasuta raha õigesti ning seetõttu meenutavad väga paljude omavalitsuste teed kevadeti sõjatandrit. Tegelik põhjus on selges alarahastatuses, nii väikese rahaga ei ole võimalik meie kliimas teid sõidukorras hoida.
Kohalike teede korrashoid on oluline omavalitsuse ülesanne, mille täitmist nõutakse vallalt ja linnalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teeseadusega. Paraku saab omavalitsus seda teha siis, kui seaduses on ette nähtud rahastus. Kuni 2009. aasta 1. märtsini kehtinud teeseaduses oli sätestatud, et kohalike teede investeeringuteks eraldatakse vähemalt 10% riigieelarves teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast. Riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega muudeti ka teeseaduse § 16 lõiget 3 ning kaotati seni sätestatud nõue, et kohalike teede investeeringuteks eraldatakse vähemalt 10% riigieelarves teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast. Loomulikult kasutas riik muudatusega antud võimalust omavalitsuste suhtes kurjasti ära ning eraldas kütuseaktsiisist kohalike teede investeeringuks neljal järgmisel aastal alla 10% vahendeid. 2010. aastal eraldati omavalitsustele kütuseaktsiisist 4,9%, 2011. aastal 4,8%, 2012. aastal 6,5% ja 2013. aastal 9,7%. Aastatel 2010–2013 eraldati seega kütuseaktsiisist teeseaduse §-s 16 ettenähtud summast kohalikele teedele keskmiselt 6,5%. Seda on ebanormaalselt vähe! Arvestame ka seda, et viimased talved on olnud küllaltki lumerohked, mistõttu mitmel omavalitsusel on kogu vaba raha läinud talvisele teehooldusele.
Teede Tehnokeskuse 2011. aasta uuring näitas, et kohalike teede kumulatiivne alarahastatus on 300 miljoni ringis. Selle tagajärjel on Eesti põhimaanteede teekate keskmiselt 13 aastat vana, tugimaanteede kate keskmiselt 25 aastat vana ning kõrvalmaanteede ja kohalike teede kate üle 30 aasta vana. See on selge ohumärk. Teetaristu olemasolu ning kvaliteet on oluline nii elanikele liikumisvõimaluste tagamiseks kui ka ettevõtjatele toodangu ja toorme transpordiks.
Oleme selle eelnõu koostamisel küsinud arvamust ka Eesti omavalitsusjuhtidelt. Meile laekus 31 vastust ja mitte üheski neist ei ole kirjutatud, et kohalike teede rahastus on piisav ning olukord rahuldav. Annan neist vastustest väikese ülevaate.
Eesti suuruselt teise linna abilinnapea vastas meile niimoodi: "Kohalikele teedele kütuseaktsiisist eraldatud vahendid ei ole kunagi täies ulatuses katnud meie linnaeelarvest teehoiule kulunud vahendeid. Käesoleval aastal on meile riigi poolt eraldatud 0,97 miljonit eurot, mis katab vaid 9,3% teehoiule kulunud vahenditest. Paraku ei võimalda linnaeelarve investeerida teede remontidesse vajalikke summasid, mille tulemusena on tekkinud remonttööde teostamisel, võrreldes remondivajadustega, selge mahajäämus. See väljendub lagunenud tänavakatetes ja linna arenguks vajalike, kuid rajamata transporditaristu objektides. Kütuseaktsiisist eraldatavate vahendite vähendamine on halvendanud teede olukorda meie linnas." 17 000 elanikuga linna teede eest vastutaja tunnistas oma vastuses ausalt, et praegusest rahast piisab vaid vanade katete pindamiseks, kuid selline meetod pikendab tee eluiga kõigest 5-6 aasta võrra. Samuti on nad lappinud katteid bituumeni ja killustiku seguga, kuid see on ainult iga-aastane kiirabiremont ja pidurdab vaid katte täielikku amortiseerumist. 1500 elanikuga valla vanem kirjutas meile vastuseks järgmised read: "Riigieelarveliste vahendite vähendamine kohalikele teedele on toonud kaasa teede ja tänavate seisukorra järjest progresseeruva halvenemise. Olukorda on süvendanud ka viimaste aastate lumerohked talved, vahendeid teeinvesteeringuteks lihtsalt ei jätku. Samas ei pea ma õigeks katta teeinvesteeringuid laenuraha või kõrvalvaldkondade tulubaasiga." Tuhande elanikuga Lõuna-Eesti vallas on tehtud valikuid ning ei hoitagi kõiki kohalikke teid korras, sest selleks ei ole lihtsalt raha.
Teise sama pisikese valla vanem oli oma väljaütlemistes veelgi konkreetsem: "Teede olukord on SOS, sest kruusa pole teed näinud juba aastaid. Greiderdame korra aastas olemasolevat jäänust. Põhiline osa riigieelarvest eraldatavast rahast läheb lumelükkamisele, siis mõni teetruubike ja ongi kõik, mida teha saame. Lausa masendav on, et senisest kütuseaktsiisist kohalikele teedele eraldatavat nappi rahastust tuleval aastal veelgi vähendatakse. Kuhu veel annab langeda? Maapiirkonnas on infrastruktuur üks olulisemaid teemasid." Siia vahele ma ütlen ühe tänase päeva huvitava uudise, kust võis lugeda, et Viljandi linn lõpetas üldse talvel kahe teelõigu hooldamise, põhjuseks tuuakse rahanappus. Pandi üles viidad, et neid teid ei hooldata. Kas kõik omavalitsused peaksid siis selleni välja jõudma? Kui rahastamine sellisel moel jätkub, siis ma arvan, et see juhtum ei kujune erandiks.
Kokkuvõtte omavalitsusjuhtide tagasiside kohta lõpetan ma ühe Eesti väikevalla vallavanema hinnanguga olukorrale: "Teede rahastamise vähendamine ja kunagi kindlaksmääratud protsendi mahakritseldamine seadusest näitab väga selgelt taas kord, et omavalitsused peavad suutma teha kõikvõimalikke asju ilma rahata. Meie teede maht pole suur, kuid selle piskuga, mis meile liikumisvõimaluste tagamiseks eraldatakse, saame siiski hädapäraseid kruusakatteid uuendada, kruusateede hööveldust suvel teha. Ainult probleem on see, et mõni teelõik ei lasegi enam hööveldada, sest vastu vaatab vaid mustmuldpinnas. Valla hingekirjas on ka kilomeeter mustkattega teed, mis laguneb üha kiiremini. Et seda uuendada, peaks eraldis riigieelarvest olema vähemalt 2-3-kordne tänasega võrreldes. Selle juures märgiks veel ära, et talviste teede hooldust teeme ainult oma eelarveliste vahenditega. Pean õigeks ja toetan algatatud seadusmuudatust kohalike teede suuremaks rahastamiseks."
Tegemist on tõsise probleemiga ja mul on hea meel, et eelmisel nädal korraldas riigieelarve kontrolli erikomisjon kõnealusel teemal riiklikult tähtsa küsimuse arutelu ka Riigikogu suures saalis. See probleem ei ole ainult nende omavalitsuste probleem, kes oleksid justkui opositsioonis, see on tegelikult kõikide omavalitsuste probleem ja seda tuleks käsitleda ühtsena. Majandus- ja kommunikatsiooniministri arvamuse kohaselt on kohalike teede hoid kohalike omavalitsuste kohustus ning seda tööd tuleks tervikuna rahastada kohalikust eelarvest, riigil oleks vaid huvi korral võimalus toetada kohalikke omavalitsusi teehoiukulude katmisel. Minister peaks ilmselt üle vaatama uue teeseaduse. Teeseaduse § 16 lõige 3 ütleb väga selgelt: "Raha jaotus riigimaanteede hoiuks ning kohalike teede hoiuks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves." Kohalikud omavalitsused vajavad kindlustunnet, et neil on igaks eelarveaastaks olemas konkreetne eraldis teede korrashoiuks.
Tuletan siinkohal meelde, et 2009. aastal vähendati ka kohalikule omavalitsusele eraldatava tulumaksu osa 11,4%-ni, võimendades sellega majanduslanguse tõttu niigi vähenevate eelarvetulude mõju. Lisaks majanduslangusest tingitud eelarvetulude vähendamisele on tulumaksu ja tasandusfondi kärpimise otsus aastail 2009–2012 kahandanud kohaliku elu korraldamiseks mõeldud osa 190 miljoni euro ulatuses. Seetõttu ei ole omavalitsustel võimalik suurendada teehoiu rahastamist oma tuludest. Samuti on kohalikele teedele suunatud välisvahendid olnud väga ebastabiilsed ja vähenevad järgmistel aastatel oluliselt. Kui käesoleval aastal oli omavalitsustele eraldatud välisvahendite hulk veidi üle 30 miljoni euro, siis 2014. aastal langeb see 15 miljoni euroni ja 2015. aastal juba 10 miljoni euroni. Pealegi tuleb arvestada, et struktuurifondide vahendite eesmärk on vähendada Eesti taristu mahajäämust muu Euroopa Liiduga võrreldes, mitte lappida riigi tekitatud eelarveauke.
Senine teehoiuraha jaotus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel ei ole loogiline ega õiglane. Ma tsiteerin siin veel kord Viimsi vallavanemat Haldo Oravast, kes on öelnud: "Augud Tallinna ja teiste kohalike omavalitsuste tänavatel ei ole Tallinna linna ja teiste kohalike omavalitsuste süü, teed ja tänavad on auklikud seepärast, et valitsuse otsuse kohaselt kulugu kohalikele teedele-tänavatele vaid 10% riigieelarves teede korrashoiuks ettenähtud summast." Nagu viimasest tsitaadist näha, on tegemist kõigi omavalitsuste murega, sõltumata erakondlikust kuuluvusest. See eelnõu näeb ette, et järgmisest aastast suureneb kütuseaktsiisist teehoiuks minevast rahast kohalike teede hoiuks eraldatav osa 5% võrra aastas, kuni on saavutatud, et selleks otstarbeks läheb 30%. Palun seda head eelnõu toetada! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Jaan Õunapuu, palun!

Jaan Õunapuu

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates peaks kõigile olema selge, et kohalikud teed on alarahastatud, ja sellepärast ma kindlasti toetan teie algatust täna ka oma hääletusnupuga. Mu küsimus puudutab Kagu-Eesti teid. Teadaolevalt on päris hulk aastaid eraldatud Kagu-Eestile teede hoolduseks ja remondiks lisavahendeid. Millise tulemuse see on andnud ja kas selle eelnõu kontekstis saab öelda, et kui rahasumma on suurem, siis on ka tulemused kordades paremad, kui need on praegu paljudes Eesti valdades?

Tarmo Tamm

Aitäh küsimuse eest! Eraldi programmiga eraldatakse teehoiuks raha Setumaa omavalitsuste liidule ja tuleb tunnistada, et see raha on täitnud ka oma eesmärki. Setumaa valdades on kruusateede osakaal vähenenud, tolmavaid teid on vähem. Ma pean ka ütlema, et riik on väga palju investeerinud kõrvalteedesse. Seal on kruusateede osakaal oluliselt vähenenud ning paljud keskasulad ja külakeskused on saanud tolmuvabaks. Kui rääkida probleemi olemusest, siis riigil vahendeid justkui jätkub, nagu selgus ka eile riigieelarve kontrolli erikomisjonis, kus Maanteeameti esindajad käisid aru andmas. Asja kurbloolisus on aga selles, et kogu kütuseaktsiisist, mida Eestis kogutakse, läheb teedele alla 50%. Ülejäänud 50% rahaga toetatakse riigieelarve teiste kulude katmist, mis on ebanormaalne. See maks on ju sihipärane maks, mida maksavad autojuhid, et Eesti teid korras hoida, aga see raha ei jõua eesmärgini. Võiks ju siis suurendada seda osa, mis suunatakse omavalitsustele.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on hea meel, et te olete sellise olulise teema siia Riigikogu saali toonud. Eelnõus on küll üks väike aps selles mõttes, et järgmise aasta riigieelarve on juba vastu võetud ja vaevalt seda 15% annab enam järgmisesse aastasse panna. Aga mul on sulle hoopis teistpidine küsimus. Mida sina kui endine omavalitsusjuht arvad, kas me peaksime kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksubaasi taastama või on vaja aktsiisist saadava raha protsenti suurendada? Kumbapidi oleks õigem seda probleemi lahendada, sest taskust välja võetav rahakott on ju üks? Kumb oleks omavalitsusele kasulikum?

Tarmo Tamm

Aitäh, Aivar, hea küsimuse eest! Sina endise maavanemana tead ka neid probleeme kindlasti paremini kui mõned teised kolleegid. Ma ütlen nii, et tegelikult on mõlemad vaja taastada. See, et üldine tulubaas on vähenenud, näitab ka seda, et omavalitsustel jääb peale teede remondi veel palju asju tegemata. Võtame kas või kõikide omavalitsustöötajate palgad jne. Probleem on ju selles, et selle perioodi jooksul vähenes kohaliku omavalitsuse tulubaas 190 miljoni euro võrra ja see on tekitanud suure augu. Millega on võimalik seda täita? Mina ootasin küll, et igal aastal taastatakse kohalikule omavalitsusele kas või 0,1% äravõetud tulumaksubaasist ja kütuseaktsiisi osa liigub 10%-lt kas või 3% kaupa edasi. See oleks viinud mingi loogilise lahenduseni. Lõppkokkuvõttes oleks mõlemat vaja suurendada. See annaks kohalikule omavalitsusele kindluse. Mille pealt kohalikud omavalitsused praegu üldse saavad midagi planeerida? Ei ole võimalik planeerida, sest kogu teederaha oleneb sellest, millise summa peale minister allkirja annab. Meie eesmärk on, et see võiks seaduses kirjas olla.

Aseesimees Jüri Ratas

Andre Sepp, palun!

Andre Sepp

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui me sedasama teemat eelmisel nädalal siin suures saalis arutasime, siis tõid ettekandjad ühe põhiküsimusena välja ka teeregistri ja eriti selle osa, mis puudutab kohalike omavalitsuste teid. Riigikontrolli auditis on välja toodud selgeid vigu selles osas, et registriandmed ja kohaliku omavalitsuse teeandmed erinevad. Kuivõrd te arutatava seaduseelnõu algatajana olete kursis selle temaatikaga? Kas te toetate seda, et raha selgema eraldamise ja jaotamise aluseks oleks ühtne teeregister? Siis me teaksime, kas jaotus nii riigiteede kui ka kohalike teede puhul on vajaduspõhine.

Tarmo Tamm

Aitäh! Aitäh sulle väga sisuka ettekande eest, mille sa tegid siin Riigikogu saalis teede olukorra kohta! Loomulikult on register tähtis ja ma võin sulle öelda, et kohalikud omavalitsused on huvitatud, et teeregister oleks paigas ja teede pikkused oleksid paigas, sest tegelikult seda piskut raha jagataksegi teekilomeetri järgi. Nii et kohalikud omavalitsused püüavad igal väikesel võimalusel teid arvele võtta ja sellega suurendada teede aktsiisist saadavat oma osa. Kindlasti on kohalike omavalitsuste huvi siin olemas, aga ma ütlen, et huvi oleks suurem, kui rahastus oleks stabiilne ja annaks võimaluse teeregistriga süvitsi tegelda, sest see ju maksab ka üksjagu. Aga suund iseenesest on õige, me peame teadma, kuhu kui palju raha läheb ja mis alusel.

Aseesimees Jüri Ratas

Enn Eesmaa, palun!

Enn Eesmaa

Suur aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Loomulikult on see seaduseelnõu, mida sa praegu fraktsiooni nimel kaitsed, meie arvates realistlik ja konstruktiivne. Võtame nüüd aga n-ö destruktiivse osa. Kas sa oskad suure kogemusega omavalitsusjuhina öelda, kui paljude teedega saab meil veel probleeme olema, kui paljudes linnades tulevad sellised sildid teede mitteläbitavuse kohta, nagu praegu on Viljandis, kui see summa ei suurene?

Tarmo Tamm

Aitäh! Ma ütlesingi, et see tendents süveneb, et omavalitsused lihtsalt ei suuda seda ülesannet täita. Mind teeb eriti kurvaks see, et kui ma sõidan näiteks Tallinnast Tartusse, siis riigile kuuluv maantee Tallinna ja Tartu vahel on päris heas seisukorras, vähemalt katte poolest, aga Tallinna ja Tartu, Eesti kahe suurima linna tänavad ei kannata kriitikat. Ja süüdi pole küll need, kes neid linnu juhivad – õnneks juhivad neid ka eri erakondadesse kuuluvad linnapead. See probleem on väga sügav. On ka tehtud uuringuid. Maanteeamet ütles, et Järvevana teel tehtud uuringu järgi on liiklusintensiivsus seal  5-6 korda suurem kui näiteks Tallinna–Tartu maanteel. See näitab veel kord, et rahadefitsiit on suurem, kui me esialgu arvame.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen märganud siin saalis ühte asja. Me arutame alati, kust saada tulu juurde, aga nii riigieelarve arutelul kui ka kõigi muude asjade juures me unustame ära, et tegelikult tuleks ka vaadata, kas kuskilt on võimalik kulusid kokku hoida. See tendents on aastast aastasse süvenenud. Tekitatakse lisamakse ja ei tea, mida veel, et katta teatud kulusid, aga me ei vaata, kuidas kulude poolt vähendada. Kuidas sa asja selle poole pealt vaatad? Ka täna oli su ettekandes mitu korda juttu linnadest, aga kui ma õigesti mäletan, siis aktsiisist hakkas linnade teedele raha tulema alles sellel sajandil. Taasiseseisvuse esimesel poolel said nn teeraha ainult kohalikud omavalitsused, vallad, aga mitte linnad.

Tarmo Tamm

Aitäh! Siin on ju tegelikult väga konkreetne katteallikas olemas. Me kõik maksame kütuseaktsiisi, kui me sõidame autoga Eestimaal ringi või tangime Eestis kütust. See raha tuleb meie riigieelarvesse. Kurb on aga see, et kogutud kütuseaktsiisist läheb teedele alla 50%. See ongi see katteallikas. Kütuseaktsiis võiks hakata selles mõttes oma eesmärki täitma, et ta on ju mõeldud teede remondiks, korrashoiuks jne. Seaduse kohaselt võib kütuseaktsiisist 25% ulatuses katta küll riigi teisi eelarvekulutusi, aga ka ülejäänud 25% läheb veel riigieelarvesse muude kulutuste katteks. Tegelikult on ju katteallikas olemas ja see on eesmärgikohane katteallikas.

Aseesimees Jüri Ratas

Peep Aru, palun!

Peep Aru

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Suurte omavalitsusjuhi kogemustega inimesena räägid sa väga õigest asjast. Kindlasti on teed ja tänavad meie valulaps. Aga alati on olnud ka niimoodi, et olenemata sellest, kas riigilt tuleb sihtotstarbelisi eraldisi teede ja tänavate jaoks, panevad omavalitsused oma rahakotist sinna ikka raha, muidu ei oleks nad ilmselt üldse sõidetavad ja käidavad. Aga ma küsin sinult kui endiselt omavalitsusjuhilt hüpoteetilise, aga tegelikult päris praktilise küsimuse: kui sul oleks valida, kas eraldada omavalitsuse rahakotist raha teede ja tänavate korrashoiuks või tasuta ühistranspordile, kumba sa siis eelistaksid?

Tarmo Tamm

Aitäh, Peep! Ühistransport on seotud ka sellega, milline on lõppkokkuvõttes teede olukord. Mida rohkem rahvast kasutab ühistransporti, seda vähem kulutatakse ju linna tänavaid. Nii et võib-olla tasuta ühistransport ongi põhjustatud teede sellisest olukorrast, et parem sõidame bussiga ja ärme suurendame tänavate koormust. Aga valikuid tuleb alati teha ja ma ütlen, et mina valiksin selle vahel, kas me ehitame neid uhkeid viadukte või teeme meie suuremate linnade tänavad korda. Ma arvan, et viimasest võidaksid kõik – võidaksid inimesed, kes ringi sõidavad, ettevõtjad, turistid –, ja meie riigist jääks palju parem pilt. Valiku tegemisel tuleb arvestada seda raha, mida me kokku korjame, ja otsustada, mis objekte me remondime.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea Tarmo! Meie fraktsiooni esitatud eelnõu, mida sa kaitsed, on n-ö astmeline: järgmisel aastal läheks kütuseaktsiisist teehoiule eraldatavast rahast kohalikele teedele 15%, 2015. aastal 20% ja niimoodi 5%-liste astmetega edasi 30%-ni 2017. aastal. Kas see 30% aastal 2017 võiks püsima jääda? Kas see on optimaalne eraldis, millega kohalikud omavalitsused saaksid oma teid korras hoida, lume lükatud ja remondi tehtud? Kas see ongi piir ja optimaalne rahasumma, millega võiks hakkama saada?

Tarmo Tamm

Aitäh! See oleks selles mõttes optimaalne, et kohalikud omavalitsused suudaksid selle rahaga ehitada midagi uut ja midagi remontida. Teehoiuraha eest tuleb ju ka sildu ja truupe korda teha. Me teame küll, et on linnu, kellel on viis silda jne. Kust leitakse raha sildade remondiks? See on võib-olla summa, millega saaks viia teed sellisesse seisukorda, et me ei peaks seal autosid lõhkuma ja tundma omavalitsuste teedel ennast kehvemalt, võrreldes riigimaanteedega. Selle summa on välja arvestanud spetsialistid.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Hea kolleeg! Selle eelnõuga seoses käib täna jutt kütuseaktsiisi kasutamisest. Mulle näib aga, et aktsiiside kasutamise üldine tendents pole õige. Kuidas sa hindad üldse aktsiiside, sh kütuseaktsiisi kasutamist?

Tarmo Tamm

Aitäh! Aktsiis on ju selle jaoks ellu kutsutud, nagu ka härra rahandusminister on öelnud, et võidelda teatud tendentside vastu. Kütuseaktsiisi mõte on ka selles, et kasutut liiklemist jääks vähemaks jne. Aga eesmärk on, et aktsiis, mis kütuse pealt kogutakse, läheks teede korrashoiuks, sest ei ole normaalne, et need inimesed, kes autoga ei sõida, peaksid maksma raha teede korrashoiuks. See ei ole normaalne! Need asjad on otseses omavahelises seoses: see, kes kulutab, see peaks ka maksma. Kui siit edasi minna, siis paljudes riikides kasutatakse ka maanteemaksu, mis on väga otsene maks, ja seda raha korjatakse nende inimeste käest, kes teed kasutavad.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab aktsiise. Üks asi on see protsent kütuseaktsiisist, mis 2017. aastal jõuab 30-ni, ja teine on absoluutarv ehk rahahulk, mis selle 30% taga on. Kas sul on olemas või oleks otstarbekas näiteks Rahandusministeeriumi kaudu tellida analüüs, millisena on lähiaastatel planeeritud kütuseaktsiisi laekumine? Siis saaks selle protsendi taha kirjutada ka rahasumma, mis kohalikele omavalitsustele teede tarbeks läheb. Kas arvutused on olemas või oleks otstarbekas need siia juurde tellida, et saaks teada, mis summaga me kohalikke omavalitsusi toetame?

Tarmo Tamm

Aitäh küsimuse eest! Eelnõu juures on olemas tabel, mis näitab teede rahastamist perioodil 2008–2014 summaliselt. Siin on olemas ka tabel, mis näitab, milline summa tuleks kohalikele omavalitsustele anda, kui kütuseaktsiisi raha eraldamisel kasutataks kõrgendatud protsendimäära. Kokku võttes oleksid ettenähtud vahendeid 2014. aastal  46,7 miljonit eurot, 2015. aastal  63,9 miljonit, 2016. aastal 81,7 miljonit ja 2017. aastal 100,5 miljonit eurot.

Aseesimees Jüri Ratas

Enn Eesmaa, palun!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Hea ettekandja! Sinu kodukohast pole Läti Vabariik kuigi kaugel. Kas olete ka analüüsinud meie ettepanekut, võrreldes praegust olukorda Eestis sellega, mis on meie naabermaades, Lätis ja Leedus ennekõike? Kas nad on meist ees või on nad meist tagapool? Kas me oleme teenäitajad või püüame järele jõuda?

Tarmo Tamm

Aitäh! Sellist võrdlevat analüüsi meie ja naaberriikide teede olukorra kohta ei ole. Eelkõige peaksime muidugi võrdlema ennast Läti ja Leeduga, Soome ja Rootsiga ei ole vist mõtet võrrelda. Seda võrdlevat analüüsi ei ole ja ma pole ausalt öeldes mitmel aastal ka nendes riikides ringi sõitnud. Võib arvata, et ega seal ei ole teede olukord parem kui meil. Võib-olla kohalikud teed on paremad, ma ei oska seda iseloomustada, aga põhimaanteede olukord kindlasti parem ei ole. Tuleb tunnistada, et riigi põhimaanteed ei ole meil väga kehvas olukorras, kui me peame silmas teekatet, aga omavalitsuste olukord on päris kurb. Kui kohalikule omavalitsusele kuulub 41% kogu teedevõrgust ja kütuseaktsiisi rahast eraldatakse neile ainult 10%, siis ei ole proportsioonid paigas. Me püüame oma riigis teeasjad korras hoida, aga naabrite kohta mul võrdlusandmed puuduvad.

Aseesimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Igaks juhuks annan natuke infot. Viimaste aastate jooksul kogutakse kütuseaktsiisi umbes 300–330 miljonit eurot aastas. Maaomavalitsuste liidu arvutused näitavad, et suvehooldeks, talihooldeks, jooksvaks remondiks, katete ehituseks ja renoveerimiseks on omavalitsustel vaja aastas 105 miljonit. See tähendab, et meie pakutav 30% vastab täielikult sellele, mida nad soovivad, aga mitme aasta pärast. Aga mu küsimus on teise asja kohta. Mis sa arvad, miks kohalike omavalitsuste liidud ei ole aastate jooksul suutnud teede hooldamise küsimuses mitte kuidagi valitsusega kokku leppida? Milles on see põhimõtteline seisukohtade vahe? Mis on põhiline probleem, mida nad ei suuda omavahel lahendada?

Tarmo Tamm

Aitäh, Mihhail, küsimuse eest! Seda peaks küsima valitsuse esindajatelt, kes ei allkirjasta seda lepingut, eelkõige regionaalminister härra Kiisleri käest. Tegelikult on valitsus läinud päris huvitavat teed mööda. Nad väidavad, et see ei olegi riigi kohustus, et see on kohalike omavalitsuste kohustus nagu paljud teisedki kohustused. Aga kes kindlustab kohaliku omavalitsuse tulubaasi? Kohalik omavalitsus ei saa endale ise tulubaasi kindlustada. See sõltub keskvalitsusest, sellest, millise tulumaksuprotsendi keskvalitsus määrab, kui suur on tasandusfondi summa jne. Öelda, et kohalikud omavalitsused saagu sellega ise hakkama, et seadus ei pane riigile kohustust ja riik teeb justkui kingituse – ma arvan, et see ei ole konstruktiivne lähenemine. Ka keskvalitsus peaks mõtlema sellele, kuidas kohalikud omavalitsused hakkama saavad. Kohalikud omavalitsused ei saa ju endale makse kehtestada, ja kui nad kehtestavad, siis muudetakse need maksud kohe ära. Maksuseadus tehakse ringi, nagu see oli müügimaksuga ja mingi teise maksuga veel. Meie kohalikel omavalitsustel sisuliselt puudub autonoomia, aga autonoomia kindlustab kohalikule omavalitsusele kindla tulubaasi, millega nad saavad oma elu ka pikema aja peale prognoosida ja korraldada.

Aseesimees Jüri Ratas

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Nagu me uudistest loeme, tahavad meie põhjanaabrid soomlased hakata automaksu võtma vastavalt läbisõidule, arvestada seda kilometraaži pealt. Kas meil oleks ka mõttekas neid mõtteid mõlgutada? Mis sa arvad, võib-olla see parandaks olukorda?

Tarmo Tamm

Aitäh! Ma lugesin ka seda uudist, selline maks hakkab kehtima vist aastal 2020. See on üks naabrite plaan, mille abil nad püüavad oma teedevõrku korras hoida. See on kulukas. Milline võimalus valida? Võimalusi on mitmeid. Ei ole ju, Heimar, vaja otsida lisaraha, kui ei kasutata ära sedagi raha, mida autojuhid praegu maksavad. Kui kütuseaktsiisi rahast läheb pool minema, siis ei ole küsimus selles, et raha on puudu, lihtsalt raha ei kasutata sihipäraselt. Omalt poolt võin küll öelda, et Euroopa Liidus ei ole vist kusagil sellist olukorda nagu meil, et autod on kõige uhkemad ja teed kõige kehvemad. Need ei käi omavahel kuidagi kokku, kuidagi peaksid asjad võrdsustuma. Aga siin on mõtlemiskoht. Kui koalitsioon tuleb välja mingi hea ettepanekuga, siis ma arvan, et meie mõtleme küll kaasa, sest tegelikult on vaja koos leida lahendus, mingi võti, kuidas teede olukorda tõesti paremaks muuta. Mida rohkem me sellega venitame, seda suuremaks rahasumma kasvab, sest nagu ma vist enne juba ütlesin, on kumulatiivne alarahastamine umbes 300 miljonit eurot, et viia teed normaalsesse seisu. See summa järjest kasvab, kui me ei hakka õigel ajal teid remontima ja korras hoidma, kas või ülekatteid tegema jne.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Möödunud nädalal andis samal teemal siin aru majandusminister Juhan Parts. Tema ettekandest jäi kõlama selline toon, et ta võtab põhimaanteid ja kohalikke teid kui konkurente ja eeldab, et kui me anname kohalikele teedele rohkem teehoiuraha, siis see on nagu teki ärakiskumine põhimaanteedelt. Et kütuseaktsiisist tulevat raha ei ole võimalik täies mahus kasutusele võtta, vaid see maht on kuidagi nagu kivistunud ja selles mahus, mis vastavalt teie erikomisjoni aruandele on alla poole, tulebki majandada. Kas ei ole mingit võimalust, et riigieelarve kokkupanemisel tehakse kuidagi kohustuseks kasutada kütuseaktsiisi täiel määral teede jaoks? Mida selle jaoks tegema peaks?

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, enne kui te vastate, on protseduuriline küsimus. Härra Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Ma palun väga vabandust, aga meil kõigil algab töö komisjonides. Kas on võimalik jätta vastus sellele küsimusele homseks?

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh seda muret tundmast, aga vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele tuleb protseduur lõpetada. Hea ametikaaslane Tarmo Tamm, ma palun, et te vastaksite Kadri Simsoni küsimusele!

Tarmo Tamm

Aitäh, Kadri, küsimuse eest! Seda vastandamist, et kohalik omavalitsus ja riik, riik ja kohalik omavalitsus, me tunneme ju pidevalt. Kohalike omavalitsuste juhid on halvad, nad ei kasuta raha sihtotstarbepäraselt jne. Ma loodan, et me jõuame kunagi ka sellisesse aega, kus me mõtleme koos, kuidas elu riigis paremini läheks, ja me ei vastanda kogu aeg. Pole ju minu kui kodaniku jaoks tähtis, kas ma sõidan valla tee peal, linna tee peal või riigiteel. Nendel ei peaks olema erinevad katted. Ma ei tea, miks valitsus kogu aeg vastandab. Aga ma ütlen, et küsimus ei ole ju rahapuuduses. Põhiküsimus on selles, et 50% kütuseaktsiisi rahast ei lähe teede korrashoiuks ja remondiks. Sellest rahast oleks vaja pisutki suurem osa eraldada kohalikele omavalitsustele. Ma arvan, et olukord muutuks siis palju paremaks.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Aeg on täis, homsel istungil jätkame selle päevakorrapunkti arutelu. Head ametikaaslased, ma tänan teid! Jõudu teile teie töös! Tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 14.02.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee