Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame oma igakolmapäevast infotundi. Kohaloleku kontroll, palun! Kohalolijaks registreeris end 27 Riigikogu liiget. Tänasesse infotundi on registreerunud üheksa Riigikogu liiget. Riigikogu liikmete küsimustele vastavad majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, sotsiaalminister Marko Pomerants ja välisminister Kristiina Ojuland. Asume käsitlema Riigikogu liikmete küsimusi. Kõigepealt küsib kolleeg Enn Eesmaa välisminister Kristiina Ojulandilt Euroopa Liidu välisministrite nõukogus käsitletu kohta. Palun!

Suur tänu! Austatud minister! Brüsselis äsja toimunud euroliidu välisministrite nõukogu istungil kinnitasite taas kord Eesti seisukohta, et maksustamise küsimustes toetab Eesti ka edaspidi ühehäälsust. Euroliidu kaubandusvolinik Pascal Lamy tahab aga ühtlustada ettevõtte tulumaksu, alustades maksubaasi ühtlustamisest. Maksude harmoneerimist ja maksukonkurentsi säilitamist on aga raske, et mitte öelda võimatu läbi viia, säilitades konsensuse nõuet. Palun öelge, kummale poole kaldusid Brüsselis euroliidu välisministrid selles küsimuses.

Aitäh selle küsimuse esitamise eest! Tõepoolest, kahe päeva jooksul toimus Brüsselis taas kord valitsustevaheline konverents, kus muu hulgas arutati ka kvalifitseeritud häälteenamuse võimalikku laiendamist niisugusele valdkonnale nagu maksupoliitika, mis siiamaani on olnud liikmesriikide enda reguleerida. Kahtlemata on maksupoliitika ühe suveräänse riigi tunnusmärk. Mingit lõplikku seisukohta selle kohtumise käigus veel ei kujunenud ja ministrite arvamused selles küsimuses, 25 riigi ministri arvamused, jagunesid enam-vähem pooleks. Tõepoolest on riike, kes on seda meelt olnud juba pikka aega, et maksupoliitika tuleks ühtlustada, nad jagavad Pascal Lamy seisukohti, kuid Eesti, nii nagu mitmed teised meie naaberriigid, aga kaugematest ka näiteks Suurbritannia või Portugal, on olnud seda meelt, et maksupoliitika on olnud siiamaani ja peab jääma ka tulevikus liikmesriigi enda reguleerida.

Tänan! Kolleeg Enn Eesmaal on täpsustav küsimus. Palun!

Kasutades võimalust, et see kahepäevane istung suhteliselt hiljuti lõppes, ja arvestades, et ülehomme toimub Moskvas Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumine, juba järjekordne, siis millised olid välisministrite hinnangud just sellel teljel? Meid on alati huvitanud see, et Euroopa Liit kõneleks kõigi partneritega, võib-olla suhteliselt isegi rohkem Venemaaga, n-ö ühel häälel. Kas seda on arvata ka nendes küsimustes, mida Moskvas käsitletakse?

Aitäh sellegi lisaküsimuse eest! Nii nagu praktika Euroopa Liidus viimasel ajal on näidanud, eriti just pärast Itaalia eesistumist, kus toonane eesistuja võib-olla ootamatult tegi omapoolseid avaldusi Venemaaga suhetes ja ülejäänud Euroopa Liidu riigid seda hiljem väga tõsiselt kritiseerisid, on, ma usun, üksjagu õppust võetud. Esmaspäevasel istungil valmistati ette päevakorda Venemaaga kohtumiseks. Selle ettevalmistuse raames jõudsid kõik väga ühemõtteliselt ühele seisukohale, et Euroopa Liit on tugev siis, kui nad räägivad ükskõik missuguse kolmanda partneriga ühist keelt, sealhulgas ka Venemaaga. Muidugi, me peame arvestama ka seda, kuivõrd see tippkohtumine leiab aset Moskvas, siis selle päevakorra täpsustamisel võib tulla veel teatud muudatusi Vene poole ettepanekul. See on olnud ka tavaks, et selle poole juures, kus kohtumine toimub, vastavalt kas siis Euroopa Liidu poole peal või kolmanda riigi poole peal, saab korraldaja päevakorda veel omalt poolt täpsustada. Nii et sinna võib tulla mõningaid muudatusi, aga põhimõtteliselt on laias laastus kokku lepitud kõik need valdkonnad, mis käsitlusele tulevad, alates sellest viimasest kohtumisest kõik need teemad, mida peetakse oluliseks poliitiliselt käsitleda, vahepealsed poliitilised arengud ning samuti konkreetsed tegevused neljas valdkonnas, mis puudutab siis konkreetselt juba Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisi majandus-kaubandussuhteid, justiits- ja siseküsimusi ning mitmeid teisi valdkondi, ka näiteks keskkonnaküsimusi.

Tänan! Kolleeg Enn Eesmaalt teine täpsustav küsimus, palun!

Just nendest neljast ruumist oleks mu teine täpsustav küsimus. On juttu olnud, et keskkonnaküsimustest võiks välja kasvada n-ö viies ruum. Teine alternatiiv, mida teoreetiliselt võiks Venemaa võib-olla rohkem pooldada, oleks see, et keskkonnaküsimused jääks endist viisi majandusruumi hulka. Kuidas teile välisministrina praegu tundub, eriti Brüsseli meeleolude järgi, kas selles suhtes võib tulla Moskva tippkohtumisel mingit arengut?

Aitäh selle lisaküsimuse eest! Kaitsta Läänemere puhtust on olnud Eesti välispoliitika üks olulisi prioriteete pikka aega. Ja nii nagu te olete kindlasti kursis, kolme Balti riigi peaministrid ning kolm Euroopa Liidu peaministrit, Balti mere äärsete riikide peaministrid on teinud ka ühiskirja eesistujale, kus seda teemat palutakse eraldi päevakorda võtta. See on päevakorda võetud ja me praegu töötame selle nimel, et just nimelt sellest keskkonnapaketist saaks eraldiseisev pakett, sest tegelikult on ka teisi olulisi ja meie jaoks kindlasti ohtliku iseloomuga võimalikke keskkonna reostajaid siin meie enda lähinaabruses. Võtame kas või Sosnovõi Bori, mis on ka olnud üks oluline objekt, millele Euroopa Liit on alati tähelepanu pööranud. Ja kui te lubate, siis võib-olla ka informatsiooniks, et Eesti poolt vaadatuna kindlasti oluline teema on selle tippkohtumise päevakorras meie piirilepinguga seonduv. Sellel kohtumisel tuleb üles Eesti ja Vene vahelise piirilepingu küsimus ning samuti täna meedias segadust tekitanud küsimus T_et_eenia ümber. Tõepoolest, T_et_eenia küsimus on seal päevakorras sees ja ma võin ka siinkohal kinnitada, et Eesti välisministril ei ole mitte mingisugust põhjust olla vastu T_et_eenia küsimuse käsitlemisele Euroopa Liidu ja Vene tippkohtumise raames. Vastupidi, see on olnud kogu aeg meie huvides. Ma usun, et ka edaspidi, Euroopa Liidu liikmena ja peale partnerlus- ja koostöölepingu allakirjutamist Venemaaga ning selle lisadeklaratsiooni vastuvõtmist on kahel poolel täiesti legitiimne õigus ja võimalus käsitleda inimõigustega ja vähemustega seonduvaid küsimusi, ja ma usun, et Euroopa Liit hakkab sellele tulevikus päris palju tähelepanu pöörama Venemaa küsimuses.

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Silver Meikarilt. Palun!

Aitäh! Tahakski küsida T_et_eenia kohta. Tänases Eesti Päevalehes ilmus üks lühike artikkel, kus teid süüdistati soovis see teema üldse välja jätta. Kas te oskate seda kommenteerida?

Jah, kõigepealt muidugi võin veel kord üle korrata, et ma olen ise korduvalt T_et_eenias käinud ja seda enam ei ole mul mitte mingisugust põhjust arvata, et Euroopa Liit ei peaks Venemaaga T_et_eenia küsimust käsitlema, selle päevakorrast välja jätma. Vastupidi, ma olen viimasel ajal väga palju rääkinud oma kolleegidega sellest, et kui Euroopa Liit soovib T_et_eeniast väga tõsiselt rääkida, siis tuleb sellest ka väga tõsiselt rääkida Euroopa Nõukogus, kus Venemaa on ise täisliige ning kõik Euroopa Liidu riigid on Euroopa Nõukogu liikmed. Nii et see on üks teema, mis on olnud pikalt päevakorral. Ja mitte mingisugust õigustust ei ole ühest küljest terroristidel T_et_eenias, kuid teisest küljest ei ole mitte mingisugust õigustust Vene poolel selles osas, mis puudutab naiste vägistamist, inimeste tapmist, teadmata kadunuks jäämist jne. Nii et need on kõik teemad, mida tõepoolest ausalt ja avameelselt tuleb partnerite vahel arutada.

Tänan! Viimane täpsustav küsimus kolleeg Eiki Bergilt. Palun!

Ma tänan! Te mainisite ühe võimaliku teemana ka piirilepingu allakirjutamist ja selle hilisemat ratifitseerimist. Viimased viis aastat on olnud täis kõrgendatud ootusi. Kas on nüüd näha, et midagi on muutumas, mis võiksid olla meie partnerite, liikmesriikide seisukohad selles küsimuses? Lihtsalt kommentaariks niipalju, et 27.-28. aprillil viibisin ma Brüsselis ühel pressikonverentsil, kus härra Kossat_ov väga otseselt ütles, et hetkel ei ole olemas sellist poliitilist kliimat, mis võimaldaks lepet n-ö alla kirjutada.

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, olles üle kahe aasta välisminister olnud ja kuulnud ka korduvalt Vene poole lubadusi piirilepingu kohesest allakirjutamisest, ei ole mul põhjust olla eriliselt suur optimist. Kuid ma usun, et meie jaoks, Eesti jaoks on tähtis see, et piirilepinguküsimus on väga selgelt, ausalt ja ühemõtteliselt Vene poolega üles võetud, ja selle küsimuse juurde kindlasti tullakse ikka ja jälle tagasi niikaua, kuni see asi saab lahendatud.

Suur tänu, proua minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Siiri Oviir küsib sotsiaalminister Marko Pomerantsilt sotsiaalkaitse kohta. Palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud sotsiaalminister! Ma kirjeldan teile ühte situatsiooni ja sellest tuleneb küsimus. Tütar läks õppima ülikooli, õpib juba teisel-kolmandal kursusel, tal sündis laps. Abielus ta ei ole. Ema jäi elama teise linna ja tal on veel kaks alaealist last, keda ta üksi kasvatab. Kuna jaanuarist jõustus vanemahüvitise seadus, siis arvestatakse selle täiskasvanud tütre vanemahüvitise seadusega saadu kodukohta jäänud pere sissetuleku hulka. See ei ole üks juhtum, neid juhtumeid on palju üle Eesti, sellest on kirjutatud ja helistatud. Inimesed on mures. Ma tegin seadusparanduse eelnõu, valitsus lükkas selle tagasi. Miks?

Aitüma! Minu arusaama kohaselt on sellises olukorras täiesti võimalik seda tütart koos oma lapsega käsitleda iseseisva leibkonnana.

Tänan! Kolleeg Siiri Oviirilt täpsustav küsimus. Palun!

Tänan väga! Kui lugeda sotsiaalhoolekande seaduse § 22 ja võtta kõrvale vanemahüvitise seadus, siis ei ole see nii. Ja kui see isegi on nii, ministri sõna on teinekord seadus, siis miks sotsiaalosakonnad üle Eesti teevad teistmoodi? Miks jooksutatakse inimesi, nii et nad peavad tulema siia Toompeale? Järelikult on viga ikka seaduses. Milline on väljapääs?

Aitüma! Kui teie toodud faktid tõepoolest vastavad tõele, et sotsiaalosakonnad neid jooksutavad, siis mina ministrina teen selle asja selgeks, miks niimoodi on ja miks seadust niimoodi tõlgendatakse. See olukord on sel juhul ebanormaalne.

Tänan! Kolleeg Siiri Oviirilt teine täpsustav küsimus. Palun!

Tänan väga! Mul on sellesama seaduseelnõu kohta veel teinegi küsimus. Eesti õigusruum on võtnud omaks mitmetes seadustes, et kuni 24. eluaastani on see iga, mil vanemad lapsi üleval peavad. Võtame või toitjakaotuspensioni. Kui üks vanematest sureb, siis riik maksab tema lapsele ülalpidamist kuni 24. eluaastani. Sotsiaalhoolekande seaduse viimastes muudatustes see enam nii ei ole: doktorandid, magistrandid, kes on väga sageli üle 24-aastased, on liidetud teie tõlgenduses, mida te valitsusele esitasite, oma vanematega kokku ja nendel ei ole õigust sotsiaalabile, mida neile võimaldab - ja kohustab meid seadusi nii tegema - põhiseaduse § 28. Millal see olukord muutub?

See on siis küsimus puudusest ja tudengitest. Minu meelest tuleb puudust kannatavate tudengite küsimust eristada tudengitele õppimise ajal sissetuleku tagamise küsimusest. Me oleme ka õiguskantslerile esitanud oma seisukoha, et ülikoolis õppimine ei ole selline sotsiaalne risk, mis iseenesest paneks riigile sotsiaalabi andmise kohustuse. Seda ühelt poolt. Põhiseaduse § 28 kohaselt on isikul õigus abile, kui ta on puuduses. Nii Riigikohus kui õiguskantsler on kinnitanud arusaama, et puuduses on üks pereliige siis, kui tema pere on puuduses. Tudengitel, kes on puudust kannatavast perest, on õigus toimetulekutoetusele. Seega kehtiv seadus ei ole kuidagi vastuolus põhiseadusega ja on pigem sellega kooskõlas.

Tänan! Veel üks täpsustav küsimus kolleeg Siiri Oviirilt. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Me oleme siin saalis teineteisest mööda rääkinud juba paar aastat. Küsimus on näiteks 30-aastasest doktorandist, kellel on puudus. Ma ei eelda, et tudeng automaatselt peaks toimetulekutoetust saama sotsiaalabi korras. Tal on puudus, aga te seote ta perega, esitades valitsuses kümnekordselt kõrgendatud andmed, et nendele toetuse maksmine maksab 116 miljonit, mis on kolmandik tänaste toimetulekutoetuste reast. See on ebapädev. Miks te olukorda muuta ei taha, nii nagu põhiseadus meil seda ette näeb? Ma rõhutan, ma räägin puuduses olevast üle 24-aastasest õppurist.

Aitüma! Ma saan küll enda juurde jääda, et kui selline eelnõu jõustuks, nagu te ette olete pannud, siis tekiks kõigil neil 17 000 tudengil potentsiaalne õigus toimetulekutoetusele, kuna muid sissetulekuid lihtsalt ei ole. Seetõttu tuleks eelarves kas või käesoleval aastal ette näha täiendavalt 116 miljonit krooni. Meie arvame, et õppimise korral on n-ö abistamise meetodiks vastavad õppetoetused, küll mitte sotsiaalabi.

Tänan! Viimane täpsustav küsimus kolleeg Eiki Nestorilt. Eiki Nestor loobus küsimusest. Sellega on küsimuse käsitlemine lõpetatud ja läheme järgmise küsimuse juurde. Kolleeg Eiki Nestor küsib majandus- ja kommunikatsiooniministrilt Meelis Atonenilt praamiühenduse kohta. Palun!

Aitäh! Tere ja jõudu, härra minister! Ja tänan ka kirjaliku vastuse eest, mis erinevalt teie kolleegide omadest saabus õigel ajal. Aga asi on tõsine. Kui pool aastat tagasi võis veel soovida jõudu, siis täna on juba 19. mai ja varsti on 1. oktoober. Ja nüüd on selgunud, et Tallinna Sadama üritus tegelda praamiliiklusega alates selle aasta 1. oktoobrist siiamaani ei kulge edukalt ehk esimene kord kukkus läbi. Mis siis nüüd saab? Inimesed tahavad ju teada, kas ikka saab sügisel Saaremaalt või Hiiumaalt mandrile ja tagasi või mitte?

Aitäh! Austatud Riigikogu liige! Head ülejäänud Riigikogu liikmed! Võin veel kord kinnitada, et 1. oktoobrist sõidab loomulikult praam jätkuvalt Virtsu-Kuivastu ja ka Rohuküla-Heltermaa vahet. Eile pandi Riigihangete Ametis üles järjekordne riigihange, mis seekord viiakse Tallinna Sadama poolt läbi eelläbirääkimistega pakkumise korras. Selline variant on riigihangete seaduses ette nähtud ja selle menetluse jooksul on võimalik läbi rääkida nende osapooltega, kes on avaldanud huvi praamide kas rentimiseks või müümiseks. Me loodame, et Tallinna Sadam saab paari kuu jooksul need hanked läbi viidud. Siis selgub ka praamide rendile andja Tallinna Sadamale ja siis selgub ka lõplik teenuse osutamise kord Tallinna Sadama poolt.

Tänan! Kolleeg Eiki Nestoril on täpsustav küsimus. Palun!

Tänan! Täpsustav küsimus ongi mul Tallinna Sadama kohta. See on lõpuks valitsuse otsustada. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei suutnud hanget korraldada, nii et sinna oleks leitud vedaja, ja kui otsustati sadam, siis sadam. Minugi poolest, olgu sadam. Aga te olete nii suuliselt kui ka mulle kirjalikult veendunult vastanud ühte, mille eest teile aitäh, et toimuvate muudatustega praamiliikluse kvaliteet ei lange ega piletihinnad ei tõuse. Minu küsimus on selles, et kuidas ja kas saab Tallinna Sadam võtta pikaajalisi kohustusi riigile, sellepärast et ma ei näe kuidagi, kuidas oleks muidu võimalik teie ilusat ja õiget lubadust hindade taseme ja kvaliteedi säilimise kohta täita. Kas Tallinna Sadamal on õigus riigi nimel võtta kohustusi kas või näiteks sellel teel, et me peaks riigieelarvest andma praamiühenduse jaoks raha?

Aitäh! Kõigepealt, Tallinna Sadam ei saa võtta riigi nimel kohustusi. Küll saab Tallinna Sadam endale pandud ülesannete täitmiseks võtta kohustusi, sealhulgas ka pikaajalisi kohustusi. Näiteks erinevate sadama arendusprojektidega Tallinna Sadam seda praegu juba teebki. Täpselt samasuguse äriprojektina tuleb käsitleda praamiteenuse osutamist. Selleks et näiteks sisse osta praamid või neid rentida, on loomulikult Tallinna Sadamal vastavalt äriloogikale õigus võtta pikemaajalisi kohustusi.

Tänan! Teine täpsustav küsimus kolleeg Eiki Nestorilt.

Vaat siin tekibki nüüd üks niisugune küsimus, mis ei ole täpsustav, vaid on lausa põhimõtteline. Võib-olla ma eksin, aga niipalju kui mina Tallinna Sadama kohta käivate seaduste järgi asjast loen, saan ma aru üht. Näiteks seda tulu, mis tekib Tallinna Sadamal muudest operatsioonidest, ei tohi ta kasutada selleks, et maksta kinni praamiliiklust Saaremaale ja Hiiumaale. Kas teie meelest on Tallinna Sadamal selline ristsubsideerimise õigus olemas?

Aitäh, härra Nestor! Mina ei tea, kust te olete lugenud, et pikaajalise kohustuse võtmine võrdub ristsubsideerimisega. Kindlasti ei ole mina täna siin öelnud seda, et ristsubsideerimine erinevate teenuste osutamise lõikes on lubatud. Aga pikaajaliste kohustuste võtmine võib olla vajalik teinekord ka sel juhul, kui pikemaajalises äriplaanis on teenuse osutamine täiesti äratasuv ettevõtmine. See ei välista iseenesest esialgset suuremat investeeringut ja selleks esialgseks suuremaks investeeringuks tuleb võtta pikemaajalisi kohustusi. Aga vaieldamatult ristsubsideerimine erinevate elualade lõikes on ka Tallinna Sadamas nagu teisteski ettevõtetes, kes on lisaks veel ka natukene turgu mõjutavas situatsioonis, välistatud.

Tänan! Veel üks täpsustav küsimus kolleeg Eiki Nestorilt.

Aitäh! Luban, et viimane. Tore, et me siis mõnest seadussättest ühtmoodi aru saame, kuigi ikka on asi segane. Kes siis need sellesama kvaliteedi ja sama hinnatasemega sõidud kinni maksab, kas riigieelarve?

Aitäh! Tegelikult võib nii öelda, et praegu on äriplaan, mis on koostatud praamiteenuse osutamiseks, selline, et juhul kui riik investeerib esialgselt praamide soetamisse, siis mõne aasta jooksul see tegevus on juba ennast ise ära tasunud piletihindadest, osutatud teenustest, teatud teenuste osutamise väljarentimisest, järelikult sinna ei olegi vaja peale maksta. Nii et kui teenuse osutamise käigus selgub, et kuigipalju tuleb peale maksta, siis loomulikult riigiabi andmine Eesti Vabariigis käib vastavalt seadustele ja see on hoopis teine protsess. Aga ma arvan, et sellele küsimusele saab täpsemalt vastata paari aasta pärast.

Tänan! Veel kaks täpsustavat küsimust. Kolleeg Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Hiljuti, viibides Ahvenamaal Euroopa saarte nõukogu koosolekul, sõitsime mööda saarestikku ringi ja märkasime, et saartel elavatele inimestele on praamisõit peaaegu tasuta, praamidel ei ole einelaudasid ega alkoholipuhveteid ja praamid sõidavad hästi kiiresti. Meil näeb ühenduse pidamine Saaremaaga, Hiiumaaga ja kahe suure saare vahel välja vastupidi, praamid sõidavad aeglaselt, kohv ja alkohol on hästi kallid ja inimesed seisavad reedel ja pühapäeval päris pikkades järjekordades. Aga eriti huvitav on see, et praamihinnad, ülesõiduhinnad suvel millegipärast tõusevad, hoolimata sellest, et praamifirmad saavad riigilt ühtlast dotatsiooni. Kui Ahvenamaal ja ka Gotlandi ja Bornholmi saarel elavatele inimestele on ette nähtud odavamad praamipiletid, siis meil seda tegelikkuses ju ei ole. Milles on asi, kas teil ei hakka jõud peale või ootate äkki Riigikogult abi, et seda olukorda lahendada?

Aitäh! Vaieldamatult tuleb praeguse olukorra põhjusi otsida aastate tagant, kui 1994. aastal, kui mu mälu mind ei peta, sõlmiti kümneks aastaks leping, millega strateegiline infrastruktuur anti riigi käest sisuliselt erafirma haldusesse. Leping, mis tollal koostati, on selline, et riigil ei ole sisuliselt teenuseosutaja üle võimalik kontrolli saavutada, ja just seetõttu olemegi üritanud natukene teises võtmes lahendada praamiteenuse osutamist, et me ei peaks järgneva kümne aasta jooksul teie esitatud küsimust jälle ja jälle tõstatama. Siinkohal minule näib, et selle positiivne külg, et riik praamiteenuse osutamise riigi omanduses oleva firma kätte võtab, seisab ka selles, et me näeme ära, millised on tegelikult selle teenuse osutamise kulud, millised on tulud kogu sellest teenusest, ja siis on võimalik ka järgmisi otsuseid langetada. Loomulikult ei ole riigi ülesanne iga hinna eest praegu makstavat dotatsiooni sellele teenusele vähendada. Näiteks, kui sama raha eest oleks inimestel võimalik rohkem ja kvaliteetsemat teenust saada, siis see oleks ju ainult hea. Vaieldamatult on meie ülesanne ja meie eesmärk olnud selle teenuse lahti rääkimine, lahti arvutamine ja siis selle läbi ka parema teenuse osutamine.

Tänan! Ja viimane täpsustav küsimus kolleeg Helir-Valdor Seederilt. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Te olete öelnud, et Tallinna Sadam suudab seda praamiliikluse teenust alates 1. oktoobrist odavamalt osutada kui senine teenuseosutaja. Samal ajal on riigieelarves ette nähtud dotatsioonid praamiliikluseks. Kui nüüd tõepoolest õnnestub seda tulevikus odavamalt teha, milline on siis riigi käitumine, kas vähendatakse juba ettenähtud dotatsioone või vähendatakse piletihindu reisijatele?

Aitäh! Ma arvan, et järgmise aasta teiseks pooleks saame tegelikult ülevaate, mis täpselt toimub praamiteenuse osutamises. Ja kui te küsite minult, kas me hakkaks hindu langetama või mis me teeksime, siis minu loogika on selles, et vaieldamatult kõige õigem oleks parandada teenuse kvaliteeti ja võib-olla näha ette ka seda võimalust, et praamid näiteks teatud aegadel tihedamalt käiksid. Selles mõttes ei ole riigil eesmärki praamindusest iga hinna eest raha ära võtta.

Tänan väga, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Kolleeg Andres Herkel küsib välisminister Kristiina Ojulandilt rahvaste enesemääramise õiguse kohta. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Nagu kombeks on, esimene küsimus tuleb üldistav. Ma usun, te nõustute minuga, et rahvaste enesemääramise õiguse puudulik rakendamine ning selles valdkonnas valitsevad topeltstandardid on üks tänapäeva maailma kõige valulisemaid probleeme. Minu küsimus on: mida saab Eesti teha ja mida saavad riigid üheskoos teha näiteks Euroopa Liidu kaudu, aga ka Euroopa Nõukogu kaudu - ma pean silmas teie kandideerimist Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee peasekretäri kohale - selleks, et rahvaste enesemääramise õigust paremini tagada?

Aitäh selle väga tähtsa küsimuse eest! Kahtlemata ei ole kaks minutit aeg, et nii tähtsas küsimuses üldse sõna võtta, aga ma püüan kontsentreeritult vastata. Ma usun, esiteks, Eesti ise oma ajaloolise kogemusega on kindlasti riik, kes on suutnud oma iseseisvuse taastada ja teatud mõttes olla ka võib-olla eeskujuks nendele rahvastele, kes praegu mõtlevad enesemääramise peale. Enesemääramise õigus iseenesest on praegu reguleeritud väga selgelt rahvusvahelise õigusega, ÜRO resolutsioonidega, rääkimata siis ÜRO põhikirjast, mis on kõige aluseks, ning ka vastavate konventsioonidega, mis käsitlevad kodaniku poliitilisi õigusi, ning samuti majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste paktis. Mida Eesti saab teha? Ma ütleksin nii, et Eesti, kes on saanud Euroopa Liidu liikmeks, NATO liikmeks, on riik, kes istub võrdsena maailma mõjuvõimsate riikidega laua taga koos, me oleme otsustajate hulgas. Niisuguses olukorras lähtume me loomulikult eelkõige ka ise rahvusvahelisest õigusest, mis on kõige aluseks ja kõige raamiks. Ja kui me vaatame konkreetselt neid sündmusi, mis võib-olla lähiaastatel ees seisavad, siis kindlasti on väga huvitav Eesti poolt jälgida näiteks sündmusi Serbias ja Montenegros, kus vastavate lepingutega on järgmisel aastal kavandatav referendum, kus võibki juhtuda, et Montenegro rahvas otsustab kasutada seda võimalust, mis neile praegu vastavalt rahvusvahelistele lepingutele on ette nähtud.

Tänan! Kolleeg Andres Herkelil on täpsustav küsimus. Palun!

Eelmisel nädalal tegid 28 Eesti valdavalt noorema põlvkonna kultuuritegelast avaliku pöördumise, mille sisuks oli T_et_eenia rahva kaitse. Ehkki olukord T_et_eenias teeb mind väga kurvaks, tegi see pöördumine, sellise kodanikuinitsiatiivi üleskerkimine Eestis mind rõõmsaks. See pöördumine on mingis mõttes adresseeritud ka Riigikogule ja Välisministeeriumile - mida meie saame siin teha. Riigikogu vastaval toetusgrupil on kavas pöördumise initsiaatoritega ka kohtuda, veel ei ole seda teha jõudnud. Aga minu küsimus on: kuidas suhtute selle pöördumise tonaalsusesse ja kas Välisministeerium sellest ajendatuna kavandab mingeid initsiatiive?

Aitäh! Eks see, mis puudutab T_et_eeniat, on olnud Eesti poliitikas aeg-ajalt rohkemal või vähemal määral ikka päevakorral, küll Riigikogus, küll on ka Välisministeerium saanud erinevaid arvamusavaldusi ja kirju. Loomulikult tuleb nendesse kõikidesse ülimalt tõsiselt suhtuda. Samas Eesti väga selge välispoliitiline joon, Eesti valitsuste seisukoht läbi erinevate valitsuskoalitsioonide on olnud see, et Venemaa territoriaalset terviklikkust tuleb austada, ja see on muidugi alus kogu T_et_eenia-poliitika käsitlemisele, mis puudutab enesemääramist. Mis aga puudutab veel kord inimõiguste ja põhivabaduste olukorda, õieti inimõiguste rikkumisi T_et_eenias, siis siin on loomulikult õigus Eesti-sugusel demokraatlikul riigil olla ülimalt kriitiline ja nõuda Venemaalt nende kohustuste täitmist, rahvusvahelise õiguse printsiipide järgimist ja selles osas ei saa kindlasti mingisuguseid mööndusi ükski demokraatlik riik teha.

Tänan! Kolleeg Andres Herkel, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ma ei tahaks tegelikult seda küsimust esitada, aga tänane Eesti Päevaleht on trükitud must valgel ja väga raske on siit aru saada, mis on õige ja mis ei ole. Seetõttu tulen Euroopa Liidu välisministrite nõukogu istungi juurde tagasi. Minu küsimus selle kohta on: millise ettepaneku tegi seal Taani välisminister T_et_eenia küsimuse käsitlemiseks läbirääkimistel Venemaaga ning millise seisukohaga esines Eesti välisminister?

Aitäh! Mul on tõesti väga hea meel, et täna on võimalus selgitada seda segadust, mida Päevalehe artikkel on tekitanud. Kõigepealt, see küsimus oli arutelul mitteametlikul kohtumisel Balti välisministrite ja Põhjamaade välisministrite vahel, mis on tavapärased kohtumised enne igat välisministrite nõukogu üldistungit. Nii oli see ka seekord ja omavahel mitteametlikult me tõesti neid teemasid käsitlesime. Ma võin veel kord kinnitada, et selles küsimuses - mulle tundub niivõrd võimatu seda ajalehest lugeda - Eesti välisministrina ei tuleks mul isegi sellist mõtet pähe, et paluda mitte panna T_et_eeniaga seonduvat Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise päevakorda. Mis aga puudutab päevakorra arutelu välisministrite nõukogus, siis tõepoolest seda väga lühidalt seal käsitleti, kuid ei Taani välisminister ega ka Eesti välisminister selles küsimuses sõna ei võtnud, sest et T_et_eenia küsimus oli juba nagunii eesistuja poolt sinna sisse pandud.

Tänan! Üks täpsustav küsimus veel kolleeg Andres Herkelilt. Palun!

Aitäh! Ma läheksin korraks Tiibeti juurde. Nimelt, märtsis saadeti teile mitusada allkirja, mis olid kogutud kodanikuinitsiatiivi korras väljapaistva Tiibeti laama Tenzin Delek Rinpoche kaitseks. Ta on Hiina võimude poolt surma mõistetud ja seda täiesti selgelt poliitilistel põhjustel. Ma tänan, et te erinevalt näiteks Hiina Rahvavabariigi saadikust Riigikogu toetusgrupile selles osas vastasite. Aga minu küsimus on, kas Välisministeerium ja teie isiklikult olete vahepeal saanud teha midagi konkreetset, et Tenzin Delekiga seotud küsimusi tõstatada ja teda kaitsta?

Aitäh! Mis puudutab laiemalt inimõiguste olukorda maailma erinevates tormilistes paikades ja diktatuuri all elavate rahvaste hulgas, siis selles valdkonnas on Välisministeeriumi ametnikud osalenud eri ekspertgruppides või komisjonides, alates kas või ÜRO inimõiguste komiteedest ja lõpetades Euroopa Nõukogu või OSCE komiteedega, ning need küsimused on alati päevakorral ja kindlasti on Eesti alati jaganud seisukohti, mida ka teised demokraatlikud riigid ja eelkõige Euroopa Liidu riigid selles valdkonnas on väljendanud.

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Toomas Alatalult. Palun!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Rääkides Serbiast ja Montenegrost, te ei nimetanud kolmandat poolt, Kosovot, kellele on tegelikult ju ka lubadusi jagatud. Siit ka minu küsimus: milline on Eesti suhtumine Kosovo iseseisvusesse ja kas Eesti on tuletanud mõnedele lääneriikidele meelde seda, mida nad kosovolastele on lubanud näiteks 1999?

Aitäh! Kosovo on praegu väga suure tähelepanu all ja Kosovost ei lähe praktiliselt kunagi mööda ükski välisministrite nõukogu, mis iga kuu Brüsselis toimub. Kosovo suhtes on Eesti ühemõtteliselt jaganud nii ÜRO kui ka Euroopa Liidu seisukohta, et Kosovo staatuse määramisele peab eelnema väga selgelt teatud tingimuste täitmine. See, mida me oleme viimastel nädalatel kuulnud ÜRO kõrgelt esindajalt Harri Holkerilt, viitab kõik sellele, et Kosovo staatusest ehk tulevikust rääkimiseks, olgu see siis iseseisvus, olgu see autonoomia või mis iganes, peavad enne olema täidetud elementaarsed tingimused. Nende tingimuste täitmisega rahvusvaheline üldsus loomulikult tegeleb. Nagu me teame, Eestigi osaleb seal näiteks rahuvalveoperatsioonides. See on koht, kus me oma aktiivset poliitikat saame puhtpraktiliselt ellu viia.

Tänan! Viimane täpsustav küsimus kolleeg Eiki Bergilt. Palun!

Ma tänan! Kuna Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlus- ja koostööleppe lisaprotokolli viimane lõik andis mõlemale osapoolele võrdse võimaluse tõstatada vähemusega seonduvaid teemasid, siis Venemaa on seda võimalust ka juba kasutanud. Minu küsimus puudutab konkreetselt Eesti käitumist. Kas Eesti lähtuvalt sellest sõnastusest on esitanud omakorda vastavasisulisi nõudmisi või pöördumisi Venemaale, kui me räägime siin soome-ugri rahvaste õigustest või kas või T_et_eenia küsimusest?

Aitäh! See just nimelt oli teema, mida me Põhjamaade ja Baltimaade ministritega omavahel mitteametlikult arutasime enne läinud esmaspäeval ja teisipäeval toimunud välisministrite istungit. See on just nimelt asi, mida mina oma mõtteavalduses kolleegidele ka mainisin, et kuivõrd see deklaratsioon on alla kirjutatud partnerlus- ja koostöölepingu juurde, siis on Euroopa Liidul väga selge legitiimne alus võtta need olulised teemad päevakorda, kus me näeme, et kas siis põhivabadusi või inimõigusi on piiratud, sealhulgas ka tõesti see osa, mis puudutab soome-ugri rahvaid. Teatavasti on selle aasta suve lõpus Eestis toimumas suurem rahvusvaheline konverents, kus soome-ugri rahvastega seonduvaid probleeme käsitletakse. Pärast seda, ma usun, on meil endil kindlasti tunduvalt rohkem informatsiooni, rohkem kontakte, mille põhjal neid küsimusi edasi arutada.

Suur tänu, proua minister! Sellega on küsimuse käsitlemine lõpetatud. Kolleeg Mark Soosaar küsib majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonenilt väikesaarte sadamate haldamise kohta. Palun!

Lugupeetud minister! Me teame, et väikesaare jaoks on sadam paljudel juhtudel ainukene värav ehk elutee kas suursaarele või siis mandrile. Hiljuti avaldati küll Riigikontrolli audit Saarte Liinide suhtes, millest selgub, et nimetatud riigiettevõttele haldamiseks üleantud Ruhnu sadam ja mitmed kaugemad sadamad on halvasti hallatud, seda on lausa puudulikult tehtud. Samas on teada, et on päevakorral järgmiste väikesaarte sadamate haldamise üleandmine nimetatud ettevõttele. Kas selle auditi avaldamise järel te olete natuke seda protsessi püüdnud ka teistmoodi juhtida või jätkub ikkagi samas suunas, et kõik Saarte Liinide kätte, saagu mis saab?

Aitäh! Kõigepealt peab muidugi ütlema, et Riigikontrolli akt jõudis avalikkuse kätte kahjuks suhteliselt hiljuti. Saarte Liinide nõukogu uued liikmed alustasid Saarte Liinide töö tõhustamist juba eelmise aasta suvel, kui uus nõukogu paika pandi, ja paljud puudused, mida Riigikontrolli akt on viimastel kuudel avalikustanud, oli nõukogu tegelikult kõigepealt tõstatanud ja hiljem ka lahendanud. Aga see, et üks konkreetne ettevõte ei ole mingil ajahetkel olnud tõhus, ei tähenda iseenesest, et me peaksime Eestis mõtlema väikesaarte sadamate haldamiseks erinevate aktsiaseltside või äriühingute loomise peale. Mina olen jätkuvalt seda meelt, et väikesaarte sadamate haldamine peaks olema riigi poolt ühtses juhtimissüsteemis. See annab vaieldamatult juurde ka võimalust paremini näiteks Euroopa rahasid taotleda, Euroopa rahasid kasutada. Teiselt poolt see kindlasti suurendab ka võimet ettevõtte juhtimise tasemel, sest kui neid sadamaid on üheskoos rohkem, siis see annab juurde volume'i ja see kõik tagab selle, et me saame tõesti parimad inimesed sinna tööle võtta. Selles valguses ma võin küll öelda, et mina pean õigeks, et väikesaarte sadamate juhtimine oleks koondatud ühte ettevõttesse. Tähendab, riigile kuuluvate sadamate haldamine.

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Mark Soosaarelt. Palun!

Lugupeetud minister! Siin Riigikogu saalis oleme mitu korda rääkinud Kihnu ja Manija saare probleemidest, sest need kaks saart oma kogukonnaga on UNESCO kaitsva käe all, ja ka meie riigi hool ja mure peaks olema, et need kogukonnad säiliksid. Selleks et kogukonnad säiliksid, on vaja tugevdada omavalitsusi ja anda nendele rohkem sõnaõigust. Samas me teame hästi, et Pärnu maavalitsus ja riik ei ole ei Tõstamaa omavalitsuse ega ka Kihnu omavalitsuse arvamust sadamate haldamise osas kuulda võtnud ja jätkab ikkagi protsessi nende sadamate, riigile kuuluvate sadamate üleandmiseks, haldamiseks siis vastavalt Saarte Liinidele. Kas ikkagi ei oleks parem teha mõistlikku ja elutervet koostööd nende saarte kogukondadega ja aidata nendel kultuuriloolistel saartel ellu jääda?

Austatud härra Soosaar! Minu arvates ei ole need vastukäivad eesmärgid - ühelt poolt, et teha koostööd saarte kogukondadega, ja teiselt poolt, et väikesadamad oleksid võimalikult hästi hallatud. Veel kord ütlen, et minu arvates peaksid riigile kuuluvad sadamad olema hallatud ühtsest juhtimissüsteemist, s.o kas Saarte Liinidest või mingist teisest riigile kuuluvast struktuurist. Elu ei ole üldiselt tõestanud, et sadama rendileandmine kohalikule omavalitsusele oleks sinna toonud lisaväärtust kas või investeeringute näol omavalitsustele. Ja eesmärk on ikkagi, et sadam areneks, sadam oleks kohalikele inimestele kasutamiskõlblik, et ta oleks heas korras. Meie arvamus on, et kõige paremini on see saavutatav läbi ühtse, riigi kaudu juhtimise.

Tänan! Teine täpsustav küsimus kolleeg Mark Soosaarelt. Palun!

Kihnu puhul on riik aastaid näidanud, et toetatakse turismimajandust ega toetata ei kalapüüki, põllumajandust ega karjakasvatust. Selle ilmekaks näiteks on ka Kihnu sadama tükeldamine, sest et Kihnu sadamas on kolm kaid: üks on kalameeste kai, teine on jahtide kai ja kolmas on praamikai. Jutt on praegu ainult praamikai üleandmisest riigi haldamisele. Kui riik käituks korrektselt, kas siis riik ei tahaks abistada Kihnu kalamehi vähemalt sellega - kui kalapüügikvoote ei suudetud juurde anda, et nad võiksid veidi rohkem merest püüda -, et ta võtaks kogu sadama tervikuna, haldaks ja teeks selle korda, kui te arvate, et omavalitsus on jõuetu?

Aitäh! Ma ei öelnud, et omavalitsus on jõuetu, ma ütlesin, et sadamate haldamisel ei ole senine praktika omavalitsuste poolt olnud julgustav. Aga lõppude lõpuks tuleb paika panna eesmärgid ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne on tagada see, et sadamad oleksid nendele inimestele, kes sõidavad mandri ja saare vahel, võimalikult head. Täpselt sellest eesmärgist lähtuvalt oleme ka oma tegevust planeerinud, sellest lähtuvalt oleme pakkunud, et see, ütleme siis, reisijaid teenindav sadamaosa oleks riigi poolt hallatav ja ka riik vastutaks selle eest, et kodanikel oleks seal tõesti mõnus ja hea olla.

Tänan! Kolleeg Imre Sooäär, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Saarte Liinide hallatavad sadamad on saartele teatavasti olulised ka regionaalarengu seisukohast. See tähendab, et kõik investeeringud, mis nendesse sadamatesse tehakse, ei ole alati kiiresti kasumit tagasitoovad. Nüüd olukorras, kus need sadamad lähevad Tallinna Sadama halduse alla, ükskõik, mis pidi see skeem saab olema, kuidas te ministrina kavatsete garanteerida, et säilib see regionaalarengu missioon? Sest et Tallinna Sadama ärihuvideks peaks loogiliselt võttes olema kiire kasumiteenimine, mitte olukord väikesaartel.

Aitäh! Mina ei ole nõus, et Tallinna Sadama ainukene eesmärk, ükskõik millises valdkonnas, on ainult kiire kasumiteenimine. Ka transiidisektoris, kus Tallinna Sadama põhitegevused toimuvad, ei saa eesmärk olla ainult lühiajaline ja kiire kasum, vaid eesmärk peab olema kindlasti ka jätkusuutlik kasumi tagamine. Eesti riigil on võimalik oma poliitikat merenduse, kogu transiidi ja ka kogu sadamate valdkonnas kujundada tõesti erinevalt, aga minu loogika on väga lihtne, et kui meil on õnnestunud kuskil luua sadamate haldamiseks tõesti selline hea baas, teadmiste ja oskuste baas, siis me ei käitu targalt, kui me seda järjest killustame. Selle tõttu oleme mõelnud, et tõepoolest võiks Saarte Liinid olla üks Tallinna Sadama allettevõte, tütarfirma. See ei tähenda seda, et Saarte Liinide juhtimine Tallinna ära kolib. See ei tähenda seda, et regionaalpoliitikat, väikseid kohalikke sadamaid oluliseks ei peeta. Kindlasti jätkab ka Tallinna Sadam - juhul kui see üleminek valitsuses heaks kiidetakse -, kindlasti jätkab ka Saarte Liinid just seda tegevust, et regionaalsed sadamad oleksid heas seisukorras, et sinna jätkuvalt läheksid investeeringud. Selles mõttes meie oleme tegevust planeerinud pigem selle nurga alt, et kohalikud väikesadamad oleksid selles koosluses paremini hallatud kui seni.

Tänan! Viimane täpsustav küsimus kolleeg Eiki Nestorilt. Palun!

Härra minister! Loomulikult arvab iga minister, et tema plaan on hea. Võib-olla ongi, mis siin ikka. Kas siis oleks ministril võimalik ehk Kihnu valla juhtidega kohtuda ja oma hea plaan neile selgeks teha? Ma saan aru, et nendel on natukene teistsugune nägemus asjast. Kas selline kohtumine on võimalik, kas võiks selle ära teha?

Austatud härra Nestor! Ma ei tea, kas te loete lehti või mitte, aga mina olen üldiselt tuntud ministrina, kelle jutule pääseb igaüks, kes seda soovib. Kihnu vallavanemale ei ole kindlasti majandus- ja kommunikatsiooniministri uksed suletud olnud ega ole ka edaspidi. On täiesti loogiline, et ükskõik milline omavalitsusjuht, kui ta otsib ministriga ühendust, selle kontakti, kohtumise ka saab. Ma tean täpselt, et meie ametnike tasemel on olnud ka Kihnu Vallavalitsusega suhtlemist päris palju. Küsimused olid väga tõsised, kui otsustati, et praam hakkab käima ainult Munalaiu asemel ka Pärnusse. Aga tookord oli ju hästi teada, et Kihnus näiteks tehti rahvaküsitlus, kus, ma võin protsendiga eksida, aga suurusjärgus 3/4 inimesi soovis, et oleks kahte kohta võimalik saarelt käia, nii Munalaiule kui ka Pärnusse. Ja seda üldist avaliku arvamuse uuringut arvestades Pärnu Maavalitsus oma otsused ka tegi. Selles mõttes peab kindlasti alati teadma, kus on otsustamise tase, et näiteks praamiliiklust Kihnu saare ja mandri vahel antud kontekstis teostab hoopis Pärnu Maavalitsus, mitte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Tänan väga, härra minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Toomas Alatalu välisminister Kristiina Ojulandilt Balti poliitika kohta. Palun!

Aitäh! Proua minister! Mõned nädalad tagasi, kui me arutasime siin jalaväemiinide keelustamist, mis on teatavasti Soome, Eesti ja Läti probleem, siis te ütlesite kõnepuldist: "Meie andmetel kaalub Soome parlament väga tõsiselt selle otsuse tegemist, tõenäoliselt lõplik otsus 2006, kuid on võimalik ka see, et Soome parlament teeb põhimõttelise otsuse konventsiooniga ühinemiseks juba käesoleval aastal." Esmaspäeval oli siin meil külas Soome parlamendi väliskomisjoni delegatsioon. Ei selle esimees, aseesimees ega nelja partei liikmed kinnitanud ühtegi teie öeldud mõtet. Minu küsimus aga puudutab Lätit, sest meie jutt läks edasi Lätile. Kas see jutt, mis te rääkisite Läti võimaliku ühinemise kohta selle konventsiooniga, oli korrektsem kui see, mis te ütlesite Soome kohta?

Aitäh selle küsimuse eest! Kui ma siit Riigikogu puldist olen esinenud, siis ma kahtlemata olen esindanud valitsuse seisukohta. Ja valitsusel ei ole kindlasti mitte mingisugust põhjust võltsida andmeid, mis puudutavad suhtlemist naaberriikidega, ja kindlasti infovahetus välisministeeriumide vahel on igati hea ja korrektne. Ma möönan, võib olla tõsi, et nende riikide parlamendid ei ole veel vastavaid eelnõusid oma valitsustelt saanud, või ma ei oska täpselt arvata, mis see põhjus võiks olla, miks nad ei olnud informeeritud, kuid see minu sõnavõtt tugines kahtlemata sellele informatsioonile, mis on Välisministeeriumis olemas ja mis on saadud oma kolleegidelt.

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Toomas Alatalult. Palun!

Aitäh! Ma ei saanud ikkagi vastust - nii nagu ka toona - küsimusele, kas Läti parlament on selle konventsiooni ratifitseerinud või mitte?

Jah, ma jään teile kahjuks vastuse võlgu, sest oleks ma seda küsimust täpselt teadnud siia tulles, oleksin saanud selle üle kontrollida. Aga ma heameelega täpsustan seda ja teatan teile.

Tänan! Teine täpsustav küsimus kolleeg Toomas Alatalult. Palun!

Aitäh! Vahetame siis natukene teemat. Praegu, nagu te teate, on käsil Balti Assamblee reformimine. Initsiatiiv tuli Eesti poolt. Aga kas ma sain õigesti aru, et Välisministeeriumi pikka aega nendesse ettevalmistöödesse ei kaasatud?

Ma loodan, et ma mõistsin seda küsimust nüüd õigesti. Juba eelmise valitsuskoalitsiooni ajal, kui toimus kohtumine Kalvi mõisas kolme Balti peaministri vahel, lepiti teatavasti kokku, et Balti koostöö vajab reformimist. Sellest ajast saadik on läbi erinevate valitsuskoalitsioonide sellega tegelnud nii valitsus, sealhulgas Välisministeerium, kui ka Riigikogu.

Tänan! Viimane täpsustav küsimus kolleeg Toomas Alatalult.

Aitäh! Kuna välispoliitika on ikkagi planeerimise küsimus ja põhimõtteliselt oli ette teada, et tuleb Venemaa poolt uus rünnak Lätile, et sellesse rünnakusse tõmmatakse kaasa ka Eesti, siis milline oli Välisministeeriumi seisukoht - kas oli õige aeg kaks kuud enne seda hakata reformima Balti koostööd selle vähendamise suunas?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma tõesti ei näe otsest seost Balti koostöö reformimisel ja Vene-poolsete rünnakute vahel. Ükskõik, kas me reformime Balti koostööd või mitte, ega see ei vähenda ega suurenda neid rünnakuid, mis on olnud lihtsalt Venemaa üks väga pikaaegne poliitika, vaatamata ilmale ja vaatamata Balti koostööle. Ma arvan, et Balti koostöö reform on leidnud üksmeelset heakskiitmist Balti riikide valitsuste poolt, ja ma saan aru, et ka parlamentaarne koostöö on praegu üsna lõpusirgel oma reformidega komisjonide lähendamise läbi. Ma usun, et see on kõigi huvides, kõigi Balti riikide huvides muuta tänane Balti koostöö paindlikuks, kaasaegseks ja muuta ta selliseks, mis vastab tänapäeva vajadustele. Mingi formaalne koostöö ei tule alati iseenesest, a priori, automaatselt kasuks. Ma usun, et tähtis on teha Euroopa Liidu ja NATO liikmena väga tihedat koostööd oma Balti naabritega, selles ei ole mitte mingisugust kahtlust. Küsimus on praegu selles, kuidas seda teha kõige efektiivsemalt, kuidas see kõigile kolmele Balti riigile kõige sobilikum ja kasulikum on.

Suur tänu, proua minister! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Järgnevalt küsib kolleeg Kadi Pärnits sotsiaalminister Marko Pomerantsilt tööhõivepoliitika kohta. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Alates eelmise aasta kevadest olete lubanud Sotsiaalministeeriumis seista selle eest, et tööturumeetmete kontseptsioon oleks tehtud ringi ja oleks tehtud uus. Selle raames olete lubanud ka lahendada töötu abiraha küsimuse, mis tänaseni on 400 krooni. Minu küsimus ongi: kus maal siis lõpuks see tööturu kontseptsioon on ja mida te ütlete selles kontseptsioonis töötu abiraha kohta, sest eelarve tegemine juba käib?

Aitüma küsimuse eest! Selline dokument nagu tööturumeetmete kontseptsioon on tõepoolest olemas, on valitsuskabinetis kaks nädalat tagasi läbinud n-ö esimese lugemisringi ja peaks olema ühel järgnevatest valitsuskabineti istungitest taas arutuse all. Eelnõud peaksid sellele kontseptsioonile vastavalt valitsuses olema 20. augustil, nii et sügisel eelarve kontekstis saaksid need muudatused tõepoolest arvesse võetud ja menetletud. Mis puudutab töötu abiraha, siis kontseptsiooni kokkukirjutajad on välja pakkunud sellise põhimõtte, et töötu abiraha peaks olema printsiibis suurem kui toimetulekupiir, kuid väiksem kui minimaalne töötuskindlustushüvitis, mis on vist miinimumpalgalt 900 krooni kandis. Nii et kontseptsiooni esitajate nägemuses on see 850 krooni kuus. Küsimus on lihtsalt selles eelarve menetlemise kontekstis, et kui me näeme ette ridamisi uusi meetmeid, n-ö seda aktiivset poolt, siis milline on selle kontseptsiooni rahastamise ajagraafik. Mina ministrina näen esimeses lahenduses seda, et me paneksime rõhu ennekõike nendele tegevustele endile. Peame siinjuures vaatama ka, milline on võimalus töötu abiraha tõstmiseks, mille me soovime ümber nimetada tööotsija stipendiumiks, et ta ei oleks töötu abiraha. Ja tegelik rakendamine sõltub eelarve võimalustest. Selline on minu vastus.

Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Kadi Pärnitsalt. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Mis puudutab aktiivseid tööturumeetmeid, siis möödunud aasta riigieelarves Eesti riigi raha nendele meetmetele vähenes. Enamik aktiivsetele tööturumeetmetele minevatest vahenditest planeeritakse tegelikult jätkuvalt Euroopa tõukefondidest. Aga see selleks. Minu küsimus on väga konkreetne: härra minister, millise töötu abiraha või siis uue kontseptsiooni järgi stipendiumi suuruse te esitate riigieelarve menetlemisel järgmiseks aastaks?

Aitüma! Nagu ma ütlesin, ettepanekuna on see 850 krooni kuus. Milline saab see tegelikult olema eelarves, kui me võtame arvesse toimetulekutoetuse tõstmist jne, seda näitab eelarve menetluse protsess.

Suur tänu, härra minister! Tänan kõiki ministreid, kes võtsid osa Riigikogu infotunnist! Sellega on meie tänane infotund lõppenud.

Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu istungit. Täna on meil meeldiv võimalus kuulata ära Riigikohtu liikme härra Peeter Jerofejevi ametivanne. Palun, härra Peeter Jerofejev!

Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega. (Aplaus.)

Tere päevast, austatud kolleegid! Olen juhatuse nimel valmis vastu võtma teie ettepanekuid. Esimesena palun Harri Õunapuu!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Koos kaheksa kolleegiga aknapoolsest reast anname üle seaduseelnõu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-de 32¹ ja 51 muutmiseks. Te teate, et põhikooli osas on tasuta koolitoit ette nähtud kuni 4. klassini. Meie eelnõu sisaldab ettepanekut, et 5.-6. klassi õpilaste toitu finantseeritaks riigieelarvest alates 2005. aastast ja 7.-9. klassi õpilastel alates 2006. aastast.

Suur tänu! Järgmisena palun kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Meie päikesepoolses reas Riigikogus arvame, et aeg-ajalt on vaja poliitilise kultuuri tõstmise huvides Eesti erakonnamaastikku korrastada ja selle tõttu anname me Riigikogu menetlusse kaks eelnõu. Esiteks, me arvame, et erakonnaseadust tasuks muuta niimoodi, et lisaks praegu kehtivale erakonnaseadusele, mille kohaselt on keelustatud ainult need erakonnad, kelle tegevus on vastuolus kriminaalseadustikuga, oleksid keelustatud ka need erakonnad, kelle põhikiri, kelle tegevusprogramm ja igapäevane tegevus on vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate kõigi seadustega. Mis puutub seaduseelnõu teise ossa, siis erakondadele annetatav raha on olnud alati probleemiks, kui läbipaistev see on, kui kergelt on see identifitseeritav. Me arvame, et rahalised annetused võiksid erakondadel olla ainult füüsilistelt isikutelt, nende piirmäär võiks olla 1000 krooni ja neid peaks tegema ainult pangaülekande korras. Alla on kirjutanud eelnõule Harri Õunapuu, Robert Lepikson, Sven Mikser, Jaanus Marrandi, Peeter Kreitzberg, Mark Soosaar, Liina Tõnisson ja Olev Laanjärv. Teine eelnõu on reklaamiseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Me arvame, et on aeg poliitiline välireklaam Eesti Vabariigi territooriumil lõpetada, sest välireklaamile on kulutatud ja kulutatakse kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid summasid. Tegemist on visuaalse reostusega, tegemist on tegelikult ebateadlike kodanike häälte kokkuostmisega ja nii väike rahvas nagu eesti rahvas ei peaks nii suuri summasid tuulde viskama. Ka sellele eelnõule on alla kirjutanud kõik kaheksa varem nimetatud Riigikogu liiget.

Suur tänu, Mark Soosaar! Järgmisena palun kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Head kolleegid! Arupärimine, mille annan üle peaminister Juhan Partsile ja millele on alla kirjutanud ka Heimar Lenk, Enn Eesmaa, Arnold Kimber, Vladimir Velman, Mihhail Stalnuhhin ja Ain Seppik, ei ole kahtlemata nii värvikas kui mõned eelmised. Kuid arupärimise sisu on siiski väga tõsine. See puudutab nimelt Riigikantselei tellitud meelsusuuringuid, millest Eesti avalikkus sai teada möödunud nädalal. Sellega seoses on meil mitmeid küsimusi, mis muu hulgas puudutavad ka maksumaksjate raha otstarbekat kasutamist üleüldse, selle õigustatust, erahuvide kinnimaksmist avalikuks kulutamiseks mõeldud rahaga. Ja küsimused, millele me palume peaministrilt vastust, on järgmised. "Millal lõpetab valitsus erahuvides teostatavate meelsusuuringute tellimise maksumaksja raha eest? Millega õigustate uuringuaruannete varjamist avalikkuse eest? Kas ametnik, kes väidetavalt tegi inimliku vea EMOR-i poolt läbiviidud uuringute aruandeid varjates, on saanud karistada? Milline karistus talle määrati? Millal kannavad koalitsioonierakonnad riigieelarvesse tagasi uuringuraha, mis raisati selgelt avalikke huvisid eirates? Kas vastab tõele väide, et erakondade või vähemalt mõne erakonna populaarsuse uurimisel kasutati metoodikat, mille kohaselt esitati küsitletavatele valikuks nii erakonna nimi kui selle erakonna juhtpoliitikute nimed?"

Suur tänu! Järgmisena palun kolleeg Andres Herkel!

Austatud juhataja! Head kolleegid rahvaesindajad! Mul on au Isamaaliidu fraktsiooni nimel taas algatada rahvahääletuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on vältida põhiseaduse muutmise rahvahääletuse ja valimiste samaaegset läbiviimist. Sellega välistatakse erineva sisuga poliitiliste küsimuste üheaegne otsustamine ning rahvahääletusele pandava põhiseaduse muutmise küsimuse jõuline ja otsene mõju valimisdiskussioonile ja võimalikult ka valimistulemustele. Mäletatavasti esitas Isamaaliit samasisulise eelnõu käesoleva aasta jaanuaris. 12. veebruaril lükkas Riigikogu täiskogu selle eelnõu tagasi ning üks põhjendustest oli see, et kuna põhiseaduse muutmise rahvahääletusele panekuks on vajalik Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus, siis ei ole tõenäoline, et Riigikogu niisugust asja otsustab ning niisugust asja teeb. Ja seda lähtekohta peab ka Isamaaliit loogiliseks ja arukaks. Aga paraku selgus eile, et seda loogikat ei jaga põhiseaduskomisjoni esimees härra Reinsalu, kes kinnitas, et põhiseaduse muutmise rahvahääletus presidendi otsevalimise küsimuses tuleks viia läbi üheaegselt 2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega.

Tänan, Andres Herkel! Järgmisena palun kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Enam kui kümne Riigikogu liikme nimel annan üle kaks arupärimist, üks on peaminister Juhan Partsile ja teine rahandusminister Taavi Veskimäele. Mõlemad on ühel ja samal teemal, see on välisabivahendite kasutamine. Jutt on sellest, et käesoleva aasta riigieelarve tulude poole peal on 5,4 miljardit krooni välisabivahendeid. Samas on teada, et Rahandusministeeriumi andmetel on aprillikuu lõpu seisuga riigieelarvesse laekunud välisabivahendeid vaid 351,3 miljonit krooni, mis teeb 6,51% eelarvestatud mahust. See tekitab tõsiseid kahtlusi selle suhtes, kuivõrd reaalselt olid planeeritud need tulud, tekitab kahtlusi igal juhul selle kohta, kas on võimalik aasta lõpuni tulude pool ära täita. Seoses sellega pöördume härra peaministri ja härra rahandusministri poole järgmiste küsimustega. "Millega Te põhjendate niivõrd tagasihoidlikku välisabivahendite laekumist? Kuidas mõjutab välisabivahendite osaline kasutamata jätmine riigi kohustuste täitmist? Kuidas oli Vabariigi Valitsuse poolt kavandatud ligikaudu 5,4 miljardi krooni suuruse välisabi kasutamine? Kui suur osa 2004. aasta riigieelarves planeeritud välisabivahenditest suudetakse teie hinnangul 2004. aastal ära kasutada?" Nagu ma juba ütlesin, alla kirjutanud on enam kui 10 Riigikogu liiget.

Tänan! Järgmisena palun kolleeg Heimar Lenk!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Meil on siin arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonenile ja see on seoses meie maanteede halva olukorraga. Nagu te teate, vastavalt teeseadusele rahastatakse kütuseaktsiisist riigieelarvesse laekuvatest vahenditest 75% ulatuses teede ehitust ja korrashoidu, seaduse järgi peaks see nii olema. Tegelikult antakse ainult 50%. Teeseaduse selline tõlgendamine ja täitmine valitsuse poolt on enam kui küsitav. Teede olukord on halb, see on üldteada fakt. Eesti Päevaleht on toonud näite, et Tallinna tänavate olukord on põhjustanud autodele 10% lisakütusekulu jne, jne. Lisaks Tallinnale on mitmed teised kohalikud omavalitsused jäetud rahastamata. Näiteks Toivo Ninnas, meie majandusministri erakonnakaaslane, nõuab kiiresti Tallinna teede ja tänavate parandamiseks raha. Ja eeltoodule toetudes ongi meil kuus küsimust majandusministrile selle kohta, mida on ette võetud ja mida kavatsetakse ette võtta nende teede olukorra parandamiseks ja õigeks rahastamiseks. Alla on kirjutanud Evelyn Sepp, Kaarel Pürg, Arnold Kimber, Vladimir Velman, Jüri _ehovtsov, Marika Tuus ja ma ise. Palume see üle anda majandusministrile.

Suur tänu, Heimar Lenk! Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus algatab täna tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu, ettekandja on rahandusminister Taavi Veskimägi.

Suur tänu ka Vabariigi Valitsusele! Lugupeetud kolleegid! Olen juhatuse nimel vastu võtnud neli arupärimist ja viis seaduseelnõu. Kui arupärimised vastavad kodukorraseaduses toodud nõuetele, edastatakse nad adressaatidele viivitamatult, millest teid ka informeerime. Üleantud viiele seaduseelnõule nimetab juhatus juhtivkomisjoni samuti vastavalt kodukorraseaduses toodule.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud. Esiteks, Vabariigi Valitsuse k.a 17. mail algatatud kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud kultuurikomisjon. Teiseks, valitsuse samal kuupäeval algatatud töö- ja puhkeaja seaduse ning puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud sotsiaalkomisjon. Kolmandaks, Riigikogu liikmete Siiri Oviiri ja Kaarel Pürgi samal kuupäeval algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 43 lõike 1 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud sotsiaalkomisjon. Neljandaks, põhiseaduskomisjoni samal kuupäeval algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud rahanduskomisjon. Viiendaks, valitsuse 18. mail algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud rahanduskomisjon. Kuuendaks, valitsuse samal kuupäeval algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks on määratud kultuurikomisjon. Seitsmendaks, valitsuse samal kuupäeval algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud sotsiaalkomisjon. Kaheksandaks, valitsuse samal kuupäeval algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks on määratud sotsiaalkomisjon. Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Heimar Lengi ja Küllo Arjakase 18. mail esitatud arupärimise sotsiaalministrile. Lugupeetud kolleegid, palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreeris ennast 84 Riigikogu liiget. Head kolleegid, tänase päevakorra kohta täpsustusi ei ole.

Me jätkame eile tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud seaduseelnõu 359 esimest lugemist. Me jäime võlgu Mihhail Stalnuhhinile ehk me jätkame läbirääkimistega. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsioon ei ole arutatava seaduseelnõu suhtes nii pessimistlik, nagu oli seda eile fraktsiooni sõnavõtus Isamaaliidu esindaja, kuid ei ole ka nii optimistlik, nagu oli seda Rahvaliit. On tõsiseid etteheiteid §-le 6, millest sai räägitud ka läbirääkimiste voorus, ning nagu härra regionaalminister teatas, on võimalus sellel teemal veel kokku leppida. Nimelt arvab Keskerakonna fraktsioon, et praegu eelnõus planeeritud toetuste suurus ei vasta tegelikele vajadustele. Teiseks, kui vaadata neid kulusid, mille katteks see toetus antakse, siis mõned neist on selgelt nähtavalt realiseeritavad kahe, kolme või nelja aasta jooksul. Seega üks moment oleks suurendada seda toetust, teine - pikendada selle toetuse väljamaksmist mitmeks aastaks. Teine moment, mis äratab teatud kahtlusi, puudutab § 7 lõiget 2, nimelt, selle ja järgmise aasta jooksul nende tingimuste täitmine, mis on üles pandud kahe või enama omavalitsuse ühinemislepingu koostamisega. See on võimalik sel puhul, kui meil on tegemist väikese omavalitsusega. Kui tegemist on suurema, nii haldusasutuste kui eesmärkidega ühinevate omavalitsuste liiduga, siis pole võimalik neid eesmärke, mis on näidatud ühinemislepingus, selle ajaga täita. Eesti Keskerakonna fraktsioon arvab, et seadust on täitsa võimalik korda teha, nii et ta vastaks praktilise elu vajadustele. Praegusel etapil ei toeta me selle eelnõu lugemise katkestamist ega saa ka seaduseelnõu praegusel kujul toetada. Aitäh!

Suur tänu, Mihhail Stalnuhhin! Ekraan on tühi. Me oleme läbirääkimiste faasis. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Kuid juhataja käes on veel eile juhatajale üle antud Isamaaliidu fraktsiooni ettepanek lükata seaduseelnõu 359 menetluse esimesel lugemisel tagasi. Ma panen ka selle ettepaneku nüüd hääletusele. Kas võime alustada? Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaaliidu ettepaneku lükata seaduseelnõu 359 esimesel lugemisel tagasi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Isamaaliidu fraktsiooni ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu on 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust ja nii on seaduseelnõu 359 esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute tähtajaks on 28. mai, kell 16.45, adressaat põhiseaduskomisjon.

Austatud kolleegid! Meil on eilsest päevakorrast veel üks päevakorrapunkt, Isamaaliidu fraktsiooni algatatud valimisseaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti Isamaaliidu fraktsiooni esindajana Andres Herkeli!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Isamaaliit lähtub valimisseaduste puhul väga lihtsast seisukohast: valimisseadusi tuleb muuta nii vähe kui võimalik, aga seal, kus vaja, võivad muudatused olla asjakohased. Ja üheks niisuguseks aspektiks on kujunenud juba mitmete aastate jooksul ja mitmete valimiste puhul, millega meil on kogemused, erakondade valimisnimekirjade registreerimine ja järjestamine. Ma ei tea, kust on kinnistunud arusaam, et esimesena nimekirja kantud erakonna esindajatel võivad olla valimistel just nagu mingisugused eelised. Ja kuna see järjestamine on toimunud valimisnimekirjade registreerimise järjekorras, siis on ajast aega juhtunud seda, et erakondade esindajad on kas Vabariigi Valimiskomisjoni ukse taga või suuremates omavalitsustes valimiskomisjonide ukse taga öid, et saavutada paremat positsiooni. Sellega on olnud seotud - eriti tänavu kevadel enne Euroopa parlamendi valimisi - ka kentsakaid ja kahetsusväärseid asjaolusid.

Andres Herkel, ma palun vabandust! Kolleegid Reformierakonnast ja Res Publica fraktsioonist, kas te saaksite oma kõnelused vaiksemalt läbi viia? Aitäh! Andres Herkel, palun!

Sellest tulenevalt on Isamaaliidu ettepaneku sisu muuta Euroopa Parlamendi valimise seadust, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ning Riigikogu valimise seadust nõnda, et erakondade järjekord kandidaatide koondnimekirjas või siis vastava valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas selgitatakse lihtsal meetodil - liisuheitmisega. Selle täpsem regulatsioon tuleks kehtestada kandidaatide registreerimiseks esitamise ja registreerimise korras, seda peaks tegema Vabariigi Valimiskomisjon ning sellega lahendaksime ühe kentsaka, kuid tülika probleemi valimiste läbiviimisel. See on minu poolt sissejuhatuseks kõik. Aitäh!

Suur tänu, Andres Herkel! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Indrek Raudne, palun esimesena!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg Andres Herkel! Kas te olete kindel, arvestades Eesti parlamentaarset ajalugu - me teame, et sotsid on olnud väga suured tülikiskujad 1920. ja 1930. aastatel -, et see parandus võib vältida seda, et Keskerakond ja sotsid läheks liisuheitmisel omavahel tülli ja kraaklema?

Aitäh! Ma ei osutanud oma sissejuhatuses ühelegi konkreetsele erakonnale ja arvan, et seda ei ole ka korrektne teha. Kui inimesed asetatakse situatsioonidesse, kus nad öö läbi kusagil ukse taga järjekorras on, siis võib see esile kutsuda teatud väsimust ja seisundeid, mida ei ole mõtet nii lihtsalt hukka mõista, nagu teie küsimusest võis tuleneda, ja liisuheitmise läbiviimisel ma ei näe mingit võimalust pingeteks.

Tänan! Kolleeg Tarmo Leinatamm, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin ühe sellise küsimuse: kas on tehtud mingisugune analüüs, kui suurt mõju valijale avaldab tegelikult see number, missugune see numbrite seeria ühel või teisel erakonnal on, ja kas on tehtud ka selline analüüs, kas siiamaani toimunud valimised on kuidagi olnud mõjutatud sellest, kellel on number 1 seal ees või kellel on number 2 ees.

Aitäh! Selleks, et sellele küsimusele täpsemini vastata, on ilmselt asjakohane pöörduda taju ja tähelepanu uurijate poole. On tõesti selline hüpotees, et inimesed, kellel tegelik ja selge valimiseelistus puudub, alustavad valimiskabiinis valimisnimekirjade lugemist vasakult paremale ehk väiksematest numbritest alates, sama hästi võib võib-olla eeldada ka seda, et esimesena pilk tabab neid nimekirju, mis on vaatevälja keskpunktis ehk siis üsna keskmisena registreeritud nimekirju. Samuti võivad igas valimisjaoskonnas nimekirjad kabiini seinal olla paigutatud erinevalt. Nii et ma ei söandaks mingit üldistavat osutust teha, et see tõepoolest mõjutab, aga millegipärast mingi selline võistlusmoment on erakondade vahel tekkinud. Ja isegi kui niisugusel järjestuse efektil on mingisugune psühholoogiline mõju, siis ma olen täiesti kindel, et see tegelikkuses on marginaalne.

Tänan! Tarmo Leinatammel on ka teine küsimus.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te juba puudutasite mu järgmist küsimust, just nimelt seda valimiskambrikest või valimisruumi, kuhu nimekirjad on paigutatud: Need numbrid võivad ju ükskõik missugused olla, võivad alata üheksaga, kaheksaga, seitsmega või koguni ühega, nad on paigutatud selle kirjutuslaua ehk pastakalaua kohale, kohe silme ette. Võib-olla peaks selles seaduseelnõus käsitlema seda momenti, et ei tohikski sinna silme ette paigutada, vaid paigutada tuleks kuskile kõrvale, kas valijast vasakule või valijast paremale kõrvale, et otse silme ees sellist mõjutavat, magnetina mõjuvat nime ei oleks. Kas te olete selle peale ka mõelnud, kas te olete seda ette näinud?

Aitäh! Tõtt-öelda ei näinud me eelnõu algatamisel selles nii suurt probleemi, et selle kohta veel mingisugune eraldi standard või eraldi eeskiri välja anda. Juhul kui teil või kellelgi teisel on halbu kogemusi, et nimekirjad on siin-seal olnud paigutatud eksitavalt, siis võib seda ju kaaluda. Aga ma arvan, et kui selliseid tähelepanekuid valimiste vaatlejad või komisjonide liikmed on teinud, siis neid märkusi on ka arvesse võetud. Üks asi on kindel ja seda me kuidagimoodi muuta ei saa, see on see, et eesti alfabeedis igasuguseid jadasid inimesed loevad vasakult paremale ja reeglina alustatakse algusest ja liigutakse lõpu suunas, ehkki võimalik on ka teistsugune lähenemine.

Tänan! Ka Indrek Raudsel on teine küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Hea rahvaesindaja Herkel! Mul on selline küsimus. Järsku te oskate valgustada, kas see eelnõu fikseerib ka kuidagimoodi selle liisuheitmise meetodi? Ja sellest tulenevalt, kui ta ei fikseeri, kas ei või tekkida sellist ohtu, et näiteks kasutatakse meetodina kulli ja kirja viskamist, erakondi on palju ja siis tekib nagu kulli järjekord ja kirja järjekord ja ikkagi seistakse öö läbi ja tekivad samad pinged ja tajuhäired ja muud asjad, mis viivad kahetsusväärsete intsidentideni?

Aitäh, härra Raudne! Ma arvan, et kui valimistel on osapooli rohkem kui kaks, siis on otstarbekas kasutada meetodeid, kus liiske või loose on sama palju kui valimistel osalevaid erakondi. Meie eelnõu - ma ennist jätsin selle ütlemata - puudutab ka üksikkandidaatide reastamist analoogilisel meetodil. Aga me näeksime siiski seda, et selle protseduuri täpsem regulatsioon ei kuulu mitte seadusandja, vaid Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse, kes selle oma asjakohase aktiga lahendab.

Andres Herkel, suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Evelyn Sepa!

Aitäh! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 343 oma 11. mai koosolekul. Täieliku konsensusega langetati järgmised otsused: teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada (poolt 10, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud) ning määrata seaduseelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, mis teeb 2. juuni k.a, kell 18. Eelnõu puhul väärib märkimist ka see, et valitsus on eelnõu toetanud, ühtlasi on toetavat seisukohta avaldanud Vabariigi Valimiskomisjon. Komisjonis toimunud arutelude käigus peatuti paaril nüansil. Üks nendest kuulub n-ö keeletaju valdkonda: kas erakondade vahel heidetakse liisku või loositakse järjekord. Sõnaraamat annab neile mõlemale üsna sarnase tähenduse. Veel tõusetus küsimus, kuidas täpsemalt lahendada registreerimisnumbrite ja kandidaadinumbrite jagamine. Aga ka selles osas tõenäoliselt teeb Vabariigi Valimiskomisjon mõned ettepanekud, et seda üheselt ja selgelt sätestada. Sisulisi vaidlusi ega mingeid vastuolusid arutelud ei tekitanud. Aitäh!

Tänan! Kas kolleegidel on juhtivkomisjoni esindajale küsimusi? Neid ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Urmas Reinsalu Res Publica fraktsiooni nimel, 5 + 3, palun!

Austatud koosoleku juhataja! Austatud rahvaesindus! Esitatud eelnõu on mõistlik, asjakohane ja Res Publica fraktsioon toetab selle eelnõu kiiret menetlemist ja vastuvõtmist ilma igasuguse viivituseta. Mis puudutab seost nimekirja järjestusega, siis eelkõige on kahtlemata tuvastatud seos nimekirjasisese järjestuse ja valija eelistuste võimaliku psühholoogilise mõjutamise vahel. Kui Eestis muudetakse loodetavasti järgmisteks presidendivalimisteks põhiseadust, siis kindlasti ühe täiendava muudatusena tuleb sisse viia põhimõte, et liisu või - keelelise arutluse objekt - loosi teel reastataks ka presidendikandidaadid. Praegu kehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus sätestab, et presidendikandidaadid reastatakse perenime tähestikulises järjekorras, tunduks mõistlik - ja see on ka paljudes riikides praktiseeritav -, et järgmistel presidendivalimistel, kui Eesti Vabariigis valitakse presidenti otse, rakendatakse seda ka Vabariigi Presidendi valimistel. Nii et aitüma Isamaaliidule hea algatuse eest ja Res Publica fraktsioon toetab seda eelnõu menetlemist! Aitäh!

Suur tänu, Urmas Reinsalu! Rohkem kõnesoove fraktsiooni esindajatel ei näi olevat. Teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Läbirääkimised on lõpetatud. Seega on lõppenud ka seaduseelnõu 343 esimene lugemine. Muudatusettepanekud palun esitada põhiseaduskomisonile 2. juuniks tööpäeva lõpuks. Austatud Riigikogu! Me oleme oma tööga jõudnud tänase päevakorra juurde ja meil seisab ees rida lõpphääletusi, millega ka alustame.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse eelnõu. Tegemist on kolmanda lugemisega. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata ja me alustame lõpphääletust. Kuna nimetatud seaduseelnõu nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis sooritame enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli. Austatud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll! Kohalolijaks registreeris ennast 71 Riigikogu liiget. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse eelnõu 295. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused . Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 69 Riigikogu liiget, erapooletuid ega vastuolijaid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Võtame kolmandale lugemisele Vabariigi Valitsuse algatatud telekommunikatsiooniseaduse ja julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse. Lugemise käigus on fraktsioonide volitatud esindajatel võimalus osaleda läbirääkimistel. Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud telekommunikatsiooniseaduse ja julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 219. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 62 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame kolmandale lugemisele Riigikogu liikmete Tiit Mae, Vello Tafenau, Jüri Saare, Jaanus Rahumäe ja Märt Raski algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Fraktsioonide esindajatel on võimalus osaleda läbirääkimistel. Seda soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Tiit Mae, Vello Tafenau, Jüri Saare, Jaanus Rahumäe ja Märt Raski algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 271. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 50 Riigikogu liiget, 10 on vastu, erapooletuid on 4. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on kolmanda lugemisega. Fraktsioonide esindajatel on võimalus osaleda läbirääkimistel. Esimesena palun Imre Sooäär Res Publica fraktsiooni nimel! 5 + 3.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk alkoholiseaduse kooskõlla viimine Euroopa Liidu õigusruumiga. Kahjuks ei saa sellega täielikult nõustuda, kui me eelnõu teksti tähelepanelikult loeme. Euroopa Liidu riikides toodetud ja teistesse liikmesmaadesse imporditud alkohoolsetele jookidele ei kehti seal täiendavat registreerimisnõuet. Toodete liikumise kohta peavad registreid alkoholi käitlejad ise. Täiendavat riiklikku registreerimist Euroopa Liidu maades ei ole. Analoogiliselt võiksime luua siis ka rõivaste, tubaka-, toiduainete jm registrid, et piirata võltsimist ja salakauba sissevedu. Võib-olla on register statistilise infokanalina isegi hea, aga miks peab nende kannete tegemiseks niipalju ette võtma ja see nii keeruline olema. Põllumajandusministeeriumi ametnikud on seaduse ettevalmistamisel ilmselgelt eeskujuks võtnud Soome, kus kehtib teatavasti alkoholimonopol. Tahaks väga loota, et Eesti ei liigu samasuguse monopoliseerumise suunas. Kindlasti ei ole see tarbija huvides ja tõstab hindu teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes. Täiendav administreerimiskulu, mille eelnõu kaasa toob, muudab kvaliteettoodete maaletoomise väikestes kogustes ebarentaabliks, seetõttu piirab eelnõu eelkõige kvaliteetveini valikut meie poelettidel ja restoranides ning tõstab nende toodete hinda. Selle seadusega olemegi teel Soomes kehtiva olukorra poole, kus tänu riiklikule monopolile on tootevalik väiksem kui teistes Euroopa riikides ja hinnad kallimad. Ei taha uskuda, et kallimad hinnad Soomes on oluliselt vähendanud alkoholi tarbimist. Me räägime eestlaste suurest alkoholilembusest ja püüame selle vastu võidelda. Samas ei räägi me veinikultuurist. Samuti ei oska keegi öelda, kui suure osa Eestis müüdud alkoholist on siit ostnud põhjanaabrid. Aga see on omaette teema nagu ka alkoholimüügi piirangud, mida kahjuks on ajakirjanduses viimastel päevadel selle eelnõuga segi aetud. Eelnõu räägib alkoholi impordist ja selle registreerimisest, mida ei saa ühte patta panna tarbimisprobleemidega. Euroopa Liidus kehtib range kontroll alkoholi liikumise üle. Kõik aktsiisikaubad, sealhulgas alkohoolsed joogid, liiguvad vaid aktsiisiladude kaudu koos põhjalike saatedokumentidega. Saatedokumentides on ammendav info iga tootepartii kohta kuni algallikani välja. Nende dokumentide alusel teostatakse järelevalvet kõikjal Euroopa Liidu riikides. Ometi tahab Eesti kehtestada rangema korra kui teistes liikmesmaades. Ministeeriumi ametnikud ja osaühing Areto, kelle käes on praegu Eesti alkoholi registreerimise monopol, usuvad, et täiendav registreerimine aitab tõhustada kontrolli. Mina seda ei usu. Kindlasti ei ole see nii, vähemalt kvaliteetveinide osas. Alkoholiregister on Eestis aastaid tegutsenud. Ometi ei ole see ära hoidnud ei Pärnu metanoolitragöödiat ega salaalkoholi müüki. Registreeritakse ju ainult legaalseid tooteid. Need, kes riiki petta tahavad, teevad seda niikuinii. Täiendava administreerimise kulu peavad kinni maksma tarbijad. Suured Euroopa veinimaad on oma toodangule sätestanud väga karmid eeskirjad, kusjuures jälgitakse piinliku täpsusega väiksemaidki detaile. Miks peab Eesti Euroopa Liidust tuleva kauba kahtluse alla seadma, jääb mul arusaamatuks. Kitsenduste sisseseadmine Euroopa Liidust tulevale kaubale on risti vastu kaupade vaba liikumise põhimõttele ja võib maaletoojate arvates kaasa tuua ka Euroopa Liidu poolseid sanktsioone Eestile. Omaette probleem selles eelnõus on osaühingule Areto järelevalveõiguste andmine. See on sisuliselt sama, kui Riiklik Autoregistrikeskus hakkaks Eesti teedel enda poolt väljaantud dokumente kontrollima ja selleks riigieelarvest täiendavalt raha saama. Iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde. Järelevalve jaoks on riiklikud järelevalveorganid, nagu politsei, Tolli- ja Maksuamet, Tarbijakaitseamet jne. Mida rohkem on meil ristkontrolli teostavaid ametkondi, seda vähem nad tegelikult vastutavad ja seda ebaefektiivsem on kontroll. On täiesti mõistetav eelnõu autorite soov tagada toodete kvaliteet turul. Täpselt sama soov on ka kõigil legaalselt tegutsevatel käitlejatel. Loomulikult on sellest huvitatud ka tarbija. Antud juhul tekitatakse aga just ausatele maaletoojatele ja kontrollitud kvaliteettoodetele põhjendamatud tõkked, mille peab kinni maksma aus tarbija. Raha, mis kulutatakse registreerimisele, tuleks tegelikult kulutada järelevalve tõhustamisele. Paljudel juhtudel tuleb toode uuesti registreerida koos kõigi sellega kaasnevate kulutustega, ehkki pudeli sisu on tegelikult sama. Näiteks muutub veini aastakäik või alkoholisisaldus, silt või värvitoon. Loomulikult tõstab see eriti kvaliteetveinide hinda, sest sissetoodavad partiid on väiksemad ja marginaalseid muutusi on palju. Eelnõu seletuskirjast jääb mulje, et ametnikud otsivad enda tegevusele lihtsalt õigustust, rakendades täiendavalt bürokraatiat, mida teistes Euroopa Liidu riikides ei ole. See soodustab omakorda varimajandust alkoholi maaletoomisel ja registreerimata alkoholi sissevedu Eestisse. Tuletan meelde, et Euroopa Liidu riikide vahel saab juba täna ilma igasuguse registreerimiseta kaasa tuua terve kaubikutäie veini ja õlut. Vastava tolliseaduse muudatuse võtsime paar nädalat tagasi siin Riigikogus vastu. Põllumajandusministeeriumi asekantsler härra Andres Oopkaup tunnistas ka ise majanduskomisjonis, et selle eelnõu puhul jääb probleem kvaliteettoodetega kahjuks lahendamata. Härra Oopkaup lubas majanduskomisjonile, et tema eestvedamisel luuakse töögrupp, kes leiab sügiseks lahenduse ja valmistab ette asjakohased muudatused. Sellesse eelnõusse ei olevat tema sõnul võimalik praegu muudatusi sisse tuua, see eeldavat seaduse põhimõtete muutmist. Meest sõnast, härga sarvest. Kurb on aga see, et ministeerium ei ole neid probleeme juba eelnõu ettevalmistamise käigus lahendanud. Tegelikult on selle eelnõu puhul tegu järjekordse näitega, kuidas rangete euronõuete kilbi varjus kehtestatakse Eestis veelgi rangemad euronõuded kui mujal Euroopas. Meie ametnikud täiendavad omakorda niigi vohavat bürokraatiat Euroopa Liidus. Selline suhtumine ei tee meie riiki paremaks, annab vaid lisatööd ametnikele endile, kes oma kohtadest kiivalt kinni hoiavad ja oma vajalikkuse tõestamiseks järjest rangemaid reegleid kirjutavad. Kulud peab aga lõppuks kinni maksma lõpptarbija ehk maksumaksja. Kontroll alkoholi liikumise ja käitlemise üle peab olema range, selle vastu ei vaidle keegi. Kontrolli ei saa aga parandada üleregistreerimise, vaid järelevalve tõhustamisega. Selles ongi selle eelnõu peamine häda. Eesti tarbija ei pea oma taskust kinni maksma ametnike ülepingutamist Euroopa seaduste tõlgendamisel. Oleme seda juba mitmes valdkonnas niigi teinud. Loodame, et ministeeriumi asekantsler peab oma sõna ja pärast suvepuhkust saame selles eelnõus olevad puudused alkoholi maaletoomisel kõrvaldada. Aitäh!

Suur tänu, Imre Sooäär! Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel Eiki Nestor. Kas sõnavõtt kohalt? Palun!

Aitäh! Mul on pigem protseduuriline küsimus. Seda eelmist sõnavõttu kuulates tekkis mul järsku tunne, et meil on päevakorras mingi viga. Kas selle eelnõu puhul on tegemist esimese või kolmanda lugemisega?

Juhataja arusaam on väga selge, et tegemist on kolmanda lugemisega. Ma ei tea, kas samal seisukohal oli Imre Sooäär. Jaanus Männik, sõnavõtt kohalt, palun!

Aitäh! Austatud kolleegid! Ma peaksin selle pidurdamatu sõnavoolu lõpetuseks siiski mainima, et kolleeg Sooääre etlemine ei olnud asjakohane. (Naer.) See, et Eesti riigil peab olema ülevaade sellest, mida siia sisse tuuakse, sealhulgas ka alkoholimarkide näol, on hädavajalik. Ja kui me siin midagi tahame parandada või korrigeerida, siis seda võib ka teha, aga selline hinnang, mis anti, on täiesti kohatu. Nii et me kutsume üles eelnõu toetama.

Tänan, Jaanus Männik! Imre Sooäärel on vasturepliigi õigus. Palun!

Vastulauseks ütlen, et tegu on tõesti kahjuks kolmanda lugemisega. Kui te mäletate, siis nädal aega tagasi me katkestasime teise lugemise, aga kuna ministeeriumi ametnikud ei olnud nõus või võimelised ise nende poolt tunnistatud puudusi eelnõus parandama, siis kahjuks olemegi täna sellises seisus.

Aitäh! Ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud. Vaatamata tekkinud segadusele on mul ettepanek alustada lõpphääletust. Kas võime alustada lõpphääletust? Keegi vaheaega ei soovi. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 328. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 16 Riigikogu liiget, 5 on vastu, 2 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti majanduskomisjoni liikme Arnold Kimberi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse 5. aprillil k.a algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu oli esimesel lugemisel 5. mail k.a. Majanduskomisjon arutas eelnõu teisele lugemisele saatmist oma istungil 13. mail. Komisjon otsustas eelnõu 319 arutada koos teiste samalaadsete eelnõudega, need on 320 SE (leping Portugaliga), 321 SE (leping Horvaatiaga), 322 SE (leping Ungariga) ja 331 SE (leping _veitsiga). Arutelul viibisid Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo ata_ee Peeter Pedak. Selgitati, et eelnõude kohta ei laekunud mitte ühtegi muudatusettepanekut. Komisjoni liikmetel tekkis küsimus, kas saata Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu ja kas teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo ata_ee Peeter Pedak selgitas, et nimetatud eelnõu vastuvõtmisega näitaks Eesti head tahet suhetes Venemaaga, mistõttu tuleks eelnõu seadusena vastu võtta. Küsiti, kas Vabariigi Valitsus plaanib veel algatada samasuguse sisuga eelnõusid. Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro teatas, et tänaseks päevaks on 26 samasugust seadust jõustunud, viis on täna Riigikogus menetluses ja umbes kümme on veel plaanis Riigikogule ratifitseerimiseks esitada. Olulisemad neist on lepingud India ja Bulgaariaga ning meie huviorbiidis on ka Jaapan. Majanduskomisjon otsustas, esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 319 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 19. mail, teiseks, teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Otsus oli ühehäälne. Aitäh!

Suur tänu, Arnold Kimber! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Neid ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Ekraanilt seda ei näe, läbirääkimisi ei avata. Mingeid muudatusi eelnõus ei ole. Kas võime alustada lõpphääletust? Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 319. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 41 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Austatud kolleegid! Teisele lugemisele tuleb Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Portugali Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ettekandja on sama. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma ei hakkaks seda sissejuhatust uuesti lugema, vaid loeksin ette majanduskomisjoni otsuse. See on järgmine. Esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Portugali Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 320 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 19. mail. Teiseks, teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Otsus oli komisjonis ühehäälne. Aitäh!

Tänan, Arnold Kimber! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Portugali Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 320. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud lepingu ratifitseerimise seaduse vastuvõtmise poolt on 36 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Leping on ratifitseeritud.

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Horvaatia Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Algab eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Arnold Kimberi!

See on neist kolmas ja loeksin ette ainult majanduskomisjoni otsuse. Esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Horvaatia Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 321 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 19. mail. Teiseks, teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Otsus oli ühehäälne. Aitäh!

Tänan, Arnold Kimber! Kas on küsimusi ettekandjale? Neid ei ole. Kas on vaja avada läbirääkimisi? Ekraan on tühi, läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Horvaatia Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 321. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud lepingu ratifitseerimise poolt on 38 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Leping on ratifitseeritud.

Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõu teise lugemisega. Ettekandeks palun kõnepulti Arnold Kimberi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Loeksin jälle ette majanduskomisjoni otsuse 13. maist k.a. Esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 322 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 19. mail. Teiseks, teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Otsus oli ühehäälne. Aitäh!

Tänan, Arnold Kimber! Kolleegid, kas on küsimusi? Ei ole. Kas on vaja avada läbirääkimisi? Ekraan on tühi, läbirääkimisi ei avata. Asume lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 322. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 41 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Viimane samasugune leping, Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja _veitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Algab eelnõu teine lugemine. Palun kõnepulti tagasi Arnold Kimberi!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Siin on ainus erinevus, et Vabariigi Valitsus ei esitanud seda eelnõu mitte 5. aprillil, vaid 8. aprillil. Aga ma loeksin teile ikkagi ette majanduskomisjoni otsuse 13. maist. Esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja _veitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 331 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 19. mail ehk siis täna. Teiseks, teha ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Otsus oli üksmeelne. Aitäh!

Suur tänu, Arnold Kimber! Riigikogu noorimal liikmel on küsimusi. Silver Meikar, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Lugupeetud härra Kimber! Kas te oskaksite seletada, millised mõjud selle seaduse ratifitseerimine toob kaasa Eesti majandusele?

Aitäh! Kõik need topeltmaksustamise vältimise lepingud toovad kaasa selle, et kaubavahetus elavneks ega oleks takistusi äride liikumisel üle piiride.

Aitäh! Kolleeg Peep Aru, palun!

Ma tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Me hakkame täna siin ratifitseerima väga tähtsat lepingut _veitsiga. Kas on teada, kas ka _veitsi pool on juba selle lepingu ratifitseerinud?

Majanduskomisjonis oli samasugune küsimus. See ratifitseerimine toimub enam-vähem ühel ajal.

Tänan! Silver Meikar, teine küsimus, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et see soodustab kaubavahetust. Kindlasti huvitab kõiki Riigikogu liikmeid antud hetkel, milline on siis täpselt Eesti ja _veitsi vahelise kaubavahetuse bilanss, millised on need põhiekspordi ja -impordi tootjad, allikad ja millised oleksid need mõjud, kui me seda protokolli ei ratifitseeriks?

Silver Meikar oli majanduskomisjoni istungil nagu minagi. Mida ei räägitud, seda ei räägitud. Seda seal ei räägitud.

Tänan! Kolleeg Henn Pärn, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Härra esimees ütles, et tegemist on analoogilise seaduseelnõuga. Kui ma loen teksti, siis nad ei ole päris analoogilised. Palun selgita, milles on _veitsi lepingu erinevus, võrreldes teistega?

Mul ei ole siin kõiki neid pabereid kaasas, selleks et öelda, mis erinevused täpselt olid. Küsimusi tuleb esitada esimesel lugemisel, praegu ei oska teile päris täpselt öelda, mis vahe neil on. Aga küsimused on lahendatud Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimiste käigus. Muidugi nad erinevad. Nii nagu kokku lepiti, igal riigil on esiteks omad maksusüsteemid ja muud asjad. Nii et päris täpselt ma ei oska öelda ja seda komisjonis ka ei selgitatud.

Tänan! Kolleeg Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Paistab, et Riigikogu liikmed ei ole nende lepingutega piisavalt palju tutvunud ja vajavad ilmselt aega, et nendesse põhjalikult süveneda. Kas komisjonis oli arutuse all, et võiks teise lugemise katkestada?

Nii kardinaalset ettepanekut komisjonis päevavalgele ei tulnud.

Tänan! Henn Pärn, teine küsimus, palun!

Täpsustav küsimus esimesele lisaks. Miks me _veitsi puhul ei ole maksudest hoidumise tõkestamise lepingut sisse võtnud?

Ma juba esimeses vastuses ütlesin, et seda oleks teie majanduskomisjoni liikmena võinud küsida majanduskomisjonis Välisministeeriumi ametnikelt.

Arnold Kimber, suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi neil ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja _veitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 331. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Nimetatud lepingu ratifitseerimise poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Seadus on vastu võetud.

Austatud Riigikogu! Me läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Me jätkame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti riigikaitsekomisjoni liikme Tarmo Leinatamme!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Selle seaduseelnõu lugemine oli katkestatud päris pikka aega. Riigikogu riigikaitsekomisjon arutas seda oma kolmel istungil ja moodustas koguni töörühma, rääkimaks läbi ja rääkimaks selgeks põhimõttelisi küsimusi. Kas perearst võib kutsealuse tervisetõendi väljastamise eest küsida raha? Riigikaitsekomisjon hääletas seda ja jõudis põhimõttelisele seisukohale, et võib, et ravikindlustuse seadusesse ei lisata praegu ilma tasuta väljastatavate nimistusse enam kutsealuse tõendit. Ja läbi kolme arutelu jõudsime riigikaitsekomisjonis sellise sõnastuseni, mis tundub olevat kõige mõistlikum ja mis on teil allajoonitult kirjas. Teine probleem oli ka sõnastusega: kas rahuoperatsioonides osalenud kaitseväelaste taastusravi tagatakse vajaduse korral või meditsiinilise näidustuse korral? Kui eelmise probleemi arutelu juures viibisid sotsiaalkomisjoni liikmed Andres Kork ja Urmo Kööbi, siis selle probleemi arutlusel oli kohal ka parandusettepaneku esitaja Siiri Oviir. Hääletuse tulemusena jäädi sellise sõnastuse juurde, nagu teie ees on ehk rahuoperatsioonis osalenud kaitseväelastele tagatakse taastusravi meditsiinilise näidustuse korral. See loetelu taastusravi võimalustest pidi olema niivõrd täiuslik, et ei tohiks jääda sellist n-ö meditsiinilist ega juriidilist vaakumit. Kui mõni kaitseväelane tahab pärast operatsioonilt naasmist minna taastusravile, siis see talle ka kindlasti võimaldatakse. See parandus näeb ette, et Kaitseministeeriumi eelarvesse lisatakse spetsiaalne rida. Riigikaitsekomisjon teeb ettepaneku eelnõu 230 teine lugemine lõpetada ja suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, Tarmo Leinatamm! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Neid ei ole. Austatud Riigikogu, tegemist on eelnõu teise lugemisega, teil on võimalus osaleda läbirääkimistel. Keegi oma arvamust avaldada ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Lugupeetud kolleegid, meil tuleb läbi vaadata kolm muudatusettepanekut. Nendest esimene on juhtivkomisjonilt. Teine on sotsiaalkomisjoni ettepanek, juhtivkomisjon on arvestanud seda osaliselt. Kolmas muudatusettepanek on Siiri Oviirilt ja Kaarel Pürgilt, komisjon on arvestanud täielikult. Seega oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud ja siinkohal on seaduseelnõu 230 teine lugemine lõpetatud.

Austatud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis rahanduskomisjoni esimees Andres Lipstok. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu esimene lugemine oli 12. mail. Teiseks lugemiseks ühtegi parandusettepanekut Riigikogu liikmetelt ei tulnud. Menetlemise käigus töötas komisjon selle eelnõuga päris hoogsalt koos algatajatega ja kirjutas kokku neli parandusettepanekut, mis on täna teile väljajagatud tabelis olemas. Loomulikult olid kõik need neli komisjoni enda ettepanekud, selle tulemusena said nad kõik täiesti ühehäälse toetuse. Nendest ettepanekutest lühidalt võib-olla niipalju, et üldiselt on nad redaktsioonilised. Esimese ettepanekuga täpsustatakse mõisteid, lähtudes noorte tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektis osalemise mõistest. Nimelt, noorsooseaduses tehtud muudatusega asendati see projekt nimetusega projektlaager ja selles tulenevalt oli vaja ka tulumaksuseadusesse viia sisse noorte tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projekti asemel projektlaager. Teine muudatus puudutas investeerimisfondide seaduse hiljutist vastuvõtmist ja sellest tulenevalt paragrahvide muutmist ja seal ka teatud viiteid uue seaduse § 102 lõigetele, mis muudaks siis tulumaksuseaduse loogilisemaks ja eelkõige muudaks offshore-firmade väärtpaberite soetamise maksustamise loogika teostatavaks. Tänases redaktsioonis on päris mitu vaidluskohta, nüüd selle uue redaktsiooni ja viitega peaksid need olema likvideeritud. Kolmas ettepanek on seotud uuesti selle müügimaksuga, millest siin eelmine kord juttu oli, täpsustab seda, tegutsemisvaldkonnad tuuakse ka kenasti sellesse seadusesse ning sellega peaks segaduste võimalus vähenema, välistatakse müügimaksu maksmise kohustus näiteks tavalisel hulgikaupmehel. Ja neljanda muudatusega täpsustatakse tähtaega, et müügimaksu kohustuse tekkimise tähtaeg võiks olla uues redaktsioonis alates 1. juulist 2004. Kui see nii ei oleks, siis võiks tekkida päris mitu segadust, just tänu sellele, et redaktsioon nende lubade ja registreerimise mõistes muutus. Nagu ma ütlesin, kõik eelkuuldud muudatused tegi komisjon ühehäälselt. Samuti ühehäälselt otsustati teha teile ettepanek, et pärast nende paranduste läbivaatamist võiks teine lugemine siin saalis täna lõppeda ja eelnõu võiks pärast seda lõpetamist minna kolmandale lugemisele. Kolmanda lugemise kuupäevaks paluks küll homset päeva, s.o 20. mai, siis oleksime oma jõustumise tähtaegadega ilusasti rea peal ega tekitaks täiendavalt segadusi. Aitäh!

Suur tänu, Andres Lipstok! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Austatud Riigikogu! On võimalik avada läbirääkimised. Läbirääkimistel osalemise soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Austatud kolleegid! Meil tuleb nüüd läbi vaadata mõned muudatusettepanekud, mis on kõik juhtivkomisjonilt. Esimene neist on leidnud täielikku arvestamist, nii nagu ka teine, kolmas ja viimane, neljas. Sellega on seaduseelnõu 356 teine lugemine lõpetatud. Nagu komisjoni esimees ütles, tuleb nimetatud eelnõu kolmandale lugemisele homme, s.o neljapäeval.

Austatud Riigikogu! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti kultuurikomisjoni liikme Elle Kulli!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Eelnõu 334 käsitleb Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist. Eelnõu kohta ühtki muudatusettepanekut ei laekunud. Komisjon tegi eelnõu teise lugemise teksti vaid paar redaktsioonilist muudatust, mis on kooskõlastatud ka eelnõu algatajatega ning keeletoimetajatega. Komisjon toetas neid ettepanekuid üksmeelselt. Komisjoni otsus oli viia eelnõu teisele lugemisele ja see lõpetada. Kui Riigikogu täiskogu aktsepteerib seda otsust, teeb kultuurikomisjon juhatusele ettepaneku, et eelnõu kolmas lugemine toimuks neljapäeval, 20. mail.

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata. Nagu öeldud, on juhtivkomisjon ise tootnud kaks muudatusettepanekut, nendest esimene ja teine on leidnud täielikku arvestamist. Sellega on seaduseelnõu 334 teine lugemine lõpetatud ja kolmas lugemine toimub homme, 20. mail.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse eelnõu. Algab eelnõu teine lugemine. Ettekandeks on Riigikogu kõnepuldis majanduskomisjoni liige Peep Aru.

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Majanduskomisjonis arutasime Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse eelnõu 281 teisele lugemisele saatmist k.a 10. mail. Komisjoni istungil andsid selgitusi eelnõu esitaja poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja kt Edvard Saarma ja sama osakonna nõuniku kt Alice Vood. Komisjoni arutelule eelnesid mitu eelnõu menetlemiseks moodustatud töörühma koosolekut ja töönõupidamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Ministeerium kaasas arutellu ka Eesti Posti esindajad. Toimunud nõupidamiste, Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna ja majanduskomisjoni nõuniku Liivia Soone märkuste ja ettepanekute ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanekute nr 3, 4, 5, 9, 11, 12 osalise arvestamise tulemusena sündis eelnõu uus tekst, mis on esitatud ühe tervikmuudatusettepanekuna. Suur osa muudatustest on sõnastuslikud. Sisuliste muudatuste hulgast tooksin välja järgmised. Esiteks, eelnõusse toodi sisse tarbija mõiste (§ 3 lõige 3), seadus teeb edaspidi vahet postiteenuse tarbijal ja postiteenuse osutajal. Teiseks, kirja on pandud põhimõte, et universaalse postiteenuse osutaja - kelleks praegu on Eesti Post - võrku võib kasutada postiteenuse osutaja ainult vastava lepingu olemasolul (§ 5 lõige 8, § 41 lõige 2). Kolmandaks, olulised muudatused lähtuvad tarbijast ja postiteenuse osutajast ka tüüptingimuste puhul. Paragrahvi 25 lõike 1 kohaselt kehtivad tüüptingimused postiteenuse osutamiseks tarbijale, teistele isikutele postiteenuse osutamisel kehtivad tüüptingimused juhul, kui puudub teistsugune kokkulepe. Neljandaks, suurem muudatuste rühm puudutab universaalteenuse osutajale tulu ja kulu arvestamist ja juurdepääsu tema jaotusvõrgule, kui keegi postiteenuse osutajatest soovib seda kasutada. Need põhimõtted on toodud §-des 38, 40 ja 41. Komisjoni liikmete poolt esitati eelnõu algatajatele hulgaliselt küsimusi eelnõu erinevate aspektide kohta. Esiteks, kolleeg Liina Tõnissoni küsimused puudutasid peamiselt universaalse postiteenuse osutaja võrgu kasutamist. Eelnõu algatajad selgitasid, et vahet tuleb teha kogumisvõrgu ja jaotusvõrgu vahel. Oluline erinevus on, et juurdepääs jaotusvõrgule on seadusega täpselt reguleeritud ja siin ei ole universaalsel postiteenuse osutajal õigust keelduda juurdepääsu lubamisest postiteenuse osutajale - § 41 lõige 1. Sama paragrahvi lõige 2 ütleb, et jaotusvõrku saab kasutada kirjaliku lepingu alusel, kus on sätestatud ka vastav kasutustasu. Kogumisvõrgule juurdepääs eeldab kahe isiku vastavat kokkulepet. Postiteenuse osutaja on kohustatud teenust osutama ühesuguse hinnaga üle Eesti, ta võib ise kogumis- ja jaotusvõrku omada või kasutada teiste isikute võrkusid. Teiseks, Ivari Padar tundis huvi, kas pärast seaduse vastuvõtmist töötavad külades postiljonid, ja sai jaatava vastuse. Kolmandaks, Silver Meikar tundis huvi, kas võib olla mitu universaalteenuse osutajat ja kui ei, siis miks, ning sai vastuse, et universaalteenus on riigi kohustus tagada kogu Eesti elanikkonnale postiteenus. Paragrahvi 9 lõige 2 ütleb, et universaalse postiteenuse osutamiseks väljastatakse tegevusluba ainult ühele isikule. Sven Sesteri küsimus puudutas eelnõu §-s 13 sätestatud geograafilisi piirkondi. Tegevusloa saamiseks tuleb täita teatavaid tingimusi ning teatavad andmed kantakse loale. Üks nendest asjadest on seesama geograafiline piirkond. Hiljem, kui postiteenuse osutaja tahab muuta seda geograafilist piirkonda, siis ta peab järjekordselt tasuma riigilõivu jne. Märgitud on, et tuleb ära näidata ka need piirkonnad, kus postiteenuse osutaja ise teenust osutab, ja piirkonnad, kus ta ostab teenust sisse. Selgituseks anti, et tegevusluba eeldab üleriigilist teenuse osutamist. Et oleks võimalik kontrollida, kas seda teenust osutatakse üle riigi, peab olema igal ajahetkel selge, kus osutab isik ise teenust ja kus ta kasutab kedagi teist. Kui jätame selle n-ö vabakäigule, siis on kontrolli võimatu teostada, kuna ei ole fikseeritud, kuidas asjaolu tegelikult peab olema. Lisaks küsimustele avaldasid majanduskomisjoni liikmed ka arvamusi. Esiteks. Liina Tõnisson avaldas arvamust universaalse teenuse kohta ja selle kohta, mida tema arvates kirjeldatud süsteemi juurutamine kaasa toob. Praegu on Eesti riigi poolt paika pandud Eesti Post oma jaotusvõrgu ja kogumisvõrguga. Seadusega on fikseeritud hinnad ning seadus fikseerib kõikide nende hindade väljaarvutamise alused ja läbipaistvuse. Nendel, kes tahavad universaalteenuse sees eraldi teenuseid pakkuda, olgu see pakk või kiri, on eesmärgiks edaspidine turu vallutamine. Kuna neil puudub võrk, tuleb neil raha teenida, et endale tulevikus võrku luua. Kuna selline käitumine eeldab kasumit ja päris suurt kasumit - Liina isegi nimetas kolmekordset kasumit -, tekib universaalteenuse hinna tõstmiseks surve. Mida vähem universaalteenuse osutaja ise teenuseid osutab, seda vähem on tal majanduslikku käivet, seda vähem on tal tulu ja seda rohkem tekitab see survet tõsta hindu. Kui Eesti Postilt võetakse ära käive, ei suuda ta kuidagi enam oma võrku täiustada või moderniseerida. Teiseks, Ivari Padar selgitas, et pooldab üldiselt vaba konkurentsi, kuid seaduseelnõu tänases versioonis ei ärata usaldust, kuna ei saa olla kindel postiteenuse osutamises kõigis piirkondades. Kolmandaks, Mart Opmann tunnistas, et algselt jäi eelnõu eesmärgist mulje, nagu soovitaks täpsustada definitsiooni ja mõisteid. Nüüd on mindud aga seda teed, et antakse turg piltlikult öeldes samm-sammult ära ja Eesti Posti suutlikkus ilmselt lähiajal ei kasva, vaid jääb parimal juhul sellisele tasemele, kus ta suudab olemasolevaid kohustusi ja laenusid katta. Muus osas turusituatsioon suure tõenäosusega muutub paari aasta jooksul väga kapitaalselt eelnõu sellisel kujul vastuvõtmise järel. Seda esimest muudatusettepanekut (uues redaktsioonis) toetas kaks majanduskomisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eespool oli juttu nendest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanekutest, mida osaliselt arvestati uude teksti, kuid Sotsiaaldemokraatlik Erakond oli esitanud märgatavalt rohkem muudatusettepanekuid, ülejäänuid ei arvestatud häälte ülekaaluga. Kokkuvõtlikult. Kuna tegemist oli päris elavat diskussiooni tekitava seaduseelnõuga, kuna ka tekst tuli meie ette uue tekstina ühe muudatusettepanekuna, siis komisjon otsustas järgmist: saata eelnõu teisele lugemisele täna koos muudatusettepanekute loeteluga, teha ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada pärast muudatusettepanekute hääletamist ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. mai, kell 12. See otsus võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Peep Aru, suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Eiki Nestor, palun esimesena!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tänades komisjoni tehtud töö eest, jäi mul siiski mõni asi kripeldama. Esimene on seotud muudatusettepanekuga nr 6, mida komisjon ei ole arvestanud. Minu teada ei ole meie Euroopa Liidu riikides niivõrd liberaalset teed mindud, vaid igal pool, kus on see turg vabaks lastud selles mõttes, et universaalpostiteenuse osutaja suudaks ka oludega kohaneda, on igal pool üleminekuaeg. Miks me Eestis ei võiks sellist üleminekuaega rakendada, mis mujal on osutunud mõistlikuks?

Aitäh küsimuse eest! Seda põhjalikumalt ei arutatud. Küll näitab tulemit majanduskomisjonis tehtud otsus selle muudatusettepaneku kohta. Selle ettepaneku poolt oli 3, vastu 4 ja 1 erapooletu. Nii et saame asja edasi arutada pärast katkestamist.

Suur tänu! Vaatamata sellele on Eiki Nestoril ka teine küsimus.

Aitäh! Ka katkestamisettepanek on mõistlik. Teine küsimus on veel laiem. Meie muudatused on paljuski ajendatud sidetöötajate ametiühingu ühest pöördumisest, mis läks kõigile meie Riigikogu fraktsioonidele. Selles väljendub minu meelest postitöötajate õigustatud mure. Ja teisest küljest, ma saan ka aru, et näiteks suurtel perioodilistel väljaannetel on rentaabel teatud kohas lehed tuua meile hommikul vara postkasti. Kas komisjon ka laiemalt arutas, mis selle seaduse vastuvõtmisel siis võib toimuda, kas ühel hetkel ei teki vajadus - kui Eesti Post on kohustatud lehed viima igasse metsatukka - maksta riigil dotatsiooni, et universaalset postiteenust osutada kõigile? Kas seda ohtu ei ole?

Aitäh! Täpsemalt seda komisjoni istungil ei arutatud, küll arutati seda aspekti eelnevatel töönõupidamistel ja ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Ütleks, et sidetöötajate ametiühingu ettepanekud kattusid ka Eesti Posti juhtkonna ettepanekutega ja seaduseelnõu muudatusettepaneku vormistamisel tehti mööndusi Eesti Posti kasuks. Aga kindlasti me võime aruteluga minna veel edasi.

Peep Aru, suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, on võimalik avada läbirääkimised. Oma arvamust soovib avaldada Ivari Padar. Palun teha seda kõnepuldist!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelkõneleja ütles välja, et ega temal ei ole ka vaba konkurentsi vastu mitte midagi siin maailmas, aga elu on nii seatud, et kõike vaba konkurentsiga mõõta ei saa. Ja mõned sellised asjad on spetsiifilised. Näiteks laialdasi regioone hõlmavad asjad, nagu seda kindlasti on postikorraldus, posti kättesaadavus. Ja selge, et tänane versioon sellest seadusest - on küll väga mõistlik, et lugemine läheb katkestamisele ja meie muudatusettepanekud lähevad uuesti arutamisele - ei tekita minus küll seda kindlustunnet, et praegune Eesti universaalpostiteenuse osutaja Eesti Post pärast selle seaduse Riigikogus vastuvõtmist ja kinnitamist oma tegevusega, oma toimetamisega toime tuleb. Kas meile Eesti Post meeldib või ei meeldi, on iseasi, aga ei tea ma ka lähiriikides, kus oleks mingit väga universaalset muud varianti leitud, kuidas sidekorraldust mitte üksinda suurlinnadesse, aga kõikidesse väikestesse küladesse laiali viia. Kuidas seda oleks võimalik korraldada, selleks on ju tegelikult kaks varianti, kui me tahame, et selline regionaalne harmoonia oleks tagatud. On üks variant, kus universaalpostiteenuse osutajale tehakse teatud mööndusi. Teatud mööndusi, mida on ka Eesti Postile Euroopa Liidu kontekstis läbiräägituna võimalik teha, st et on võimalik, et teatud postiteenuseid saab monopoolselt osutada nendes piirkondades, kus majanduslikult välja tullakse, ja sellega kompenseeritakse neid piirkondasid, kus see väljatulek on raskem. Ja teine variant on loomulikult see, et spetsiaalset universaalpostiteenust hõlmavaid elemente postikorralduses ei ole ja lihtsalt riigieelarveliselt doteeritakse, makstakse peale, mida praegu minu teada Eesti Postile ei tehta, nii et Eesti Post ise n-ö ristsubsideerib tänasel juhul oma majandamist. Siit need probleemidki. Ja kolmas variant on loomulikult see, et üldsegi postikorraldus praeguses mahus väheneb, kaugematesse piirkondadesse lehed ja kirjad kätte ei lähe. Ja vaevalt sedagi meile vaja on. Nii et igal juhul meie seisukoht, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukoht jääb samaks. Need on need seisukohad, mis on kajastatud parandusettepanekutes nr 6 ja 7. Selge, et universaalpostiteenuse lahjemaks tegemisega või selle kitsendamisega Eestis ei ole mõtet kiirustada. Ma saan sellest väga hästi aru, et ettevõtjatel on huvi sellele turule tulla. Ja kui ma täna ei oleks Riigikogu liige, aga oleksin ettevõtja, võib-olla kaitseksin ka kangesti seda seisukohta. Selge, et suurte linnade postiturg on väga ahvatlev koht, kuhu tahetakse sisse tulla. Aga millised on siis need variandid, et me käituksime ka regionaalpoliitiliselt mõistlikult siin saalis? Nii et niikaua, kuni mul ei ole kindlust selle postiseaduse suhtes, niikaua olen postiseaduse sellise variandi vastaline. Tänan!

Suur tänu, Ivari Padar! Rohkem arvamusavaldussoove ei näi olevat. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Austatud kolleegid, juhtivkomisjon on meile koostanud ka muudatusettepanekute loetelu tabeli, mille me peame koos läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ehk juhtivkomisjonilt. Teine muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Probleeme ei näi olevat. Ka kolmas muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. Samuti neljas ja viies muudatusettepanek. Kuues muudatusettepanek on samalt fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu on 24, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Seitsmes muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku.Hääletustulemused Selle ettepaneku poolt on 12 Riigikogu liiget, vastu on 27, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Kaheksas muudatusettepanek, samalt fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Probleeme ei näi olevat. Üheksas muudatusettepanek, fraktsioon on sama, arvestatud sisuliselt. Kümnes muudatusettepanek, samalt fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Muudatusettepanekud 11 ja 12, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. Ja viimane, 13. muudatusettepanek, samalt fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Sellega on täiskogu läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud ja juhtivkomisjoni ettepanek oli siinkohal eelnõu arutelu katkestada. Kordan üle muudatusettepanekute majanduskomisjonile esitamise tähtaja, milleks on 26. mai, kell 12 ehk keskpäev.

Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud hooneühistuseaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti õiguskomisjoni liikme Aivar Õuna!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Seaduseelnõu 287 oli õiguskomisjonis arutusel 11. mai istungil. Kohale olid kutsutud justiitsministri nõunik Jüri Raatma ja Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kaupo Paal. Komisjon algatas arutelu käigus seaduseelnõu kohta 14 parandusettepanekut. Need parandusettepanekud oma sisult olid täpsustavad ja teksti parendavad. Eelnõu kohta laekus aga ka kaheksa parandusettepanekut Riigikogu liikmelt Kadi Pärnitsalt. Kahjuks ei osalenud ettepanekute esitaja istungil, mistõttu osa ettepanekute sisu ei olnud komisjoni liikmetele lõpuni selge. Küll aga arvestas komisjon kahte Kadi Pärnitsa tehtud parandusettepanekut. Üks neist teeb lihtsamaks põhikirja muutmise, sest selle muutmise saab teha 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete häältega, ja teine ettepanek, mis toetust leidis, on seotud hoone kasutusloaga. Tekstis olev väljend "hoone valmimise hetk" on segane ja mõistlik on asendada see sõnaga "kasutusluba", mis on ka reaalselt ajas mõõdetav. Komisjon otsustas suunata eelnõu 287 Riigikogu suurde saali teiseks lugemiseks ja teeb Riigikogule ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, Aivar Õun! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Neid ei ole. Kas keegi soovib osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei näi olevat. Läbirääkimisi ei avata. Teen ettepaneku läbi vaadata laekunud muudatusettepanekute tabel. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka teine. Kolmas muudatusettepanek on Kadi Pärnitsalt, samuti neljas, viies, kuues ja seitsmes. Kaheksas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka ettepanekud 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15 ja 16. 17. muudatusettepanek on Kadi Pärnitsalt, jäetud arvestamata. 18. muudatusettepaneku autor on sama, arvestatud täielikult. 19. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 20. muudatusettepanek on Kadi Pärnitsalt, arvestatud sisuliselt. 21. ja 22. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Sellega on seaduseelnõu 287 teine lugemine lõpetatud.

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti välisminister Kristiina Ojulandi!

Härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule ratifitseerimiseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe, millele Eesti kirjutas alla 27. juunil 2003. aastal. Teatavasti ratifitseeris Eesti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi 2002. aastal ja me oleme kriminaalkohtu asutajaliikmed. Sama aasta juulis statuut jõustus ning sel aastal alustati esimeste kohtuasjade uurimist Ugandas ning Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Kohus asub tegevusse siis, kui liikmesriik ei soovi või ei ole võimeline ise genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude või sõjakuritegude toimepanijate vastu süüdistust esitama. Kuna Rahvusvaheline Kriminaalkohus on iseseisev rahvusvahelise õigusvõimega isik, mitte ÜRO organ, on oluline, et ta saaks oma funktsioone täita häireteta ja vahelesegamise kartuseta. Seda eesmärki täidabki eesõiguste ja puutumatuse kokkulepe. Kokkulepe sätestab nii Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kui ka kohtumenetluses olevate isikute eesõigused ja puutumatuse. Kohtu rahalised vahendid ja muu vara on riikide õigustoimingutest puutumatud, sõltumata nende asukohast, samuti vabastatakse kohus ja tema vara otsestest ja kaudsetest maksudest. Riik peab tagama kohtu kirjavahetuse ja muu sidepidamise puutumatuse. Nimetatud eesõigused ja puutumatus on analoogne diplomaatiliste esinduste eesõigustega. Kokkulepe tagab nii kohtuametnike kui ka kohtumenetluses olevate isikute, näiteks advokaadid, tunnistajad, eksperdid jne, eesõigused ja puutumatuse. Nimetatud õigused varieeruvad isikust sõltuvalt ning ma ei hakka neid siin loetlema, rõhutan vaid, et kõigil on puutumatus vahistamise, isikliku pagasi kinnipidamise, kohtumenetluses öeldu, kirjutatu või tehtu suhtes. Kohtuniku, prokuröri ja registripidaja töötasud on vabastatud maksudest. Eesti peab samuti tunnistama kohtu väljastatud reisiluba. Oluline on rõhutada, et eesõigused ning puutumatuse ulatus on piiratud ametiülesannete iseseisva täitmise, kohtus esinemise või ütluste andmisega. Kuna nad teenivad õigusmõistmise, mitte konkreetse isiku personaalseid huve, on nimetatud õigusi loomulikult võimalik ära võtta, kui need takistavad õigusmõistmist ning äravõtmine ei lähe vastuollu nende andmise eesmärgiga. Eesõiguste ja puutumatuse äravõtmise otsustab, olenevalt nende õiguste kandjast, erinev kohtuametnik. Nimetatud funktsionaalse piirangu tõttu ei ole me pidanud vajalikuks ka teha deklaratsiooni, mis kitsendaks oma kodakondsus- või elukohariigi territooriumil kohtumenetlusega seotud toimingute teostamisel isiku eesõigusi ja immuniteeti. Tuleb märkida, et kokkulepe sarnaneb teiste rahvusvaheliste lepingutega, millega Eesti on ühinenud. Näiteks, ÜRO privileegide ja immuniteetide konventsioon. Seetõttu ei ole rahvusvahelistele organisatsioonidele antud õigused Eesti jurisdiktsioonis uudne nähtus. Siiski tuleb nentida, et kokkuleppe kohaldamise vajadus tekib vaid siis, kui tekib mingi kokkupuutepunkt Eesti ja kohtu vahel. Näiteks, kui kohus otsustab avada arve Eesti pangas või Eestis elav isik kutsutakse kohtusse tunnistusi andma või on kohus otsustanud erandlikult oma istungi pidada Eestis. Statuut ei ole praeguseks veel jõustunud. Selleks on vaja, et kümme riiki selle ratifitseeriksid. Praegu on kaheksa riiki statuudi ratifitseerinud, kuid allakirjutanud riike on tänaseks kokku 53. Kokkuleppe ratifitseerimise vajadust on rõhutanud ka Euroopa Liit Rahvusvahelist Kriminaalkohut toetavas ühispositsioonis eelmisel aastal. Aitäh!

Proua minister, suur tänu! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Enn Eesmaa, palun!

Suur tänu! Ma täpsustan leppe ratifitseerinud riikide arvu. Siin on kirjas, et on kuus riiki. Te äsja väitsite, et neid on kaheksa. Kas selle dokumendi koostamise ja tänase päeva vahel on mõni jõudnud siis seda veel teha?

Aitäh selle küsimuse eest! Ratifitseerimisprotsess käib kõikides allakirjutanud riikides ja nii nagu viimane seis Välisministeeriumi andmetel näitab, on neid kokku kaheksa.

Proua minister, suur tänu! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Vladimir Velmani!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 332 oma 10. mai koosolekul. Komisjoni istungil osalesid välisminister Kristiina Ojuland, Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo ata_ee Allan Kaldoja, juhtiv riigiprokurör Norman Aas, justiitsministri nõunik Jüri Raatma, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Margus Kurm ja teised juhtivad ametnikud. Komisjonis esitati ka paar küsimust. Üks nendest oli kolleeg Märt Raskilt: kes esindab praegu Eesti Vabariiki selles protsessis ja kes rahvusvahelise kohtu alla antakse? Proua minister vastas nii, nagu ta rääkis ka praegu siit puldist. Härra Rahumägi küsis: milleks seda Eestile vaja on, kas meil on seda kokkulepet vaja? Proua välisminister ütles, et kokkuleppega täpsustame kohtu puutumatust ja eesõigusi, kui isegi suveräänsusest rääkida, siis tükikese me andsime juba Rooma statuudi ratifitseerimisel ära, nüüd me täpsustame kohtu staatust. Komisjon teeb täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja suunata eelnõu teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise ajaks palume määrata kümme tööpäeva! Aitäh!

Vladimir Velman, suur tänu! Kas kolleegidel on juhtivkomisjoni esindajale küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei ole ja läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 332 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekud esitada õiguskomisjonile kodukorraseadusele põhinevalt 2. juuniks, kella 18-ks ehk tööpäeva lõpuks.

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, riigilõivuseaduse ja väetiseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti sotsiaalminister Marko Pomerantsi!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Esitan teile Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, riigilõivuseaduse ja väetiseseaduse muutmise seaduse eelnõu 370. Eelnõu väljatöötamine on tingitud Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga, et viia kemikaaliohutuse valdkonda reguleerivad õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ja tagada kemikaali kui kauba vaba ning ohutu liikumine riikide vahel. Samuti on tarvis lahendada probleemid, mis on ilmnenud kehtiva kemikaaliseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rakendamisel. Kehtiv kemikaaliseadus ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid ei harmoneeri täielikult Euroopa Liidu kemikaalidealaseid õigusakte. Kemikaaliseaduse muutmisel on arvestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 249 sätteid, mille kohaselt on Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Liidu Komisjoni määrus vahetult kohaldatav ning direktiivi rakendamise vorm liikmesriigi otsustada. Seadusmuudatused võimaldavad paremini tagada kemikaali ohutu ja eesmärgipärase kasutamise ning täita kemikaalide kui kauba vaba liikumise nõudeid vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele. Ühes kemikaaliseaduse muutmisega muudetakse ka riigilõivuseadust ning väetiseseadust. Kuna kemikaaliseadust täiendatakse sättega, mis näeb ette riigilõivu maksmise uuest ainest teavitamise eest, siis on vajalik vastavalt täiendada ka riigilõivuseadust. Uue ainena käsitletakse kehtivas kemikaaliseaduses ainet, mis ei ole registreeritud Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus. Riigilõivuseaduse muutmise eesmärk on tagada teavitamisega seotud toimingute eest rahaliste vahendite laekumine riigieelarvesse, mis tagaks, et nende toimingute tegemine ei läheks riigile kulukamaks kui toimingute maksumus. Väetiseseaduse muutmine tuleneb kemikaaliseaduse muutmisega kavandatud tule- ja plahvatusohtlike väetiste käitlemise nõuete kehtestamiseks Vabariigi Valitsusele antud volitusnormi kehtetuks tunnistamisest ning ammooniumnitraatväetiste ohutu käitlemise nõuete regulatsiooni kehtestamise vajadusest väetiseseaduses, sest väetiseseaduse reguleerimisala näeb ette väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse nii inimese kui ka looma elule, varale ja keskkonnale. Seaduseelnõu koosneb kolmest peatükist, millest mahukama osa moodustavad esimeses peatükis olevad kemikaaliseaduse muudatusettepanekud, mis on esitatud 18 paragrahvis. Annan ülevaate olulisematest muudatustest. Kemikaaliseadust täiendatakse uue paragrahviga 4¹ "Kemikaali turustamine". Paragrahvis antakse kemikaali turustamise mõiste, mida käsitletakse kui tegevust, millega kemikaal tehakse tasu eest või tasuta kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks kolmandate isikute poolt. Kemikaali turustamiseks loetakse samuti kemikaali importi Euroopa Liidu territooriumile. Kemikaali turustamise eest vastutava isikuna käsitletakse kemikaali valmistajat, valmistaja esindajat, importijat või levitajat toote ohutuse seaduse mõistes. Kemikaali turustamise eest vastutav isik tohib kemikaali turule lasta üksnes juhul, kui on kindlaks määratud kemikaali ohtlikud omadused ja hinnatud selle kasutamisest tulenev risk tervisele, keskkonnale ja varale, kui kemikaal on nõuetekohaselt identifitseeritud, klassifitseeritud, pakendatud ja märgistatud ning on järgitud kemikaalist teavitamise ja teisi seaduses ettenähtud nõudeid. Kemikaaliseadust täiendatakse uue paragrahviga 9¹ "Hea laboritava", millega sätestatakse kemikaalide omaduste määramisel Euroopa Liidus kasutatavad põhimõtted ning hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja kontrollimise süsteem, eesmärgiga tagada eri laboritest saadud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus ning vastastikune tunnustamine. Head laboritava kohaldatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi, veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine, söödalisandi koostisse kuuluva aine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilise uuringu kavandamisel, korraldamisel, protokollimisel ja aruandluses, samuti kemikaalide inspekteerimisel, vastavustõendamisel ja uuringute andmete kasutamisel, selleks et hinnata kõnealuste toodete mõju inimestele, loomadele ja keskkonnale. Riigilõivuseadust täiendatakse uue jaotusega 20⁶ "Kemikaaliseaduse alusel teostatavad toimingud" ning kahest lõikest koosneva §-ga 190⁹ "Uuest ainest teavitamine", millega sätestatakse riigilõivud uut ainet sisaldavast kemikaalist teavitamise korral ning riigilõivud uut ainet sisaldavast polümeerist teavitamise korral. Uuest ainest teavitamise riigilõivumäärad on arvutatud eraldi kemikaalidest ja polümeeridest teavitamise kohta. Teavitamised jagunevad omakorda vastavalt nõutud informatsiooni mahule tasemeteks, mis sõltuvad turule lastud kemikaali kogusest ja sellega seonduvast nõutud teabemahust, mis on sätestatud sotsiaalministri määruses "Kemikaalist teavitamise kord". Teatud juhtudel, kui kemikaalist on juba eelnevalt teavitatud ja riigilõiv kogusele vastava taseme eest on tasutud, kuid kemikaali turule lastud mahud hakkavad ületama menetlusele vastavat koguse piirmäära, tuleb täiendavalt tasuda riigilõiv kemikaalidest teavitamise korra kohaselt esitatavate lisanõuete menetlemise eest. Seaduse rakendamisel tekkida võivad kulutused on seotud hea laboritava rakendamisega, selleks on 2004. aastaks planeeritud 76 000 krooni, mis kaetakse Sotsiaalministeeriumi 2004. aasta eelarvest. Nimetatud summas nähakse ette hea laboritava kontrollasutuse töö käivitamine, täitmise kava koostamine ja hindamine; uuringuandmete kontrollimise ja tõendamise protseduuride kirjeldamine ning juhise koostamine; laborite hindamine väliseksperdi abil. Hea laboritava rakendamiseks nähakse ette vahendid ka Sotsiaalministeeriumi 2005. aasta eelarves. Praegu puuduvad Eestis head laboritava järgivad laborid ning hea laboritava nõuete täitmise ja hindamise praktika. Seaduse rakendamisega seotud võimalikud kulud on vajalikud hea laboritava kontrollasutuse valmisoleku tagamiseks talle seadusega ettenähtud haldusülesannete täitmiseks. Eelnõu rakendamiseks on Sotsiaalministeeriumis ette valmistatud neli määruse eelnõu, millega on võimalik tutvuda ka käesoleva eelnõu seletuskirja vahendusel. Loodan, et käesolev, valdkonda oluliselt paremini reguleeriv seaduseelnõu leiab Riigikogus asjakohase vastuvõtu ning ladusa menetluse. Tänan tähelepanu eest!

Härra minister, suur tänu! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Eelnõu § 11 muudab kemikaaliseaduse § 10 ja selle lõige 9 kõlab nii: "Uue aine tervise- ja keskkonnariski hindamise nõuded kehtestatakse sotsiaalministri määrusega." Millise Euroopa Liidu õigusakti alusel see muudatus, need hindamisnõuded kehtestatakse ja kas Eesti kehtestab siin oma hindamisnõuded ja hindamise korra?

Aitäh! Ma küll arvan, et siin on olemas analoogid Euroopa tasemel, mille me saame endale aluseks võtta.

Tänan! Kolleeg Mart Opmann, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! See eelnõu iseenesest on hästi tõsine, siin on hulk kitsendusi ja piiranguid ning ilmselt see peabki nii olema. Aga kas teil on ka rahandusministriga juttu olnud, kui palju ta plaanib järgmisel aastal riigieelarves tubakaaktsiisi vähendamist?

Tubakaaktsiisi vähendamist?

Jah.

Ei ole kuidagi selle eelnõuga seotud. Aitäh!

Järgmine eelnõu vist. Aitäh!

See on järgmine eelnõu mul.

Härra minister, suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! 13. mail arutas keskkonnakomisjon kemikaaliseaduse, riigilõivuseaduse ja väetiseseaduse muutmise seaduse eelnõu ja mitte tubakaseaduse eelnõu. Komisjon otsustas (4 poolt, 0 vastu ja 0 erapooletut) esitada eelnõu esimesele lugemisele, esimene lugemine lõpetada ja saata seejärel teisele lugemisele. Enne seda tehti eelnõus normitehnilisi muudatusi. Komisjoni ettepanek Riigikogu juhatusele on määrata seaduseelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. mai, kell 12. Tänan!

Tänan, Jürgen Ligi! Kas kolleegidel on juhtivkomisjoni esindajale küsimusi? Neid ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad osaleda läbirääkimistel? Seda soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 370 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekud, nagu öeldud, 25. maiks, kella 12-ks keskkonnakomisjonile.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaseaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti sotsiaalminister Marko Pomerantsi!

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Esitan teile esimesele lugemisele Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaseaduse eelnõu. Tegemist on eelnõuga, mis seaduseks saades on nähtav paljude inimeste igapäevaelus. Seaduse tulemusena muutub suitsupaki ilme, suitsetamise võimalused avalikes kohtades ja mittesuitsetajate eluolu tervikuna. Seaduse esmane eesmärk on tagada inimese tervise kaitse. Käesoleva eelnõu teine eesmärk on rakendada Euroopa Liidu direktiive, millega laiendati liikmesriikide võimalusi tervisekaitse eesmärgil tubakatoodete tarbimist piirata. Suitsetamine on muutunud globaalseks sotsiaalmajanduslikuks probleemiks, ohustades inimeste tervist ja pidurdades riigi majanduse arengut. Eestis oli 2002. aastal arvestuslikult 355 000 igapäevasuitsetajat vanuses 16-64, neile lisandus 8% juhusuitsetajaid. 15-16-aastastest kooliõpilastest suitsetab 33%, eriti on suitsetajate osakaal suurenenud tütarlaste seas. Suitsetamine on sõltuvushaigus, mis on diagnoosina fikseeritud rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis. WHO ehk Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on tubaka tarbimine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning suitsetamist peetakse maailmas tapjaks number 1. Maailmapanga ekspertide arvestuste ja Tartu Ülikooli teadurite uuringu kohaselt ulatub iga-aastastest haigestumustest tubaka tarbimisest tingitud haigestumine Eestis 3000 juhuni ja suremuse struktuuris moodustab see 1/5 surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Ligi veerand haigushüvitistest on seotud suitsetamisega. Pikaajalised teadusuuringud on näidanud, et 90% kopsuvähijuhtudest (30% kõigist vähihaigestumistest), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ja 40% südame-veresoonkonnahaigustest on otseses seoses suitsetamisega. Tubaka tarbimise vähendamine vähendab omakorda varajast suremust ja haigestumist tubaka tarbimisega seotud ennetatavatesse kroonilistesse haigustesse ning otseseid ja kaudseid tervishoiukulutusi, parandab inimeste elukvaliteeti ja suurendab seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust. Tõenduspõhiselt aitab tubaka tarbimise vähendamine kaasa uimastite tarbimise ja alkohoolsete jookide kuritarvitamise vähenemisele ning sellega kaasnevate õigusvastaste kuritegude vähenemisele. Omaette probleem on passiivne suitsetamine, see tähendab mittesuitsetaja poolt tubakasuitsuse õhu sissehingamine, mille tervist kahjustav toime leidis teaduslikku kinnitust esmakordselt 1986. aastal. Ehkki kehtiv tubakaseadus on sätestanud mitmeid kohti, kus suitsetamine on keelatud, viibib ikkagi märkimisväärselt suur hulk inimesi väljaspool kodu tubakasuitsuses keskkonnas. Suitsetamine tööruumides on alates 1996. aastast olnud küll vähenemistendentsiga, kuid 2002. aastal viibis tubakasuitsustes tööruumides iga päev vähemalt tund aega 26% mehi ja 10% naisi. Soomes näiteks on need näitajad 12% ja 5%. Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 60 paragrahvist. Eelnõule on lisatud põhjalik seletuskiri, mis annab süsteemse ülevaate suitsetamisega seonduvate tervisekahjustuste ulatusest ja maksumusest nii maailmas kui ka Eestis. Annan järgnevalt ülevaate seadusega tehtavatest olulisematest muudatustest. Esiteks, tubakatoodete pakendi märgistus ja teabe paigutus on viidud vastavusse Euroopa Liidu direktiivi nõuetega. Muudatustest on olulisemad terviseohu hoiatuse erinevad tekstid sigaretipaki esi- ja tagapinnal, mis hõlmavad 30% paki esi- ja 40% paki tagapinnast. Neid ümbritseb must raam. Pakendilt kaovad tarbijat eksitavad tekstid, mis jätavad mulje, et see tubakatoode on tervisele vähem kahjulik kui mõni teine. Peale märke tõrva ja nikotiini maksimaalse sisalduse kohta sigaretis lisandub märge ka vingugaasi lubatud maksimaalse sisalduse kohta. Teiseks, tubakavaba keskkonna suurendamine teenindus- ja tööruumides, kuhu on avalikkusel juurdepääs. Sigareti suitsetamisel satub keskkonda tuhandeid keemilisi ühendeid ja tervisele kahjulikke aineid, neist üle 60 vähki tekitava toimega, mis levivad kaugele tekkekohast ja püsivad ruumis erakordselt kaua, vaatamata isegi heale ventilatsioonile. Seetõttu peetakse kõige tõhusamaks suitsetamise keelustamist siseruumides, mida järjest rohkem on hakatud mitmetes riikides rakendama. Eriti ohtlik on, kui teenindus- ja toitlustusasutustes ning vaba aja veetmise kohtades tuleb töötajatel tunde viibida tubakasuitsuses keskkonnas. Selliste abinõude rakendamine on andnud juba positiivseid tulemusi mitte ainult tervise säästmisel, vaid ka majanduslikult. Kolmandaks, spondeerimispiirang ja tubakatoodete müügiedenduse keeld. Igasugune tegevus, mis on suunatud tubakatoodete läbimüügi suurendamisele, on keelatud, sealhulgas tubakatoodete või tubakatoodete tootja kaubamärgi eksponeerimine reklaami eesmärgil. Tubakatooteid käitleval ettevõttel ei ole lubatud osaleda mis tahes tegevuse otseses või kaudses materiaalses toetamises, kui selle eemärk on suurendada tubakatoodete müüki või tarbimist või edendada tubakatoote või tubakatoodete tootja kaubamärki. Nimetatud piirang ei keela heategevuslikke annetusi, kui sellise tegevusega ei kaasne toimingu reklaamimine. Neljandaks, ettevõtja kaasaaitamise kohustus. Tavaline kaubanduspraktika ei ole tubakatoodete osas rakendatav nende tervist kahjustavate ja sõltuvust tekitavate omaduste tõttu. Seetõttu on ka ettevõtja kaasatud tubaka tarbimise vähendamise protsessi, võimaldades edastada infotrükiseid, mis on suunatud suitsetamise vähendamisele. Loodan, et käesolev eelnõu leiab väärtustamist ka siin Riigikogu saalis. Suitsetamine on paljudele inimestele igapäevane kaaslane, kuid see ei ole vahva ajaviide. Tegemist on seni meie ühiskonnas alahinnatud sõltuvushaigusega ja selle haiguse mõjud nii inimesele kui ka riigile on märkimisväärsed. Loodan, et käesoleva eelnõuga on võimalik olukorda parandada. Olen kindel, et tubakaseaduse eelnõu leiab Riigikogus kiiret menetlemist ja võetakse peatselt vastu. Tänan tähelepanu eest!

Härra sotsiaalminister, suur tänu! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Märt Rask, palun!

Aitäh sisuka ettekande eest, härra minister! Me oleme Euroopa Liidu liikmesriik. Kas ja kui jah, siis mitme riigi tubakakasvatust doteeritakse Euroopa Liidu põllumajandustoetustest? Me teame, et seda tehakse. Mida teie kui Eesti Vabariigi sotsiaalminister kavatsete Euroopas ette võtta selleks, et seda ebamoraalset mürgi tootmise doteerimist Euroopas enam ei oleks?

Aitüma küsimuse eest! Olen täiesti kindlalt seisukohal, et tubakakasvatajate doteerimine sellisel kujul tuleks lõpetada, ja kui need arutelud on päevakorras, siis ma vastavat seisukohta kindlasti ka esindan.

Tänan! Kolleeg Jaak Allik, palun!

Lugupeetud härra minister! Praeguse tubakaseaduse järgi on alaealistel tubakatoodete tarvitamine keelatud. Esitatud eelnõuga kavatsete te seda kriminaliseerida, see tähendab, te kirjutate, et omandada ja omada on keelatud, ja kes omab, kelle käest leitakse, see saab 1200 krooni trahvi. Seletuskirjas on öeldud, et 35% kooliõpilasi suitsetab. Tähendab, te tahate 35% Eesti koolinoortest muuta ühe seadusega kurjategijateks. Esiteks, mis mõte sel on? Teiseks, kas te ei arva, et kui 35% kooliõpilastest praegust seadust ei täida, siis selle asja kriminaliseerimine tekitab noorte seas lihtsalt irvitamise kõigi seaduste üle üldse? Koolimaja ukse peal suitsetatakse ja jäädakse niikuinii suitsetama. Tähendab, keeldudega ei saavuta ilmselt midagi. Miks te lähete seda teed, et seaduse üle lihtsalt avalikult irvitama hakataks?

Aitüma! Ma ei jaga teie seisukohta, lugupeetud Riigikogu liige, et seaduse üle peaks ühiskonnas irvitama hakatama. Seda esiteks. Teiseks näeb see seadus oma n-ö sanktsioonide osas ette võimalikud rahatrahvid kuni mingisuguse trahvimäärani, kindlasti ei nähta vältimatult ette seda trahvimäära, mida teie silmas pidasite. Samal ajal arvan, et lisaks teavitamisele, koolis tervisehariduse tundidele jne on võimalik ja vajalik tõhustada ka sanktsioonide osa. Kindlasti on olemas noori, kellele see keeld preventiivselt mõjub.

Tänan! Kolleeg Mart Opmann, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma põhimõtteliselt olen muidugi nõus, et tubakas on tervisele kahjulik. Ma ise tõmbasin oma viimase suitsu 23. detsembril 1976. aastal, see on päris pikka aega tagasi. Palun vabandust, et olin nii süvenenud tubakaseaduse eelnõu lugemisse, et oli juba enne soov küsida sotsiaalministrilt selle kohta. Aga ma küsin nüüd uuesti. Olete te oma kolleegi rahandusministriga rääkinud, kui palju vähem ta järgmisel aastal plaanib riigieelarvesse laekumisi tubakaaktsiisist, või kas on mingeid hinnanguid, kui palju Eestis praegu tubakareklaamist sponseeritakse erinevaid spordiüritusi jm?

Aitäh! Me ei ole käsitlenud eraldi tubakaaktsiisitulude vähenemist, küll aga näen ma sotsiaalministrina, et on võimalik saavutada kulude vähendamist, mida ühiskond praegu kannab. Võib-olla üks võrdlev näide Kanadast, kus 1% igapäevasuitsetamise vähendamist 30-miljonilise rahvaarvu juures tähendas umbes 60 miljonit Kanada dollarit kulude, mida kogukond peab kandma, vähenemist aastas.

Aitäh! Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Tänan! Minu küsimus on § 26 kohta. Kas ma saan õigesti aru? Lõikest 2 on aru saada, et näiteks tuntud näide, Camel Boots, ei ole müügiedendus, et see on lubatud. Aga samal ajal võib lõikest 1 aru saada, et kui tarbija läheb tubakat ostma, siis ei võigi olla näha, et seal tubakat müüakse, tähendab, suitsupakke ei tohi kuskil näha olla. Kas te oletegi nii mõelnud?

Aitäh! Mis puudutab näidet 2, siis tulebki sellest aru saada nii, nagu see lõige ütleb, et tubakatoote kaubamärgiga identse kaubamärgi kasutamist muudel kaupadel ei loeta müügiedenduseks, välja arvatud toidu- ja lastekaubad. Sellisel juhul võiks teie näide tõepoolest selline olla. Mis puudutab lõiget 1, siis jällegi ei tohi seda teha tubakatoote reklaamimise eesmärgil, milleks ei peeta seda lõikes 2 toodud tegevust.

Tänan! Märt Rask, teine küsimus, palun!

Austatud minister! Jagan seda muret tubaka pruukimise kui haiguse pärast, aga kas Sotsiaalministeeriumis ja valitsuses tervikuna on kavandatud mingisuguseid selgitusaktsioone, kas kavatsetakse suurendada kontrollivat aparaati, mõelda välja eraldi üritusi? Seaduse rakendamine lihtsalt nii, et võtame vastu, ei ole võimalik ilma lisakoosseisu loomiseta. Kõik üritused tuleks ritta panna ja keegi peaks eestvõitleja olema. Ma kujutan ette, et see võiks olla sotsiaalminister. Kas valitsuse tasandil on kavandatud selliseid programme, et seda seadust ka tegelikult ellu viima hakata?

Aitüma! Mis puudutab mis tahes seaduse rakendamist, siis selle juurde käib Sotsiaalministeeriumis alati ja vältimatult ka teavitamiskava. Seda esiteks. Mis puudutab selle seaduse rakendamise propageerivat poolt, siis see kuulub rahvatervise valdkonda. Sotsiaalministeeriumis on olemas rahvatervise osakond, mille spetsialistid ongi selle eelnõu ettevalmistamisel olnud vedajaks. Teiseks on Sotsiaalministeeriumi haldusalas olemas selline asutus nagu Tervise Arengu Instituut, kus ka praegu on olnud ja on käimas erinevaid n-ö projekte ja programme näiteks koolinoorte hulgas suitsetamise kahjulikkuse selgitamiseks. See tegevus toimub ka praegu.

Tänan! Kolleeg Silver Meikar, palun!

Aitäh, juhataja! Austatud minister! Tulen tagasi § 26 juurde. Lõikes 1 on kirjas müügiedenduse mõiste. Kas härra minister oleks nii kena ja defineeriks kõik müügiedenduse liigid ja vastaks küsimusele, mismoodi on võimalik neid kõiki keelata?

Ma saan § 26 kommenteerida sellest lähtudes, mismoodi seletab seda seletuskiri. Müügiedenduse ja reklaami mõisteid käsitletakse tihtilugu küll samatähenduslikena, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Tubakaseadus käsitleb tubakatoodetega seonduvat ega saa anda ammendavat, kogu kaubandustegevuse kohta käivat müügiedenduse legaaldefinitsiooni. Seetõttu ongi eelnõus käsitletud müügiedendust kui üksnes tubakatoodete müügi suurendamisele suunatud mis tahes tegevust, sealhulgas tubakatoote või selle kaubamärgi või tubakatootja kaubamärgi eksponeerimist tubakatoote reklaamimise eesmärgil. Eelnõu kohaselt ei hõlma müügiedenduse keeld tubakatoodete kaubamärgiga identse kaubamärgi kasutamist muude kaupade puhul, milleks võib olla näiteks parfüüm, võib-olla tõesti Camel või Davidoff, mida kasutatakse ka sigarettide tähistamiseks. See müük on jätkuvalt lubatud. Selle seaduse ambitsioon on jääda reguleerima seda, mis puudutab tubakatooteid.

Tänan! Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kunagi avaldas üks võrukaelast Riigikogu liige arvamust, et kõige lihtsam moodus minister segadusse ajada on see, kui küsida tema kaitstava eelnõu kohta, mida paragrahvi ühe või teise lõikega mõeldud on. Seetõttu on mu teine küsimus lihtsam ja kõlab nii. Kuna põhiliselt, ma saan aru, kontrollivad selle seaduse täitmist praegu ja ka tulevikus kohalikud omavalitsused, siis kui mitu omavalitsuse töötajat näiteks sellises tublis ja toredas Eesti linnas nagu Rakvere, mis peaks ministrile tuttav olema, seal tegelevad kehtiva tubakaseaduse täitmise kontrollimisega?

Aitäh! Kahjuks, olles hõivatud ministritööga, ei ole ma suutnud sukelduda Rakvere Linnavalitsuse igapäevategemistesse. Enesele selgekstegemiseks ja teile vastuse andmiseks teen selle lähinädalal kindlasti selgeks.

Tänan! Kolleeg Olev Laanjärv, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Viiendas peatükis "Keelud ja piirangud tubakatoote tarbimisele" on eriti tervitatav ja tervistav see, et alla 18-aastased isikud ei tohiks suitsetada ega tohiks tubakat kusagilt kätte saada. Nüüd 6. peatüki § 32 "Järelevalve teostajad". Me teame, et valla- ja linnavalitsustel on väga suur roll, kuid politseiprefektuurid peaksid sellega hakkama saama. Kas olete Siseministeeriumiga või valitsuse tasandil arutanud selle järelevalve võimalikkust ja efektiivsust, mis on väga tähtis?

Aitüma! Vabariigi valitsuskabinetis seda seaduseelnõu menetledes siseministril järelevalve koha pealt probleeme ei tekkinud. Minu isikliku arvamuse kohaselt on praegu politseil n-ö välipatrullis selle seaduse rakendamist üsna lihtne jälgida, sest minu meelest kubiseb meie linnapilt suitsetavatest alaealistest.

Tänan! Silver Meikar, teine küsimus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud härra minister! Ei taha teid kuidagi segadusse ajada, aga tahaksin saada suhteliselt konkreetsemat vastust. Kui ma ei eksi, siis müügiedenduse alla kuuluvad näiteks mingi toote müümisel ka eraldi lett, see, mismoodi on paigutatud hinnasilt, milline on suitsude järjekord - kõik need on müügiedendustoimingud. Kui seda seadussätet nii mõista, nagu siin kirjas on, et igasugune müügiedendus peab olema keelatud, siis tekib küsimus, et kas see tähendab, et tuleks leti alt müüa või üldse kuidagi ära korjata. See jääb väga segaseks. Kas ei oleks targem müügiedendust defineerida nii, et mina saaksin sellest aru, teie saaksite aru ja ka lugupeetud seaduse järgijad saaksid aru, mida selle all täpselt mõeldakse?

Aitüma küsimuse ja ettepaneku eest, mida ma siin näen! Teatavasti käib Riigikogus menetlemise protsessis iga eelnõuga kaasas ka parandusettepanekute tegemine ja kui (selles ma loodan mitte kahelda) selle seaduseelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis parandusettepanekute esitamise käigus on teretulnud kõik selgitavad ja selgust võimaldavad ettepanekud, millele minister kindlasti kaasa elab.

Tänan! Kolleeg Peep Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Oleme väga jõudsalt ja kiire tempoga suundumas keeldude ja käskude maailma. Aga selleks, et keelde ja käske täidetaks, peab olema tõhus kontroll. Loen siit, et järelevalve teostajad on Maksu- ja Tolliamet, Tarbijakaitseamet, politseiprefektuurid, valla- ja linnavalitsused. Loen ka seletuskirja VII osa "Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud" ega leia ühtegi krooni selleks, et tõhustada järelevalvet. Kas midagi tekib pühast vaimust?

Aitüma! Minu arusaam on väga lihtne, võib-olla liiga lihtne. Need järelevalveorganid on praegu olemas, selle seaduse rakendamisega antakse neile lihtsalt lisavõimalused oma tööd paremini teha.

Tänan! Kolleeg Ela Tomson, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra sotsiaalminister! Kõigepealt ütlen, et mul on väga hea meel, et see eelnõu on jõudnud Riigikogu saali. Mul ei olegi küsimus, vaid üks väike tähelepanujuhtimine. Paragrahvis 14 on spetsialistid õige hoogu sattunud terviseohu lisahoiatustega ja pannud kirja kaks täpselt ühesugust hoiatust, nr 6 ja nr 10, et suitsetamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt. Kindlasti oleks mõistlik üks neist sealt maha võtta, jääks pakile rohkem ruumi.

Aitüma! Esiteks ei ole nad täiesti identsed. Teiseks, paki peale pannakse nendest lisahoiatustest üks, mitte kõik kümme. Hiljuti Londonis lennujaamas aega parajaks tehes käisin sel eesmärgil kohaliku lennujaama kaupluses. Võin tõdeda, et vähemasti neli-viis nendest hoiatustest on erinevatel tubakatoodetel kõrvalhoiatusena tõepoolest nähtavad. Siin on antud lihtsalt valikuvõimalus.

Tänan! Jaak Allik, teine küsimus, palun!

Lugupeetud härra minister! Kas haridusministeeriumil ei olnud probleeme selle seaduse kooskõlastamisega? Kas haridussüsteem on valmis hakkama seda seadust seaduskuulekalt rakendama kohe pärast seaduse vastuvõtmist?

Aitüma! Haridus- ja Teadusministeerium oma kooskõlastuses oli, vastupidi, väga toetav. Mis puudutab nende sanktsioonide rakendamist, siis nende karmus tulenebki ühelt poolt ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekutest, teiselt poolt erinevatelt noorteorganisatsioonidelt endilt. Mul oleks väga hea meel, kui vähemasti koolimaja peatrepil suitsetamine suudetaks ära hoida.

Tänan! Kolleeg Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma arvan, et see seadus on meile vajalik, aga mulle tundub, et me läheme jällegi äärmustesse. Kui te nüüd Rakveres ära käite ning aega saate ja Estonia teatrisse lähete, siis te võite etenduse vaheajal näha sellist pilti, et õhtutualettides kaunid daamid seisavad tänaval ja teevad suitsu. See on meie rahvusooperi n-ö fassaad. Kas ei peaks ikkagi mõtlema, et mõningaid asju võiks natuke pehmendada ja mõningates kohtades ikkagi need suitsutoad teha?

Aitüma! Suitsetamisruumi tegemist rahvusooperisse ei keela küll mitte ükski seadussäte. Kultuuriasutus, milleks rahvusooper minu arusaamist mööda on, on selline koht, kus suitsetamine on piiratud, ja kui seal on suitsetamisruum ette valmistatud, siis võiks seal suitsetada. Minu nõuanne on, et need teie nimetatud uhketes tualettides daamid võiksid seda üldse mitte teha.

Tänan! Peep Aru, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma tulen ikkagi kulutuste osa juurde tagasi. Kui riigialamaid saame järelevalve pidamise osas ilmselt väga julgelt käsutada, siis natukene teistmoodi on olukord omavalitsustega. Teatavasti on siin ikkagi kindel põhimõte, et kohustused ja raha nende kohustuste täitmiseks peavad olema tasakaalus. Kas see seaduseelnõu on kooskõlastatud omavalitsusliitudega?

Aitüma! Selle eelnõu puhul ei pruugi olla kohalike omavalitsuste kooskõlastust. Jään vastuse hetkel võlgu, küll aga eeldan, et kohalikes omavalitsustes on ametis niisama teadlikud inimesed kui riigiasutustes ja nad kasutavad neile antud võimalust.

Tänan! Mart Opmann, teine küsimus, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Seaduse tekst on tõepoolest tõsine ja teie olemine siin puldis on samuti üsna tõsine. Ma olen küsimusi ja vastuseid kuulates nõus kolleegide Peep Aru ja Jaak Allikuga, ka mina tunnen teatud kõhklusi selle seaduse rakendamisega seoses. Võib-olla saaks seda tõsidust mõnel juhul niimoodi maandada, et anda osa volitusi või delegatsioone kas Vabariigi Valitsusele või otse sotsiaalministrile. Ma toon näiteks sellesama § 14, mille kohta Ela Tomson küsimuse esitas ja mis käsitleb suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatusi. Siin lausa tahaks küsida, kas see loetelu on ikka ammendav ja kas seda loetelu tuleb pakile kirjutada tagantpoolt ettepoole või eestpoolt tahapoole. Võib-olla võiks olla sotsiaalministri otsustada, millised need konkreetsed laused on, ja see ei peakski olema seadustekstis meie ees.

Aitüma! Ma ei oska hetkel öelda, kas see hoiatuste loetelu tuleneb kuidagi mingisugusest direktiivist või mitte, aga minu vastus on lihtne. Siin on antud üks võimalik valik. Variante on kümme. Iga tubakakäitleja peaks siit leidma selle, mida kasutada, ega pea siia eriliselt midagi juurde mõtlema. Minu meelest on hoiatuste äratoomine seaduses lihtne ja selge, ja miks mitte.

Tänan! Kolleeg Indrek Raudne, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Kolleeg Heimar Lengil kui tunnustatud seltskonnalõvil oli täiesti õigustatult suur mure nende kaunites tualettides daamide pärast, kes on sunnitud rahvusooperi ees sigaretti suitsetama. Kas te ei näe ühe lahendusena, et ka n-ö avalike asutuste, mida rahvusooper vaieldamatult on, ees oleks suitsetamine keelustatud? Juhul kui te seda ettepanekut toetate, siis mida te prognoosite - seadus peab olema prognoositav -, kuhu need kaunites tualettides naised suunduvad suitsu tegema või kas see võiks olla üks põhjus, et nad suitsutegemise maha jätaksid?

Kui seda ei või teha rahvusooperi ees, siis jääb üle minna rahvusooperi taha ja jõuda peaaegu et draamateatri ette. Siis oleme me jälle võib-olla omamoodi ummikus. Ma arvan, et nendel kaunites tualettides daamidel on siiski esimene valik selline, et mitte seal külmetades valida kopsupõletiku või kopsuvähi vahel, vaid valida tervis.

Tänan! Kolleeg Sven Sester, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma seletuskirjast loen, et eri uuringute alusel oli 1998. aasta kontekstis veerand haigushüvitistest seotud suitsetamisega ning kokku oli suitsetamisest tingitud haigestumisi 1,5 miljonit tööpäeva. Eriti huvitav on see, et võrdlusena on toodud tubakaaktsiis ja on öeldud, et riigi kogukahju oli tunduvalt suurem kui võimalik tulu aktsiisi näol. Kas te tahate öelda, lähtuvalt sellest seletuskirjast, et selle seaduse vastuvõtmisega meie tulubaas tegelikult hoopis paraneb, et kuigi tulu hakkab vähem tulema, on meie kulud hoopis väiksemad? Kas te tahate seda meile selgeks teha?

Kui ma jõudsin teie mõtteid kenasti jälgida, siis kui n-ö aktsiisimäärade sellisel olemasolul, nagu nad praegu on, praeguste määrade kujul, suitsetamine väheneb, siis loogika ütleb, et aktsiisi laekumine peaks vähenema. Küll aga kindlasti saab aktsiise käsitleda, nii alkoholiaktsiisi- kui ka tubakaaktsiisimäärasid, ühe võimalusena ühelt poolt tarbimise vähendamiseks, teiselt poolt loomulikult ka riigi tulubaasiga tegelemiseks. Praegu ei ole Vabariigi Valitsus sellist maksumuudatust arutanud.

Tänan! Kolleeg Kaarel Pürg, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud sotsiaalminister! Küllaltki suur hulk ettevõtjaid on kindlasti seaduskuulekad ja on investeerinud küllaltki palju vahendeid, et täita 2001. aastal jõustunud seadust. Nüüd on meil uus seadus tulekul, mis toob hoopis uued nõuded. Kas me ei anna signaali, et kunagi ei tasu liiga kiirustada, sest Eestis muutuvad seadused kole kiiresti ja kõiki neid nõudeid on väga raske järjest täita?

Aitüma! Esiteks, korralik õhuvahetus näiteks avalikes toitlustuskohtades ei ole minu meelest kliendi seisukohast võetuna mitte kunagi ülearune. Teiseks ei pea ükski toitlustusasutus endale rajama suitsetajate ruume juhul, kui ta arvab, et suitsetamine tema toitlustusasutuse juurde tingimata kuuluma ei pea. Toon näite Lääne-Virumaalt. Väike-Maarja, väike koht, kus hiljuti avati uus söögikoht. Võiks ju mõelda, et ettevõtte omanik peaks muretsema iga kliendi pärast ning saama nii suitsetajad kui ka mittesuitsetajad, kõik seal Väike-Maarjas oma väiksesse söögikohta. Ei, ta on algusest peale, ilma igasuguse tubakaseaduseta, loonud suitsuvaba söögikoha. Inimesi, kes puhtast ümbruskonnast lugu peavad, hakkab olema järjest rohkem. Sõltuvalt sellest, mis hakkab selle konkreetse punkti puhul olema üleminekuaeg või jõustumise aeg, saab ettevõtja valida. Aga uskuge mind, järjest rohkem hakkab olema neid inimesi, kes peavad lugu puhtast keskkonnast. See on minu vastus.

Tänan! Kolleeg Imre Sooäär, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Minu küsimus käsitleb siin juba puudutatud tubakatoodete terviseohu hoiatusi. Ei taha küll spekuleerida, aga neid lugedes tundub minule küll, et need on päris otsesed tõlked mingist Euroopa Liidu direktiivist, sest peaaegu kõikide hoiatuste ingliskeelseid vasteid olen ma näinud Euroopa lennujaamade suitsulettidel. Üht ma siin nende hulgas ei näe. See on üldhoiatus, et suitsetamine tapab. Et võib tappa, on siin olemas, aga et suitsetamine tapab, seda siia sisse pandud ei ole. Järelikult on mingi erinevus jäetud. Kas ei võiks kasutada mõnda eesti keeles suupärasemat formulatsiooni, kas või mõnda head vanasõna või kõnekäändu, mis võib-olla mõjutaks rohkem kui selline otse Euroopa Liidu õigusaktist tõlgitud tekst?

Näiteks: sigaret tapab hobuse, teid niikuinii. Jaa, miks mitte. Aga tõepoolest, selles suhtes on teil õigus, et ingliskeelsetel suitsupakkidel n-ö põhihoiatusena ongi, et suitsetamine tapab, smoking kills, mitte see, et ta võib tappa. Kuigi ta tõepoolest võib tappa.

Tänan! Kolleeg Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ühe teise seaduseelnõuga seoses, mis on ka praegu sotsiaalkomisjonis, käsitleme me reklaamivõimalusi, pigem nende võimaluste korrastamist. On tekkinud vaidlus ja küsimused, kas ei peaks reklaamiproblemaatikat käsitlema hoopiski eraldi. Teadaolevalt on olemas üks töörühm, kes tegeleb reklaami korrastamise küsimustega. Ka selles eelnõus on olemas sätted, mis käsitlevad reklaami ja reklaami korrastamist. Siinjuures, ma arvan, tekib sama küsimus. Kas ei võiks seda vaadelda koos reklaamiseadusega, mis tuleb valitsusse, või saame mingisuguse lahenduse pakkuda selle seaduse raames?

Aitüma! Ma arvan, et selles eelnõus on tubakareklaami puudutav kenasti reguleeritud. Kolleeg Silver Meikari ettepanekute valguses saab lihtsalt asja selgemaks muuta. Pean eelnõus tubakareklaamisätete reguleerimist mõistlikuks.

Tänan! Kolleeg Raivo Järvi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Juba nõukogude ajast me teame, et iga keeld muutub lõpptulemusel naeruväärseks. Praegu oleme tubakaseadusega jõudmas selleni, et näiteks pubides hakkavad olema n-ö tubakasuitsuvabad lauad. Kas seda strateegiat järgides vaatab Sotsiaalministeerium ettepoole ja näeb, et võivad tekkida, et teisi mitte häirida, alkoholivabad lauad ja võib-olla hiljem lauad, kus ei tohi tutvuda võõraste daamidega?

Aitüma! Ei teki mitte ka tubakavabad lauad, vaid tekivad ainult tubakavabad lauad, muid laudu seal ei olegi. Kui me võtame alkoholi tarbimise ja suitsetamise, siis vaadake, siin on üks põhierinevus. Ühel puhul te tegelete oma tervise hävitamisega, võib-olla iga kord ka mitte, eks ole, siin on ka arstkonnal erinevaid arusaamu ja teooriaid, kui palju on paras, ma mõtlen näiteks veini tarbimist või mida iganes, ja mis on kasulik ja mis kahjulik. Kõik, mis teete, teete iseendale, eks ole, võib-olla oma järeltulijatele ka. Aga mis puudutab suitsetamist, tubakasuitsu levimist, siis siin te paratamatult mõjutate oma kaaskondlaste tervist. Ma arvan, et sellist keeldu plaanis ei ole, ja mis puudutab tutvumist, siis ma arvan, et ka sellist keeldu ei tule. Ma arvan, et on põhjendatud, et inimesed omavahel tutvuksid ja meil oleksid kenad Eesti pered, mis on oma olemuselt tubaka- ja alkoholivabad.

Tänan! Kolleeg Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister ja keskkonna- ning loodusesõber! Suitsetamine on ääretult kahjulik tegevus ja loodetavasti olete teie selle juba ammu maha jätnud. Kas Vabariigi Valitsuses oli arutusel, et suitsetamine üldse tervikuna ära keelata kõikidel ja igal pool, et lisaks tubakavabadele laudadele ja ruumidele tekiks meil ka tubakavaba ühiskond?

Aitüma! Mina oma isiklikus elus olen lähtunud ühe vana ja targa mehe vanasõnast või ütlusest: "Põrsal õlekõrs suus, läheb vist sulale." Aga mis puudutab keeldude käsitlemist viimasel ajal meedias, siis minu meelest on seda teemat käsitletud täiesti valesti. Kindlasti ei ole Eesti Vabariigist saamas n-ö keeluriiki. Keelud on üks osa eri valdkondade regulatsioonist. Ei ole suutnud suitsetamist kui sellist täielikult ära keelata ükski riik ega ole seda plaanis ka sellel Eesti Vabariigi valitsusel. Küll on seaduseelnõuga püütud mõjutada inimeste käitumist ja vähendada riske kaaskondlaste tervisele.

Kadi Pärnits, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kehtiv tubakaseadus on kehtinud alates 2000. aastast. Osa sätete rakendamiseks anti ka pikem rakendamise aeg. Seda tubakaseadust, austatud minister, meil nendessamades toitlustuskohtades ja ka muudes kohtades ei täideta. Inimesed heidavad ette, et me teeme järjest uusi või, õigemini, teie valitsus teeb järjest uusi populistlikke seadusi, mida on veel raskem täita, inimesi nende täitmisele sundida. See tubakaseadus on veel üksikasjalikum ja veel rangem. Te möönsite ise komisjonis, et eelnõu järelevalveosa on nõrk ja ebamäärane. Austatud minister! Mida siis peaks tegema või kuidas te mõtlete seda seadust rakendada paremini kui seda seadust, mis praegu kehtib ja ka palju tervislikke asju nõuab?

Aitüma! Mul on väga kahju, kui te peate tubakaseadust oma olemuselt populistlikuks. Kindlasti ei saa rahva tervisesse niimoodi suhtuda. Ma arvan, et ka kehtiva tubakaseaduse puhul siiski toimub täitmise järelevalve. Kahju, aga mitte ühegi seaduse täitmise puhul ei ole suudetud tagada absoluutset järelevalvet. See on seotud kindlasti ressursimahuga, mida on sellel riigil võimalik kasutada.

Tänan! Helir-Valdor Seeder, teine küsimus, palun!

Aitäh! Austatud minister! Te olete öelnud, et on isegi Vabariigi Valitsuse liikmeid, kes veel suitsetavad, aga kes loodetavasti jätavad selle maha. Julgete te meile avalikustada, kes need valitsusliikmed on ja millal nad siis pärast selle seaduse vastuvõtmist suitsetamisest loobuvad?

Aitüma! See on võib-olla selline isiklik asi, millega mina ei peaks siin lagedale tulema. Võin öelda teile küll väga selgelt, et Vabariigi Valitsuses on üks minister, kes suitsetab, ülejäänud on sellest vabanenud. Loodame, et see viimanegi seda teeb.

Aitäh! Kadi Pärnits, teine küsimus, palun!

Aitäh! Austatud minister! Puhas õhk ja püüdlemine puhta õhu poole ei ole kindlasti populistlik. Seda ei ole ma väitnud. Küll aga on populistlikud need paberid ja dokumendid, mida tehakse suure kõmu saatel, mida ei ole võimalik täita ja ka valitsuse esindajad möönavad, et täitmisega on raskusi. Teil on jumala õigus, härra minister, järelevalve ei ole midagi teoreetilist, viis-kuus punkti seaduseelnõus. Järelevalve sõltub paljuski sellest, kui palju riik paneb sinna ressurssi. Seda ma küsisingi. Seaduseelnõu seletuskirja järgi ei ole järelevalvele mitte sentigi juurde antud. Seadusega ei kaasne kulusid.

Aitüma! Mis puudutab politsei rahastamist tervikuna, siis see on siseministri pädevuses ja ma siiralt loodan, et ta oma ametkonna eelarvet koostades vastavalt käitub.

Tänan! Kolleeg Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Siin on sees ka selline mõte, et keelatud on müüa tubakatooteid alaealistele. Selle keelu järgimiseks on müüjal õigus nõuda ostjalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda tubakatoote müügist, kui dokumenti ei esitata. Teisisõnu: selle sätte järgi on müüjal õigus nõuda dokumenti igalt ostjalt, ka teilt, minult jne. Miks ma seda niimoodi rõhutan? Me tulime hiljuti Leedust, kus dokumendi järjekindlat nõudmist rakendati alkoholi ostmise puhul. Kuna müüjad olid selle sätte peale vihased, siis nõudsid nad ka habemega meestelt dokumenti ja ilma selleta lihtsalt ei müünud neile. Kas te ei karda, et meie müüjad protestiks selle sätte vastu hakkavad tegema sedasama ehk igalt ostjalt dokumenti nõudma?

Aitüma! Nii mina kui teie peaksime sellisel juhul müüjat komplimendi eest tänama, eks ole. Ma arvan, et müüjad väga kaua ei suuda seda teha, kui neil selline rumal mõte peaks ka tekkima. Väga tore oleks, kui nad juhul, kui dokumendi küsimine on ilmselgelt põhjendatud, kui habe on piimahabe, mitte selline tore nagu teil, härra Tootsen, seda dokumenti tõepoolest küsiksid.

Tänan! Kolleeg Leino Mägi, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Te ütlesite, et omavalitsusliitudega on eelnõu kooskõlastamata. Kas teiseks lugemiseks me saame selle kooskõlastuse ja teame ka summat, mida läheb maksma seaduse täitmise järelevalve?

Aitüma! Ma ütlesin, et mul kahjuks ei ole käepärast andmeid, kas on kooskõlastatud. See on minu vastus.

Tänan! Olev Laanjärv, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma päris pikalt mõtlesin, härra minister, teie väite üle, et Eesti politseil on tänavatel piisavalt patrulle, et välja selgitada ja ära korjata sealt kõik alla 18-aastased, kes suitsetavad, ja hakkasin mõtlema niimoodi: aga mida nendega edasi teha ja kuhu nad toimetada? Järsku on teil mingisugune mõte sellega seoses.

Aitüma! Kui Pomerants peaks kunagi olema siseministri postil või politseipeadirektor, milleks ta ilmselt mitte kunagi ei saa, siis kindlasti peaks tal olema pakkuda ka lahendused. Esiteks tuleks seda küsida asjaomaste isikute käest. Teiseks, vaadake, ega ühelegi asjale ei saa läheneda dogmaatiliselt ja absoluutselt, et nüüd ma kaks tundi tegelen tubakaseaduse järelevalvega, järgmised kaks tundi lastekaitseseaduse järelevalvega ja kolm tundi tagan avalikku korda. See on minu meelest ikkagi terviklik tegevus. Mina saan niimoodi aru.

Tänan! Raivo Järvi, teine küsimus, palun!

Suur tänu! Hea minister! Mäletan, kui sain tudengiks, siis üks värvikas õppejõud ütles: "Nüüd võite te, keskkoolipingist lahkunutena, suitsud ette panna, sest teatavasti alkoholism ja narkomaania on sotsiaalsed pahed, aga suitsetamine seda ei ole." Kas nüüdse n-ö uue ristikäiguga on Sotsiaalministeerium suitsetamise kuulutanud sotsiaalseks paheks?

Me saame siin toetuda Maailma Terviseorganisatsiooni lähtekohale, mille järgi on suitsetamine sõltuvushaigus ja haigus, mis tekitab kulusid ühiskonnale. Meie kohus on neid kulusid vähendada.

Tänan! Leino Mägi, teine küsimus, palun!

Küsimus tuleneb mu eelmisest küsimusest. Ikka see raha pool, kui palju võiks järelevalve maksma minna?

Aitüma! Nagu ma ütlesin, on võib-olla raske eraldi välja tuua seda, et peaks rakendama täiendavalt mingisuguseid ametnikke tubakaseaduse nõuete järgimise kontrollimiseks. Kohalik omavalitsus, tegeldes näiteks ehitus-, kasutuslubadega või millega iganes, saab sellega suuresti tegelda ka n-ö oma igapäevase töö kontekstis.

Härra minister, suur tänu! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh! Ääremärkusena: Rootsi parlament sai samasuguse asjaga just mõni päev tagasi hakkama.

Tänan! Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Urmo Kööbi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas 4. mail oma korralisel koosolekul kolmanda päevakorrapunktina seaduseelnõu 350, tubakaseaduse eelnõu. Kutsutud oli minister Marko Pomerants, osa võtsid veel abiminister Külvar Mand ja Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kersti Berendsen-Koržets. Nii minister kui ka nõunik tegid põhjaliku eelnõu tutvustuse, neile esitati küsimusi. Sisulist diskussiooni eelnõu üle ei tekkinud. Samas avaldati mõningaid arvamusi kuuldu kohta. Üks täna siin juba oli jutuks, et nõuded toitlustusettevõtetele on küll õiged, aga üks aasta lisaruumide ehitamiseks on võib-olla natukene lühikene aeg. Teiseks, kas alaealisele määratava trahvi määr, 1200 krooni suitsu ostmisel või omamisel või suitsetamiselt tabamisel (eelmine seadus nägi ette 600 krooni), on loogiline, kuigi siin on "kuni 1200 krooni", aga ikkagi? Kolmandaks, siiani oli pakendil lubatud tähistada nikotiinisisalduse määra selliste sõnadega nagu light, super light, mild. Seadusega me suitsetamist ei keela, aga see siiski inimest, kes suitsetab, juhendab vähem kahjustavat suitsu ostma ja tarvitama, kuigi me saame kõik aru, et see on siiski varjatud reklaam, et suitsetage seda, et see nagu oleks hea. Komisjon otsustas saata eelnõu täna esimesele lugemisele, esimese lugemise lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 27. mai, kell 18.

Suur tänu, Urmo Kööbi! Kolleegidel on küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Härra ministrilt küsiti mitu korda, kas kohalike omavalitsustega on läbi arutatud see lisakohustus ja selle finantseerimine riigi poolt, milline on omavalitsuste suhtumine, millised on rahaallikad ja riigi võimalused selle kohustuse täitmist finantseerida. Kas komisjon on seda küsimust arutanud ja kui ei ole, siis kas on lootust, et komisjon tegeleb selle küsimusega, et kohalik omavalitsus poleks jällegi sunnitud lisakohustusi oma eelarvest kinni maksma?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis see küsimus üles ei kerkinud, aga olen kindel, et me seda arutame.

Suur tänu! Kolleeg Andres Kork, palun!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Kuidas sulle tundub, kas Toivo Tootseni kirjeldatud igati positiivset Leedu kogemust võiks ka meie seadusse sisse tuua?

Aitäh küsimuse eest! Kas sa mõtled, et habemega meestelt küsida passi? Eelnõusse on sisse kirjutatud säte, et küsitakse alaealiselt. On eeldatud, et kontrolli teostav inimene on suuteline ligilähedaselt isiku vanust hindama. Probleeme võib see tekitada 19-20-aastaste noorte, hea väljanägemisega, noorema väljanägemisega isikute puhul. Aga ma tean, et ka praegu küsitakse vanemate ostjate käest alkoholi ostmisel sageli passi.

Urmo Kööbi, suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, fraktsioonide volitatud esindajatel on võimalus osaleda läbirääkimistel. Kaarel Pürg, saan aru, et Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Võib arvata, et vaevalt leidub siin saalis kedagi, kes julgeks vaidlustada seaduse esmast eesmärki tagada inimese tervise kaitse. Siiski on tegemist küllaltki keerulise eelnõuga, mis vajab süvenemist ja tõsist suhtumist, sest 2001. aastal jõustunud tubakaseadus jääb jalgu eurodirektiivile ning ka mitmetele konventsioonidele ja nõuetele. Peame siiski endale teadvustama, et Eestis on küllaldaselt ettevõtteid, kes seaduskuulekatena on investeerinud vahendeid, et täita kehtiva seaduse nõudeid. Meie ees olev seaduseelnõu toob aga nii mitmeski valdkonnas esile hoopis uued nõuded, mida tuleb täita. Seaduse rakendumisest, aga ka muutmisest vajalikus suunas on huvitatud mitmedki huvigrupid. Ka Riigikogu fraktsioonide liikmed jagunevad suitsetajateks ja mittesuitsetajateks. Keskerakonna fraktsiooni teeb murelikuks rahva ja eriti noorte tervislik seisund, mis on otseses seoses alkoholi tarbimise ja suitsetamisega. Nende näitajate poolest Eesti Euroopas kahjuks positiivselt silma ei paista. Samuti on võimatu mitte märgata statistikat, mille järgi riigi kogukahju suitsetamisest ületab mitmekordselt kasumipoole. Keskerakonna fraktsioon kahtlemata toetab meetmeid rahva tervisliku seisundi parandamiseks, kuid samas loodame, et nn uus poliitika ei viiks seaduseelnõu menetlemise käigus meid rappa, nii et pärast tuleb tõdeda, et ametnikud on jälle üle pingutanud. Aitäh!

Tänan, Kaarel Pürg! Palun, Imre Sooäär Res Publica fraktsiooni nimel!

Härra juhataja! Head kolleegid! Iiri valitsus väidab, et nende äsja vastuvõetud suitsetamise piiramise seadus säästab Iirimaal aastas 7000 inimelu. Esimest korda kaitseb see seadus kogu Iirimaa töötavat elanikkonda passiivse suitsetamise eest. 3,5 miljoni elanikuga Iirimaa valitsus usub, et suitsetamise keelustamise seadus säästab riigile juba esimesel aastal üks miljard eurot, sest suitsetamisest tingitud haiguste ravile läheb vähem raha. Lihtne aritmeetika näitab, et kui olukord sarnaneb Eesti olukorraga, siis võime ka Eesti riigis sel juhul julgelt rääkida miljardite kroonide suurusest kokkuhoiust tervishoiuvaldkonnas. Iiri juhtivad vähispetsialistid usuvad, et suitsetamise keelustamisega avalikes kohtades võib vähki haigestumise oht väheneda kolmandiku võrra ja vähihaigete ellujäämise _ansid paraneksid 50%. 13 000 _otlast sureb aastas suitsetamisega seotud haigustesse. _otimaa kõrgeim meditsiiniametnik väidab samal ajal, et ainuüksi Glasgow's päästab selline seadus 1000 elu aastas. Need on mõtlemapanevad numbrid mujalt maailmast, kuid nad ei saa ka meid ükskõikseks jätta. Eelnõu seletuskirjas seisab, et Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi andmetel kaotas riik juba 1998. aastal suitsetamisest tingitud haigestumiste tõttu 1,5 miljonit tööpäeva. Tänaseks on need numbrid võib-olla suuremad. Siinsamas Riigikogu saalis räägitakse üsna sageli hoogsalt haigusrahadest ja sotsiaalhüvitistest, aga samal ajal unustatakse, et veerand haigushüvitistest on seotud suitsetamisega. Veel hullem, ka inimesed, kes ei suitseta, vaevlevad suitsetamisega seotud tervisehädade käes, hingates sisse suitsust õhku. Passiivne suitsetamine ongi minu arvates üks Eesti suuremaid probleeme, sest meie teenindusasutuste ventilatsioonisüsteemid on tihti allpool igasugust arvestust ja suitsetav inimene ohustab kõigi tema ümber viibivate inimeste elu ja tervist. Nõuded ventilatsiooni parandamiseks on ammu kehtestatud, aga eks me tea isegi, kui hästi nendest kinni peetakse. Seda näitab hall õhk enamikus teenindusasutustes. See ongi kõige peamine põhjus, miks on vaja selle seadusega kaasnevaid piiranguid kehtestada. Mis siin salata, julgen kahelda, kas ka Riigikogu kohviku suitsetajate ruumis on piisav ventilatsioon. Kui seda õhku seal vaadata, siis näeme, et tegelikult saab kannatada ka meie auväärt kolleegide tervis, ka nende tervis, kes ise suitsetavad, hingates suitsust õhku sisse. Iirimaal on seaduse vastu eksimisel trahv kuni 17 000 krooni. Seaduse täitmist kontrollivad 450 riiklikku inspektorit, lisaks veel 340 tervisekaitseteenistujat, töötavad vihjetelefonid. Iiri kogemusest lähtudes peaksime meie arvestama vähemalt 200 inspektoriga. Just see seadusega kaasnev kontrolli ja vastutuse osa teeb minule selle eelnõu juures kõige rohkem muret ja seda oleme siin saalis ka teiste kolleegide käest kuulnud. Pole mingit mõtet kehtestada seadust, mille täitmist me kontrollida ei suuda. Muidu oleme samas punktis prostitutsiooniga, kus kupeldamisvastane seadus on küll aastaid kehtinud, aga kontroll seaduse täitmise üle on ikka veel lapsekingades. Tuleks tõsiselt mõelda muudatusettepanekutele, mis aitaksid järelevalvet tõhustada. Kui sellele eelnõule üldse midagi võib ette heita, siis minu arvates seda, et see ei ole veel piisavalt range. Võrreldes Iirimaa, New Yorgi või California piirangutega, on see seaduseelnõu suhteliselt leebe. Ootame sotsiaalministrilt jõulist tegutsemist, et seaduse rakendamine ei muutuks farsiks, nagu kahjuks praegu kehtivad suitsetamise piirangud seda tihti on. Asjalikud kommentaarid kolleegide käest siin saalis on kindlasti suureks abiks selle seaduse edasisel menetlemisel Riigikogus. Aitäh!

Tänan, Imre Sooäär! Palun, Silver Meikar Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Reformierakonna fraktsioon toetab tubakaseaduse eelnõu esimese lugemise lõpetamist ning selle järgnevat põhjalikku menetlust. Loodame parandusettepanekutega seda vajalikku, kuid kohati läbimõtlematut eelnõu paremaks muuta. Reformierakonna fraktsioon ei soovi, et hääletused kulgeksid põhimõttel: mittesuitsetajad poolt, suitsetajad vastu. Võiksime jääda maailmavaateliste põhimõtete juurde ja kaitsta Eesti rahva tervist. Omalt poolt soovin esile tõsta mõne probleemi. Esiteks, leian, et §-s 29 toodud suitsetamiseks keelatud kohtade loetelu ei täida eelnõu eesmärki ning piirab ebaproportsionaalselt inimeste vabadusi. Olen veendunud, et suitsetamine bussiootepaviljonides, laste hoolekandeasutustes, noorteüritustel ja sportimiseks ettenähtud ruumides peab olema keelatud. Samal ajal ei ole mõistlik sisse seada kohustust, et suitsetamine on keelatud toitlustusasutuste teenindusruumides. Tänaseks on paljudes pubides eraldatud suitsetajate ja mittesuitsetajate ruumid. Nii on tagatud, et mittesuitsetajad saavad süüa-juua ilma suitsuvingu sisse hingamata ja tossutajad võivad isekeskis sinises suitsuvingus head seltskonda nautida. Vaba valik nii klientidele kui ka ettevõtetele. Teiseks, eelnõu seletuskirjast loen: "Eestis regulaarselt läbiviidud uuringud nii täiskasvanute kui kooliõpilaste seas on esile toonud vajaduse abistada suitsetajaid tubakasõltuvusest loobumisel, sest 70% suitsetajatest sooviksid suitsetamist maha jätta, kuid vastav teenus on välja arendamata." Tahan küsida: kas selline populistlik lauskeelustamine ongi uus teenus? Kas selline karmikäelisus sõnades ja seadussätetes teenib seaduse tegelikke eesmärke? Mul on välja pakkuda üks konkreetne meede, mis vähendaks suitsetamist kindlasti rohkem kui nuiapoliitika. Ei tohi unustada, et inimesi tuleks kaitsta pahede eest, mitte ainult nuhelda. Praegu on menetluses ravimiseaduse eelnõu, kus oleks vaja teha väga oluline muudatus. Suitsetamisvastased preparaadid võiksid olla müügil ka mujal peale apteekide. Veelgi enam: iga pood, putka, kõrts, mis suitsutooteid müüb, peaks olema kohustatud müüma pahest loobuda soovijatele ka vastavaid närimiskumme, plaastreid ja muid preparaate. Õhtusel ajal on näiteks Tallinnas ainult üks koht, kust saab osta selliseid asju, see on Pärnu maantee valveapteek. Tundub, et eelnõu algatajad ei mõtle sellele, kuidas sellised tooted oleksid võrdväärselt kättesaadavad kõigile abivajajatele. Lisaks müügikohustusele võiks üle vaadata ka aktsiisi- ja hinnapoliitika. Pakk Nicoretti maksab apteegis umbes 60 krooni, seal on 10 nätsu, 20 sigaretist koosnev suitsupakk maksab aga 24 krooni. Kui need hinnad on nii erinevad, siis kuidas saab suitsetamist maha jätta või vähendada? Suitsetamise mahajätmine on lihtsalt liiga kallis. Kokkuvõtteks. Selle asemel, et taga kiusata umbes 350 000 suitsetajat, peaksime mõtlema sellele, kuidas neid sõltuvusest ravida. Suitsetamine, nagu me kõik teame, on ravitav, kuid nuiapoliitika ei ole lahendus. Aitäh teile!

Suur tänu, Silver Meikar! Palun kõnepulti Eiki Nestori, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed, sõltumata sellest, kas te suitsetate või mitte! Kuidagi kimbatusse viib see arutelu. Nii küsimustest kui ka sõnavõttudest jääb tunne, et me ei saa aru, kes selle eelnõu meile esitas. Tuletan teile meelde, et selle esitas Vabariigi Valitsus. Ilmselt oleks nii mõnigi selle seaduse säte vajanud põhjalikumat arutelu valitsust toetavate rahvasaadikute vahel. Aga tahan toetada üldist suunda. Huvi on ju selles, et inimesed oleksid tervemad, et nad kahjustaksid ise oma tervist vähem ja segaksid oma ebaterve harjumusega vähem ka teisi. Küll aga olen päris kindel, et see püha eesmärk jääb saavutamata ühel juhul - kui me võitleme sellega rumalal moel. Teisisõnu: tunnistades suuna õigeks, peab hoolega mõõtma, kui pikk on see samm, mida me ühel või teisel ajal suudame astuda. Tubakaseadus sellisel kujul, nagu praegu Eestis kehtib, on tüüpiline seadus, mille kohta võib öelda, et seal on osa norme vananenud. Need kõik puudutavad sätteid, mis räägivad hoiatusmärgistustest tubakatoodetel. Neid oleks vaja kindlasti muuta veelgi jubedamaks neile, kes tubakat tarbivad. Aga muud sätted on seal minu meelest praegu selgelt sellised, mille täitmiseni meie ühiskond tasapisi jõuab ja võib-olla mingi aja pärast suudab seda kõike ka kontrollida. Teisisõnu: tunnustades seda sammu ja eriti neid eesmärke, pean ütlema, et võetakse väga pikk samm. Kui selles seaduses oleks rakendumistähtajaks mingi hilisem kuupäev, aastate pärast, oleks see seadus kindlasti täiesti mõistlik, aga sellisel kujul nagu täna annab see, eriti veel olukorras, kus keegi ei soovi panustada selle seaduse täitmise kontrolli, tulemuseks selle, et me võtame vastu seaduse, mille üle rahvas naerab, ja vastutus selle eest on sellel valitsusel, kes eelnõu esitas.

Tänan, Eiki Nestor! Ekraan on tühi. Austatud Riigikogu, kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud ja lõppenud on ka seaduseelnõu 350 esimene lugemine. Muudatusettepanekud, vastavalt kodukorrale, esitada sotsiaalkomisjonile 2. juuniks, tööpäeva lõpuks ehk kella 18-ks.

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Elamuseaduse § 37¹ kohaselt on kohalikul omavalitsusel praegu õigus kehtestada munitsipaalomandis olevatele eluruumidele üüri piirmäärad, mis on piirmääraks kõigi samal haldusterritooriumil asuvate omandireformi käigus tagastatud eluruumide suhtes. Üüri piirmäär on omandireformist tulenev abinõu, mis oli vajalik selleks, et reformi algusaastatel kaitsta väljakujunemata korterituru tingimustes üürnikku võimaliku omaniku poolt nõutava liiga kõrge üüri eest. Nüüd võib öelda, et Eesti põhiseadust vaadates on see abinõu, üüri piirmäär, omaniku põhiseaduslikke õigusi kitsendav, sest ei võimalda elamispinna omanikul nõuda üürnikult reaalset turuüüri. Praeguses situatsioonis võib seetõttu väita, et tagastatud eluruumide omanikud osutavad üürnikele tegelikult riigi eest sotsiaalabiteenust. See aga ei tohiks olla nii, et riik paneb oma kohustusi eraõiguslikele omanikele. Kehtestatud piirangute tõttu turuüürist kohati mitu korda madalamad üürid ei võimalda omanikel elamuid, oma vara rahuldavalt majandada. Neil puudub tihti võimalus näiteks pangalaenu võtmiseks, puudub võimalus seetõttu oma kinnisvara renoveerida, seda heaperemehelikult hallata. Tegemist on surnud ringiga, millest tegelikult ei võida keegi. Rahapuudusele viidates ei tee omanik majas remonti ja ka üürnik ei saa nõuda endale paremaid tingimusi. Lõppkokkuvõttes on tulemuseks elamute jätkuv lagunemine ja ka elukeskkonna halvenemine. Elamumajanduses, nagu muudeski majandusharudes, tuleb käituda vastavalt turumajanduse põhimõtetele. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus, mis jõustus 20. juunil 1991. aastal, sätestas reformi eesmärgina omandisuhete ümberkorraldamise omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamise ning eelduste loomise turumajandusele üleminekuks. Omandireformi aluste seadusega 1991. aastal seatud eesmärk kehtib ka elamumajanduse kohta, millest tulenevalt saab eesmärgi saavutamist takistav kitsendus olla vaid lühiajaline. Kindlasti ei saa öelda, et 1991. aasta suvest tänaseni kehtiv kitsendus oleks jätkuvalt lühiajaline või ajutine. Seaduseelnõu nr 313 seadusena vastuvõtmine kõrvaldaks elamuseadusest tagastatud eluruumidele kohaldatavad üüri piirmäära reguleerivad sätted kui piirangud, mis on senini takistanud avatud konkurentsiga korterituru teket. Üüri piirmäärad loovad praegu sundüürnikele soodusolukorra saada üürikorterit tunduvalt soodsamalt. Üüri piirmäärade kaotamisega lõpeb olukord, kus riik selle soodsa hinna saavutab omaniku õigusi kärpides ja kus tegelikult riik või kohalik omavalitsus peaksid üürnike probleemidele ise lahenduse leidma. Kindlasti, seaduse vastuvõtmisel võib tekkida probleeme omanike ja sundüürnike vahel. Kindlasti on inimesi, kes ei ole võimelised turu tasemel üüri maksma. Oleme ette näinud, et riigieelarvesse toimetulekutoetusi planeerides tuleb arvestada võimalike üüri piirmäära kaotamisest tingitud lisakuludega. Kuna me oleme planeerinud, et seadus võiks jõustuda juba selle aasta lõpus, siis peab mainima, et toimetulekutoetuste summa on riigieelarves arvestusliku suurusena, mis tähendab, et makstakse igal juhul abivajajale välja ja isegi kui eelarves planeeritud number on väiksem kui tegelik kulu, saab abivajaja oma raha igal juhul kätte. Lisaks peab arvestama ka seda, et kehtiv õiguslik regulatsioon kaitseb igati üürnikku. Üürnik võib üüri suuruse alati vaidlustada, kui leiab, et see on ülemäära suur või kui üüri tõstmine ei ole õigusaktidega kooskõlas. Võlaõigusseadus seab eluruumi omanikule üüri piirmäära tõstmise suhtes päris suured piirangud. See ei ole vaieldamatult ainult eluruumi omaniku, kuidas öelda, kasu peale toimiv seadus, vaid võlaõigusseadus annab väga suured õigused üürnikule. Iga üüritõus saab olla vaid kahepoolne kokkulepe, mitte ühe lepingupoole üksik otsus. Sissejuhatuseks kõik. Aitäh!

Härra minister, suur tänu! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Me ei peaks seda küsimust lahendama ega täna üldse arutama, kui Eesti riik oma valitsuste abil oleks täitnud seda omandireformi sätet, et omandireform ei tohi kaasa tuua uut ülekohut. Probleem on ju selles, et umbes 90% inimesi said oma eluruumi erastada EVP-de eest ja erastada ei saanud umbes 10%, kes juhuslikult juhtusid elama omandireformi aluste seaduse alusel tagastatavates elamutes. Seda ebaõiglust taheti likvideerida sellega, et erastamise käigus saadud rahast hüvitada nn sundüürnikele tehtud ülekohus. Seda ei ole tehtud. Küsimus: millal likvideeritakse lõpuks see sundüürnikele tehtud ülekohus?

Aitäh! Härra Tootsen! Te tõstatate teema, mida ilmselt oleks pidanud tunduvalt täpsemalt arutama 1991. aastal. Täna, ligi 13 aastat pärast omandireformi aluste seaduse vastuvõtmist, ei ole ilmselt võimalik selle seaduse ideoloogiat muuta. Ma arvan, et minu poolt oleks suhteliselt lootusetu üritus üritada tollal vastu võetud otsuseid tänases valguses muuta. Ei ole võimalik, nagu härra Tootsen isegi ütles.

Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Härra minister! Eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud Justiitsministeeriumi arvamust eelnõu kohta. Ma olen uudishimulik ja küsin, mis seisukohal oli Sotsiaalministeerium, sest minu meelest toimetulekutoetuste tõusu vajadus on selle eelnõu puhul ilmne.

Aitäh! Tegeliku tõe saame teada pärast seda, kui seadus on jõustunud. Me oleme eelnõu ettevalmistamisel arvestanud kõige halvema võimaliku stsenaariumiga. Aga ma nõustun Justiitsministeeriumi arvamusega, et tänu kehtivale võlaõigusseadusele on seletuskirjas toodud võimalik toimetulekutoetuste lisasumma tegelikult pigem ülepakutud kui liiga väike. Selles mõttes ma usun, et Justiitsministeeriumi arvamus on õige. Aga kui me sellist eelnõu ette valmistame, oleks meie poolt väga kergekäeline öelda, et probleemi ei teki. Samal ajal me teame, et kahjuks on olemas ebakorrektseid, võib-olla teinekord ka pahatahtlikke omanikke. Muidugi on olemas ka heauskseid ja, soovimata kedagi solvata, inimesi, kes üürnikuna kirjutavad heast usust alla lepingule, mis nad teinekord paneb väga raskesse olukorda. Aga on selge, et ka selliste inimeste eest peab riik hoolt kandma. Milline see seis tegelikult tuleb, seda me ette ei tea. Aga me oleme seletuskirjas arvestanud pigem suurema kuluga, et pärast ei tuleks tõdeda, et jah, olime optimistlikumad, kui asi tegelikult on. Pigem oleme arvestanud pessimistlikumat prognoosi.

Tänan! Kolleeg Siiri Oviir, palun!

Tänan, härra juhataja! Mul on kahju kuulda, et te lükkate jälle suure hulga inimesi Eesti inimesele mitteomasele teele ehk, paber näpus, sotsiaalosakonna ukse taha, äkki saab toetust! Ega üldreeglina eriti ei saa. Millest tuleneb teie optimism, et te arvate, et tegemist on kokkuleppega ehk siis üürniku ja üürileandja vahelise lepinguga, kus kõik kokku lepitakse ja mõlemad pooled on rahul? Praegune praktika näitab hoopis muud olukorda. Üürnik on nõrgem pool, tihti on ta 70-80-aastane vanainimene ja sagedamini, kui me tahaksime, on ka omanik pahatahtlik, kes tahab tast lahti saada. Kas riik ei peaks mitte oma inimesi kaitsma, mitte ilma igasuguste tagatisteta käed puhtaks pühkima ja ütlema, et küll me anname talle sotsiaaltoetust? Kas te teisi teid ka kaalusite?

Aitäh! Proua Oviir! Teie olete jurist, mina kahjuks ei ole. Teie peaksite eriti hästi aru saama, mida tähendab, kui riik oma murede lahendamiseks paneb kellelegi kohustusi, mis võib-olla ei ole päris kooskõlas põhiseadusega. Vabariigi Valitsuse istungil möönis ka õiguskantsler härra Jõks, et kehtivad üüri piirmäära seadustavad õigusaktid võivad olla omanike põhiseaduslikku õigust riivavad. Seetõttu on üpris loomulik, et kui riik soovib oma kodanike eest hoolitseda, ka omandireformi aluste seadusest tulenevalt raskesse seisu sattunud kodanike eest hoolitseda, siis ei tee ta seda, pannes põhiseadusvastaselt lisakohustusi teistele kodanikele. Seetõttu ütlen, et üüri piirmäära kaotamine on ainuvõimalik tee, et anda omanikele õigus nende vara kasutamiseks. Vaieldamatult võib rääkida, kas Eestis ehitatakse piisavalt elamufondi, kas kohalikud omavalitsused ja riik on sellesse piisavalt panustanud, kas üldse peab ehitama uut elamufondi või peaks eelistama mõnes vanas demokraatias, näiteks Kanadas, praktiseeritavat korda, kus riik alates teatud tasemest kompenseerib inimeste eluasemekulud. See on kõik vaidluste küsimus. Ilmselt ei suuda ma kõigile küsimustele või kõigile argumentidele vastuseid välja pakkudagi. Aga ütlen veel kord: selleks et kaotada omanikke väga selgelt nende omandi üle valitsemast takistav seadussäte, on see menetluses olev eelnõu ainuke variant.

Tänan! Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Seda me siin kõik teame, et te jurist ei ole, kuid paraku olete te ettekandja ja peate vastama küsimustele, ka juriidilistele küsimustele. Mind huvitab järgmine asi. Seletuskirjas öeldakse: "Samuti kehtestab võlaõigusseadus üürnikku kaitsvad sätted eluruumi üüri ülemäärase suuruse vastu." Kas te võite osundada võlaõigusseaduse konkreetseid sätteid ja lahti seletada nende sätete sisu, mis tegelikult üürnikku kaitsevad? Praegu on see deklaratsiooni tasemel. Ärge alati Justiitsministeeriumi uskuge.

Aitäh! Küllap, kui härra Ain Seppik oli siseminister, siis ta kahtlustas alati Justiitsministeeriumi. Mina olen selles mõttes natukene teistsugusel seisukohal, et ma tõepoolest usaldan Justiitsministeeriumi spetsialiste. Kui te võtate võlaõigusseaduse välja ja loete võlaõigusseaduse neid aspekte, mis puudutavad üüriteemat, siis sealt on väga selgelt arusaadav, et inimene, üürnik, on selgelt kaitstud, ühtegi lepingut ei saa muuta ühepoolselt. Kui te võlaõigusseadust vaatate, siis saab see teile kindlasti väga hästi selgeks.

Tänan! Kolleeg Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Mulle lähevad korda nii omanike kui ka üürnike probleemid. Kindlasti on siin vaja tasakaalustatud lähenemist. Aga mulle teeb muret ka Tallinna vanade puitasumite väljanägemine ja heakord. Seetõttu küsimus: kas eelnõu ettevalmistamisel peeti otseselt silmas ka elukeskkonna parandamist Tallinnas ja kas seda võib pidada eelnõu üheks eesmärgiks?

Aitäh! Me lähtusime tegelikult kõigi omandireformi käigus tagastatud ja nn sundüürnikega seotud elamute temaatikast. Arvestasime nii üürnike kui ka omanike kriitikat. Üks väga selge temaatika, mida omanike üleriigilised liidud meile esitasid, oli just see, et nad ei ole võimelised oma omandit haldama, nad ei ole võimelised seda omandit säilitama. Teie mainitud Tallinna nn puumajad on tegelikult, kuidas ma ütlen, kõige selgem riskielamute hulk, kus elavad sundüürnikud ja nende majade omanikud kannatavad praegu üüri piirmäära nõude all väga selgelt, sest paraku on need inimesed, kes ei ole ka omanikuna majanduslikult nii jõukad, et nad oleks võimelised mingitest teistest vahenditest neid elamuid korda tegema ja siis justkui heategevuse korras välja rentima. Siin on mured mõlemapoolsed. Ma ütlen samuti nagu härra Herkel, et ega me seda eelnõu koostades ei mõelnud ainult omanike kasule või omaniku loogikale, aga me üritasime mõelda, mis võiks olla sundüürniku või üürniku kasu. Üürniku kasu on vaieldamatult ka see, et üüri piirmäära kaotamisel on lootus, et ka üürnike elukeskkond väga paljudes kohtades paraneb. Kui keegi ei investeeri, siis on ka elukeskkond tahes-tahtmata selline, nagu ta on aastate jooksul olnud.

Tänan! Kolleeg Heimar Lenk, palun!

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud minister! Mind paneb imestama, et te oma ettekandes kasutate sõna "üürnikud". Tegemist ei ole üürnikega, vaid sunnitud üürnikega, sest need inimesed elasid omandireformi esimese päevani tol ajal kehtinud seaduste järgi saadud üüripinnal. Eesti riik, kui ta võttis vastu omandireformi aluste seaduse selle esimestes versioonides, pani kohustuse nendele sundüürnikele uue elamispinna või uue kodu andmiseks kohalikele omavalitsustele. Nüüd te ütlete, et reform on lõppenud. Reform ei ole lõppenud, sest riik pole oma kohustusi sundüürnike ees täitnud. Tallinnas näiteks on korterijärjekorras 5000 perekonda, kes tahavad saada korterit riigilt, sest riik oma seadusega võttis ära nende kodu. Siit minu küsimus. Teie kui riigi esindaja praegu puldis, lugupeetud minister, miks te pole oma kohustusi 12 aasta jooksul täitnud?

Aitäh! Kõigepealt sellest alguse retoorikast, et miks ma ütlen "üürnik" ega ütle "sundüürnik" või miks ma teinekord ütlen "nn sundüürnik". Seda piiri tõmmata on väga keeruline. Ma ei tea, kas teie lugesite, aga mina lugesin imestusega, kui 27-aastane noor mees kirjutas mõni nädal või mõni kuu tagasi Postimehes, et tema on sundüürnik ja tema õigusi piiratakse ja teda ahistatakse. Mina oskan arvutada. 27-aastane mees oli 13 aastat tagasi 14-aastane. Kui ta tänaseni väidab, et tema on sundüürnik, siis ma küsin, mille poolest on vähem sundüürnik see inimene, kes võib-olla elas küll oma vanematega koos erastatud pinna peal, aga tänaseks peab ka ise endale pinna ostma. Ta tahab ka vanemate juurest ära kolida. Kust see piir läheb? Kas meil ongi nüüd nii, et nende inimeste, kes 1991. aastal seaduse tõttu juhuslikult ei saanud erastada, järeltulijad aegade jooksul, näiteks kahe sajandi pärast, on ka veel sundüürnikud? Minu arvates on see väga ohtlik mõtlemine. Selle tõttu ma kasutangi terminit "üürnik", sest võlaõigusseaduses ei ole mingit väljendit eraldi üürniku või sundüürniku kohta, kõik üürnikud on ühtemoodi võlaõigusseadusega kaitstud, nii need, kes said üürnikuks 1991. aasta 20. juunil jõustunud seaduse tõttu, kui ka need, kes mingi hilisema eluraja tõttu ei ole praegu mitte korteriomanikud või majaomanikud, vaid üürivad pinda. Muide, ma arvan, et noored inimesed, alla 30-aastased, on peaaegu kõik võrdses situatsioonis, sest nad on pidanud kõik nullist alustama. Teine küsimuse pool, miks 12 aasta jooksul ei ole riik midagi teinud? Esiteks, ma ei arva, et ei ole midagi teinud. Väga paljudes omavalitsustes on selle probleemiga tegeldud, on palju kohti, kus tuleb veel palju tööd teha, aga julgen öelda, et on palju omavalitsusi, kes on väga palju samme astunud koostöös riigilt, KredExilt saadud väikese rahaga. "Väike" ei öelnud ma juhuslikult, sest tegelikult läheks kogu selle probleemi lahendamiseks vaja miljardeid ja seda raha ei ole olnud. Kui on eraldatud kümneid miljoneid, siis see on selles kontekstis, ma möönan, väike raha. Aga, härra Lenk, te ilmselt teate ise samamoodi, et kahjuks väga paljud omavalitsused (siinkohal on Tallinn ilmselt kõige suurem murelaps) ei täitnud 1991. aasta omandireformi aluste seaduse mõtet. Kui te mäletate, siis teatud ajahetkel Tallinnas ei erastatud kortereid selle seaduse mõttest tulenevalt, vaid otsiti vildakaid teid, et neid anda ... Ausalt, ma ei ole nii hästi kursis, aga igal juhul ei olnud see see, mis oli omandireformi seaduse mõte, et tehakse oksjon ja oksjonil saavad esimeses järjekorras osaleda need nn sundüürnikud, et nende vahel toimuks oksjon. Seda ei tehtud. Võib tõesti küsida, miks tollane linnavõim otsustas teist teed minna. Arvan, et need on meie riigi ühised vead, mida üks minister ei suuda lahendada ja mille eest üks minister ei pea ka aru andma.

Tänan! Marika Tuus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te lasete üürid vabaks ja maksate üürnikele eluasemetoetust. Sisuliselt doteerite te üürnike kaudu omanikke ja kinnisvarafirmasid. Miks te siis seda juba päris otse ei tee, miks te otse ei doteeri ja miks me võtame seda raha sotsiaaltoetuste arvelt, kus niigi vähe raha on?

Aitäh! Proua Tuus! Ma ei saanud selles mõttes küsimusest aru, et mis tähendab, et miks me otse ei tee. Kas te võite öelda, et otsevariant võiks olla see, et näiteks homsest Eesti riik ütleb, et leiba tohib poes müüa kolm krooni tükk? Kas see on otse? Miks me näiteks toidu ostmiseks teatud inimestele toimetulekutoetust anname? Miks me ei kehtesta üle riigi ühtset hinda? Selle tõttu, et meil on turumajandus ja turumajanduses sõltuvad hinnad turust ja neid, kes ei jõua turuhindadega teatud asju osta, riik toimetulekutoetuste süsteemi kaudu ka toetab. Täpselt sama toimub eluaseme doteerimisel.

Tänan! Kolleeg Jaak Allik, palun!

Lugupeetud minister! Ma tulen võlaõigusseaduse juurde tagasi. Te ütlesite, et võlaõigusseaduse järgi on üüri tõstmiseks vaja kahepoolset kokkulepet. Mina lugesin ka seda seadust eile üsna põhjalikult, kuid selle mõtteni ei jõudnud. Kas te jääte kindlaks selle mõtte juurde, et üüri tõstmiseks on vaja üürniku nõusolekut? Ta võib küll kaevata komisjoni või kohtusse, kuid ma ei lugenud kuskilt välja, et tema nõusolek selle uue üüri jaoks on lõpuks vajalik.

Aitäh! Iga leping on kahepoolne kokkulepe. Tänaseks on seadustatud ka sellised organid nagu üürivaidluskomisjonid. Kui kodanik näeb, et omanik üritab kõrgemat üüri kehtestada, siis on võimalik pöörduda üürivaidluskomisjoni, on võimalik minna kohtusse, aga sellist lepingut, kuhu üürnik ei ole alla kirjutanud, et ta on nõus, ütleme siis, üüri tõusuga, ei saa ühepoolselt kehtestada.

Tänan! Kolleeg Mart Opmann, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mul on üldisemat laadi küsimus. Ma natuke lugesin kehtivat elamuseadust, mis on pärit aastast 1992. Elamuseaduses on kehtetuks tunnistatud oluline hulk paragrahve ja isegi mõni terve osa, nii et see seadus on üsnagi sõelapõhjaks lastud. Mul tekkis tunne, et kui me täna tunnistame kehtetuks ühe paragrahvi ja kaks lõiget ka veel, siis osa selle seaduse tekstist tundub olevat üle kandunud teistesse seadustesse. Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on vaadanud seda veel kehtivat elamuseadust sellise pilguga, et võib-olla tuleks see üldse kehtetuks tunnistada?

Aitäh! Pean ütlema, et õiguslik analüüs elamuseaduse tervikkogumi üle veel käib. Võib-olla ei olekski me kiirustanud just nende punktide siia toomisega, aga ka meile tundus, et see aeg, mis me kulutame elamuseaduse kui terviku ümberhindamiseks, võib olla liiga pikk selleks, et omanikke nende omandi haldamisel jätkuvalt piirata. Ma julgen öelda, et nende põhiseaduslikke õigusi me kauem riivata ei soovinud. Aga elamuseaduse tervikliku analüüsi, ma loodan, saame me sügiseks valmis.

Tänan! Kolleeg Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Hea minister! Ma olen teie äärmise naiivsuse või tõelise eluvõõruse tõttu imestusest sõnatu. Te räägite, et seadus kaitseb üürnikke ja võlaõigusseaduse kohaselt on kõik osapooled selles suhtes äärmiselt võrdsed. Kui see nii on, siis olge kena, kirjeldage mulle ühe palju meedia tähelepanu pälvinud näite puhul, mis puudutab Mustamäe ühiselamuid ja selles kaasuses hammasrataste vahele jäänud inimeste probleeme, seda, kuidas nemad olid võlaõigusseaduse kohaselt tohutult hästi kaitstud ja väga võrdses positsioonis selle maja omandanud firmaga.

Aitäh! Tahan teile meelde tuletada, et selles kontekstis räägime me sundüürnikest. Sundüürnikest ei saa kindlasti juttu olla ühiselamuelanike puhul, kui maja on hoopis teisel ajajärgul ehitatud. Ei maksa mitut asja segi ajada. Teiseks, kui ma kirjeldasin, miks me oleme sotsiaaltoetused, toimetulekutoetused, nii suure summana seletuskirja kirjutanud, rääkisin, et mitte kunagi ei ole keegi kaitstud selle eest, et teatud omanikud ei ole viisakad ja korrektsed inimesed, kes teevad midagi sellist, nagu te kirjeldasite nende ühiselamute puhul. Siis on riigi ja omavalitsuse asi neid inimesi aidata. Mul oleks olnud väga raske vastata, kui me oleksime seletuskirja kirjutanud, et raha ei kulu selleks, et probleemi ei ole, et võlaõigusseadus täielikult kaitseb. Möönan, et on olemas vastutustundetud omanikud, kelle tõttu võivad teised inimesed, praegusel juhul üürnikud, kannatada. Samal ajal tuleb tõdeda, et on olemas ka vastutustundetuid üürnikke. Me ei saa selle tõttu öelda, et kõik üürnikud või kõik omanikud on vastutustundetud. Üldjuhul seadused ikkagi reguleerivad elu ja üksikud erandid eksisteerivad eranditena, aga ärgem tehkem nende põhjal üldistusi.

Tänan! Kolleeg Margi Ein, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on üürikomisjonide kohta. Seletuskirjas on öeldud, et kohalikel omavalitsustel on võimalik asutada üürikomisjone, kes lahendavad eluruumi üürilepingust tulenevaid vaidlusi kohtueelselt. Komisjonis menetlemine on kiirem, lihtsam ja odavam. Samas on öeldud, et ministeeriumi juurde moodustatav vastav eksamikomisjon viib perioodiliselt läbi üürikomisjoni liikme eksameid, millega luuakse kohalikule omavalitsusele tingimused üürikomisjonide töö reaalseks käivitamiseks. See seadus võidakse sellel aastal vastu võtta, kuid kohalikele omavalitsustele raha selleks aastaks eraldatud ei ole. Kas see tähendab jällegi, et kohustused me omavalitsustele anname, aga rahalist katet neil ei ole?

Aitäh! Ma saan teile vastata, et esimesed eksamid on minu teada üürikomisjonide liikmete kohtadele juba tehtud, nii et on omavalitsusi, kes on asunud selle teemaga aktiivselt tegelema.

Tänan! Kolleeg Ela Tomson, palun!

Tänan väga! Lugupeetud härra minister! Me arutleme siin täna küsimuse üle, kus Eesti riigil on teatav praktiline kogemus juba olemas. Eestis on mitmeid kohalikke omavalitsusi, kes ei ole kasutanud õigust kehtestada üüri piirmäära. Missugune informatsioon teie ministeeriumil selle kogemuse kohta on?

Ma võib-olla ei oleks 100% siiras, kui ütleksin, et üldjuhul ei ole üüri piirmäära kas mittekehtestamisest või kaotamisest probleemi tekkinud. Praktika on selline, et tegelikult probleeme ei ole tekkinud. Aga miks ma ütlen, et ma ei oleks päris siiras, kui ma nii lühidalt vastaksin? Eestis on siiski 241 omavalitsust ja nad on natuke erinevad. Möönan, et Tallinn on selles suhtes erinev, on keerulisem, aga ma enne juba rääkisin, et Tallinnas on see olukord mingis osas tekkinud ka selle tõttu, et linnavõim (mitte küll praegune, aga kunagine linnavõim) on teinud vigu, mis tahes-tahtmata järgmistele juhtidele kätte mängitakse. Ma olen ise olnud omal ajal Valga linnapea. Me seal ei kehtestanudki seda. Ma tean, et Rakvere ei kehtestanud üüri piirmäära. Meil ei tekkinud üldse probleemi, me korraldasime kohe oksjonid, kus nn sundüürnikud said esmajärjekorras suletud ringis oksjonil osaleda, nii nagu seaduse mõte oli. Kuna vaba elamufondi oli, siis probleem lahenes sedakaudu. Tartus, ma tean, on olnud vastakaid arvamusi, aga linnapea ja linnavolikogu inimesed on öelnud, et suuri probleeme ei tekkinud, et olid üksikud õnnetud erandid, mis alati iga protsessi käigus tekivad. Nii et näited on head, aga ma möönan, et Tallinn on teistmoodi. Ma tean, et Viljandis on täiesti objektiivsetel põhjustel väiksed mured. On veel omavalitsusi, kus on siiski mured. Ma ei taha olla naiivne, nagu Evelyn Sepp mind teinekord süüdistab. Ma tean neid muresid päris hästi. Need on olemas. Aga selle tõttu, et need üksikud murekohad eksisteerivad, ei saa me omanike põhiseaduslikke õigusi jätkuvalt piirata.

Tänan! Marika Tuus, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eelnõus on öeldud, et piirmäärade kaotamine nõuab toimetulekutoetusteks lisa 30-35 miljonit. Te nimetate seda suureks summaks. Aluseks on võetud 7200 sundüürniku staatuses leibkonda, kellest 2800 vajavad toetust. Kas te ei arva, et piirmäärade kaotamisega tuleb abi vajavaid perekondi tunduvalt juurde? Elu on näidanud, et üüri piirmäärad tõusevad ja see summa peaks olema oluliselt suurem sellest, mis te siin toote.

Kuna ma olen Riigikogu aega niigi kuritarvitanud ja küsimus oli kas-vormis, siis ütlen, et ei arva.

Tänan! Evelyn Sepp, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma tulen tagasi oma eelmise küsimuse teise poole juurde. Tahan täpsustada teie arusaama võlaõigusseaduse pakutava kaitse kohta erinevatele elamusuhetes osalevatele osapooltele. Nagu te ütlesite, teie käsitlete võlaõigusseaduse kohaselt ainult üürnikke ja omanikke, teie jaoks ei eksisteeri terminit "sundüürnik". Seetõttu ei ole ka teie vastuväide minu eelnevale näitele Mustamäe ühiselamute kohta asjakohane. Nemad on ka üürnikud ja selles kontekstis ei olegi põhjust rääkida nendest sundüürnikena. Siit minu küsimus veel kord. Kuidas võlaõigusseadus kaitseb mõlemat poolt, nii üürnike poolt kui ka omanike poolt, teades, mida tõi kaasa nn Mustamäe ühiselamu kaasus?

Aitäh! Ma tegelikult vastasin sellele küsimusele ja vastan veel kord: kunagi ei ole välistatud, et on olemas üksikud omanikud, kes on vastutustundetud ja kes ei ole head inimesed. Seadused üritavad reguleerida kogu meie elu ja ikka juhtub, et on kurjategijaid või halbu inimesi, kes neid seadusi ei täida. Selle tõttu ei loobu me ju ometi seadusi usaldamast või nende järgi elamast. Seesama kehtib ka siin. Selle ühe tehingu tõttu, kus riik võib-olla ka seda ühiselamut maha müües asjale kaasa aitas, ei saa kogu võlaõigusseaduse seda temaatikat pidada ebaõnnestunuks või mitte heaks. Mina arvan jätkuvalt, et võlaõigusseadus kaitseb üürnike huve, kui üürnikud ise oma huvide eest seista oskavad.

Tänan! Heimar Lenk, teine küsimus, palun!

Lugupeetud minister! Te imestasite, et on omavalitsusi, kus probleem on ammu lahenenud. Ma võin teile öelda, et paljud sundüürnikud on lihtsalt ära surnud. Teiseks, teil ei ole statistikat Tartu kohta. Tartu rekord oli see, kui ühe maja üür tõusis 20 korda. See on ka ametlik statistika. Minu küsimus tuleb põhiseadusliku õiguse kohta. Te ütlesite, et te peate kaitsma omanike põhiseaduslikku õigust. Ma olen sellega nõus. Aga te olete kogu rahva minister. Miks te (see ei ole kas-küsimus, eks ju) ei püüa kaitsta ka teise rahvaosa, sundüürnike igavest õigust, põhiseaduslikku õigust oma kodule, mille Eesti riik on oma omandireformiga neilt ära võtnud?

Aitäh! See on ka vaieldav, kas iga inimene, kes üürilepingu alusel mingil pinnal elab, saab ikka loota, et ta absoluutselt kindlasti peab selle pinna omanikuks saama. See nii üks ühele kindel ei ole, kui juriidiliselt öelda. Aga ma möönan, et need inimesed, kes 1990-ndate algul ei saanud õigust oma korterit erastada, pandi tollase Riigikogu otsuse tõttu vaieldamatult hoopis teise olukorda, võrreldes nendega, kes said erastada. Aga julgen küll arvata, et mingit juriidilist õigust neil absoluutselt kohe erastada või omanikuks saada tegelikult ei olnud, sest muidu oleksid need praegu üürnikuks jäänud inimesed selle kohtulahendi ammu kuskil kohtus ilmselt võitnud. Selles mõttes ei olnud neil põhiseaduslikku õigust saada igal juhul omanikuks. Samal ajal olen ma juba üritanud selle eelnõu valguses öelda, et me ei ole, riik või valitsus ei ole otsustanud, et me ei tegele nende probleemidega. Ei ole öeldud, et see on inimeste oma asi. Ma olen mitu korda rõhutanud, et kui inimene jääb tänavale, mingil põhjusel tõstab eluruumi omanik ta välja või ei ole tegemist korraliku inimesega, siis on see riigi ja kohaliku omavalitsuse asi koostöös seda inimest aidata. Eelarves on kirjutatud, et selleks on toimetulekutoetusteks vaja umbes 33 miljonit lisakrooni. Kõik need abinõud on tegelikult riigi samm nende inimeste aitamiseks. Võlaõigusseadus, mille üle me oleme täna siin vaielnud, aga mis tegelikult ikkagi kehtib, on ka tegelikult mõeldud nende üürnike aitamiseks, kellest täna jutt käib.

Tänan! Kolleeg Jürgen Ligi, palun!

Austatud minister! Need õiguslikud ja sotsiaalsed probleemid nõuavad kindlasti lahendust. Aga nagu tänastest küsimustest näete - teie lahendus ei taha sobida. Kas valitsus on arutanud ka alternatiivi? Õiguslikus mõttes oleks see legaliseerida sellised mõisted nagu "sundomanik" ja "sundüürnik". Sundomanik võiks olla omanik, kes peab pidama ja üleval pidama üürnikku, ja sundüürnik oleks inimene, kes kunagi on midagi üürinud, ning on nüüd sunnitud seda üürima sunniviisiliselt ja odava hinnaga.

Aitäh! Küsimus oli kas-vormis. Ma vastan, et valitsus ei ole seda arutanud.

Tänan! Siiri Oviir, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Kurb on kuulata siin seda künismi, mis mõne noore mehe suust tuleb. Aga tegemist on inimestega, tegemist on üldreeglina väga eakate inimestega. Kui tõstetakse nende üüri, näiteks 20 korda, nii nagu Tartus oli, või 15 korda, ega vahet pole, ja pension tõuseb neil paarsada krooni aastas, siis kuidas te näete väljapääsu sellest olukorrast, mis saab nendest inimestest? Ka vanadekodud on täis, ka sinna ei ole neil võimalik minna. Nii kui on üür maksmata, nii saab väga kergelt välja tõsta. Mis saab nendest inimestest, kas nad suurendavad meie kodutute armeed või?

Aitäh! Ma ütlen veel kord: ühepoolselt üüri 15-20 korda suurendada ei ole võimalik. Ma, muide, rääkisin selle kaasuse enne ära, et kui tõesti üürnik rumalusest, heauskselt kirjutab lepingule alla, siis on olukord palju keerulisem. Aga ma veel kord ütlen: kui alla ei kirjuta, ei tõuse üür automaatselt 15 või 20 korda. Võlaõigusseadus välistab selle.

Tänan! Küllo Arjakas, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Üks eelkõneleja arvas, et teie esinemine on naiivne. Ma julgen öelda, et te olete selle väga tõsise teema käsitlemisel pigem natukene ebalev. Kord te ütlete, et kõik on üürnikud, oma vastuses Fennovara asjas tõite sisse ka sundüürniku termini, ühes vastuses olid teil nn sundüürnikud jne. Kui ma üldistan neid vastuseid selles mõttes, et mis võib juhtuda, kui seadus sel kujul vastu võetakse, siis te nagu näete helget poolt, et probleemi ei teki, mis minu arusaama järgi tähendab seda, et kõik laabub iseenesest ja omanikud-üürnikud lepivad kokku, fikseerivad paberi peal ära. Samas te viitasite, et on ka võimalik (mälu järgi tsiteerin) kõige halvem stsenaarium. Kas te võite täpsustada, kuidas see kõige halvem stsenaarium konkreetselt välja võiks näha?

Aitäh! Härra Arjakas! Kui te tutvute eelnõu seletuskirjaga, siis näete, et seletuskirja teise lehekülje lõpus ja kolmanda alguses on kirjas arvutused selle kohta, mis on must stsenaarium. Ma tuletan meelde, et sundüürnikke üritas Fennovara kaasuse suhtes sisse tuua Evelyn Sepp, mitte mina. Mina ütlesin, et see, vastupidi, ei ole üldse seaduseelnõusse otseselt puutuv kaasus.

Tänan! Ain Seppik, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te võiksite seda lühidalt põhjendada lihtsalt oma ilmavaatega, asi oleks natukene lihtsam. Aga ega me ei vaidle ju selle üle, et omanikke tuleb võrdselt kohelda, sellega me oleme nõus. Meie küsimus täna on selles, et te raiute küll sõlme hoobiga katki, kuid ei paku lahendusi nendele inimestele, näiteks 5000 perekonnale Tallinnas, kes võivad sattuda tänavale, ja see on väga must stsenaarium. Minu küsimus ongi: miks te kiirustasite, mis aeg teil hakkas otsa lõppema ja miks te ei teinud seda kogu vastava seaduse uuendamise raames, teile, valitsusele väga meeldiva kompleksse lahendusena?

Aitäh! Mina ei tea, kust härra Seppik võtab, et selle asjaga on kiirustatud. Ma mäletan, et me esimest korda rääkisime avalikkuses üüri piirmäära kaotamisest möödunud sügise alguses. Sellest on möödas üheksa kuud. Ma ei tea, kust tuleb see jutt, et siin on väga kiirustatud. Mida me oleksime pidanud veel ootama? Kas seda, kuni näiteks õiguskantsler ütleb valitsusele, et miks valitsus paneb omanikele kohustusi, mida tegelikult peaks riik ise täitma? Ma arvan, et me ei pea seda ootama.

Tänan! Toivo Tootsen, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Selle probleemi lahendamisega, tuleb välja, te ei ole kiirustanud, aga samamoodi ei ole kiirustatud ka sellega, et munitsipaalelamufondi märgatavalt suurendada. Kuidas järgmisel aastal väljavaated on, kas riik järgmisel aastal aitab omavalitsusi munitsipaalelamufondi suurendamisel?

See on teema, mille kohta üks minister ei saa praegu vastata, sest riigieelarve strateegia koostamine on veel valitsuses pooleli ja mingeid väga konkreetseid lubadusi andes ma ilmselt ületaksin oma volitusi. Aga kui rääkida sellest, mida me oleme juba teinud, siis KredEx jagab garantiisid nendele inimestele, kes on sattunud nn sundüürniku staatusesse, ja me oleme laiendanud seda võimalust, et nende sundüürnike lapsed saaksid olla kaastagajad, et inimestel laenu taotlemine uue eluaseme soetamiseks tõepoolest võimalikult lihtsaks teha. Nii et piiratud ressursside juures oleme üritanud leida võimalusi. Samamoodi jagati KredExi kaudu omavalitsustele välja toetusi, sealhulgas sundüürnike probleemide lahendamiseks mõeldud toetusi. Ma ei mäleta seda numbrit. Ma ütlesin juba sõnavõtu algul, et see on väike raha, kui arvestada kogu mastaapi, aga midagi on tehtud. Kindlasti üritame me järgmisel aastal samamoodi jätkata.

Tänan! Kolleeg Kaarel Pürg, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kas te olete korraldanud ministeeriumis kohtumisi üürnikega, omanikega? Mis annab ministeeriumile aluse mõelda, et üüri piirmäärade vabakslaskmine toobki õnne meie õuele ja need majad saavad korda tehtud ja kõik saab korda? Ma mäletan üht teist seadust, kui me kaotasime ettevõtete tulumaksu. Siis läks ka jutt sellele, et küll nüüd tuleb palju töökohti, aga kahjuks kadus see raha omanike taskusse. Mis annab teile kindluse?

Aitäh! Härra Pürg! Ma soovitan küll, et tehke endale ikka lihtsad aabitsatõed selgeks, enne kui te küsite. Kui te ütlete, et teatud tulumaksuvabastus läks omanike taskusse, siis see tähendab, et te lihtsalt ei ole seda eelnõu läbi lugenud ja räägite asjast, mida te ei tea. Ma ei ole päris kindel, kas te selle eelnõu olete läbi lugenud. Mina ei ole tähele pannud, et seletuskirjas oleks sees väljend, et selle eelnõuga saabub õnn meie kõigi õuele. Kui te olete ise selle välja mõelnud, miks te siis minu käest küsite? Mina ei ole öelnud, et õnn saabub kõigi õuele, aga me üritame lahendada probleeme, mis on ühiskonnas olemas, millele on ka õiguskantsler vihjanud, ja pakume lahenduse, mis valitsuse arvates on hea.

Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui teil sõnasabast kinni kahmata, siis kujutame ette, et see seadus võetakse Riigikogus vastu. Kas te olete nõus minema samal õhtul televisiooni ja selgitama seda seadust ning muu hulgas siis soovitama üürnikele, et ärgu need uusi lepinguid sõlmigu või sõlmigu ainult niisuguseid?

Aitäh! Härra Alatalu! Mina töötan sellise koha peal, et kui mõni televisioonistuudio mind kutsub, siis ma ikka lähen ja olen läinud ja lähen ka edaspidi. Miks on teil tekkinud tunne, et ma nüüd järsku ei lähe? Ma unustasin härra Pürgile veel ütlemata, et kui te küsite, kas me oleme kohtunud, siis jah, me oleme mitu korda kohtunud nii omanike esindajate kui ka üürnike esindajatega. Kui me pressikonverentsi korraldasime, siis nad tulid sinna. Kohati kujunes see lausa üürnike pressikonverentsiks, aga me ei solvunud, kõik said oma mõtted ja ideed välja rääkida. Nii ongi aus, demokraatlikus ühiskonnas nii käibki, kõik saavad rääkida ja lõpuks otsustatakse.

Kaarel Pürg, teine küsimus, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mulle väga meeldib teie reibas naeratus ja teie vastused on väga originaalsed. Tahan küsida teie arvamust: mida te üldse arvate probleemist, kui Eestis tekkis ühel hetkel väga palju omanikke? Kas need omanikud on võimelised midagi oma kinnisvaraga tegema? Kas ministeerium on selles küsimuses mingeid arutelusid korraldanud?

Austatud härra Pürg! Mina õnneks, aga võib-olla kahjuks ei saanud niimoodi mingiks omanikuks. Seetõttu ei oska kommenteerida, kas need omanikud on targad või mitte. Arvan, et igaüks teeb oma omandiga seda, mida ta õigeks peab. Kui ta teeb seda seaduste järgi, siis ei saa keegi ka midagi kritiseerida. Kindlasti on meie hulgas väga erinevaid inimesi.

Tänan! Jaak Allik, teine küsimus, palun!

Lugupeetud härra minister! Te olete kolm korda vihjanud mingile õiguskantsleripoolsele survele. Üüri piirmäär on Eestis kehtinud niisama kaua kui praegune põhiseaduski. Kas on võimalik, et üks asi 12 aastat põhiseaduse vastu ei olnud ja nüüd äkki on?

Aitäh! Kindlasti on võimalik. Ma ei ole rääkinud õiguskantsleri survest. Küll olen maininud, et kui see teema oli arutelul, siis õiguskantsler mainis, et ka tema, kui valitsus ei oleks vastavat eelnõu algatanud, oleks näinud selles probleemi. Nagu ma rääkisin, vist täna ka siin juba, on tegu üleminekuseadusega ja on loomulik, et teatud üleminekuperioodil on võimalik sätestada teatud kitsendusi ka omandile. Sellest tulenevalt õiguskantsler oma sõnavõtus valitsuse istungil esitaski oma arusaama, et see mõistlik periood hakkab läbi saama. See on tänaseks ligi 13 aastat kestnud.

Tänan! Kolleeg Vladimir Velman, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas ma sain õigesti aru, et teie mõistes on demokraatia see, kui enamus saab rääkida ja vähemus otsustab?

Aitäh! Ei, ma ei mäleta, et ma oleksin sellise pärli suust välja lasknud. Ma arvan, et kõik saavad rääkida, aga lõpuks enamus otsustab.

Härra minister, suur tänu! Riigikogu liikmetel seekord rohkem küsimusi ei ole. Palun kõnepulti majanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri, juhtivkomisjoni majanduskomisjoni nimel!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjonis oli k.a 19. aprillil arutusel Vabariigi Valitsuse algatatud elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 313. Lisaks komisjoni liikmetele oli arutuse juurde kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna elamutalituse peaspetsialistid Vello Kangur ja Ülle Reidi. Üldise ülevaate ja vastused küsimustele esitas juba härra minister. Ma annan siiski lühikese ülevaate sellest, mida minister rääkis komisjoni ees. Mis seal salata, osa küsimusi, mis täna saalis esitati, esitati ka komisjonis. Meelis Atonen selgitas komisjoni liikmetele, et seaduse eesmärk on tunnistada elamuseaduses kehtetuks sätted, mis käsitlevad kohaliku omavalitsuse volikogu poolt munitsipaalomandis olevatele eluruumidele kehtestatud üüri piirmäära laienemist õigusjärgsetele omanikele tagastatud eluruumidele, ning nentis komisjonis, et eelnõuga püütakse seadusest kõrvaldada eraomandi valdamist kitsendav piirang. Ühtlasi nentis minister ka komisjonis, et omanikke diskrimineeriva ja eluasemeturgu piirava instrumendi kehtetuks tunnistamine on vajalik, ning nentis, et samal seisukohal on ka õiguskantsler. Seda, mida ta siit puldist välja ütles, et üürnike jaoks on piisavalt kaitsemehhanisme ning üüri tõstmine saab toimuda omaniku ja üürniku vahelisel kokkuleppel, ütles ta ka komisjonis. Komisjoni liikmed tundsid huvi, kas ja kuidas on eri omavalitsustes selle piirangu ärajätmine või mittekehtestamine mõjutanud kohalikku olukorda. Analoogne küsimus küsiti ka siitsamast saalist. Ka komisjonis nentis minister, et kohtades, kus kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole üüri piirmäära kehtestanud, tuues näitena samamoodi Rakveret ja Valgat, ei ole tagastatud eluruumide üür tõusnud põhimõtteliselt ebamõistlikule tasemele. Komisjoni koosolekul nenditi, et eelnõu ei fikseeri seaduse otsest jõustumise tähtaega ning eelnõu algatajad nõustusid ettepanekuga jõustada eelnõu seadusena k.a 1. septembril. Pärast eelnõu esimest lugemist, kui see täna positiivselt lõpeb, viiakse eelnõu algatajatega kooskõlastatult see muudatus sisse. Lõpetuseks: majanduskomisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu 313 Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele k.a 19. mail ehk täna, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 26. mai, kell 12. Poolt oli 6, vastu 2, erapooletuid 2. Tänan!

Suur tänu, Sven Sester! Kolleegidel on küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mitmel korral tuli eelkõneleja vastustest välja selline väga lihtne retsept, et sundüürnikele anti lihtsalt soovitus uue hinnaga uut lepingut mitte alla kirjutada. Kuidas te kommenteerite seda soovitust, seda väidet, milline on õiguslik taust? Kas tõesti see, et sundüürnik ei kirjuta talle pakutavale uuele lepingule alla, kindlustab, et ta jääbki endise üüriga sinna elama?

Aitäh, härra Stalnuhhin! Kindlasti oleks korrektsem küsida, kas komisjonis seda teemat arutati, mitte küsida minu isiklikku arvamust selles kontekstis. Võin öelda, et komisjonis seda teemat ei arutatud. Küll aga, et teile täpsemalt vastata, juhin teie tähelepanu seletuskirjale. Seal on toodud välja ka see, kui hakata kaugemalt vaatama, et ORAS-e § 12¹ kehtestab elamu tagastamisel kehtivale üürilepingule tähtaja kolm aastat, kui üürnik ja omanik ei ole kokku leppinud teisiti. Seletuskiri nendib, et tähtaja möödumisel pikeneb üürileping veel viieks aastaks jne. Nii et seletuskirjas on asjad väga korrektselt kirjeldatud.

Sven Sester, suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, ma saan aru, et on vaja avada läbirääkimised. Läbirääkimiste käigus palun esimesena kõnelema Marika Tuusi! Kuna tegemist on esimese lugemisega, siis, nagu me kõik mõistame, võtavad sõna fraktsioonide volitatud esindajad. Palun, kõne puldist! 5 + 3 minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Omandireformi aluste seadus võeti siin saalis vastu 1991. aastal, püsti seistes ja aplodeerides, naiiv-romantilistest emotsioonidest kantuna. See seadus pidi tegema eestlased peremeheks omal maal ning jätma venelased maaomandist ja kinnisvarast ilma. Vaid kaks meest, Ülo Uluots ja Mikk Titma, jäid tol korral süngeks. Tegelikult valis eesti rahvas omandisõja, eestlase sõja eestlase vastu. Nüüd on see teoks saanud. Eesti riigi taastamise projekt on omaniku lolliks teinud ja sundüürniku lindpriiks kuulutanud. Tõepoolest lindpriiks, sest nende kohta ei kehti põhiseaduslikud õigused ega rahvusvahelised inimõiguste põhimõtted. Ma ei tea, mida mõtlesid tol ajal proua Hänni ja härra Kama, kui nad reklaamiagendi innukusega kõnelesid siin saalis korterituru hüvedest ja sellest, kuidas kõik aja jooksul laabub. Kus see on? Sundüürnikul puudub igasugune valikuvõimalus ja tema jaoks pole korteriturgu. Üüride vabakslaskmisega tahab Eesti nüüd ka Euroopas avangardi etendada ja jälle seda kõige liberaalsemat mudelit rakendada. Teame, et Euroopa reguleerib üüri piirmäärasid üsnagi sihipäraselt. Vaadake kas või Saksamaa üüriseadust, täpsemalt rakendussätteid, need on ülipaksud dokumendid, mis käsitlevad hindade diferentseerimist. Rootsi, Taani, Soome - kõik reguleerivad hindasid. Soomes on ka alama astme elamukohtud. Ameerikas, vaba turu maal, on üüri piirmäärad vägagi ranged. Kui ka nemad kaitsevad üürnikke, siis meie siin oma sundüürnike ja omandireformi puntras peaksime seda iseenesestmõistetavalt tegema. Ma tahan veel kord toonitada, et sundüürnikud pole vabatahtlikult oma rolli valinud. Omanikud, härra Ligi, muide, on seda teinud. Sundüürnikud on poliitilise otsuse tõttu jäänud ilma võimalusest erastada oma korter, samas väga paljud said erastada nii korteri kui said ka vara tagasi. Seepärast ongi riigil kohustus neid kaitsta ja just seepärast ongi rakendatud üüri piirmäärasid. Kui minister Atonen väidab, et piirmäärade vabakslaskmine on hädavajalik selleks, et tagada omanikele majade haldamiseks ja kordategemiseks vajalikku tulu, siis ma toonitan, et elamuseaduse § 75, mida te tahate kehtetuks muuta, lubab ju ka praegu üüri piirmäära mitte rakendada, kui omanik on korteri renoveerinud, viinud üürnikud ajutiselt selleks ajaks välja ja parandanud elamistingimusi. Sisuliselt ongi üürid juba vabad. Ent räägime, nagu asi tegelikult on. Üüri piirmäärade vabakslaskmisel on vaid üks eesmärk: puhastada omandireformi käigus tagastatud majad sundüürnikest, et paisata nad siis takistusteta kinnisvaraturule. Ütlevad ju seadused, et üüri ja kommunaalmaksude tasumata jätmise puhul ei pea riik ega omanik sundüürnikku uue eluasemega kindlustama. Ja see on otsetee, muide, kuuse alla. Olgu teada, et üle 90% Tallinna kesklinna tagastatud majadest on läinud kinnisvarabüroodele. Nendes majades elas, ma toonitan, elas üle 60 000 sundüürniku ja praegu tegutseb seal kasiino, pank või ööklubi. Vaba turg annab õiguse küsida ruutmeetri eest ükskõik kui palju. Selles eelnõus tehtud arvutused, kui palju toob üüride vabakslaskmine riigile toimetulekutoetuste maksmiseks kulutusi juurde, on lihtsalt moonutused. Teie ütlete, et 30-35 miljonit, meie ütleme 160-170 miljonit. Näiteks piirmäärade kaotamine Tartus tõstis hindasid kuni kaheksa korda, täna kuulsime, et isegi kuni 20 korda. Fennovara majades, mis on riigi tekitatud probleem, majades, kus pole uksi-aknaid ees ja kus pole kütet, võtab omanik 100 krooni ruutmeetri eest, ikka selleks, et maja üürnikest puhastada. Teie ise, see tähendab majandusministeerium, võtate Vilde tee 90, kus on pool maja teie oma, ruutmeetri eest 100 krooni. See on lihtsalt reaalsus, kuid põhiküsimus on, miks peab riik, seega maksumaksja, kandma eluasemetoetuste saajate kaudu raha omaniku ja kinnisvarabüroode tasku. Kui riik tõesti tahab omanikke doteerida, võiks ta seda siis juba otse teha, aga mitte võtta seda raha toimetulekutoetuste arvelt, kus seda niigi napib. Selle raha eest võiks ehitada sundüürnikele, kes on tekitatud poliitilise otsusega, kortereid, aga majandusminister teatavasti võttis Tallinnalt 100 000 krooni võrra elamuehituse raha ära. Riigi suunaks on võetud üürnike kui klassi likvideerimine, muutes nad kas omanikuks või jättes lindpriiks. Euroopas, muide, on üürnikuseisus täiesti tavaline. Meil on esmatähtis kinnisvaraäri. Tundub tõesti, nagu peaminister Parts siin saalis kaks päeva tagasi poolekslikult ütles, et omandireformi tehtigi selleks, et aktiviseerida ettevõtlust. Nii et tegelikult ei huvita siin riigis ka omanikud mitte kedagi. Keskerakonna fraktsiooni seisukoht on, et me ei saa üüre vabaks lasta enne, kui on lahendatud sundüürnike probleem. Me ei saa seista väikesearvulise omanikeringi kitsaste ärihuvide eest, vaid peame oluliseks tuhandete perede koduõiguse eest seismist. Keskerakond teeb ettepaneku eelnõu 313 tagasi lükata. Head kolleegid, ärgem tehkem täna siin saalis nii, et meile võidakse aastate pärast seda ette heita ja küsida, miks me omal ajal nii tegime. Aitäh!

Marika Tuus, suur tänu! Palun, Jaak Allik, kõne puldist Rahvaliidu fraktsiooni nimel! Samuti 5 + 3 minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Omandireformi aluste seaduse §-s 12¹ sätestati, et elamu tagastamisel kehtiv üürileping loetakse kehtivaks kolmeks aastaks, alates elamu omandiõiguse üleminekust õigustatud subjektile. Esinen täna teie ees kui selle sätte autor, need on tõesti minu poolt sellesse seadusse kirjutatud sõnad. Kuulusin omandireformi aluste väljatöötamise komisjoni ja mäletan, kui tormilisi vaidlusi kutsus komisjonis esile vajadus anda mingigi kindlus neile kümnetele tuhandetele inimestele, kellega n-ö koos majad tagastati ja keda seepärast hakati peagi kutsuma sundüürnikeks. Optimistid olid tol ajal üldse ülalnimetatud sätte vastu ja nõustusid suurivaevu selle kolmeaastase kompromissiga. Mäletan, kuidas mina pessimistina nõudsin siitsamast puldist garantii tähtajaks viit aastat ja kuidas Illar Hallaste mulle vastu vaidles ja kinnitas, et kolme aasta pärast on vabalt tekkinud korteriturg kõik need probleemid ise lahendanud. Kolme aasta pärast lisati seadusse säte, mille kohaselt nimetatud tähtaja möödumisel pikeneb üürileping veel viieks aastaks ja selle tähtaja möödumisel võib üürilepingut pikendada elamuseaduse alusel, mis andis võimaluse üürilepingut veel kord ühekordselt viieks aastaks pikendada. Koos elamuseaduse § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud omavalitsuse õigusega sätestada oma haldusterritooriumil üüri piirmäärad ka nn sundüürnikele kuuluvate korterite puhul, suutsime luua konstruktsiooni, mille kohaselt võime öelda, et vähemalt juriidiliselt on seni puudunud võimalus n-ö kuuse alla tõsta ühtegi sundüürnikku, kes on korralikult jõukohast üüri maksnud. Kui omanik aga vajas ise seda elamispinda, lasus kohalikul omavalitsusel kohustus anda üürnikule võrdväärne pind vastu ning küsida valitsuselt sellise pinna rajamiseks raha. Rõhutan - juriidiliselt. Sest teame ju kõik, millisesse psüühilisse olukorda need seadused sundüürnikud asetasid, milline oli mõne omaniku rakendatud moraalne terror, ning teame ka neid inimesi, kaasa arvatud meie kultuuri suurkujud, kelle elupäevad nii tekitatud kohutava stressi tõttu lühenesid. Tänaseks on omandireformi aluste seaduse vastuvõtmisest möödunud mitte kolm, vaid varsti 13 aastat. Käesoleva eelnõu seletuskirjast loeme, et meil on sundüürniku staatuses veel 7200 leibkonda, kellest 2830 vajavad eluasemeprobleemi lahendamiseks riigi abi. Seega pole korteriturg lahendust toonud ka neli korda pikema aja jooksul. Olin ka 1996.-1999. aastani selle probleemi lahendamiseks loodud spetsiaalse valitsuskomisjoni liige, kus nii omanike kui ka üürnike esindajad jõudsid ühiselt ainuvõimalikule tulemusele, et probleemi lahendamine on võimalik ainuüksi riigi rahalise abiga. Mart Siimanni valitsus planeeris selleks 1999. aasta riigieelarvesse 102 miljonit krooni. Paraku tõmbas Mart Laari valitsus selle summa eelarvest maha. Nüüd on meil 2004. aasta ja probleem on endiselt niisama terav. Täna meile esitatud seaduseelnõu, mis võtab omavalitsustelt võimaluse üüri piirmäärade jätkuvaks kehtestamiseks sundüürnike korteritele, käivitaks paljude inimeste jaoks aastaid kestnud tragöödia viimase ja kõige õudsema vaatuse. Sundüürnikelt võetakse viimane seaduslik kaitse ja tuhanded pered tõstetakse nüüd juba tõepoolest tänavale. Küüniline on eelnõu seletuskirjas toodud n-ö lohutav väide, et üüri tõstmine on võimalik üksnes võlaõigusseaduse § 300 ja § 301 alusel, sest sealt me loeme, et üüri võib tõsta kord aastas ja üüri suurus ei ole ülemäärane, kui see ei ole kõrgem samasuguse asukohaga eluruumi tavalisest üürist, või kui üüri tõstmine on vajalik mõistlike parenduste ja muudatuste tegemiseks. Just sundüürnike üüri n-ö vaba turu tasemele tõsta ju soovitaksegi ja see sunnibki inimesed tekkiva üürivõla tõttu lahkuma korteritest, kus paljud on elanud kogu oma elu, ja seekord juba ilma omavalitsuse kohustuseta mingitki pinda vastu anda. Selline oleks siis omandireformi lõpp, milleks täna soovitakse meie hääli saada. Kõige kummalisem on, et nimetatud seaduse järele, mis võtaks niigi pingelisest riigieelarvest veel täiendavalt 35 miljonit krooni võimalikeks toimetulekutoetusteks, pole mingit vajadust, sest need linnad, kus kõnealune probleem pole kunagi terav olnud või enam ei ole, on piirmäära ammu kaotanud. Need linnad, kus volikogu iga päev tunnetab probleemi teravust ega näe selle lahendusteid, on seni piirmäära hoidnud, seda üsna regulaarselt, kuid siiski mõistlikkuse piirides tõstes. Pole ühtki argumenti, miks see nii ei võiks jätkuda. Tegemist ei ole mitte riikliku lähenemisega, vaid kitsa omanikegrupi lobby'ga, mille tööriistaks on majandusministeerium hakanud, sest rääkida üldisemalt omanike õiguste kaitsmisest on äärmiselt silmakirjalik, kuna mõistlikud ja inimlikud omanikud on 13 aasta jooksul selle küsimuse enda jaoks lahendanud, kas siis abistades üürnikke uute korterite muretsemisel või andes neile garantii, et neid välja ei tõsteta, ning asudes koos nendega ühiselt maja renoveerima. Alles on jäänud kõige jõhkramad juhtumid ja kõige vaesemad inimesed. Seetõttu julgen ma esitatud eelnõu nimetada eriti sadistlikuks, mille saavad esitada väga südametud või väga noored ja probleemi mittemõistvad inimesed, kes ilmselt alles tulevikus hakkavad mõistma, mida nad täna korda saadavad. Nagu näiteks mina täna mõistan oma süüd sellisel kujul omandireformi aluste seaduse poolt hääletanuna. See eelnõu ei ole parteipoliitiline, sellepärast koalitsioon või valitsus veel ei kuku. Seetõttu pöördun ma siit kõnetoolist kõigi rahvasaadikute, eriti Res Publica ning Reformierakonna liikmete poole, kellest vähemalt naisterahvad on saali jäänud: enne kui te nupule vajutate, pidage nõu oma südametunnistusega, et teil ei tuleks tulevikus tunda samasugust häbi inimeste ees selle valu pärast, mida neile tehakse, nagu minul on praegu oma 12 aasta taguse hääle pärast vaja tunda! Enne kui te nupule vajutate, pidage nõu südametunnistusega, tuhanded tõepoolest piinatud inimesed paluvad teilt lihtsalt halastust! Halastage palun neile! (Aplaus.)

Jaak Allik, tänan! Palun, Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma tahan alustada retoorikast, mis selle eelnõuga kaasas käib. Osalt on retoorika ju õige ehk selle eelnõu põhjenduseks tuuakse tõsiasi, et tänu piirmääradele ei saa omanikud kasutada oma õigust oma varale. Sellele on ka keeruline vastu vaielda, nii see on. Aga samal ajal, kui te kuulasite vastuseid küsimustele või natukene viitsite oma aega sellega, et lugesite eelnõu seletuskirja, siis teate, et kõik tõestavad, et üürid selle tõttu, et piirmäärad kaotatakse, ei tõuse. Sellise retoorika tõttu võib jääda ju mulje (ma pöördun nüüd eelnõu kaitsjate poole), et meil on väga palju omanikke, kes heameelega tahaksid üüri langetada, aga nad ei saa seda teha, sest meil kehtivad üüri piirmäärad. See huumor oli võib-olla väga must, aga kui neid põhjendusi kuulata, siis nii ju välja tuleb. Muidugi on kõige tähtsam asja inimlik pool. Võib aru saada inimesest, kes on elanud oma korteris aastaid, nüüd käib korteri üürimine talle üle jõu, tal on kahju sealt lahkuda ja ta ei tahagi sealt lahkuda. Ja kuigi see on valus, siis ma kujutan ette, et nii mõnigi võib sellisele inimesele püüda midagi selgitada ja võib-olla ka midagi selgeks teha. Tegelikult on üüri piirmäär mõeldud ju selleks, et lahendada inimeste probleemi, kellel ei ole mitte kahju lahkuda, vaid kellel ei olegi kuskile minna. Selles mõttes täidab ta sellisel kujul siiamaani oma funktsiooni ning lootes, et Eestis kunagi tõesti saavad ka kõik majaomanikud oma õigusi täita, nii nagu seda vaja on, ja osa neist on juba praeguste seaduste raames väga edukalt sellega hakkama saanud, siis siin on minu meelest asi väga lihtne. Selles mõttes ei ole turg, täielik turg ilma vastava sotsiaalse katteta õigustatud. Praegu on siin üüri piirmäär ja niikaua kuni toimetulekupiiri, mida saab tõsta ainult riigieelarvega, ei ole tõstetud, ei saa sellist seadust mitte kuidagi vastu võtta.

Tänan, Eiki Nestor! Palun, Andres Herkel Isamaaliidu fraktsiooni nimel! 5 + 3.

Head kolleegid! See on habemega lugu ja see on kestnud palju aastaid. Siit Toompea müüridest mõnesaja meetri kaugusel algab Pelgulinn ja sealt veel edasi Kalamaja. Kui te kõnnite seal tänavatel ringi, siis näete, et nende majade praegune seisund on paljuski kurb mälestusmärk sellele, kuidas selles küsimuses ei ole suudetud edasi minna, vaid on lahendust üha ja üha edasi lükatud, ehkki lahendust võiks leida. Tallinn ehitab ka munitsipaalmaju, tihti ei tea kellele, ja lahenduse leidmine nii keerukas ei ole. Jaak Allik andis ülevaate probleemi ajaloost. Daatumite osas olen ma temaga nõus, aga mitte kõigi hinnangute osas. Tõepoolest, 1994. aastal, kui omandireformi käigus algas elamute tagastamine, langetati poliitiline otsus, et õigusjärgne omanik peab üle võtma kõik üürilepingutest tulenevad kohustused, ning üürilepingud loeti kehtivaks kolmeks aastaks, alates elamu tagastamisest. 1997. aastal, kui tähtajad hakkasid täis saama, siis KMÜ valitsus mitte ei üritanud leida sisulist lahendust, vaid lihtsalt pikendas kõnealuseid üürilepinguid veel viie aasta võrra. Seega kokku juba kaheksaks aastaks. Selle sammuga, võib-olla see oli mingis mõttes õigustatud, ei kaasnenud muid meetmeid. Seega pandi õigusjärgsed omanikud põhiseaduses sätestatud õiguspärase ootuse printsiipi rikkudes sotsiaalabi osutajate rolli ja seda rolli üha võimendasid madalad üüri piirmäärad. Üürilepingute korduv seadusega sundpikendamine ning madalate piirmäärade kehtimine on viinudki olukorrani, kus paljud tagastatud majad, sealhulgas miljööväärtuslikes piirkondades asuvad ajalooliselt väärtuslikud majad, on lagunemas või juba pöördumatult lagunenud ning sellise olukorra tõttu kannatavad kindlasti ka üürnikud. 2002. aastal lubati omanikele, et seoses võlaõigusseaduse rakendamisega minnakse sundüürisuhetelt üle normaalsetele üürisuhetele. Isamaaliit toetas sellist lahendust ning esitas ka oma ettepaneku üüri piirmäärade tühistamiseks. Paraku läks siis teisiti, nimelt hääletas Keskerakonna ja Reformierakonna liit üüri piirmäärade tühistamise vastu ja lükkas probleemi lahendamise taas pikaks ajaks edasi. Tegime Riigikogu eelmise koosseisu lõpus katse eraldi eelnõuga üüri piirmäärad tühistada, kuid paraku sai ka see Reformierakonna vastuseisu osaliseks. Siis räägiti nn kompleksse lahenduse vajadusest. Täna võime nentida Reformierakonna meelemuutust. Meie ette on jõudnud eelnõu, mis ilma nn kompleksse lahenduseta tühistab üüri piirmäärad. Siiski ei muuda eelnõu praegust olukorda just palju ja mitte väga kiiresti ning minu arust pole eelnõu kritiseerijatel ka põhjust suureks paanikaks. Nimelt võimaldab võlaõigusseadus tähtajaliste üürilepingute puhul üüri tõsta tõesti üksnes kokkuleppel üürnikuga. Kuna tagastatud majade puhul on tegemist just tähtajaliste üürilepingutega, saavad omanikud pärast sellisel kujul üüri piirmäära tühistamist üksnes võimaluse asuda üürnikega läbirääkimistele üüri tõstmiseks. Seega on raske nõustuda väitega, et üürnikel garantiid täielikult puuduvad. Kindlasti tuleb aga nõustuda väitega, et omanikel puuduvad garantiid. Isegi selle eelnõu kontekstis jääksid üles mõned küsimused. Kõigepealt, mida saab omanik teha, kui elamu lihtsalt laguneb, vahendid puuduvad, aga üüri tõsta pole võimalik? Ja mitte alati ei ela seal 80-aastane vanainimene, tihti tõepoolest noored elujõus inimesed. Sellele küsimusele eelnõu tegelikku vastust ei anna. Ka elamuseaduse §-d 32 ja 33 on sisult omanikke diskrimineerivad ning kaitsevad üürnike võimalust üürilepingut veel kord pikendada. Taas tekib küsimus, kes kaitseb siin omaniku õigusi. Lõpetuseks tahan ümber lükata müüdi, nagu tähendaks üüri piirmäärade tühistamine paljude üürnike automaatset kodust väljatõstmist. Nagu juba mainitud, tähendab see üksnes omanikele läbirääkimisõiguse andmist ega midagi enamat. Eluruumist saab Eestis välja tõsta ainult kohus, jutud massilistest väljatõstmistest, mis järgneda võiksid, on hirmutuskampaania. Lisaks oli siin juttu ka toimetulekutoetuse võimalustest. Meie sõnum Tallinnas elavatele tagastatud majade üürnikele on järgmine. Ärge kuulake demagoogiat, vaid nõudke, et Tallinna Linnavalitsus Edgar Savisaare juhtimisel annaks valmivates munitsipaalmajades asuvaid kortereid üksnes sundüürnikele. Senine olukord, kus suur osa munitsipaalmajade kortereid antakse mingitele teistele isikutele, kes sageli neid ei vajagi, tuleb lihtsalt lõpetada. Aitäh!

Tänan, Andres Herkel! Palun, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Siiri Oviir nimetas mind minu küsimuse pärast küünikuks. Ma tahan talle vastata, et pruukigu suud inimene, kelle kodus on elanud neli järjestikust põlvkonda ja kes on jäänud reformirataste vahele niimoodi, et teda aetakse välja tule, vee, lõhkumise ja kohtuterroriga. Meie fraktsioonis on peale minugi piisavalt inimesi, kes sundüürnike piinu väga hästi teavad. Me oleme aga vastu sellistele ühepoolsetele probleemi tõstatamistele. Omal ajal, kui Reformierakond tekkis, ei võtnud me omaks õigusjärgsete omanike radikalismi. Samamoodi suhtume põlgusega ka sundüürnike ideoloogia autoritesse, kes näevad siin probleemi ainult üürnike poolel. Võib-olla tõesti oleks olnud inimlikum mõniteist aastat tagasi jätta inimesed neisse kodudesse ja leida omandireformile mingisugune muu lahendus. Võib-olla tõesti. Paljud omanikud olid selleks ajaks kaotanud selle hoonega isikliku sideme, kuigi tänagi käivad paljud nuttes oma kunagisest kodust mööda, või, nii nagu minu kodu puhul, ei olnud seda sidet kunagi omanudki. Kuid paraku selline see reform tehti ja nii nagu Jaak Allik siin tuhka pähe raputas, peaksid tuhka pähe raputama ka kõik Keskerakonna liikmed, sest see reform otsustati ära siiski Edgar Savisaare valitsuse ajal, mitte Mart Laari ajal. See seadus võeti vastu 1990 või 1992. Autorite hulgas Jaak Allik minu teada tõepoolest oli. Nüüd tuuakse siin hirmutamiseks numbreid, näitamaks, justkui üürid hüppaksid lakke ja inimesed hakkaksid lendama tänavale. Tegelikult on üüride ülikiire tõstmine suur erand ning enamasti on üürnike ja omanike suhted suhteliselt rahulikud, mõistlikud, arusaavad. Äärmused tekitavad pingeid. Kuid kui keegi väidab, et 20-kordseks läinud üür on midagi kiskjalikku, siis sobiks natuke tudeerida majandust, natuke uurida, milline on turu seis. Ma ei kiida sellist üüritõstmist heaks, kuid ma räägin, et see on see piir, kuhu tõstmine on majanduslikult veel põhjendatud. See tähendab, et kui ruutmeetri hind tänapäeval on igal pool juba julgelt 10 000 krooni, siis kuus 100 krooni ruutmeetri pealt võtmises ei ole mitte midagi erakordset. Veel kommentaariks Andres Herkelile. Andrese seisukohtadega võis valdavalt nõustuda. Eriti tore oli majade seisukorra dimensiooni sissetoomine. Kuid kui ta millegipärast tõstis esile Reformierakonna osa üüri piirmäärade kaotamise pidurdamisel, siis siin ei olnud ta lihtsalt aus. Nii nagu omal ajal tehti omandireformi aluste seadus suures üksmeeles, nii tehti ka need pidurdamised ja edasilükkamised koalitsiooni kompromissidena. Ei ole midagi parata, need on valusad asjad, kus ühte väravasse mängimine ei ole lihtsalt võimalik. Tänan!

Suur tänu, Jürgen Ligi! Kuna Siiri Oviiri nimi kõlas läbirääkimiste käigus, on tal vasturepliigi õigus. Palun!

Tänan väga! Mina nimelt Jürgen Ligi nime ei nimetanud, ma ütlesin "noor mees". Järelikult, ta tundis, et ta peas põleb müts, et ta on oma küsimuses läinud üle piiri, muidu ei oleks ta minu küsimust enda kohta käivaks interpreteerinud. Aga nüüd täpsustamiseks, et ei jääks kõlama, justkui Tallinn sahkerdaks munitsipaalpindadega. Tallinnas on tehtud volikogu otsus ja munitsipaalpinnad antakse ainult sundüürnikele, lastekodulastele. Mõnel juhul nende 800 korteri puhul, mida Tallinn on ehitanud, on korter antud perele, kelle eluase on maha põlenud. 95% korteri saajatest on sundüürnikud. Aitäh!

Suur tänu! Austatud Riigikogu, ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõppenud. Juhatajale on laekunud Keskerakonna fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu 313 tagasi lükata, mille järgnevalt hääletusele panen. Siim-Valmar Kiisler, palun!

Aitäh! Res Publica fraktsioon palub viieminutist vaheaega.

Palun esitada ka kirjalikult! Vaheaeg lõpeb kell 18.36. V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 313 tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!Hääletustulemused Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu on 37, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust ning seaduseelnõu 313 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekud palun esitada majanduskomisjonile 26. mai keskpäevaks.

Austatud Riigikogu! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud telekommunikatsiooniseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni!

Austatud härrased juhatajad! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Telekommunikatsiooniseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on mobiiltelefoninumbri liikuvuse rakendamine, mille tulemusel avaneb tarbijal võimalus säilitada oma mobiiltelefoninumber mobiiltelefoniteenuse osutaja vahetamise korral. Loodame, et selle tagajärjel kasvab konkurents telekommunikatsiooniturul ja eeldatavalt alanevad ka tarbijale pakutavate telekommunikatsiooniteenuste hinnad. Eelnõuga sätestatakse mobiiltelefonivõrgu operaatori kohustus säilitada tarbija soovil tema number juhul, kui tarbija soovib vahetada mobiiltelefoniteenuse osutajat. See tähendab, et kui mina oma telefoniga kolin näiteks praeguse teenuseosutaja juurest üle teise juurde, siis minu number, vaatamata teenuseosutaja vahetamisele, võiks jääda samaks. Oluline on rõhutada, et mobiiltelefoninumbri säilitamise korral on mobiiltelefonivõrgu või üldkasutatava telefonivõrgu operaator kohustatud mobiiltelefoniteenuse osutaja vahetumisest teavitama tarbijat, kes helistab sellele nn liikunud telefoninumbrile. Sellega peaks olema kaitstud ka tarbija, juhul kui ta helistab ja siis selgub, et ehkki numbri järgi ta arvab, et üks teenuseosutaja on võrgu omanik, siis tegelikult on teine, kelle hinnad võivad sootuks kõrgemad olla. Numbri liikuvuse tagamine toimub marsruutimise ühtse andmebaasi kaudu, mille toimimist korraldab isik, kellega riik on sõlminud lepingu. Nimetatud isik määratakse avaliku konkursiga ja selle korraldab kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või ministeeriumi volitusel Sideamet. Numbri liikuvuse täielik rakendumine eeldab mobiiltelefoniteenuse osutajate poolt ka teatud tehniliste ettevalmistuste tegemist. Samuti on vajalik teatud aeg marsruutimise ühtse andmebaasi testimiseks. Seetõttu oleme pakkunud rakendada mobiiltelefoninumbri liikuvuse kohustust 2004. aasta 1. novembrist. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Imre Sooäär, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kuuldavasti on meie kolmel põhilisel mobiiltelefonioperaatoril erimeelsused selle eelnõu suhtes, igaühel on oma nägemus, küllap nad on seda ka ministrile kurtnud. Tarbija seisukohast oleks igati loogiline, et iga inimene saab kord valitud numbri endaga ükskõik mis võrku kaasa võtta. Millega need kolm operaatorit teile oma seisukohti põhjendavad või kas nad on seda üldse teinud?

Aitäh! Ei, pean ausalt ütlema, et kui kunagi võib-olla olid nendel firmadel omavahel mingid lahkarvamused, siis nüüd ei ole minul ministrina jäänud muljet, et sellised lahkarvamused nende vahel enam eksisteerivad. Vaieldamatult ägestab see konkurentsi turul, mõni loodab olla sellel turul edukam ja kliente juurde saada, teine võib-olla ei looda, et ta nii edukas on. Selle tõttu võivad olla mingid ettevõttesisesed hirmud. Ma olen viimase kuu aja jooksul rääkinud kahe ettevõtte juhiga, EMT ja Tele2 juhiga, ning nendelt ma küll mingit vastuseisu ei kohanud. Kunagi varem on korra juttu olnud ka Radiolinja juhiga, tema juba tollal, see oli küll väga ammu, ütles, et see oleks hea mõte. Selles mõttes mingit vastuolu ei ole. Selge on, et operaatoritel on hirmud sellega seoses, et tehniline lahendus oleks kvaliteetne. Aga see on, ma arvan, meie kõigi huvides, et klient saaks hea teenuse ja et asi oleks tõesti kvaliteetne.

Suur tänu, härra minister! Rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Palun kõnepulti majanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, kes te veel siia olete jäänud! Majanduskomisjonis oli k.a 3. mail arutuse all Vabariigi Valitsuse algatatud telekommunikatsiooniseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 338. Lisaks komisjoni liikmetele olid seekord kaasatud majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Tõnu Nirk. Järjekordselt andis härra minister kõnepuldist just hetk tagasi teile üldise ülevaate seaduseelnõust. Lisan siiski lühidalt ülevaate komisjonis esitatud selgitustest ja arvamustest. Härra minister selgitas komisjoni liikmetele, et eelnõu eesmärk on mobiiltelefoninumbri liikuvuse rakendamine ja selle kaudu konkurentsi arendamine telekommunikatsiooniturul. Eelnõu menetlemise käigus kiitis majanduskomisjon heaks ka mõningad muudatused eelnõu sisus. Muudatused on teile jagatud eelnõu tekstis pandud kursiivi. Annan väikese ülevaate, mis need muudatused olid. Esiteks, selgemalt sätestati põhimõte, et lisaks mobiiltelefonivõrgu operaatori kohustusele säilitada tarbijale number, peab olema tagatud ka võimalus kasutada säilitatud numbrit teises mobiiltelefonivõrgus. Selline täpsustus tuli sellesse eelnõusse sisse. Teiseks nähti eelnõu uues redaktsioonis ette ka seda, et n-ö kõnekaardiga ehk prepaid-kaardiga kaasaskäivatele numbritele ei laiene numbri liikuvus, sest ei ole võimalik tuvastada numbri omanikku. Kolmandaks lisati eelnõusse tarbijakaitset rõhutav punkt, mis näeb ette tarbija teavitamise numbri liikuvusest juhul, kui ta helistab nn säilitatud numbrile. Neljandaks täpsustati andmebaasi tegemiseks avaliku konkursi läbiviimist. Viiendaks vajas täpsustamist kuupäev, millest alates tagatakse telefoninumbri säilitamise nõude täitmine nn marsruutimise ühtse andmebaasi vahendusel. Selleks pakuti komisjonis välja k.a 1. november. Lõpetuseks, majanduskomisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud telekommunikatsiooniseaduse muutmise seaduse eelnõu 338 algatajate esindajatega kooskõlastatult muudetud kujul Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks k.a 19. mail ehk täna ning teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, lisaks teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 26. mai, kell 12. Poolt oli 7 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Tänan!

Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonid soovivad osaleda läbirääkimistel? Kõnesoovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 338 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 26. mai, kell 12.

Austatud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni!

Austatud härra juhataja! Head kuus veel saalis olevat Riigikogu liiget! Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise tingis eelkõige vajadus viia kehtiv konkurentsiseadus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga vastavusse Euroopa Liidus kehtiva konkurentsiõigusalase regulatsiooniga, aga ka vajadus täpsustada konkurentsiseaduse haldusmenetluse sätteid ja lisada uued väärteokoosseisud. 1. mail 2004 jõustus Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 1/2003, millega muudeti oluliselt konkurentsiasjade menetlemise reeglistikku Euroopa Liidus. Enamik konkurentsiseaduse muudatustest ja täiendustest on olulised eelkõige nimetatud määruse rakendamiseks. Samas on arvesse võetud ka muudes Euroopa Liidu konkurentsialastes õigusaktides sisalduvaid nõudeid. Eelnõus on laiendatud kaubaturu määratlemise ulatust. Arvestades seda, et Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik, ei ole enam otstarbekas seadusega piiritleda kaubaturgu kitsalt vaid Eesti territooriumiga, sest see võib oluliselt moonutada kaupade tegeliku käibimisala määratlemist. Samas on geograafiline turg reeglina siiski riigi territooriumiga piiratud, sest tarbijate seisukohast lähtudes võib esineda olulisi takistusi kaupade piiriülesel asendatavusel. Kaubaturu määratlemisel lähtutakse ennekõike Euroopa Komisjoni teadaandest asjakohase turu määratlemiseks. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevusvabaduse suurendamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks suurendatakse eelnõus vähese tähtsusega kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastu võtvatele ettevõtjatele lubatud turuosa määra. Euroopa Komisjon on oma teadaandes leidnud, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelised kokkulepped, tegevus ja otsused mõjutavad väga harva liikmesriikide vahelist kaubandust või konkurentsi ning seetõttu võib ettevõtjate koostööle, kui ettevõtjate turuosa jääb alla 10% horisontaalse koostöö puhul või alla 15% vertikaalse koostöö puhul, artikli 81 lõiget 1, konkurentsi kahjustava koostöö keeldu mitte kohaldada. Eestis siseriiklikult ei ole otstarbekas keelata väiksema turuosaga ettevõtjate koostööd, kui seda plaanitakse teha või kui seda tehakse Euroopa Liidu piires üldisemalt ning vastavad turuosamäärad on tõstetud samale tasemele. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 82 on keelatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamine nii ühe kui ka mitme ettevõtja poolt. Kuivõrd käesoleval ajal puudub konkurentsiseaduse säte, mis reguleeriks ettevõtjate poolt ühiselt turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, siis lisatakse konkurentsiseadusesse ka nn kollektiivse domineerimise keeld. Euroopa Liidu Nõukogu määruse number 1/2003 artiklist 35 tuleneb konkurentsiküsimustega tegeleva organi kohustus vastutada asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamise eest, tagades määruse sätete järgimise. Eelnõus on Eesti konkurentsiküsimustega tegelevaks organiks määratud Konkurentsiamet. Selleks et Konkurentsiamet saaks täita määrusest tulenevaid kohustusi, peab tal olema informatsiooni asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamisega seotud kohtumenetluses olevatest asjadest. Sellest tulenevalt on eelnõus sätestatud, et asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamisega seotud asjades kaasab kohus Konkurentsiameti arvamuse andmiseks. Pärast Eesti Vabariigi liitumist Euroopa Liiduga 1. mail peab konkurentsialast järelevalvet Eestis osaliselt ka Euroopa Komisjon. Tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusest on liikmesriik kohustatud andma Euroopa Komisjonile loa oma territooriumil kontrolli teostamiseks määruses sätestatud tingimustel ja korras, nii ettevõtjate äriruumides kui ka muudes ruumides, sealhulgas juhtorganite liikmete ja töötajate kodudes. Eelnõu kohaselt annab Euroopa Komisjonile loa Eesti territooriumil kontrolli läbiviimiseks Tallinna Halduskohus haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Eelnõuga täiendatakse ka konkurentsiseaduse riiklikku järelevalvet reguleerivat peatükki, täpsustatakse eelnevates konkurentsiseadustes sisaldunud haldusmenetluse sätteid ja lisatakse uusi sätteid, mis on seotud juba jutuks olnud Euroopa Nõukogu määruse sisust tulenevate nõuetega. Konkurentsiseadust täiendatakse uute väärteokoosseisudega. Lähtuvalt asjaolust, et karistusseadustiku järgi on konkurentsialased süüteod kuriteod ning kuriteona on karistatav tahtlik tegu, on vaja ette näha vastutus ka ettevaatamatu teo eest, mis oleks karistatav väärteona. Samuti on eelnõu kohaselt ette nähtud võimalus karistada isikut väärteo eest juhul, kui tema suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumisel ja kui isiku süü ei ole suur. Aitäh!

Tänan, härra minister! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni esimehe kolleeg Mart Opmanni!

Härra juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelnõu 355 esimesele lugemisele saatmist k.a 11. mail. Algataja poolt olid kohal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna juhataja kohusetäitja Maria Alajõe ja Konkurentsiameti õigusnõunik Natalja Ollõkainen. Komisjoni liikmetel oli küsimusi eelnõu hilise menetlusse andmise kohta, sest oluline osa eelnõust on seotud Euroopa Liiduga liitumisega 1. maist, ning sellega seonduvalt jõustumise, rakendamise, aga ka vastutuse, karistuste ja väärtegude menetlemise kohta. Minister käsitles teemat väga põhjalikult. Ütlen lühidalt, et raha, jah, just raha on see, mis ikka vaidlusi tekitab, olgu see või trahviraha. Tervikuna oli eelnõu arutelu algatajat toetav. Kuna märkimisväärne osa muudatustest on siiski käsitletav ka siseriiklike küsimustena, on ilmselt mõistlik pärast rakendussätete täpsustamist eelnõu seadusena põhiliselt jõustada 1. juulist ja rakendussätted, nii nagu eelnõus pakutud on, 1. jaanuarist 2005, kui saal seda toetab. Küll ei pidanud komisjon vajalikuks eelnõu muuta enne esimesele lugemisele saatmist, sest korrigeerimist vajavaid sätteid on vähe. Otsused: saata Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 355 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 2004. aasta 19. mail, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ning vastavalt kodukorraseaduse §-le 99 teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 26. mai, kell 12. Otsus sündis ühehäälsena. Arvestades seda, et komisjon oli eelnevalt otsustanud määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks Liina Tõnissoni, kes hetkel ei viibi Eestis, määrati juhtivkomisjoni ettekandjaks esimesel lugemisel majanduskomisjoni esimees Mart Opmann. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonid soovivad osaleda läbirääkimistel? Ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud ja määran eelnõu 355 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 26. mai, kell 12. Oleme tänase päevakorra ammendanud. Kõike head, kohtumiseni homme! Istungi lõpp kell 18.57.